3-22-1/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.07.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1

Haldusasi

X kaebus Maksu- ja Tolliameti 23.11.2021 korralduse nr 12.2-

3/056445-40 ja 16.12.2021 vaideotsuse nr 6-1/5055-2

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Indrek

Lind

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Maksu- ja Tolliameti 23.11.2021 korraldus nr

12.2-3/056445-40 osas, millega kohustati X esitama oma isiklik kontoväljavõte perioodi

mai–juuli 2021 kohta. Tühistada samas osas 16.12.2021 vaideotsus nr 6-1/5055-2.

2. Jätta kaebus muus osas rahuldamata.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõiv 10 eurot. Muus osas jätta

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.08.2022, mis on puhkepäevale

langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 23.11.2021 korraldusega nr 12.2-3/056445-40 (korraldus)

X kui kolmandat isikut LK Est OÜ-d puudutavas maksumenetluses esitama tema isikliku

pangakonto väljavõtte perioodi mai-juuli 2021 kohta ning ilmuma suulise teabe andmiseks

29.11.2021 kell 12.00 maksuhalduri juurde.

3-22-1

2(7)

2. X esitas MTA-le 29.11.2021 taotluse korralduse muutmiseks selliselt, et sellest nähtuksid selged

põhjendused, miks peab MTA X LK Est OÜ maksumenetluses kolmandaks isikuks, samuti et

korraldusega kohustataks andma selgitusi kirjalikult ja esitama pangakonto väljavõte üksnes LLK

Est OÜ-ga seotud tehinguid puudutavas osas. MTA jättis taotluse sama kuupäeva otsusega nr 12.2-

3/056445-65 rahuldamata.

3. X esitas 03.12.2021 MTA korraldusele vaide, mille MTA jättis 16.12.2021 vaideotsusega nr 6-

1/5055-2 (vaideotsus) rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 03.01.2022 X kaebus ja 16.01.2022 selle täiendus MTA

23.11.2021 korralduse ja 16.12.2021 vaideotsuse tühistamiseks.

5. Kohus võttis 17.01.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks MTA, kes esitas

vastuse kaebusele 16.02.2022.

6. Käesolev haldusasi lahendatakse kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

7. Korralduse andmisega rikkus MTA hea halduse põhimõtet, uurimispõhimõtet ja kohustust viia

läbi maksumenetlust kõrvalisi isikuid liialt koormamata. Korraldus rikub kaebaja õigusi, kuivõrd

kohustab põhjendamatult ilmuma maksuhalduri ruumidesse ning korraldusega nõutakse andmeid

suvalises mahus ja teadmata eesmärgil.

8. Kaebaja ei ole korralduse õige adressaat. Kaebaja ei ole töötanud LK Est OÜ-s ega teinud

ettevõttega tehinguid. Kuigi MTA on 29.11.2021 otsuses märkinud, et LK Est OÜ on teinud

töötajatele väljamakseid teise ettevõtte kontot kasutades, jääb kaebajale endiselt mõistetamatuks,

millist teavet saaks ta anda, mis omaks LK Est OÜ maksumenetluses tähtsust, kui kaebaja ei ole

LK Est OÜ töötaja olnud (ehk LK Est OÜ-l pole olnud põhjust ka teise ettevõtte vahendusel töötasu

makseid teha). MKS § 61 ei anna MTA-le õigust suvalistelt isikutelt suvalist teavet nõuda või

nõuda kõigilt isikutelt kõike teavet, et selgitada välja, et nende valduses ei ole teavet, mis aitaks

välja selgitada mõne isiku suhtes käivas maksumenetluses tähendust omavaid asjaolusid. MTA ei

ole avaldanud põhjust, miks kaebaja poole LK Est OÜ maksumenetluses pöördutakse. MTA

korraldus ei võimalda siduda kaebajat LK Est OÜ maksumenetlusega.

9. MTA korraldus kogu kaebaja isikliku pangakonto väljavõtte esitamiseks on põhjendamatu.

Väljamaksete olemasolu või puudumist saaks MTA kontrollida hõlpsalt LK Est OÜ pangakonto

väljavõttelt, mida MTA-l on võimalik saada otse pangalt, jättes kaebaja täielikult koormamata.

Kaebaja on valmis esitama pangakonto väljavõtte filtreeritud kujul, millest nähtub, et mistahes

tehinguid LK Est OÜ-ga tehtud ei ole ja LK Est OÜ-lt mingeid makseid saadud ei ole.

10. Kaebaja õigusi rikub kohustamine ilmuda MTA ruumidesse. MKS § 61 lg 1 sätestatud

kaasaaitamiskohustuse täitmine on võimalik ilma tarbetult koormava maksuhalduri ruumidesse

ilmumiseta. Kaebajal on võimalik MTA-le kõik maksumenetluses tähtsust omavad dokumendid

ning selgitused esitada kirjalikult. Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-98-10 asunud

seisukohale, et kolmanda isiku kohapeale ilmumise nõue võib olla põhjendatud, kui sellega isikut

liigselt ei koormata. Maksuhaldur ei ole arvestanud kaebaja huvidega kohustades teda tarbetult ilmuma

maksuhalduri ruumidesse suuliste selgituste andmiseks olukorras, kuküsimuste esitamine ja nendele

vastamine on lahendatav kirjalikult. Eriti arusaamatu on maksuhalduri korraldus olukorras, kus

kontaktide vähendamine võõraste inimestega on riigi põhiline strateegia, et seljatada COVID-19

pandeemia. Kaebaja on seisukohal, et tema kohustamine ilmuma suletud väiksesse ruumi, kus on

enne teda viibinud teadmata arv inimesi, kelle tervislik seisund ei ole ei kaebajale ega MTA-le

kontrollitav, võib olla ohtlik tema tervisele. Kirjalike ütluste andmine välistaks mistahes ohu

tervisele. Kirjalike küsimuste ja vastuste puhul on oluliselt suurem tõenäosus, et kaebaja mõistab

küsimust õigesti (kui see on õigesti formuleeritud) ning vastab täpselt ja asjakohaselt.

3-22-1

3(7)

Vastustaja seisukohad

11. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu, olles seisukohal, et nii korraldus kui ka

vaideotsus on õiguspärased ja põhjendatud ning nende tühistamiseks ei ole alust.

12. Korralduses selgitas MTA kaebajale, et kontrollib 02.09.2021 korralduse nr 12.2-3/056445-1

alusel LK Est OÜ tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) ja tööjõumaksude (tulu- ja

sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaks) arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust ning maksustatava käibe tekkimise ja deklareerimise õigust

maksustamisperioodil mai-juuli 2021. Lisaks selgitas MTA 23.11.2021 korralduses, et enne

kaebajale korralduse tegemist on pöördunud esmalt kontrollitava ehk LK Est OÜ poole. Kuna aga

LK Est OÜ on korralduse jätnud täitmata ning kuivõrd MTA-le esitatud andmete alusel on

kaebajale tehtud väljamakseid, mida ei ole deklareeritud ning kebaja ei olnud väljamakse tegemise

perioodil kantud töötamise registrisse, on maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks

tegemiseks vajalik saada teavet ja dokumente kaebajalt kui kolmandalt isikult.

13. Maksuhalduril on maksumenetluses ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks otsustamiseks

vajalike tõendite liigi (nt seletused, dokumentaalsed tõendid või asjad) ja allika (maksumaksja või

kolmas isik) määratlemisel, kui ka nende kogumise viisi (kirjalikud või suulised selgitused, teabe-

tõendite esitamine sidevahendite vahendusel või kohapeal) otsustamisel. Lisaks on kohtupraktikas

asutud seisukohale, et MKS § 61 lg 1 alusel võib kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis

võib olla maksukohustuslase maksustamise seisukohast oluline (nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-24-

11, p-d 13–15). Samuti ei pea kolmandalt isikult küsitud teave maksukohustuslaselt varem küsituga

konkreetsete küsimuste tasandil kokku langema, kuid peab käima samade tehingute kohta (nt

Riigikohtu otsus nr 3-3-1-98-10, p 19).

14. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et vaidlusalune korraldus on adresseeritud valele isikule

ega ole kooskõlas MKS §-s 61 sätetatuga. Vastustaja on seisukohal, et korralduses on ammendavalt

selgitatud, millist seost omab kaebajalt kui kolmandalt isikult nõutav teave ja dokumendid

maksumenetlusega, mille jaoks maksuhaldur eelmainitut nõuab. Samuti on täidetud ka MKS § 63

lg-s 1 ja § 46 lg-s 2 sätestatud nõue, mille kohaselt kolmandalt isikult teavet nõudev haldusakt peab

olema põhjendatud. Vastustaja hinnangul on alusetu kaebaja etteheide, et MTA nõuab suvaliselt

isikult suvalist teavet või siis nõuab kõigilt isikutelt kõike teavet, et selgitada välja, kas nende

valduses on teavet, mis aitaks välja selgitada mõne isiku suhtes käivas maksumenetluses tähendust

omavaid asjaolusid. Kolmandale isikule koostatava korralduse põhjendamisnõue ei eelda ega saagi

eeldada seda, et maksuhaldur kirjeldab kolmandale isikule tehtud korralduses selle adressaadile

üksikasjalikult kontrollimenetluses teatavaks saanud

faktilisi asjaolusid, maksuhalduri

kontrollistrateegiat, menetluse käigus tõusetunud teooriaid vms.

15. Mis puutub kaebaja seisukohtadesse, et põhjendamatu on temalt nõuda tervet arvelduskonto

väljavõtet ning kohustada teda MKS § 61 lg-s 1 sätestatud kaasaaitamiskohustuse täitmiseks

maksuhalduri ametiruumidesse ilmuma, siis vastustaja hinnangul on antud küsimused

ammendavalt käsitlemist leidnud 16.12.2021 vaideotsuses (vastavalt p-s 17 ja p-des 18-19 (ka p

20)). Vastustaja hinnangul ei ole X oma kaebuses esitanud selliseid uusi argumente, mis annaksid

alust 16.12.2021 vaideotsuses märgitud põhjenduste muutmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Vaidlustatud korraldus on antud MKS § 61 lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ning 3 alusel. MKS §

61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses

tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid

esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest

keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma

maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lg 3 kohaselt annab

maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks sama seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava

3-22-1

4(7)

korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist

võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole

pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma,

märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. MKS § 62 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus

nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või

kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning

dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib sama

seaduse § 61 lg-s 2 sätestatud piirang.

17. Riigikohus selgitas 26.09.2018.a otsuses nr 3-16-2324 MKS § 61 kohaldamisega seonduvat.

Viidetega enda varasemale praktikale märkis Riigikohus otsuse p-s 9, et sobiv kriteerium

kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava

maksumenetlusega (24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 13). Maksuhalduril ei ole kohustust

põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt

nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (Riigikohtu

14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Samas peab maksuhaldur selgitama, milles seisneb nõutava

teabe seos maksumenetlusega, kui seos ei ole pelgalt nõutava teabe iseloomust äratuntav

(Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p 11). Välistatud ei ole selgituse esitamine ka alles

kohtumenetluses (samas). Seega kokkuvõttes peab maksuhaldur korraldust põhjendama sellises

ulatuses, et korralduse adressaadil oleks võimalik aru saada, millises maksumenetluses kaebajalt

nõutud teavet soovitakse ning teave peab olema seostatav läbiviidava kontrolliga.

18. MKS § 61 lg-s 2 sisalduv menetluslik nõue (s.o eelnev pöördumine maksukohustuslase poole)

ei piira maksuhalduri õigust nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente, mida kontrollitaval

maksukohustuslasel ei saagi olla (Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Lisaks on

kohtupraktikas märgitud, et eelnevalt maksukohustuslaselt ja seejärel menetlusväliselt isikult

nõutav teave peab käima samade tehingute kohta (Riigikohtu 30.03.2011 otsus asjas nr 3-3-1-98-

10, p 19).

19. Oluline on välja tuua ka see, et MTA kohaldab maksumenetluses muuhulgas MKS §-s 11

sätestatud uurimispõhimõtet. MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt otsustab maksuhaldur maksude tasumise

õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning

kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast

tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja

tõenditega, vaid võib vajalike tõendite kogumiseks pöörduda menetlusväliste isikute poole. See,

kas kogutud tõendid maksuhalduri tekkinud kahtluseid kinnitavad, ei ole teabe nõudmise

korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav. Kaebajal ei ole õigust otsustada vastustaja eest,

milliseid tõendeid peaks maksuhaldur maksukohustuse kontrollimisel arvesse võtma. Nõutud teabe

osas seisukoha kujundamine ning sh võimalike täiendavate tõendite kogumise vajadus saab olla

asjakohane ja selguda alles teabe saamise ja hindamise järgselt.

20. Minu hinnangul on vaidlusalune korraldus kooskõlas MKS-is sätestatuga ning kohtupraktikas

väljakujunenud seisukohtadega ning korraldust on vajalikul määral nii faktiliselt kui õiguslikult

põhjendatud. MTA selgitas vaidlustatud korralduses, et 02.09.2021 korralduse nr 12.2-3/056445-1

(dtl 54–56) alusel kontrollib MTA LK Est OÜ tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) ja

tööjõumaksude

(tulu-

ja

sotsiaalmaks,

kohustusliku

kogumispensioni

makse

ja

töötuskindlustusmakse) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ja maksustatava käibe

tekkimise ja deklareerimise õigust maksustamisperioodil mai–juuli 2021. Korralduses on

kaebajale selgitatud, et MTA on pöördunud esmalt teabe saamiseks LK Est OÜ poole, kuid kuna

viimane on jätnud korralduse täitmata, siis on vajalik saada teavet kaebajalt kui kolmandalt isikult.

Kaebajalt nõutakse vaidlustatud korraldusega isikliku pangakonto väljavõtte esitamist perioodi

mai–juuli 2021 kohta, seega on olemas ajaline seos LK Est OÜ suhtes läbviidava

maksumenetlusega. Korralduses põhjendab MTA, et MTA-le esitatud andmete alusel on kaebajale

3-22-1

5(7)

tehtud väljamakseid, mis ei ole deklareeritud ning kaebaja ei olnud väljamakse tegemise perioodil

kantud töötamise registrisse. Sellest saab järeldada, et MTA on kogunud maksumenetluses

andmeid, mis seovad kaebajat LK Est OÜ-ga ning on võimalik, et kaebaja käest kogutav teave

aitab selgitada läbiviidava maksumenetluse asjaolusid. Kuigi see ei selgu vaidlustatud korraldusest,

siis oma 29.11.2021 otsuses ja vaideotsuses on MTA märkinud, et menetluse käigus on

maksuhaldur tuvastanud, et LK Est OÜ töötasu väljamaksed on toimunud teise ettevõtte pangakonto

kaudu ning ka vaide esitajale on maksuhaldurile teadaolevalt sellisel viisil väljamakseid tehtud.

Seeõttu on minu hinnangul korralduses piisaval määral avatud kaebaja poole pöördumise põhjust

ning seda vaideotsuses täiendatud. Samuti ei saa eeltoodust tulenevalt järeldada, et kaebaja ei ole

korralduse õige adressaat või et MTA nõuab kaebajalt teavet, millel ei ole LK Est OÜ osas

toimuvas kontrollimenetluses tähtsust.

21. Märgin täiendavalt, et maksuhalduri kaalutlusõigus (MKS § 12) ja haldusakti

motiveerimiskohustus (MKS § 46 lg-d 2–4) on tugevalt seotud maksuhalduri maksusaladuse

hoidmise kohustusega (MKS § 26), mistõttu ei saagi olla maksumenetluses tehtud korraldused

teabe andmiseks väga üksikasjalikud ning need ei saa sisaldada kõiki kaalutlusi, kuivõrd see seaks

ohtu maksusaladuse kaitse. Seega ei esine minu hinnangul korralduses põhjendamispuudusi, mis

annaks aluse pidada korraldust õigusvastaseks. Praegusel juhul on määrav seos kontrolliobjekti

ning nõutava teabe vahel ning olen seisukohal, et selline seos on korraldusest ja vaideotsuses antud

täiendavatest selgitustest piisaval määral äratuntav. Nagu juba eespool selgitasin, siis see, kas

maksumenetluses kogutud üks või teine tõend lõppastmes maksuhalduri väiteid kinnitab, ei ole

kolmandalt isikult teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav, sest vaidluse

esemeks ei ole kontrolli tulemusena koostatav võimalik maksuotsus.

22. Isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab isiku eraelu puutumatust (Põhiseaduse

§ 26; EIK 27.04.2017. a otsus asjas Sommer vs. Saksamaa, nr 73607/13, p 48). Riive intensiivsust

mõjutab olulisel määral nii see, kui pika ajavahemiku kohta isiku pangakonto väljavõtet nõutakse,

kui ka see, kas nõutavat teavet on teatud kriteeriumide alusel piiritletud või nõutakse teavet kõigi

tehingute kohta (Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324/18, p 12 ja 01.02.2021 määrus nr 3-18-

1328, p 11). Eelnev aga ei tähenda, et kolmandalt isikult pangakonto väljavõtte küsimine oleks igal

juhul õigusvastane, vaid riive proportsionaalsust tuleb hinnata konkreetse vaidluse asjaoludest

lähtuvalt.

22.1. Minu hinnangul on MTA õigesti piiritlenud ajavahemiku mai–juuli 2021, mille kohta kaebaja

pangakonto väljavõtet küsitakse. Kuna LK Est OÜ osas viib maksuhaldur maksukontrolli läbi sama

perioodi osas, siis on maksuhalduri soov tuvastada töötasu laekumised sel perioodil õigustatud.

Nimetatud perioodi ei ole põhjust pidada ka ebamõistlikult pikaks.

22.2. Teisalt kohustas MTA vaidlustatud korralduses kaebajat esitama eelnimetatud perioodi osas

pangakonto väljavõte tervikuna ehk kõigi perioodil tehtud tehingute osas. Kaebaja leiab, et piisav

oleks olnud küsida kontoväljavõte filtreeritud kujul selliselt, et kaebaja saaks näidata üksnes

laekumiste puudumist LK Est OÜ-lt. Praegusel juhul on aga maksuhalduril maksukontrolli käigus

tekkinud kahtlus, et kaebajale on töötasu LK Est OÜ-s töötamise eest makstud teis(t)e äriühingute

kaudu. MTA selgituste kohaselt on maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks

tegemiseks vaja küsitud perioodil analüüsida kaebaja kontole tehtud võimalikke töötasu kandeid.

Seega kuigi pangakonto väljavõtte küsimine kaebaja pakutud variandis filtreeritud kujul ei

võimalda maksuhalduril kontrollida, kas kaebajale on toimunud töötasu laekumisi LK Est OÜ-ga

seotud äriühingutelt, siis ei ole selleks vajalik siiski nõuda kaebajalt kogu tema pangakonto

väljavõtte esitamist, sh tema väljaminekute kohta kontrollitaval perioodil. Rõhutan, et juhul kui

maksuhalduril on eesmärgi saavutamiseks võimalik valida erinevate meetmete vahel, mis on sama

tõhusad, ent millest üks on kolmanda isiku jaoks vähem koormav, tuleb valida vähemkoormavam

meede. See muidugi ei tähenda, et kolmas isik saaks nõuda, et maksuhaldur valiks tõendite

kogumiseks igal juhul need meetmed, mis on kolmandale isikule meelepärasemad. Kui kaebaja

3-22-1

6(7)

filtreerib pangakonto väljavõtte oma äranägemise järgi, ei saa MTA kogu vajalikku teavet, seda

eriti praeguses olukorras, kus maksuhalduril on kahtlus, et kaebajale on makstud töötasu teise

äriühingu kaudu.

22.3. Maksuhaldur peab kaalutlusõiguse teostamisel silmas pidama ka MKS § 10 lg-s 3 sätestatud

kohustust viia maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Seega otsustamaks,

kuidas konkreetsel juhul menetlust läbi viia, peab maksuhaldur kaaluma ühelt poolt

menetlustoimingute ökonoomsust ja efektiivsust ja teiselt poolt puudutatud isiku huve.

Maksuhaldur ei ole vaidlustatud korralduses ega kohtumenetluses põhjendanud miks on vajalik

pangakonto väljavõtte esitamine kõigi kaebaja tehingute osas. Praeguses olukorras, kus eesmärgi

saavutamiseks piisab üksnes kaebaja sissetulekute kontrollimisest, on MTA eesmärgi

saavutamiseks piisav ka pangakonto väljavõtte konkreetsem piiritlemine selliselt, et korraldusega

nõutakse kaebajalt üksnes väljavõtet kontrollitava perioodi sissetulekute osas. Kui edasise

maksukontrolli käigus peaks tekkima vajadus kaebaja väljaminekute kontrollimiseks, siis on

vastustajal võimalik teha kaebajale uus põhjendatud korraldus täiendavate andmete esitamiseks.

22.4. Seega kuigi korralduses küsitud teabe maht on ajaliselt õigesti piiritletud, siis leian, et

korraldus ei ole proportsionaalne osas, milles kaebajalt nõutakse pangakonto väljavõtte tervikuna

esitamist.

23. Kaebaja on esitanud vastuväited ka sellele, et vastustaja on korraldusega kohustanud teda

ilmuma andma suulisi ütlusi. Vaidlustatud 23.11.2021 korralduses on MTA selgitanud, et vahetu

kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus. Suulise vestlusega on kergem

vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused. MTA

16.12.2021 vaideotsuses on täiendavalt selgitatud, et tõese teabe saamiseks on vahetu ütluste

andmine põhjendatud ka eesmärgiga tagada, et maksumenetluses seletusi andev isik ei saa

küsimustele vastamise ajal suhelda teiste isikutega ja kooskõlastada nendega antavaid vastuseid.

