3-21-1066/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

06.07.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1066

Haldusasi

Toormoor OÜ kaebus Terviseameti kohustamiseks

esitada

kohtutäiturile

täitemenetluse

lõpetamise

avaldus

Menetlusosalised

Kaebaja Toormoor OÜ, esindaja vandeadvokaat Rando

Maisvee

Vastustaja Terviseamet, esindaja Agne Ojassaar

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.12.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Toormoor OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Toormoor OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.12.2021

määruse peale haldusasjas nr 3-21-1066.

2. Rahuldada Toormoor OÜ määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.12.2021 määrus ja saata haldusasi menetluse

jätkamiseks tagasi halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5,

§ 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Terviseamet kohustas 12.01.2021 ettekirjutusega nr 12.1-11/21/305-1 Toormoor OÜ-d

kui Sulevimägi 1 asunud Vegan Stuudio Toormoor nimelise toitlustusasutuse pidajat

korrakaitseseaduse § 28 lg 1, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 44 lg 1 ning

Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks

vajalikud meetmed ja piirangud“ (korraldus nr 282) p 21 alusel viivitamatult lõpetama klientide

toitlustamine toitlustusasutuse teenindussaalis vastavalt kehtivale korralduse nr 282

redaktsioonile (resolutsiooni p 1) ning viivitamatult tagama, et kliendid ja teenindajad

kannaksid siseruumis viibides ja liikudes maske, arvestades korralduses sätestatud erisusi

(resolutsiooni p 2). Terviseamet tuvastas, et kaebaja rikkus korralduse nr 282 p 209 alapunktis

3-21-1066

2(6)

4 ja p 91 alapunktis 11 sätestatud nõudeid. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et iga kohustuse

täitmata jätmisel kohaldatakse sunniraha 1000 eurot.

2. Terviseamet rakendas 26.01.2021 kirjaga nr 12.1-11/21/305-4 Toormoor OÜ suhtes

ettekirjutuse resolutsiooni p 2 täitmata jätmise eest sunniraha 1000 eurot ning 05.04.2021

kirjaga nr 12.1-11/21/305-6 ettekirjutuse resolutsiooni p-de 1 ja 2 täitmata jätmise eest 1000

eurot, s.o kokku 2000 eurot. Kuna äriühing ei tasunud sunniraha, esitas Terviseamet

kohtutäiturile täitekorraldused, mille alusel algatati täiteasjad nr 035/2021/1261 ja

035/2021/1262.

3. Toormoor OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 18.05.2021 kaebuse Terviseameti

kohustamiseks esitada kohtutäiturile avaldused täitemenetluste lõpetamiseks täiteasjades nr

035/2021/1261 ja nr 035/2021/1262 ning Terviseameti keelamiseks teha 12.01.2021

ettekirjutuse nr 12.1-11/21/305-1 ja selles sisalduva hoiatuse alusel sunniraha sissenõudmise

toiminguid, sh rakendada sunniraha 26.01.2021 toiminguga nr 12.1-11/21/305-4 ja 05.04.2021

toiminguga nr 12.1-11/21/305-6.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 määrusega kohaldati esialgset õiguskaitse selliselt, et

peatati täitemenetlus täiteasjades nr 035/2021/1261 ja nr 035/2021/1262 vastavalt 500 euro ja

1500 euro osas ning lubati 500 euro sissenõudmist. Tallinna Halduskohtu 03.06.2021

määrusega kohustati Terviseametit viivitamata esitama kohtutäiturile avaldus täiteasjades

täitemenetluse peatamiseks.

5. Tallinna

Halduskohus

tagastas

21.06.2021

määrusega

keelamiskaebuse

HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 45 lg 1 alusel ning võttis kohustamiskaebuse menetlusse. Kaebaja

esitas

keelamiskaebuse

tagastamist

puudutavas

osas

halduskohtu

määruse

peale

määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.08.2021 määrusega rahuldamata.

Ringkonnakohus muutis halduskohtu määruse põhjendusi selliselt, et kaebuse tagastamise

asemel lõpetati keelamiskaebuse menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel. Määrus jõustus.

6. Terviseamet esitas kohtutäiturile 21.07.2021 taotluse täitemenetluse lõpetamiseks

täiteasjades nr 035/2021/1261 ja nr 035/2021/1262, sest ettekirjutuse tegemise aluseks olevate

korralduse nr 282 normide kehtivus lõppes 01.06.2021.

7. Terviseamet esitas Tallinna Halduskohtule 21.07.2021 taotluse (täiendatud 15.12.2021)

menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, sest ettekirjutuse kehtivus oli lõppenud.

Vabariigi Valitsuse 13.05.2021 korraldusega nr 197 muudeti 19.08.2020 korralduse p 2014

alapunkti 9 ning külalistel lubati viibida hajutatult toitlustusasutuse teenindussaalis. 19.08.2020

korralduse nr 282 p-s 82 sisalduv maski kandmise kohustus tunnistati kehtetuks Vabariigi

Valitsuse 01.06.2021 korralduse nr 214 p 1 alapunktiga 1. Kuna haldusakti lõppemine ja

täiteavalduse tagasivõtmine ei olnud seotud kaebuse esitamisega, palus Terviseamet jätta

kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

8. Kaebaja leidis 27.08.2021 avalduses, et esinevad alused menetluse jätkamiseks ja

menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks.

Kaebaja pöördus kohtusse, et tõrjuda täitetoiminguid. Täitemenetlust ei ole lõpetatud, sest

vastustaja ei ole tasunud kohtutäituri tasu. Määrus keelamiskaebuse tagastamise kohta ei ole

jõustunud ning ei ole teada, missuguseid nõudeid menetletakse. Ettekirjutuse tühisuse kohta ei

ole seisukohta võetud.

Isegi kui ettekirjutus ei ole tühine, ei lõppenud selle kehtivus korralduse nr 282 muutmise tõttu.

Ettekirjutus tuli täita viivitamatult, kuid muu selge tähtaeg on avaldamata. Mõistlik ei ole siduda

ettekirjutuse kehtivust korralduse nr 282 kehtivusega, sest rohkete muudatuste tõttu oli

korraldus raskesti jälgitav. Vastustaja ei ole väitnud, et ettekirjutus oli tähtaegne. Ettekirjutuse

3-21-1066

3(6)

kehtivus ei saanud lõppeda haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 alusel, sest kaebaja ei täitnud

korraldust. Viivitamatu täitmise tähtaeg lõppes eelduslikult enne korralduse nr 282 muutmist.

Haldusakti ei saa kehtetuks tunnistada ja sarnaselt ei saa rääkida haldusakti täielikust

ammendumisest selle õigusliku aluse muutumise tõttu, kui haldusakt on selle andmise ajal

kehtiva õigusega kooskõlas, õigusnorm muutub menetluse kestel ning otsuse tegemise ajal on

haldusakt taas kehtiva õigusega kooskõlas. Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305

p 10 alapunktis 7 kehtestatakse osaliselt korraldusega nr 282 sarnased piirangud, mis olid

ettekirjutuse tegemise aluseks. Alternatiivselt toetab vastustaja argument menetluse lõppemise

kohta korralduse nr 282 muutmise tõttu kaebaja taotluste rahuldamist 18.05.2021 kaebuses ja

Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 määruses viidatud asendustäitmise ja sunniraha seaduse

§ 8 lg 3 p 2 alusel, mitte menetluse lõpetamist vastustaja kohustuseta hüvitada menetluskulud.

Kohtud ei ole algatanud ega lahendanud vaidlust asjaolu üle, kas kaebaja pidas kohvikut või on

vastavas osas majandustegevuse lõpetanud. Kui kohus peab õigeks lõpetada menetluses olevate

nõuete osas menetlus, on põhjendatud jätkata menetlust kahju hüvitamise eesmärgil 21.01.2021

ettekirjutuse täitetoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks.

Kaebaja palus vastustajalt välja mõista riigilõivu 120 eurot ja õigusabikulud 9810 eurot.

Kahelda võib selles, et kaebuse ja täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise vahel puudub

seos. Terviseamet esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks pärast halduskohtu 03.06.2021

määrust. Seejuures ei olnud vastustajal enne ringkonnakohtu 28.05.2021 määrust kavatsust

täitmiskorraldust tagasi võtta ega ettekirjutust kehtetuks tunnistada. Kaebaja pangakontod olid

arestitud juuni algusest kuni juuli lõpuni ning see takistas majandustegevust. Kaebaja

majandustegevus ei seisnenud üksnes kohviku pidamises. Vaatamata sellele, et külastajatel

lubati viibida toitlustusettevõtte müügi- ja teenindusalal alates 13.05.2021 ning maski kandmise

kohustus tunnistati kehtetuks alates 01.06.2021, esitati täitemenetluse lõpetamise avaldus alles

21.07.2021. Üksiti ei ole täitemenetlus vastustaja tegevusetuse tõttu lõppenud.

9. Tallinna Halduskohus jättis 28.12.2021 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse

menetluse jätkamiseks (resolutsiooni p 1), rahuldas Terviseameti taotluse menetluse

lõpetamiseks ning lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2). Halduskohus tagastas

kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 120 eurot pärast määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2

jõustumist (resolutsiooni p 3). Muus osas jättis halduskohus menetlusosaliste menetluskulud

nende endi kanda (resolutsiooni p 4).

Vaidlust ei ole selle üle, et Terviseamet esitas kohtutäiturile täitekorraldused, sest kaebaja jättis

sunniraha tasumata, ning kohtutäitur algatas täitekorralduste alusel täiteasjad nr 035/2021/1261

ja nr 035/2021/1262. Vaidlust ei ole ka selle üle, et Terviseamet esitas 21.07.2021 avalduse

eespool nimetatud täiteasjades täitemenetluse lõpetamiseks. Kaebuse eesmärk oli lõpetada

täiteasjades täitemenetlus ja see saavutati kohtumenetluse ajal. Järelikult esineb alus menetluse

lõpetamiseks. Eelnevat ei kummuta see, et vastustaja ei olnud 29.07.2021 seisuga kohtutäituri

tasu maksnud. Võlgniku vara ei ole enam arestitud. Kohtutäituri tasu maksmine ei puuduta

kaebaja õigusi ega kohustusi.

Menetluses ei ole Terviseameti 12.01.2021 ettekirjutusega seotud nõuet. Sunniraha

sissenõudmise toimingute õiguspärasuse kontrollimisel tuleb kohtul võtta seisukoht 12.01.2021

ettekirjutuse kehtivuse kohta, kuid halduskohtu menetluses ei ole nõuet 12.01.2021

ettekirjutuse tühisuse tuvastamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 6). Ettekirjutuse tühisuse või kehtivuse

kohta võetakse seisukoht põhjendavas osas, mitte resolutsioonis. Järelikult ei ole menetluse

lõpetamise taotluse lahendamisel tähtsust, kas 12.01.2021 ettekirjutus kehtis või mitte.

Kaebaja ei ole kaebuses ega selle täiendustes taotlenud kohviku pidamise või majandustegevuse

lõppemise kui asjaolu tuvastamist kohtuotsuse resolutsioonis (HKMS § 37 lg 2 p 6). See on

olnud tema faktiväide ning õiguslik põhjendus, miks ta peab ettekirjutust tühiseks (vt kaebuse

3-21-1066

4(6)

p-d 1.3, 1.7, 2.3.2, 05.07.2021 määruskaebuse p 2.2). Sellest tõlgendusest on lähtunud nii

haldus- kui ka ringkonnakohus. Kaebaja ei ole sellisele käsitlusele vastu vaielnud ega

tuvastamisnõuet esitanud. Õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek selleks, et esitada

hiljem hüvitamiskaebus, ei ole HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangu tõttu lubatud.

Kaebajale tuleb määruse jõustumisel tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 120 eurot

(HKMS § 104 lg 5 p 4, lg 8). Kuna täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamine ei olnud

põhjustatud kaebuse esitamisest, vaid korralduse nr 282 asjakohaste sätete kehtivuse

lõppemisest, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 6).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Toormoor OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.12.2021

määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4 ning jätkata menetlust 12.01.2021 ettekirjutuse

täitetoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks või kui menetluse lõpetamine on põhjendatud,

siis alternatiivselt jätta menetluskulud vastustaja kanda ning mõista kaebaja kasuks välja

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kui menetluskulud jäävad kaebaja kanda, jääb HKMS § 2 lg-s 1 sätestatud

halduskohtumenetluse eesmärk täitmata. Kaebaja otsis kohtult abi vastustaja tegevuse vastu ja

saavutas lahenduse. Kui menetlus lõpetatakse, jäävad menetluskulud kaebaja kanda ning

kaebajal tuleb samadel asjaoludel ja õiguslikel põhjendustel pöörduda uuesti kohtusse

hüvitamiskaebusega. Menetluse lõpetamisel võivad riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1 sätestatud

eeldused

jääda

täitmata.

Menetluse

lõpetamine

ei

loo

õigusrahu,

mis

on

HKMS § 152 lg 1 p 4 eesmärk. Vastustajal puudus kavatsus lõpetada täitemenetlus

kohtumenetluse väliselt: täitmisavaldust ei soovitud tagasi võtta ega ettekirjutust kehtetuks

tunnistada. Halduskohus oli seisukohal, et täitemenetluse lõpetamise ajendiks oli korralduse

nr 282 asjakohaste sätete kehtivuse lõppemine 01.06.2021, kuid sel kuupäeval arestiti kaebaja

pangakontod ja halvati kaebaja majandustegevus. Halduskohtu põhjendus kaebuses taotletud

toimingu tegemise ajendi kohta võib olla õige, kuid ajend ei vasta HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud

menetluskulude kandmise kohustuse erandi tingimustele. Vastustaja venitas täitemenetluse

lõpetamise avalduse esitamisega. Kaebajal on võimalik saavutada menetluskulude hüvitamine,

kui kohus lubab minna üle õigusvastasuse tuvastamise nõudele.

11. Terviseameti hinnangul puudub menetluse jätkamiseks õiguslik alus. Kuna kohtutäitur

lõpetas täitemenetluse 08.11.2021 otsusega, on täitemenetlus jõustunud lahendiga lõppenud.

Terviseamet võttis täitemenetluse lõpetamise avaldused tagasi põhjusel, et ettekirjutuse aluseks

olev õigusnorm tunnistati kehtetuks. Õigusnorm tunnistati kehtetuks, sest Vabariigi Valitsus

tegi epidemioloogilise olukorra paranemisel poliitilise otsuse. Kõnealused muudatused on

üldteada asjaolud, mida ei pidanud täiendavalt tõendama. Kuna sama sunniraha täitmiseks ei

saa enam täitemenetlust alustada, on saabunud õigusrahu HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2

tähenduses. Määruskaebusest ei ole võimalik mõista, milliseid õigusi on kaebajal võimalik

tuvastamiskaebusega kaitsta. Kui see on võimalik, tuleb muuta nõude sõnastust, sest

täitetoimingute õiguspärasuse kontroll ei ole halduskohtu pädevuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Kaebaja esmane

eesmärk on, et halduskohus jätkaks menetlust õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Selle

eesmärgi saavutamiseks tuleb nõuda Tallinna Halduskohtu 28.12.2021 määruse tühistamist

täies ulatuses, sh riigilõivu tagastamise osas (HKMS § 205 lg 1 p 3). Kaebuse lubatavus eeldab

sellelt riigilõivu tasumist. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmise ulatus otsustatakse

3-21-1066

5(6)

menetlust lõpetavas lahendis. Määruskaebuse primaarse eesmärgi saavutamiseks tuleks

halduskohtu määrus seega tühistada terves ulatuses. Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg

4 alusel kaebaja tahet esitada vastav taotlus. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

13. Kaebaja pöördus kohtusse pärast seda, kui oli saanud kohtutäiturilt täitmisteated

täiteasjades nr 035/2021/1261 ja nr 035/2021/1262. Kaebaja pidas rakendatud sunniraha

ebaproportsionaalseks ja karistuslikuks. Tema hinnangul poleks tohtinud sunniraha rakendada

ka põhjusel, et selle aluseks olnud ettekirjutus on tühine. Oma õiguste kaitseks palus kaebaja

kohustada Terviseametit esitama kohtutäiturile avaldused täitemenetluste lõpetamiseks ning

keelata Terviseametil 12.01.2021 ettekirjutuse-hoiatuse alusel sunniraha rakendamine ja

sissenõudmine. Halduskohus võttis kohustamiskaebuse 21.06.2021 määrusega menetlusse.

Keelamiskaebuse osas lõpetati menetlus seoses kohtumenetluse ajal muutunud asjaoludega

HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel.

14. Kohtumenetluse ajal muutusid asjaolud selle võrra, et korraldust nr 282 muudeti

toitlustusettevõtte külastajate piirarvu ja maski kandmise kohustuse osas vastavalt Vabariigi

Valitsuse 13.05.2021 korraldusega nr 197 ja 01.06.2021 korraldusega nr 214. Alates

17.05.2021 võis toitlustusasutuse teenindussaalis viibida tingimusel, et ruumi täituvus ei ole

rohkem kui 25% ning tagatakse hajutatuse nõue. Maski kandmise kohustus kaotati alates

02.06.2021. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg 3 p 2 välistab sunniraha edasise

rakendamise, kui ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks. Terviseamet

esitas kohtutäiturile 21.07.2021 avalduse lõpetada täitemenetlused täiteasjas nr 035/2021/1261

ja nr 035/2021/1262 (Terviseameti 21.07.2021 taotluse lisa). Kohtutäitur lõpetas 08.11.2021

otsusega täitemenetluse vähemalt täiteasjas nr 035/2021/1261. Seega saabus kohtumenetluse

ajal kaebusega taotletud eesmärk – täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamisega lõpetati

täitetoimingud kaebaja vara suhtes (vt ka kaebaja 27.08.2021 vastuse lisa 1). Arvestades

muutusi õiguslikus olustikus, ei olnud alust arvata, et Terviseamet võib pöörduda uuesti

kohtutäituri poole (täitemenetluse seadustiku § 49 lg 2). Kohtu menetluses ei olnud kaebust

12.01.2021 ettekirjutuse tühistamiseks ega faktilise asjaolu tuvastamiseks. Kohustamiskaebuse

lahendamisel tulnuks siiski kontrollida ettekirjutuse kehtivust, sh anda hinnang võimalike

tühisuse aluste olemasolule (vt Riigikohtu 17.11.2020 otsus nr 3-18-1725, p 13).

15. Kaebaja taotles üleminekut kohustamisnõudelt õigusvastasuse tuvastamise nõudele,

paludes

jätkata

menetlust

12.01.2021

ettekirjutuse

täitetoimingute

õigusvastasuse

tuvastamiseks. Kaebaja sõnul on tal hiljem kavas taotleda kahju hüvitamist. Menetluse

jätkamine on tema hinnangul vajalik ka selleks, et tal oleks võimalik taotleda menetluskulude

hüvitamist (kaebaja 27.08.2021 vastuse p 1.6, 30.12.2021 määruskaebuse p 1.4).

16. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti

õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse

tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152

lg 2). Tuvastamisnõudele üleminekut on kohtupraktikas lubatud nt juhul, kui kaebaja soovib

esitada vaidlustatud haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõuet või kui

tuvastamisnõue aitab tal muul moel tulevikus oma õigusi kaitsta. Nn jätkutuvastuskaebusele ei

kohaldu HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangud. Jätkutuvastuskaebuse lubatavust

kontrollides tuleb kohtul hinnata, kas menetluse jätkamist toetab menetlusökonoomia eesmärk,

arvestades muu hulgas, et kaebaja pöördus sobiva nõudega õigeaegselt kohtusse, kas kaebajal

on veel võimalusi oma õigusi kohase õiguskaitsevahendiga kaitsta ning kui palju ressursse on

kulunud asja sisulisele lahendamisele (vt Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-19-1735, p 18;

28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 12–13; Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus nr 3-

20-605, p 12; 03.05.2022 määrus nr 3-20-2652, p-d 24–24.3).

3-21-1066

6(6)

17. Arvestades eelnevat on kaebajal õigus esitada jätkutuvastuskaebus. Õigusvastasuse

tuvastamise nõudele üleminek aitab kaebaja õiguste kaitsele kaasa: kaebaja on maininud

kavatsust esitada hiljem kahju hüvitamise nõue, samuti peab ta vajalikuks võimalust jätta

menetluskulud asja sisulisel lahendamisel vastustaja kanda. Halduskohus jättis arvestamata, et

jätkutuvastuskaebusele ei kohaldu HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangud. Isiku

õiguste kaitseks vajalikud menetluskulud on käsitatavad kahjuna põhiseaduse § 25 mõttes, s.o

kaebajal peab olema tõhus võimalus need hüvitatud saada (vt Riigikohtu 02.05.2017 otsus nr

3-2-1-134-16, p 41; Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2022 määrus nr 3-19-2392, p 18). Kaebajal

tuleb siiski arvestada võimalusega, et menetluse käigus võivad menetluskulud suureneda, kuid

kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).

Halduskohus ei pea jätkutuvastuskaebuse lubatavust kontrollides hindama kaebuse rahuldamise

tõenäosust. Isegi kui kaebus rahuldatakse, mõistetakse välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek teenib ka

ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki. Kaebaja pöördus õigeaegselt sobiva nõudega

kohtusse ja halduskohus võttis kohustamiskaebuse menetlusse. Kaebajal on kulunud palju

ressursse kaebuse koostamise ja avalduste esitamise peale. Terviseamet ei ole kaebajale teinud

hiljem samasisulist ettekirjutust, mille alusel oleks rakendatud sunniraha ja mida vaidlustades

oleks kaebajal võimalik tõhusalt oma õigusi kaitsta.

18. Sõltuvalt sunniraha sissenõudmise tulemuslikkusest võib kaebaja taotleda sunniraha

sissenõudmise õigusvastasuse tuvastamist ja Terviseameti tegevusetuse õigusvastasuse

tuvastamist kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamisel.

19. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Toormoor OÜ määruskaebuse, tühistab Tallinna

Halduskohtu 28.12.2021 määruse ja saadab haldusasja menetluse jätkamiseks tagasi

halduskohtule. Kuna kaebaja primaarne taotlus rahuldatakse, ei lahenda ringkonnakohus

määruskaebuses esitatud alternatiivset taotlust.

(allkirjastatud digitaalselt)