2-22-109519/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-109519

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-109519

Tsiviilasi

O. A. F. hagi K. K. vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: O. A. F. (rk XXX), lepinguline esindaja: I. M.-

V. (e-post XXX)

kostja: K. K. (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata O. A. F. hagi K. K. vastu võla väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada määrus kätte hageja esindajale.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. O. A. F. (hageja) esitas 21.03.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse K. K. (kostja) võla väljamõistmiseks. Kohtunikuabi lõpetas 19.05.2022

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses, sest kostjale ei õnnestunud menetlusdokumente kätte

toimetada.

2.

19.05.2022 määrusega kohustas Tartu Maakohus hagejat esitama oma nõude ja

põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, samuti tasuma täiendava riigilõivu.

3.

14.06.2022 esitas hageja hagiavalduse koos lisadega.

4.

16.06.2022 määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja kuni

29.06.2022 täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid vastavalt määruse põhjendava osa

p-le 4.

5. Hageja ei ole 16.06.2022 määrusele vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 1 kohaselt kohustab asja

hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus

ei vasta hagiavalduse nõuetele. TsMS § 487 lg 3 näeb ette, et kui avaldaja ei esita nõude

põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast.

TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole

pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS

§ 371 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele

või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on

riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi

seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei

kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

Kohtu ülesanne on tsiviilasja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult

väikeste kuludega, mistõttu on oluline, et kohus ei võtaks menetlusse ebaselgete

asjaolude või vastuoluliste nõuetega hagiavaldusi. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt

märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Riigikohus

on selgitanud, et hagi aluse all tuleb mõista neid hageja osundatud asjaolusid, mille

tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Hagi alusena

saab käsitada asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud

üksikute asjaolude taustal (vt nt Riigikohtu 16.11.2005 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-113-05,

p-d 13, 14). Oma nõude arvestust ja koosseisu peab selgitama hageja (vt nt Riigikohtu

09.04.2014 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-2-14, p-d 13, 14). Kohus ei pea ise tõenditest

asjaolusid otsima (vt Riigikohtu 16.12.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-141-13, p 17).

14.06.2022 hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks poolte vahel 02.11.2020 sõlmitud

võlatunnistus ning maksekokkulepe (kokkulepe). Kokkuleppes tunnistas kostja võlga

1193,76 eurot (põhisumma 1000,16 eurot, viivis 7,58 eurot, sissenõudekulu 40 eurot,

muud kulud 146,02 eurot), lisandub lepingutasu 39 eurot ja viivis 0,065% päevas. Kostja

kohustus tagastama võla maksegraafiku alusel. Kostja on tasunud ühe osamakse, seega

on tasumata põhivõlg 1000,16 eurot ja viivis 7,58 eurot. Hageja palub mõista kostjalt enda

kasuks välja võla 1153,76 eurot, viivise põhivõlalt 11.12.2020–14.06.2022 eest

358,21 eurot ja edasi 0,065% päevas põhivõla jäägilt kuni põhivõla tasumiseni.

Vastavalt 16.06.2022 määruse põhjendava osa p-le 4 tuli hagejal esitada võlaarvestus,

milles on selgelt ära näidatud võla 1153,76 eurot koosseis ja kujunemine. Samuti tuli

hagejal selgitada maksegraafiku ja kohustuste sissenõutavusega seonduvat, mh

maksegraafiku pikkust ja kehtivust ning seda, millistel asjaoludel nõuab ta kogu võla

tasumist. Võlaõigusseaduse § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Hageja ei ole tähtaegselt (hiljemalt 29.06.2022) eeltoodut täpsustanud.

Kuna selge ei ole kas, millistel asjaoludel ja ulatuses on hageja nõue sissenõutavaks

muutunud, jääb kogu hageja nõude kujunemine ja seega ka hageja õiguste rikkumise

ulatus ebaselgeks ning võimalik ei ole hinnata hageja nõude põhjendatust. Hagi tuleb jätta

menetlusse võtmata.

7. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

8. TsMS 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse. Toimikust ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

9. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda täiendavalt tasutud

riigilõivu tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata tagastamise koht

(kontoomaniku nimi ning isiku- või registrikood).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik