2-20-18203/18 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-20-18203

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.07.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja

Tsiviilasja number

2-20-18203

Tsiviilasi

I A. L. hagi L. - A. L. vastu elatise maksmise lõpetamise

nõudes

II L. - A. L. hagi A. L. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: A. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx);

lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein (e-

post: karina@advokaadid.ee);

Hageja II/ kostja I: L. - A. L. (isikukood xxxxxxxxxxx;

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

seaduslik esindaja hagis I: A. L. ;

seaduslik esindaja hagis II: A. L. ;

lepinguline esindaja hagis II: vandeadvokaat Karina Lõhmus-

Ein

Kostja II: A. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi aeg

30.05.2022. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. L. hagi.

2. Lõpetada alates 10.12.2020. a Harju Maakohtu 22.03.2013. a otsusega tsiviilasjas nr x-

xx-xxxx A. L. lapse L. - A. L. kasuks välja mõistetud elatise maksmise kohustus.

3. Rahuldada L. - A. L. hagi osaliselt.

4. Mõista A. L. L. - A. L. kasuks välja elatis alljärgnevalt:

-

alates 01.09.2021. a kuni 31.12.2021. a 292 eurot kuus;

-

alates 01.01.2022. a kuni 31.03.2022. a 213,44 eurot kuus ja

-

alates 01.04.2022. a 255,64 eurot kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni 21.11.2026.a.

4. Määrata, et L. - A. L. kasuks välja mõistetud elatise baasummat indekseeritakse igal

kalendriaastal PKS § 101 lg 3 alusel, baassummale lisanduvat 3 % eelneva kalendriaasta

keskmisest brutopalgast muudetakse vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõikele 4 ja

elatise summast mahaarvatavat 50 % lapsetoetusest muudetakse lapsetoetuse suuruse

muutumisel.

5. Jätta rahuldamata L. - A. L. nõue A. L. elatise väljamõistmiseks perioodi eest alates

10.12.2020.a kuni 31.08.2021. a.

6. Kohustada A. L. kandma temalt L. - A. L. kasuks välja mõistetud elatis A. L.

pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx.

7. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

8. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. L. esitas 10.12.2020. a kohtule hagiavalduse enda nimel kohtuotsusega välja mõistetud

elatise maksmise lõpetamise nõudes ja alaealise lapse L. A. L. nimel teiselt vanemalt A. L.

elatise väljamõistmise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on L. - A. L. hageja ja A. L. ühine alaealine laps. Harju Maakohtu

22.03.2013. a otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx mõisteti A. L. lapse L. - A. L. kasuks välja

igakuine elatis. Alates 04.09.2020. a elab laps aga isaga ja isa on taganud lapsele kõik eluks

vajaliku. Seega on asjaolud pärast kohtulahendi tegemist oluliselt muutunud ja A. L. palub

kohtul Harju Maakohtu 22.03.2013. a otsusega välja mõistetud elatise maksmise kohustus

lõpetada. Kuna laps enam ema juures ei ela ja ema lapse ülalpidamises ei osale, palub A. L.

lapse L. - A. L. nimel A. L. lapse kasuks välja mõista elatis seaduses sätestatud alammäära

pooles ulatuses alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni.

2. Kohus võttis 17.12.2020. a määrusega menetlusse A. L. hagi L. - A. L. vastu elatise maksmise

lõpetamise nõudes ja L. - A. L. hagi A. L. vastu elatise nõudes. Kohus kohustas A. L. kui

hagis I kostja seaduslikku esindajat ja hagis II kostjat, hagidele kirjalikult vastama.

3. A. L. määratud tähtaja jooksul hagidele kirjalikku vastust ei esitanud. A. L. esitas määratud

tähtaja jooksul kohtule taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks, kuni teises tsiviilasjas nr x-

xx-xxxxx A. L. avalduse vanemate hooldusõiguse küsimuses lahendamiseni.

