3-20-784/52 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuli 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-784

Haldusasi

Tallinna linna kaebused Riigi Tugiteenuste Keskuse

26.02.2020 otsuse nr 11.6-15/0152, 21.04.2020 vaideotsuse

nr 11.6-15/0329, 15.11.2021 otsuse nr 11.2-36/1410 ja

18.01.2022

vaideotsuse

nr

11.2-36/0060,

Ettevõtluse

Arendamise SA 13.03.2020 otsuste nr 1.1-5.1/20/232 ja 1.1-

5.1/20/233

ning

Majandus-

ja

Kommunikatsiooni-

ministeeriumi 02.07.2020 käskkirja nr 1.1-6/20-008 ja

20.07.2020 käskkirja nr 1.1-6/20-009 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Andres Aas

Vastustaja I – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja

Margot Maisalu

Vastustaja II – Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (Ettevõtluse

Arendamise SA õigusjärglane), volitatud esindaja Age

Rebane

Vastustaja

III

–

Majandus-

ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium, volitatud esindaja Gerly Lootus

Asja läbivaatamine

02.05.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Võtta

asjale

juurde

järgmised

dokumendid:

„Aednik

III“,

„Aedniku

kutsestandardid“, „Arborist III“, „Arboristi kutsestandardid“, „Maastikuehitaja III“,

„Maastikuehitaja kutsestandardid“, „Hanketeade“, „Sõnumid hankijale“.

2. Jätta Tallinna linna kaebused rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.08.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

3-20-784

2(23)

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Haldusasi nr 3-20-784

1. Ettevõtluse Arendamise SA (EAS; alates 04.01.2022 on õigusjärglaseks Ettevõtluse ja

Innovatsiooni

SA)

rahuldas

05.09.2016

otsusega

nr

1.1-5.1/16/10121

Tallinna

Kommunaalameti 02.08.2016 esitatud taotluse projektile „Vana-Tartu mnt kergliiklustee lõigus

Tartu mnt-linna piir“ (projekti nr 2014-2020.9.01.16-0025) siseministri 03.03.2015 määruse

nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng““ (määrus

nr 9) alusel toetuse saamiseks. Projekti kogumaksumus on 174 000 eurot, millest

omafinantseering on 26 100 eurot ja toetus 147 900 eurot.

EAS muutis 02.06.2017 otsusega nr 1.1-5.1/17/6562 oma 05.09.2016 otsust ja määras projekti

kogumaksumuseks 200 138,81 eurot, millest omafinantseering on 30 020,83 eurot ja toetus

170 117,98 eurot.

2. EAS rahuldas 29.11.2016 otsusega nr 1.1-5.1/16/13223 Tallinna linna (kaebaja) 29.09.2016

esitatud taotluse projektile „Kergliiklustee raudtee tammil lõigus Ehitajate tee - Stroomi rand“

(projekti nr 2014-2020.9.01.16-0031) määruse nr 9 alusel toetuse saamiseks. Projekti

kogumaksumus on 1 382 478,63 eurot, millest omafinantseering on 207 371,81 eurot ja toetus

1 175 106,82 eurot.

3. EAS rahuldas 08.05.2017 otsusega nr 1.1-5.1/17/5534 kaebaja 03.02.2017 esitatud taotluse

projektile „Paldiski mnt kergliiklustee lõigus Järvekalda tee kuni Tähetorni tänav“ (projekti

nr 2014-2020.9.01.17-0035) määruse nr 9 alusel toetuse saamiseks. Projekti kogumaksumus on

724 464,96 eurot, millest omafinantseering on 108 669,76 eurot ja toetus 615 795,20 eurot.

4. EAS rahuldas 04.05.2018 otsusega nr 1.1-5.1/18/5085 Tallinna Kommunaalameti

29.03.2018 esitatud taotluse projektile „Ülemiste järve liikumisrada (Tartu mnt lõigus

Lennujaama tee - Vana-Tartu mnt)“ (projekti nr 2014-2020.9.01.18-0062) määruse nr 9 alusel

toetuse saamiseks. Projekti kogumaksumus on 334 802,57 eurot, millest omafinantseering on

50 220,40 eurot ja toetus 284 582,17 eurot.

5. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) luges 26.02.20206 finantskorrektsiooni otsusega

nr 11.6-15/01527 projektis nr 2014-2020.9.01.16-0025 mitteabikõlblikuks kulu summas

367,73 eurot, millest toetus on 312,57 eurot ja omafinantseering on 55,16 eurot; projektis

nr 2014-2020.9.01.16-0031 mitteabikõlblikuks kulu summas 2386,79 eurot, millest toetus on

2028,77 eurot ja omafinantseering on 358,02 eurot; projektis nr 2014-2020.9.01.17-0035

mitteabikõlblikuks kulu summas 1338,73 eurot, millest toetus on 1137,92 eurot ja

omafinantseering on 200,81 eurot; projektis nr 2014-2020.9.01.18-0062 mitteabikõlblikuks

kulu summas 560,83 eurot, millest toetus on 476,71 eurot ja omafinantseering on 84,12 eurot.

RTK vähendas projekti nr 2014-2020.9.01.18-0062 maksetaotluses nr 50734 esitatud

rikkumisega seotud hanke kulusid summas 560,83 eurot, millest toetus on 476,71 eurot ja

1 Kaebaja 25.06.2021 esitatud lisa 5.

2 Kaebaja 25.06.2021 esitatud lisa 8.

3 Kaebaja 25.06.2021 esitatud lisa 7.

4 Kaebaja 25.06.2021 esitatud lisa 6.

5 Kaebaja 25.06.2021 esitatud lisa 4.

6 Otsusel kuupäev 25.02.2020, allkirjastatud 26.02.2020,

7 Kaebaja 27.04.2020 esitatud lisa 4.

3-20-784

3(23)

omafinantseering on 84,12 eurot, ning nõudis tagasi toetuse summas 3479,26 eurot, mis tuli

kanda 60 päeva jooksul otsuse kehtima hakkamisest Rahandusministeeriumi pangakontole.

Lisaks muudeti EAS-i 05.09.2016 otsust ja määrati projekti nr 2014-2020.9.01.16-0025

kogumaksumuseks 199 771,08 eurot, millest omafinantseering on 29 965,67 eurot ja toetus

169 805,41 eurot; EAS-i 29.11.2016 otsust ja määrati projekti kogumaksumuseks

1 380 091,84 eurot, millest omafinantseering on 207 013,79 eurot ja toetus 1 173 078,05 eurot;

EAS-i 08.05.2017 (otsuses ekslikult 18.05.2017) otsust ja määrati projekti kogumaksumuseks

723 126,23 eurot, millest omafinantseering on 108 468,95 eurot ja toetus 614 657,28 eurot;

EAS-i 04.05.2018 otsust ja määrati projekti kogumaksumuseks 334 241,74 eurot, millest

omafinantseering on 50 136,28 eurot ja toetus 284 105,46 eurot. Põhjendused:

5.1. Tallinna Kommunaalameti viis 2014. a oktoobris läbi rahvusvahelise avatud

hankemenetlusega riigihanke „Tallinna Kommunaalameti tellitavatel tee-ehitusobjektidel ja

kommunaalehituse objektidel ehitusjuhi, hankekorralduse ja omanikujärelevalve teenuse

osutamine“ (viitenumber 156076). Hanketeate p III.2.3 „Tehniline ja kutsealane pädevus“

ap-des

5-9

oli

pakkuja

vastutavatele

isikutele

sätestatud

mh

järgmised

kvalifitseerimistingimused:

 pakkuja teehoiutööde ja sildade omanikujärelevalve vastutav isik peab omama kehtivat

teehoiutööde tegevusluba teehoiutööde omanikujärelevalve tegevusalal. Pakkujal tuleb

esitada koopia teehoiutööde tegevusloast;

 pakkuja kommunaalehituse omanikujärelevalve vastutav isik peab omama ehituse

kõrgharidust ja olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR) üldehituse

omanikujärelevalve tegevusalal;

 pakkuja elektritööde omanikujärelevalve vastutav isik peab omama erialast haridust ja

vähemalt B kategooria pädevust, olema registreeritud MTR-is elektrisüsteemide

omanikujärelevalve tegevusalal. Pakkujal tuleb esitada pädevustunnistus;

 pakkuja haljastuse omanikujärelevalve vastutav isik peab omama erialast haridust ja

olema sooritanud aedniku III või arborist III või maastikuehitaja III taseme kutseeksami.

Pakkujal tuleb esitada koopia kutseeksami tunnistusest.

5.2. Rahandusministeerium leidis auditites nr ERF-280/2018 ja CF-160/2019, et nimetatud

kvalifitseerimistingimused on piiravad, mittevastavad ja ebaproportsionaalsed, mistõttu on

kaebaja rikkunud kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduse (RHS v.r) § 3 ja § 39 lg-t 1.

Tingimused, mille kohaselt peab välismaine pakkuja olema läbinud erialase hariduse

tunnustamise protsessi ja esitama pädevustunnistuse juba pakkumuse esitamise ajaks, piirab

põhjendamatult konkurentsi ja tekitab ebavõrdset kohtlemist. Välismaisele pakkujale ei ole

antud võimalust esitada oma asukohariigi õigusaktide kohast analoogset tõendit tegevusloa

kohta. Samuti ei ole nõuete loetlemisel kasutatud sõna „samaväärne“ vms, mis võimaldaks

pakkujal tõlgendada tingimust vähem piiraval moel. Aedniku III, arborist III ja

maastikuehitaja III kutsestandardid kaotasid kehtivuse 2013. a. Alates 2008. a läks Eesti üle

Euroopa 8-tasemelisele kvalifikatsiooniraamistikule ja seal märgitakse tasemeid araabia

numbritega (1-8). Kõik enne 2008. a kehtinud vana raamistiku kutsed suhestati uude

raamistikku. Seega on kaebaja viidanud aegunud kutsekvalifikatsiooni tasemetele. Kuigi

kaebaja selgitas teabevahetuses, et aktsepteerib nii uusi kui ka vanu kutsestandardi alusel

väljastatud kutseid, ei pruukinud selgitus olla kõigile huvitatud isikutele üheselt leitav. SA

Kutsekoda 21.01.2020 e-kirjast nähtuvalt on aedniku, arboristi ja maastikuehitaja

kutsestandardid Eesti-sisesed kutsestandardid, milliseid kutsetunnistusi välisriikides ei

väljastata. Samuti on elektrikutele väljastatav B-kategooria pädevustunnistus ja teehoiutööde

3-20-784

4(23)

tegevusluba Eestis kasutusel olevad nimetused, mis tulenesid siseriiklikest õigusaktidest.

Hanketeates sõnastatud tegevusloa ja pädevustunnistuse nõuded ei võimalda esitada mõnda

muud dokumenti nende asemel, et kutsekvalifikatsiooni tõendada. Kaebaja pidanuks lisama

hanketeatesse info selle kohta, kuidas oleksid saanud hankes osaleda need välispakkujad, kelle

asukohariigis ei väljastata sellenimelisi tunnistusi või tegevuslubasid. Kaebaja viited hanketeate

p-dele 14, 16 ja 18 on asjakohatud, sest käsitlevad pakkujale, mitte vastutavale isikule esitatud

kvalifikatsiooninõudeid. Kaebaja pidanuks võimaldama pakkuja asukohariigis või muu pädeva

asutuse väljastatud loa või tõendi esitamist ja alles hankelepingu täitmise ajaks nõudma

pakkujalt Eesti seadusest tuleneva nõude täitmist. Nimetatud nõuded võisid kohutada hankest

huvitatud isikuid ja nad võisid loobuda pakkumuse esitamisest ilma kaebajale kõnealuste

tingimuste sisu osas küsimusi esitamata. Rahvusvahelist piirmäära ületava hanke puhul tuleb

eeldada välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ja kehtestada hankes osalemise

tingimused sellest eeldusest lähtuvalt. Ebamõistlikuks võib pidada toiminguid, mille tegemist

nõutakse pakkujalt juba pakkumuse esitamise hetkel, kuigi need toimingud on iseloomulikud

teenuse osutamisele (lepingu täitmisele), mistõttu oleksid asjakohased nõuda alles edukaks

tunnistatud pakkujalt.

5.3. RHS v.r § 41 lg 3 puhul ei saa lähtuda vaid grammatilisest tõlgendusest, vaid seda tuleb

tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31.03.2004

direktiivi nr 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste

riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (direktiiv nr 2004/18) art 46 lubab

teenuste hankelepingute puhul nõuda kvalifitseerimiseks üksnes pakkuja (mitte hankija)

asukohariigis väljastatud teenuse osutamist tõendava loa olemasolu või vastavasse

organisatsiooni kuulumise tõendi esitamist.

5.4. Eestis toimuv tunnistuste tunnustamise aeg võib olla etteaimamata ja selle hankimine

pakkumuse esitamise hetkeks tähendanuks, et hankes huvitatud isikud pidanuks esitama vastava

taotluse piisava ajavaruga enne pakkumuse esitamise aega. See omakorda tähendab, et nad

pidanuks hanketingimustega tutvuma piisavalt aegsasti. Kuna hankedokumentidega võib

tutvuda igal ajahetkel, siis ei ole tagatud, et kõik hankest huvitatud isikud oleksid jõudnud

vajaliku tunnustamise taotleda. Välismaised pakkujad ei orienteeru tõenäoliselt Eesti

seadusandluses niisama hästi kui siseriiklikud pakkujad, mistõttu võib pakkumuse esitamiseks

vajalike nõuete täitmine olla ajamahukam. Ühispakkumise esitamine ja teise isiku

kvalifikatsioonile tuginemine oli võimalus, mitte kohustus ega muuda vaidlusaluseid tingimusi

välispakkujate suhtes õiguspäraseks. Need pakkujad, kellel puudus võimalus teise isiku

vahenditele tugineda või ühispakkumust esitada, võisid loobuda hankes osalemisest.

5.5. Tingimus,

mille

kohaselt

pidi

pakkuja

kommunaalehituse

ja

elektritööde

omanikujärelevalve vastutav isik olema registreeritud MTR-is, on sobimatu ja vastuolus RHS

v.r § 39 lg-ga 1. MTR-is kande puudumine ei tõenda pädevuse puudumist. Pakkujate

kvalifikatsiooni tuleb kontrollida sisuliselt.

5.6. Kuigi varasemad auditid ei ole rikkumisi tuvastanud, ei tähenda see, et rikkumisi ei esine.

Olenemata avastamise hetkest peab rakendusüksus sellele reageerima. Toetuse saajal ei teki

toetuse andmise otsusest või toetuse välja maksmisest õiguspärast ootust, et määratud või

saadud toetuse summat ei vähendata või toetust tagasi ei küsita, kui toetuse saaja ei järgi toetuse

saamise tingimusi (Euroopa Kohtu otsus liidetud asjades nr C-383/06–C-385/06).

5.7. Hankes ei ole tehnilise ja kutsealase pädevuse alusel jäetud ühtegi pakkujat

kvalifitseerimata ega kellegi pakkumust tagasi lükatud, mh ühispakkujat, kes esitas haljastuse

omanikujärelevalve vastutavale isikule Soomes väljastatud samaväärse pädevustunnistuse. See

ei

muuda

olematuks

hankes

pakkujatele

seatud

piiravaid

või

mittevastavaid

3-20-784

5(23)

kvalifitseerimistingimusi. Ei ole teada, millised oleksid olnud pakkujad ja nende pakkumuste

maksumused, kui kaebaja oleks järginud RHS v.r-i.

5.8. Rikkumise tulemusel on tekkinud kahju, mille suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole

teada, milline oleks olnud hanke lõpptulemus, sh pakkujate ring, pakkumuste maksumused ja

milline pakkuja oleks valitud edukaks, kui kaebaja oleks kvalifitseerimisnõuete seadmisel

järginud RHS v.r-i. Pakkujad on seatud ebavõrdsesse olukorda ja piiratud sellega oluliselt

hankes osalemise võimalusi. Eriti on piiratud selliste välismaiste pakkujate osalemist hankel,

kelle asukohariigis ei väljastata eelviidatud nimetusega pädevus- ja kutsetunnistusi või

tegevuslubasid. Samuti on potentsiaalsete pakkujate ringi vähendanud kaebaja poolt

mittevastava

kvalifitseerimisnõude

sätestamine.

Seega

on

tegemist

konkurentsi

moonutamisega, mistõttu on tõenäoline, et kaebaja pole taganud struktuuritoetuse säästlikku ja

läbipaistvat kasutamist ning Euroopa Liidu finantshuvisid on kahjustatud. Hankele registreerus

15 huvitatud isikut, hankes osales 10 pakkujat, kelle poolt esitati kokku 5 pakkumust, seega oli

tagatud pakkujate paljusus. Kaebaja aktsepteeris Soomes väljastatud pädevustunnistust.

Hanketeade on saadetud avaldamiseks Euroopa Ühenduse Ametlike Teadaannete Talitusele,

mis võimaldas saada hanke kohta infot ka potentsiaalsetel välisriigi pakkujatel.

Hanketingimuste osas ei ole küsimusi ega vaidlustusi esitatud. Samas ei ole välistatud, et kuna

hanketingimused olid kõikidele huvilistele avalikud, siis võis mõni huvitatud isik piiravatest ja

mittevastavatest tingimustes kohkuda ja jätta nende tõttu hankes osalemata. Samuti tuleb

rikkumise raskuse kaalumisel arvestada, et kaebaja oli hankes seadnud mitu piiravat või

mittevastavat kvalifitseerimistingimust, mis omakorda suurendas võimalikku kahju ulatust.

Seetõttu on proportsionaalne vähendada hankelepingule eraldatavat toetust 10%. Põhjendatud

ei ole tagasinõude määra vähendamine alla 10%, kuna kaebaja on rikkunud RHS v.r §-s 3

sätestatud üldpõhimõtteid, eriti võrdse kohtlemise põhimõtet ja arvestades, et kaebaja on

seadnud hankes mitu piiravat või mittevastavat tingimust, puudub teadmine, milline oleks olnud

pakkujate ring ja pakkumuste maksumused, kui kaebaja oleks seadnud RHS v.r-i kohased

kvalifitseerimistingimused, suurendades seeläbi võimalust saada turult parim pakkumus.

6. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitas RTK 26.02.2020 finantskorrektsiooni

otsuse peale 27.03.2020 vaide8.

7. RTK jättis 21.04.2020 vaideotsusega nr 11.6-15/03299 vaide rahuldamata.

8. Kaebaja esitas 27.04.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse RTK 26.02.2020

finantskorrektsiooni otsuse ja 21.04.2020 vaideotsuse tühistamiseks.

9. Kohus võttis 28.04.2020 määrusega asjas nr 3-20-784 kaebuse menetlusse.

Haldusasi nr 3-20-1441

10. EAS rahuldas 04.07.2018 otsusega nr 1.1-5.1/18/77110 Tallinna Kommunaalameti

18.05.2018 esitatud taotluse projektile „Päikeseelektrit tootvate teekatendite arendamine ja

kasutuselevõtt“ ettevõtlusministri 28.03.2016 määruse nr 28 „Innovatsiooni edendavate

hangete toetamise tingimused“ (määrus nr 28) alusel toetuse saamiseks. Projekti

kogumaksumuseks on 775 200 eurot, millest omafinantseering on 387 600 eurot ja toetus

387 600 eurot.

8 Kaebaja 25.06.2021 esitatud lisa 3.

9 Kaebaja 27.04.2020 esitatud lisa 5.

10 EAS-i 04.09.2020 esitatud lisa 1.

3-20-784

6(23)

11. EAS luges 13.03.2020 finantskorrektsiooni otsusega nr 1.1-5.1/20/23311 viidatud

projektis mitteabikõlblikuks kuluks summa 139,20 eurot, millest omafinantseering on

69,60 eurot ja toetus 69,60 eurot, vähendas projekti eelarvet kulukohas „sisseostetavad

teenused“ 139,20 euro võtta ja väljamaksetaotluse nr VM047419 alusel väljamaksmisele

kuuluvat summat 139,20 eurot võtta. EAS muutis oma 04.07.2018 otsust ja määras projekti

kogumaksumuseks 775 060,80 eurot, millest omafinantseering on 387 530,40 eurot ja toetus

387 530,40 eurot. Samuti luges EAS edaspidi nimetatud teenuste alusel esitatavatest kuludest

mitteabikõlblikuks 10% ja vähendas mitteabikõlblike kulude ulatuses projekti eelarvet. Otsust

põhjendati sarnaselt RTK 26.02.2020 finantskorrektsiooni otsusega ja kohaldati samadel

põhjendustel 10%-list tagasinõude määra.

12. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitas EAS-i 13.03.2020 finantskorrektsiooni

otsuse peale 13.04.2020 vaide12.

13. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) jättis 02.07.2020 käskkirjaga

nr 1.1-6/20-00813 vaide rahuldamata.

14. Kaebaja esitas 03.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS-i 13.03.2020

finantskorrektsiooni otsuse ja MKM-i 02.07.2020 vaideotsuse tühistamiseks.

15. Kohus võttis 06.08.2020 määrusega asjas nr 3-20-1441 kaebuse menetlusse ja liitis

10.09.2020 määrusega selle asja asjaga nr 3-20-784.

Haldusasi nr 3-20-1543

16. EAS rahuldas 28.06.2017 otsusega nr 1.1-5.2/17/74614 Tallinna Kommunaalameti

24.05.2017 esitatud taotluse projektile „Tehnoloogilise lahenduse prototüübi loomine maa-

aluste rajatiste 3D andmeseireks“ määruse nr 28 alusel toetuse saamiseks. Projekti

kogumaksumus on 500 000 eurot, millest omafinantseering on 250 000 eurot ja toetus

250 000 eurot.

17. EAS luges 13.03.2020 finantskorrektsiooni otsusega nr 1.1-5.1/20/23215 viidatud

projektis mitteabikõlblikuks kulu summas 93,39 eurot, millest omafinantseering on 46,70 eurot

ja toetus 46,69 eurot, vähendas projekti eelarvet kulukohas „sisseostetavad teenused“

93,39 euro võrra ja väljamaksetaotluse nr VM047638 alusel väljamaksmisele kuuluvat summat

93,39 euro võrra. EAS muutis oma 28.06.2017 (otsuses ekslikult 27.06.2017) otsust ja määras

projekti kogumaksumuseks 499 906,61 eurot, millest omafinantseering on 249 953,30 eurot ja

toetus 249 953,31 eurot. Otsust põhjendati sarnaselt RTK 26.02.2020 finantskorrektsiooni

otsusega ja kohaldati samadel põhjendustel 10%-list tagasinõude määra.

18. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitas EAS-i 13.03.2020 finantskorrektsiooni

otsuse peale 13.04.2020 vaide16.

19. MKM jättis 20.07.2020 käskkirjaga nr 1.1-6/20-00917 vaide rahuldamata.

20. Kaebaja esitas 19.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS-i 13.03.2020

finantskorrektsiooni otsuse ja MKM-i 20.07.2020 vaideotsuse tühistamiseks.

11 Kaebaja 03.08.2020 esitatud lisa 4.

12 Kaebaja 25.06.2021 esitatud lisa 1.

13 Kaebaja 03.08.2020 esitatud lisa 5.

14 EAS-i 24.09.2020 esitatud lisa.

15 Kaebaja 19.08.2020 esitatud lisa 4.

16 Kaebaja 25.06.2021 esitatud lisa 2.

17 Kaebaja 19.08.2020 esitatud lisa 5.

3-20-784

7(23)

21. Kohus võttis 25.08.2020 määrusega asjas nr 3-20-1543 kaebuse menetlusse ja liitis

10.09.2020 määrusega selle asja asjaga nr 3-20-784.

Haldusasi nr 3-22-427

22. Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) rahuldas 22.12.2016 käskkirjaga nr 1-10/16-11718

Tallinna Kommunaalameti 26.09.2016 esitatud taotluse projektile „Gonsiori tänava

rekonstrueerimine

Tallinnas“

(projekti

nr

2014-2020.10.02.16-0053)

majandus-

ja

taristuministri 03.10.2014 määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil

2014–2020“ (määrus nr 85) alusel toetuse saamiseks. Projekti maksimaalsed abikõlblikud

kulud on summas 6 755 100 eurot, millest toetuse osa on 85% summas 5 741 835 eurot.

Viidatud käskkirja on korduvalt muudetud19.

23. TJA rahuldas 14.02.2017 käskkirjaga nr 1-10/17-00920 Tallinna Kommunaalameti

15.11.2016 esitatud taotluse projektile „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“

(projekti nr 2014-2020.10.01.16-0034) määruse nr 85 alusel toetuse saamiseks. Projekti

maksimaalsed abikõlblikud kulud on 19 651 200 eurot, millest toetuse osa on 85% summas

16 703 520 eurot.

Viidatud käskkirja on korduvalt muudetud21, sh Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

02.05.2018 käskkirjaga nr 1-10/18-009-TI22, millega muudeti mh projekti maksimaalseid

abikõlblikke kulusid 20 905 200 euroni, sh toetuse osa 17 769 420 euroni.

24. TJA rahuldas 17.10.2017 käskkirjaga nr 6-12/17-06523 Tallinna Kommunaalameti

02.06.2017 esitatud taotluse projektile „Reidi tee ehitus Tallinnas“ (projekti nr 2014-

2020.10.01.17-0037) määruse nr 85 alusel toetuse saamiseks. Projekti maksimaalsed

abikõlblikud kulud on summas 28 500 960 eurot, millest toetuse osa on 85% summas

24 225 816 eurot.

Viidatud käskkirja on korra muudetud24.

25. RTK otsustas 15.11.2021 finantskorrektsiooni otsusega nr 11.2-36/141025 lugeda

projektis nr 2014-2020.10.02.16-0053 mitteabikõlblikuks kulud summas 12 837,23 eurot,

millest toetus on 10 911,65 eurot ja omafinantseering 1925,58 eurot; projektis nr 2014-

2020.10.01.17-0037 mitteabikõlblikuks kulud summas 52 322,93 eurot, millest toetus on

44 474,49 eurot ja omafinantseering on 7848,44 eurot; projektis nr 2014-2020.10.01.16-0034

mitteabikõlblikuks kulud summas 39 837,55 eurot, millest toetus on 33 861,90 eurot ja

omafinantseering on 5975,65 eurot. RTK otsustas vähendada rikkumisega seotud hanke kulusid

projektis nr 2014-2020.10.02.16-0053 maksetaotlustes nr 49253, 49526, 50054, 50968, 51391,

52681, 53051, 54241, 56298 ja 59539 kokku summas 9524,03 eurot, millest toetus on

8095,43 eurot ja omafinantseering on 1428,60 eurot; projektis nr 2014-2020.10.01.17-0037

maksetaotlustes nr 49601, 50022, 51067, 51697, 52733, 53054, 53672, 54243, 54603, 55540,

56424, 56426, 57753, 57917 ja 58675 kokku summas 52 322,93 eurot, millest toetus on

44 474,49 eurot ja omafinantseering on 7848,44 eurot; projektis nr 2014-2020.10.01.16-0034

maksetaotlustes nr 49255, 49522, 50018, 51012, 51014, 51390, 52549, 53053, 55406, 56018,

18 Kaebaja 30.04.2022 esitatud lisa „Gonsiori TRO kk_16-117“.

19 Vt kaebaja 30.04.2022 esitatud lisasid.

20 Kaebaja 30.04.2022 esitatud lisa „Haabersti RO KK_17-009 140217“.

21 Vt kaebaja 30.04.2022 esitatud lisasid.

22 Kaebaja 30.04.2022 esitatud lisa „Haabersti 1-1018-009-TI 02.05.2018 TJA_Käskkiri“.

23 Kaebaja 30.04.2022 esitatud lisa „Reidi kaskkiri_lisadega_Template_17-065“.

24 Vt kaebaja 30.04.2022 esitatud lisasid.

25 Kaebaja 17.02.2022 esitatud lisa 1.

3-20-784

8(23)

57782, 60589 ja 62326 kokku summas 10 325,04 eurot, millest toetus on 8776,28 eurot ja

omafinantseering on 1548,76 eurot. RTK nõudis tagasi toetuse summas 27 901,84 eurot, mis

tuli kanda 60 päeva jooksul otsuse kehtima hakkamisest Rahandusministeeriumi pangakontole.

Lisaks

vähendas

RTK

projekti

nr

2014-2020.10.02.16-0053

eelarvet

tegevuses

„Keskkonnasõbralik ning eri transpordiliikide ühendamiseks rekonstrueeritud objekt“ summas

178 eurot ja tegevuses „Ehituse järelevalve“ summas 12 659,23 eurot; projekti nr 2014-

2020.10.01.17-0037 eelarvet tegevuses „Ehituse järelevalve“ summas 52 322,93 eurot; projekti

nr 2014-2020.10.01.16-0034 eelarvet tegevuses „Ühistranspordiraja ehitus (Paldiski mnt)“

summas 156,67 eurot ja tegevuses „Ehituse järelevalve“ summas 39 680,88 eurot. Samuti

muudeti TJA 22.16.2016 käskkirja, määrates maksimaalseteks abikõlblikeks kuludeks

6 598 983,60 eurot, sh toetus 5 609 136,06 eurot; 14.02.2017 käskkirja, määrates

maksimaalseteks abikõlblikeks kuludeks 20 865 362,45 eurot, sh toetus 17 735 558,10 eurot;

17.10.2017 käskkirja, määrates maksimaalseteks abikõlblikeks kuludeks 28 448 637,07 eurot,

sh

toetus

24 181 341,51

eurot.

Otsust

põhjendati

sarnaselt

RTK

26.02.2020

finantskorrektsiooni otsusega ja kohaldati samadel põhjendustel 10%-list tagasinõude määra.

26. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitas RTK 15.11.2021 finantskorrektsiooni

otsuse peale 16.12.2021 vaide26.

27. RTK jättis 18.01.2022 vaideotsusega nr 11.2-36/006027 vaide rahuldamata.

28. Kaebaja esitas 17.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse RTK 15.11.2021

finantskorrektsiooni otsuse ja 18.01.2022 vaideotsuse tühistamiseks.

29. Kohus võttis 18.02.2022 määrusega asjas nr 3-22-427 kaebuse menetlusse ja liitis selle

asjaga nr 3-20-784.

30. Kohus peatas 06.10.2020 määrusega asja menetluse ja uuendas 24.05.2021 määrusega asja

menetluse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

31. Kaebaja Tallinna linna kokkuvõtlikud põhjendused:

31.1. Kaebaja ei ole hanke läbiviimise ajal kehtinud õigust rikkunud. Hankes on sätestatud

pakkujatele nõuded, mis tulenesid hanke läbiviimise ajal kehtinud siseriiklikest õigusaktidest.

Kaebajal oli võimalik küsida välisriigi pakkujatelt täpsustusi, samuti oli välisriigi pakkujatel

võimalik küsida kaebajalt täpsustusi. Hanketeade edastati Euroopa Ühenduse Ametlike

Väljaannete Talitusele ja oli kättesaadav pakkujatele üle Euroopa Liidu. Hankes oli 20 huvitatud

isikut, osales 15 ettevõtet ja tehti 5 pakkumust. Seega ei koheldud välisriigi pakkujaid

ebavõrdselt. Tegelik olukord näitab, et välisriigi ettevõtjad ei olnud hankest huvitatud, v.a

Soomes registreeritud Ramboli Finland Oy, kelle esitatud dokumente kaebaja aktsepteeris.

Seega hindas kaebaja välisriigi dokumente sisuliselt. Kaebaja ei ole kedagi diskrimineerinud.

31.2. Kuni 30.06.2015 kehtinud elektriohutusseaduse (ElOS) § 25 kohaselt pidi tehnilist

kontrolli teostav töötaja olema võrdluskontrolli käigus hinnatud sobivaks teostama tehnilise

kontrolli toiminguid ja tal pidi olema kontrollitava elektripaigaldise tehnilistele näitajatele

vastav pädevustunnistus. Teenuse osutamiseks pidi siseriiklike õigusaktide kohaselt olemas

olema nii pädevustunnistus kui ka tegevusluba. Hankedokumentides oli küll toodud

vastavusena B-klassi pädevustunnistus, kuid ei sätestatud, et kompetents peab olema

26 Kaebaja 30.04.2022 esitatud lisa „5-5_3562-1_16122021_168434_ameti_vaie_RTK-le“.

27 Kaebaja 17.02.2022 esitatud lisa 2.

3-20-784

9(23)

omandatud Eestis. Samuti ei ole hanketeates ega -dokumentidest välja toodud, et hankija

aktsepteerib vaid siseriiklikke tõendeid. ElOS § 30 võimaldas taotleda TJA-lt riigilõivuvabalt

välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist. Tunnustamismenetluse läbiviimine ei tähenda

tingimata suuremat ajakadu. Vastustaja pole tõendanud, et teistes riikides pole

pädevustunnistuse omandamine võimalik. SA Kutsekoda vastusest nähtuvalt kanti siseriiklikele

kutsetunnistustele

ka

Euroopa

kvalifikatsiooniraamistiku

taseme

number,

mis

on

võrdlusaluseks teiste Euroopa riikide kvalifikatsioonidega. Kaebaja on näinud hanketeate

p III.2.3

ap-des

ja

välismaistele

pakkujatele

ette

lisavõimalused

kvalifitseerimistingimustele vastavuse tõendamiseks. Ap 14 võimaldas tõendada oma vastavust

teise isiku vahendite, meetmete või spetsialistide näitajate alusel ja ap 16 kohaselt pidi pakkuja

olema registreeritud asukohamaa äriregistris, mille kohta pidi esitama tõendi. Hanketeate

ap-s 18 on märgitud, et pakkuja peab omama MTR-is tegevuslubade registreeringud, Eestis

asuva pakkuja registrikannet kontrollib hankija ise ja välisriigis registreeritud pakkuja peab

esitama registreeringu kohta tõendi. Hanketeate ap-de 5-9 puhul peab asjakohased dokumendid

esitama pakkuja, mitte vastutav töötaja ja nõutud dokumentide esitamata jätmine toob

negatiivsed tagajärjed kaasa pakkujale. Seega oli nende punktide alusel välispakkujatel

võimalik esitada oma asukohariigi õigusaktide kohaseid analoogseid tõendeid, tunnistusi või

registreeringuid ja sobivuse korral oleks kaebaja neid aktsepteerinud.

31.3. Kuni 30.06.2015 kehtinud teeseaduse (TeeS) § 251 lg 1 p 7 kohaselt pidi avalikult

kasutatavate teede teehoiutööde tegemiseks ettevõtjal olema tegevusluba tegutsemiseks tee

ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve valdkonnas. Kaebaja ei saanud kehtestada nõuet,

et välisriigi pakkuja esitaks analoogse tegevusloa, või lisada tegevusloa lõppu „samaväärne“,

vaid lähtuma siseriiklikest õigusaktidest (RHS v.r § 41 lg 3). Kaebaja ei saanud olla kindel, et

pakkuja, kes saab tegevusloa alles pärast lepingu sõlmimist, on suuteline hankelepingut reaalselt

täitma või peab kaebaja hakkama suhtlema edukaks mittetunnistatud pakkujaga või korraldama

uue hankemenetluse. Kaebaja ei saa planeerida avalike teenuste osutamist ja kulutada avalikke

vahendeid, riskides tööde valmimise tähtaja pikenemisega. Välispakkujatele anti võimalused

enda asukohariigi dokumentide esitamiseks. Euroopa Komisjoni otsus C(2019) 3452 ei ole

Euroopa Liidu õiguse tõlgendamise allikaks. Vastavalt selle otsuse art-le 2 ja lisale kohaldatakse

suuniseid alates vastuvõtmise päevast algatatud menetlustele. Seega ei oma juhend mõju enne

2018. a tehtud rahastusotsuste suhtes. Vastupidine tõlgendus läheks vastuollu õiguskindluse

põhimõttega. Rakendusüksusel on läbivalt olnud hankega seotud dokumentatsiooni

kooskõlastamise kohustus. Aastaid hiljem väidetavate rikkumiste tuvastamine on ise käsitatav

Euroopa Liidu õiguse rikkumisena.

31.4. Vana süsteemi alusel välja antud haljastuse kutsete kehtivusaeg oli 10 aastat ja hanke

korraldamise ajal ei olnud uue kutsesüsteemi alusel veel kutseid väljastatud. Esimesed kutsed

väljastati alles 2016. a. Kaebaja selgitas hankemenetluses, et arvestab kvalifitseerimisel nii vanu

kui ka uusi kutseid. Selgitused küsimustele on kõigile nähtavad ja hoolsale pakkujale leitavad.

Hoolas pakkuja tutvub pakkumuse tegemise huvi korral kogu hankega seotud teabega, riskides

vastasel korral ebakorrektse pakkumuse tegemisega. Kooskõlas hankija esitatud selgitusega ja

pakkujaid võrdselt koheldes aktsepteeriti mh pakkujat, kes esitas haljastuse omanikujärelevalve

vastutavale isikule Soomes väljastatud samaväärse pädevustunnistuse. See tõendab, et

pakkujatele olid hankija esitatud nõuded ja selgitused arusaadavad, neil oli võimalik ka

välisriigis väljastatud dokumente esitada ja kaebaja aktsepteeris neid.

31.5. Tehnilise ja kutsealade pädevuse nõude tõttu ei jäetud ühtegi pakkujat kvalifitseerimata

ega kellegi pakkumust ei lükatud tagasi. Samuti ei esitanud välispakkujad hankemenetluse ajal

küsimusi hankedokumentide kohta ega viidanud hanketeates võimalikele piiravatele

tingimustele. Kaebajal oli kohustus aktsepteerida välisriigis välja antud samaväärseid tõendeid

olenemata sellest, kas ta selle hankedokumentides välja tõi.

3-20-784

10(23)

31.6. Vaidlusaluse hanke osas on eelnevalt läbi viidud mitmeid auditeid, milles jõuti

järeldusele, et kaebaja tegevus on vastavuses kehtivate õigusaktidega. Asjakohane ei ole hinnata

juba lõppenud hankemenetlusi uute suunistega. Tõlgenduse muutus ei saa olla aluseks

tagasiulatuva finantskorrektsiooni tegemiseks. See on vastuolus õiguskindluse, õigusselguse ja

õiguspärase ootuse põhimõtetega. Euroopa Kohtu 20.05.2021 otsuse asjas nr C-6/20 kohaselt

ei saa õiguspärasele ootusele tugineda riigiasutus vaidluses, milles ta on vastastikku riigi mõne

muu organiga. Kaebaja ei ole riigiasutus, vaid omavalitsusüksus. Seega ei saa tema suhtes

õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte kehtimist välistada.

31.7. Isegi kui kaebajale tehtud etteheited on tõendatud, ei ole alust finantskorrektsiooni teha,

sest rahalist mõju ega kahju ei kaasnenud. Konkurents toimis ja puudusid välisriigis asuvad

huvitatud isikud, keda oleks kõrvale jäetud. Hinnatud pole, kui tõenäoliselt jättis mõni pakkuja

pakkumuse esitamata ja kui tõenäoliselt see võis mõjutada hankelepingu maksumust. Isegi kui

mõni tingimus oli pakkujatele koormav, ei välistanud see pakkumuse esitamist ja enda

vastavuse tõendamist.

31.8. Vastustaja peab põhjendama valitud finantskorrektsiooni määra. Kaebajale teadaolevalt

ei ole Eestis, sh Transpordiameti hangetel olnud pakkujate arv oluliselt erinev. Kaebaja

korraldatud uuel analoogilisel hankel (viitenumber 242926) esitati ainult 4 pakkumust. Nende

asjaoludega arvestamata jätmine on toonud kaasa kaalumisvea.

32. Vastustaja RTK palus jätta kaebused rahuldamata. Vastustaja jäi varem esitatud

seisukohtade juurde, lisades täiendavalt järgmised põhjendused:

32.1. Varasemalt läbi viidud auditid, mis reeglite rikkumist ei tuvastanud, ei saa luua

kaebajale õiguskindlust, et mistahes rikkumisi tulevikus ei avastata. Rahandusministeeriumi

auditid ei oma õiguslikku siduvust ei kaebajale ega vastustajale. Õiguspärase ootuse põhimõte

ei saa kaitsta isikut Euroopa Liidu õiguse eiramise eest. Õigus toetusele tekib siis, kui toetuse

saamise kriteeriumid täidetakse. Kui leiab kinnitust, et toetuse saamise kriteeriume ei ole

täidetud, jäetakse toetus välja maksmata või nõutakse tagasi. Seega pole põhjendatud kaebaja

väide muudetud seisukoha tagasiulatuva rakendamise keelust.

32.2. Finantskorrektsiooni eesmärk ei ole toetuse saaja karistamine, vaid eeldatavate

mitteabikõlblike kulude mahaarvamine projekti abikõlblikest kuludest. Kui toetuse saaja on

hanke korraldamisel seadnud tingimusi, mis põhjendamatult piiravad huvitatud isikute

osalemist hankes, ei saa eeldada, et hankes edukaks osutunud pakkumus on olnud

majanduslikult soodsaim, mistõttu ei saa asuda ka seisukohale, et hankega seotud kulu on täies

mahus põhjendatud. Teatud asjaolude esinemisel eeldatakse, et rikkumisega seotud hanke alusel

tekkinud kulude täis mahus hüvitamisel tekib Euroopa Liidu eelarvelistele vahenditele kahju,

mistõttu ei saa selliste kulude täis mahus hüvitamist aktsepteerida. Vastustaja võttis

finantskorrektsiooni otsuse tegemisel arvesse, et riigihankes oli tagatud teatav konkurents ja

erinevate pakkumuste võrdlemine.

32.3. Vastustaja on põhjendanud 10% suuruse finantskorrektsiooni tegemist.

32.4. Euroopa Kohus leidis 20.05.2021 otsuses asjas nr C-6/20, et ei ole õige nõuda, et

pakkujatel on juba pakkumuste esitamise ajal olemas tõend selle kohta, et neil on hankija

asukohamaa õigusaktides ettenähtud registreering või tunnustus, ja seda isegi juhul, kui neil on

sarnane registreering või tunnustus nende asukoha liikmesriigis.

33. Vastustaja Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA palus jätta kaebused rahuldamata. Vastustaja

jäi varem esitatud seisukohtade juurde.

3-20-784

11(23)

34. Vastustaja MKM palus jätta kaebused rahuldamata. Vastustaja oli samadel seisukohtadel

kui teised vastustajad.

KOHTU PÕHJENDUSED

35. Praeguses asjas on vaidluse all üheksa kaebaja struktuurifondide vahenditest rahastatud

projekti:

1) „Vana-Tartu mnt kergliiklustee lõigus Tartu mnt-linna piir“;

2) „Kergliiklustee raudtee tammil lõigus Ehitajate tee - Stroomi rand“;

3) „Paldiski mnt kergliiklustee lõigus Järvekalda tee kuni Tähetorni tänav“;

4) „Ülemiste järve liikumisrada (Tartu mnt lõigus Lennujaama tee - Vana-Tartu mnt)“;

5) „Päikeseelektrit tootvate teekatendite arendamine ja kasutuselevõtt“;

6) „Tehnoloogilise lahenduse prototüübi loomine maa-aluste rajatiste 3D andmeseireks“;

7) „Gonsiori tänava rekonstrueerimine Tallinnas“;

8) „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“;

9) „Reidi tee ehitus Tallinnas“.

35.1. Nimetatud projektide kohta on tehtud neli finantskorrektsiooni otsust: RTK 26.02.2020

otsus, EAS-i kaks 13.03.2020 otsust ja RTK 15.11.2021 otsus.

35.2. Samuti on tehtud asjas neli vaideotsust: RTK 21.04.2020 vaideotsus, MKM 02.07.2020

vaideotsus, MKM 20.07.2020 vaideotsus ja RTK 18.01.2022 vaideotsus.

35.3. Kõik finantskorrektsiooni otsused on tehtud põhjusel, et kaebaja on riigihanke

läbiviimisel

seadnud

pakkujatele

piiravad,

mittevastavad

ja

ebaproportsionaalsed

kvalifitseerimistingimused, rikkudes RHS v.r § 3 ja § 39 lg-t 1.

36. Kaebaja avaldas 13.10.2014 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidud

rahvusvahelise riigihanke „Tallinna Kommunaalameti tellitavatel tee-ehitusobjektidel ja

kommunaalehituse objektidel ehitusjuhi, hankekorralduse ja omanikujärelevalve teenuse

osutamine“ (viitenumber 156076) hanketeate ja tegi kättesaadavaks hankedokumendid.

Hanketeate28 p III.2.3 „Tehniline ja kutsealane pädevus“ ap-des 5-9 on sätestatud järgmist:

„5. Pakkuja teehoiutööde omanikujärelevalve vastutav võtmeisik (kes hakkab antud hanke

raames tegelema omanikujärelevalve koordineerimisega) peab omama teedeehituse alast

kõrgharidust, kehtivat teehoiutööde tegevusluba teehoiutööde omanikujärelevalve

tegevusalal, vähemalt 5 aastast töökogemust teede omanikujärelevalve alal ning ta on

osalenud vähemalt 3 tee-ehitusliku objekti omanikujärelevalve teostamisel viimase 5 (viie)

aasta (2009, 2010, 2011, 2012, 2013) jooksul, millede maksumus on olnud vähemalt

250 000 EUR. Pakkujal tuleb esitada teede omanikujärelevalve vastutava isiku CV

vastavalt lisa 6 vormile 6 ja koopia haridust tõendavast dokumendist (õppeasutuse diplomi

koopia) ning koopia teehoiutööde tegevusloast (RHS § 41 lg 1 p 5). Käesolevat punkti

kasutatakse pakkuja edukuse hindamisel kvaliteedikriteeriumina.

6. Pakkuja sildade omanikujärelevalve vastutav isik (kes hakkab antud hanke raames

tegelema omanikujärelevalvega) peab omama ehituse või teedeehituse alast kõrgharidust,

kehtivat teehoiutööde tegevusluba teehoiutööde omanikujärelevalve tegevusalal, vähemalt

5 aastast töökogemust teede ja sildade omanikujärelevalve alal ning ta on osalenud

vähemalt 2 sillaehituse objekti omanikujärelevalve teostamisel viimase 5 (viie) aasta

28 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Hanketeade“. Kopeeritud aadressilt

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/649168/notices/notice/1471901/html.

3-20-784

12(23)

(2009, 2010, 2011, 2012, 2013) jooksul, millede maksumus on olnud vähemalt

100 000 EUR. Pakkujal tuleb esitada sildade omanikujärelevalve vastutava isiku CV

vastavalt lisa 6 vormile 6 ja koopia haridust tõendavast dokumendist (õppeasutuse diplomi

koopia) ning koopia teehoiutööde tegevusloast (RHS § 41 lg 1 p 5).

7. Pakkuja kommunaalehituse omanikujärelevalve vastutav isik (kes hakkab antud hanke

raames tegelema omanikujärelevalvega) peab omama ehituse kõrgharidust ja olema

registreeritud MTR-s üldehituse omanikujärelevalve tegevusalal, omam vähemalt 5 aastast

töökogemust ehituse omanikujärelevalve alal ning ta on osalenud vähemalt 2 ehitusliku

objekti omanikujärelevalve teostamisel viimase 5 (viie) aasta (2009, 2010, 2011, 2012,

2013) jooksul, millede maksumus on olnud vähemalt 100 000 EUR. Pakkujal tuleb esitada

ehituse omanikujärelevalve vastutava isiku CV vastavalt lisa 6 vormile 6 ja koopia haridust

tõendavast dokumendist (õppeasutuse diplomi koopia) (RHS § 41 lg 1 p 5).

8. Pakkuja elektritööde omanikujärelevalve vastutav isik (kes hakkab antud hanke raames

tegelema elektritööde omanikujärelevalvega) peab omama erialast haridust ja vähemalt

B kategooria pädevust, olema registreeritud MTR-s elektrisüsteemide omanikujärelevalve

tegevusalal, vähemalt 5 aastast töökogemust elektritööde omanikujärelevalve alal ning ta

on osalenud vähemalt 2 tänavavalgustuse objekti omanikujärelevalve teostamisel viimase

5 (viie) aasta (2009, 2010, 2011, 2012, 2013) jooksul, millede maksumus on olnud vähemalt

20 000 EUR. Pakkujal tuleb esitada elektritööde omanikujärelevalve vastutava isiku CV

vastavalt lisa 6 vormile 6 ja koopia haridust tõendavast dokumendist (õppeasutuse diplomi

koopia) ning pädevustunnistuse (RHS § 41 lg 1 p 5).

9. Pakkuja haljastuse omanikujärelevalve vastutav isik (kes hakkab antud hanke raames

tegelema omanikujärelevalvega) peab omama erialast haridust ja on sooritanud aedniku

III või arborist III või maastikuehitaja III taseme kutseeksami ning omab vähemalt 3 aastast

töökogemust haljastuse omanikujärelevalve alal ning ta on osalenud vähemalt 2 haljastuse

või pargi ehituse objekti omanikujärelevalve teostamisel viimase 5 (viie) aasta (2009, 2010,

2011, 2012, 2013) jooksul, millede maksumus on olnud vähemalt 50 000 EUR. Pakkujal

tuleb esitada haljastustuse omanikujärelevalve vastutava isiku CV vastavalt lisa 6

vormile 6 ja koopia haridust tõendavast dokumendist (õppeasutuse diplomi koopia) ning

kutseeksami tunnistusest (RHS § 41 lg 1 p 5).“

36.1. Viidatud

hanke

esemeks

oli

Tallinna

Kommunaalameti

poolt

tellitavatel

teehoiuobjektidel (sh teede ehituse, rekonstrueerimise, taastus- ja hooldusremondil ning

tänavavalgustuse ehitusel) ja kommunaalehituse objektidel (pargid ja haljasalad, monumendid

ja mälestusmärgid, purskkaevud jms) kvaliteetse ja keskkonnahoidliku ehitusjuhi-

(projektijuhtimise), hankekorralduse ja omanikujärelevalve teenuse osutamine ning hankija

volitusel tee-ehituslike-, tänavavalgustuse ja kommunaalehituse objektide riigihangete, teenuse

ostu puhul alla 10 000 euro ja ehitustööde puhul alla 30 000 euro suuruste hangete toimingute

tegemine koos kõigi nõutavate dokumentide ettevalmistamisega ja hankija nõustamisega

hankekorralduse küsimustes (hanketeate p II.1.5).

36.2. Hanke tulemusel sõlmiti 07.12.2015 hankeleping TPJ Inseneribüroo OÜ-ga29. Vaidluse

all ei ole asjaolu, et kaebaja on kõigi eelviidatud projektide elluviimisel kasutanud selle

hankemenetluse tulemusel leitud teenusepakkuja teenuseid.

37. Rikkumised tuvastati Rahandusministeerium kahe auditi käigus.

29 Kaebaja 27.04.2020 esitatud lisa 1.

3-20-784

13(23)

37.1. Rahandusministeerium viis projekti nr 2014-2020.9.01.17-0035 „Paldiski mnt

kergliiklustee lõigus Järvekalda tee kuni Tähetorni tänav“ osas 22.02.-23.08.2018 läbi

projektiauditi ja koostas 23.08.2018 auditi lõpparuande nr ERF-280/201830. Auditi järelduseks

oli, et kaebaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas vastavuses kehtivate

õigusaktidega, kuid puudusi esines hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimustes, mis olid

põhjendamatult piiravad välispakkujate suhtes. Tuvastati mitteabikõlblik kulu 1338,73 eurot, st

peeti põhjendatuks 10%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamist. Kaebajale heideti ette

elektritööde omanikujärelevalve vastutavalt isikult B-kategooria pädevuse ja pädevustunnistuse

nõudmist ning teehoiutööde tegevusloa nõudmist. Tingimus, et välismaine pakkuja peab olema

läbinud erialase hariduse tunnustamise protsessi ning esitab elektritööde omanikujärelevalve

vastutava isiku pädevustunnistuse juba pakkumuse esitamise ajaks, piirab põhjendamatult

konkurentsi või tekitab ebavõrdset kohtlemist. Kaebaja on nõudnud tegevusluba, kuid ei ole

andnud võimalust potentsiaalsele välispakkujale esitada oma asukohariigi õigusaktide kohast

analoogset tõendit. Samuti ei ole nõuete loetlemisel kasutatud sõna „samaväärne“ vms, mis

võimaldaks pakkujal tõlgendada tingimust vähem piiraval moel. Hankes ei või osalemist keelata

Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist pärinevatel isikutel. Kõigile neile

isikutele hankes seatavad piirangud peavad olema proportsionaalsed ja asjakohased. Esineb oht,

et kaebaja kehtestatud kvalifitseerimistingimused on piiravad isikute suhtes, kes tegutsevad

mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, mistõttu ei ole tagatud piisav konkurents ja seeläbi ei

ole ka hankeleping sõlmitud parima pakkujaga. Varasemalt rikkumise mittetuvastamine või

hankereeglite rikkumine teadmatusest ei vähenda rikkumise olemust ega selle mõju. Kaebaja

väide, et ta ei ole nõudnud Eestis omandatud kompetentsi, ei ole pakkujatele üheselt mõistetav,

sest pädevustunnistuste klassid on kehtestatud siseriiklikus õigusaktis ja selgitatud pole, kuidas

on võimalik tõendada välisriigis omandatud kompetentsi. Välisriigis omandatud registreeringu

tunnustamine hankija poolt tuleb hankedokumentides selgelt välja tuua. Kaebaja oleks pidanud

võimaldama pakkuja asukohamaal või muu pädeva asutuse väljastatud loa või tõendi esitamist

ja alles hankelepingu täitmise ajaks nõudma pakkujalt Eesti seadusest tuleneva nõude täitmist.

37.2. Rahandusministeerium viis projekti nr 2014-2020.10.01.16-0034 „Haabersti ristmiku

rekonstrueerimine Tallinnas“ osas 17.05.2019–09.01.2020 läbi projektiauditi ja koostas

09.01.2020 auditi lõpparuande nr CF-160/201931. Auditi järeldus oli, et kaebaja tegevus projekti

rakendamisel ei ole olulises osas vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines

hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimuste osas, mis olid piiravad, mittevastavad ja

ebaproportsionaalsed. Tuvastati mitteabikõlblik kulu 29 512,50 eurot. Kaebajale heideti ette

teehoiutööde omanikujärelevalve vastutavalt isikult teehoiutööde tegevusloa nõudmist,

elektritööde omanikujärelevalve vastutavalt isikult B-kategooria pädevuse ja MTR-is

registreeringu nõudmist, kommunaalehituse omanikujärelevalve vastutavalt isikult MTR-is

registreeringu nõudmist ja haljastuse omanikujärelevalve vastutavalt isikult aedniku III või

arboristi III või maastikuehitaja III taseme kutseeksami sooritamist. Kaebaja ei andnud

võimalust esitada samaväärset või sarnast registreeringut, tunnistust või luba, sh

välispakkujatele võimalust esitada oma asukohariigi õigusaktide kohaseid analoogseid

tõendeid, mis võimaldaksid hinnata välispakkujate võimekust hankelepingut täita. Sellised

tingimused piiravad põhjendamatult konkurentsi ja tekitavad ebavõrdset kohtlemist võimalike

välispakkujate suhtes. MTR-i registreeringu nõudmine on pakkujate võimekuse kontrollimiseks

sobimatu ja seetõttu vastuolus RHS v.r § 39 lg-ga 1. Aedniku, arboristi ja maastikuehitaja

kutsestandardid kaotasid kehtivuse 2013. a, seega on kaebaja viidanud aegunud

kutsekvalifikatsiooni tasemetele. Võib esineda oht, et tagatud ei ole piisav konkurents ja seeläbi

ei ole ka hankeleping sõlmitud parima pakkujaga. Hanketeates tulnuks selgelt välja tuua, et

30 Kaebaja 27.04.2020 esitatud lisa 2.

31 Kaebaja 27.04.2020 esitatud lisa 3.

3-20-784

14(23)

kaebaja aktsepteerib ka välisriigi registreeringut ja tõendeid. Kvalifitseerimistingimus, et

välispakkuja peab olema läbinud siseriikliku erialase hariduse tunnustamise protsessi ja esitama

B-kategooria pädevustunnistuse juba pakkumuse esitamise ajaks, piirab põhjendamatult

konkurentsi ning tekitab ebavõrdset kohtlemist. Pädevustunnistuste klassid on kehtestatud

siseriiklikus õigusaktis ja ei ole selgitatud, kuidas on välisriigis omandatud kompetentsust

võimalik tõendada. Kuigi kaebaja on hankemenetluse käigus esitatud küsimusele vastates

selgitanud, et arvestab kvalifitseerimisel haljastuse osas mõlemaid kutsetasemeid, ei ole

hanketeates aegunud kutsekvalifikatsiooni tasemetele viitamine pakkujatele üheselt arusaadav.

38. Kuna kaebaja avaldas hanketeate 13.10.2014, tuleb lähtuda RHS v.r-st32. Kaebaja on

vaidlusaluste kvalifitseerimistingimuste seadmisel lähtunud RHS v.r § 41 lg 1 p-st 5. Nimetatud

sätte kohaselt nõuab hankija pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hanketeates vastavalt hankelepingu

alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja

kasutusviisile järgmistest andmetest ja dokumentidest ühe või mitme esitamist: 5) andmed

pakkuja või taotleja või tema juhtide ja teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest

vastutavate isikute vastavate teenuste osutamiseks või vastavate ehitustööde juhtimiseks

vajaliku kogemuse, hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta.

Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on

õigusaktides kehtestatud erinõuded, nimetab hankija hanketeates, milliste erinõuete,

registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks

nõutavad. Õigusaktides kehtestatud erinõuete täitmise kontrollimiseks nõuab hankija

hanketeates pakkujalt või taotlejalt tegevusloa või registreeringu või muu erinõude täitmist

tõendava asjakohase tõendi või tema asukohariigi õigusaktide kohaselt vastavasse

organisatsiooni kuulumise kohta tõendi esitamist, kui need ei ole hankijale oluliste kulutusteta

andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad. Kui pakkujal või taotlejal puudub

vastav tegevusluba või registreering või ta ei kuulu vastavasse organisatsiooni tema

asukohariigi õigusaktide kohaselt, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata.

39. Kaebaja nõudis teehoiutööde ja sildade omanikujärelevalve vastutavalt isikult kehtivat

teehoiutööde tegevusluba teehoiutööde omanikujärelevalve tegevusalal ja vastavast

tegevusloast koopia esitamist (hanketeate p III.2.3 ap-d 5 ja 6). Kaebaja viitas kaebuses

TeeS-ist33 tulenevatele nõuetele.

39.1. TeeS § 191 lg 5 sätestab, et omanikujärelevalvet võib teha tee ehitus- ja remonditööde

omanikujärelevalve tegevusloaga isik. TeeS § 251 lg 1 p 7 järgi peab avalikult kasutatavate

teede teehoiutööde tegemiseks olema ettevõtjal tegevusluba tee ehitus- ja remonditööde

omanikujärelevalve tegevusalal. TeeS § 253 lg 1 järgi peab teede projekteerimise, sildade

projekteerimise, liikluskorralduse projekteerimise, liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning

tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tegevusluba taotleval ettevõtjal olema vähemalt

üks teehoiutöö kvaliteedi eest vastutav töötaja, kellel on sellekohane pädevustunnistus. TeeS

§ 254 lg 1 järgi peab avalikult kasutatavate teede teehoiutööde tegemiseks füüsilisel isikul olema

pädevustunnistus

teede

projekteerimise,

sildade

projekteerimise,

liikluskorralduse

projekteerimise, liikluskorraldusvahendite paigaldamise, tee ehitus- ja remonditööde

omanikujärelevalve ning liiklusohutuse auditeerimise tegevusalal tegutsemiseks.

39.2. Viidatud sätetest nähtub, et teehoiutööde omanikujärelevalve teostamine eeldas

teehoiutööde tegevusloa olemasolu, kuid tegevusluba väljastati ettevõtjale, mitte füüsilisele

isikule. Ettevõtja juures töötaval füüsilisel isikul/spetsialistil, kes vastutas tööhoiutööde

32 Kehtis kuni 31.08.2017.

33 Kehtis kuni 30.06.2015.

3-20-784

15(23)

kvaliteedi eest, sai olla pädevustunnistus, mitte tegevusluba. Seega ei ole kaebaja hanketeate

p III.2.3 ap-des 5 ja 6 sätestatud tingimused õiguspärased, nõudes pakkuja juures töötavalt

vastutavalt isikult ettevõtjale väljastatava tegevusloa olemasolu. Nimetatud hanketeate punktid

olid oma sisult suunatud ettevõtja juures töötava vastutava isiku kvalifikatsiooni kontrollile,

mitte pakkuja enda kvalifikatsiooni kontrollile.

39.3. TeeS § 252 ja § 254 lg 2 järgi väljastas tegevuslube ja pädevustunnistusi Maanteeamet.

Seega oli tegemist siseriiklikult väljastatavate dokumentiga. Hanketeates ei ole ette nähtud, et

millised võimalused on välispakkujatel oma kvalifikatsiooni tõendada, seejuures ei ole viidatud

võimalusele, et välispakkujad võiksid oma kvalifikatsiooni tõendamiseks esitada samasisulisi

dokumente, mille on väljastanud nende asukohariigi asutused.

40. Kaebaja nõudis hanketeate p III.2.3 ap-s 8 pakkuja elektritööde omanikujärelevalve

vastutavalt isikult vähemalt B-kategooria pädevust ja esitada tuli vastutava isiku

pädevustunnistus. Kaebaja viitas kaebuses ElOS-ile34.

40.1. ElOS § 23 lg 1 järgi on tehnilise kontrolli teostaja selle seaduse tähenduses

inspekteerimisasutuse sõltumatuse kriteeriumide alusel A-, B- või C-tüüpi inspekteerimisasutus

või elektritöö ettevõtja. ElOS § 24 lg 2 p 1 järgi peab tehnilise kontrolli teostaja olema

vastavasisulises õigussuhtes tehnilise kontrolli teostamiseks vajaliku ettevalmistuse, hariduse

ja kogemusega isikuga, välja arvatud, kui füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev tehnilise

kontrolli teostaja on ise pädev tehnilist kontrolli tegema. ElOS § 25 lg 1 p 1 järgi peab tehnilist

kontrolli teostav töötaja olema võrdluskontrolli käigus hinnatud sobivaks teostama tehnilise

kontrolli toiminguid ja tal peab olema kontrollitava elektripaigaldise tehnilistele näitajatele

vastav pädevustunnistus. Pädevustunnistusi väljastas ElOS § 28 lg 1 järgi personali

sertifitseerimise asutus. Kuni 30.06.2015 kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri

12.07.2007 määruse nr 60 „Pädevusklassid ja personali sertifitseerimise kord“ § 2 lg 1

jagunevad pädevustunnistused A-, B-, B1- ja C-klassi pädevustunnistusteks sõltuvalt elektri- ja

käidutöödest, mille juhtimiseks tunnistus annab õiguse.

40.2. Eeltoodust nähtuvalt tuli nõue elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostamisel

pädevustunnistuse omamiseks ja pädevustunnistuste jagunemine klassideks/kategooriateks

siseriiklikest õigusaktidest. Hanketeates ei ole ette nähtud, millised võimalused on

välispakkujatel oma kvalifikatsiooni tõendada.

40.3. Kaebaja viitas kaebuses välispakkuja võimalusele taotleda välisriigis omandatud

kvalifikatsiooni tunnustamist. Välisriigis omandatud pädevust tunnustas ElOS § 30 lg 2 järgi

personali sertifitseerimise asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse (VKTS)

alusel. Kuigi tunnustamisel riigilõivu ei võetud, tuli tasuda selle eest teenustasu (ElOS § 30

lg 3). VKTS § 17 lg 8 järgi on pädeval asutusel tunnustamise otsuse tegemiseks aega 2-3 kuud.

Seega oli/on nõutava tunnustuse taotlemine välispakkuja jaoks aja- ja ressursikulukas.

40.4. VKTS § 19 võimaldab reguleeritud ametikohal või kutsealal ajutiselt töötada ka ilma

välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetlust läbimata, kuid sellest tuleb pädevat

asutust eelnevalt teavitada (VKTS § 20 lg 1), kes hindab, kas tegemist on ajutise töötamisega

(VKTS § 19 lg 2). Samuti tuleb tähele panna, et Vabariigi Valitsuse 11.12.2008 määruse nr 163

„Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, millel töötamiseks võib nõuda sobivustesti sooritamist

või kohanemisaja läbimist ning millel ajutiseks töötamiseks võib teha välisriigi

kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli“ § 3 p-d 2 ja 11 nägid kuni 30.06.2015 kehtinud

redaktsioonis ette, et elektritöö juht, käidukorraldaja ja tehnilist kontrolli teostav töötaja ElOS-i

tähenduses ning teehoiutöö kvaliteedi eest vastutav töötaja TeeS-i tähenduses on need

34 Kehtis kuni 30.06.2015.

3-20-784

16(23)

reguleeritud ametikohad ja kutsealad, millel ajutiseks töötamiseks võib pädev asutus teha

välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli. Järelikult ei pruukinud välispakkuja ka ajutise

töötamise korral kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetlusest vabaneda.

40.5. Olukorras, kus välispakkuja ei tea, kas tema pakkumus osutub edukaks ja kas tal

õnnestub sõlmida hankijaga hankeleping, ei ole ta ilmselgelt huvitatud sedavõrd kulukat ja

ajamahukat menetlust igaks juhuks ette võtma, kui tal ei ole Eestiga seoses muid majanduslikke

huve. Samuti ei oleks välispakkuja pruukinud jõuda tunnustamise menetlust enne pakkumuste

esitamise tähtaega (29.12.2014) läbida, eriti kui ta oleks tutvunud hanketeatega oluliselt hiljem

pärast selle avaldamist. Ajakulu oleks sõltunud ka sellest, kui kiiresti oleks välispakkuja

suutnud kvalifikatsiooni tunnustamise võimaluse ja tingimustega tutvuda, selleks vajalikud

dokumendid kokku koguda ja esitada. Kohus leiab, et kvalifikatsiooni tunnustamise menetluse

läbimist on põhjendatud nõuda alles edukaks osutunud pakkujalt enne hankelepingu sõlmimist

või täitma asumist. Koos pakkumusega olnuks põhjendanud nõuda välispakkujalt tema

välisriigis omandatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldanuks hinnata, kas

pakkujal on võrreldav asjakohane kvalifikatsioon olemas, mis võimaldaks tal tunnustamise

menetluse eelduslikult edukalt läbida. Samuti näidanuks asjakohase pädevuse olemasolu

varasem sarnane töökogemus. Seetõttu nõustub kohus vastustajatega, et kaebaja esitatud

kvalifikatsiooninõuded olid välispakkujate suhtes diskrimineerivad.

Ilmselgelt olid

siseriiklikud pakkujad välispakkujatega võrreldes soodsamas olukorras, sest nad ei pidanud

läbima kvalifikatsiooni tunnustamise menetlust. Seetõttu oli nende jaoks pakkumuse esitamine

odavam ega võtnud sama palju aega. Sellised tingimused võisid heidutada välispakkujaid

pakkumust esitamast.

41. Kaebaja nõudis hanketeate p III.2.3 ap-s 9 pakkuja haljastuse omanikujärelevalve

vastutavalt isikult aednik III või arborist III või maastikuehitaja III taseme kutseeksami

sooritamist ja vastava kutseeksami tunnistuse koopia esitamist.

41.1. Kutseseaduse (KutS) § 21 lg 1 järgi on kutsetunnistus elektrooniline kanne kutseregistris

ja selle alusel väljastatud dokument, mis tõendab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis

kehtestatud nõuetele. Sama paragrahvi lg 2 järgi on kutset omaval isikul õigus kasutada

kutsetunnistuse kehtivuse ajal kutsetunnistusel märgitud kutsenimetust või selle lühendit ning

esitleda end kompetentsena vastavalt antud kutsetasemele. KutS § 5 lg 1 järgi on kutsestandard

dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded. KutS § 19

lg 1 järgi on hindamiskomisjon kutsekomisjoni moodustatud komisjon kutse taotleja

kompetentsuse hindamiseks. Sama paragrahvi lg 6 p 1 järgi hindab ja võtab hindamiskomisjon

vastu kutseeksami.

41.2. Eeltoodud sätetest nähtuvalt väljastab hindamiskomisjon kutseeksami tulemuste alusel

kutsetunnistuse, mis tõendab isiku kutsekompetentsuse vastavust kutsestandardile.

41.3. SA Kutsekoda peetava kutseregistri andmetel kehtis viimane aednik III kutsestandard

03.12.2012–31.12.201335, viimane arborist III kutsestandard 28.04.2011–04.12.201336 ja

viimane maastikuehitaja III kutsestandard 20.12.2010–31.12.201337. Seega on kaebaja nõudnud

2014. a riigihanke läbiviimisel kvalifitseerimistõendina kutsetunnistusi, mis on kutsestandardi

kehtetuks tunnistamise tõttu kaotanud samuti kehtivuse. Kehtivuse kaotanud kutsetunnistuse

nõudmist ei saa pidada põhjendatuks. Juba sel põhjusel on kaebaja kvalifitseerimistingimus

õigusvastane.

35 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Aedniku kutsestandardid“.

36 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Arboristi kutsestandardid“.

37 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Maastikuehitaja kutsestandardid“.

3-20-784

17(23)

41.4. Kaebaja viitas, et on hankemenetluse käigus antud selgitustes lubanud aktsepteerida ka

uuemaid kutsetunnistusi. Tõepoolest on kaebaja 15.12.2014 selgitanud, et seoses

ümberkorraldustega Eesti kutsesüsteemis aktsepteerib kaebaja arborist III kutsetunnistuse

asemel meisterarboristi tase 5 või Euroopa klassifikatsiooni raamistiku (EQF) vastavat taset.

Samuti on kaebaja 27.10.2014 selgitanud, et arvestab kvalifitseerimisel mõlemaid omistatud

kutseid (aednik III kutsetase või meisteraednik tase 5, arborist III kutsetase või meisterarborist

tase 5, maastikuehitaja III kutsetase või vanemmaastikuehitaja tase 5)38.

41.5. RHS v.r § 39 lg 1 järgi peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik

ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud

kvalifitseerimise tingimustele. Seega seab pakkujale kohustuslikud pädevusnõuded hanketeade,

mitte hankija poolt hankemenetluses esitatud selgitused. Hankija saab RHS v.r § 56 lg-te 1 ja 2

järgi antavate selgitustega täpsustada hanketingimusi, mitte neid muuta, asendada või

täiendada. Vastuolu korral tuleb lähtuda hanketeates, mitte selgitustes esitatud tingimustest.

Eelnevast tulenevalt tulnuks kaebajal, kui ta sai aru, et on eksinud haljastuse valdkonna

kutsestandardite nimetamisel, muuta vastavas osas hanketeadet. Seega on asjakohatud kaebaja

viited

selgitustes

esitatud

täpsustustele

ja

pakkuja

hoolsuskohustusele

kõigi

hankedokumentidega tutvumisel.

41.6. Ka haljastuse omanikujärelevalve vastutavale isikule esitatud kvalifikatsiooninõue –

konkreetse eriala kutsetunnistus – on välispakkujaid ebavõrdselt kohtlev. SA Kutsekoda

04.02.2020 e-kirjast EAS-i järelepärimisele39 nähtub, et täpselt sama nime ja sisuga

(kutse)tunnistusi teistes Euroopa riikides nende teada ei väljastatud ega väljastata,

kutsenimetuse ja taseme kokkulangevus oleks juhuslik. Seega tähistasid kaebaja hanketeates

välja toodud kutsenimetused Eestis väljastatud kutsetasemeid. Kaebaja ei ole seejuures

hanketeates välja toonud, et välispakkujatel on võimalik esitada nende asukohariigis väljastatud

analoogilisi kutsetunnistusi. Tõepoolest on kutseregistris registreeritud kutsestandarditele40

lisatud ka viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule, ILO peetavale rahvusvahelisele ametite

klassifikatsioonile (ISCO)41 ja UNESCO peetavale rahvusvahelisele ühtsele hariduse liigitusele

ISCED42, mis võimaldavad võrrelda kutsetunnistust rahvusvahelisel tasemel teiste riikide poolt

väljastatavate kutsetunnistustega valdkondade ja tasemete kaupa. Eeltoodu aga ei tähenda, et

hanketeates toodud kvalifitseerimistingimustega oleks võimaldatud välispakkujatel esitada oma

kvalifikatsiooni tõendamiseks teistes riikides väljastatud sama eriala kutsetunnustusi.

42. Kaebaja väide, et välispakkujatel oli võimalus esitada ka oma asukohamaa tunnistusi ja

tõendeid ning kaebaja oleks ka muid dokumente vastu võtnud ja neid sisuliselt hinnanud, ei

kõrvalda viidatud hanketingimuste õigusvastasust, sest hanketeade sellist võimalust

välispakkujatele ette ei näinud ja välispakkujad ei saanud avaldatud hanketeatest sellist

võimalust välja lugeda. Seda, et kaebaja on välisriigis väljastatud pädevustunnistust

aktsepteerinud, on arvestatud finantskorrektsiooni määra valikul.

43. Kaebaja viide hanketeate p III.2.3 ap-le 14 ei ole asjakohane, sest see reguleerib teise isiku

vahenditele, meetmetele või spetsialistidele tuginemist. Ühispakkumuse esitamine või

alltöövõtu kasutamine on pakkujale ettenähtud võimalus, mitte kohustus. Piisava pädevuse ja

kvalifikatsiooniga ettevõtja ei pea olla huvitatud pakkumuse esitamisel teise isiku (nt

38 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Sõnumid hankijale“, lk 3, 16.

39 EAS-i 04.09.2020 esitatud lisa 2.

40 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokumente „Aednik III“, „Arborist III“ ja „Maastikuehitaja III“.

41 Vt https://www.ilo.org/public/english/bureau/stat/isco/;

https://www.ilo.org/public/english/bureau/stat/isco/docs/resol08.pdf.

42 Vt https://et.wikipedia.org/wiki/ISCED; https://www.hm.ee/sites/default/files/kehtiv_01.01.2017_isced-f-

2013_0.pdf.

3-20-784

18(23)

konkurendi)

näitajatele

tuginemisest.

Selleks

sundimine

piirab

põhjendamatult

ettevõtlusvabadust ega ole kooskõlas Euroopa Liidus kehtiva teenuste liikumise vabaduse

põhimõttega.

44. Samuti ei ole asjakohased viited hanketeate p III.2.3 ap-dele 16 ja 18, mis nõuavad

äriregistris ja MTR-is registreeringu olemasolu. Registris registreeringu nõue erineb tegevusloa,

pädevus- ja kutsetunnistuse nõudest. Välisriigi registri tõendi nõudest ei saa automaatselt

järeldada, et pakkuja võib esitada ka välisriigi tõendi tegevusloa või pädevustunnistuse

olemasolu kohta ilma, et nende kohta oleks tehtud registrikannet. Kaebaja ei ole väitnud ega

tõendanud, et välisriikides tegevuslubade, pädevus- ja kutsetunnistuste kohta selliseid

registrikandeid tehakse.

45. Seetõttu tuleb nõustuda vastustajatega, et kaebaja seatud tegevusloa/tunnistuse nõue

kohtles välispakkujaid ebavõrdselt (RHS v.r § 3 p 3), sest nõudis siseriikliku õigusaktiga

kehtestatud konkreetseid dokumente ega andnud välispakkujatele võimalust või ei selgitanud

neile võimalust tõendada oma kvalifikatsiooni ja pädevust nende asukohariigis väljastatavate

tõenditega või ei andnud neile võimalust nõutavaid siseriiklikke tõendeid ja tunnistusi hankida

pärast pakkumuse edukaks osutumist. Kuulutades välja rahvusvahelise riigihanke, pidi kaebaja

arvestama välispakkujate huviga hankes osalemise vastu. Seega pidid ka hanketingimused

olema sellised, mis võimaldanuks välispakkujatel hankes võrdsetel alustel osaleda. Pakkujatelt

siseriiklikult väljastatavate tõendite, lubade ja tunnistuste nõudmine sai heidutada välisriigi

pakkujaid pakkumusi esitamast. Arvestades, et pakkumuse koostamine ja esitamine toob

pakkujale kaasa aja- ja ressursikulu, mis osutub kvalifitseerimata jätmise korral asjatuks, siis ei

saa lähtuda ka eeldusest, et huvitatud välispakkuja oleks proovinud pakkumust koos oma

asukohariigi tõenditega esitada. Kui pakkuja ei näe, et tema pakkumusel võiks hanketeate järgi

hankemenetluses mingit edulootust olla, siis ei hakka ta endale sellist aja- ja ressursikulu võtma.

Samuti pole oluline, kas mõni välisriigist pärit huvitatud pakkuja on vaidlusaluseid

kvalifitseerimistingimusi vaidlustanud või selle kohta selgitusi küsinud. Vaidlustamine toob

kaasa veelgi suurema aja- ja ressursikulu. Selgituste küsimisega kaasnev aja- ja ressursikulu

oleks küll väiksem, kuid selgituste küsimata jätmine ei välista üheselt, et teistsuguste

kvalifitseerimistingimuste korral oleks välisriigi pakkujad pakkumusi esitanud.

46. Kaebaja nõudis hanketeate p III.2.3 ap-des 7 ja 8 pakkuja kommunaalehituse

omanikujärelevalve vastutavalt isikult ja elektritööde omanikujärelevalve vastutavalt isikult, et

nad peavad olema registreeritud MTR-is vastavalt üldehituse omanikujärelevalve ja

elektrisüsteemide omanikujärelevalve tegevusalal.

46.1. ElOS § 32 sätestab, et ettevõtja, kes soovib tegutseda elektritöö ettevõtjana, tehnilise

kontrolli teostajana, mõõte- ja teimilaborina või personali sertifitseerimise asutusena, esitab

majandustegevusteate. Kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse (EhS v.r) § 41 lg 1 järgi on

ettevõtjal lubatud tegutseda mh omanikujärelevalve tegevusalal, kui tal on vastavasisuline

õigussuhe sama seaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga (vastutav spetsialist). EhS v.r § 47

lg 1 järgi on vastutav spetsialist isik, kes: 1) on pädev kas ehitamise, projekteerimise,

ehitusuuringute, omanikujärelevalve, energiaauditite, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside

tegemise või energiamärgiste väljastamise tegevusalal tegutsema ja loetletud tegevusi

kontrollima ning 2) teostab, kontrollib või juhib sama lõike p-s 1 nimetatud tegevusala töid,

esitab ettevõtja nimel tehnilisi seisukohti, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd, vastutab

selle töö eest ning tagab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

nõuete järgimise. EhS v.r § 42 lg 1 p 3 järgi peab majandustegevusteate MTR-isse esitama

omanikujärelevalve tegemiseks. EhS v.r § 42 lg 2 järgi märgitakse majandustegevusteates lisaks

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (MSÜS) sätestatud andmetele tegevusala alaliik

ning ettevõtjaga õigussuhtes oleva vastutava spetsialisti kohta MSÜS § 15 lg-s 2 nimetatud

3-20-784

19(23)

andmed. EhS v.r § 42 lg 3 järgi loetakse majandustegevusteade esitatuks, kui MTR-is on olemas

vastutava spetsialisti kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga.

46.2. Järelikult tuleb mõlema seaduse järgi esitada MTR-i teade nimetatud tegevusalal

tegutsemisega alustamise kohta (MSÜS § 14 lg 1) ja MTR-i tuleb kanda ka andmed vastutava

spetsialisti kohta.

46.3. MTR-i näol on tegemist Eestis peetava registriga. Erinevalt hanketeate p III.2.3 ap-st 18

ei ole sama punkti ap-des 7 ja 8 nähtud ette võimalust, et ka vastutava isiku kohta võib olla

registreering tehtud välisriigis ja selle kohta võib esitada välisriigi poolt väljastatava tõendi.

Kohus nõustub vastustajatega, et ap-d 7 ja 8 ning 18 esitavad nõuded erinevate isikute kohta –

ap-des 7 ja 8 esitatakse nõuded vastutavale isikule ehk pakkuja juures töötavale spetsialistile

ning ap-s 18 esitatakse nõue pakkujale endale ehk ettevõtjale, kes sõlmib hankelepingu ja

vastutab selle täitmise eest. On tõsi, et kõik pakkumusega seotud dokumendid (sh vastutavate

isikute kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid) esitab pakkuja, kes vastutab pakkumuse

nõuetelevastavuse eest. Samas saavad pakkujale ja tööde teostamiseks vajaminevale

erialaspetsialistile esitatavad nõuded erineda. Pakkuja ei saa ega pea tõlgendama vastutavale

töötajale esitatud nõudeid olenevalt sellest, millised nõuded on esitatud pakkujale endale. Kõik

(nii pakkujale kui vastutavale isikule) esitatavad nõuded peavad olema hanketeates selgelt ja

üheselt arusaadavalt kirjas. Kaebaja hankijana vastutab hanketeates toodud tingimuste

õiguspärasuse eest. Asjakohatu on teha potentsiaalsetele pakkujatele etteheiteid, et nad ei

vaidlustanud õigusvastaseid hanketingimusi, ei küsinud nende kohta selgitusi või jätsid neile

tingimustele vaatamata pakkumuse esitamata.

46.4. Lisaks tuleb märkida, et kui tööde tegemist Eestis ei saa pidada ajutiseks ja nende

nõuetekohane teostamine eeldab MTR-is kande tegemist, siis ei ole põhjendatud nõuda

välispakkujatelt kande olemasolu juba pakkumuse esitamise ajal. Pädevust ja kvalifikatsiooni

on võimalik tõendada tunnistuste, tõendite ja lubadega ning välispakkuja asukohariigi registri

väljavõtetega (RHS v.r § 41 lg 3). Hanke läbiviimise ajal kehtinud direktiivi nr 2004/18 art 46

näeb ette pakkuja sobivuse hindamiseks pakkuja asukohamaa registriväljavõtete ja tõendite

küsimist (vt ka Euroopa Kohtu 20.05.2021 otsus asjas nr C-6/20, p 49). Euroopa Kohus on

viidatud kohtuotsuse p-s 52 leidnud, et direktiivi nr 2004/18 art 46 rikkumine toob tingimata

kaasa sama direktiivi art-ga 2 tagatud proportsionaalsuse põhimõtte ja pakkujate võrdse

kohtlemise põhimõtte rikkumise, sest nõue, et pakkujatel peab olema Eesti riigiasutuse

tunnustus või et nad täidaksid Eestis teatamis- või loakohustust, on diskrimineeriv ning pole

teistes liikmesriikides asutatud pakkujate suhtes põhjendatud. Direktiivi nr 2004/18 art-t 46

tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui hankija kehtestab kvalitatiivse

valikukriteeriumina hankelepingute täitmise liikmesriigis registreerimise ja/või tunnustuse

saamise juhul, kui pakkujal juba on sarnane registreering või tunnustus tema asukoha

liikmesriigis (viidatud Euroopa Kohtu otsuse p 55). Seega kui lepingu täitmiseks on tingimata

vajalik MTR-is registreeringu olemasolu, saab vajaliku registrikande teha ka pärast eduka

pakkuja väljavalimist. Pole põhjust arvata, et sellise registrikande tegemine osutuks pädeva

ettevõtja puhul võimatuks või et ta keelduks kannet tegemast, kui sellest sõltub lepingu

sõlmimine, täitma asumine ja tulu saamine. Samuti pole põhjust arvata, et sellise registrikande

tegemine võtaks sedavõrd kaua aega, et tooks kaasa hankelepingu täitmise viibimise või uue

hanke korraldamise vajaduse.

47. Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus vastustajate seisukohaga, et hanketeate tingimused

olid välispakkujaid diskrimineerivad, sest seadsid nad võrreldes Eestis tegutsevate pakkujatega

ebavõrdsesse olukorda (RHV v.r § 3 p 3). Tingimused olid piiravad, sest ei võimaldanud

välispakkujatel ilma Eesti-siseste lubade ja registreeringuteta hankes osaleda ja ei selgitanud

välispakkujatele võimalust esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks oma asukohariigi

3-20-784

20(23)

tõendeid, tunnistusi ja lubasid. Hanketingimused ei olnud proportsionaalsed, sest välispakkujate

kvalifikatsiooni ja pädevuse kontrollimiseks piisanuks ka tõenditest, mis ei oleks seadnud neid

siseriiklike pakkujatega võrreldes ebasoodsamasse olukorda (RHS v.r § 39 lg 1). Siseriiklike

õigusaktide alusel nõutud lubasid ja registreeringuid saanuks nõuda edukaks osutunud

pakkujalt. See ei oleks kohustanud välispakkujaid juba pakkumuse esitamise ajaks Eesti

ametiasutuste väljastatavaid lubasid ja registreeringuid taotlema ning selle tõttu suuremat aja-

ja ressursikulu kandma, mis võinuks pakkumuse edukaks mitte osutumise korral osutuda

asjatuks või mille saamine pakkumuste esitamise tähtajaks ei oleks pruukinud osutuda

võimalikuks.

48. Kaebaja on hankija RHS v.r § 10 lg 1 p 2 tähenduses, seega oli tal perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse (STS2014_2020) § 26 lg 1, määruse nr 9 § 26 lg 1 p 3 ja määruse

nr 28 § 25 p 3 järgi kohustus järgida RHS v.r-i. Kuna kaebaja ei järginud riigihanke läbiviimisel

RHS v.r-i reegleid, esines alus finantskorrektsiooni tegemiseks, sest rikkumise tõttu ei olnud

kogu kulu enam abikõlblik (STS2014_2020 § 45 lg 1 p 3; Vabariigi Valitsuse 01.09.2014

määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (määrus

nr 143) § 2 lg 1). Riigihankenõuete järgimisel võinuks hankel osalejaid olla rohkem, konkurents

võinuks olla suurem ja valituks võinuks osutuda soodsam pakkumine. Sellest tulenevalt on

põhjendatud eeldada, et kaebaja valitud teenuse osutajaga kaasnenud kulud ei ole kogumahus

põhjendatud ega abikõlblikud. Kaebaja on tekitanud seeläbi kahju Euroopa Liidu eelarvele ja

see toob kaasa finantskorrektsiooni rakendamise vajaduse.

49. Finantskorrektsiooni tegemine ei eelda, et tuleks ära näidata konkreetsed välisriigi

ettevõtjad, kelle õigusi on rikutud. Selle tuvastamine tagantjärele ei ole võimalik. Konkurentsi

kahjustamist saab hanketingimuste õigusvastasuse korral eeldada, sest tõsikindlalt ei saa

välistada vastupidist. Riigihankeõiguses eeldatakse piiriülese huvi olemasolu automaatselt, kui

hanke eeldatav maksumus on võrdse või ületab rahvusvahelist piirmäära. Eelkõige just sellistes

hangetes tuleb hankijatel tähelepanelikult jälgida, et potentsiaalseid välispakkujaid ei

koheldakse põhjendamatult ebavõrdselt võrreldes kohalike pakkujatega. Nõue, et välisriigist

pärit pakkujaid ei tohi diskrimineerida, on kehtestatud nende pakkujate õiguste kaitsmiseks.

Õiguse rikkumine on olemas olenemata sellest, kas välisriigi pakkuja on sellist rikkumist

vaidlustanud. Vastustajad ei pea tuvastama, kas mõni välisriigi pakkuja oli huvitatud

vaidlusalusel hankel osalemisest või kas ta jättis hankel osalemata nende konkreetsete

õigusvastaste hanketingimuste tõttu. Finantskorrektsiooni tegemiseks piisab sellest, et toetuse

saaja on rikkunud seaduse nõudeid ja see sai kaasa tuua potentsiaalsete pakkujate õiguste

rikkumise ja ebavõrdse kohtlemise. Praegusel juhul ei saa välistada, et kui kaebaja oleks

sätestanud õiguspärased hanketingimused, võinuks mõni välispakkuja oma pakkumuse esitada

ja hanketulemus võinuks osutuda teistsuguseks. Kaebaja ei ole tõendanud ega usutavalt

põhistanud, et selline võimalus oleks ilmselgelt välistatud. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja

kehtestatud hanketingimusi ei vaidlustatud, sellist välistust ei õigusta. Kaebaja väide, et tal

tulnuks välisriigis välja antud samaväärseid tõendeid ja tunnistusi aktsepteerida hoolimata

sellest, kas ta oli sellise võimaluse hankedokumentides ette näinud, on õige, kuid ei välista, et

õigusvastaste hanketingimuste tõttu võisid osad potentsiaalsed pakkujad jätta oma pakkumuse

esitamata. Samuti ei piisa asjaolust, et välispakkujad ei osalenud ka teistes sarnastes hangetes.

Seejuures ei ole kaebaja näidanud, et teistel sarnastel hangetel välispakkujaid sarnaselt ei

diskrimineeritud. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et kui kaebaja oleks kehtestanud õiguspärased

hanketingimused, võinuks mõni välispakkuja hankel osaleda ja hanketulemus võinuks kujuneda

teistsuguseks, mh võinuks hankelepingu hind kujuneda madalamaks. Seega on kaebaja

rikkunud õigusvastaste hanketingimustega ka RHS v.r § 3 p-des 1 ja 4 sätestatud põhimõtteid –

konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise

3-20-784

21(23)

põhimõtteid. Sel põhjusel ei saa pidada kogu hankemenetluse kulu abikõlblikuks ja tuli teha

finantskorrektsioon. Praegusel juhul ei esinenud STS2014_2020 § 45 lg-s 3 sätestatud aluseid,

mis välistanuks finantskorrektsiooni tegemise.

50. Kohus nõustub vastustajatega ka selles, et kaebajal toetuse saajana oli RHS v.r-i nõuete

järgimise kohustus ja ta peab vastutama nende nõuete rikkumise eest. Seda vastutust ei saa

lükata rakendusüksustele ega varasemaid auditeid läbi viinud organitele. Rakendusüksuse

ülesanne ei ole kaebaja asemel riigihanget läbi viia ega hankedokumente kehtestada. Samuti ei

tulene kehtivatest õigusaktidest, et rakendusüksuse poolt hankedokumentidele antud kooskõlas

omaks eelhaldusakti iseloomu ja saaks seeläbi anda kaebajale õiguspärase ootuse selles osas, et

hankedokumentide õigusvastasusele tuginedes kaebaja suhtes edaspidi finantskorrektsiooni ei

tehta. Samasugust õiguskindlust ei saa anda ka varasemad auditid. Nende eesmärk ei ole tagada

toetuse saajale õiguspärast ootust, et toetust tagasi ei küsita, vaid kaitsta Euroopa Liidu

finantshuve. Euroopa Kohus on 05.03.2019 otsuses asjas nr C-349/17 p-des 105 ja 106 leidnud,

et liikmesriigi asutus, kes on abi ebaseaduslikult andnud, ei saa tekitada abi saajas õiguspärast

ootust, et abi on õiguspärane. Sarnasest seisukohast tuleb lähtuda ka praegusel juhul ja leida, et

varasemad õigusvastased/ekslikud auditid ei saanud tekitada õiguspärast ootust, et kaebaja

hankedokumendid on õiguspärased ja mingeid rikkumisi ei esine. Õiguspärase ootuse kaitse

põhimõttele ei saa tugineda liidu õigusakti konkreetse sätte vastu (viidatud Euroopa Kohtu

otsuse p 104). Ka praeguses asjas on kaebaja läinud hanketingimusi kehtestades vastuollu

direktiivi nr 2004/18 sätetega (art-d 2 ja 46), seega ei saanud tal tekkida õiguspärast ootust, et

ta on kasutanud toetust õiguspäraselt. Toetuse saajal on hoolsuskohustus abi andmist

reguleerivate sätete järgimisel. Seega olenemata põhjusest, miks varem kaebaja

hankedokumente kontrollides õigusvastaste tingimuste olemasolu ei tuvastatud, ei muutu sellest

faktiline asjaolu, et kaebaja kehtestatud hanketingimused olid osaliselt õigusvastased ja rikkusid

potentsiaalsete välispakkujate õigusi ning see rikkumine võis mõjutada hanketulemusi.

Kaebajal kohaliku omavalitsuse üksusena peab olema oskus ja kohustus õigusnorme lugeda ja

neid järgida ka ilma, et toetuse andmise eest vastutavad organid kaebaja tähelepanu

konkreetsetele normidele juhiksid ja nende täitmist nõuaksid. Kaebajal olnuks võimalik

rikkumist vältida, kui ta oleks pööranud suuremat tähelepanu RHS v.r-is sätestatud riigihanke

läbiviimise reeglitele. Selliste reeglite järgimise kohustus on igal hankijal ja iga hankija enda

kohustus on olla nendega reeglitega kursis. Seega saab vaid hankija ise vastutada tema poolt

läbiviidud hanke õiguspärasuse eest.

51. Õiguspärast ootust saab rikkuda see, kui finantskorrektsioon koostatakse pärast selleks

ettenähtud tähtaja möödumist. Praegusel juhul sellise juhtumiga tegemist ei ole.

51.1. STS2014_2020 § 45 lg 5 järgi võib finantskorrektsiooni otsuse teha ühe aasta jooksul

toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi

andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti. Toetuse saaja kohustused sätestab

STS2014_2020 § 24, mille p 17 järgi on toetuse saaja kohustatud säilitama kulu abikõlblikkust

tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt sama seaduse § 35 lg-tele 2 ja 4 ning tagama,

et lõppsaaja säilitab toetuse saamisega seotud dokumendid sama kaua, kui seda peab tegema

toetuse saaja. STS2014_2020 § 35 lg 2 järgi säilitatakse kulu abikõlblikkust tõendavaid

dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1303/2013 art 140 lg-le 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga

on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud,

kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.

51.2. Seega on finantskorrektsiooni võimalik teha 5 aasta jooksul toetuse väljamaksmisest

(Tallinna Halduskohtu 15.07.2020 otsus asjas nr 3-20-553, p 21jj; Tallinna Ringkonnakohtu

25.03.2021 otsus samas asjas, p 14). Praeguses asjas ei ole ükski finantskorrektsiooni otsus

3-20-784

22(23)

tehtud pärast 5 aasta möödumist toetuse määramise otsusest, mis tähendab, et

finantskorrektsioon on igal juhul tehtud tähtaega järgides.

 EAS-i 05.09.2016, 29.11.2016, 08.05.2017 ja 04.05.2018 toetuse otsuste kohta tehti

finantskorrektsiooni otsus 26.02.2020;

 EAS-i 04.07.2018 ja 28.06.2017 toetuse otsuste kohta tehti finantskorrektsiooni otsused

13.03.2020;

 TJA

22.12.2016,

14.02.2017

ja

17.10.2017

toetuse

otsuste

kohta

tehti

finantskorrektsiooni otsus 15.11.2021.

52. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et finantskorrektsiooni tõi kaasa õiguse tõlgenduse

muutus. Põhimõte, et hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis,

mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja

mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud, on kehtinud RHS v.r

§ 3 p-s 3 algusest peale muutumatuna. Samuti on direktiivi nr 2004/18 preambula p-s 2 juhitud

juba algusest peale tähelepanu kohustusele järgida mh teenuste osutamise vabaduse põhimõtet,

võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet, vastastikuse tunnustamise ja

proportsionaalsuse põhimõtet. Võrdse kohtlemise põhimõtte näeb ette ka sama direktiivi art 2.

Riigihangete valdkond on Euroopa Liidu õiguses ühtlustatud eesmärgiga tagada kaupade ja

teenuste vaba liikumine ning kõrvaldada turutõrked. Seda arvestades ei saanud kaebajal

hankijana kujuneda põhjendatud seisukohta, et ta järgib võrdse kohtlemise põhimõtet, kui nõuab

pakkujatelt juba koos pakkumusega Eestis väljastatavaid lubasid, tõendeid ja tunnistusi.

53. Praegusel juhul ei ole võimalik kohustuse rikkumisega kaasnenud rahalise mõju suurust

hinnata, sest ei ole teada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis õigusvastaste hanketingimuste

tõttu oma pakkumuse esitamata ja milliseks oleks kujunenud edukaks osutunud pakkumuse

maksumus. Samas ei saa rikkumisega kaasnenud rahalist mõju ilmselgelt välistada. Seetõttu

tuleb finantskorrektsiooni tegemisel ja toetuse vähendamisel lähtuda määrusest nr 143

(STS2014_2020 § 46 lg 1). Vaidluse all on 2014. a läbi viidud riigihange, seetõttu tuleb lähtuda

määruse nr 143 redaktsioonist kehtivusega kuni 08.10.2020 (määruse nr 143 § 25 lg 5). Kuna

kaebaja kehtestas hankemenetluses pakkujate kvalifitseerimiseks õigusvastased tingimused,

lähtusid vastustaja finantskorrektsiooni tegemisel põhjendatult määruse nr 143 § 22 lg 11

p-dest 5 ja 6, mis nägid ette 25%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamise. Sama paragrahvi

lg 12 võimaldas nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada ka 5- või

10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Seega oli 25%-line finantskorrektsiooni määra

kohaldamine reegel ja sellest madalama määra kohaldamine õigustatud vaid erandlikel juhtudel.

Vastustajad on kaalunud vaidlusalustes otsustes kaebaja toime pandud rikkumist, selle raskust

ja võimalikku mõju ning otsustanud kohaldada 10%-list määra. Tegemist on haldusorgani

kaalutlusotsusega, mille teostamisse saab kohus sekkuda vaid piiratud ulatuses (HKMS § 158

lg 3). Kohus ei saa otsustada, kas antud juhul tulnuks kohaldada 25%-list, 10%-list või 5%-list

korrektsioonimäära, küll aga saab kohus kontrollida, kas vastustaja on erinevate määrade

kohaldamist kaalunud ja valitud määra põhjendanud. Kohtu hinnangul ei ole vastustajad teinud

finantskorrektsiooni määra valikul ilmselgeid kaalumis- ja põhjendamisvigu. Vastustajad on

põhjendanud, milliste asjaoludega on nad arvestanud finantskorrektsiooni määra vähendamisel

ja mis põhjusel ei ole kaebaja suhtes põhjendustud kohaldada veelgi madalamat määra. Kohtu

hinnangul on vastustajate põhjendused ja kaalutlused asjakohased. Seejuures on vastustajad

arvestanud asjaoluga, et kaebaja hankes oli olemas teatav konkurents ja et kaebaja aktsepteeris

3-20-784

23(23)

tegelikkuses välisriigi tunnistust. Need asjaolud andsid aluse finantskorrektsiooni määra

vähendamiseks.

54. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalused finantskorrektsiooni otsused on

õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Samal põhjusel on õiguspärased ka

vaideotsused ja ka need tuleb jätta tühistamata. Seetõttu jätab kohus kaebused terves ulatuses

rahuldamata.

55. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustajad ei ole taotlenud nende menetluskulude väljamõistmist kaebajalt

ega ole esitanud kohtule nende menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad nende

võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/