2-18-5789/162 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

04.07.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-18-5789

Dreymoor Fertilizers Overseas Pte Ltd hagi Danske

Bank A/S vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

4 914 017,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Dreymoor Fertilizers Overseas Pte Ltd

(registrikood 200313284K (Singapur)), lepingulised

esindajad

vandeadvokaat

Martti

Peetsalu

ja

vandeadvokaat Silvia Urgas

Kostja Danske Bank A/S (registrikood 61126228

(Taani)),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat

Toomas Vaher ja vandeadvokaat Kerstin Linnart-Herm

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 21.05.2021, edasi poolte nõusolekul

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Dreymoor Fertilizers Overseas Pte Ltd hagi Danske Bank A/S vastu kahju

hüvitamise nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud Dreymoor Fertilizers Overseas Pte Ltd kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja väitel tekkis hagejale kahju, kui hageja kandis Expotrade Global Limitediga

(Expotrade) sõlmitud kaupade müügilepingu alusel Expotrade pangakontole 12 776 145

eurot, millest Expotrade kandis 4 498 100 eurot edasi Belfort Impex LP-le (Belfort). Pärast

ülekande tegemist ei saanud hageja müügilepingu alusel kokkulepitud kaupu lepingus

2(9)

märgitud kaupade saatjalt Odessa Port Plant (OPP) ega ka ühendust Expotrade esindajatega.

Belfort kandis tema arvele laekunud summad koheselt edasi kolmandale isikule, pärast mida

muutus raha asukoht ja päritolu varjatuks. Belforti arvelduskonto oli avatud kostja juures ehk

kostja juures toimus rahapesu.

2. Hageja väitel rikkus kostja mitmeid rahapesu tõkestamise nõudeid, mis on kehtestatud mh

deliktiõiguslike kaitsenormidena sh RahaPTS § 12, § 13, § 15 ja § 23 ning KarS § 394,

mistõttu on kostjal kohustus kahju hagejale hüvitada VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel.

Kostjapoolset rahapesu tõkestamise normide rikkumist on kajastatud meedias ja kostja

algatas ise sisejuurdluse. Arvestades avalikult avaldatud rikkumisega seotud tehingute

mahtu, tuleb eeldada, et kostja tegevus oli teadlik ja tahtlik. Kui kostja ei oleks Belfortile

kontot avanud või oleks selle rahapesu tõkestamise reeglite järgimise tulemusel sulgenud, ei

oleks hagejale kahju tekkinud.

3. Rahapesu tõkestamise nõuete rikkumine seisnes hageja väitel selles, et Belfortile

pangakontot avades,

• osutas kostja teenust Ukrainas, rikkudes seeläbi KAS § 11 lg-t 1;

• ei tuvastanud kostja Belforti väidetava tegeliku kasusaaja I. Fi elukoha aadressi ega

kutse- või tegevusala ega kas tegemist on riikliku taustaga inimesega, rikkudes seega

RahaPTS § 13 lg 1 p 1;

• ei kontrollinud kostja Belforti esitatud andmeid, kuigi ettevõte oli asutatud kolm kuud

enne pangakonto avamist ning selle eeldatav kuukäive oli 400 000 ja aastane eeldatav

käive 7 000 000 dollarit, mis oleks andnud põhjust kontrollida, kas tegeliku kasusaaja

I. Fi varasem taust võimaldab pidada eeltoodut usutavaks, rikkudes seeläbi Raha PTS

§ 13 lg 1 p 3;

• jättis tähelepanuta, et Belfort oli kõrge riskitasemega, kuna oli asutatud madala

maksumääraga riigis, millega igasugune sisuline seos puudus, ning omandi ja

juhtimisõigust omavad isikud olid samuti riskiriikides. Eeltoodust tulenevalt oleks

pidanud kostja rakendama hoolsusmeetmeid tähelepanelikumalt ning selle

tegematajätmise läbi rikkus RahaPTS § 13 lg 1 p 3;

• jättis kostja välja selgitamata Belforti tegeliku majandustegevuse, rikkudes seeläbi

RahaPTS § 13 lg 1 p 4, sest Belfortil puudus igasugune seos Eestiga ja selgitused

majandustegevuse sisu kohta olid vastuolulised ega läinud kokku Belforti poolt

märgitud peamiste äripartnerite tegevusaladega, kuigi ka äripartnerite kohta olid

andmed kahtlased;

• jättis kostja tähelepanuta, et Belforti poolt esitatud majandustegevust tõendavad

lepingud on kogumis hinnates näilikud ning lepingupartnerid omavad valdavalt

pangakontosid välisriigi pankades, mille kohta on teada, et rahapesu tõkestamise

reeglite järgimisega on probleeme, rikkudes seeläbi RahaPTS § 13 lg 1 p 5.

4. Täiendavalt seisnes rahapesu tõkestamise nõuete rikkumine selles, et pärast Belfortile

pangakonto avamist jättis kostja tähelepanuta, et

• peaaegu kõik Belforti lepingupartnerid on registreeritud madala maksumääraga riikides;

• Belfort kandis üldjuhul kõik pangakontole laekunud raha edasi samal või laekumisele

järgnenud päeval;

• Belfort tegi ja sai laekumisi sama selgitusega;

• raha liikus sageli kindlate isikute vahel edasi-tagasi sama päeva jooksul.

5. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitis summas 4 498 100 eurot

ja viivis 51 266,02 eurot ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras arvestatuna

3(9)

põhinõudelt summas 4 498 100 eurot alates 14.04.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitis kohtuväliste

õigusabikulude kandmise eest summas 60 044,70 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s

1 sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt summas 60 044,70 eurot alates 14.04.2018 kuni

põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, välja mõista

kostjalt ja mõista väljamõistetavatelt menetluskuludelt välja viivis võlaõigusseaduse § 113

lg-s 1 sätestatud määras.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel on täitmata kõik deliktilise kahju hüvitamise

eeldused. Esiteks puudub kostjale etteheidetav tegu: kostjat pole süüdi mõistetud rahapesu

toime panemises ja hageja etteheited RahaPTS nõuete rikkumise kohta on põhjendamatud.

Kostja järgis rahapesu tõkestamise reegleid ning Belfortiga seoses ei olnud probleeme, kui

oli vaja esitada täiendavaid andmeid. Samuti jätkus Belfortiga kliendisuhe ka pärast hageja

poolt märgitud ülekannete tegemist. Teiseks pole hagejale tekkinud kahju või kui kahju

tekkis, siis tulenevalt hageja enda tegevusest. Hagejale tekitas kahju Expotrade, kes ei andnud

hagejale üle kaupu. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks üritanud Expotrade’iga ühendust

saada või nende vastu raha tagastamise nõuet esitada. Hageja väiteid, et Expotrade tegi

ülekandeid Belfortile, ei ole tõendatud hagi lisaga 22, sest kontoväljavõttest nimetatud

ülekandeid ei nähtu. Kolmandaks puudub põhjuslik seos kahju ja kostjale esitatud etteheidete

vahel. Kostjapoolne rahapesu tõkestamise nõuete järgimine ei oleks saanud kuidagi mõjutada

seda, kas hageja kannab Expotrade’ile 12 miljonit eurot ega seda, kas Expotrade kauba üle

annab või üleantud rahasumma tagastab. Lisaks ei ole rahapesu tõkestamiseks kehtestatud

normid kehtestatud hageja õiguste kaitseks, mistõttu ei ole väidetav kahju tekitamine

õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses. Samuti puudub kostjal süü.

7. Kostja väitel ei ole ta rahapesu tõkestamise reegleid rikkunud sh ei ole kostja

• rikkunud KAS §-i 11, sest seadus ei keela osutada krediiditeenust selliselt, et

krediidiasutuse filiaali töötaja tuvastab konto avamisel isikusamasuse väljaspool

filiaali asukohta;

• rikkunud RahaPTS §-e 12 ja 13, sest kostja kontrollis enne pangakonto avamist

Belforti ja I. Fi tausta, mh tegi päringuid hoiatusregistritesse, negatiivset infot

kummagi kohta ei esinenud, küsis andmeid ettevõtte loomise, tegevuse, äripartnerite

ja lõpliku kasusaaja kohta, isikusamasuse tuvastamisel sai infot ka suuliselt üle

kontrollida, tuvastas, et I. F polnud riikliku taustaga isik, mistõttu polnud vajalik

kindlaks teha tema elukoht;

• rikkunud RahaPTS § 13 lg 1 p-i 3, sest selgitas välja tegeliku kasusaaja ja ettevõtte

struktuuri, Belforti usaldus- ja täisosanik kinnitasid, et I. F on tegelik kasusaaja,

Belforti tegevusalad ei eeldanud varasemat kogemust, olulisemad olid ärikontaktid,

kuid kogemuse väljaselgitamise kohustust ei ole ka olemas;

• rikkunud RahaPTS § 13 lg 1 p-i 3 jättes pööramata vajaliku tähelepanu Belforti

asukohast tulenevale riskile, sest Belfort ei olnud registreeritud madala maksumääraa

riigis, vaid Šotimaal ning üksnes Belforti täis- ja usaldusosanik olid registreeritud

Belizes;

• rikkunud RahaPTS § 13 lg 1 p-i 4, kostja töötajad suhtlesid lepingu kehtivuse ajal

Belfortiga, kostja kontrollis, et kõik suuremad äripartnerid olid olemas ning kuna

Belfort teostas transporditeenust, siis olid ka nende seosed usutavad, seos Eestiga

tulenes Baltikumis teostavatest vedudest ning samasse kontserni kuuluvate ettevõtete

soovitustest, millel oli samuti arvelduskonto kostja juures;

• rikkunud RahaPTS § 13 lg 1 p-i 5, kostja kontrollis tehinguid ning hageja väited

tehingute näilikkuse kohta on alusetud, Belfortil ei olnud tehinguid üksnes kahtlastes

pankades asuvate kontodega ja rahapesu alaseid rikkumisi võib esineda kõikides

4(9)

pankades, raha liigutamine samasse kontserni kuuluvate ettevõtete vahel on

tavapärane ja kui tehingud oleksidki olnud näilikud, ei anna see alust pidada neid

seotuks rahapesuga.

8. Kostja ei ole toime pannud KarS § 394 nimetatud rahapesualast kuritegu ning hageja pole

tõendanud, et kostja oleks toime pannud KarS §-ile 394 vastava teo.

9. Samuti leidis kostja, et hagejale ei ole tekkinud kahju, sest väidetavad müügilepingud,

mille alusel raha Belforti kontole liikus on näilikud. Sellele viitab lepingu allkirjastamine

G. B poolt, kelle seos hagejaga ja esindusõigus tehingu tegemiseks on tõendamata. Lepingus

pole märgitud mingeid täiendavaid andmeid G. B kohta, mistõttu on raske tema olemasolu

tuvastada. Lisaks on hageja ja Expotrade’i vahel sõlmitud lepingus Expotrade’i esindaja

allkiri oluliselt erinev kostja valduses olevast Expotrade’i ja Belforti vahel sõlmitud lepingus

kajastatust. Šveitsi õigusabitaotluse kohaselt olid Expotrade’i esindajateks aga hoopis muud

isikud kui lepingus kajastatu. Expotrade’i väidetavat esindajat oli kahtlustatud kuriteos, ta oli

alates 2014. aasta sügisest kadunud ning oli tehingu tegemise ajaks tunnistatud Ukrainas

surnuks. Ka hageja enda taust on kahtlane. Nii on hagejat seostatud altkäemaksu võtmisega

ning küsitavate võtetega äri arendamisega. OPP-d, mis pidi hageja väidete kohaselt kauba

hagejale üle andma, on süüdistatud maksupettuses, kuna ta sõlmis lepinguid näilikult

väiksema hinnaga, et vältida maksude tasumist. Hageja ainuosanik on samuti kriminaalse

taustaga ning seotud varasemalt kuritegeliku ühenduse ja rahapesu kuritegudega. Ukraina

kohtute väitel polnud hagejal lepingut hagis nimetatud Expotrade Global Limitediga, vaid

hoopis Hong Kongis registreeritud samanimelise ettevõttega, kes kohustus tarnima hagejale

väetist, kuid kellega sõlmitud lepingu ütles hageja 30.04.2015 üles.

10. Alternatiivselt leidis kostja, et kahjunõuet tuleks vähendada nullini, kuna hageja panustas

ise kahju tekkimisse käitudes hooletult ja nõustudes 100% ettemaksu tasumisel

põhjendamatult suure riskiga. Lepingutes puuduvad andmed poolte esindajate ja nende

esindusõiguse aluse kohta. Lepingud sõlmiti ettevõttega, mis oli registreeritud madala

maksumääraga riigis ja millel puudub igasugune seos Lätiga, kuigi ettemaks tuli tasuda Läti

pangas olevale arvelduskontole. Lepingutes puudus ka Expotrade’i registrikood, kuigi

tegemist oli hagejale võõra ettevõttega. 15.04.2015 lepingu täitmine kokkulepitud

tingimustel poleks olnud lepingus märgitud tähtaegasid arvesse võttes võimalik. 17.04.2015

lepingus pole tarnetingimusi üldse kokku lepitud. 15.04.2015 lepingus on kasutatud mineviku

vormi, mis viitab mõne muu varasema lepingu olemasolule. Hageja oli nõus tasuma kogu

müügihinna ettemaksuna, saamata ühtegi reaalset tagatist kauba hilisemaks üleandmiseks.

Lepingutes puuduvad andmed kauba koguse ja kvaliteedi kontrollimiseks ning müüjale pole

ette nähtud ühtegi sanktsiooni lepingu rikkumise puhuks. Kostjale pole teada, kas hageja

täitis lepingus nimetatud tingimused peale raha maksmise, mis olid eelduseks kauba

üleandmisele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus jätab hagi rahuldamata.

12. Hageja leiab, et kostja tekitas talle kahju summas 4 498 100 eurot, kuna kostja rikkus

vahemikus 09.08.2012 - 09.10.2015 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses

sätestatud rahapesu tõkestamise nõudeid. Hageja hinnangul ei rakendanud kostja piisavaid

hoolsusmeetmeid rahapesu tõkestamiseks, mistõttu ei tõkestanud kostja hageja ülekantud

raha edasikandmist kolmandatele isikutele ning sellega muutus hageja raha asukoht varjatuks

ja raha tagasisaamine võimatuks. Hageja leiab, et kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust

(RahaPTS § 12, 13 ja 15 ning KarS § 394 sätteid), kuna 1) kostja tegutses Belfortile kontot

avades tegevusloata, 2) kostja jättis kliendi kohta teabe kogumata, 3) kostja jättis kliendi

tegeliku kasusaaja tuvastamata, 4) kostja jättis välja selgitamata Belforti tegeliku

majandustegevuse ning 5) kostja ei kontrollinud kliendi tehingute ja toimingute sisu. Kostja

5(9)

on seisukohal, et kostjal ei ole mingisugust seost hageja, Expotrade Global Limited`i, Odessa

Port Planti ega hageja väidetavate karbamiidi ja ammoniaagi müügitehingutega 2015. aastal.

Lisaks leiab kostja, et rahapesu tõkestamiseks kehtestatud normid ei ole kehtestatud hageja

õiguste kaitseks ning kostja ei ole toime pannud KarS § 394 nimetatud rahapesualast

kuritegu.

13. Kohus lahendas 22.09.2020 määrusega poolte taotlused ja täitis mh selgituskohustuse

ning selgitas poolte tõendamiskoormist (V kd, tl 45-51). Kohus selgitas 22.09.2020 määruses,

et hageja peab tõendama, et kaitsenorm on olemas ja kehtib ning põhjendama, et kaitsenormi

üheks eesmärgiks oli hagis nimetatud kahju ära hoidmine.

14. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Vaidlus puudub

selles, et hageja on üks maailma juhtivatest väetiste, väetisekomponentide ja

põllumajanduskaupade tarnijatest esindustega rohkem kui 20-s riigis üle maailma, iga-

aastase käibega üle 1,5 miljardi USD-i. Hageja ja Expotrade Global Limited (edaspidi

Expotrade) sõlmisid 05.04.2015 müügilepingu 20 000 tonni karbamiidi ostmiseks, mille

müügihinnaks oli 5 020 000 USD (I kd, tl 10-11). Hageja ja Expotrade sõlmisid 17.04.2015

müügilepingu 23 500 tonni ammoniaagi ostmiseks, mille müügihinnaks oli 8 695 000 USD

(I kd, tl 12-13 pöördel). Müügilepingute järgi oli kauba saatjaks Odessa Port Plant, kes pidi

selle üle andma Dreymoorile ja Dreymoor pidi kauba eest tasuma Expotrade pangakontole

AS-is Meridian Trade Bank (Meridian pank) (I kd, tl 15- ja 15 pöördel). Hageja tasus

21.04.2015 Expotrade pangakontole Meridian pangas kokku 12 776 145 EUR, s.o 5 020 000

USD ja 8 695 000 USD vastava päevakursiga eurodes (I kd, tl 16-17). Odessa Port Plant

teatas hagejale, et keeldub hagejale broneeritud kogustes ammoniaagi ja karbamiidi

saatmisest, sest neile ei ole kauba eest tasutud. Expotrade kandis 22.04.2015 1 925 600 eurot

edasi ühingu Belfort Impex LP nimele Danske Bank A/S Eesti filiaalis avatud pangakontole

(I kd, tl 17). Expotrade kandis 23.04.2015 Belfort Impex LP nimel olevale kontole veel

2 572 500 eurot (I kd, tl 17). Belfort Impex LP kandis saadud rahalised vahendid edasi

kolmandatele isikutele. Šotimaal registreeritud äriühing Belfort Impex LP (Belfort) oli

aastatel 09.08.2012 - 09.10.2015 kostja kliendiks. Šveitsis ja Lätis on alustatud hageja

kuriteoteadete ja avalduste alusel kriminaalmenetlust rahapesu kuriteokoosseisu tunnustel.

Dreymoor esitas 29.04.2015 teate Läti rahapesu andmebüroole kriminaalmenetluse

alustamiseks ning täiendavalt avalduse Läti politseile 06.05.2015. 30.04.2015 tegi Dreymoor

kuriteoteate Singapuri ametiasutustele ning 08.05.2015 ka teate Šveitsi vastavatele

ametiasutustele kriminaalmenetluse alustamiseks. PPA 22.03.2016 vastuse kohaselt nähtub,

et kõik hageja poolt Expotrade’ile kantud rahalised vahendid kanti viivitamata edasi

kolmandatele isikutele, sh ka Danske Bank A/S-i ning Danske Bank A/S-ist kanti raha edasi

kolmandatele isikutele. Hageja esitas 20.02.2018 kostjale kahju hüvitamise nõude ja tegi

ettepaneku arutada asja kohtuvälist lahendamist (I kd, tl 21 pöördel-27 pöördel). 02.04.2018

vastas Danske Bank A/S, et ta ei võta mistahes asjaolu omaks ega ei tunnista mistahes väidet

(I kd, tl 29).

15. Kohus on seisukohal, et hageja nõude õiguslik alus võiks olla VÕS § 1043 ja § 1045 lg

1 p 7. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab

kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui kahju tekitati seadusest

tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Seadusest tuleneva kohustuse

rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte

eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest (VÕS § 1045 lg 3). Kahju

tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050).

16. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Objektiivse teo

6(9)

süükoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos.

Õigusvastase kahjunõude objektiivse teokoosseisuna tuleb seega tuvastada, et hagejale tekkis

kahju, kahju tekitas kostja tegevus või kostja tegevusetus olukorras, kus kostjal oli kohustus

tegutseda, ning et kostjale etteheidetav tegu/tegevusetus on hagejale tekkinud kahjuga

põhjuslikus seoses. Juriidiline isik võib vastutada oma õigusvastase teo eest ilma, et

tuvastataks konkreetset isikut, kes oleks midagi teinud või tegemata jätnud.1 Põhjusliku seose

tuvastamisel tuleb lähtuda conditio sine qua non testist, mille raames eemaldatakse kostjale

etteheidetav tegu või konstrueeritakse kostjale tegu, mille tegemata jätmist kostjale ette

heidetakse, ning selgitatakse seeläbi, kas kahjulik tagajärg oleks tekkinud ka juhul, kui kostja

ei oleks ühtegi nõuet rikkunud.2 Kahju ei pea olema teo vahetu tagajärg, tegemist võib olla

ka põhjuste ahelaga (RKTKo 3-2-1-125-03, p 27). See ei tähenda siiski, et kannatanule tuleb

hüvitada igasugune ja rikkumisega ükskõik kui kauges seoses olev negatiivne tagajärg

(RKHKo 3-3-1-11-15, p 12). Pärast põhjusliku seose tuvastamist hinnatakse täiendavalt, kas

kahju tekkimine on õiguslikult omistatav kahju tekitanud isikule ehk kas kahju tekitanud isik

sai etteheidetavat tegu tehes või nõutud tegu tegemata jättes tekkivat kahju ette näha.3

17. Kohus selgitas 22.09.2020 määrusega, et hageja peab tõendama temale tekkinud kahju,

kostja rikkumise ning põhjusliku seose (V kd, tl 45-51). Kohus pööras rikkumise osas

tõendamiskoormise ümber. Seega peab hageja tõendama temale tekkinud kahju. Kostja peab

tõendama, et ta on rahapesu tõkestamise nõudeid seoses Belfortiga täitnud. Hagejal tuleb

selgitada põhjuslikku seost kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel

ehk näidata, kuidas juhul kui kostja oleks nõuetekohaselt käitunud, siis ei oleks hagejale

kahju tekkinud. Kostjal tuleb tõendada oma vastuväiteid.

18. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust

rikkuva käitumisega. Hageja märkis, et kostja rikkus RahaPTS4 §-ides 13, 14, 15 ja 23

sätestatud kohustusi, jättes rakendamata vajalikud hoolsusmeetmed. Hageja peab tõendama,

et kaitsenorm on olemas ja kehtib ning põhjendama, et kaitsenormi üheks eesmärgiks oli

hagis nimetatud kahju ära hoidmine.5

19. Hageja leiab, et kostja on tekitanud hagejale kahju ning kostja tegu seisnes selles, et ta

rikkus seadusest tulenevat kohustust (RahaPTS § 12, 13 ja 15 ning KarS § 394 sätteid), kuna

1) kostja tegutses Belfortile kontot avades tegevusloata, 2) kostja jättis kliendi kohta teabe

kogumata, 3) kostja jättis kliendi tegeliku kasusaaja tuvastamata, 4) kostja jättis välja

selgitamata Belforti tegeliku majandustegevuse ning 5) kostja ei kontrollinud kliendi

tehingute ja toimingute sisu.

20. Kohus on seisukohal, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamisel tuleb esmalt analüüsida, kas

RahaPTS-i normide ning ka KarS § 394 eesmärgiks on hageja kaitsmine hagejal väidetavalt

tekkinud kahju eest.

21. Rahapesu eest karistatakse rahalise karistuse või viieaastase vangistusega (KarS § 394 lg

1). KarS § 394 lg 2 kohaselt sama teo eest: 1) grupi poolt; 2) vähemalt teist korda või

3) suures ulatuses – karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega (KarS § 394 lg 2).

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline

isik, – karistatakse rahalise karistusega (KarS § 394 lg 3).

22. Kohus jääb 24.10.2018 määruses väljendatud seisukoha juurde, et kohtu hinnangul ei saa

tulenevalt Riigikohtu seisukohast olla KarS § 394 võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-s 7

sätestatud kaitsenormiks (II kd, tl 93-94). Riigikohus on märkinud, et rahapesu on

1 T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted (2012), lk 171.

2 T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted (2012), lk 186.

3 T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted (2012), lk 188.

4 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus1 (RT I 2008, 3, 21).

5 T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted (2012), lk 211.

7(9)

kahjustusdelikt. Kuritegelikult saadud vara raha või majanduskäibesse toomisega

moonutatakse konkurentsi, soodustatakse varimajandust, suurendatakse kapitali volatiilsust,

destabiliseeritakse majandussüsteemi, raskendatakse rahapoliitika kujundamist, kahjustades

seeläbi riigi majandus- ja finantssüsteemi usaldusväärsust (vt RKTKo nr 3-1-1-68-10, p 13).

Rahapesu koosseisu eesmärk on kaitsta riigi rahandus- ja majandussüsteemi kuritegelikku

päritolu rahavoogude negatiivse mõju eest, samuti pärssida kuritegelike struktuuride

mõjuvõimu kasvu (vt RKTKm nr 3-1-1-97-10, p 24). Seega ei kaitse nimetatud norm hageja

huve.

23. Kohus analüüsib, kas VÕS § 1045 lg 1 p-s 7 sätestatud kaitsenormiks saab olla kuni

26.11.2017 kehtinud RahaPTS § 12, § 13 ja § 15. Kuni 26.11.2017 kehtinud RahaPTS § 12,

13 sätestasid hoolsusmeetmete rakendamise kohustatud isiku poolt, kelleks oli ka

krediidiasutus. RahaPTS § 15 käsitleb krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse poolt

hoolsusmeetmete kohaldamise erisusi (vt www.riigiteataja.ee). Kahju tekitamine on

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega

(VÕS) § 1045 lg 1 p 7. Seega peab tegutsemise kohustus olema sätestatud seaduses, millest

tuleneb kahju tekitanud isikule kohustus käituda teatud viisil. VÕS 1045 lg 1 p 7

kohaldamiseks tuleb tuvastada kaitsenorm, st säte, mis kohustab kostjat ning kaitseb hagejat.

Normi vähemalt üheks eesmärgiks peab olema kannatanu (hageja) kahju ärahoidmine.

24. VÕS § 1045 lg 1 p 7 rakendamiseks tuleb tuvastada väidetavalt rikutud sätete (RahaPTS

§ 12, § 13 ja § 15) kaitse-eesmärk, st selgitada, kas hageja ehk väidetava kannatanu kaitsmine

ja temal väidetavalt tekkinud kahju ärahoidmine oli väidetavalt kostja poolt

mittenõuetekohaselt rakendatud hoolsusmeetmete eesmärgiks. Hagis esile toodud sündmuste

ajal kehtinud RahaPTS §-d 12, 13 ja 15 ei ole otsesõnu kaitsenormid. Kohtu hinnangul ei ole

RahaPTS §-d 12, 13 ja 15 eesmärgiks hagis nimetatud kahju ära hoidmine. Kohus nõustub

kostja seisukohaga, et RahaPTS-i nõuete järgimise kohustus kaitseb üksnes Eesti

finantssektori ja majandusruumi kui terviku usaldusväärsust. Kohus nõustub kostjaga ka

selles, et kuna seadusandja ei ole ei seaduses ega seda selgitavas materjalis kordagi otsesõnu

viidanud vajadusele kaitsta erahuve, siis ei saa ka järeldada, et seadusandja soovis

hoolsusmeetmete rakendamise kehtestamisega ära hoida just sellist kahju, mis võib

hoolsusmeetmete

mittenõuetekohasel

rakendamisel

tekkida

eraõiguslikel

isikutel.

Rahandussüsteemi ja majandusruumi kaitse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamine on avalik huvi.

25. Kõnealused RahaPTS §-d 12, 13 ja 15 räägivad hoolsusmeetmest, mis on seotud

avalikõiguslike kohustustega. Kuna avalik-õiguslikke kohustusi täidetakse avalikes huvides,

siis ei saa rahapesuvastaste hoolsusnõuete (st hoolsusmeetmete) mittenõuetekohane

rakendamine olla seotud erahuvidega. Kostja on esile toonud, et 2008. aasta RahaPTS

seletuskirjas on sätestatud, et hoolsusmeetmete mittenõuetekohase rakendamise korral

järgneb finantsasutuse suhtes eelkõige karistusõiguslik vastutus (nt väärteokaristus

RahaPTS-i nõuete rikkumise eest). Tsiviilõiguslikku vastutust ei ole seadusandja ette näinud.

Seega saavad tehingus osalejad sellisel juhul tugineda tehingu tühisusele ning alusetult saadu

tagastamisele. Pank aga ei ole sellise tehingu pooleks, mille tühisuse hoolsusnõuete

rikkumine võis kaasa tuua. Tehingu pooleks olid hageja ja Expotrade Global Limited.

Hoolsusmeetmete nõuetekohase rakendamise vajadus tuleneb riigi huvist takistada

kurjategijaid, kaitsta majanduskeskkonna usaldusväärsust ja terviklikkust. Tegemist on seega

riigi poolt finantsasutusele delegeeritud avalik-õigusliku ülesandega, kuna riik ise ei suuda

sellises mahus ja viisil finantskeskkonna usaldusväärsust tagada ja rahapesu ja terrorismi

rahastamist tõkestada.

26. Eeltoodust tulenevalt ei tulene RahaPTS-ist otseselt ega kaudselt eraõiguslike isikute

nõudeõigust kahju hüvitamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõistes olukorras, kus pank väidetavalt

ei rakenda nõuetekohaselt hoolsusmeetmeid. Vastavalt ei ole RahaPTS-i sätete ja

8(9)

regulatsiooni seletuskirja sisu ja mõtte kohaselt RahaPTS §-d 12, 13 ja 15 VÕS § 1045 lg 1

p 7 mõttes kaitsenormid. Seega ei ole RahaPTS §-d 12, 13 ja 15 kaitsenormiks hageja ja

kostja vahelistes suhetes.

27. Hageja on esile toonud, et välisriigi kohtupraktika kohaselt on hagejal nõudeõigus panga

vastu. Kohus märgib, et välisriikide kohtupraktikal ei ole Eestis tehtavatele kohtuotsustele

siduvat mõju. Kolmandate riikide rahapesu tõkestamise eeskirjad võivad suuresti erineda

Euroopa Liidu liikmesriikide seadustest (eeskätt näiteks Šveits, mis ei ole EL-i liikmesriik

ning seal ei kohaldu EL-i ühtne rahapesuregulatsioon) ning seetõttu ei ole neid tõlgendavatel

otsustel puutumust EL-i ega Eesti õigusega.

28. Seega ei ole hageja poolt esile toodud normide näol tegemist kaitsenormidega ning edasi

ei ole vaja analüüsida teisi kahju tekkimise nõude eeldusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja

deliktiõigusliku kahjunõude eeldused täidetud ning kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju

eest.

29. Hageja leiab alternatiivselt, et kostja on rikkunud käibekohustust. Kui kahju on tekitatud

tegevusetusega, tuleb kohtul tuvastada tegutsemiskohustus (käibekohustus), mille

nõuetekohane täitmine oleks õigushüve kahjustamise ära hoidnud, ning kas isik jättis

käibekohustuse täitmata või täitis mittenõuetekohaselt. Käibekohustus võib tuleneda

seadusest (seadusest tulenev tegutsemise kohustus) või hea usu põhimõttest.6 Kui isik rikub

seaduses sätestatud tegutsemise kohustust (deliktiõiguslikku kaitsenormi), siis võib tema

tegevusetus olla õigusvastane. Käesoleval juhul tuli tegutsemiskohustus rahapesu ja

terrorismi tõkestamise regulatsioonist. Kostja oli teadlik temale kohalduvatest rahapesu ja

terrorismi vastase rahastamisega seotud nõuetest. Kostja kohustus seadusest tulenevalt

tagama, et kostja majandustegevust ei kasutataks kriminaalsel teel saadud tulu varjamiseks.

Kohus tuvastas, et hageja esile toodud normid ei ole deliktiõiguslikud kaitsenormid.

Käibekohustuse rikkumise puhul on eelduseks kaitsenormi rikkumine. Vastavalt ei saa olla

kostja rikkunud käibekohustust. Samuti ei tulene käibekohustuse rikkumine hea usu

põhimõttest, sest viidatud põhimõte on nii üldine, et sellest konkreetsete kohustuste

tuletamine vastavalt vaidlusele muudaks õiguse ettenähtamatuks, ning vastupidine tõlgendus

laiendaks deliktilist vastutust olukordadele, milles vastavalt deliktiõiguse regulatsioonile on

vastutus erinormidega välistatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgi puudumise tõttu.

30. Eeltoodust tulenevalt hageja kahjunõue rahuldamisele ei kuulu. Tulenevalt asjaolust, et

kohus ei rahuldanud põhinõuet, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.

Varaline kahjunõue

31. Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahjunõude 60 044,70 eurot, mis seisneb

vaidluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamisega, tõendite kogumise ja nõudekirja

koostamisega.

32. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust ning

leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt

hüvitatavad

(RKTKo

nr

3-2-1-138-10).

Advokaadi

kaasamine

kohtueelsetele

läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda

kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke

kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamiseks esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS

§ 115 lg 1. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et

kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv

kahju võib olla varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega

6 T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted (2012), lk 185.

9(9)

seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).

33. Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus

VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult

võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui

õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku

suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning

kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja

esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema

VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja

suurendab hageja enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks

saanud sama teenust odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).

34. Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue ei ole põhjendatud ja rahuldamisele

ei kuulu. Kohus tuvastas, et kostja ei ole kohustusi rikkunud. Vastavalt ei kuulu

rahuldamisele ka kohtueelsete õigusabikulude nõue.

35. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma

kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei

käsitlenud.

36. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUD

37. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jättis hagi rahuldamata. Vastavalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

38. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

39. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik