1-10-6694/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9.november 2010.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 1.november 2010.a. Kriminaalasja number 1-10-6694

Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Meelika Aava Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi I.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 10.august 2010.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav I.H Prokurör Robert Saareke Süüdistatav I.H (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses,) Kaitsja Adv. Rein Kiviloo RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 10.augustist 2010.a. I.H suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 10.augusti 2010.a. süüdi mõista KarS § 199 I.H

lg 2 p. 8,9 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat 5 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 aasta 7 kuud 10

päeva vangistust. KarS § 76 lg 6 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud

karistust Harju Maakohtu 01.06.2007.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud 7 päeva) ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 17 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud 1 päev –

26.06.2009.a. Kandmisele kuulub 1 aasta 9 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates viimasest kinnipidamisest – 03.03.2010.a.

Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada.

Tsiviilhagid: Välja mõista I.H-lt:

1) V. I. kasuks 77500.- krooni

2) AS M. kasuks 40815.13 krooni

3) A. kasuks 76443.- krooni

4) AS J. kasuks 3945.- krooni

5) J. Ž. kasuks 7000.- krooni

6) OÜ N. kasuks 7764.- krooni

7) OÜ W. kasuks 6370.13 krooni

8) OÜ K. kasuks 19500.- krooni

9) OÜ M. kasuks 32405.20 krooni 10) AS L. kasuks 1792.- krooni 11) OÜ K. 2280.- krooni

Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista I.H-lt riigituludesse:

1) sundraha 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni,

2) kaitsjatasu 2520.- krooni

3) kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud – 508.90 krooni.

I.H mõisteti süüdi selles et tema :

- ajavahemikul 23.03.2009.a. kell 19:10 – 24.03.2009.a. kell 06:15, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukseklaasi lõhkumise teel AS M. kauplusesse P. aadressil XXXXXXXXX XXX XX, Tallinnas ja varastas sealt AS- le M. kuuluvaid spinningukettaid kogusummas 10 898,17 krooni.

- ajavahemikul 15.06.2009.a. kell 22:30 – 16.06.2009.a. kell 10:00, tungis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil akna lahtimurdmise teel A. kauplusesse R. aadressil XXXXXXXXX XXX XX, Tallinnas ja varastas sealt A.ile

kuuluvat kaupa (48 jalatsipaari) tekitades kokku kannatanule varalist kahju 40 280 krooni ulatuses.

- ajavahemikul 23.06.2009.a. kell 17:00 – 25.06.2009.a. kell 03:20, tungis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil akna lahtimurdmise teel A.

kauplusesse R. aadressil XXXXXXXXXX XXX XX, Tallinnas ja varastas sealt A.ile kuuluvat kaupa (18 jalatsipaari) tekitades kokku kannatanule varalist kahju 12 794 krooni ulatuses.

- 26.06.2009.a. kella 02:40 paiku, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil akna lahtimurdmise teel AS J. kauplusesse N. aadressil

XXXXXXXXXX XXX XX, Tallinnas ja varastas sealt AS J. kuuluvat kaupa (vabaaja rõivaid, kott), tekitades kokku kannatanule varalist kahju 73 745 krooni ulatuses.

- 13.10.2009.a. kella 16:29 paiku, viibides J. Ž. poolt juhitavas taksos sõidukis reg nr XXXXXX ja sõites Tallinnas Tuisu tänavalt Sütiste teele, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära taksost J. Ž. kuuluva sülearvuti Acer, maksumusega 7000 krooni, millega tekitas kannatanule varalise kahju summas 7000 krooni.

- ajavahemikul 26.10.2009.a. kell 18:00 – 27.10.2009.a. kell 03:40, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukse lahtimurdmise teel OÜ N.

kalaja matkatarvete kauplusesse N. aadressil XXXXX XX XX, Tallinnas ja

varastas sealt OÜ-le N. kuuluvat kaupa (kalastustarbed) tekitades kokku kannatanule varalist kahju 6634 krooni ulatuses.

- 10.01.2010.a. kella 23:00 paiku, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil garaažiukse klaasi lõhkumise teel W. OÜ ruumidesse

aadressil XXXXX XXX XXXX, Tallinnas ja varastas sealt W. OÜ-le kuuluva

elektrigeneraatori maksumusega 19 192 krooni, tekitades kannatanule varalist kahju 19 192 krooni ulatuses.

- 19.01.2010.a. kella 13:32 paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis AS J. kaupluses N. aadressil XXXXXXXXXX XXX XX, Tallinnas

ära võtta AS J. kuuluvat kaupa - dressikomplekti Intensify Hooded Warm Up maksumusega 2295 krooni, eemaldades turvaelemendi peitis dressikomplekti

enda riiete alla ja lahkus kauba eest maksmata kaupluse müügisaalist, kuid kuna tema tegevust märgati ja ta peeti kinni turvatöötaja poolt, jäi vargus tema tahtest olenemata lõpuni viimata.

- ajavahemikus 20.01.2010.a. kell 18:00 – 21.01.2010.a. kell 09:30, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil akna lahtimurdmise teel K. OÜ

ruumidesse aadressil XXXX XX XXX, Tallinnas ja varastas sealt K. OÜ-le kuuluva sülearvuti HP PG638EA-AK8 maksumusega 15 000krooni, tekitades kannatanule varalist kahju 15 000 krooni ulatuses.

- 24.01.2010.a. kell 05:30 paiku, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil akna lahtimurdmise teel A.i A. kauplusesse aadressil XXXXXXXXXX XXX XX, Tallinnas ja varastas sealt A.ile kuuluvat kaupa (spordija vabaaja rõivaid) tekitades kokku kannatanule varalist kahju 23 369 krooni ulatuses.

- 24.01.2010.a. kella 05:50 paiku, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukse lahtimurdmise teel OÜ M. kauplusesse K., aadressil

XXXX XX XXX, Tallinnas ja varastas sealt OÜ-le M. kuuluvat kaupa (suveniirmõõgad, kott) tekitades kokku kannatanule varalist kahju 25 240 krooni ulatuses.

- ajavahemikul 05.02.2010.a. kell 20:00 – 06.02.2010.a. kell 09:45, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukse ja ukseluku lahtimurdmise teel AS M. kauplusesse P. aadressil XXXXXXXXX XXX XX, Tallinnas ja varastas sealt AS-le M. kuuluvad järgnevad kaubad (kalastusja matkatarbed) ja sularaha summas 500 krooni tekitades kokku kannatanule varalist kahju 19 916,96 krooni ulatuses.

- ajavahemikus 10.02.2010.a. kell 20:00 – 11.02.2010.a. kell 04:20, tungis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukse lahtimurdmise teel AS L.

kauplusesse aadressil XXXXXXX XXX XX, Tallinnas ja varastas sealt AS L.

kuuluva kohviaparaadi Schaerer maksumusega 30 000 krooni, tekitades kannatanule varalist kahju 30 000 krooni ulatuses.

- ajavahemikul 20.02.2010.a. kell 20:00 - 21.02.2010.a. kell 12:00, tungis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukseluku avamise teel korterisse aadressil XXXXX X-XX, Tallinnas ja varastas sealt J. L.’ile ja V. I.’ile

kuuluvat vara tekitades kokku kannatanutele varalist kahju 77 500 krooni ulatuses

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav kahes episoodis varastatu kogust. Ta

väidab, et temale inkrimineeritud 48 jalatsipaari asemel varastas ta 23 paari ja teises episoodis 18 paari asemel tegelikult 4 paari. Juhib kohtu tähelepanu sellele, et reaalselt

ei ole võimalik varastada selliseid koguseid üksinda. Põhjendab varasemaid süü omaksvõtte sellega, et eeluurimise ajal oli ta tervis väga halb, maakohtu istungil toimus aga süüdistuse ettelugemine nii kiiresti, et tõlk ei jõudnud temale tõlkida ja jättis mitmed

momendid vahele. Ei tunnista selles osas, mis temale alusetult inkrimineeritud ka tsiviilhagi. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles vastu apellatsioonile.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, tuli alljärgnevatele seisukohtadele.

1) Vaidlust ei ole selles, et süüdistatavale oli teada, et teda süüdistatakse

vaidlusalustes varguse episoodides süüdistuses toodud kogustes jalanõude varguses. Seda teadis süüdistatav juba süüdistusakti sisust. Samas oli kirjas ka kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus. KrMS § 226 lg 3 kohaselt edastatakse

süüdistusakt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel süüdistatavale ja kaitsjale.