4. Kohus jättis 23.04.2021. a määrusega A. L. taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks

rahuldamata. Kohus otsustas lahendada asja kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja

täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Ühtlasi tegi kohus pooltele ettepaneku

menetluse lõpetamiseks kompromissiga.

5. A. L. esitas 05.05.2021. a kohtule kirjaliku seisukoha, milles täiendas lapse L. - A. L. nimel

esitatud nõuet. A. L. teatas, et seoses sellega, et on valmimas uus perekonnaseaduse eelnõu,

mis vähendab oluliselt elatisraha suurust, siis ei saa ta enam nõustuda hagiavalduses esitatud

nõudega elatise alammäära pooles ulatuses. Tõenäoliselt saab uus elatisraha miinimum alla

kahesaja euro. Arvestades, et lapsele kulub umbes 500 kuni 600 eurot kuus, on alla 100 eurone

elatis liiga väike. Seetõttu taotleb A. L. lapse L. - A. L. nimel A. L. elatise väljamõistmist

seadusega ettenähtud miinimummääras. Kompromissina pakkus A. L. välja, et A. L. maksab

lapsele elatist 2021. aasta lõpuni 150 eurot kuus ja alates 01.01.2022. a seadusega ettenähtud

miinimummääras.

6. A. L. esitas 25.05.2021. a kohtule kirjaliku seisukoha, milles teatas, et ei ole nõus tema vastu

esitatud hagiga lapsele L. - A. L. elatise nõudes. A. L. toob välja, et Harju Maakohtu

22.03.2013. a otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx mõisteti A. L. lapse kasuks välja elatis, mis

oli 160 eurot kuus. A. L. seda otsust aga ei täitnud ja hakkas lapsele regulaarsemalt elatist

maksma alles 2015. aastal, kui laps kooli läks. Tänaseks päevaks on A. L. arusaamisel, et

loevad vaid viimased viis aastat, kui ta on elatist maksnud. A. L. sõnul ei ole ta teinud

kohtutäiturile avaldust varasema aja eest tasumata elatise sissenõudmiseks, aga teadaolevalt

elatise nõue ei aegu ja vajadusel on võimalik elatisevõlga kohtutäituri kaudu sisse nõuda. A.

L. avaldas veel, et ta viibib vanglas ja vabaneb seal hiljemalt 08.07.2021. a. Praegu on

vanemate hooldusõiguse asja menetlus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx pooleli ja ei ole välistatud, et

laps tuleb uuesti tema juurde elama, sest A. L. arvates ei ole alust A. L. lapse

ainuhooldusõigust anda. A. L. avaldas, et on teadlik ja saab aru sellest, et mõlemad vanemad

on kohustatud last ülal pidama. Tema arvates on aga praegusel juhul A. L. esitanud tema vastu

hagi elatise nõudes rohkem kiusust ja vihavaenust, mitte lapse heaolust, ning õige ei ole

lahendada asja enne, kui on selgunud, kuidas vanemate hooldusõiguse asi laheneb ja edasi

tuleb.

7. Arvestades poolte esitatud pidas kohus vajalikuks kirjaliku menetluse tühistada ja määras asja

arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 03.05.2022. a. Määratud kohtuistungil osales ainult

A. L. . A. L. istungile ei ilmunud. Kuna puudus kinnitus kohtukutse kättesaamise kohta, siis

otsustas kohus asja arutamise edasi lükata ja määras uue istungi, toimumisajaga 30.05.2022. a.

8. 30.05.2022. a kohtuistungil olid kõik pooled esindatud.

A. L. jäi nii enda kui ka lapse L. - A. L. nimel esitatud hagide juurde. A. L. taotles, et kohus

lõpetaks temalt Harju Maakohtu 22.03.2013. a otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx välja

mõistetud elatise maksmise kohustuse ja mõistaks A. L. lapse L. - A. L. kasuks välja elatise

seadusega ettenähtud alammääras alates hagi esitamisest. A. L. taotles, et seoses sellega, et

alates 01.01.2022. a on elatuse regulatsioon muutunud, annaks kohus hagejale tähtaja esitada

nõude täpsustus elatise summade osas.

A. L. ei esitanud vastuväiteid A. L. hagile elatise maksmise lõpetamise nõudes. A. L. ei

tunnistanud aga tema vastu esitatud hagi elatise nõudes ja vaidles sellele vastu. Tema arvates

ei ole temalt lapse kasuks elatise väljamõistmine põhjendatud, sest varasemalt, kui laps tema

juures elas, siis isa A. L. alguses kohtuotsust ei täitnud ja mitme aasta vältel lapsele

regulaarselt elatist ei maksnud. A. L. seletas täiendavalt, et ta vabanes vanglast 8. juulil 2021.

a. Pärast vanglast vabanemist ta ametlikult ei ole töötanud. Ta on töötuna kirjas ja pärast

vanglast vabanemist maksti talle 9 kuud töötutoetust, mis oli ligi 300 eurot kuus. Alates 2022.

aasta maist töötutoetust enam talle ei maksta. A. L. sõnul oli ta vahepeal eelmise aasta

septembrist kuni detsembrini ka mitteametlikult tööl. Esimesed kaks kuud katseajal oli tema

töötasu 1200 eurot kuus ja edasi 1400 eurot kuus. Kuna firma omanik otsustas firma maha

müüa, siis tema töösuhe lõppes. Rohkem ei ole ta ka mitteametlikult tööl käinud ja kuna

töötutoetust ka enam ei maksta, siis tal hetkel sissetulekut ei ole. A. L. väitel on hetkel pooleli

tema töövõime hindamine. Ta käis operatsioonil, tal on jalg kipsis ja varsti läheb rangluu

operatsioonile. Tulevikus on tal plaanis alustada oma ettevõtlusega. Tal on olemas juba

koostööpartner ja panevad kokku kontseptsiooni ettevõtluse tarbeks. A. L. avaldas, et ei ole

nõus maksma lapsele elatist, kuid on nõus andma lapsele taskuraha ja ostma asju, kui on vaja.

Ta tõi välja, et kinkis lapsele jõuludeks telefoni iPhone, mis maksis 1000 eurot.

Kohus lõpetas asja sisulise arutamise. A. L. taotlusel andis kohus temale tähtaja esitada lapse

L. - A. L. nimel elatise nõue täpsustatud sõnastuses ja A. L. tähtaja soovi korral selle kohta

oma seisukoha esitamiseks.

9. L. - A. L. lepinguline esindaja esitas 13.06.2022. a kohtule A. L. vastu esitatud elatise nõude

täpsustuse. L. - A. L. palub kohtul A. L. välja mõista elatise seadusega ettenähtud alammäras

alates hagi esitamisest alljärgnevalt:

-

perioodi 10.12.2020. a kuni 31.12.2022. a elatis 292 eurot kuus ning perioodi 1.01.2022. a kuni

31.03.2022. a elatis 213 eurot ja 44 senti kuus, so kokku 4342 eurot ja 13 senti;

-

alates 01.04.2022 kuni L. - A. L. täisealiseks saamiseni 21.11.2026. a elatis 255 eurot ja 64

senti kuus (baassumma 209 eurot ja 20 senti, millele lisandub 3 % 2021. a keskmisest

brutopalgast summas 1548 eurot ning millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summast 30

eurot);

-

määrata, et L. - A. L. kasuks välja mõistetud elatise baasummat indekseeritakse igal

kalendriaastal PKS § 101 lg 3 alusel, baassummale lisanduvat 3 % eelneva kalendriaasta

keskmisest brutopalgast muudetakse vastavalt PKS § 101 lg 4 ja elatise summast

mahaarvatavat 50 % lapsetoetusest muudetakse lapsetoetuse suuruse muutumisel.

10. A. L. midagi täiendavat kohtu määratud tähtaja jooksul ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

11. Käesolevas tsiviilasjas on ühises menetluses A. L. hagi L. - A. L. vastu elatise maksmise

lõpetamise nõudes ja L. - A. L. hagi A. L. vastu elatise nõudes. Kohus käsitleb esmalt A. L.

hagi ja seejärel L. - A. L. hagi.

I

12. Kohus leiab, et A. L. hagi L. - A. L. vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes on põhjendatud

ja tuleb rahuldada.

Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et A. L. ja A. L. on ühine alaealine

laps L. - A. L. , sündinud 21.11.2008. a.

Harju Maakohtu 22.03.2013. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx (tl 2-3) rahuldati

lapse L. - A. L. hagi ja mõisteti A. L. lapse kasuks välja elatis alates 07.02.2013. a Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2013. a oli

160 eurot kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni või põhi- või keskhariduse omandamiseni

põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni. Kohtuotsus jõustus 30.07.2013. a.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid

korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada.

Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et 2013. aastal kohtuotsuse tegemise ajal elas laps L. - A.

L. ema A. L. juures ja tsiviilasjas nr x-xx-xxxx esitatud hagis nõuti elatist A. L. kui lapsest

eraldi elavalt vanemalt. Vaidlust ei ole ka selle üle, et pärast kohtuotsuse jõustumist on need

asjaolud, mis olid elatise väljamõistmise aluseks, oluliselt muutunud. Alates 2020. aasta

septembrist elab laps L. - A. L. isa A. L. juures ja A. L. annab lapsele ülalpidamist vahetult.

Kohus leiab, et seetõttu on põhjendatud A. L. lapsele elatise maksmisest. Teine vanem, A. L.

ei ole ka esitanud lapse nimel vastuväiteid elatise maksmise lõpetamisele ja on sisuliselt hagi

õigeks võtnud.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus A. L. hagi ja lõpetab alates hagi esitamisest, s.o alates

10.12.2020. a, Harju Maakohtu 22.03.2013. a otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx A. L. lapse L.

- A. L. kasuks välja mõistetud elatise maksmise kohustuse.

II

13. Kohus leiab, et L. - A. L. hagi A. L. vastu elatise nõudes on põhjendatud osaliselt.

13.1. L. - A. L. on A. L. ja A. L. ühine alaealine laps, sündinud 21.11.2008. a. Vaidlust ei ole

selle üle, et alates 2020. aasta septembrist elab laps isa A. L. juures. Lapse ema A. L. elab

eraldi.

Käesolevas asjas on A. L. esitanud lapse Lisete-Lutteri nimel kohtule hagi A. L. vastu temalt

lapse kasuks elatise väljamõistmiseks.

A. L. hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. A. L. tugineb oma vastuväidetes sellele, et

lapse isa ise varasemalt tema suhtes tehtud kohtuotsust elatise väljamõistmise kohta kohaselt

ei täitnud. Lisaks tugineb A. L. sellele, et tal puudub hetkel sissetulek, mille arvel elatist

maksta. Menetluse alguses tõi A. L. veel hagile vastu vaieldes esile, et kohtus on pooleli

vaidlus vanemate hooldusõiguse küsimuses, mistõttu ei ole kindel, et laps jääbki isa juurde

elama ja ei lähe tagasi ema juurde. Hilisemalt on A. L. neist vastuväidetest loobunud ja

teatanud, et on nõus, et laps elab edaspidi isa juures.

13.2. Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma

alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui

ta ei osale lapse kasvatamises.

Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja A. L. kohustatud andma oma alaealisele lapsele L.

- A. L. ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta seda teha eelkõige elatise maksmise

teel. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et A. L. lapsele elatist ei maksa. Seega on laps

õigustatud kostjalt elatist nõudma.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg-le 2

arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Kuni 01.01.2022. a kehtinud PKS § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või

olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi

Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 115 oli kehtestatud alates 01.01.2020. a kuupalga

alammääraks 584 eurot. Seega alates 01.01.2020. a kuni 01.01.2022. a oli PKS § 101 lg-s 1

sätestatud miinimumelatis ühe lapse kohta 292 eurot kuus.

Kuni 01.01.2022. a kehtinud PKS § 102 lg 2 nägi ette, et vanemad ei vabane oma alaealise

lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja

varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS §

101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel sama seadustiku § 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

01.01.2022. a jõustus PKS §§-de 101 ja 102 muudatus.

Muudetud PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise

välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks

baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele

iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles

lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab,

et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga.

Alates 01.01.2022. a kehtiva PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise

lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine

laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti.

Riigikohus on 07.02.2018. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 (p 12) korranud ka varasemates

lahendites avaldatud seisukohta, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult

kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad

suuremad kulud tuleb tõendada. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise

vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.

Kohus leiab, et eelviidatud Riigikohtu seisukoht poolte tõendamiskoormise osas on

kohaldatav ka alates 01.01.2022. a kehtivate PKS §§-de 101 ja 102 alusel alaealiste laste

elatise nõuet lahendades ja kui hageja nõuab kostjalt PKS § 101 sätete alusel arvutatud elatist,

siis ei pea hageja enda vajalikke kulutusi eraldi tõendama ning kostja peab tõendama, et

esineb PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks väiksemas ulatuses.

13.3. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kuni 2020. aasta septembrini elas

laps L. - A. L. ema A. L. juures. 2020. aasta septembris võttis isa A. L. lapse enda juurde

põhjusel, et A. L. sattus vanglasse. A. L. vabanes vangistuses 08.07.2021. a.

Kohus leiab, et A. L. vangistuses viibimist saab lugeda PKS § 102 lg 2 mõttes selliseks

mõjuvaks põhjuseks, mis annab alust jätta temalt elatis selle aja eest välja mõistmata.

Vangistuse ajal ei saanud kostja temast endast mitteolenevatel põhjustel teenida sissetulekut,

mille arvel lapsele ülalpidamist anda.

A. L. väitel ta pärast vanglast vabanemist ametlikult töötanud ei ole. Pärast vanglast

vabanemist maksti talle 9 kuu jooksul töötutoetust, mis oli ligi 300 eurot kuus. ei ole töötanud.

Ta on töötuna kirjas ja pärast vanglast vabanemist maksti talle 9 kuud töötutoetust, mis oli

ligi 300 eurot kuus. A. L. tunnistas, et 2021. aasta septembrist kuni detsembrini käis ta

mitteametlikult tööl ja sai töötasu esimesed kaks kuus 1200 eurot kuus ja edasi 1400 eurot

kuus. A. L. sõnul ta alates 2022. aastast ei tööta ja tal puudub igasugune sissetulek. Puuduvad

tõendid, mis tõendaks vastupidist. A. L. ei ole ka teada mingit registreeritavat vara.

Arvestades asjaolusid leiab kohus, et põhjendatud on jätta A. L. välja mõistmata elatis aja

eest kuni 2021. aasta augustini. Kuni 08.07.2021. a viibis kostja vangistuses ja tal puudus

võimalus sel ajal sissetulekut teenida. Mõistlikult võib eeldada, et pärast vangistusest

vabanemist oli ka raskendatud kohe töökoha leidmine ja seeläbi sissetuleku saamine, mille

arvelt lapsele elatist maksta. Kohus leiab aga, et ei esine mõjuvat põhjust, mis õigustaks A.

