3-22-1436/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Halduskohtule laekus 04.07.2022 X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotletakse Politseija Piirivalveameti (edaspidi ka PPA) 23.07.2021 lahkumisettekirjutuse nr 1052244917 kehtivuse peatamist ja selle sundtäitmise keelamist kuni kaebeõiguse ammendumiseni rahvusvahelise kaitse ja tähtajalise elamisloa taotlusi puudutavates menetlustes ning väljasaatmise keelamist. Taotluse punktidest 16 ja 17 nähtub, et PPA oli jätnud 30.06.2022 vastava elamisloa taotluse läbi vaatamata ning lükanud 01.07.2022 tagasi ka rahvusvahelise kaitse taotluse. X taotluse punktidest 18, 19 ja 20 järeldub, et ta kavatseb eelnevalt nimetatud PPA 30.06.2022 ja 01.07.2022 otsustusi vaidlustada ning seda kõigepealt vaidemenetluse raames. Kaebust ei ole praegu nende otsustuste peale esitatud ja ka riigilõiv on tasutud üksnes õiguskaitse taotluselt.
Legislator headnote
AI generated3-22-1436/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 2 tulenevalt on esialgse õiguskaitse taotlust võimalik esitada ka väljaspool põhivaidlusena vaadeldavat kohtumenetlust ehk vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht
05. juuli 2022, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-22-1436 Haldusasi X esialgse õiguskaitse taotlus, mis on esitatud enne kaebuse esitamist ja registreeritud eraldi haldusasjana Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Jätta X 04.07.2022 esitatud esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata;
2. Edastada käesolev kohtumäärus kaebaja esindajale ning teadmiseks ka Politseija Piirivalveametile Edasikaebamise kord Määruse peale on võimalik esitada 15 päeva jooksul määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule arvates määruse kättesaamisest
ASJAOLUD
1. Tallinna Halduskohtule laekus 04.07.2022 X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotletakse Politseija Piirivalveameti (edaspidi ka PPA) 23.07.2021 lahkumisettekirjutuse nr 1052244917 kehtivuse peatamist ja selle sundtäitmise keelamist kuni kaebeõiguse ammendumiseni rahvusvahelise kaitse ja tähtajalise elamisloa taotlusi puudutavates menetlustes ning väljasaatmise keelamist. Taotluse punktidest 16 ja 17 nähtub, et PPA oli jätnud 30.06.2022 vastava elamisloa taotluse läbi vaatamata ning lükanud 01.07.2022 tagasi ka rahvusvahelise kaitse taotluse. X taotluse punktidest 18, 19 ja 20 järeldub, et ta kavatseb eelnevalt nimetatud PPA 30.06.2022 ja 01.07.2022 otsustusi vaidlustada ning seda kõigepealt vaidemenetluse raames. Kaebust ei ole praegu nende otsustuste peale esitatud ja ka riigilõiv on tasutud üksnes õiguskaitse taotluselt.
2. X õiguskaitse taotlus on registreeritud eraldi haldusasjana numbriga 3-22-1436.
KOHTU SEISUKOHT
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (nõndanimetatud pöördumatud tagajärjed). HKMS § 249 lõikest
2 tulenevalt on esialgse õiguskaitse taotlust võimalik esitada ka väljaspool põhivaidlusena vaadeldavat kohtumenetlust ehk vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
4. Taotlusest nähtuvalt kavatseb X Politseija Piirivalveameti 30.06.2022 ja 01.07.2022 haldusakte vaidlustada. Samas järeldub sellest, et Politseija Piirivalveametile ei ole (veel) vastavat vaiet esitatud. Samuti ei saa taotlust selliselt tõlgendada, et kohtule oleks nende haldusaktide peale kaebus esitatud. Riigilõiv on tasutud üksnes esialgse õiguskaitse taotluselt. Seega ei ole õiguskaitse taotlus praeguses menetlusjärgus lubatav ega halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lõigetega 1, 2 ja 5 kooskõlas. Õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eelduslikud tingimused ei ole antud juhul täidetud. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral ei ole õigust esialgse õiguskaitse taotlust esitada. Seetõttu jätab kohus käesolevas haldusasjas nr 3-22-1436 esitatud õiguskaitse taotluse koheselt rahuldamata, mis antud juhul tähendab ühtlasi ka seda, et menetlust selles haldusasjas enam ei toimu. Kohus ei pea vajalikuks taotlust käiguta jätta ja küsida kas paralleelselt õiguskaitse taotluse esitamisega võidi (siiski) koheselt Politseija Piirivalveametile ka vastav vaie esitada, mis muudaks formaalselt vaadatuna taotluse lubatavaks, sest olenemata eelnimetatust ei saaks Politseija Piirivalveameti 23.07.2021 lahkumisettekirjutuse nr 1052244917 kehtivust peatada ega selle sundtäitmist ning (võimalikku) väljasaatmist keelata. See oleks vastuolus jõustunud kohtulahenditega. Haldusasjas nr 3-21-1714 on lahendatud X kaebust Politseija Piirivalveameti 23.07.2022 lahkumisettekirjutuse tühistamise nõudes, kusjuures Tartu Halduskohtu 23.02.2022 otsusega tühistati ettekirjutus üksnes osas, mis puudutas kolme aastast sissesõidukeeldu alates lahkumisettekirjutuse täitmise päevast. Lahkumisettekirjutus kui selline on endiselt kehtiv ja see baseerub jõustunud kohtulahendil. Mõnes teises haldusasjas esitava õiguskaitse taotluse kaudu ei saa seda muuta. Seega jääb õiguskaitse taotlus rahuldamata ka sel juhul kui eeldada, et vastav vaie on käesolevaks ajaks esitatud.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik