2-22-7247/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada OÜ FIRST STEP hagi Baltic Floor Design OÜ vastu tagaseljaotsusega. Mõista Baltic Floor Design OÜ-lt OÜ FIRST STEP kasuks välja poolte vahel
Legislator headnote
AI generated2-22-7247/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista Baltic Floor Design OÜ-lt OÜ FIRST STEP kasuks välja poolte vahel
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Otsuse aeg ja koht
06. juuli 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-7247
Tsiviilasi
OÜ FIRST STEP hagi Baltic Floor Design OÜ vastu võla
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1723,55 eurot
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad
Hageja: OÜ FIRST STEP (registrikood 10841019),
lepinguline esindaja Aire Põder
Kostja: Baltic Floor Desing OÜ (registrikood 14418789),
seaduslikud esindajad Y ja X
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada OÜ FIRST STEP hagi Baltic Floor Design OÜ vastu tagaseljaotsusega.
2. Mõista Baltic Floor Design OÜ-lt OÜ FIRST STEP kasuks välja poolte vahel
17.04.2019 sõlmitud kliendilepingust tulenev põhivõla jääk 1000 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivis 501,05 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot.
3. Mõista Baltic Floor Design OÜ-lt OÜ FIRST STEP kasuks välja viivis põhivõla 1000
eurot tasumata osalt poolte vahel 17.04.2019 sõlmitud kliendilepingust tulenevas
määras 0,05% päevas alates 13.05.2022 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte
suuremas ulatuses kui põhinõue 1956 eurot.
4. Jätta tsiviilasja menetluskulud Baltic Floor Design OÜ kanda.
5. Rahuldada
OÜ
FIRST
STEP
taotlus
menetluskulude
rahalise
suuruse
kindlaksmääramiseks.
6. Mõista Baltic Floor Design OÜ-lt OÜ FIRST STEP kasuks menetluskulude hüvitisena
välja 665 eurot (sh riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 350 eurot).
7. Mõista Baltic Floor Design OÜ-lt OÜ FIRST STEP kasuks välja viivis välja mõistetud
menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule
30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,
siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või
selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab
riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Riigilõiv
tuleb
kostjal
tasuda
Rahandusministeeriumi
arveldusarvele
nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS),
nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).
Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada
andmed riigilõivu tasumise kohta.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1. OÜ FIRST STEP esitas 16.05.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Baltic Floor Desing OÜ
vastu põhivõla jäägi 1000 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 501,05 euro ja
sissenõudmiskulude 40 euro väljamõistmiseks. Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt välja
mõista ka edasiulatuva lepingujärgse viivise tasumata põhinõudelt alates 13.05.2022, kuid mitte
suuremas ulatuses kui põhinõue 1956 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja
mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 350 eurot ja hageja
õigusabikulud 350 eurot.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.04.2019 kliendilepingu, mille kohaselt
hageja müüb ja kostja ostab lepingus ettenähtud tingimustel tooteid või teenuseid (kaubad).
Kostja pidi tasuma kaupade eest hageja poolt esitatud arvete alusel. Pooled leppisid kokku, et
tähtaegselt tasumata arvetelt arvestatakse viivist 0,05% päevas. Kostja ostis hagejalt kaupasid,
sai need kätte ja hageja esitas kostjale müüdud kauba eest 16.10.2019 arve nr 2440314 summas
1956 eurot maksetähtajaga 06.11.2019. Kostja on arvest tasunud 956 eurot (15.11.2019 tasus
456 eurot; 14.04.2020 tasus 500 eurot). Seega on põhinõude jääk 1000 eurot. Kostja arvet ei
vaidlustanud ega esitanud pretensioone müüdud kauba osas.
3. Kohus võttis hagi 20.05.2022 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule
kirjaliku vastuse hagile 14 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse koos lisadega
kättesaamisest.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 4 sätestab, et kui saajal ei ole eeldatavasti
võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või
infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale
menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures TsMS § 3111 lg 1 p 1–
5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude. Sama sätte viienda lõike kohaselt
loetakse menetlusdokument TsMS § 3111 lg 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui
saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist.
Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema
allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja
digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada
saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et
digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise
kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib
eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama
kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on
ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi.
5. Kohus edastas 30.05.2022 tsiviilasja menetlusdokumendid mh kostja seadusliku esindaja X
rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile xxx. Samalt e-posti aadressilt teatati 02.06.2022,
et adressaat on kirja kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul põhjust kahelda, et kostja
seadusliku esindaja poolt saadetud kinnituskiri menetlusdokumentide kättesaamise kohta on
saatnud kostja esindaja ise ja võib eeldada, et volitamata isikul puudub elektronpostiaadressile
juurdepääs. Seega loeb kohus, et menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud 02.06.2022.
Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (14 päeva), tuli vastus
hagiavaldusele esitada 16.06.2022. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud.
6. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei
vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja avaldas soovi lahendada asi
tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb
hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku
põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult
põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.
7. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja
kanda. Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 700 eurot, sh riigilõiv 350 eurot
ja hageja õigusabikulu 350 eurot (3 tunni 30 minuti eest tunnihinnaga 100 eurot
(käibemaksuta)). Hagejat esindas käesolevas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav
isik.
8. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks
määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja
kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude
põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline
kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude
kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
9. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja pikkust, on hageja lepingulise
esindaja taotletud tunnitasu määr 100 eurot (käibemaksuta) mõistlik ja vastab turutingimustele.
Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal dokumentidega tutvumisele ja kohtueelsele
menetlusele 30 minutit ning hagiavalduse koostamisele 3 tundi. Kohus peab eelmainitud
toiminguid ja nendele kulunud aega mõistlikuks. Toimingud olid hageja õiguste kaitsmise
seisukohalt vajalikud ja põhjendatud. Seega võtab kohus kulud arvesse täies ulatuses.
10. Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista ka hagiavalduse esitamisel tasutud
riigilõivu, s.o 350 eurot. Juhindudes TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 on käesoleva tsiviilasja
hind 1723,55 eurot (1000 + 501,05 + 40 + (1000 x 0,05% x 365)). Riigilõivuseaduse (RLS)
§ 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb tsiviilasja hinnalt kuni 2000 eurot tasuda riigilõivu 315 eurot. Seega
tasus hageja riigilõivu 35 eurot (350 – 315) ettenähtust rohkem. Hageja saab taotleda enam
tasutud osas riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Kostjalt kuulub väljamõistmisel
üksnes ettenähtud ulatuses tasutud riigilõiv ehk 315 eurot.
11. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 665 eurot, so riigilõiv
315 eurot ja õigusabikulu 350 eurot (3 tundi 30 minutit x 100). Hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
(TsMS § 177 lg 4).
Kohtu selgitused
− Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise
korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud
muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile
ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui
isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei
võinud seaduse kohaselt teha.
− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu,
mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja
esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib
menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416).
− Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse
riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus
sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis
tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei
saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest
kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).
− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja
kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).
− Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468
lg 1 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Ventsli
kohtunik