1-22-1574/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-22-1574

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2022. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Kriminaalasja number

1-22-1574 (21278001090, 22278000409)

Kriminaalasi

Egert Lutsbergi süüdistus KarS (karistusseadustiku) § 424 lg

2 järgi üldmenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Toomas Koitmäe

Süüdistatav

EGERT LUTSBERG

isikukood:

38506282735;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond;

praegune viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Turu 56,

Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond; Eesti Vabariigi

kodanik; haridus: 8 klassi; emakeel: eesti keel; töökoht:

puudub, töövõimetuspensionär;

kolm kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Tartu

Maakohtu 03.02.2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-353

KarS § 424 lg 2 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega alates

12.12.2020. a,

kuusteist kehtivat väärteokaristust;

tõkend: vahistamine alates 21.04.2022. a

Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Aivar Kello

Kohtuistungi toimumise aeg 10. juuni 2022. a

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Egert Lutsberg KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks)

aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning hakata

karistuse kandmise aega lugema alates Egert Lutsbergi vahistamisest 21.04.2022. a.

3. Tõkend – vahistamine – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisel või otsuses

ettenähtud vangistuse lõpptähtaja saabumisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub

varem.

4. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Egert Lutsbergilt välja riigituludesse menetluskuludena

sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot, riigi õigusabi kulu 630

(kuussada kolmkümmend) eurot ning joobe tuvastamise kulu 261 (kakssada

kuuskümmend üks) eurot.

5. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud summas 1872 (üks tuhat kaheksasada

seitsekümmend kaks) eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 30

(kolmekümne)

päeva

jooksul

Maksu-

ja

Tolliameti

arveldusarvele

EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on

99922700021834. Selgitusse tuleb märkida „1-22-1574, menetluskulud, Egert Lutsberg“.

6. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel suunatakse nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtutoimiku juurde andmekandja (pakend 1EL)

politseiametniku vormikaamera salvestisega 18.06.2021. a-st.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon

esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

1. Egert Lutsbergi süüdistatakse narkojoobes juhtimises kolmel korral. 18.06.2021 kella 04.30

paiku Tartu linnas, Ülikooli 17 juures juhtis ta mootorsõidukit ZNEN ZN50QT-15A

registrinumbriga xxxx, olles narkootiliste ainete MDMA, amfetamiin, mefedroon ja ketamiin

tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. 07.03.2022 kella 22:32 paiku Tartu linnas, Riia 179

juures Riia ringil ning 13.03.2022.a. kella 01:05 paiku Tartu linnas Rebase 10 juures juhtis ta

mootorsõidukit Ligier X-TOO, reg nr xxxxx olles narkootiliste ainete amfetamiin ja

metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis.

Sellega rikkus Egert Lutsberg Liikluseseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi

mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses

kehtestatud korras.

Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse

aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt

tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

2. Egert Lutsbergi on varem karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03.02.2021 otsusega

nr 1-21-353 mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning karistus ei ole kustunud. Seega

pani Egert Lutsberg süüdistuse kohaselt toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

korduvalt, s.o. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu seisukoht

3. Süüdistuses kirjeldatud teod on aset leidnud ja need on toime pannud süüdistatav. Egert

Lutsberg juhtis 18.06.2021 süüdistuses märgitud kellaajal ja kohas mootorsõidukit ZNEN

ZN50QT-15A registrinumbriga xxx. Mootorsõiduki juhtimise aeg ja koht ning sõidukit

juhtinud isik on tõendatud tunnistaja Kxxx Kxxxxxxa ütlustega ja sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsusega. 07.03.2022 ja 13.03.2022 toimunud mootorsõiduki Ligier X-TOO, reg

nr 528Z juhtimised on tõendatud tunnistajate Cxxxxxxxa Kxxxxxja Axxxxx Ixxxxxxxx

ütlustega, samuti koostati mõlemal korral sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused. Ka Egert

Lutsberg kinnitas ise kohtus, et tema süüdistuses nimetatud aegadel ja kohtades mootorsõidukit

juhtis.

4. Küll aga ei ole Egert Lutsberg nõus, et teda narkojoobes juhtimises süüdistatakse. Kohtus

ristküsitluse käigus kirjeldas ta oma põhimõtet, et ta kunagi samal päeval ei tarvita, kui on tarvis

sõita. Ta teab, et kui teda nähakse sõitmas, siis teda kontrollitakse. Küsimus on seega, kas

süüdistuses nimetatud aegadel oli Egert Lutsberg narkojoobes või mitte.

5. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõendeid hinnates saab narkojoovet

kõigil süüdistuses märgitud kolmel korral jaatada ja Egert Lutsbergi uskuda põhjust ei ole.

