3-22-1228/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.07.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1228

Haldusasi

X OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.05.2022

otsuse vaidlustusasjas nr 57-22/248368 osaliseks tühistamiseks

ja

Pirita

Majandusgümnaasiumi

kohustamiseks

viima

õigusaktides

sätestatud

nõuetega

kooskõlla

hanke

alusdokumendid riigihankes nr 248368

Vaidlustus riigihangete

vaidlustuskomisjonis

X OÜ vaidlustus Pirita Majandusgümnaasiumi riigihanke

menetluses „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Pirita

Majandusgümnaasiumile“ (viitenumber 248368) riigihanke

alusdokumentidele

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (vaidlustaja) – X OÜ, lepinguline esindaja advokaat

Priit Kala

Vastustaja (hankija) – Pirita Majandusgümnaasium, volitatud

esindaja Nele Kilk

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X OÜ kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.07.2022. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pirita Majandusgümnaasium (hankija) avaldas 31.03.2022 riigihangete registris eriteenuste

erimenetluse „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Pirita Majandusgümnaasiumile“ viitenumbriga

248368 (riigihange) hanketeate ning tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid.

2. X OÜ esitas 02.05.2022 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse riigihanke

alusdokumentidele. X OÜ vaidlustas järgmised regulatsioonid:

3-22-1228

2(8)

1) Hankedokumentatsiooni (HD) p 8 „Pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamine ja edukaks

tunnistamine“ alapunktis 8.1. „Koolilõuna valikute arvu kriteerium“ (ühes alapunktidega) sätestatud

pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteerium;

2) HD p 8 alapunktis 8.2. „Hinnakriteerium (koolieine maksumus)“ (ühes alapunktidega) sätestatud

pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteerium;

3) HD p 8 alapunktis 8.3. „Hommikueine valikute arvu kriteerium“ (ühes alapunktidega) sätestatud

pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteerium;

4) Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ (TK) p-s 5 „Koolilõuna maksumus“ ja Lisa 2 „Lepingute projektid“ p-s

4.1.10. sätestatud nõue, mille kohaselt on pakkujad kohustatud kasutama koolilõunaks ette nähtud

vahenditest vähemalt 70% toidukomponentide ostmiseks ja kuni 30% vahenditest toitlustamise

korraldamise kuludeks.

3. VAKO rahuldas vaidlustusasjas nr 57-22/248368 tehtud 23.05.2022 otsusega (VAKO otsus) X OÜ

vaidlustuse osaliselt ja kohustas Pirita Majandusgümnaasiumi viima pakkumuste hindamise

kriteeriumite koolieine maksumus kokku (koos käibemaksuga) ja hommikueine valikute arv osakaalud

vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega (resolutsiooni punkt 1). VAKO mõistis Pirita

Majandusgümnaasiumilt X OÜ kasuks välja tasutud riigilõivust 256 eurot ja lepingulise esindaja

kuludest 756 eurot käibemaksuga (resolutsiooni punkt 2).

4. X OÜ esitas 02.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (koos esialgse õiguskaitse taotlusega),

milles taotleb:

4.1. VAKO 23.05.2022 otsuse tühistamist osas, millega VAKO jättis rahuldamata X OÜ 02.05.2022

vaidlustuse;

4.2. asjas uue otsuse tegemist, millega rahuldada täielikult X OÜ 02.05.2022 vaidlustus;

4.3. Pirita Majandusgümnaasiumi kohustamist viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse

riigihanke alusdokumentide järgmised osad:

1) HD p 8 alapunktis 8.1. „Koolilõuna valikute arvu kriteerium“ (ühes alapunktidega) sätestatud

pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteerium;

2) HD p 8 alapunktis 8.2. „Hinnakriteerium (koolieine maksumus)“ (ühes alapunktidega) sätestatud

pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteerium;

3) HD p 8 alapunktis 8.3. „Hommikueine valikute arvu kriteerium“ (ühes alapunktidega) sätestatud

pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteerium;

4) TK peatükis „Koolilõuna maksumus“ ja hankelepingu projekti punktis 4.1.10. sätestatud nõue, mille

kohaselt on pakkujad kohustatud kasutama koolilõunaks ette nähtud vahenditest vähemalt 70%

toidukomponentide ostmiseks ja kuni 30% vahenditest toitlustamise korraldamise kuludeks.

5. Kohus võttis 03.06.2022 määrusega kaebuse menetlusse, määras asja lahendamiseks kirjalikus

menetluses ja tunnistas vastustajaks Pirita Majandusgümnaasiumi.