L. vabastamist elatise maksmisest või vähendada temalt väljamõistetavat elatist alates 2021.

aasta septembrist. Kostja esitatust nähtuvalt töötas ta 2021. aasta septembrist kuni detsembrini

ja sai töötasu. A. L. ei ole tõendanud, et esineks mingi mõjuv põhjus, mis takistas tal pärast

ja ka käesoleval ajal sissetulekut teenida. Ka Riigikohus on oma praktikas (vt nt RKTKo

13.02.2018. a nr 2-162343) avaldanud seisukohta, et vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike.

Kohus leiab, et A. L. vastuväited hagile selle kohta, et lapse teine vanem, A. L. , ei tasunud

varasemalt kohtuotsuse alusel lapsele elatist, on antud vaidluse kontekstis alusetud ja tuleb

jätta tähelepanuta. Elatist nõudma õigustatud isikuks on laps ja A. L. ei saa lapse nõuet tema

enda vastu esitatud elatise nõudega tasaarvestada. Lisaks on A. L. tunnistanud, et viimased

viis aastat, kui laps tema juures elas, täitis A. L. kohtuotsust ja maksis temalt lapse

ülalpidamiskohustust.

Kuni 01.01.2022. a oli miinimumelatis, mida tuli lapsele maksta 292 eurot kuus. Alates

01.01.2022. a tuleb arvestada miinimumelatist alates sellest ajast kehtiva PKS § 101 sätete

järgi.

Alates 01.01.2022. a kehtiva PKS § 101 lg 6 kohaselt tuleb miinimumelatise arvestamisel

muu hulgas arvesse võtta lapse kohustatud vanema juures viibimise aega, kui see on aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Sellisel juhul vähendatakse elatise

summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 30.06.2022. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx

määras kohus A. L. ja lapse L. - A. L. suhtlemise korra selliselt, et A. L. on õigus lapsega

suhelda telefonitsi või mõne muu kommunikatsioonivahendi vahendusel, kui laps sellega

nõustub. Kohus piiras A. L. õigust lapsega suhelda ja keelas A. L. lapsega kohtuda ilma teise

vanema nõusolekuta. Nimetatud kohtumäärus ei ole küll käesolevaks ajaks jõustunud, kuid

poolte vahel ei ole vaidlust, et alates ajast, kui laps L. - A. L. elab isa juures on ta viibinud

ema juures vaid mõned üksikud korrad ning igal juhul vähem kui aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Seega lapse emalt väljamõistetavat elatist tema ja lapse

koosveedetava ajaga proportsionaalselt vähendada ei tule.

Kehtiva PKS § 101 sätete järgi arvestades kujuneb lapsele L. - A. L. väljamõistetava elatise

suuruseks perioodil alates 01.01.2022. a kuni 31.03.2022. a 213,44 eurot kuus ja alates

01.04.2022. a 255,64 eurot kuus.

13.4. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus L. - A. L. hagi A. L. vastu osaliselt. Kohus

mõistab A. L. L. - A. L. kasuks välja elatise alates 01.09.2021. a kuni 31.12.2021. a 292

eurot kuus, alates 01.01.2022. a kuni 31.03.2022. a 213,44 eurot kuus ja alates 01.04.2022. a

255,64 eurot kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni 21.11.2026. a. Kohus määrab, et L. - A.

L. kasuks välja mõistetud elatise baasummat indekseeritakse igal kalendriaastal PKS § 101

lg 3 alusel, baassummale lisanduvat 3 % eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast

muudetakse vastavalt PKS § 101 lg 4 ja elatise summast mahaarvatavat 50 % lapsetoetusest

muudetakse lapsetoetuse suuruse muutumisel. Hagi elatise nõudes perioodi eest alates hagi

esitamisest, s.o alates 10.12.2020.a kuni 31.08.2021. a jääb rahuldamata.

Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS

§ 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja

kohustab kostjat kandma temalt hageja kasuks välja mõistetud elatise lapse isa A. L.

pangakontole.

Menetluskulude jaotus

14. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel.

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Antud juhul lahendas kohus hagisid alaealise ülalpidamisasjades ja seega jätab kohus TsMS §

164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik