2-22-6561/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtuasja menetlev kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 01.07.2022 a., Tallinn Tsiviilasja number 2-22-6561 Kohtuasi AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus G M vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised, esindajad

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) kaudu (asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314, e-post: info@pzu.ee); Avaldaja lepinguline esindaja: A L (e-post: xxx); Puudutatud isik: G M (isikukood xxx, aadress: xxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta avaldaja avaldusest loobumine vastu ning lõpetada tsiviilasja menetlus.

2. Tagastada avaldajale pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 25 eurot, ning kanda see AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusse „xxx, tsiviilasi 2-22-6561“.

3. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

4. Välja mõista G Mlt AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulud summas 265 eurot.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebekord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 03.05.2022 Harju Maakohtusse avalduse G M vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 24.02.2022 xxx korteris veekahju, mis sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 13.04.2022 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 27.04.2022. Puudutatud isik avaldajale kahju ei hüvitanud. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista kahju summas 1986 eurot, viivis põhinõudelt seisuga 03.05.2022 summas 6,09 eurot ning viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 04.05.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus võttis avalduse 10.05.2022 määrusega menetlusse.

2. Avaldaja esitas 03.06.2022 kohtule avalduse avaldusest loobumiseks. Avaldaja toob välja, et seoses sellega, et puudutatud isik tasus 01.06.2022 avaldajale põhinõude summas 1986 eurot, loobub avaldaja kahjunõude avaldusest. TsMS § 168 lg 5 alusel palub avaldaja jätta menetluskulud asjast puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub tagastada pool riigilõivust AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kontole nr xxx selgitusega: xxx, tsiviilasi 2-22-6561.

3. Kohus edastas avaldaja taotluse puudutatud isikule, kes esitas 15.06.2022 kohtule vastuse. Puudutatud isik märgib, et tema kodus juhtus avarii seoses radiaatoritega. Ta pöördus järgmine päev kindlustusfirmasse, kus juhtum fikseeriti. Ta ootas teadet avaldajalt ning sai neilt nõude summas 1986 eurot. Avaldaja saatis selle teate kindlustusele, kust talle teatati, et ta ei pea ise enam midagi tegema ning raha läheb arvele kolme päeva jookisul. 31.05.2022 kandis kindlustus talle arvele 1796 eurot. Koheselt 01.06.2022 kandis puudutatud isik 1986 eurot Lietuvos Draudimasele. Rohkem ta ei ole midagi võlgu.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §

477 lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.

5. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

6. Kohus on seisukohal, et kuna avaldajal on võimalik avalduse aluseks olevat õigust käsutada, saab avaldaja avaldusest ka loobuda. Kohus leiab, et avaldaja taotlus avaldusest loobumiseks tuleb vastu võtta ning menetlus TsMS § 429 lg 1 alusel lõpetada.

7. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p-st 2 tagastab kohus hageja taotlusel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus leiab, et avaldaja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avaldaja on avalduselt tasunud riigilõivu 50 eurot, seega tagastab kohus avaldajale sellest pool ehk 25 eurot avaldaja poolt välja toodud arvelduskontole.

8. TsMS § 172 lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

9. Avaldaja esitas käesoleva avalduse kohtule 03.05.2022, puudutatud isik on avaldajale tema nõude rahuldanud 01.06.2022. Seega kuna puudutatud isik on nõude pärast avalduse esitamist rahuldanud, jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel puudutatud isiku kanda.

10. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le

1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

11. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks õigusabikulu 360 eurot ning riigilõiv 50 eurot. Avaldajal on kulunud nõude asjaolude ja materjaliga tutvumisele, tõendite kogumisele, 03.05.2022 avalduse koostamisele ja kohtule esitamisele kokku 3 tundi. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu.

12. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 järgi tuli käesoleva avalduse esitamisel tasuda riigilõivu

50 eurot. Kuna avaldaja saab loobumise tõttu pool riigilõivust tagasi, siis kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele riigilõiv summas 25 eurot.

13. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-

14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.

14. Kohus on avaldaja lepingulise esindaja kulu osas seisukohal, et see on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et kuivõrd avaldus ei ole õiguslikult keerukas ning sarnaste nõuete esitamine kohtule on avaldaja esindaja tavapärane tegevus, siis on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses (sh 2 tundi arvestusega 120 eurot tunnis).

15. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 265 eurot (240 + 25). Vastavalt avaldaja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen Kohtunik