6. 18.06.2021 vormistatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Egert Lutsberg

kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või

psühhotroopseid aineid. Kell 04.23 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt

reageeris indikaatorvahend positiivselt amfetamiinile ja metamfetamiinile. Patrollpolitseinik

Xxxxxx xxxx märkas lisaks erinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid ning märkis need

indikaatorvahendi kasutamise protokolli pöördele: Egert Lutsbergi vasakul käel olid

süstejäljed, pilk ekslev, ta oli uimane ja esines nüstagm. Pupillid olid suured, ta ei teadnud, mis

kuupäev on ning tal olid kerged tasakaaluhäired. Kohtus ristküsitluse käigus kirjeldas Xxxxxx

xxxx Egert Lutsbergi kinnipidamist ning meenutas, et viimane oli uimane ning kuna ta on Egert

Lutsbergiga varem ka kokku puutunud ja teda ka kainena näinud, siis suutis ta aru saada, et

kinnipeetu on sel korral joobes.

7. Joobeseisundi uuringuakti nr 942T kohaselt tuvastati Egert Lutsbergi 18.06.2021 kell 04.55

võetud uriinist MDMA-d, amfetamiini, mefedrooni ja ketamiini. Saatekirja lisana vormistatud

terviseseisundi kirjeldamise protokolli kohaselt vaatas süüdistatava 18.06.2021 kell 05.00 läbi

psühhiaatriakliiniku valvearst xxxxxxxx. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 942T lisast 2

nähtuvalt järeldas 05.07.2021 ekspert Mxxxxs Txxxxxxx nii läbivaatuse kui uriinianalüüsi

tulemustest kogumis, et Egert Lutsbergil esines 18.06.2021 läbivaatuse ajal joove.

8. 07.03.2022 vormistatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub samuti, et Egert

Lutsberg kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või

psühhotroopseid aineid. Patrullpolitseinik Xxxxxx xxxx selgitas kohtus, et Egert Lutsberg ajas

segast ja aeglast juttu ja liigutas ennast aeglaselt. Joobeseisundi uuringuakti nr 302T kohaselt

tuvastati Egert Lutsbergi 07.03.2022 kell 23.25 võetud uriinist amfetamiini ja metamfetamiini.

Saatekirja lisana vormistatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli kohaselt vaatas

süüdistatava 07.03.2022 kell 23.33 läbi psühhiaatriakliiniku valvearst xxxxxxxxxxxxxxxxx

Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 302T lisast 2 nähtuvalt järeldas 23.03.2022 ekspert

Mailis Tõnisson nii läbivaatuse kui uriinianalüüsi tulemustest kogumis, et Egert Lutsbergil

esines 07.03.2022 läbivaatuse ajal joove.

9. 13.03.2022 vormistatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub taas, et Egert

Lutsberg kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või

psühhotroopseid aineid. Egert Lutsbergi kinni pidanud politseinik Axxxxx Ixxxxxxxxxselgitas

kohtus, et kinnipeetu pupillid olid suured ja ei reageerinud valgusele, tal olid

koordinatsioonihäired ja ebakindel sõidustiil (kaldus vastasvööndisse). Joobeseisundi

uuringuakti nr 328T kohaselt tuvastati Egert Lutsbergi 13.03.2022 kell 01.26 võetud uriinist

amfetamiini ja metamfetamiini. Saatekirja lisana vormistatud terviseseisundi kirjeldamise

protokolli kohaselt vaatas süüdistatava 13.03.2022 kell 01.46 läbi psühhiaatriakliiniku valvearst

Kxxxxxxn Txxxxx Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 328T lisast 2 nähtuvalt järeldas

25.03.2022 ekspert xxxxxx xxxxxxxx nii läbivaatuse kui uriinianalüüsi tulemustest kogumis,

et Egert Lutsbergil esines 13.03.2022 läbivaatuse ajal joove.

10. Ehk siis, kui asi taandada küsimusele, kas usaldada kogenud patrullpolitseinikke (kaks neist

varem Egert Lutsbergiga korduvalt kokku puutunud ja teda ka kainena näinud),

psühhiaatriakliiniku valvearste ja arst-kohtutoksikoloogiaeksperti või siis Egert Lutsbergi, ei

ole vastust keeruline anda. Juriidilisemalt väljendades ei riimu süüdistatava ütlused narkojoobe

osas kohtu hinnangul teiste asjas kogutud tõenditega. Egert Lutsberg on sõltlane ja regulaarne

tarvitaja. Selle teadmise foonil on raske uskuda tema võimet hinnata oma seisundit pärast

tarvitamist adekvaatselt. Kindel pole seegi, kas ta ajas ja ruumis pärast tarvitamist õigesti

orienteerub (18.06.2021 episoodi puhul märkis patrullpolitsinik indikaatrovahendi kasutamise

protokolli pöördele, et Egert Lutsberg ei tea, mis kuupäev on). Seda tõdemust arvesse võttes

tuleb järeldada, et ei saa kuidagi kindel olla, et ta oskab hoida vahet pärast tarvitamist ja enne

rooli istumist, nii nagu ta seda ise väidab. Ta on korduvalt karistatud ning järelikult ei ole see

tema süsteem varem toiminud ja ei ole alust arvata, et see ka süüdistuses märgitud aegadel

toimis.

11. Süüdistatav juhtis mootorsõidukit tahtlikult, s.o otsese tahtlusega. Narkojoobe osas esines

süüdistataval vähemalt kaudne tahtlus. Olles vahetult enne mootorsõiduki juhtima asumist

tarvitanud narkootikume, pidi Egert Lutsberg kui ligi 30-aastase narkootiliste ainete tarvitamise

kogemusega inimene vähemalt möönma, et tal võib esineda narkojoove. Seetõttu on

süüdistatava tegevusega täidetud KarS 424 lg 2 subjektiivne süüteokoosseis.

12. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

13. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle

karistus.

14. KarS § 424 lg 2 järgi karistatakse kuni neljaaastase vangistusega.

15. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 sätestab, et

vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema

karistusega. Kui KarS-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid,

kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas

omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17,

p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi

ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-113-

12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr

3-1-1-52-13, p 19).

16. Prokurör taotles süüdistatava karistamist kolmeaastase vangistusega, kuna varasemad

karistused pole eesmärki täitnud ja ükski teine meede peale reaalse vangistuse pole piisavalt

tõhus. Kaitsja palus mõista selline karistus, mille saab asedada üldkasuliku tööga.

17. Kohus leiab, et Egert Lutsbergi tuleb karistada vangistusega üle keskmise

sanktsioonimäära.

18. Egert Lutsbergi tegusid saab pidada keskmisteks tegudeks, see tähendab, et ka süü nende

puhul on pigem keskmine. Narkojoobes juhtimise süüle hinnangu andmine on mõnevõrra

hinnangulisem kui alkoholijoobes juhtimistele. Viimaste puhul on esimeseks süü suurusele

viitavaks indfikaatoriks alkoholi kogus inimese organismis sõiduki juhtimise hetkel.

Narkojoobe puhul on narkootikumide kogust inimese kehas vähemalt praeguste võimaluste

juures võimatu mõõta. Arvesse saab võtta vaid inimesel väliselt väljenduvaid tunnuseid. Egert

Lutsbergi puhul tuleb nentida, et kõigil kolmel korral esinesid tal joobele viitavad keskmised

või kergemad tunnused – kerge düsartria, kerge (13.03.2022 puhul minimaalne) nüstagm,

kergelt häiritud koordinatsioon, kõikuv Rombergi asend, ebakindel kõnd sirgjoonel, väga

aeglased liigutused (13.03.2022 juhtimine). Seega viitavad joobetunnused pigem keskmisele ja

keskmisest väiksemale süüle.

19. Egert Lutsbergi puhul saab lisaks välja tuua, et kõik teod on toime pandud öisel ajal, esimene

juhtimine kell 04.30, teine 22.32 ja kolmas 01.05. Ehk siis võiks järeldada, et nendel

kellaaegadel on liiklustihedus väiksem, inimesi liigub vähem ja seega on tõenäosus seada ohtu

nii kaasliiklejaid kui ka jalakäijaid väiksem. Ka need asjaolud viitavad keskmisele süüle.

20. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et kohad, kus Egert Lutsberg mootorsõidukit joobes juhtis,

on ühed Tartu linna sõlmpunktid – kesklinn, Riia ring ja Rebase Rimi. Seega tuleb pidada

nendes kohtades joobes sõitmist keskmisest ohtlikumaks ja seetõttu on ka süü sedavõrra

suurem.

21. Arvesse tuleb võtta sedagi, et Egert Lutsbergi on varem korudvalt karistatud, muu hulgas

ka joobes juhtimise eest. Seetõttu peab mõistatav karistus väljendama hukkamõistu jätkuvale

ebaõigele käitumisele.

22. Üldpreventsiooni mõttes tuleb arvestada ühiskonna ootusi, et joobes juhtimine peab olema

karmilt karistatud.

23. Kokkuvõttes tuleb Egert Lutsbergi karistada kahe aasta ja nelja kuu pikkuse vangistusega

(keskmine määr kaks aastat, kõrgem määr tulenevalt eri- ja üldprventsioonist), mis tuleb tal ära

kanda. Tema senine elukäik viitab, et tingimisi karistused ei mõjuta teda ega hoia teda

õigusrikkumistest eemal. Ta on viibinud kriminaalhooldustel, kuid need on möödunud

konarlikult ja tõrgetega. Egert Lutsbergi ei saa usaldada, ta ei täida kohustusi, mis talle

pannakse. Kokkuvõttes ei täidaks kriminaalhooldus ega asenduskaristused oma eesmärki.

Kahetsusväärselt tuleb nentida, et ainuke meede, mis hetkel hoiab ära edasised (vähemalt

liiklusalased) õigusrikkumised, on vangistus.

III Kriminaalmenetluse kulud

24. Käesolevas kriminaalasjas menetluse kuludeks on sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis

vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 981 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulud (KrMS § 175

lg 1 p 3) kokku summas 261 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasud (KrMS § 175 lg 1 p 4)

summas 630 eurot.

25. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega on

põhjendatud mõista süüdimõistetult Egert Lutsbergilt menetluskuluna riigi kasuks välja

sundraha, ekspertiisitasud ja määratud kaitsjale tasutud tasud kokku summas 1872 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

Kohtunik