6. 10.06.2022 määrusega peatas kohus esialgse õiguskaitse korras hankemenetluse kuni kohtuotsuse

jõustumiseni käesolevas asjas. Kaebaja esitas 15.06.2022 määrusele määruskaebuse, soovides esialgse

õiguskaitse abinõuna lisaks vastustaja kohustamist pikendada pakkumuste tähtaega ja hankemenetluse

jätkamise keelamist. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.06.2022 määrusega määruskaebuse

rahuldamata.

7. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 14.06.2022.

3-22-1228

3(8)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

X OÜ seisukoht

8. X OÜ vaidlustab VAKO otsuse osas, milles VAKO jättis vaidlustuse rahuldamata. Seega ei vaidlusta

kaebaja VAKO otsuse resolutsiooni p-i 1, millega VAKO kohustas hankijat viima pakkumuste

hindamise kriteeriumite „koolieine maksumus kokku (koos käibemaksuga)“ ja „hommikueine valikute

arvu“ osakaalud vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega (hankedokumentatsiooni p 8

„Pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamine ja edukaks tunnistamine“ preambulas sätestatud

kriteeriumi nr 2 „koolieine maksumus koos käibemaksuga“ ja kriteeriumi nr 3 pakkumuses esitatud

„hommikueine valikute arvu“ osakaalud).

9. Käesoleva vaidluse esemeks on seega hankedokumentatsiooni (HD) p 8 „Pakkumuste hindamise

kriteeriumid, hindamine ja edukaks tunnistamine“:

9.1. alapunktis 8.1 „Koolilõuna valikute arvu kriteerium“ (ühes alapunktidega) sätestatud

pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteerium;

9.2. alapunktis 8.2. „Hinnakriteerium (koolieine maksumus)“ (ühes alapunktidega) sätestatud

pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteerium;

9.3. alapunktis 8.3. „Hommikueine valikute arvu kriteerium“ (ühes alapunktidega) sätestatud

pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteerium;

9.4. Samuti HD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ (TK) p-s 5 „Koolilõuna maksumus“ ja Lisa 2 „Lepingute

projektid“ p-s 4.1.10. sätestatud nõue, mille kohaselt on pakkujad kohustatud kasutama koolilõunaks

ette nähtud vahenditest vähemalt 70% toidukomponentide ostmiseks ja kuni 30% vahenditest

toitlustamise korraldamise kuludeks.

10. VAKO eraldas otsuses kaebaja jaoks arusaamatult teineteisest HD p-i 8 preambulas sätestatud

pakkumuste hindamise kriteeriumid ja nende osakaalud ning sama punkti alapunktides 8.1.-8.3. (ühes

alapunktidega)

sätestatud

pakkumustele

majandusliku

soodsuse

hindepunktide

andmise

hindamiskriteeriumid. Kaebaja on seisukohal, et selline RHAD-s sätestatud hindamiskriteeriumite

eristamine on meelevaldne ja kunstlik. HD punkti 8 preambulas sätestatud pakkumuste hindamise

kriteeriumid ja nende osakaalud (so vastav tabel) koos alapunktides 8.1.-8.3. (ühes alapunktidega)

sätestatud pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteeriumitega

moodustavad ühtse terviku ega ole eraldi vaadeldavad. Kaebaja hinnangul ei oleks kirjeldatud

asjaolusid ja vaidlustusmenetluse raames menetlusosaliste poolt esitatud seisukohtasid arvesse võttes

saanud VAKO jätta vaidlustust osaliselt rahuldamata kaebusega vaidlustatavas osas, vaid VAKO oleks

pidanud rahuldama vaidlustuse tervikuna kõikide vaidlustuse nõuete osas, sh kaebusega vaidlustatavas

osas.

11. Kaebaja ei nõustu VAKO käsitlusega selles osas, et hankija ei ole HD-s hindamiskriteeriume

kehtestades end otseselt RHS §-iga 85 sidunud. Iseenesest jagab kaebaja VAKO seisukohta selles osas,

et sõltumata sellest, kas hankija on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korras otseselt sidunud ennast

RHS §-iga 85 või mitte, on see norm kohaldatav RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtete sisustamisel. Kuid antud juhul on kaebaja arvates hankija end ka RHS §-iga 85 sidunud.

HD-st nähtuvalt on vastustaja otsustanud järgida avatud hankemenetluse ülesehitust ning muutnud

RHAD-ga enda jaoks siduvaks kõik RHS 2. ptk-s ettenähtu hankemenetluse etapid, sh paigutanud ka

vaidlusalused hindamiskriteeriumid HD p-i 8 „Pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamine ja

edukaks tunnistamine“. VAKO otsuses toodud RHS tõlgendamise loogika jaatamine viiks hankijate

tegevuse sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlustes meelevaldseks, kui hankija saab küll rakendada RHS 2.

ptk-s ettenähtud hankemenetluse etappe aga ei ole seejuures seotud vastavate RHS sätetega.

12. VAKO seisukoht, et hankija poolt HD p-s 8 kehtestatud pakkumuste hindamise kriteeriumid ei ole

vastavustingimused, on vastuoluline. Nimelt seal samas VAKO otsesõnu möönab, et hankija annab

vastavustingimuste täitmise eest pakkumusele hindepunkte. Kaebaja leiab, et selles kontekstis ei oma

3-22-1228

4(8)

mingisugust tähtsust VAKO poolt esile toodud asjaolu, et vastavustingimuste täitmise eest omistatakse

pakkumusele väikseim arv hindepunkte. Igal juhul on tegemist vastavustingimuse hindamisega, mida

ei saa ühelgi juhul pidada lubatuks. Kõik teenuse osutamise omadustele ja teenusele esitatavad nõuded

peaksid olema määratletud TK-s, kuid hetkel kehtestab hankija HD p 8 alapunktides 8.1.-8.3. sätestatud

hindamiskriteeriumitega pakkujatele sisuliselt nõude, milliste hommikueine, koolilõuna ja koolieine

valikute arvuga teenust ta tegelikult soovib. Seega sisuliselt on tegemist vastavustingimusega.

13. VAKO küll nõustub vaidlustajaga selles osas, et HD 8. ptk p-i 8.2. „Hinnakriteerium (koolieine

maksumus)“ ja HD 8. ptk p-i 8.3. „Hommikueine valikute arvu kriteerium“ (ühes alapunktidega)

hindamiskriteeriumite osakaalud on ebaproportsionaalsed, kuid jätab täielikult käsitlemata ja seisukoha

võtmata vaidlustaja põhjendustele, et kõnesolevad hindamiskriteeriumid ei ole absoluutselt seotud

hankelepingu esemega. Kaebaja on sellisel seisukohal, kuna hommikueinet ja koolieinet hankija

hankelepinguga tegelikult ei hangi ja nende eest hankija ka ei tasu, vaid hommikueinet ja koolieinet

tellivad ja nendes eest tasuvad neid tarbivad isikud, so kas PMG õpilased või hankija personal.

14. Samuti on VAKO leidnud, et vaidlusaluste pakkumuste hindamiskriteeriumite puhul ei saa üleüldse

rääkida hankija rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise nõudest, kuna koolilõuna

maksumus on kindlaks määratud ning hommikueine ja koolieine maksumuse tasuvad õpilased ja

õpetajad ise. Jääb arusaamatuks mismoodi pidas VAKO selliste põhjenduste pinnalt võimalikuks asuda

seisukohale, et HD p 8 alapunktides 8.1-8.3 sätestatud pakkumustele majandusliku soodsuse

hindepunktide andmise hindamiskriteeriumid on õiguspärased. Ka printsiibis on VAKO aruteluga

võimatu nõustuda, kuna sellest võiks justkui järeldada, et hankijal on lubatud kehtestada selliste

hindamiskriteeriumite kogum, mis ei taga absoluutselt hankija rahaliste vahendite säästlikku ja

otstarbekat kasutamist. See oleks otseselt vastuolus RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetega.

15. Kaebaja ei jaga VAKO arusaama konkurentsi efektiivsest ärakasutamisest riigihankel. Kaebaja

arvates ei tähenda a priori konkurentsi efektiivset ärakasutamist riigihankel see, kui pakkumuste

esitamine ei ole takistatud ja pakkumuse esitajaid on rohkem kui üks. Konkurentsi efektiivseks

ärakasutamiseks riigihankel peavad hindamiskriteeriumid jätma pakkujatele objektiivse ja tegeliku

võimaluse esitada riigihankes konkureerivatest pakkujatest paremaid pakkumusi. Antud juhul on aga

hankija disaininud hindamiskriteeriumid selliselt, et ühelgi pakkujal ei ole võimalik teistest pakkujatest

paremat pakkumust esitada. Kui riigihankes saavad pakkujad parimal juhul esitada üksnes teiste

pakkujatega samaväärseid pakkumusi ja edukas pakkuja selgub igal juhul liisuheitmise teel, siis sellisel

juhul ei toimu ka konkurentsi efektiivset ärakasutamist. Kaebaja arvates ei ole liisuheitmine mitte

konkureerimine, vaid põhimõtteliselt osalemine loteriis.

16. Kaebaja ei nõustu VAKO põhjendusega, mille kohaselt on VAKO arvates hankija piirang

maksimumpunktide saamiseks põhjustatud eelkõige sellest, et vältida ebareaalselt suure arvu praadide,

suppide ja hommikueinete arvu pakkumist, mis aga poleks sõlmitava hankelepingu täitmisel

kontrollitav. VAKO ei avanud, et millistele asjaoludele selline VAKO arvamus rajaneb. Seega on VAKO

rajanud oma otsuse asjaolule, mille suhtes ei ole vaidlustajal olnud võimalust arvamust avaldada.

VAKO ei saa rajada oma seisukohti oletustele, mistõttu ei ole alust ka antud juhul lähtuda sellest, et

hankija on just nendel motiividel maksimumpunktide saamiseks piirangud seadnud. Lisaks on VAKO

asunud oma vaatlusaluse põhjendusega sisustama ja hindama hankija poolt riigihankes seatud

kriteeriumite otstarbekust, milleks aga VAKO-l volitusi ei ole.

17. Kuidagi ei saa nõustuda VAKO seisukohaga, et riigihankes ei hinnata üksnes hommikueine,

koolilõuna ja koolieine valikute arvu, vaid ka nende valikute komponente ja algtooraineid. Vastav

VAKO põhjendus on kaebaja arvates äärmiselt otsitud ja põhjendamatu. Seda põhjusel, et

hindamiskriteeriumite kohaselt ei toimu kuidagi eraldiseisvalt hommikueine, koolilõuna ja koolieine

valikute komponentide ja algtoorainete kvaliteedi hindamist, vaid hinnatakse nende valikute arvu.

Hommikueine, koolilõuna ja koolieine valikute komponentide ja algtoorainete valikute arv on

samamoodi kvantitatiivne ja mitte kvalitatiivne näitaja. Seejuures juhib kaebaja tähelepanu, et ka

3-22-1228

5(8)

hommikueine, koolilõuna ja koolieine valikutekomponentide ja algtoorainete valikute arvule on hankija

seadnud piirangu, st pakkujad saavad pakkuda üksnes neid komponentide ja algtoorainete valikuid ja

sellises mahus nagu hankija on RHAD-s ette kirjutanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja tuginedes

RHAD-st nähtuvale jätkuvalt, et riigihankes saab kõrgeimad hindepunktid suurima valikute arvuga

pakkumus.

18. Kaebaja on seisukohal, et riigihankes „koolilõuna vahendite kasutamise reegli“ kehtestamisega

sekkub hankija täiesti põhjendamatult riigihankes pakkujatena osalevate ettevõtete tegevusse ning

keelab alusetult pakkujatel hankelepingu täitmisel teenuse osutamise eest hankija poolt makstavate

vahendite omal äranägemisel kasutamise oma majandus- ja kutsetegevuses. Kaebaja hinnangul on

kõnesolev hankija poolne keeld täiesti ebaproportsionaalne, asjakohatu ja põhjendamatu pakkujate

vabaduse piiramine oma teenuse hinnastamisel ja selle eest saadud rahaliste vahendite kasutamise üle

otsustamisel ning sellisena vastuolus nii RHS-i kui ka PS-ga. Seda sõltumata sellest, kas see nõue

tuleneb RHS-ist või Tallinna Linnavolikogu 24.08.2017 määruse nr 15 „Koolilõuna toetuse kasutamise

tingimused ja kord munitsipaalkoolide ja Tallinna Kopli Ametikooli õpilaste toitlustamisel“ (edaspidi

määrus nr 15) § 2 lg-st 4. Juhul kui määruse nr 15 § 2 lg 4 takistab „koolilõuna vahendite kasutamise

reegli“ õigusvastaseks tunnistamist ja hankija kohustamiseks viimaks RHAD „koolilõuna vahendite

kasutamise reegli“ osas vastavusse õigusaktidega kehtestatud nõuetega, siis peaks halduskohus jätma

selle määruse nr 15 § 2 lg 4 kui põhiseadusevastase kaebuse lahendamisel kohaldamata.

