Legislator Case Law & Legislation
3-21-3034/3 AI generated

3-21-3034/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-21-3034/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

XX edastas Tallinna Linnakantseleile 31.10.2021 e-kirja, milles palus endale saata Tallinna Kose põik 6, Kose põik 8, Kose põik 11) tagastamisega. XX palus tagada juurdepääsu vähemalt

Legislator headnote

AI generated

3-21-3034/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: XX palus tagada juurdepääsu vähemalt

Keywords

AI generated
credible documentation right of access to documents documents subject to special treatment seized documents third-party documents travel documents
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

06.07.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-3034

Haldusasi

XX kaebus Tallinna linna kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja XX

Vastustaja Tallinna linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.01.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.01.2022 määruse peale

haldusasjas nr 3-21-3034.

2. Rahuldada XX määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 25.01.2022 määrus.

Saata kohtuasi tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-

d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX edastas Tallinna Linnakantseleile 31.10.2021 e-kirja, milles palus endale saata Tallinna

Linnavalitsuse 20.06.2018 korralduse nr 946 ja 17.02.2021 korralduse nr 163, mis on seotud

õigusvastaselt võõrandatud maa (endise nimega Kose tee 9 ja Kose tee 33, nüüdne Kose põik 5,

Kose põik 6, Kose põik 8, Kose põik 11) tagastamisega. XX palus tagada juurdepääsu vähemalt

sellele osale teabest, millele ei kehti juurdepääsupiirangud.

2. XX esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 11.11.2021 vaide, sest tema teabenõudele ei

vastatud tähtaegselt.

3. Tallinna

Linnavaraamet edastas

XXile

küsitud

dokumendid

17.11.2021

kirjaga

nr 6.2/4908-2, märkides, et neile on kehtestatud juurdepääsupiirang avaliku teabe seaduse

(AvTS) § 35 lg 1 p 12 alusel ning vastavalt AvTS §-le 38 tagatakse juurdepääs sellele osale

teabest, millele ei kehti juurdepääsupiirang. XXile saadetud korraldustes on mh kinni kaetud

õigustatud subjektide nimed.

3-21-3034

2(3)

4. AKI jättis 18.12.2021 vaideotsusega nr 2.1-3/21/3700 vaide rahuldamata. Tallinna

Linnakantselei ei vastanud kaebaja teabenõudele viie tööpäeva jooksul, rikkudes nõnda AvTS §

18 lg-s 1 sätestatud kohustust. Tallinna Linnakantselei on vaidemenetluse ajal teabenõude siiski

täitnud, edastades kaebajale küsitud dokumendid osas, millele ei kehti juurdepääspiirangud.

Järelikult on vaide ese ära langenud.

5. XX esitas Tallinna Halduskohtule 31.12.2021 kaebuse (täiendatud 03.01.2022), milles palus

tunnistada Tallinna Linnavaraameti 17.11.2021 vastus põhiseadusega vastuolus olevaks ning

kohustada Tallinna Linnavaraametit täies ulatuses dokumente väljastama või tema taotlust uuesti

läbi vaatama. Kaebaja hinnangul puudus dokumentide osaliseks varjamiseks põhjus.

Kinnistusraamatu andmed on avalikud ja seetõttu puudus ka küsitud korraldustes alus kinnistu

omanike andmeid kinni katta.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 25.01.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Kaebaja palus vastustajal edastada dokumendid ja tagada juurdepääs sellele osale teabest, millele

ei kehti juurdepääsupiiranguid. Vastustaja edastas kaebajale küsitud dokumendid, arvestades

neile seatud juurdepääsupiirangut. Kaebaja soovib, et küsitud dokumendid edastataks talle

selliselt, et juurdepääsupiirangu tõttu kinni kaetud informatsioon oleks nähtav. Kaebuse eesmärgi

saavutamiseks on sobiv kohustamisnõue. Eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks puudub

vajadus, sest kohustamisnõude lahendamisel tuleb anda hinnang vastustaja tegevuse

õiguspärasusele. Lahendada ei saa kaebaja taotlust vastustaja 17.11.2021 vastuse põhiseadusega

vastuolus olevaks tunnistamiseks, sest põhiseaduslikkuse kontrolli teostab Riigikohus, hinnates

õigustloovate aktide kooskõla põhiseadusega. Kaebaja vaidlustab haldusorgani toimingut.

Juurdepääsupiirangu aluseks on AvTS § 35 lg 1 p 12, mille järgi on teabevaldaja kohustatud

tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele

juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Küsitud

dokumendid sisaldavad kolmandate isikute isikuandmeid. Kaebaja ei taotlenud teabenõudega

juurdepääsu juurdepääsupiiranguga teabele ega teavitanud teabevaldajat juurdepääsu alusest ega

eesmärgist (AvTS § 14 lg 2). Ka AKI poole ei ajendanud kaebajat pöörduma

juurdepääsupiiranguga teabe väljastamata jätmine, vaid see, et teabenõuet ei täidetud seaduses

sätestatud tähtaja jooksul. Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada

selleks pädevale haldusorganile (riigivastutuse seaduse § 6 lg 3). Vaide või kaebuse esitamine

eeldab esmalt, et kaebaja taotlus on jäetud rahuldamata. Praegu ei ole kaebaja esitanud

vastustajale taotlust juurdepääsupiiranguga teabe väljastamiseks. Kaebajal tuleb esmalt esitada

vastav taotlus vastustajale ning alles keeldumise korral on kaebajal võimalik pöörduda kaebusega

halduskohtusse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT RINGKONNAKOHTUS

7. XX palub määruskaebuses tunnistada Tallinna Halduskohtu 25.01.2022 määrus

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kohustada halduskohut kaebuse menetlusse võtmist uuesti

otsustama.

Halduskohus ei ole kaebuse tagastamisel täitnud kõrgendatud põhjendamiskohustust. Õige ei

ole halduskohtu seisukoht, et kaebaja nõudis vastustajalt kohtus rohkem teavet kui algses

taotluses. Kaebaja palus tagada juurdepääs kogu teabele, aga vähemalt sellele osale teabest,

millele juurdepääsupiirangud ei kehti. Kinnistu omanike andmetele (nimi, isikukood) ei kehti

juurdepääsupiirangud (asjaõigusseaduse § 55, kinnistusraamatuseaduse § 74). Kaebaja võiks

need andmed kinnistusraamatust ka ise leida, kuid sealt andmete saamine on tasuline. Kaebaja

soovib saada teavet tasuta. Vastustaja on juurdepääsupiirangu kehtestamisel viidanud üldiselt

isikuandmetele. Kui juurdepääsupiirang on kehtestatud ekslikult, ei pea kaebaja esitama AvTS

3-21-3034

3(3)

§ 14 lg-le 2 vastavat taotlust. Kaebaja ei soovi algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu 25.01.2022 määruse peale HKMS § 207

lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg

1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54

ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele. XXi eesmärk on tutvuda kaebuses nimetatud

dokumentidega ulatuses, millele ei kehti juurdepääsupiirangud. Selle eesmärgi saavutamiseks

tuleb taotleda halduskohtu 25.01.2022 määruse tühistamist ning asja tagasisaatmist

halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus

tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel XXi tahet esitada vastav taotlus. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

9. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõigus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või

toiming riivab isiku subjektiivseid õigusi. Kaebeõigus ei eelda õiguse rikkumist. Kaitstavad on

nii põhiõigused ja -vabadused kui ka seadustest ja muudest õigustloovatest aktidest,

haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevad õigused (Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-

01, p 22). Riivena on käsitatav subjektiivse õiguse mis tahes negatiivne mõjutus või kitsendus.

Kaebeõiguse jaatamiseks ei pea riive olema intensiivne (Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-17-

2023, p 20; 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 9). Kaebuse võib HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

tagastada vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta (vt Riigikohtu

04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 8).

10. Kaebaja on tuginenud õigusele saada avalikku teavet ja peab selle õiguse rikkumiseks seda,

et küsitud linnavalitsuse korraldustes olid kinni kaetud andmed seal viidatud kinnistute omanike

kohta. Eelkõige puudus kaebaja hinnangul alus kehtestada juurdepääsupiirang neile kinnistute

omanike andmetele, mida tal oleks võimalik kindlaks teha ka kinnistusraamatu vahendusel (vt

31.12.2021 kaebuse p 8, 02.02.2022 määruskaebuse p-d 11–12). Kaebaja etteheide seisneb

järelikult selles, et tema teabenõuet ei täidetud nõuetekohaselt, mitte selles, et tema teabenõudele

ei vastatud.

11. Kaebajal on õigus saada kohalikult omavalitsuselt teavet tema tegevuse kohta (PS § 44 lg

2, AvTS § 3 lg 1, § 4 lg 1, § 9 lg 1). Õigust sellist teavet saada riivab see, kui teave tunnistatakse

alusetult asutusesiseseks kasutamiseks ja seetõttu keeldutakse teabe väljastamisest. Teabenõuet

ei pea põhjendama. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet ei ole teabenõudjal siiski

õigust saada põhjendatud vajaduseta (PS § 44 lg 2, AvTS § 14 lg 2, § 23 lg 1 p 1). Kaebajal on

õigus pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et tema õigusi on rikutud (AvTS § 4 lg 5, § 46 lg 1, HKMS

§ 44 lg 1).

12. Eelneva põhjal ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudub

asjas ilmselgelt kaebeõigus. Seetõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada ja saata asi

halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)