Seega informeeriti I.H ja tema kaitsjat kannatanu tsiviilhagidest juba hiljemalt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel. Samuti oli I.H-le kooskõlas

KrMS § 223 lg-ga 1 tagatud võimalus tutvuda kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kaitsja kaudu kriminaaltoimiku materjalidega, s.t ka vaidlusalustes kuriteoepisoodides kannatanu poolt oma nõude kinnituseks esitatud tõenditega.

Seejuures on antud juhul tegemist õiguslikult lihtsa nõudega, mille aluseks

olevad faktilised asjaolud on hõlmatud I.H-le esitatud süüdistuse

alusfaktidest. Seetõttu oli I.H ja tema kaitsjal kohtueelse menetluse

lõpuleviimisel saadud andmete alusel mõistlik võimalus hinnata kannatanu tsiviilhagide põhjendatust ning esitada soovi korral sellele omapoolseid tõendeid

ja vastuväiteid. Süüdistusakt loeti ette ka kohtus. Süüdistatav ei ole esitanud maakohtu istungil ühtegi etteheidet selle kohta, et tõlkimine liiga kiiresti toimus.

Süüdistatav tunnistas maakohtus oma süüd täies ulatuses ja tunnistas ka

tsiviilhagisid. Seega tuleb I.H avaldust maakohtu istungil käsitada

tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv

üksnes abieluvõi põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei

võta õigeks kõik kostjad. Seega ülejäänud juhtudel, mille hulka kuulub ka

käesolev kaasus, on hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab

kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Järelikult oli maakohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagid täies ulatuses rahuldama.

2) Kohtukolleegium peab paljasõnalisteks ka apellatsiooni väiteid vaidlusalustes

vargustes varastatud jalanõude koguse osas. Apellant väidab, et tal ei olnud

võimalust sellist kogust nagu nendes episoodides märgitud üksinda varastada. Muuhulgas on ühes vaidlusaluses episoodis jalanõude kogus süüdistuse järgi 18

paari. Väide, et süüdistatav ei saanud sellist kogust varastada üksi, on ümber lükatud tema enda väitega, et teises vaidlusaluses episoodis varastas ta mitte 48

vaid 23 paari. Teatavasti on 23 paari rohkem, kui 18 paari. Seega, kui oli

võimalus varastada 23 paari, oli see võimalus olemas ka 18 paari puhul.

Seejuures on süüdistatav 18 paari vargust temale inkrimineeritud episoodis

tunnistanud ka kohtueelses menetluses (t.l.180 1.kd.). Teise vaidlusaluse varguseepisoodi osas on süüdistatav eeluurimisel piisava täpsusega kirjeldanud,

kuidas ta varastas ja millal tegelikult jalanõude paarid üle luges. Nii väitis

süüdistatav ülekuulamisel (t.l.145 1.kd.), et jalanõude paarid luges ta üle alles kodus. Kaupluse ruumidest aga toimetas need akna kaudu välja – tõstis aknast välja, vedas põõsastesse ja sealt edasi jaokaupa koju. Kuna mingi aeg oli osa jalanõudest väljapool süüdistatava vaatevälja ja arvestades, et süüdistatav käis

kodus ja tuli tagasi, ei olnud tegemist väga lühikese ajavahemikuga , siis võis

keegi ka vähendada I.H poolt varastatu kogust juba peale varguse

lõpuleviimist. Kuna vargused toimusid ajal, mil on kõige valgemad ja pikemad ööd, ei ole see välistatud. Seejuures aega selleks jättis süüdistatav küllaga. http://maps.google.com/ andmetel on vahemaa XXXXX XX ja XXXXXXXXXX

XXX XX vahel 1,3 km ja jalgsi kulub vahemaa läbimiseks 15 minutit. Seega edasi-tagasi kulus mitte vähem, kui pool tundi ja arvestades varastatu kogust pidi ta seda vahemaad läbima mitu korda. Järelikult ei kinnita ka fakt, et kodus üle loetud jalatsipaaride arv ja tegelikult varastatud jalatsipaaride arv ei ühti seda, et süüdistatav varastas kauplusest vaid kodus üle loetud arvu jalanõusid.

Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 10.augustist 2010.a. I.H suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Meelika Aava