19. Seoses vaidlustusmenetluse kuludega leiab kaebaja, et VAKO on vaidlustusmenetluse kulud välja

mõistnud valesti isegi juhul, kui jaatada muus osas VAKO otsuse õigsust (mida kaebaja ei tee). Nimelt

märgib VAKO oma otsuses korrektselt, et vaidlustaja vaidlustas 3 pakkumuste hindamisekriteeriumit

ja „koolilõuna vahendite kasutamise reegli“, so kokku 4 RHAD sätet. Seega aga tähendab, et rahuldatud

vaidlustuse osa suurust saaks hinnata üksnes 1/4 suuruste proportsioonide kaupa esitatud nõuetest, mitte

1/5 suuruste proportsioonide kaupa nagu VAKO teeb. VAKO on tuvastanud 2 hindamiskriteeriumi

õigusvastasuse, mistõttu leiab kaebaja, et ka VAKO otsuse aktsepteerimise korral pidanuks VAKO

hindama rahuldatud osa suuruseks 1/2 esitatud nõuetest ja lähtuma vaidlustusmenetluse kulude

väljamõistmisel sellest proportsioonist.

Vastustaja seisukoht

20. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

21. Vastustaja on täiel määral nõus VAKO otsusega ning on otsusest nähtuvalt viinud kooskõlla

seadusega AD 8. ptk „Pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamine ja edukaks tunnistamine“

preambulas sätestatud kahe pakkumuste hindamise kriteeriumi osakaalud, so hinnakriteeriumi nr 2

„koolieine maksumus koos käibemaksuga“ ja pakkumuses esitatud „hommikueine valikute arvu“

hindamiskriteeriumi nr 3 osakaalud. Muus osas on vastustaja seisukohal, et VAKO otsus on piisava

põhjalikkusega põhjendatud ja õiguspärane.

22. On oluline teadvustada, et käesolevas eriteenuse erimenetlusega riigihankes ei ole asjakohane

juhinduda riigihanke hindamiskriteeriumite õiguspärasuse kontrollimisel RHS § 85 lg-test 1, 3, 7 ja 8.

Hankele kohalduvad RHS-i 3. peatüki 2. jao sotsiaal- ja eriteenuste sätted, sh § 126 lg 7, mille kohaselt

järgib hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel RHS §-s 3 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. Riigihangete seaduse 2.

peatüki sätetest, sh §-ist 85, juhindumine käesoleva hanke hindamiskriteeriumite õiguspärasuse

kontrollimisel ei ole asjakohane. Hindamiskriteeriumite õiguspärasuse kontrollimisel tuleb lähtuda

RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste

eripärasid.

23. Kaebaja väide sellest, justkui riigihankes on hankija kujundanud hindamiskriteeriumid selliselt, et

pakkujate vahelist sisulist konkureerimist üleüldse ei toimu ning eduka pakkuja väljaselgitamine

toimub

liisuheitmise

teel,

ei

ole

tõene,

sest

hankedokumendi

punktis

sisalduvate

hindamiskriteeriumite kohaselt konkureerivad pakkujad omavahel pakkumuses esitatud koolilõuna

3-22-1228

6(8)

valikute arvu, koolieine hinna ja hommikueine valikute arvu põhjal ning edukaks pakkujaks

tunnistatakse pakkumus, mis saab kõikide hindamiskriteeriumite alusel kokku kõige rohkem

hindepunkte. Vastustaja on igati nõus ka VAKO seisukohaga, et TK-s sätestatud pakkumuse

vastavustingimuse täitmise eest pakkumuse hindamisel miinimumpunktide andmine pole vastuolus

RHS-ga, sest pakkumus, kus on esitatud enam valikuid, saab hindamisel rohkem punkte.

24. Samuti on vastustaja nõus VAKO väitega, et konkurentsi ei piira see, et ettevõtjatele on teada

praadide ja suppide arv, mille eest saab pakkumuste hindamisel maksimumpunktid. See teadmine ei

takista kuidagi pakkumuse esitamist ega vähenda konkurentsi. Vaidlustuskomisjoni arvates on ka see

konkurents, kui kas kõik või mõned pakkumused saavad HD p 8 alusel pakkumuste hindamisel

maksimumpunktid.

25. Koolilõuna vahendite kasutamise aluseks on PGS § 42 lõike 2, mille kohaselt nähakse riigieelarves

ette toetus munitsipaal- ja erakoolis statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste

koolilõuna kulude katmiseks. Sama paragrahvi lõikes 5 sätestatakse, et koolilõuna toetuse kasutamise

tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu. Tallinna Linnavolikogu 24.08.2017 määruse nr

15 „Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord munitsipaalkoolide ja Tallinna Kopli Ametikooli

õpilaste toitlustamisel“ § 2 lõike 2 kohaselt kaetakse riigieelarvest Tallinna linnale koolilõuna kuludeks

eraldatud vahendite ulatuses: munitsipaalkoolis statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate

õpilaste koolilõuna kulud, Tallinna Kopli Ametikoolis statsionaarses õppes õppivate õpilaste koolilõuna

kulud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt nähakse Tallinna linna eelarves ette lisavahendid käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud õpilaste koolilõuna maksumuse katmiseks ulatuses, mis ületab

riigieelarvest eraldatud rahalistest vahenditest kaetavat osa. Paragrahvi 2 lõige 4 sätestab, et

toitlustusteenuse osutajale kaetakse koolilõuna kulud riigihanke tulemusena toitlustusteenuse

osutamiseks sõlmitud lepingu alusel. Koolilõuna toetuse vahendeid kasutab toitlustusteenuse osutaja

vähemalt 70% ulatuses toidukomponendi ostmiseks ja kuni 30% ulatuses toitlustamise korraldamise

kuludeks. Seega koolilõuna vahendite kasutamise reegel tuleneb otseselt õigusaktidest, hankijal ei ole

võimalik rakendada seda valikuliselt, hankija kohustus on nõuda selle järgimist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

26. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustanud VAKO otsuse osas, milles VAKO jättis

vaidlustuse rahuldamata. Seega ei vaidlusta kaebaja VAKO otsust osas, milles VAKO leidis, et HD p-s

8 toodud hindamiskriteeriumite osakaal koolieine ja hommikueine puhul ei ole kooskõlas RHS § 3 p-s

1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ja kohustas vastustajat viima nende hindamiskriteeriumite

osakaalud vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega (VAKO otsuse resolutsiooni p 1 ja põhjendava

osa p 9).

27. Kaebus puudutab seega hankedokumentatsiooni (HD) p 8 „Pakkumuste hindamise kriteeriumid,

hindamine ja edukaks tunnistamine“ alapunktides 8.1., 8.2. ja 8.3. kehtestanud pakkumuste hindamise

kriteeriumid: pakkumuses esitatud koolilõuna valikute arv (alap 8.1.); koolieine maksumus koos

käibemaksuga (alap 8.2.) ja pakkumuses esitatud hommikueine valikute arv (alap 8.3.). Lisaks on

kaebaja vaidlustanud tehnilise kirjelduse (TK) p-s 5 „Koolilõuna maksumus“ ja hankelepingu (HL) p-

s 4.1.10. sätestatud nõude, mille kohaselt on pakkujad kohustatud kasutama koolilõunaks ette nähtud

vahenditest vähemalt 70% toidukomponentide ostmiseks ja kuni 30% vahenditest toitlustamise

korraldamise kuludeks.

28. Leian, et VAKO otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud. Kuna kaebuses esitatud

vastuväited ühtivad osaliselt vaidlustuses esitatutega siis VAKO otsusega nõustudes ei korda ma

kohtuotsuses kõiki VAKO otsuse põhjendusi. Vastuseks kaebusele märgin järgmist.

29. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et HD p-i 8 preambulas sätestatud pakkumuste hindamise

kriteeriumeid ja nende osakaale (toodud vastavas tabelis) ning sama punkti alapunktides 8.1.-8.3.

sätestatud pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteeriumeid ei ole

võimalik eraldiseisvana vaadelda. HD punkti 8 preambulas sätestatud pakkumuste hindamise

3-22-1228

7(8)

kriteeriumite osakaale (osatähtsust) saab hankija arvestada peale alapunktides 8.1.-8.3. sätestatud

pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmist ja leida nii pakkumuse, mis on hankija

vajadusi arvestades soodsaim. VAKO on otsuses (otsuse põhjendava osa p 9) viidanud, et arvestades,

et koolieine ja hommikueine tarbijaid on eeldatavasti vähem, tuleks sellest lähtuda neile pakkumuste

osadele antud hindepunktide osatähtsuse omistamisel. Vastustaja on VAKO otsusest juhinduvalt teinud

ka vastavad muudatused hankedokumentides ning uue versiooni1 kohaselt on pakkumustele antavate

hindepunktide osakaal koolilõuna puhul 80%; koolieine puhul 8% ja hommikueine puhul 12%. Selliselt

saab vastustaja omistada enam osakaalu koolilõunale antud hindepunktidele ja koolieinele ja

hommikueinele vastavalt vähem.

30. Samuti ei nõustu ma kaebaja seisukohaga selles, et hankija poolt HD p 8 alapunktides 8.1.-8.3.

kehtestatud pakkumuste hindamise kriteeriumid on käsitatavad vastavustingimustena. Viidatud

punktides on toodud välja, millistest kriteeriumitest lähtuvalt omistatakse pakkumustele hindepunkte,

mitte ei hinnata pakkumuse vastavust hankedokumentides sätestatud nõuetele. Näiteks on p 8.1.

alapunktides toodud välja, et pakkumus, kus pakutakse 4 või rohkem erinevat praadi (kaks erinevat

põhikomponenti ja kaks erinevat lisandit) saab 20 punkti; pakkumus, kus pakutakse 4 või rohkem

erinevat praadi, millest üks on taimsest algtoorainest, saab 30 punkti ja pakkumus, kus pakutakse 6 või

rohkem erinevat praadi, millest üks on taimsest algtoorainest, saab 40 punkti. Tegemist on selgelt

hindamiskriteeriumitega, mida ei võeta arvesse mitte pakkumuse vastavuse hindamisel, vaid

hindepunktide omistamisel. Vastavustingimused on seevastu toodud HD p-s 6 ja TK p-s 8, kus näiteks

praadide puhul on toodud, et minimaalselt peab praepäeva menüü sisaldama vähemalt 2 erinevat

põhikomponenti ja 2 erinevat lisandit (HD p 6.4.1 ja TK p 8.1.2). Hankija lükkab tagasi pakkumuse,

mis ei vasta TK-s toodud nõuetele (HD p 6.2 ja p 7.1). Seega on erinev tagajärg HD p-s 8.1. sätestatud

hindamiskriteeriumitel ja HD p-s 6 ja TK p-s 8 toodud nõuetel.

31. Väär on kaebaja väide, et VAKO HD alapunktides 8.2. ja 8.3. toodud hindamiskriteeriumid seoses

koolieine ja hommikueinega ei ole seotud hankelepingu esemega. Kaebaja leiab ekslikult, et kuna

hommikueinet ja koolieinet tellivad ja nende eest tasuvad neid tarbivad õpilased või hankija personal,

siis koolieinet ja hommikueinet hankija tegelikult ei hangi. Hankelepingu p-st 3 tulenevalt on

hankelepingu esemeks toitlusteenuse osutamine Pirita Majandusgümnaasiumis vastavalt riigihanke

alusdokumentides toodud tingimustele. Alusdokumendid näevad sealjuures eraldi ette tingimused,

millele peavad vastama nii koolieine kui hommikueine (HD p 6.6; TK p 3.1 ja 3.2.18). Seega tuleneb

hankelepingust ja riigihanke alusdokumentidest, et pakkujal on lisaks koolilõunale kohustus vastavalt

vajadusele pakkuda ka koolieinet ja hommikueinet, mis peavad sarnaselt koolilõunale vastama

konkreetsetele tingimustele menüü koostise osas ning samuti on hankedokumentides reguleeritud

koolieine ja hommikueine pakkumise aeg (TK p 4.1). Seega on nõuetele vastava koolieine ja

hommikueine pakkumine lepingu alusel osutatava toitlustusteenuse osa, vaatamata sellele, et hankija

ise koolieine ja hommikueine eest ei tasu.

32. VAKO on põhjendatult leidnud, et RHS § 3 p-st 3 tuleneva kohustusega ei ole vastuolus ning

konkurentsi ei piira see, et hankedokumentides on pakkujatele ära näidatud koolilõuna praadide ja

suppide arv, mille eest saab pakkumuste hindamisel maksimumpunktid. Nõustun VAKO-ga, et sellise

info avaldamine ei takista pakkumuse esitamist ega vähenda konkurentsi. Vastupidi, selgete

hindamiskriteeriumite väljatoomine hankedokumentides on kooskõlas läbipaistvuse kriteeriumiga ning

võimaldab kõigil pakkujatel üheselt aru saada, millistele tingimustele peaks pakkumus vastama, et

saada maksimumpunkte ning kaaluda, millised on pakkuja majanduslikud võimalused hankel

osalemiseks. Arvestada tuleb, et käesoleva hanke puhul on tegemist sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetlusega RHS § 126 mõttes, mille puhul on majandusliku soodsuse kõrval olulised ka muud

kriteeriumid, nt pakkuja võimekus pakkuda konkreetsetele nõuetele (käesoleval juhul nt menüü

komponentide vastavus õigusaktides sätestatule) vastavat teenust. Asjaolu, et hankedokumentides

1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4361828/documents/source-

document?group=B&documentOldId=15274104

3-22-1228

8(8)

olevat teavet arvestades võivad maksimumpunkte saada mitu pakkujat või isegi kõik pakkujad, ei saa

käesoleva hankemenetluse eesmärki arvestades pidada konkurentsi piiravaks.

33. TK peatükis „Koolilõuna maksumus“ ja hankelepingu projekti punktis 4.1.10. sätestatud nõue,

mille kohaselt on pakkujad kohustatud kasutama koolilõunaks ette nähtud vahenditest vähemalt 70%

toidukomponentide ostmiseks ja kuni 30% vahenditest toitlustamise korraldamise kuludeks, tuleneb

Tallinna Linnavolikogu 24.08.2017 määruse nr 15 „Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord

munitsipaalkoolide ja Tallinna Kopli Ametikooli õpilaste toitlustamisel“ (määrus nr 15) § 2 lg -st 4.

Nõustun küll kaebajaga, et sellise piirangu puhul on tegemist vaba ettevõtluse piiranguga, sest määrus

kirjutab ettevõtjale ette koolilõunaks ette nähtud vahendite kasutamise proportsioonid, kuid minu

hinnangul ei esine viidatud piirangu puhul vastuolu PGS-i või põhiseadusega. PGS § 42 lg 1 kohustab

kooli pidajat korraldama õpilaste toitlustamise koolis rahvatervise seaduse alusel sätestatud

tervisekaitsenõuete kohaselt ning selle ülesande täitmiseks nähakse riigieelarves ette toetus koolilõuna

kulude katmiseks (§ 42 lg 2). Kuivõrd tegemist on kooli pidaja seadusest tuleneva ülesandega, mis peab

vastama konkreetsetele tervisekaitse nõuetele ja mille rahastamine toimub riigieelarvest (ja kohaliku

omavalitse eelarvest vt määruse nr 15 § 2 lg 3) eraldatavate vahendite arvelt, ei saa määruse nr 15 § 2

lg-s 4 sisalduvat nõuet pidada ülemääraseks ja ebaproportsionaalseks sekkumiseks. Selline ettevõtja

tegevuse reguleerimine pakutava toote või teenuse hinnastamisel on küll erandlik, kuid olemuslikult

reguleeritakse selle nõudega pakkumuse kujunemise protsessi, mille eesmärgiks on tagada koolilõuna

valmistamiseks kasutatavate komponentide soetamiseks piisav ressurss. Sarnaseks piiranguks saab

pidada näiteks ka koolilõuna maksumuse ristsubsideerimise keeldu koolieine või hommikueine

maksumuse arvelt, mis on kehtestatud ka käesolevas hankemenetluses ja mida on sarnastes

hankeasjades kohtupraktikas korduvalt analüüsitud.

Menetluskulud vaidlustusmenetluses

34. Seoses vaidlustusmenetluse kuludega leiab kaebaja, et VAKO on vaidlustusmenetluse kulud välja

mõistnud valesti, mõistes kaebaja kasuks välja 1/5 kaebaja kogu kuludest vaidlustusmenetluses.

Kaebaja leiab, et kuivõrd kaebaja vaidlustas 3 pakkumuste hindamiskriteeriumit ja „koolilõuna

vahendite

kasutamise

reegli“,

so

kokku

riigihanke

alusdokumentide

sätet,

tulnuks

vaidlustusmenetluse kulude välja mõistmiseks arvestada 1/4 suuruste proportsioonidega. Kaebaja

viitab, et kuna VAKO on tuvastanud 2 hindamiskriteeriumi õigusvastasuse, pidanuks VAKO hindama

rahuldatud osa suuruseks ½ nõudest.

35. Sellise kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda. Kaebaja poolt VAKO-le esitatud vaidlustuse sisu saab

tinglikult jagada viieks: 1) HD p-s 8 sätestatud hindamiskriteeriumite osakaal koolieine ja hommikueine

puhul; 2) HD alapunktis 8.1. sätestatud hindamiskriteerium (koolilõuna valikute arv); 3) HD alapunktis

8.2. sätestatud hindamiskriteerium (koolieine maksumus koos käibemaksuga); 4) HD alapunktis 8.3.

sätestatud hindamiskriteerium hommikueine valikute arv ning 5) TK p-s 5 ja HL p-s 4.1.10. sätestatud

nõue rahaliste vahendite kasutamise osas. VAKO rahuldas vaidlustuse eelpoolkirjeldatud episoodidest

ühe osas (hindamiskriteeriumite osakaalud) ning jättis ülejäänud osas vaidlustuse rahuldamata. Seega

on VAKO otsus õiguspärane ka vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmist puudutavas osas.

Menetluskulud kohtumenetluses

36. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma