4-22-1258/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-22-1258

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juulil 2022 Tartu kohtumajas

Väärteoasja number 4-22-1258

Kohtunik Ingrid Kullerkann

Kohtuistungi sekretär Margot Nigol

Kohtuvälise menetleja esindaja Piret Pesti

Väärteoasi P.S-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne

prefektuuri 31.03.2022. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2630,22,000953 Menetlusalune isik

Kaitsja P.S, isikukood: XXX, elukoht: XXXX Vandeadvokaadi abi Severinas Jakubauskas, Advokaadibüroo P.S, asukoht: Turu 2; e-post: severinas@gaver.ee

Väärtegu

LS § 227 lg 2

Asja läbivaatamise aeg ja koht 17.06. ja 21.06.2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot

Kaebuse esitaja taotlus Menetluse lõpetamine

Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti 31.03.2022. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2630,22,000953 muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

4-22-1258 2

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti (edaspidi PPA) Lääne Prefektuur tegi 31.03.2022 väärteosasjas 2630,22,000953 kiirmenetluse otsuse. Selle kohaselt juhtis P.S samal päeval kell 16.01 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 84. kilomeetril mootorsõidukit BMWX5

(registreerimisnumbriga XXX) kiirusega 132+/- 4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel

teelõigul oli 100 km/h. Sellega ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. P.S karistati liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, so 160 eurot.

2. Menetlusalune isik vaidlustas selle otsuse Tartu Maakohtusse esitatud kaebusega. Kaebuses seatakse kahtluse alla videosalvestise ja sõiduki kiiruse mõõtme seadme tulemuse usaldusväärus. Kaebajale ei esitatud väärteotoimikuga infot kiirusmõõturi täpsuse, taatlemise ega tüübi kohta, kuid salvestiselt on näha, et kiiruse mõõtmist alustati 768,8 meetri kauguselt. Erialases internetikirjanduses on leitud, et Eestis laialdaselt kasutuses oleva kiirusmõõturiga Marksman ja Stalker ei õnnestu liikuva sõiduauto kiirust mõõta kaugemalt kui 300 meetrit, kuigi spetsifikatsioonis on märgitud mõõtekauguseks koguni 700 meetrit. Isegi kui teokoosseis

on tõendatud, oleks pidanud kaebaja karistamisest otstarbekuse põhimõttest tulenevatel

kaalutlustel loobuma. P.S-i süü ei ole suur, karistamiseks puudub vajadus ja avalik menetlushuvi puudub. Kaebuses taotleti asja läbivaatamist kaebaja elukohajärgses, s.o Tartu Maakohtus.

3. Kohtuväline menetleja palub oma 02.05.2022 kohtule esitatud seisukohas jätta menetlusaluse isiku esitatud kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. P.S-i süüline käitumine LS 50 lg 5 p 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Kiirusemõõturiga saadud tulem omab õiguslikku tähendust, sest kiirust mõõtis pädev ametnik taadeldud kiirusmõõturiga LaserCam

4, millel on mõõteulatuseks vaikimisi seadistus min 3 meetrit ja max 2438 meetrit. Kiirusmõõtur on vastavuses tüübikinnitusega seadistatud maksimaalsele mõõteulatusele ning

selle muutmine-seadistamine on keelatud. Kohtuväline menetleja leiab ka, et kohaldatud

karistus on kooskõlas isiku süü suurusega ja arvestab süüdlase isikut ning väärteoasja

menetlemisel ei ole rikutud materiaalõigust ega väärteomenetluse seadustikust tulenevaid õigusnorme.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Menetluse tavapäratu kulgemise tõttu käsitleb kohus esmalt menetluslikke küsimusi:

kaebaja õigust koos kaitsjaga kohtuistungist osa võtta (I) ja kohtualluvust (II). Seejärel

lahendatakse asi sisuliselt (III). Viimasena käsitletakse taotlust menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel (IV).

(I)

5. Kaevatava otsuse kohaselt on P.S-ile ette heidetav süütegu toime pandud X maakonnas X linnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 84. kilomeetril. Kaitsja vahendusel esitatud kaebuses taotles kaebaja VTMS § 14 lg 1 ja § 12 lg 2 p 1 alusel asja läbivaatamist

menetlusaluse isiku elukohajärgses kohtus, s.o Tartu Maakohtus. Seega esines alus asja

arutamiseks Tartu Maakohtus ning kohtuistungi sekretär alustas istungiaja kokkuleppimist menetlusaluse isiku kaitsjaga. Sekretär saatis 04.05.2022 e-kirja, pakkudes istungiajaks välja

17.05.2022. Vastus sellele kirjale saabus 09.05.2022 kell 09.06, s.o 5 päeva hiljem. Kaitsja

4-22-1258 3

teatas, et paraku kohtu pakutud aeg ei sobi. Istungist soovib isiklikult osa võtta ka kaebaja, kes

viibib kuni 28.05.2022 planeeritud puhkusel. Samuti viibib puhkusel kaitsja. Samuti teatas kaitsja kuupäevad, mis talle pärast puhkuselt naasmist ei sobi.

6. 09.05.2022 kell 10.15, s.o samal päeval 1 tund ja 9 minutit hiljem vastas istungisekretär kirjale kaitsja eelnevalt nimetatud aegu arvestavalt, et pakub istungi ajaks välja 08.06.2022 kell 10.30. Järgnevatel päevadel meilile vastust ei tulnud.

7. Kohus allkirjastas 12.05.2022 kell 10.34 määruse, millega rahuldas P.S-i taotluse asja läbivaatamiseks tema elukohajärgses, s.o Tartu Maakohtus ning määras asja arutamisele 08.06.2022 algusega kell 10.30.

8. Kirjale saabus vastus 12.05.2022 kell 21.49, milles kaitsja vabandas ebamugavuste pärast istungiaja kooskõlastamisel ja teatas, et 08.06.2022 kaebajale siiski ei sobi ja palus kohtul pakkuda uus istungiaeg (eelistatavalt juuni lõpus).

9. Istungisekretär vastas e-kirjale järgmisel päeval, paludes esitada tõendid edasilükkamise põhjuste kohta ja märkis, et põhjus peab olema VTMS § 42 tähenduses mõjuv.

10. Kaitsja teatas, et kaebaja ei saa kohtu pakutud 8. juunil istungil osaleda teise kohtuasja tõttu, mille istungiaegades lepiti kokku juba varem. Kohtuasja number on XXXX, istungite ajad

on kättesaadavad Riigi Teatajas (https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtuistungid_otsing.html).

11. 16.05.2022 andis istungisekretär menetlusosalistele teada, et seoses menetlusaluse isiku

osalemisega teises kohtuasjas on tühistatud 08.06.2022 kohtuistung. Kohus pakkus uuteks võimalikeks istungipäevadeks kuupäevad vahemikus 13.06. - 17.06.2022.

12. Istungisekretär kooskõlastas aegu kohtuvälise menetleja esindajaga ning teatas

23.05.2022 hommikul e-kirjaga kaitsjale, et sobilikud on kuupäevad vahemikus 13.06. - 15.06.22 kell 10.00.

13. Kaitsja vastas samal päeval, et kaebajal on 13.06.2022 istung asjas nr XXX algusega kl 10.00 ning 14.06 ja 15.06.2022 istungid asjas nr XXX algusega kl 10.00. Kuna nende istungite kestvuse pikkus pole ette teada, siis viidatud kuupäevad kaebajale paraku ei sobi.

14. 23.05.2022 saatis allakirjutanu kaebajale, tema kaitsjale ja kohtuvälise menetleja esindajale järgmise e-kirja: „Kohtuistungi sekretär on mulle teada andnud, et kohtuistungi aja

kokku leppimine läheb väga vaevaliselt, kuna meilidele vastatakse suure viivitusega ja kaebajale või tema kaitsjale ajad ei sobi. Juhin tähelepanu VTMS § 125 lg 1, mille kohaselt kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maakohtunik käesoleva seadustiku §-st 42

lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Esialgne istung 08.06.2022 on kaebaja taotlusel tühistatud ja uus istung tuleb määrata enne 08.07.2022. Kaebajal ja tema kaitsjal tuleb 24.05.2022 õhtuks teada anda KÕIK istungi pidamiseks sobivad ajad. Juhul kui need ajad ei sobi kohtule või kohtuvälisele menetlejale, määran aja kohtuasja

XXXX istungipäevale lõunasele ajale. Kaebaja saab osaleda istungil videosillaga. Asja

menetleva kohtuniku sõnul on ta valmis menetluses lõuna tegemisel selle väärteoasja menetlusajaga arvestama. Ühtlasi mainis ta, et viimaseks paariks istungiks on P.S endale määranud asendaja ning et ta on selles menetluses ühe tsiviilkostja esindaja.“ Enne nimetatud kirja saatmist võttis allakirjutanu ühendust viidatud kriminaalasja kohtuniku K.V-ga, kes andis

4-22-1258 4

ühtlasi teada ka seda, et P.S on selles menetluses ühe tsiviilkostja esindaja ja viimasel ajal on ta istungiteks nimetanud asenduskaitsja.

15. 24.05.2022 teatas kaitsja kohtule, et juunis 2022 sobivad kaebajale (ning tema esindajale) istungi pidamiseks käesoleva hetke seisuga järgmised kuupäevad: 6., 17., 20. kuni 22. ning 27. kuni 30. kuupäev.

16. Kohus määras uueks istungiajaks 17.06.2022 kell 10.00 ja väljastas selleks kutsed.

17. 16.06.2022 hommikuks oli kaebuse esitaja kaitsja esitanud taotluse istungiaja muutmiseks ja kohtualluvuse tühistamiseks. Taotlus oli allkirjastatud 15.06.2022 kell 22.02, samas kandis fail pealkirja „Gaver13.06.2022 taotlused“. Seega taotluse kohtule edastamisega viivitati.

18. Kohus taotlust ei rahuldanud ja arutas asja 17.06.2022, kuulates üle tunnistaja ja uurides

salvestist ning kirjalikke tõendeid. Istungil osalenud P.S taotles istungi kestel selle erinevatel põhjustel edasi lükkamist kolmel korral. Kaitsja sellele istungile ei ilmunud.

19. Kohtuistungi käigus ilmnes, et kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht ei olnud

menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale infosüsteemis nähtavaks tehtud. P.S nõudis

sellega tutvumiseks aega ja leidis, et tutvuda peab saama ka tema kaitsja. Kohus rahuldas

edasilükkamise taotluse ja määras uueks istungiajaks 21.06.2022 kell 14.00. Sellel istungil osalesid videosilla vahendusel kohtuväline menetleja, menetlusalune isik ja tema kaitsja.

20. Kohtu hinnangul ei ole kohtuistungi aja määramisega menetlusaluse isiku õigusi

rikutud. Esiteks ei kohusta VTMS kooskõlastama menetlusosalistega kohtuistungi aega. Praktikas seda siiski tehakse vastavalt kohtumenetluse heale tavale. Seda tava on käesoleval juhul täiel määral jälgitud.

21. Kohus määras poolte poolt sobivaks peetud ajaks kohtuistungi 08.06.2022. Kui pärast istungi määramist kaitsja teatas, et istungiaeg on siiski ebasobiv, lükkas kohus VTMS § 125 lg 1 juhindudes kohtuliku arutamise edasi. Selle sätte kohaselt võib kohus istungi edasi lükata

mõjuval põhjusel. VTMS § 42 lg 2 kohaselt on ilmumata jäämise mõjuvad põhjused

väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena; kutse kättesaamise hilinemine või muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kohtuistungi võib edasi lükata ühel korral kuni üheks kuuks.

22. Tartu Ringkonnakohus on 18.01.2022. a kohtuasjas 4-20-3316 p-des 32 ja 36 asunud

seisukohale, et kui väärteoasja istung juba korra on mõne kohtumenetluse poole taotlusel mõjuva põhjuse tõttu edasi lükatud, ei ole seda uue mõjuva põhjuse korral võimalik enam teist (saati siis veel kolmandat või enamat) korda edasi lükata. Istungi edasilükkamine tuleks kõne

alla üksnes VTMS § 125 lg 1 ls 2 alusel lisatõendite hankimiseks. [----] Niisugune

edasilükkamise taotlus tuleb jätta rahuldamata: seda sõltumata sellest, kas eelmise edasilükkamise tingis sellesama või mõne muu kohtumenetluse poole taotlus. Sellises olukorras

tuleb kohtuistung ära pidada – ja seda nende kohtumenetluse poolte osavõtul, kes istungile ilmunud on. Mõjuval põhjusel puuduv kohtumenetluse pool peab niisiis aktsepteerima seda, et

asja arutatakse tema osaluseta. [---] Riigi soov väärtegudele reageerida on n-ö oluline põhiseaduslik huvi – ja seetõttu peabki menetlusalune isik (kohtumenetluse pool ) leppima, et n-ö halbade asjaolude kokkulangemise korral arutatakse asja ilma tema osaluseta ka siis, kui tal

on istungile ilmumata jätmiseks igati adekvaatne põhjus. [---] Kui aga istung on juba korra

4-22-1258 5

VTMS § 125 lg 1 ls 1 alusel edasi lükatud, tuleb kaitsja mõjuva põhjuseta ilmumata jäämise korral jätta menetlusaluse isiku istungi edasilükkamise taotlus rahuldamata ja pidada istung ära

ilma kaitsjata – sest kui istungi saab ära pidada ka ilma mõjuval põhjusel puuduva

kohtumenetluse poole osaluseta, peab selle saama seda enam ära pidada ilma sellise kohtumenetluse poole osaluseta, kes puudub mittemõjuval põhjusel.

23. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik ja kaitsja oma menetlusõigusi kuritarvitades püüdnud saavutada kohtuistungi võimalikult kaugesse tulevikku edasi lükkamist.

(II)

24. Kohtuistungil asus menetlusalune isik seisukohale, et asja lahendatakse vales kohtus.

Kaitsja vahendusel esitatud kaebuse p-s 20 taotles kaebaja asja läbivaatamist tema elukohajärgses Tartu Maakohtus. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik kaitsja poolt sellise taotluse esitamist järgmiselt: „Meil oli seal ilmselt omavahel väike kommunikatsiooni error. Kaitsja sai aru selliselt, et seda võiks Tartus arutada. See tegelikult minu soov ei olnud ja oleme selle taotluse esitanud. Lihtsalt soovime, et oleks avalduse järgi see kohtualluvus, sellepärast soovime asja arutamist Pärnu Maakohtus.“ Kohtualluvuse muutmise taotlus oli kaitsja esitatud kaebuses. VTMS § 20 lg 2 kohaselt tõendab kaitsja volitusi volikiri. Kuivõrd menetlusalune

isik ja kaitsja töötavad samas XXXX, ei käsitanud kohus volikirja esitamata jätmist kõrvaldamist vajava puudusena. Menetlusalune isik kinnitas kaitsja volitusi istungil korduvalt. Kaitsja avaldused tekitavad kaebajale menetluslikke õigusi ja kohustusi.

25. VTMS § 14 lg 2 kohaselt väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust arutab see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Käesoleva seadustiku § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonda jääb taotluses nimetatud eluvõi asukoht või mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhuvõi veesõiduki Eestis registreerimise koht. VTMS § 12 lg 2 p 1 kohaselt menetlusaluse isiku taotlusel võib väärteoasja menetleda tema eluvõi asukoha järgi.

26. Kuivõrd P.S-i elukoht on kaebuses avaldatu kohaselt XXX Maakonnas, rahuldas

kohus taotluse ja määras kaebuse arutamisele Tartu Maakohtus. Kohtu hinnangul ei ole kohtualluvuse muutmine selline taotlus, mida saaks esitada mitmeid kordi. Vastupidine käsitlus

viiks olukorrani, kus kaebuse esitajal oleks võimalik iga natukese aja tagant muuta oma seisukohta ning asja läbivaatamine ei oleks väärteosasjade aegumisele kehtestatud 2-aastase tähtaja jooksul võimalik. Seda käsitlust toetab ka VTMS § 12 lg 3, mille kohaselt, kui

menetlusalune isik pärast menetluse alustamist muudab oma eluvõi asukohta, võib tema taotlusel asja menetleda tema uue eluvõi asukoha järgi. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et menetlusaluse isiku elukoht oleks muutunud.

(III)

27. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ).

28. VTMS § 31 lg 11

kohaselt kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud, võib see salvestis olla

väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos

4-22-1258 6

väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja

lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud videosalvestis vastab neile nõuetele.

29. Salvestiselt (salvestatud digitaalselt, digitaalses kohtutoimikus nr 22) kuuldub esmalt, kuidas mõõtja ütleb: “Esimene auto, esimene sõidurada“. Salvestiselt on näha, et tegemist on tumeda BMW maasturiga. Salvestiselt nähtub, et 31.03.2022 kell 16.01. fikseeriti 626,7 meetri kauguselt selle auto kiiruseks 132 km/h. Auto lähenedes on näha selle registreerimisnumber: XXX.

30. Salvestiselt nähtub mõõteseadme number XXXX. Taatlustunnistuse kohaselt kannab seda numbrit mõõteseade LaserCam 4, mis on taadeldud 30.09.2021. Kaebaja kohtuistungil

esitatud taotluse alusel esitati tõendina selle seadme kasutusjuhend (salvestatud digitaalselt, digitaalses kohtutoimikus nr 24) Juhendi p 5.4.1 kohaselt on LaserCam4 mõõteulatus 3 kuni 2438 meetrit.

31. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle P.S-i juhitud sõiduki kiiruse fikseerinud politseiametnik V.M. Konkreetset juhtumit ta ei mäletanud, kuid kirjeldas, kuidas ta seda tööd teeb. Hommikul tehakse ära testid – kauguse test, et seade õiget tulemust näitaks ja jälgimise

test, mis kujutab endast kontrolli, kas sihik on paigas. Tunnistaja kirjeldas detailselt

mõõtmisseadme toimimist. Tavaliselt on töökorraldus selline, et tunnistaja tuvastab kiiruse, ütleb selle kõrval olevale politseinikule, kes peatab kiirust ületanud sõiduki kinni. Tavaliselt

ütleb ta paarilisele esimene sõiduk, esimene auto või midagi sellist. Selliselt toimimine on kuulda ka P.S-i kiiruse mõõtmist kajastavalt salvestiselt. Et aparaadiga ei peaks minema

üle tee, teevad nad ekraanist telefoniga pildi ja ametnik näitab rikkujale fotot. Vajadusel vaadatakse koos salvestist. Kohtutoimikusse esitatud teatise (lk 24) kohaselt on V. M. läbinud kiirusemõõtja LaserCam 4 koolitused 01.03.2016 ja 12.08.2014.

32. P.S keeldus kohtuistungil ütluste andmisest. Väärteoprotokollis sisalduvad isikute

ütlused on käsitatavad tõendina (RKKK 3-1-1-79-08 p 8.3). VTMS § 98 lg 5 kohaselt on

menetlusaluse isiku varasemate ütluste avaldamine võimalik juhul kui asja arutatakse tema

osavõtuta. Kohtu hinnangul saab analoogiliselt kriminaalmenetlusega (KrMS § 294 p 1) varasemaid ütlusi avaldada ka juhul, kui menetlusalune isik neid kohtuistungil anda ei soovi. Kohus avaldas P.S-i kiirmenetluse otsuses sisalduvad ütlused: „31. märts 2022 sõitsin oma autoga BMW Tallinn – Tartu maanteel. Oma arust kiirus ei olnud väga suur, kuid jah tegin parajasti möödasõitu rekkast.“

33. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 100 km/h. P.S kiiruseks mõõdeti 132 km/h, laiendmääramatust +/- 4 km/h arvestades, liikus ta kiirusega 128 km/h. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis on karistatav LS § 227 lg 2 kohaselt.

34. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. P.S on teo toime pannud vähemalt kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 tähenduses.

35. Seega on LS § 227 lg 2 süüteokoosseis täidetud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. P.S on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

4-22-1258 7

36. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

37. P.S on varem karistamata isik, mistõttu on kergemaliigilise karistuse määramine

põhjendatud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Erija üldpreventiivsetest kaalutlustest tulenevat karistuse korrigeerimise vajadust polnud. Ületatud

kiiruse määra arvestades saab teosüüd lugeda keskmisest mõnevõrra väiksemaks ja täpselt sellele vastava karistuse – 40 trahviühikut – kohtuväline menetleja ongi määranud.

(IV)

38. P.S-i kaitsja taotles väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Tema hinnangul on süü minimaalne. Kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu. Menetlusalune isik

on küll varasemalt karistamata, kuid kui kõik väiksemad kiiruseületamised otstarbekusega lõpetada, ei olekski kellelgi karistusregistri kandeid.

39. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui

menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus menetluse lõpetamist võimalikuks ei pea.

40. Kohtu hinnangul on kiiruseületamiste osas olemas suur avalik menetlushuvi. Tegemist on massirikkumistega, mille tagajärjel on viimastel aastatel ka mitmed kõrvalised isikud kas tõsiselt viga või surma saanud. Avaliku menetlushuvi puudumist ei saa jaatada olukorras, kus

isik ületab suurimat lubatud piirkiirust mitte vähem kui 28 km/h. Ka on Riigikohus seoses VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisega selgelt öelnud, et kiiruse ületamise puhul üle 20 km/h on tegemist levinud liiklusalase õigusrikkumisega ja seetõttu ei saa viidata avaliku menetlushuvi puudumisele (RKKKo nr 3-1-1-107-05, p 10).

41. Kaebaja kiirmenetluse otsuses sisalduvate ütluste kohaselt tegi ta parajasti möödasõitu rekkast ning tema arust ei olnud kiirus väga suur. Salvestisest nähtuvalt liikus P.S-i juhitud sõiduk esimeses sõidureas ja tegemist ei olnud möödasõidu olukorraga. Lisaks peab juht LS §

51 lg 3 p 5 kohaselt enne möödasõidu alustamist veenduma, et sõiduki, millest alustatakse

möödasõitu, suhteline kiirus võimaldab sellest mööda sõita piisavalt lühikese ajaga.

Videosalvestiselt on nähtav, et kiiruse mõõtmise ajal on lisaks P.S-i juhitud sõidukile sõiduteel veel viis sõidukit, mis näitab, et tegu ei olnud rikkumise hetkel tühja maanteega ning tema sõidustiilist sõltus ka kaasliiklejate turvalisus.

42. Keskseks kaitseväiteks menetluse lõpetamise taotlemisel oli, et kõik rikkumised ei vääri karistamist. Isiku karistamata jätmine on menetleja otsustus, mille kujunemisel märgib olulist rolli veendumus, et karistamine ei ole vajalik. Sellise veendumuse tekkimisele aitab kaasa, kui

isik on oma käitumise ebaõigussisu teadvustanud ja on lootus, et ta edaspidi käitub õiguskuulekalt. Menetluse käigus selliseid asjaolusid ei ilmnenud. Kohus ei pea võimalikuks menetlust otstarbekuse kaalutlustel lõpetada.

4-22-1258 8

43. Eelnevast tulenevalt jätab kohus P.S-i kaebuse rahuldamata ning Politseija

Piirivalveameti Lääne prefektuuri 31.03.2022. a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2630,22,000953 muutmata.