Lisaks saab maksuhaldur suulise selgituse andmise korral esitada kohe täpsustavaid küsimusi,

seostada isikule esitatavaid küsimusi samal ajal ettenäidatavate dokumentidega jms. MTA möönas

vaideotsuses, et põhimõtteliselt oleks see võimalik ka kirjavahetuses, ent arvestades kirjade

vahetamisega kaasnevat paratamatut ajakulu, ei pea MTA kirjavahetuse pidamist samavõrd

tõhusaks. Leian, et MTA on piisavalt ja veenvalt põhjendanud vajadust võtta kaebajalt seletused

just suuliselt. Nagu eespool märgitud, otsustab maksumenetluse läbiviimise viisi üle maksuhaldur

(MKS § 11). Maksuhalduri kaalutlusi, miks peab kaebaja andma suulisi ütlusi, pole alust pidada

meelevaldseks.

24. Mis puudutab kaebaja vastuväiteid seoses COVID-19 levikust tingitud piirangutega ja

võimaliku ohuga kaebaja tervisele, siis jagan vaideotsuses toodud MTA seisukohta, et võimalikku

ohtu tervisele saab vältida kasutades selleks vajalikke kaitseabinõusid ning nii korraldusest kui

vaideotsusest nähtub MTA paindlikkus muuta vajaduse esinemisel korralduses määrad tähtpäeva.

Isiku isiklikult MTA ametiruumidesse mitteilmumist ei saa põhjendada üksnes üldise epideemia

või haiguspuhanguga (st abstraktse ohuga), vaid ohtu tuleb hinnata iga konkreetse juhtumi põhiselt,

st tegemist peab olema konkreetse ohuga (Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021 otsus nr 3-20-

1921, p 13). Näiteks võib ohutu seletuste esitamiseks kohale ilmumise tagamiseks olla piisav, kui

järgitakse Terviseameti soovitustest tulenevaid kaitseabinõusid (nt hügieenireeglid, kaitsemaskid

ja -riietus, piisava vahemaa hoidmine inimeste vahel; vt ka Riigikohtu 20.04.2021 määrus nr 2-20-

11920, p 12.3; 23.04.2021 määrus nr 2-20-10639, p 13.3). Kui tegemist peaks olema konkreetse

ohuga kolmandale isikule või maksuhaldurile, tuleb kaaluda korralduses märgitud tähtpäeva

muutmist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2021 määrus asjas nr 3-20-281, p 9). Praegusel

juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, mille alusel oleks saanud järeldada konkreetse ohu

olemasolu või korralduse täitmise võimatust. Rõhutan veelkord, et maksude tasumise õigsuse

kontrollimisega seotud toimingute liigi ja ulatuse otsustab maksuhaldur. Kaebaja ei ole kaebuses

3-22-1

7(7)

esitanud selliseid vastuväiteid, mis veenaks kohut selles, et maksuhalduri valitud viis teabe

kogumiseks suuliste seletuste andmise vormis oleks kaebaja suhtes õigusvastane.

25. Eeltoodust tulenevalt on MTA korralduses piisaval määral selgitanud kaebaja poole

pöördumise põhjust ning korralduses nõutav teave on seostatav läbiviidava maksukontrolliga.

Samuti on õiguspärane kaebaja kohustamine ilmuma suuliste seletuste andmiseks maksuhalduri

juurde. Küll aga on nõutav teave võrreldes kontrolli eesmärgi ja ulatusega minu hinnangul

ebaproportsionaalne, kuna maksuhalduril on võimalik oma eesmärk saavutada ka siis, kui kaebaja

esitab kontoväljavõtte üksnes oma sissetulekute osas ning kaebaja väljaminekute kohta andmete

kogumine ei ole selleks vajalik.

26. Kokkuvõttes leian, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja vaidlustatud korraldus tuleb

tühistada osas, millega MTA kohustas kaebajat esitama oma isikliku pangakonto tervikliku

väljavõtte perioodi mai–juuli 2021 kohta. Samadel põhjendustel tuleb osaliselt tühistada ka

vaideotsus. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.

Menetluskulud

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus

rahuldatakse osaliselt, siis tuleb ka menetluskulud jagada proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebaja ega vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise

taotlust esitanud. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, see kulu tuleb kaebuse

rahuldamisega proportsionaalselt ehk 10 euro ulatuses vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

Muus osas jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma