1-08-10860/27 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 01. novembril 2010.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-10860 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretärid

tõlkide

Thea Tikenberg ja Karine Vartla

Ilja Malštš `i, Julia Zautina, K – J Vaab `i Kriminaalasi A.V KarS § 202 lg.2 p.2, 3, KarS § 418 süüdistus lg.1 ja KarS § 280 lg.1 - KarS § 22 lg.2 järgi

üldmenetluses vanemprokuröri Eve Soostari Süüdistatav A.V

isikukood: XXX, rahvuselt eestlane, EV kodanik, emakeel:

eesti keel, keskharidusega, vallaline, ülalpidamisel 1 alaealine

laps, ei tööta, elukoht: xxx;

KrMS § 217 korras kinni peetud

04.03.2008.a. - 05.03.2008.a.; tõkend – vahistamine kohaldatud

alates 06.03.2008.a.; 01.07.2009.a. Harju Maakohtu määrusega

asendatud A.V-le kohaldatud tõkend vahistamine tõkendiga kautsjon, kautsjoni summaks määrati 6000 päevapalka, s.o. 300000.-EEK-i; A.V vabastati 27.08.2009.a. vahi

alt seoses kautsjoni laekumisega kohtu arvele; kriminaalkorras varem korduvalt karistatud, seal hulgas ka: 22.01.2003. a Harju Maakohtu poolt KrK § 204 lg. 3 järgi 1 aastase vangistusega, KarS

§ 74 lg.1,3 sätete kohaldamisega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmisega 2 aastaks;

Kaitsja advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON

Kriminaalasi nr. 1-08-10860

2

1. A.V süüdistuses KarS § 418 lg.1 järgi õigeks mõista.

2. A.V süüdistuses KarS § 280 lg.1 - KarS § 22 lg.2 järgi õigeks

mõista.

3. A.V süüdistuses KarS § 202 lg.2 p.2, 3 järgi - ajavahemikul

2007.a juunikuust kuni 04.03.2008.a omandatud varastatud eseme: generaator

SDMO LX3000“ seerianumbriga 15/2004-34535749-004 omandamise ja hoidmise

episoodis ajavahemikul 2007.a novembrikuust kuni 04.03.2008.a omandatud ;

varastatud eseme ehitusrakmete „Froment“ :

omandamise ja hoidmise episoodis; ajavahemikul 05.12.2007.a kuni 04.03.2008.a omandatud varastatud eseme tikksae : “Kress 500ST E” omandamise ja hoidmise episoodis - õigeks mõista.

4. Süüdi tunnistada A.V KarS § 202 lg.2 p.2, 3

järgi kõikide ülejäänud süüdistuses nimetatud ajavahemikel omandatud varastatud esemete omandamise ja hoidmise episoodides ning karistad

a teda 1 /ühe/ aasta, 5 /viie/ kuu ja 23 /kahekümne kolme/ päevase vangistusega.

5. Kohaldades KarS § 68 lg.1 sätteid lugeda karistus ära kantuks eelvangistuses

viibitud ajavahemikuga 04.03.2008.a. – 27.08.2009.a.,s.o. 1 /ühe/ aasta, 5 /viie/ kuu ja 23 /kahekümne kolme/ päevaga.

6. A.V suhtes valitud tõkend – kautsjon - jätta muutmata kuni

kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Ning tagastada kautsjon summas 6000

päevapalka, s.o. 300000.-EEK-i (kolmsada tuhat krooni), mis on laekunud kohtu arvele A.V-le.

7. Antud kriminaalasjas olevad asitõendid, mis on tagastatud nende seaduslikele

omanikele, jätta kohtuotsuse jõustumisel nende seaduslikele omanikele.

8. Asitõendina antud kriminaalasjas olev videokaamera „Sony“ seerianumbr

iga

1342386, mis on jäetud hoiule Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlasse, tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle seaduslikule omanikule ÖR. 9. Asitõendina antud kriminaalasjas olev videokaamera „Panasonic“ seerianumbriga

J4HD02056, mis on jäetud hoiule Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlasse, tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle seaduslikule omanikule AN. 10. Kohaldades KarS § 83 lg.4 sätteid konfiskeerida asitõendina antud kriminaalasjas

olev jahipüss TOZ – 32 seerianumbriga 34197, mis on jäetud hoiule Põhja Politseiprefektuuri relvahoidlasse, ning hävitada see kohtuotsuse jõustumisel. 11. Asitõendina antud kriminaalasjas olev CD – plaat kõnesalvestusega, mis on lisatud

kriminaalasja materjalidele, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

12.

Rahuldada vanemprokurör Eve Soostari taotlus ning edastada materjalid

tunnistajate UE’i, KPja AA’i suhtes KarS § 320 lg.1 alusel kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks Põhja Ringkonnaprokuratuurile.

13. A.V-lt ekspertiisitasusid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud

tulirelvaekspertiisi eest summas 735.-EEK-i ja DNA – ekspertiisi eest summas 8760.-EEK-i mitte välja mõista, vaid jätta need riigi kanda.

14. Tunnistaja KPkriminaalasja menetlemisel tekkinud kulude katteks tasutud 3473.- EEK-i A.V-lt mitte välja mõista, vaid jätta see riigi kanda. 15. A.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 34350.14.-EEK-i (kolmkümmend neli

tuhat kolmsada viiskümmend krooni ja neliteist senti), mis tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017

SEB Pangas,

3

viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Swedpangas, viitenumbriga 2800049777. 16. A.V-lt välja mõista KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 9; 179

lg. 1 p. 2 alusel sundraha 6525.-EEK-i (kuus tuhat viissada kakskümmend viis

krooni), mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049

777 või nr. 221023778606 Swedpangas, viitenumbriga 2800049777.

17. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Selgitusse märkida isiku nimi kelle eest makstakse ja kohtuasja number 1-08-10860.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning

esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. 15 päeva Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

A.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud teadvalt

kuritegelikul teel saadud vara omandamise, ajavahemikul 06.07.2005.a kuni 04.03.2008.a omandas jätkuvalt erinevatelt isikutelt teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara suures ulatuses (kokku vara summas 666 863,35 krooni), mida hoidis erinevates tema valduses

olevates hoonetes ja ruumides kuni 2008.a märtsikuus teostatud läbiotsimisteni, pidades

võimalikuks ja mööndes, et tegemist on kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga, sealhulgas:

- ajavahemikul 06.07.2005.a kuni 01.03.2007.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas

Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, 06.07.2005.a ajavahemikul kell 12.00 kuni kell 12.45

Tallinna linnas „Russalka“ mälestusmargi juures asuvas parklas seisvast sõiduautost Peugeot

Boxer (registreerimisnumbriga XXX) varastatud №rra kodanikele ÖR kuuluva videokaamera

„Sony“ (seerianumbriga 1342386) väärtusega 28000.- krooni ning AN kuuluva videokaamera

„Panasonic“ (seerianumbriga J4HD02056) koos adapteri, puldi ja kaamerakotiga HP

(väärtusega 19 736.40 krooni), mida hoidis kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni enda elukohas Tallinna linnas XXX, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 03.09.2005.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas

Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, ajavahemikul 03.09.2005.a kuni 05.09.2005.a Tallinna

linnast XXXasuvast AS A ehituskonteinerist varastatud hüdrojaama „JCB Beaver“ (seerianumbriga 817/17705) väärtusega 45000.- krooni, mida hoidis kuni 11.03.2008.a Tallinna

4 linnas XXX asuvas OÜ A puidutöökoja ruumides, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 2006.a veebruarikuust 2006.a märtsikuuni omandas eeluurimisel tuvastamata

kuupäeval ja kohas Tallinna linnas Jako S ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul

2006.a jaanuarikuust 2006.a veebruarikuuni Tallinna linnast XXX asuvalt ehitusobjektilt varastatud, K OÜ-le kuuluva laserloodi ”Stanley“ väärtusega 4000 kr ning ajavahemikul 2006.a veebruarikuust 2006.a märtsikuuni XXXasuvalt K OÜ ehitusobjektilt varastatud kaugusmõõdiku

”Hilti“ seerianumbriga 22904081 väärtusega 8260 kr, mida hoidis oma isa NNelukohas

XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 14.07.2006.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas

Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, 14.07.2006.a ajavahemikul kell 22.15 kuni kell 22.30

Tallinna linnast XXX asuva kaubanduskeskuse NCjuurest varastatud, VJkuuluva jalgratta

„Corratec Halcon“ (seerianumbriga TTK5802344) väärtusega 5029.- krooni, mida hoidis oma isa NN elukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 15.08.2006.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas

Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise

tulemusena saadud, ilma dokumentideta, 15.08.2006.a kella 16.25 paiku Tallinna linnast

XXXasuvatest, B kontoriruumidest varastatud AS-le I kuuluva fotoaparaadi „Canon“

(seerianumbriga 6234406606, koos mälukaartide ning kaamerakotiga „Samsonite“) väärtusega 13927.95 krooni, mida kasutas ja hoidis oma elukohas Tallinna linnas XXX kuni 05.03.2008.a

teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 18.08.2006.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas

Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, 18.08.2006.a ajavahemikul kell 15.30 kuni kell 16.45

Tallinna linnast XXXasuvast Tallinnas P ruumidest varastatud, VLkuuluva fotokaamera „Fujifilm Finepix S3 PRO“ (seerianumbriga 51L00795) väärtusega 29500.- krooni, mida hoidis

oma elukohas Tallinna linnas XXX kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 04.04.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna

linnas Mustamäe tee 100 asuva maja piirkonnas omandas Kristo P ja Ivar K ilma dokumentideta, viimaste poolt ajavahemikul 05.05.2007.a kell 21.00 kuni 06.05.2007.a kell

07.30 Tallinna linnast XXXvarastatud CCR POÜ-le kuuluva mootorsae „Stihl MS 170“

väärtusega 3500.- krooni ning 2 piikvasarat „Makita“ seerianumbritega 121047 ja 121000

väärtusega kokku 22000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni

05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 04.04.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas

Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise

tulemusena saadud, ilma dokumentideta, ajavahemikul 01.04.2007.a kell 20.00 kuni

04.04.2007.a kell 18.30 Harjumaalt XXXasuva keskmise trepikoja keldrist varastatud, AT

kuuluva rolleri „Derby“ väärtusega 43600.- krooni, mida hoidis enda valduses ja kasutuses

olevas rendigaraažis Tallinna linnas XXXkuni 04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

5

- ajavahemikul 30.05.2007.a kuni 06.06.2007.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas

Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise

tulemusena saadud, ilma dokumentideta, 30.05.2007.a kella 12.12 paiku Tallinna linnast

XXXasuvast AS A ruumidest varastatud, KLkuuluva jalgratta „Trek 4500“ (seerianumbriga

TBI0415C31D1239) väärtusega 10000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas

kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 28.06.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna

linnas Mustamäe tee 100 asuva maja piirkonnas omandas Kristo P teadvalt kuriteo

toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 28.06.2007.a kell 17.00 kuni 29.06.2007.a kell 08.30 Harjumaalt Nissi vallast Riisipere alevikust

XXXasuvast Nissi surnuaia kalmistu kabelist varastatud, Nissi vallavalitsusele kuuluva võsalõikaja „Partner“ (seerianumbriga 052200020) väärtusega 9390.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 2007.a juunikuust kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise

tulemusena saadud, ilma dokumentideta, ajavahemikul 2007.a juunikuust kuni juulikuuni

Harjumaalt XXXehitusobjektilt varastatud, OÜ-le R kuuluva generaatori „SDMO LX3000“

(seerianumbriga 15/2004-34535749-004) väärtusega 5000.- krooni, mida hoidis oma isa

NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 2007.a juulikuust kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas

Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise

tulemusena saadud, ilma dokumentideta, ajavahemikul 2007.a juulikuust kuni augustikuuni

Harjumaalt XXXalevikus asuvast suvilakooperatiivist „I“ varastatud, ILkuuluva muruniiduki

„Partner“ (seerianumbriga 953878124) väärtusega 5000.- krooni, mida hoidis oma isa

NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- 10.08.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval omandas Nissi valla territooriumil Kristo P teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta,

viimase poolt ajavahemikul 10.08.2007.a kell 18.00 kuni 14.08.2007.a kell 15.00 Harjumaalt

XXXkülast endise meierei hoones asuvast puidutöökojast varastatud, ALkuuluva kompressori

„Aircom GS 17/50/330/CAR/T“ (seerianumbriga 41728) väärtusega 8000.- krooni ning ML

kuuluva survepesuri „Kärcher“ (seerianumbriga 050052) väärtusega 4240.- krooni, hoides

kompressorit enda valduses ja kasutuses olevas rendigaraažis Tallinna linnas XXXkuni

04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni ning survepesurit oma isa NNelukohas XXXmajas kuni

05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 01.10.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas

Tallinna linnas omandas Kristo P teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma

dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 01.10.2007.a kell 19.00 kuni 03.10.2007.a kell 17.50

Harjumaalt XXXpaiknevalt krundilt varastatud, AT`ile kuuluva trimmeri „Homelite“ (seerianumbriga 2005-025687) väärtusega 3000.- krooni muruniiduki „Partner“ (seerianumbriga

50500251) väärtusega maksumusega 5000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas

XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

6

- ajavahemikul 21.10.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas

Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, 21.10.2007.a kella 10.00 paiku Tallinna linnast XXX

asuvast K spordihalli ruumidest varastatud, MMkuuluva sülearvuti „HP Compaq“

(seerianumbriga CNU4340TLY) väärtusega 16000.- krooni, mida kasutas ja hoidis oma elukohas Tallinna linnas XXX kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 2007.a oktoobrikuust kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma

dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 2007.a oktoobrikuust kuni 2008.a aprillikuuni Harjumaalt XXXtalust varastatud, MSvalduses oleva paadimootori „Suzuki“ (seerianumbriga 783387) väärtusega 20000.- krooni, mida hoidis enda valduses ja kasutuses olevas rendigaraažis

Tallinna linnas XXXkuni 04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 22.11.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna

linnas Mustamäe tee 100 asuva maja piirkonnas omandas Kristo P ja Ivar K teadvalt kuriteo

toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimaste poolt ajavahemikul 22.11.2007.a kell 11.00 kuni 25.11.2007.a kell 17.00 Harjumaalt XXX talust varastatud, NK

kuuluva muruniiduki "Briggs&Stratton“ (seerianumbriga 3260428) väärtusega 3500.- krooni

ning mootorsae „Partner 5500“ väärtusega 3500.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas

XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 2007.a novembrikuust kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 2007.a novembrikuust kuni 25.12.2007.a Harjumaalt

XXXasuval krundil paiknevast kuurist varastatud, Jüri Bile kuuluva survepesuri „Kärcher“ (seerianumbriga 079469) väärtusega 1200.- krooni ning ehitusrakmed „Froment“ väärtusega

1000.- krooni, mida hoidis enda valduses ja kasutuses olevas rendigaraažis Tallinna linnas

XXXkuni 04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 05.12.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja piirkonnas omandas Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise

tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 05.12.2007.a kuni

07.12.2007.a Harjumaalt XXXtalust varastatud, TVkuuluva jalgratta “Trek 810”

(seerianumbriga WTU0A0492S) väärtusega 6000.- krooni, hekilõikuri “Husqvarna 325HS75” (seerianumbriga 013900105) väärtusega 6500.- krooni ning tikksae “Kress 500ST E” väärtusega

3600.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud

läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 05.12.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja piirkonnas omandas Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise

tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 05.12.2007.a kuni

29.12.2007.a Harjumaalt XXXasuvast kuurist varastatud, KPkuuluva muruniiduk „MTD“

(seerianumbriga CB207T10041) väärtusega 4700.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas

XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

7

- ajavahemikul 09.12.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja piirkonnas omandas Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise

tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 09.12.2007.a kell 18.00

kuni 11.12.2007.a kell 11.00 Harjumaalt XXXasuvast garaažist varastatud, RT kuuluva laste ATV „Chongqing Huansong“ väärtusega 30000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas

XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 15.12.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas

omandas Kristo P ja Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma

dokumentideta, viimaste poolt ajavahemikul 15.12.2007.a kuni 27.12.2007.a Harjumaalt

XXXkülast aiandusühistu XXXvarastatud, AKkuuluva elektridrelli „Hitachi FDV 16VB2“ (seerianumbriga J880014) väärtusega 1300.- krooni, mootorsae „Partner 351“ väärtusega 4500.- krooni ning ketassae „Makita“ (seerianumbriga 0098899) väärtusega 1500.- krooni, mida hoidis

oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 20.12.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas

omandas Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 20.12.2007.a 18.00 kuni 14.01.2008.a Harjumaalt XXXvarastatud, ETkuuluva naelapüstoli „Gelb“ (seerianumbriga 39081) väärtusega 200.- krooni ning hekikäärid „Metabo“ (seerianumbriga 08345000) väärtusega maksumusega 1000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 29.12.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja piirkonnas omandas Ivar K ja Kalle K teadvalt kuriteo

toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul

29.12.2007.a kell 16.00 kuni 30.12.2007.a kell 11.30 Harjumaalt XXX asuvast garaažist

varastatud, AJkuuluva ATV „Dingo“ (kerenumbriga LWOXCDG0061001650) väärtusega

32990.- krooni, paadimootori „Honda“ (seerianumbriga 005311) väärtusega 10490.- krooni,

mootorsae „Jonsered“ (seerianumbriga 4350353) väärtusega 2500.- krooni, trimmeri

„Husqvarna“ (seerianumbriga 968020514) väärtusega 7000.- krooni ning 4 sõiduauto Opel

Calibra velge koos suvekummidega väärtusega kokku 10000.- krooni, mida hoidis oma isa

NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 02.02.2008.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna

linnas „Szolnoki“ piirkonnas omandas Annika L teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt 02.02.2008.a kella 20.46 paiku Tallinna linnast XXX asuva kohviku „K“ laualt varastatud, Jaapani kodanikule TYkuuluva sülearvuti „HP Compaq“

(seerianumbriga CN07423PY5) väärtusega 8000.- krooni, mida hoidis oma elukohas Tallinna

linnas XXX kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 01.01.2008.a kuni 05.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna

linnas Mustamäe tee 100 asuva maja piirkonnas omandas Marek M teadvalt kuriteo

toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, ajavahemikul 2004.a juulikuust kuni

augustikuuni XXXkülas asuvast JMOÜ tootmishoonest varastatud paksusmasina „DeWalt“ (seerianumbriga 200124-CT0164) väärtusega 12000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas

XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

8

- ajavahemikul 21.01.2008.a kuni 23.01.2008.a eeluurimisel kindlakstegemata päeval Tallinna linnas Pärnu mnt 238 asuva Järve Selveri juures omandas isiku vahendusel ja isikult, kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud, 11.01.2008.a Tallinna linnast XXXasuvast V

OÜ-st renditud ning HLEAS-le kuuluva sõiduauto Mazda 6 (registreerimisnumbriga XXX) väärtusega 195 000.- krooni 4000.- krooni eest, mida hoidis enda valduses ja kasutuses olevas

rendigaraažis Tallinna linnas XXXkuni 04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 2008.a veebruarikuust kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 ja Puhangu tänava asuva maja piirkonnas omandas Andres P

ja Kalle K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase

poolt ajavahemikul 2008.a veebruarikuust kuni märtsikuuni Harjumaalt XXX asuvalt krundilt

varastaud, Scruuv OÜ-le kuuluva generaatori „SDMO LX3000“ (seerianumbriga 48/2006-

46761000-011) väärtusega 11000.- krooni, mida hoidis enda valduses ja kasutuses olevas panipaigas Tallinna linnas XXXkuni 04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

- ajavahemikul 18.02.2008.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas

omandas Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta,

viimase poolt ajavahemikul 18.02.2008.a kell 10.00 kuni 19.02.2008.a kell 12.00 Harjumaalt XXXkülast suvilakooperatiivist T varastatud, S Ž kuuluva elektrisae „Partner“ (seerianumbriga

61173407) väärtusega 1200.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni

05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Seega pani A.V oma tahtliku tegevusega toime kuriteo toimepanemise

tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise vähemalt teist korda, suures ulatuses, s.o. KarS § 202 lg. 2 p. 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.V süüdistatakse samuti ka selles, et tema, ajavahemikul 2008.a veebruarikuust

kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas omandas eeluurimisel

tuvastamata isikult ilma Relvaseaduse §-s 32 ettenähtud relvasoetamisloata laskekõlbuliku jahipüssi TOZ-32 (seerianumbriga 34197) ning jättis soetatud relva registreerimata Relvaseaduse §-s 33 ettenähtud korras, hoidis jahipüssi TOZ-32 ilma Relvaseaduse §-s 34 sätestatud relvaloata enda valduses ja kasutuses olevas keldriruumis Tallinna linnas XXXkuni 04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni.

Seega pani A.V oma tahtliku tegevusega toime toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o. KarS § 418 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 01.01.2008.a kuni A.V 06.01.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas kallutas tahtlikult Grete K tahtlikule

õigusvastasele teole – ametiasutusele valeandmete esitamise toimepanemisele muu hüve saamiseks, veendes Grete K võtma enda peale 01.01.2008.a kella 06.40 paiku Tallinna linnas

Mustamäe tee 59 toimunud liiklusavarii põhjustamise, et vabaneda vastutusest väärteo toimepanemise eest ja sellele järgnevast karistusest, mistõttu P.A.V poolt tekitatud tahtluse

tulemusena andiski Grete K 17.01.2008.a Tallinna linnas Rahumäe tee 6 asuvas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariiteenistuses enda menetlusaluse isiku ülekuulamisel

teadvalt tegelikkusele mittevastavaid ütlusis selle kohta, nagu tema oleks olnud 01.01.2008.a kella 06.40 paiku Tallinna linnas Mustamäe tee 59 toimunud liiklusavarii põhjustanud sõiduki roolis, kuigi tegelikkuses pani kõnealuse väärteo toime P.A.V. 07.02.2008.a väärteoasjas nr

9 2314,08,002493 koostatud otsusega karistati G. K Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ning 7431 lg 1 järgi

kvalifitseeritavate, 01.01.2008.a kella 06.40 paiku toime pandud väärtegude eest, mistõttu vabanes P.A.V väärteokaristusest.

Seega pani A.V oma tahtliku tegevusega toime teise isiku kallutamise tahtlikule

õigusvastasele teole – ametiasutusele valeandmete esitamisele muu hüve saamiseks, s.o. pani toime KarS § 280 lg. 1 – KarS § 22 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil üle kuulatud süüdistatav A.V seletas, et nii süüdistusakti kui ka süüdistuse sisu on talle arusaadav. KarS § 202 lg.2 p.2, 3, KarS § 418 lg.1 ja KarS § 280 lg.1 - KarS § 22 lg.2 järgi

temale inkrimineeritavate kuriteo toimepanemises ta ennast süüdi ei tunnistanud.

Andes kohtuistungil temale temale inkrimineeritud kuritegude KarS § 202 lg. 2 p. 2,3 järgi toimepanemises ütlusi selle kohta, et osa asju on tema omad olnud, aga ta ei olnud sellest teadlik,

et need on varastatud. Kinnitab, et omandas ja hoidis enda elukohas videokaamerat „Sony“

seerianumbriga 1342386 ja videokaamerat „Panasonic“ seerianumbriga J4HD02056 koos

adapteripuldi ja kaamerakotiga. Hetkel ei meenu, millistel asjaoludel ta need esemed, mille omandamist ta kinnitasite, omandas, ta ei mäleta, kas pandimajast või Balti jaama turult. Hetkel ei mäleta. Jääb selle juurde, et omandamine toimus kas pandimajast või Balti-jaama turult. Seda tehingut,

ostu-müügi oma kirjalikult ei fikseerinud, ei mäleta küll. Kahjuks ei mäleta. mis hinnaga ta omandas need videokaamerad koos lisadega, mis süüdistuses on nimetatud. Täpselt ei mäleta, kas omandades neid esemeid ta sai enda valdusesse ka tehnilised dokumendid,

mis tavaliselt sellise kalli tehnika juurde kuuluvad, aga võis olla küll mingi dokument selle kohta. Ei ole seda otsinud, aga võib seda teha. Võimalik, et on alles. Ta ei leia põhjust, milleks tal on vaja neid otsida. Tema ei pea tõendama, et on süütu. Ta ei mäleta, kas omandades need esemed, küsis esemete müüjalt ka nende päritolu kohta. Vaevalt. Kui ta ostab pandimajast asja, siis vaevalt see varastatud on. Võimalik, et omandas esemed Balti- jaama turult. Ta võis küsida, võis ka mitte. Kinnitab, et mingi hüdrojaama ta viisi sinna Ai puidutöökoja ruumidesse, kas see just see on, ta ei tea, aga võis olla. Hüdrojaama ostis kas interneti, „Kuldse Börsi“ või „Soovi“ kuulutuse peale mõned kuud ennem, kui teda kinni peeti. Tema reageeris müügikuulutusele. Seda hüdrojaama müüs meesterahvas, täpsemalt ei oska kirjeldada. Kui täpselt mäletab, siis said kokku Mustamäe Hesburgeris. Hüdrojaama omandas isiklikuks otstarbeks. Korteris oli remont pooleli, soovis seda

kasutada kompressorina. Vist ei saanud selle hüdrojaamaga kaasa selle müüjalt ka mingid dokumente, kui ta õigesti mäletab. Ta ei osanud küsida hüdrojaama müüjalt dokumente, mis tõestaks, et see müüdav asi kuulus just sellele müüjale. Et kui inimene müüb, siis on see tema oma. Ta veel ütles, et tema firma läks pankrotti ja ta enam ei kasuta seda, et see seisab tal kasutult. Kahjuks ei mäleta, millisest firmast oli jutt, ei oska enam öelda. Hoidis seda hüdrojaama OÜ A puidutöökojas, tal polnud seda kuskil mujal hoida. Tal tol hetkel ei olnud ehitajat, kes sellega tööd hakkaks tegema. Küsis, kas võib hoida seni ja võis. Küsis luba hoida seda OÜ A ruumides töökoja omanikult AA. AAon tuttav.

Hüdrojaama hinnaklass võis jääda kuskil 10 000 krooni kanti. Lõplik hind tuli läbirääkimise käigus. Alguses oli hind kindlasti kuulutuse peal ja siis nad Klesid ja tingisid seda hinda. Temal ei tekkinud kahtlust, et oluliselt kallimat tööriista müüakse selle turuväärtusest oluliselt

madalamalt, ta ei leia, et tegemist oli oluliselt madalama hinnaga. Tegemist oli kasutatud tööriistaga. Uue asja hind on üks asi, kasutatud asja hind on teine asi, paar aastat vana on juba

kolmas asi. See oli soodne hind. Tema teada on uue ja kasutamata hüdrojaama väärtus üle 20 000 natukene. Loomulikult enne nii kalli asja ostu luges internetist, et mitte liiga palju välja käia kasutatud tööriista eest.

10 Kaugusmõõdiku „Hilti“ jättis Jako S tema kätte, aga laserloodi „Stanley“ kohta ei oska midagi öelda. Jako S laenas temalt raha ja jättis kaugusmõõdiku hoiule, niikauaks kuni maksab raha tagasi. Ta ei mäleta seda summat täpselt, mille Jako S laenas. Jako S on tuttav. Miks Jako S

just tema poole pöördus laenu saamiseks, on raske öelda, ju siis tal polnud kelleltki teiselt laenata. Äkki keegi oli kuritarvitanud usaldust. Neid isikuid on veel, kellele ta aastate jooksul raha on laenanud.

Jako S ütles, et see on tema isiklik tööriist, millega ise töötab. Kontrollis seda „Hilti“ koduleheküljelt, et kas tööriist on varastatud ja kas garantii kehtib. Ta kontrollis seda ja see ei olnud varastatud. Tööriistad olid tema valduses nii kaua, kui nad ära võeti vahistamise käigus. Ta ei mäleta, kui kaua ajaliselt, aga üsna pikka aega. Ta otsis vahepeal Jako S t, tahtis talle seda tagasi anda, et raha tagasi saada, aga ta oli oma numbri ära vahetanud ja ta ei leidnud teda. Ta Kis selle kaugusmõõtja isale, ta arvab. Nagu ta ütles, siis ta otsis Jako S t, aga tulutult. Kuna ta teda ei leidnud, siis ta eeldas, et tal ei lähe seda vaja ja kuna tal ei läinud ka seda vaja, siis ta Kis selle ära. Tema seda ei tea, et Jako S on varem kriminaalkorras varguste eest karistatud isik. Ei kinnita seda, et ta omandas jalgratta „Corratec Halcon“ ja hoidis seda oma isa NNelukohas. Ta võib arvata, miks nimetatud jalgratas läbiotsimise käigus tema isa elukohast leiti, aga ta ei oska öelda. Neil on suur pere, võib olla kellegi jalgratas, tema ei oska öelda. Peale vahistamist on tal väga keerulised suhted oma lähedastega. Tal ei ole mahti olnud rääkida. Ta kordab veelkord,

et läbiotsimise käigus võeti ära palju neile kuulunud asju, mis kuulusid neile. Tänu sellele on nendega tülis ja ei saa siiani läbi. Ta ei ole täpsustanud neid asju. Tema ei olegi väitnud, et kindlasti pereliikmete asju võeti läbiotsimise käigus ära, võib olla ka pereliikmete tuttavatelt, ta ei tea. Tema teab ainult neid asju, mis talle kuuluvad.

Kinnitab, et ta omandas fotoaparaadi „Canon“ seerianumbriga 6234406606 mälukaartide ning kaamerakotiga „Samsonite“ ning hoidis seda oma elukohas XXX. Ei mäleta, kellelt ja kus ta

selle fotoaparaadi omandas, aga arvab, et pandimajast oli ostnud. Ta ei mäleta, millisest

pandimajast, aga see sai ostetud pandimajast. Ei mäleta, mis hinna eest ta omandas selle

fotoaparaadi, ei oska öelda. Ei mäleta, kas ostu- müügi kohta vormistati mingi dokument ka.

Garantiitõendit kindlasti ei antud, ta kahtleb selles. Garantiitõendit kindlasti ei antud, aga ostumüügi arvet ta ei tea, sest ei mäleta. Ei otsinud seda dokumenti, kui sai teada, et on alustatud kriminaalmenetlust, sest teda vahistati ja tal ei lastud näidata ega otsida midagi. Ei mäleta täpselt,

kas ta seda fotoaparaati kasutas ka, kui siis vähesel määral. Selle fotoaparaadi omandas

tehnikahuvi eesmärgil, sest see tundus väga huvitav aparaat olevat. Ta juba vastas, et ta ei mäleta, millise hinna eest ta omandasite selle fotoaparaadi. Kinnitab, et ta omandas digifotokaamera „Fujifilm Finepix S3 PRO“ seerianumbriga 51L00795 ja hoidis seda enda elukohas XXX.

Kuupäeva ta ei mäleta, aga ostis Balti- jaama turult, kus müüakse tehnikat. Kioskist. Selle fotokaamera juurde ei kuulunud mingit dokumente, selle digikaamera ta ostis varuosadeks, kuna tal oli vaja akut saada teisele kaamerale ja ta lootis, et sealt õnnestub akut saada. Öeldi, et see ei ole töökorras ja siis olekski paras aku kasutamiseks. Kohapeal ei veendunud, kas see kaamera on töökorras või ei ole, kuna müüja ütles, et ei tööta ja ta vajas seda varuosadeks.

Ta usub, et omandas selle alla tuhande krooni, sest uus aku maksis 1500 krooni ja see oli odavam. Nii, et alla tuhande krooni, ta arvab. Ta ei osanud poest sellist küsimust küsida, et kes selle kaamera on müüki toonud või mis selle päritolu on. Ta ei tulnud selle peale, et siukest asja küsida. Ta arvab, et kassatšeki ta sai. Kahtleb selles, kas see kassatšekk on tal siiamaani alles ka. Kaamerat ei saanud kasutada varuosadeks, kuna aku ei sobinud, aga kaasas olnud adapterit sai kasutada. Ei vaadanud, kas sinna mälule oli salvestatud ka mingeid pilte, kuna ta arvas, et see

kaamera ei tööta. Ta teadis, et see ei ole töökorras ja ta ei osanud seda vaadata. Kaamera oli ebakomplektne, sel ei olnud objektiivi küljes.

Kinnitab, et omandas Kristo P ja Ivar K piikvasarad „Makita“ seerianumbritega 121047 ja 121000 ning hoidis neid oma isa elukohas. Mootorsae „Stihl MS 170“ kohta ei oska öelda.

11 KPja Ivar K mõlemad on ta tuttavad. Kristo Pon ta mõned korda näinud ja Ivar K on võlgu talle. Ivar K jäi temale võlgu selliselt, et ta müüs temale sõiduauto ja ta ei ole võimeline või ei

soovi talle selle eest ära maksta. Numbrimärke ei mäleta, aga see auto oli Peugeot 406. Automüük Ivar K võis olla võib olla kolm aastat tagasi. Müüs auto Ivar K vist 40 000 krooni

eest. Ostu-müügi vormistamine toimus kindlasti läbi ARK-i ja loomulikult vormistati ostu- müügileping. Arvab, et see ostu-müügileping on käesolevaks ajaks alles 100 % ei garanteeri, aga arvab, et on. Nende tööriistadega on nii, et ta ostis need pandimajast välja, need olid Ivar K omad. Ivar K ütles, et kui tahab, siis ostku pandimajast välja, saab endale soodsa hinnaga. Pandimajast ostis

need tööriistad, Ivar K ütles, et viis sinna. Need pidavat olema head tööriistad, ta ise töötas nendega ja siis ta ütles, et niimoodi saab hea hinnaga. Kuna Ivar K ise tegeleb „ehituse peal“ ja pandimaja tegi temaga lepingu, siis pandimaja ei tee seadusevastaseid lepinguid. Talle pandimajast mingeid dokumenti ei näidatud nende tööriistade ostu-müügi tõendamiseks, ta ei pidanud vajalikuks seda võtta. Mingi paber anti, aga ta ei pidanud vajalikuks, sest garantiid enam polnud. Tööriistade peal mingeid logosid firmanimega ei olnud, kindlasti mitte. Omandas

tööriistad, sest tegi korteris remonti. Oli vaja vannitoa põrand välja lõhkuda. Kasutas ka neid tööriistu korteriremondiks.

Kristo P ja Ivar K tunneb lapsepõlvest. Nad elasid kõrvuti majades. Mõlemad elasid kõrval

majades. Suhtles nendega harva. Ivar K peale seda, kui auto müüs, oli sunnitud suhtlema tihemini, sest helistas ja küsis raha kohta, mis ta lubas maksta. Ta ei mäleta, kuidas Ivar K tuli selle peale, et pakkuda talle need tööriistad pandimajast välja osta, kui nii harva suhtlesid. Ta ei oska öelda. Seda ta ei tea, et KP ja Ivar K on varem kriminaalkorras karistatud, muuhulgas ka varguste eest. Kinnitas, et on omandanud rolleri „Derby“ ja hoidis seda XXX garaažis, oli vist jah. Ta ei tea, kas see oli sama, aga võimalik. Täpselt ei mäleta kellelt, millal ja kus ta selle omandas aga ühe rolleri on ostnud auto24 portaali kaudu. Ise ostukuulutust ei ole pannud sinna, seega ta eeldab, et siis ikka müügikuulutuse peale. Ta ei mäleta enam seda noormeest, kes seda rollerit müüs.

Tema oma rolleri sai tagasi politseilt, teise kohta ta ei oska midagi öelda. Tema räägib selle rolleri kohta, mis ta tagasi sai, teise kohta ta ei oska midagi öelda. Ta ei mäleta midagi rolleri

omandamise asjaolude kohta, see ei ole tema roller. Sellest rollerist ta ei tea midagi, ta enda rollerist räägib. Ta ajas segamini. Tallinnas XXX garaažis hoidis paadimootorit Suzuki. Ei meenu küll, kas oli veel mingeid esemeid, võib olla automakk või midagi, aga midagi suurt küll ei olnud. Seal võis olla küll roller

ja mootorrattaid oli. UE tegi remonti seal. Parandas rollereid, mootorrattaid, paate või mida iganes. Ta täpselt ei tea, kellele garaaž kuulus. Ta arvab, et UE emale, aga ta ei ole kindel. Garaaž oli

kahe pere peale. Mõtteline pool garaažist kuulus E emale, teine pool ta ei tea kellele. Tema pigem käis seal remontimas oma autosid, sest E aitas tal autosid remontida. Paadimootor oli, jah, garaažis, sest tal ei olnud seda kuskile panna. Ta ei hoidnud oma paljusid asju isa juures, seal oli tema asju ja ta perele kuuluvaid asju. Tema asju oli seal vähe. Ei kinnita, et omandas jalgratta „Trek 4500“ seerianumbriga TBI0415C31D1239 ja hoidis seda oma isa elukohas rannamajas. Midagi ei oska öelda selle jalgratta kohta, et millistel asjaoludel sattus see jalgratas tema isa elukohas olevaks ja sai läbiotsimise käigus ära võetud. Ei oska öelda, kas ta ise nägi isa elukohas sellist jalgratast olevat. Ta arvab, et ei näinud, sest ta harva viibis seal. Ei mäleta, et ta oleks omandanud Kristo P võsalõikaja „Partner“ seerianumbriga 052200020 ja

hoidnud seda oma isa elukohas, ei oska kindlalt öelda, kas ta just antud võsalõikaja ostis või mitte. Ta ei oska öelda, kas tal on kodus mingeid dokumente selle kohta, et ta on omandanud sellise võsalõikaja või on sellel mõni tehniline dokument. Ta pole näinud, ta ei tea. Kaks analoogset kompressorit antud kriminaalasja raames ära. Ühe ta ostis jah, aga ta ei tea, kas see just oli see „SDMO LX3000“ seerianumbriga 15/2004-34535749-004. Ühe kompressori ta

12 ostis Puhangu pandimajast, temale müüs selle Peeter Ki nimeline mees. Selle müügi juures oli

Kalle K ja ta kinnitas, et see ei ole varastatud. Ühe ta ostis sealt. Kalle K ei pakkunud seda

kompressorit, vaid Peeter K. Ta ütles, et tal on kompressor pandimajas, mille tähtaeg hakkab lõppema. Ta ütles, et see ei ole tema oma ja ta küsis, et kelle oma siis. Tema ütles, et Kalle K palus temal selle panti viia. Siis said kokku, ta ütles Peetrile, et kutsugu Kalle ka, et pärast ta ostab selle välja ja ta hakkab tagasi nõudma. Seal kohapeal oligi Kalle K, Peeter K ja keegi oli veel. Kalle kinnitas, et see on tema isiklik kompressor, temal ei olnud selle vastu midagi, kui ta ostab selle välja ja jätab omale. Kui ta õigesti aru sai, siis Kalle K oli Peeter K võlgu ja siis Kalle andis oma kompressori Peetrile panti viia, et too saaks siis võlgu olnud raha tagasi. Jutt on

generaatorist. Ta vabandab, ta ajas sassi. See läks nüüd valesti. Õige on generaator, mitte kompressor. Saab öelda ainult, et on ainult ühe generaatori ostnud. Teise kohta ta ei oska midagi öelda. Seerianumbritega ei tee ta praegu vahet. Ta andis praegu ütlusi juba eelviimase episoodi kohta, mitte selle generaatori kohta, mille kohta küsiti. Sellest ta ei tea midagi.

Kinnitab Andres P ja Kalle K generaatori „SDMO LX3000“ seerianumbriga 48/2006-

46761000-011 omandamist ja hoidmist Tallinnas XXXpanipaigas. Selle sama kohta ta rääkis, selle ostis ta Peeter K ja Kalle K, kolmas mees võiski olla P seal juures. See oli seal XXX keldriboksis ehk panipaigas ehk kõige õigemini vist prügikonteineritehoidlas. UEi ema rentis seda ruumi kas ühistult või kelleltki. Nii Urmas rääkis. Tema teada sai generaatori enda valdusesse 2500 krooni eest pluss intress, mida pandimaja tahtis selle hoidmise eest. Ta ei tea seda, et Andres P ja Kalle K on varem varguste eest karistatud, ta ei tunne neid nii hästi.

Ei mäleta selle kohta midagi, et oleks omandanud muruniiduki „Partner“ seerianumbriga 953878124.

Ei oska kinnitada fakti, et oleks omandanud kompressori „Aircom GS 17/50/330/CAR/T“

seerianumbriga 41728 ja survepesuri „Kärcher“ seerianumbriga 050052 ning hoidnud kompressorit garaažis XXXja survepesurit XXX külas, võis küll, kuid sada protsenti kindel ei ole selles. Mõned tööriistad ostis küll Kristo P, aga kas just täpselt need, ta kinnitada ei julge. Võib olla kaks-kolm korda on Kristo P tööriistu omandanud. Ta teadis tööriistu temale pakkuda sellepärast, et ta võis olla kuulnud, et tegeleb ehitusega ja on huvitatud tööriistadest. Tema ise

pole Kristo P midagi sellist rääkinud, ju on siis kuskilt kuulnud. Tegeles korteriremondiga.

Abistas inimesi korteriremondiga. Oma õel aitas korteriremonti teha, lehekuulutuste peale

helistas ja läks appi, aitas teha. Käis välismaal, Rootsis. Tegi seal. Visiitkaardid ja kontaktandmed on olemas. Peast ta ei oska öelda konkreetseid nimesid, kellel on aidanud korterit remontida Kristo P on trimmeri ja muruniiduki ostnud, aga kas need on just need, trimmeri „Homelite“ seerianumbriga 2005-025687 ja muruniiduk „Partner“ seerianumbriga 50500251 ta ei tea öelda. Aga see „Homelite“, ta siiski arvab, et ikka on see, mis ta temalt ostis.

KPkinnitas seda, et tal on õigus neid asju müüa olles nende asjade seaduslik omanik, oma sõnadega. Ta ei leidnud põhjust, et temas kahelda või mitte usaldada. Ta kinnitas, et need on tema või mõne ta tuttava omad, kes ei tarvita neid enam ja ta usaldas teda. Teda on teise kriminaalasja raames ülekuulatud tunnistajana ühe mingi uue segisti osas, mille KPtõi tema kätte, selle kohta ta andis seletusi politseis. Kohtusse ega kuhugi mujale teda pole kutsutud. Kristo ütles pärast selle politseis käimise kohta, et kõik on korras, see oli mingi eksitus.

Kinnitab MMkuuluva sülearvuti „HP Compaq“ seerianumbriga CNU4340TLY omandamist ja hoidmist oma elukohas XXX. Tal oli „Kuldsesse Börsi“ pandud kuulutus, et ostab sülearvuti ja siis selle peale. Isikut, kes müüs, kirjeldada ei oska, aga meesterahvas, kes oli keskealine. Arvab, et selle sülearvuti ostu-müügi kohta mingi dokumenti ei vormistatud. Ta ei pidanud vajalikuks.

Sülearvuti oli koos laadijaga, komplektne selles osas. Kontrollis, lisaks kontrollis veel „HP“ koduleheküljelt selle kohta. Sisselogimiseks arvuti mingit parooli ei küsinud, sest sai kontrollida andmeid ja seerianumbreid. Ta helistas „HP-sse“, et kas on garantii ja muu. „Kungla Dialoogi“

helistas, see on „HP“ maaletooja ja esindaja Eestis. Talle ei ole meelde jäänud midagi

iseloomulikku selle arvuti puhul, sest kui ta arvuti saab, ta ei sobra seal sees. Ta saab arvuti

13

usalduse peale, et ta kustutab asjad ära ja ta ei sobra ega hakka teise inimese järgi nuhkima.

Arvutimüüja ütles talle arvuti päritolu kohta, et arvuti on vanem ning, et ta tahab uuemat ja

kaasaegsemat. Omanikul ei olnud aega tegeleda müügiga ja sellepärast müüs kiirmüügiga, et mitte ise asja kuulutama hakata. Ta andis seepärast ka tuhande krooni võrra odavamalt. Hinda ei oska öelda, ei mäleta. Ta on erinevaid sülearvuteid ostnud. Ostis selle kindlasti odavamalt kui

16000 krooni, sest 16000 krooni on uue ja garantiiga arvuti hind. Nii, et tema võis osta seal 6000- 7000 krooniga. Teab seda, et selle sülearvuti garantii ei kehtinud, kuna interneti teel saab

kontrollida arvuti kohta, kas on garantii ja kas on varastatud arvuti. See on aadressil www.hp.com. Tuleb sisestada lihtsalt seerianumbrid, mida ta tegi. Ta arvab küll, et ta kasutas pärast ostmist ka seda sülearvutit. See on võimalik, et tema salvestas sinna sülearvutisse need

autodepildid, kuna ta tegeleb ka autode ostmise ja müügiga välismaalt. Kui ta omandas sülearvuti, ei küsind ta müüjalt mingit dokumentatsiooni, kuna ta ei pidanud seda vajalikuks

peale internetist asja kontrollimist. Või helistas maaletoojale, aga arvab, et kontrollis interneti kaudu. Ta ei vaadanud arvutis ringi, kuna tal ei ole kombeks teiste asjades nuhkida. Pidas seda, teiste asjades tuhnimist, ebaeetiliseks. Kinnitab, et on Ivar K omandanud paadimootori „Suzuki“ seerianumbriga 783387 ja hoidnud seda Tallinnas XXXgaraažis.

Ivar K oli tolleks hetkeks talle võlgu sõiduauto müügi eest. Tema helistas Ivar Kile ja tema pakkus võimaluse, et Soome tuttav tõi talle paadimootori ja et müüvad selle maha. Et siis tema

saab oma võlaraha tagasi ja see, mis üle jääb, siis saab Ivar K endale. Kokku koos võla mahaarvestamisega oli 15000 krooni, mille maksis paadimootori eest. Kogu raha ei arvestanud

võla katteks, kuna Ivar K ütles, et see ei ole tema isiklik mootor ja tema peab sellele isikule maksma selle eest. Ta oli fakti ees ja tal ei olnud teist võimalust, et oma raha tagasi saada.

Tema seda tuttavat, kes paadimootori omanik oli, ei näinud. Ivar ütles, et tuttav Soomest ja töökaaslane või siis lihtsalt Soome tuttav. Ivar K ütles, et ei ole võimalik tuttavaga kohtuda, kuna isik on Soomes ja temal ei olnud võimalik Soome minna. Ivar K lubas, et hiljem saame kohtuda,

et ta müüb soodsalt paadimootoreid. Ivar Kiga oli suusõnaline leping, oli usalduse tasemel.

Samamoodi, nagu autolgi. Hetkeolukorras tal ei olnud muud võimalust, hoolimata, et teda oli

kord alt veetud. Ei vormistanud võla tasaarveldust, sest ju siis Ivar K usaldas teda, sest ta ei võtnud allkirja. See oleks olnud Ivar Ki huvides temalt allkirja võtta. Tehingu sooritamisel, paadimootori omandamisel, ei antud kaasa ka paadimootori dokumente, aga see inimene, kes oli Soomes, pidi tegema ostu-müügi paberi, et ta ostis temalt. Ivar K oli vahendaja. Kontaktandmeid ei võtnud, aga nime ta küsis ja see on tal kuskile üles kirjutatud. See oli Soome nimi, aga hetkel ei mäleta. Tal ei antud võimalust politseile paadimootori omaniku nime avaldada. Nimi oli üles kirjutatud koju. Ta ütles, et ta saab seda teha, aga talle ei antud võimalust. Oli ju kinnipeetud. Palus uurijal teha vastastamist Ivar Kiga, aga seda ei tehtud. Ta loodab, et need avaldused on toimikus kirjas. Tema isiklikud märkmed ja ületähendused on sama väärtuslikud kui tema sõnad siin hetkel. Kui usutakse ta sõna, siis usutakse ka pabereid. Kui ta sõnu ei usu, siis ta käekiri ei pane ka teda

uskuma. Ta ei arva nii, et need dokumendid ja märkused võimaldaksid kontrollida tema usaldusväärsust.

Võimalik, et ta Kristo P ja Ivar K omandas muruniiduki "Briggs&Stratton“ seerianumbriga

3260428, aga mootorsaest „Partner 5500“ ei tea ta küll midagi. Ei saa kinnitada fakti, et muruniidukit hoidis XXX külas oma isa elukohas. Teab, et ostis Kristo P ühe muruniiduki, aga kas see on just see, seda ta ei saa kinnitada. KPon pakkunud muruniidukit ja trimmerit. Pakkus talle, et äial või kellelgi olid need asjad. Kuna suvila müüdi maha, siis neid asju ei olnud enam vaja ja siis ta pakkus talle neid müüa. Tema mäletamist mööda ta veel koos pakkus talle neid nii, et ta korraga ostis need. Miks KPneid just

temale pakkus, ta ei oska öelda. Ju KParvas, et kui tal on suvila, et siis tal läheb seda vaja. Initsiatiiv muruniiduki müümiseks temale tuli KPpoolt. Tema pole näidanud huvi üles niiduki ostmise asjus. On inimestega suhelnud erinevalt. On kokku saanud juhuslikult ja siis on küsitud. Kristo Pnägi Ivar Kiga koos. See võis olla võlaasjus, et kas tahab midagi osta. KPtuli uurima, et kas tal on

14 huvi millegi vastu, kui ta K asju ajas. Jako S l elab kõrval majas naine ja laps ning ta sõidab tema majast mööda. Ükskord ta nägi teda majast välja tulemas, siis ta tuli ja küsis, et kas tal on võimalik raha laenata. Ta mäletab seda, et KP ütles, et keegi naisepoolsetest sugulastest ostis selle ja paberid on olemas

ning lubas need hiljem tuua. Müügi hetkel ei andnud. Võimalik, et hiljem küsis, võimalik, et

mitte. Ta ei pidanud seda tähtsaks, kuna garantiid polnud ja siis ei ole seda ka vaja. Raske vastata, mis tema arvates on kõige usaldusväärsemaks garantiiks selle kohta, et temale müüdav ese kuulub just selle asja müüjale. Ta usub, et siis kui isik räägib ära, kas see kuulub talle või kellelegi teisele sugulastest või tuttavatest. Kui inimene räägib ära, siis tal ei teki kahtlust, et see

nii ei võiks olla. Kahtlus oleks võinud siis tekkida, kui seerianumbrid oleks kraabitud või üritatud eemalda, siis jah. Aga kui ei ole, siis tal ei teki kahtlust. Teda on ühe korra juba varem karistatud ebaseaduslikul teel saadud vara omastamisel. Seal otsuses oli konkreetselt, et neil oli

vara omandamine ja tehti avaldus selle kohta, et ta ei tagastanud neid. Tegi järeldused, ta tunnistas süüdi selles osas. Ta õppis seda, et tuleb veenduda, et ostetud asi ei oleks varastatud. Tuleb uurida ja kontrollida. Kui nii skeptiliselt suhtuda kõikidesse, siis ei saa ka poest midagi osta, sest iialgi ei tea, kui ka seal müüakse varastatud asju. Ta usub inimeste aususesse ja usub inimestesse.

Kinnitab, et ostis Ivar K survepesuri „Kärcher“ seerianumbriga 079469 ja ning hoidis seda Tallinnas, XXXasuvas garaažis. Ehitusrakmetest „Froment“ ei tea ta midagi. Ivar K on asjad samamoodi, et Ivar K oli võlgu ja tema küsis helistades temalt võlga. Ivar K pakkus talle oma survepesurit osa võla eest. Survepesuriga oli nii, et ta tõi selle tema kätte, et ta mõni päev hiljem leiab ostja sellele ja siis ta saab raha selle eest. Et talle näidata, et ta on huvitatud võla tasumisest. Ivar Kile ei andnud ta survepesuri eest mitte mingit raha. Ivar K ütles temale survepesuri päritolu kohta, nagu enamus asjade kohta, et Soomes jagatakse kasutatud tööriistu tasuta ära ja et tema saab neid sealt tuua ja natuke teenida nende pealt. Ta elas ja töötas siis Soomes. Tema teadis, et

Ivar K elas Soomes ja töötas Soome firmas. Kui palju ta seal elas või töötas, ei tea. Soome number tal igatahes oli ja ta helistas ka sellele numbrile. Ivar K ise rääkis, et ta töötab seal koos Andres J ja Peeter K . Et tegid tuumajaama seal. Midagi sellist.

Ta ei saa kinnitada, et omandas Ivar K jalgratta “Trek 810” seerianumbriga WTU0A0492S, hekilõikuri “Husqvarna 325HS75” seerianumbriga 013900105 ja tikksae “Kress 500ST E” ning hoidis neid XXX külas asuvas enda isa elukohas. Seda ta ei mäleta, ega tea midagi nendest. Fakti kohta, et Ivar K on selliste esemete müümist kinnitanud ja tema isa elukohast need leiti, ta ei oska selle kohta seletust anda, sest ta ei oska öelda. Tema pole hoidnud erinevates asukohtades oma asju. Isa asjad tagastati isale, tema asjad olid kodus ja E ema garaažis. Ikka mäletab enda asju. Kas nii ideaalselt, aga mäletab põhimõtteliselt küll.

Ei kinnita Ivar K muruniiduki „MTD“ seerianumbriga CB207T10041 omandamist ja hoiustamist XXX külas oma isale kuuluvas suvilas. Tema teada ta ei ole Ivar K seda ostnud. Ta ei kinnita, et ta oleks seda teinud. Ivar K ei suhelnud lisaks temale ka tema isa NN. Ta ei olnud tema ja tema isa ühine tuttav. Jääb vastuse võlgu selle kohta, kas keegi tema pereliikmetest või lähisugulastest, lisaks tema isale, suhtles Ivar Kiga, ta ei tea. Kinnitab fakti, et sai Ivar K laste ATV „Chongqing Huansong“, kuid ta ei hoidnud seda, vaid Kis õepojale ja tema viis selle sinna. Ta ei kinnita, et ta peale selle ATV Ivar K omandamist viis selle XXX külla, tema ei viinud seda sinna. Tema viis selle UEi juurde garaaži. Ta palus selle ära viia isal. Ta Kis selle õepojale ja isa viis selle ära, sest garaaži oli vaja tühjaks saada. Ivar K ise pakkus temale müüa seda ATV-d. Ta ei oska öelda, miks pakkus. Ta arvab, et võlast maha saada. Ta küsis veel bensiiniraha ja piletiraha, et see Soomest tuua. Tema andis Ivar Kile selle raha ja

kui ta toob ATV, siis läheb see jälle võlast maha. Maksis Ivar Kile, sest tal oli vaja raha, et sellele ATV-le järgi minna. Tema kattis kulud asja transportimiseks Eestisse. Kokku läks see sõit ja ATV umbes 7000 krooni. Ivar K ütles, et see on väike laste ATV ja see on Hiina toodang, siis

sellele ei ole mingeid dokumente. ATV- d omandades kontrollis selle töökorrasolekut, ta kohendas seda natuke. Kaitserauda keevitas, sest see oli lõhutud. Loomulikult ATV-d Ivar K

omandades kontrollis ka selle käivitumist. Kui tema selle ATV sai, siis oli süütelukus kaks

süütevõtit. Komplektselt olid kõik olemas, kõik olid lõhkumata ja töökorras. Proovides ATV

15

käivitamist, tegi seda süütevõtme abi, kaks süütevõtit oli komplektis. Vägivallaga millegi eemaldamist ei olnud näha.

Ei oska kinnitada Kristo P ja Ivar K elektridrelli „Hitachi FDV 16VB2“ seerianumbriga J880014; mootorsae „Partner 351“ ja ketassae „Makita“ seerianumbriga 0098899 omandamist ja nende hoidmist XXX külas tema isa elukohas, sest ta ei ole kindel selles. Ümber lükata ta ka ei saa ja kinnitada ka ei saa. Ta on P ostnud mitmeid asju ja seetõttu ta ei saa kindel olla, et ta just neid asju soetas.

Kinnitab Ivar K naelapüstoli „Gelb“ seerianumbriga 39081 ja hekikääride „Metabo“ seerianumbriga 08345000 omandamist ja hoidmist XXX külas tema isale kuuluvas suvilas, need

asjad Ivar K jättis talle kaubikusse. Ta sõidutas Ivar Ki kuskile ja ta unustas need talle kaubikusse. Ta ei tagastanud talle neid tööriistu, sest arvatavasti ta unustas ise ka need ära. Kuna isa ka kasutas kaubikut ja tema teist autot, siis võib olla ka tema unustas, sest ta ei küsinud temalt ja tal oli meelest läinud. Nad kasutasid mõlemad ühte ja sama kaubikut. Arvatavasti isa avastas need asjad ja kuna ei tahtnud kaasas vedada, siis tõstis maha. Kuna tema siis arvatavasti järgmine kord autot võttes ei näinud neid asju seal, siis nii nad tal meelest ära läksidki.

Kinnitab fakti, et ta omandas Ivar K ja Kalle K ATV „Dingo“ kerenumbriga LWOXCDG0061001650; paadimootori „Honda“ seerianumbriga 005311; mootorsae „Jonsered“ seerianumbriga 4350353; trimmeri „Husqvarna“ seerianumbriga 968020514 ja hoidis neid XXX

külas oma isa elukohas. Välja arvatud sõiduauto Opel Calibra 4 velge koos suvekummidega.

Esimest korda kuuleb mingitest velgedest, sest ta ei tea nendest mitte midagi. Kui ta õieti mäletab, siis Ivar K pakkus talle võla tasasaamiseks ATV-d. Hiljem ütles, et tal on paadimootor

ja mootorsaag ka mingisugune. ATV-st ta võib täpselt rääkida, teistest asjadest ei tea kindlat.

Ivar pakkus ATV-d ja paadimootorit müüa. Samamoodi, et osa tahab saada sularahas ja osa

tasaarvestust võlaga. ATV ja paadimootor pärinesid Ivar Ki sõnutsi samamoodi Soomest. Ta

ütles, et Soome tuttavate kaudu. Ivar K pakkus erinevaid paadimootoreid talle. Maksis samamoodi kokku arvestades, et osa võlga vähemaks ja ülejäänud sularahas. Paadimootori eest 3000 krooni ja ATV eest 5000 krooni, vist. Võib eksida. Ivar K ütles, et tegi tööd ja osa tööraha asemel objekti omanik andis haltuura korras talle asju sealt. Selle ATV- ja paadimootoriga oli asi nii, et see, kelle juures ta tööd tegi, maksis talle töö eest ATV ja paadimootoriga. See hetk, kui pakkus, siis ta ütles, et on võimalik saada töö eest

selliseid asju. Ivar K küsis, kas tal on huvi, et saaksid siis tasaarveldada võlga. Maksis veel

omakorda Ivar Kile, kuna tal on kulud, et need Eestisse tuua. Tal ei olnud rahasid. See oli

nendevaheline kokkulepe, et kui tema kompenseerib, siis Ivar K saab tuua ja tasaarveldada võlga. Kordab veelkord, et need asjad ei ole uued, prokurör lähtub uute asjade garantiiga hinnast. Laste ATV poest ostes on 16000 krooni. Seda väärtust ei olnud, aga talle müüdud asjadel. ATV- de kohta ütleb, et Hiina toodangul on tavaliselt 1 aasta garantiid. Kui seerianumbrit näed, siis väljalaske aasta järgi saab vaadata, kas garantii kestab. Antud paadimootori „Honda“ puhul, ta kontrollis helistades „Bike World-i,“ kes müüsid neid paadimootoreid. Küsis seerianumbri järgi, kas on garantiid. Nemad ütlesid, et nende andmete järgi ei ole garantiid. ATV-de kohta ei ole dokumente, aga paadimootori kohta oli jutt, et ta hiljem saab ostu-müügi lepingu teha. Lubas hiljem korda ajada. Toimikumaterjalidest vaatas, et seal ei ole isegi „VIN- koodi.“ See on lihtne ostutšekk, et on ostetud. Hiina asjades ei ole passi, vaid lihtsalt ostutšekk. Tal polnud võimalust seda küsida, et kus need dokumendid siis on, kuna teda võeti vahi alla. See ost ja müük oli vahetult enne vahistamist. Ta ei oodanud ära dokumente ja siis ei omandanud neid esemeid: paadimootorit ja ATV-d, kuna

ta ei pidanud vajalikuks dokumente. Ivar ütles, et ta on tasunud tööga nende eest ja tal

dokumentide vajadust ei olnud. Tema jaoks ei olnud see probleem. ATV-de dokumente põhimõtteliselt pole ja Soomest ostutšekkidega pole tal midagi peale hakata. Tal kahtlust ei tekkinud, kui Ivar sageli pakkus võla katteks erinevaid väärtuslikke tööriistu ja muid esemeid, kuna tööriistad olid lõhkumata, seerianumbrid olid kraapimata. Tal ei tekkinud kahtlust. Tema teab nii palju, et Soome koodiga number töötab Soomes. Ta eeldas, et Soome number töötab Soomes. Ta ei tea, kas Soome number töötab ka Eestis.

16 Ei tea, kas Ivar Ki väidetav Soome telefonumber oli tal endal kuskil telefonimälus, aga üles oli küll kirjutatud paberi peale. Ta ei ole kindel, miks ta seda telefonimällu ei salvestanud. Et mitte segadusse minna, kuna tal oli ka Eesti number. Tavaliselt oli nii, et Ivar K helistas talle ja tema helistas Ivar Kile tagasi. Ei kinnita fakti, et ta omandas Annika L sülearvuti „HP Compaq“ seerianumbriga CN07423PY5 ja hoidis seda enda elukohas. Tunneb Annika A kui Ivar Ki tüdruksõpra. Ei ole kunagi Annika L omandanud mingit eset. Temale jäid ebaselgeks Annika L ütlused. Esialgu ta ütles, et ta ei müünud seda. Ta arvab, et Annika L sai prokurörist valesti aru, sest ta esialgu ütles, et ta ei pakkunud seda talle müügiks. Kinnitab, et on ostnud paksusmasina „DeWalt“ seerianumbriga 200124-CT0164, mida hoidis XXX külas oma isa elukohas. Küll mitte M , kuid kelleltki tema tuttavalt. Marek M oli müügi juures ja tegi neid tuttavaks ja vahendas. Marek M viis neid kokku sellega, kes müüs ja pakkus paksumasinat. Täpselt ei mäleta, kuidas ta tutvustas. Marek M ei viinudki teda kokku, vaid ta küsis, kas temal või kellelgi ta tuttaval on huvi sellise asja vastu. Kuna tema tunneb ka Aimar A, kelle juurest võeti ära hüdrojaam, siis M teadis, et Al on puidutöökoda. Ta ei vahendanud seda müüki Aivar Ale, vaid temale sellepärast, et Marek M on Alt raha välja petnud. Seda ka temalt, aga just eelnevalt Alt väga suure summa raha. Ostis paksusmasina, kuna alguses oli tal mõte see, et pärast Ale edasi müüa, kuna ta arvas, et ta tahab seda osta. Aga kuna Aun ütles, et see on hobikasutaja tööriist ja tal pole sellega midagi teha, siis see jäi lihtsalt tema

kätte. Selle paksusmasina omandas, kui õieti mäletab, siis 3000-3500 krooni eest. Kui õieti mäletab, siis see isik, kes temale müüs paksusmasina, ei andnud kaasa paksusmasina dokumente. Ta küsis, et mis masin see on ja kust pärit. Ta vastas, et tema onul oli puidutöökoda ja enam ei ole ning nüüd seisab masin tühjalt. Ta helistas „K-Rautasse“ ja küsis selle masina kohta, et mis aasta oma seerianumbri järgi. Ei vormistanud mingit dokumenti või paberit selle kohta, et ta ostis paksusmasina.

Ei kinnita sõiduauto „Mazda 6“, registreerimisnumbriga XXX omandamist ja selle hoidmist Tallinnas XXXolevas garaažis. Ta arvab, et ta on seda autot näinud. Selle autoga sõitis mingi aeg Marek M ja tema sõbrad. Siis mingi moment helistas talle Marek M ja teatas, et nad tegid autoga avarii, et kas oleks kuskilt keegi, kes teeks selle auto korda. Ja siis ta ütles ja palus kirjeldada autot või tegi pildi autost, et öelda orienteeruvat töökalkulatsiooni. Nad tahtsid kõrge kasko tõttu teha selle korda ilma kindlustuse sekkumiseta. Siis lõpuks ta rääkis UEiga ja siis ta nägi hiljem seda autot UEi garaažis seismas aadressil XXX. Tema kokkupuude autoga oli see, et tema leidis sõiduauto remontija ehk siis E . Tegi sõiduautost pilte põhjusel, et kui inimene hakkab autot remontima, siis on vaja teada, kui lömmis see auto on, et siis remondimehed saaks anda orienteeruva remondikalkulatsiooni, et kui

palju võiks remont maksma minna. Too hetk, kui ta pildid tegi, ei olnud ta kindel, et Urmas

hakkab remontima. Kuna tal on palju remondimeestest tuttavaid ja tahtis saada parimat

pakkumist. Ta ei mäleta täpselt, kes need remondimehed olid, kellega ta ühendust võttis ja kellele ta need pildid saatis. Kahte või kolme erinevasse kohta helistas. Need sõnumid, mis olid

tema telefoni salvestatud ja kohtuistungi käigus avaldatud, ongi saadetud erinevatele remondimeestele, kellelt ta soovis saada remondikalkulatsiooni.

See Reimo on ta vana klassivenna endine naaber, tal peaks olema ka autoremonditöökoda, käinud ise ei ole. Reimo on ta nimi ja tema klassivenna nimi on Ivo. Kahjuks ei mäleta, mis on selle Reimo perekonnanimi. Järgmine sõnum sama sisuga on saadetud Aare G, kes tegeleb auto värvimisega. Ta ei mäleta, kas ta sai ka siis remondimeestelt remondikalkulatsioonid. Igatahes UE tegutses kõige operatiivsemalt ja tegi arvatavasti ka kõige odavama pakkumise ja asus kohe tegema.

Tema tuli lihtsalt heast tahtest vastu ja võib olla see remondimees oleks talle selle eest

sümboolse tasu andnud või tema autot odavamalt parandanud. Ta arvas, et vastuteene oleks tulnud just sellest, et ta inimesele tööd leidis. UEilt tema poolset vastuteenet ei saanud, kuna nad ei jõudnud remonti tehagi, töö venis. Nagu ta õigesti aru sai, siis M ei olnud maksuvõimeline ja üritas teda petta.

17 Seda ta kindlalt ei oska öelda, miks M on andud ütlusi, et tema just nimelt oli huvitatud selle kõnealuse Mazda 6 ostmisest ja oli nõus ka selle eest raha maksma, aga M on paljusid petnud rahadega. Soovis temaga kohtuda ja saada selgitusi, miks M nii teeb. Võib olla ta pidas seetõttu viha tema vastu ja leidis, et see on viis, kuidas teda vältida. Võib olla politsei lubas midagi.

Ei saa seda kinnitada ega ümber lükata fakti, et on Ivar K omandanud elektrisae „Partner“ seerianumbriga 61173407 ja hoidnud seda XXX külas oma isa elukohas.

Tema põhiline sissetulekut toov tegevusala sellel ajaperioodil, mis hõlmab temale esitatud süüdistust, olid autod. Tõi välismaalt autosid ja müüs Eestis kallimalt maha. Tegi ka ehitustöid,

aga põhiliselt ikka sõiduautode vahendamine. Päevad ei ole vennad. Ta ei oska keskmist

kuusissetulekut öelda. № ära elas, arved said makstud ja süüa sai osta. Raha oli pidevalt reservis. Mingi kindel summa, et kui tuleb välismaal hea pakkumine mõne auto kohta, siis oleks kohe raha võtta ja saaks osta kohe. Ja siis sellest rahast ta siis laenaski tuttavatele. Rahalaenamise

kohta üldiselt oli suusõnaline leping. Mõnedega oli ka paberil laenuleping. № sai laenatud AAile umbes 5000 krooni, tegid kirjaliku paberi. Samamoodi ka Kalle Kile mitu erinevat korda

andis kolm- ja neli tuhat krooni. Kindlasti on veel laenanud selliseid üle tuhandekrooniseid

laene. Seda rahareservi hoidis kodus sularahas üldiselt. Autode vahendamisega tegeles kui eraisik ja tegi seda. Paraku küll oli nii, et nendelt tuludelt ta riigile makse ei maksnud. Kuid ta arvab, et tulud ei olnud nii suured, et oleks pidanud maksma. Pigem oli see äraelamisraha. Kui

ostis mingid tehnikavahendid või tööriistad talle võõralt eraisikult, siis loomulikult küsis isikuttõendavat dokumenti ka. Kindlasti küsis isikult, kellelt ta ostis „HP Compaq“ sülearvuti,

kuhu ta hiljem salvestas ka sõiduautode pildid, isikuttõendavat dokumenti. Ta ei näinud ostutarvet, kuid kõik oli nii nagu ta rääkis ja ta oli üle kontrollinud. Esialgu kindlasti kontrolliks

küsis, et kui hiljem ilmnevad vasturääkivused. Kontrollis täpsemalt seda, kas garantiid on, konfiguratsiooni, operatiivmälu ning kas on varastatud, mispuhul pannakse punasesse nimekirja. Selle vastuse saab „HP“ koduleheküljelt. Kontrollis interneti teel kohe ostutehingu käigus. Või ka telefoniteel, kui neti tol hetkel ei olnud. Ta on erinevalt teinud. Ühendust võttis interneti- või telefoni teel maaletoojaga, kuhu saab helistada ja seerianumbri alusel saab need asjad teada. „HP Compaq,“ kust avastati sõiduautode fotod, tehingu sõlmimisel ta küsis arvuti müünud isikult ka isikuttõendavat dokumenti ja käivitas arvuti. Temas ei tekitanud kahtlust asjaolu, et arvuti käivitamisel, ilmus sinna ekraanile emailiaadress

XXX koos salvestatud parooliga. Siis ta ei uurinud seda arvutit, sest ta ei jõudnud andmeid kustutada ja palus, et ta ei saadaks neid kuhugi. Ta lubas, et ei saada. Messengeris oli küll kellegi emaili aadress, kuhu tema sisse ei loginud ja kustutas ära. Arvutimaailmas võivad kasutajanimed olla erinevad pärisnimedest. Tal ei tekkinud kahtlusi. Tema telefonikalendrisse salvestatud märkmed erinevate summadega, mis on avaldatud köitest I

lk 114 alajaotuses: mobiiltelefonikalendris salvestatud märkmed on sünnipäevad ja

telefonumbrid. Osad summad oma võlgu olevad inimesed, et millistes summades ja mis kuupäevadel on tagastamine jne. Märkus „10.12.2007 41800“, selgitus on see, et noormees ostis temalt auto järelmaksuga ja ta oli sellise summa võlgu auto eest.

Väite kohta, et A.V on Tallinnas tuntud kui kõikide asjade kokkuostja huvitumata nende asjade päritolust ja tema eesmärgiks on omandada asju võimalikult odavalt arvab, et see on mõnede politseiametnike poolt väljamõeldud legend. Nagu tunnistajad ja kannatanud ütlesid, et politsei mainis teda kui kokkuostjat. Ta arvab, et see on politsei poolt väljamõeldud legend või väljend, kuidas teda kutsuda. Tööriistad ja muud esemed , mis leiti erinevatest asukohtadest ja mille osas osaliselt menetlus

lõpetati ei kuulunud temale ja enamus asju kuulus ta perele. Tema ei tea, kust need asjad on

saadud. Enamus asju on ta õe omad, kellel on suur pere. Mõnesid asju on kindlasti ostnud ja teab. Üldist konkreetset pilti ei ole ja seda ta ei oska selgitada.

Andes kohtuistungil temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises KarS § 418 lg. 1 järgi ütlusi selle kohta, et on näinud jahipüssi TOZ-32 seerianumbriga 34197, aga tema teda hoidnud

ei ole, sest see ei kuulu temale. Nägi seda seal samas XXXkeldriboksis ehk siis täpsemalt prügikastide hoidmiskohas. UE näitas talle seda. Siis kui nad koristasid seda ruumi, siis ta leidis

18 selle sealt, kas prügišahtist või kuskilt sealt. Täpselt ei mäleta, kas siis, kui tema seda jahipüssi nägi oli see põrandal või mustas kotis UEi käes. UE oli selle leidnud see sama päev, kui nad koos koristasid. See ruum koosneb kahest väiksest T- tähe kujulisest koridorist ja siis ta ütles, et tule vaata, mis siin on. Vaatasid koti sisse ja siis ta ei tea, kas tõstsid välja, aga kui jah, siis panid kotti tagasi. Ta ei mäleta, kes tõstis selle jahipüssi sealt kotist välja, kas see oli tema või UE. See oli põrandal, tegid koti lahti ja vaatasid. Ta ei mäleta täpselt. Edasi panid kotti tagasi ja tõstsid tagasi sinna šahti või prügikoti peale, kust ta seal selle leidnud oli. UE arvas, et see oli trofee, tema jaoks võis see ka õhupüss olla, sest tema ei tunne relvasid. Arvasid, et eelmise ruumi rentija oma. Uksed olid enne UEi ema üürilevõtmist lahti ega polnud korralikult kinnitatud. Ta ütles Urmasele, et ta ema otsiks üles inimese, kes seda boksi ennem kasutas ja viiks ära oma asjad, et pärast varastatakse midagi ära ja siis jäävad nemad süüdi. Tema ei tunne relvasid, tal ei ole relvaluba. Tema jaoks võis see ka õhupüss olla. Ta ütleski, et ema otsiks üles inimese, kelle oma see on. Et siis kui omanik leitakse, siis saaks juba uurida, et mis asi see on ja vajadusel teatada ka ühistu esimehele leiust.

Andes kohtuistungil temale

inkrimineeritava kuriteo KarS § 280 lg. 1 - § 22 lg. 2 järgi toimepanemises ütlusi selle kohta, et Grete K on temale tuttav isik. Tutvusid siis, kui ta tuli tema juurde, kui oli tuletanud meelde, et oli teinud avarii tema autoga.

Ta ei oska esimesel jaanuaril 2008 aset leidnud avariist suurt midagi rääkida, sest oli alkoholijoobes. Tema maja eest läks mööda tütarlaps, kellega hakkasid juhuslikult rääkima. Läks tema kasutuses oleva Mercedes Benz rooli, pidid kuhugi linna peale edasi pidutsema minema, kuna oli uusaastaöö. Siis juhtus Mustamäe tee peal avarii. Tütarlaps istus autorooli sellepärast, et nad mõlemad olid UEiga purjus ja Ertil veel lisaks ei olnud ka juhilube. Neiu väitis, et tal on load olemas, et on kaine. Tema küsis, et miks tütarlaps kaine on, ta ütles, et vist võtab mingeid rohte. Ta ei tea, mis nime neiu neile ütles. Nüüd teab, et neiu nimi on Grete K.

Nii nagu ta kuulnud on, peale avariid võeti neid Ertiga politseiautosse ja nende auto viidi parklasse. Ta ei mäleta, kus keegi enne avariid istus. Ta on aga kindel selles, et ta roolis ei olnud. Kahjuks ta ei oska öelda, kui kiiresti tuli peale avariid sündmuskohale politsei, ta oli väga purjus. Tal pole õrna aimugi. Ta oli väga purjus, aga ta ikka eeldab, et ta ütles, et neiu oli roolis. Ta oli purjus ja ta ei oska öelda, kuhu see neiu ehk siis Grete K jäi peale avariid. Ta kadus ära kuhugi. Temale teadaolevalt Ivar K tõi ta tema juurde. Võib eksida, aga keegi tõi. Ta ei tea, mis põhjusel see isik tõi, aga Grete Kt hakkas vaevama, et lõhkus teise inimese auto ära ja kui ta siis kuulis sellest loost, siis tundis huvi, et mis sai sellest inimesest, kelle auto ta oli ära lõhkunud. Kui ta õieti aru sai, siis Grete K ütles, et ta ei ole politseiga üldse rääkinudki ja politsei ei pööranud temale koha peal tähelepanu. Leppisid kokku, et ta tuleb siis politseisse ja räägib ära kuidas asi oli. Politsei ütles, et nad peavad ise üles otsima inimese, kes roolis oli. Ja siis ta ütles, et ta tuleb ja räägib ära, kuidas asjalood olid. Grete K käis seal ja ta sai selle avarii eest karistada. Load

võeti ära ja rahatrahv ka. Kindlustusselts pidi hüvitama teise avariis osalenud autoomanikule avariiga tekitatud kahju. Ta mäletab, et teine avariis osalenud autojuht midagi helistas ja küsis, mingi vestlus oli. Ta ei saanudki aru, mida ta temalt tahtis. Kas mingit raha, aga auto tehti korda ja sellepärast ta ei saanudki aru, mida ta siis veel tahtis. Omateada küll mitte ta ei olnud lubanud

talle mingit raha hüvituseks võib olla, kui ta purjus oli, siis, aga ta ei mäleta küll. Auto tehti korda ja millegi eest tal raha küll saada ei ole. Tema teab ainult nii palju, kui tunnistajad on siin ütlusi andnud. Grete K andis teistsuguseid

ütlusi põhjusel, et ta lõpetas Grete Kga suhtlemise ja tal oli tema vastu viha. Oma isiklikust kibestumisest tahtis talle halba.

Süüdistuses märgitud ajaperioodil oli tema enda alaline elukoht Tallinna, Mustamäe tee 100 korter 92. Süüdistuses on õigesti kirjas, et XXXs olev rannamaja on tema isa elukoht. Oma isa elukohas sai käia selliselt, et eelnevalt helistas ette ja küsis, et kas ta on kodus. Kui oli kodus, siis läks. Üsna harva käis külas. Tal ei olnud võimalik seal rannamajas üksi käia, tal ei olnud selle maja võtmeid.

19

Vajadusel oli võimalik XXXgaraaži või abiruumi minna eelneval kokkuleppel UEiga. Pidi

ennem kokku leppima. Tal iseseisev võimalus nendesse ruumidesse pääseda puudus, tal puudusid võtmed nii garaaži kui ka keldriboksi jaoks. Juba eeluurimisel väideti, et tal on need võtmed, aga neid tal pole ja polnud kunagi ka olnud. Ilma UEi kaasabita nendes ruumides käia-, sinna midagi viia- või sealt midagi võtta ei olnud tal võimalik. Grete K politseisse minek oli tema enda initsiatiiv. Tema ei mõjutanud Grete Kt kuidagi, et milliseid ütlusi seal politseis anda ega ei öelnud ette, mida rääkida. Ta oli purjus, ta ei mäleta selle kohta peaaegu mitte midagi, aga mõjutanud ta kindlasti pole.

Peale avariid ja politseis käimist tal kujunesid Grete Kga lähedasemad suhted. Need

lähedasemad suhted kujunesid pärast politseis käiku, hiljem, peale seda. Ennem seda talle

avaldas muljet tema ausus, et ta tuli ja tundis muret, et oli avarii teinud. Vähe on selliseid inimesi, kes seda teeksid. Raha, ta ei mäleta, vist ikka ennem ta palus, et ta aitaks teda 500 krooniga, kuna ta pidi Tallinnasse tulema. Ta mõtles, et ei ole probleemi, ta andis talle. Ta tundis ennast süüdi, et panid noore tütarlapse rooli. Tundis, et võib teda aidata linnatulemisega ja kandis talle raha. See raha oli transpordi jaoks, et ta saaks Paidest Tallinna ja uuesti tagasi.

Ivar K on siiani talle võlgu. Marek M on suuri summasid võlgu tema sõpradele ja seetõttu Marek M väldib teda juba pikemat aega. Temale isiklikult Marek M ei ole võlgu, kuid ta on tema läbi tema sõpradele raha võlgu. Üks nendest on näiteks Aivar Aun. Jako S on võlgu talle raha, mis ta on temalt laenanud, pole tagasi maksnud. Ta on võlgu juba pikemat aega, laserloodist alates. Jako S on talle võlgu 3600 krooni.

Ei ole ostnud või vastu võtnud mõnda süüdistuses nimetatud esemetest teades, et see on

varastatud või pidades võimalikuks, et see on varastatud. Selliseid kahtlusi tal nende esemete puhul ei ole olnud.

XXX külas asuva elumaja ja abiruumid on tema teada küll lukustatud. Tema isa hoiab neid lukus. Ta käib seal üsna harva. Ta ei oska vastata, kas nad olid koguaeg lukus, aga lukud olid seal olemas küll. Kui tal tekkis selline kahtlus, et tegemist võib olla varastatud esemega, siis ta küsis müüjalt selle tagamaid, et mis ja kelle oma, kuidas saadud. Kui oli tegemist sülearvuti või jalgrattaga, siis ta kontrollis seda interneti kaudu. Kui ta inimest usaldas, siis ta ei mõelnudki, et see asi võiks olla varastatud, kui aga tekkis selline kahtlus, siis ta kontrollis.

Kaitsja Owe Ladva asus seisukohale, et A.V-le esitatud süüdistus ei ole

põhjendatud. Ning A.V ei ole temale inkrimineeritavaid kuritegusid toime pannud. Kaitsja lisas kohtulike vaidluste käigus, et Süüdistus KarS § 202 lg 2 p 2, 3 järgi

1. Episood (Sony videokaamera jm).

Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud kaamerad

oleks varastatud. Tunnistajad ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit vm. selget eritunnust.

Tunnistajad ise ei ole läbiotsimisel äravõetud kaameraid näinudki ning tunnistajatel puudub

igasugune huvi nende esemete vastu. Pole tõendatud, kellelt kaamerad saadi (aga mitte

eraisikult) ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud kaameratega.

2. Episood (hüdrojaam Beaver).

Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud hüdrojaam

oleks varastatud. Tunnistajad ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning on samuti ei ühti läbiotsimisel äravõetud hüdrojaam avalduses (II, lk. 36) kirjeldatud nn. eritunnusega. Avalduses on nimetatud, et varastatud hüdrojaama külge on graveeritud A, kuid midagi sellist läbiotsimisel

äravõetud hüdrojaamal tuvastatud ei ole. Pole tõendatud, kellelt hüdrojaam saadi ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud hüdrojaamaga.

3. Episood (kaugusmõõdik Hilti jm.).

20

Nimetatud episoodi varguste osas on menetlus alustatud alles pärast teostatud

läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud esemed on varastatud. Laserloodi kohta ei ole nimetatud episoodis tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud laserlood oleks varastatud. A.V isegi ei mäleta, kas just tema ja kust laserloodi soetas või sai.

4. Episood (jalgratas Corratec Halton).

Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud jalgratas oleks varastatud. Tunnistaja ei osanud jalgratta raaminumbrit nimetada. Ta oli ta selle soetanud eraisikult ning tal polnud esitada ühtegi dokumenti varastatud jalgratta kohta. Tunnistaja ütlused eeltoodu osas olid vastuolulised. A.V on oma seost nimetatud jalgrattaga eitanud. Pole tõendatud, kes ja kellelt jalgratta sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud jalgrattaga.

5. Episood (fotoaparaat Canon).

Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud fotoaparaat oleks varastatud. Avalduses esitatud fotoaparaadi seerianumber ei ühti läbiotsimisel äravõetuga, samuti pole avalduses nimetatud kaamerakotti. Pole tõendatud, kellelt fotoaparaat saadi (A.V sõnul pandimajast) ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist

on varastatud fotoaparaadiga. Süüdistusaktis nimetatud asja väärtus ei vasta tunnistaja avaldatule.

6. Episood (fotokaamera Fuji).

Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud fotokaamera oleks varastatud. Väidetavalt ostudokumendilt (tegelikult ostupakkumiselt) ei nähtu fotokaamera serianumber. Pole tõendatud, kellelt fotokaamera saadi (A.V sõnul kioskist) ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud fotoaparaadiga.

7. Episood (piikvasarad jm.).

Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud esemed oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit vm. selget eritunnust. A.V sõnul omandas ta piikvasarad pandimajast ning kas ja kuidas oleks ta pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud piikvasaratega. Mootorsaega A.V seos on tõendamata.

8. Episood (roller Derby).

Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud roller oleks

varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ega esitanud ühtegi dokumenti rolleri kohta. Pole tõendatud, kas ja kuidas oleks rolleri soetaja pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud rolleriga. Rolleriga A.V seos on tõendamata.

9. Episood (jalgratas Trek).

Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud jalgratas oleks varastatud. Tunnistaja ei ole osanud jalgratta raaminumbrit nimetada, samuti oli ta selle

soetanud eraisikult ning tal polnud esitada ühtegi dokumenti varastatud jalgratta kohta. A.V on oma seost nimetatud jalgrattaga eitanud. Pole tõendatud, kes ja kellelt jalgratta sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud jalgrattaga.

10. Episood (võsalõikaja Partner).

Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud võsalõikur oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit vm. selget eritunnust, samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud võsalõikuri kohta.. Pole tõendatud, kas ja kuidas oleks võsalõikuri soetaja pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud võsalõikuriga. Võsalõikuriga A.V seos on tõendamata.

11. Episood (generaator SDMO).

Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud generaator oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud

ühtegi dokumenti varastatud generaatori kohta. Nimetatud episoodi varguse osas on menetlus

alustatud alles pärast teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud generaator on varastatud. Pole tõendatud, kellelt generaator saadi ning kas ja

21

kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud generaatoriga. Generaatoriga A.V seos on tõendamata.

12. Episood (muruniiduk Partner).

Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud muruniiduk oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud muruniiduki kohta. Nimetatud episoodi varguse osas on menetlus

alustatud alles pärast teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud muruniiduk on varastatud. Pole tõendatud, kellelt muruniiduk saadi ning kas

ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud muruniidukiga. Muruniidukiga A.V seos on tõendamata. 13. ja 14. Episoodid (kompressor Aircom jm. ning trimmer Homelite jm.)

Pole tõendatud, kellelt esemed saadi ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud generaatoriga.

15. Episood (HP Compaq)

Pole tõendatud, kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud arvutiga. A.V ostis selle kasutatud arvutina ajalehekuulutuse peale ning sel puhul on loomulik, et on säilinud faile jms., mis viitavad varasemale kasutajale.

16. Episood (paadimootor Suzuki)

Eripärane episood, kuna selgelt on tõendatud, et tegemist oli juba vähemalt teist korda

varastatud paadimootoriga. Nn. kannatanu on sisuliselt uurimisest kõrvale hoidnud, tema abikaasa on teinud avalduse varguse kohta alles pärast paadimootori läbiotsimisel äravõtmist. On tõendatud, et paadimootorit ei olnud Eestis kasutatud ning see oli ta samal kujul kui Soomest

eelmise omaniku poolt saaduna. Sellises olukorras ei tohi asuda seisukohale, et võrreldes

kannatanuga, kes on eseme ostnud samamoodi teiselt isikult kasutatatuna, peaks olema eelistatumas olukorras A.V-ga. Küsimus tekib, kas n.-ö. varga käest varastamist saab üldse käsitleda vargusena.

17. Episood (muruniiduk Briggs jm.)

A.V on möönanud, et võis muruniiduki osta, kuid mootorsaest ei tea ta midagi.

Pole tõendatud, kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud mootorsaega. Samas ei ole mootorsae vargust esialgselt kannatanu üldse nimetanud, puuduvad

dokumendid varastatud mootorsae kohta. Seega pole nimetatud episoodis üldse tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud mootorsaag oleks varastatud.

18. Episood (survepesur Kärcher) Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud survepesur oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud

ühtegi dokumenti varastatud survepesuri kohta. Pole tõendatud, kes ja kellelt survepesuri sai

ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud pesurriga. A.V seos on survepesuriga tõendamata.

19. Episood (jalgratas Trek jm.)

Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud esemed oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud esemete kohta. Pole tõendatud, kes ja kellelt esemed sai ning kas ja

kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud esemetega. Kõigi nimetatud esemetega A.V seos on tõendamata.

20. Episood (muruniiduk MTD) Pole tõendatud, kes ja kellelt muruniiduki sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud muruniidukiga. A.V seos on muruniidukiga tõendamata.

21. Episood (laste ATV)

Erinevalt paljudest teistest episoodidest on selle juhtumi puhul olemas dokument

varastatud ATV kohta. Küll ei nähtu vaatlusprotokolli lisadest, kas on tegemist sama, s. o.

varastatud ATV-ga – VIN-kood ei ole näha. Seega ka nimetatud episoodis ei ole tõendatud

22 asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud ATV oleks varastatud. Pole tõendatud, kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud ATV-ga.

22. Episood (drell Hitachi jm.)

Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud esemed

oleks varastatud. Näiteks mootorsae Partner kohta tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud mootorsae kohta. Pole tõendatud, kes ja kellelt esemed sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud esemetega. Nimetatud episoodi varguse osas on menetlus alustatud alles

pärast teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et

nimetatud esemed on varastatud. Kõigi nimetatud esemetega A.V seos on tõendamata.

23. Episood (naelapüss Gelb jm.)

Nimetatud episoodis jällegi ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud esemed oleks varastatud. Esemete kohta tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning

samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud esemete kohta. Pole tõendatud, kes ja

kellelt esemed sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on

varastatud esemetega. Nimetatud episoodi varguse osas on menetlus alustatud alles pärast

teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud esemed on varastatud. A.V on selgitanud, et need esemed unustati tema autosse ning seega mingit vastutust tema suhtes varastatud esemete omandamises või hoidmise eest kohaldada ei saa

24. Episood (ATV Dingo jm.)

Nimetatud episoodis jällegi ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud

esemed oleks varastatud. Enamiku esemete kohta tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud lisaks ATV-le ühtegi dokumenti varastatud esemete

kohta. Pole tõendatud, kellelt esemed saadi ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru

saama, et tegemist on varastatud esemetega. Opeli velgede osas on isegi nende olemasolu tõendamata.

25. Episood (HP Compaq)

Nimetatud episoodis on esitatud süüdistus eseme kohta, mille olemasolu ei ole käesolevas asjas A.V-ga seonduvalt tõestatud. Süüdistus on põhjendamatu.

26. Episood (paksusmasin DeWalt) Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud paksusmasin oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud paksusmasina kohta. Nimetatud episoodi varguse osas on menetlus

alustatud alles pärast teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud muruniiduk on varastatud. Tunnistaja ei tea, miks ta varem ei ole avaldust

varguse kohta esitanud, tunninistaja ei mäleta, kuidas ta teadis politseisse paksusmasina järgi

minna ning tunnistaja ei mäleta isegi seda, kas olid üldse olemas dokumendid paksusmasina

kohta. Sellised ütlused ei ole eluliselt usutavad. A.V sõnade kohaselt ostis ta

paksusmasina M. M’e tuttavalt ning kas ja kuidas oleks ta pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud muruniidukiga, ei ole tõendatud.

27. Episood (Mazda 6)

Nimetatud sõiduauto ei ole kunagi olnud A.V valduses ega kasutuses. Kuna garaaž oli tunnistaja Ert ema käsutuses ja kasutuses, siis ei ole mingit põhjust süüdistada A.V

auto omamises ja seega tuleb ta selles episoodis õigeks mõista. Sellist seisukohta toetavad nii tunnistaja Ert ütlused („Marek M tõi auto remonti“ ja „Marek remondiraha ei toonud ja politsei viis ära lõpuks“), kui ka auto võtmete ja dokumentide tunnistaja Ert valduses olemine (II kd. tl. 202-205).

28. Episood (generaator SDMO) Nimetatud episoodi varguse osas on menetlus alustatud alles pärast teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud generaator on varastatud. A.V on selgitanud, et ta ostis generaatori välja pandimajast, kuhu selle oli pantinud

23 Peeter K. Seega pole tõendatud, kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud generaatoriga.

29. Episood (elektrisaag Partner)

Pole tõendatud, kes ja kellelt sae sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud saega. A.V seos on saega tõendamata.

Kokkuvõtteks: läbiotsimistel äravõetud esemete hulgast ainul mõned on varastatud. Arvestades A.V tegutsemist oma vaba raha võimalikul väljalaenamisel ei saa asuda seisukohale, et A.V oleks tegelenud varastatud vara kokkuostmisega. A.V on selgitanud

asjade ostmise või saamise (näit. pandina) erinevaid motiive ja põhjusi ning need on eluliselt usutavad. Samas ei ole paljud väidetavalt varastatud esemed identifitseerimist leidnud ning ei tohi

asuda seisukohale, et inimene, kes on käesolevas asjas tunnistaja ning on eseme ostnud

samamoodi teiselt isikult või kasutatatuna, peaks olema eelistatumas olukorras A.V-ga – võrdse kohtlemise põhimõte! Paljude episoodide puhul on kuriteoteated esitatud

alles pärast asjade läbiotsimisel äravõtmist ja on jäänud selgusetuks, kuidas politsei on üldse esemete omnikeni jõudnud. Ei tohi ega saa seostada ja samastada lähedaste ringi A.V-ga. Välistatud on suur ulatus A.V tegevuses.

Nimelt avaldatud ja ainult avaldatud ütlused näitavad A.V kokkuostjana ning vähemalt selles ulatuses tuleks need jätta arvestamata. Kõigile tunnistajtele ei ole olnud võimalik küsimusi esitada. Jako S ütlused tuleb tervikuna kõrvale jätta, kuna ülekuulamist ei ole saadud märgitud ajal läbi viia (toimus läbiotsimine sama uurija poolt – I kd., tl. 25).

Arvestada tuleb kõiki kohtus antud ütlusi, kuna ei ole mingit põhjust kahelda nende usutavuses.

Süüdistus KarS § 418 lg 1 järgi

A.V ei ole eitanud enda kokkupuudet selle relvaga, kuid tema ei ole seda hoidnud

enda valduses ja kasutuses. Tunnistaja UE on andnud ütlusi, et koristamise käigus on tema leidnud jahipüssi kilekotis ning seda ema ruumidest, konkreetselt keldrist. A.V neid ütlusi kinnitab. Samuti on tunnistaja UE kinnitanud, et see ei tundunud päris relvana ning seetõttu pandi relv leitud kohta tagasi ja ei pöördunud ta ka politsei poole. Kuna keldriboks oli tunnistaja ema käsutuses ning sedagi lühikest aega enne relva leidmist, siis ei ole mingit põhjust süüdistada A.V relva omamises ja seega tuleb ta KarS § 418 järgi õigeks mõista.

Süüdistus KarS § 280 lg 1 - § 22 lg 2 järgi Väärteo asja materjalidest nähtub (Marko №ot ütlused), et tõepoolest oli sündmuskohal tüdruk (naisterahvas), kes aga autost eemaldus ja sealt lahkus. Kohtus nii Ivar K kui Grete K kinnitasid

avarii toimumise esialgset versiooni, kusjuures seda kinnitavad ka Marko №ot ütlused jt.

väärteoasja amterjalid. Grete K selgitas kohtuistungil ka motiivi ja põhjusi, miks ta andis vahepeal erinevaid ütlusi ning seega tuleb A.V KarS § 280 lg 1 - § 22 lg 2 järgi õigeks mõista.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.Vga ei tunnistaja Kersti L

ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikus 2007 – 2008 aasta, on juhtunud selliseid sündmusi,

et tema vara on tema valdusest välja läinud vastu tema tahtmist. Hetkel ta aastat ei oska meenutada. Varastati Ae ruumidest jalgratas Trek. Ta oletab, et see võis olla 2 – 3 aastat tagasi,

septembris vist. Ta võib eksida muidugi. Pöördus kuriteoavaldusega ka politseisse. Selles

24

varguse faktis alustati ka kriminaalmenetlust. Jalgratta sai ta kätte. Ta oli jõudnud osta uue

jalgratta. Kui vargus toimus sügisel, siis kevadel ostis uue ratta ja suvel helistas uurija, et

jalgratas on kätte saadud. Jalgratta varguse toimepandud isik ka tuvastati. Tema suhtes on ka juba kohtuistung toimunud. Ei mäleta enam varguse toimepannud isiku nime. Uurija helistas, et jalgratas asub Rahumäel, rääkis kus ja kellelt see leiti ja sellele paluti järgi tulla. Ta läks järgi. See oli puutumata ja defektidega, mis ka varastamise hetkel olid. Tundis jalgratta ära selle järgi, et raamil olid teatavad kahjustused. Eelmisel päeval, enne vargust, oli ratas ära parandatud Havai

Expressis üks kumm ja eelmisel päeval oli maha sõidetud üks porilaud, vist oli esiporilaud.

Raam oli väga ärakriibitud. Oli täiesti kindel, et see oli tema ratas, kuna see varastati ära

videovalvega alal. Sealt oli näha, et varas lahkus just selle rattaga, mitte mingi teise rattaga.

Enne, kui ta polnud veel ratast kätte saanud, siis esitas tsiviilhagi ka. Pärast otsuse tegemist pöördus ka siis täitevametniku juurde kahju tekitanud isiku vastu.

Tal ei olnud säilinud dokumente, kuna ratas oli juba nii piisavalt vana. Kuna ta kasutas seda liiklusvahendida AS Aesse tööleminekul, siis ei olnud kahtlustki, et oleks kuidagi eksinud, et see ei ole tema ratas. Puhtalt prokurörile kirjeldatud välistunnuste järgi on veendunud, et see oli tema ratas. Jalgratta raami- või seerianumber tal kuskil kirjas ei olnud.

Ta arvab, et uurija nimetas seda persooni kui kokkuostjat Mustamäelt. Tal olevat varastatud asjade jaoks tekitatud ladu. Neil oli uurijaga tihe kontakt. Kuna vargad „nillisid“ Ae ümber veel ka hiljem, siis töökaaslased pidasid varga kinni, kui tuldi varastama teist ratast. Nad suhtlesime uurijaga mitmeid kordi. Ilmselt ta jäi ta uurijale meelde oma punase Trek rattaga.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V tunnistaja Vassili Jefremov

`iga ei ole ta varem kokku puutunud. Täpselt kuupäeva ta ei saa öelda. Täpselt ei

mäleta, oligi umbes see ajavahemik. 2006-2008. Kirjutas politseisse avalduse, seal peaks olema

täpne kuupäev. Tal oli varastatud jalgratas №ortekeskuse juurest, mis asub Uus – Sadama

tänaval. Jalgratta mark oli Corratec, sinist värvi, see oli tRiga kinnitatud, tR oli läbi lõigatud.

Pöördus avaldusega politseisse umbes nädala pärast. Pärast politsei oli jalgratta leidnud. Politseist talle helistati, räägiti, et isik on tuvastatud, kuid jalgratast tal juba ei olnud. Kas kohus

ka selle varguse toimepandud isiku suhtes toimus ta ei tea. Ta osales mingil kohtuistungil, mingeid dokumente seal ei olnud ja see istung lükati edasi. Ei mäleta selle isiku nime, kes kohtu alla oli antud seoses tema jalgratta vargusega. Jalgratta sai kätte pärast vargust umbes poolteist aastat hiljem. Jalgratas oli heas korras, tema meelest keegi polnud sellega sõitnud. Tundis oma jalgratta ära selle järgi, et ta oli remontinud tRi ja seal oli jälg, mis oli jäetud tangidega. Veel oli

paar kriimustust, mida ta hästi tundis, kuna üldiselt jalgratas oli uus. Ta keerab tRe veidi erakordselt, et nad ei segaks tema liikumist. Pärast seda, kui oli tunnuseid uurinud, oli ka täiesti veendunud et see oli tema ratas. Ratas anti üle ja see asus politseijaoskonnas Rahumäe teel.

Kuriteoteates eritunnuseid ei kirjeldanud. Jalgratas on harukordne Eestis. Talle toodi see Soomest. Politsei võttis temaga ühendust, kui leidis ratta üles. Politseiavalduses oli kirjas värv,

mudel ja asjaolud. Ratta kohta dokumendid on olemas, võib vajadusel esitada. Eeluurimisel

ilmselt ei nõutud dokumente. Märkis ära ainult tunnused. Ratas oli heas korras. Ta sõidab jalgrattaga juba kaua aega, võib öelda, et isegi rehvid olid sellises seisundis, et sellega ei oldud sõidetud. Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja Vassili Jeeluurimisel antud ütlused (köide II lk. 242), milledest nähtub, et „ kuna see jalgratas

on ta tuttava poolt toodud välismaalt, siis ei oska ta öelda raami numbrit, sest tuttaval ei ole ostudokumente alles.“ Peale nende avaldamist, andis ütlusi, et pärast seda, kui juhtus see vargus, ta palus tuttavalt, et ta esitaks temale need dokumendid. Sellepärast need on tal praegu olemas. Enne seda vargust ta isegi ei mõelnud nende dokumentide peale. Seal on lisaks ostudokumendile ka jalgratta pass. Ei tea, kas dokumentides on raaminumber kirjas või mitte. Kuid jalgratas on kindlapeale tema oma.

25 Kui on vaja, siis on olemas ka tunnistajad, kes võivad tõendada, et nad on toonud temale selle ratta. Kui ta ratta politseist kätte sai, siis dokumendid olid tal juba olemas. Pärast seda, kui varastati, soetas endale need dokumendid.

Kui ratas tagastati, siis temalt neid dokumente ei küsitud. Ta lihtsalt nimetas politsenikele

tunnuseid, mille alusel ta tunneb oma ratast. Ratas on Eestis harukordne. Need tunnused on varjatud, niisama tavainimene neid ei näe. Ta Kis ratta vennapojale, kuna ta oli varguse ja ratta tagastamise vahepealsel ajal ostnud endale uue ratta. Ei mäleta, kas jalgratta dokumendid on senini alles või andis vennapojale dokumendid koos rattaga. Ilmselt on veel tema käes. Ta võib kontrollida kas dokumendid on alles, kuid tahab täpsustada, et kui neid juhuslikult ei ole, siis on tunnistajad, kes võivad kinnitada, et ratas on tema oma.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Marek J

ei ole ta varem kokku puutunud.. Talle meenub aastatel 2007-2008 on toimunud temale kuuluva

vara tema valdusest tema tahte vastaselt kadumist, kui Alevi 3 olevalt objektilt varastati tööriistad. Aastat ei mäleta. See oli kuskil kolm aastat tagasi. Alevi 3 asus ehitusobjekt. Ühel

hommikul olid ehitussoojakust tööriistad kadunud. Varastatud olid 2 piikvasarat, 1 mootorsaag ja... № need olid sellised olulisemad. Pöördus ka politseisse, politsei tuli kohapeale. Nimetatud tööriistad on kõik kätte saadud. Tööriistad sai tagasi politseist ja hiljemalt aasta jooksul. Ei tea,

kas tööriistade varguse toimepannud isik tuvastati kriminaalmenetluse käigus. Seoses selle

vargusega teda kohtuistungile ei ole kutsutud, täna on esmakordselt. Tundis politseis need

varastatud tööriistad ära, sest neil on ise kirjutatud firmalogod peale ja oma tööriistad tunneb

ikka ära. Tööriistad kuulusid firmale CCR P. Firma nimetus oli peale kirjutatud. Arvab, et kättesaamise hetkeks olid need logod seal tööriistadel alles, nii nad tööriistad ära tundsidki. Eks

nad oleks tööriistad niisama ka ära tundud. Kõik üheskoos tagastati, siis ei olnud kahtlustki.

Muidu ei oleks osanud teda keegi üles otsidagi. Arvab, et tööriistade kättesaamisel olid need samas seisukorras, kui enne vargust.

Firmas varastatud tööriistade kohta on olemas ka dokumendid või tehnilised passid, sest tööriistad olid ostetud uutena. Kui ta politseist tööriistad tagasi sai, siis ta täpselt ei mäleta, kas neid dokumentide küsiti ka näha aga arvab, et ei küsitud. Oli veendunud, et need on nende firma tööriistad pelgalt välise vaatluse järgi.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Madis M

ei ole ta varem kokku puutunud. Aastatel 2007 – 2008 on toimunud varguse fakt temale kuuluva

vara. Ilmselt oli 2007 või 2008.a. Varastati sülearvuti HP NX 5000, see varastati Forelli tänavalt,

spordihalli riietusruumist. Seal toimus kassinäitus, tema arvuti oli sekretariaadis, mis asus riietusruumis ja tema arvuti oli seal laua peal. Varastati ainult arvuti, juhtmed olid lahti võetud. Dokumente seal juures ei olnud. Vargusefakti kohta tegi ka kohe politseisse kuriteoavalduse. Temale teatati seda telefoni teel, oli Austrias, et see arvuti saadi kätte kokkuostja käest. Varga enda isikut talle ei öeldud. Arvuti tõi politseist ära tema ema Meeli M. Peale arvuti kättesaamist politseist, ise ta nägi arvutit siis, kui ta Austriast tagasi tuli, paar kuud hiljem. See on siiamaani tema käes. Tegi kindlaks, et see arvuti oli just tema oma selle järgi, et

sisu oli muutmata, operatsioonisüsteem, programmid ja failid. See oli vana arvuti ja see oli spetsiifiliselt kulunud, seega oli veendunud, et see oli tema oma. Spetsiifilised tunnused tema arvutil olid eespaneelil vasaku kõlari peal oli peaaegu täies ulatuses kulunud värv maha, paremal seda polnud.

26 Midagi puudu ei olnud, aga selline segane lugu, et politsei küsiski, palus kirjeldada, mis seal on. Desktopi peale oli pandud autopildid, mida tema sinna polnud pannud. Kui oli midagi veel, siis ta ilmselt kustutas need ära, aga täpselt ta ei mäleta. Väike võimalus, et keegi teeb samu fotosid

ja tegi selliseid dokumente, mis tema. Kirjeldada ta neid ei oska, kuid kõik oli väga isikliku

loomuga. 100% on kindel, et see oli temale kuuluv arvuti. Soetas arvuti Ülemiste keskuse

Euronicsi Klusest. Ostudokumente ei olnud säilinud. Dokumentidest oli säilinud raamat ja tarkvara sisaldavad reklaamid. Kui politseist arvuti tagasi anti, siis dokumente ei küsitud, arvuti tagastati kirjelduse põhjal. Kui

kirjutas avalduse varguse kohta, ta eeldab, et ei lisanud seerianumbrit, sest tal ei olnud seda kuskilt võtta, kuna läks peale vargust kohe otse politseisse. Ta ei mäleta, kas politsei on hiljem küsinud seerianumbrit, võib olla küsisid, aga ta ei ole neile seda andnud.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga on ta tunnistaja AA

kokku puutunud seoses sellega, A.V tõi mingeid asju tema juurde. Ta tunneb süüdistatavat umbes viis aastat. Ta arvab, et kõige rohkem on tuttavad. Nii on. Viie aasta jooksul

on suhtles siis, kui midagi vaja oli. Üldiselt rohkem nagu A.V , et midagi kuskile panna. Kui üks BMW oli töö juures, siis A.V ei olnud seda kuskile panna ja kartis et rüüstatakse ära. Samamoodi oli ka Audiga. Kartes, et rüüstatakse ära, kui tänava peal on. Üks auto, BMW, seisis Salve tänaval ja Särje tänaval seisis Audi. Salve tänaval asus töökoda. Tal oli seal töökoda. Särje tänaval oli maja, seal seisis Audi. Särje tänaval asus tal elukoht. A.V palus küll veel mingeid autosid või tööriistu või muid esemeid tal enda töö juures või kodus hoida. Seal olid mõningad muruniidukid ja hüdrosüsteem või -ajam või midagi sellist. See võis olla võib olla kolm aastat tagasi. Kolm või neli aastat tagasi. A.V tuli temale töö juurde ja ütles, et tal pole muruniidukeid kuskil hoida, et need vajavad remonti ja nad panid nad tema töö juurde.

Mingi aeg hiljem sai need sinna tema juurde koju Mustamäe teele viia. Vist tuli ise järgi või kahepeale kokku viisid ära. Hiljem A.V tuli, et tal on hüdro vaja hoida. Ta ütles, et nii suur, et kas ikka saab hoida töö juures. Tema vastas, et hoidku pealegi.

Muruniidukeid, mis ta tema juures töökojas hoidis oli kaks või kolm. Kolm ikka, vist. Muruniidukid ja hüdroajam olid kasutatud. A.V ei öelnud, kust need asjad muruniiduk ja hüdrojaam, pärit olid ja kelle omad need olid, tema nagunii teadis, et A.V tegeleb ettevõtlusega ja mida ikka küsida. Tema ei tundud huvi. Ta vähemalt arvasin, et A.V tegeleb ettevõtlusega. Ei mäleta, kas ta ei tundnud huvi, kelle omad need olid, kust saadud ja millistel asjaoludel need A.V käes olid aga otseselt ta ei küsinud seda. Ei küsinud midagi. Tema arvas niimoodi, et A.V mingisuguse ehitusega tegeles, just praegu lõi see peast läbi, aga tol ajal ei osanud ta midagi kosta selle koha pealt. Nüüd ta arvab. Ta vist isegi laenas

talle kompressorit, et ta tegi remonti ühes Koidu tänava majas. Arvamus et ta ettevõtlusega

tegeleb oli tol ajal nagu alateadvuses, aga nüüd tal tuleb meelde, et ta tegeles küll remonditöödega. Vähemalt ühel juhul laenas talt kompressorit. Tegi kapitaalremonti. See vist oli

ainus fakt, jah. Ei oska öelda, kas A.V aastatel 2007-2008 igapäevaselt ka kuskil töötas või mitte. Müügiks A.V ei ole talle midagi pakkunud. A.V pakkus talle osta, kas tal ei lähe vaja puutöötamise masinat Dewatt. Müügiks on see, kui sa võtad asja ja hakkad seda müüma. Aga osta on see, kui võtad asja endale ehk siis ostad ja võtad asja. Dewatt firma masin oli. Umbes 7 – 8 tuhande ringis oli see hind. Nägi masinat ka oma silmaga. A.V kutsus teda enda juurde maja ette Mustamäe teel ja seal ta kaubikust näitas seda. Ta ei tea, kellele masin kuulus. Paavole, ta arvab. Kuulus Paavole. Ta ei hakanud küsima, kelle oma see on, kuna see oli A.V kaubikus ja sellest ta järeldas, et see oli A.V

27 oma. Ei saanud ka öelda, et see A.V oma oli. Aga ta arvas, et oli. Ei ostnud masinat, kuna tal ei ole sellega midagi teha. A.V ei öelnud temale, mis tal edasine plaan nende muruniidukite ja hüdrojaamaga on,

mis A.V tema töökojas hoidis. Niidukid viisid koos A.V maja juurde Mustamäe teel. Seal A.V pani need keldrisse, tema mäletamist mööda. Ta ei küsinud, mis A.V nendega edasi teeb. A.V ei öelnud ka. Politsei võttis ära hüdroajami. Täpselt ei mäleta, miks politsei selle ära võttis. Kas nad ütlesid, et

need on kellegi teiste omad või varastatud, aga nad otsisid just seda. Nad teadsid, mida nad otsisid. A.V rääkis avariist, mis tal juhtunud on. Rääkis, et nad olid väikse seltskonnaga kuskil

sõitnud linnast väljas, Tallinnast väljas ja siis oli juhtunud avarii. Midagi oli puruks sõitnud. Mitte temal, vaid autol. See oli mingi püha päev. Uus aasta või jõulud. Sõiduauto oli Mercedes. Midagi A.V rääkis küll, et autos oli Urmas ja siis oli keegi naisterahvas, üks või kaks. Täpselt ei mäleta. A.V mainis mingisugust naisterahvast, vist, kes oli seda juhtinud.

Ta ei mäleta. A.V oli ise selle avarii ajal alkoholijoobes. Tal on A.V-ga

ühiseid tuttavaid – Enn. Rohkem ei tule ette, ei mäleta. Ei tea, mille pärast A.V

vahistati. Ei ole kursis sellega. Ei tea, kas ta kellelegi teisele võis ka pakkuda osta mingeid esemeid. Teab, et A.V aastatel 2007 – 2008 käis kalal. Mis lisaks sellele, ei tea. Ei tea, mis oli A.V sissetulekuallikas. Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja

Aivar A eeluurimisel antud ütlused (köide I lk. 226) milledest nähtub, et „ Paavo tegeles

pidevalt millegi ostmise, müümise ja vahetamisega.“ Peale avaldamist kinnitas, et A.V pakkus temale küll müüa ja müüs asju. Kas ta seda iga päev tegi, tema ei tea ega saa öelda, et ta ostis, müüs ja vahetas hommikust õhtuni. Võib olla ütles politseis valesti. Üldjuhul on need kõik politsei suust tulnud, millele ta ütles jaa- jaa. Eks arvamus kujunes välja ka sellest,

et pakkus ta talle nii kala, kui ka mõnda masinat. Leedust sai autosid ostetud ja müüdud. Ka autoosasid, millel sai Leedust järgi käidud, inimestele lehe kaudu Leedu turu pealt asju ostetud. Ja nii see arvamus kujunes. Viimati, kui ta käis Leedus, siis Paavo ostis autovelgi ja müüs need

kellelegi maha. Tema ostis Audile tagatiiva. Nii palju, kui tema teab, ta käis Leedust asju toomas. Ta käis ise A.V-ga koos, oma autoga. A.V tuli kaasa. Tema läks

sinna asjapärast. Tema poolt kohtueelses uurimises nimetatud asjade vahetamine on muidu sõnakõlks.

Sõiduautot Mazda 6 A.V tema töökoja juures või elukoha juures hoidnud ei ole. Temal ei olnud kahtlust, et autode, muruniidukite näol võib olla tegemist varastatud asjadega. Ta ei teadnud, kas ta käib vargil või mitte, seepärast ta ei osanud teda kahtlustada. Ta ei osanud selle peale tulla, et on varastatud asi. Kuna neil on ka väljapool Tallinna, Laulasmaal majapidamine ja

võis ka sealt olla need muruniidukid. Tema emal on kaks muruniidukit. Ja võib olla ostab kolmanda ka.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Andrei K

ei ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikus 2007 – 2008 on toimunud temale kuuluva vara vargus, see oli talvel 2008.a.. Vargus leidis aset XXX, Vasalemma vallas. Varastati elektririistu.

Umbes viis eset oli. Oli selline olukord, et nemad ei pöördunud politseisse, pöördusid nende

naabrid ja pärast uurija pöördus ka nende poole. Viiest esemest tagastati neli. Ta ei mäleta, millised olid need riistad, mis temale tagastati. Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja

Andrei Ki eeluurimisel antud ütlused (köide III lk. 109 pöördel) milledest nähtub, et

07.05.2008.a. sai politseist (Tallinn, Rahumäe tee 6) tagasi talle kuuluvad järgmised esemed: „elektridrell Hitachi, ketassaag Makita, bensiinisaag Partner.“ Peale avaldamist kinnitas, et ta arvab, et need eeluurimisel antud ütlused on õiged.

28 Teda kutsuti politseisse Männiku rajooni suurde politseimajja, seal talle näidati, kus asub suur ladu, näidati tema asju. Tundis nad ära ja tal olid ka nende dokumendid ja passid kaasas. Talle tagastati kõik. Ta oli eelmisel kohtuistungil, seal oli neli noormeest. Ta sai nii aru, et nemad olidki süüdlased. Enne seda, kui teda kutsuti politseisse asjadele järgi, ta ei olnud pöördunud politsei poole. See ei ole õige, et oma ütlused toimunu kohta ta andis ja teate kuriteost ta tegi samal päeval, kui teda asjade järgi kutsuti. Olukord oli selline, et naabrid teatasid nendele, et käidi vargil neil ja ka

veel mõnedes majades. Kohale tuli uurija ja andis oma telefoninumbri. Pärast käisid sündmuskohal, nägid, et uks on katki, akna taha oli pandud uurija visiitkaart, mille abil võtsid uurijaga ühendust ja pärast neid kutsuti sinna suurde politseimajja. Ta ei mäleta, kas politseis ta käis sama kord, kui ta asjad kätte sai. Dokumendid olid kahele asjale kolmest. Bensiinimootoriga saele ei olnud dokumente. Ta ütles

ametnikule, kuidas see peaks töötama, et seal ei ole pidurit. Ta kontrollis seda ja oli siis veendunud, et see on tema oma ja ta sai selle tagasi. Bensiinisaag ei olnud poest ostetud ja selle kohta temal dokumente ei olnud.

Väliselt ei ole näha, et see on tema saag. Et tõestada uurijale, et see on tema saag, ta rääkis uurijale sellest pidurist. Selle tulemusena ta oli kindel, et see on tema saag.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Mihhail J

ei ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikus 2007 – 2008 on toime pandud tema vara suhtes

vargusi, see juhtus 2 aastat tagasi, sügisel, tema mäletamist mööda. Vilumäe külas. Tegemist on väikse kollektiiviga ja tegemist on nii ühise vara kui ka igaühe isiklike tööriistadega. Päris kõike

ta seetõttu ei mäleta. Ta võib öelda, mis varastati temalt ja mis oli ühine vara, mis varastati. Temale kuuluvatest asjadest varastati survenaelapüstol, kompressor, survepesur, oli ka väikseid asju nagu: vee – eemaldaja ja kompressorivoolik.

Tema helistas politseisse. Kompressor ja survepesur on tagasi saadud. Kompressor oli ühine vara. Kompressor oli ALja tema ühine vara. Ei tea, kuidas need kaks tööriista kätte saadi, tema ei

käinud järgi. Tööriistad võttis vastu AL. Tema meelest oli see aasta tagasi, kui neid kahte tööriista jälle nägi, peale kättesaamist. Kompressorit ta ei olegi näinud, sest ta muretses endale

uue ja kolleeg viis selle endale koju. Survepesurit nägi, kuna tegemist oli uue tööriistaga ja tavalise tööriistaga, siis silmaga ei tee vahet, kuid paberi peal olid seerianumbrid olemas. Tal oli ka dokument, mis tõendas survepesuri kuulumist temale. Selle dokumendi esitas ka politseile,

kompressori oma ka. Politsei käis neil hoovipeal selle noormehega, kes varguse toime pani.

Käisid kuriteopaika üle vaatamas, tööpäeval. Ei mäleta küll, kas varem teda on kohtusse kutsutud seoses selle vargusefaktiga. Sai paberid, kus teatati, et nende asi on lõpetatud tõendite puudumise tõttu ja nädal peale seda said asjad tagasi. Väljendas varastamise aega ilma järgi. Tegelikult ta ei mäleta, kas see oli suvel või sügisel.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.Vga ei ole ta tunnistaja AL

varem kokku puutunud. Ajavahemikus 2007-2008 on tema vara suhtes toimepandud vargust, kui töökohta sisse murti. See võis toimuda 2007 või 2008 aastal, sügis oli. Ta ei ole isegi paberitest

seda aega järgi vaadanud. Paar – kolm aastat tagasi. Varastati surukompressor, niiskuse

eemaldaja kompressori küljest, neljasoonelist kummiga elektrikaablit paar – kolmkümmend meetrit. Rohkem, mille kohta tema avalduse tegi, ei olnud. Võib olla oli veel mõni pisikene asi, praegu ei meenu. Ilmselt ikkagi alustati selle vargusefakti kohta ka politseis kriminaalmenetlust. Varastatud esemetest sai ta kompressori kätte. Pisikesi „pudinaid,“ neid ei saanud.

Kui ta õigesti mäletab, siis oli kompressor kätte saadud ülesostja käest või siis saadi see vargapoiss kätte.

29 Võttis isiklikult kompressori vastu, ta isiklikult käis seal Rahumäe teel. Ostupaberid olid alles.

Seerianumber oli peal ja selle järgi sai seda tuvastada. Ilmselt ta andis need dokumendid politseile. Kiri tuli selle otsuse kohta. Karistusaegasid oli märgitud ja vaidlustamisi. Täpselt ei tea.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei tunnistaja Allan T

ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikul 2007-2008 on temalt midagi varastatud. See toimus 2008.a. märts või aprill. Sinna kanti see pidi jääma. Võis olla ka 2007.a. Ta ei mäleta täpselt.

Temalt varastati roller, Derby GP 1. Vargusefakti kohta tegi ka politseisse kuriteoavalduse. Kriminaalmenetlus tõi sellise tulemuse, et circa aasta hiljem sai oma rolleri tagasi. 2009 kevadel, ta arvab nii. Tagasisaamisel öeldi, et oli kokkuostja käest leitud. Politseile tõendas, et see tema

roller oli selliselt, et tal olid seal kindlad asjad, mis ta teadis, mis ta on ümber teinud. Kukkumisjäljed, defekt. Samuti tal oli meeles spidomeetrinäit, mille ta siis rolleri kättesaamisel

ütles. Ta pidi neile ka ütlema spidometraaži näidu. Lisaks sellele esiporilaual oli tükk väljas, samuti oli summutit üle keevitatud. Roller oli eelnevalt värvitud punaseks, mis paistis välja, et see roller oli eelnevalt punane olnud. Vist sellega lõpetaks. Spidomeetri näit oli 2080 km umbes. Sinnakanti. Kui rolleri kätte sai, siis selle rolleriga sõidetud ei oldud. Dokumente rolleri kohta ei ole, kuna see on spetsiifiline roller. Citroën’i meeskond sõitis sellega bokside vahel ja see oli selle jaoks disainitud. Poehind oli sel hetkel 43000 krooni ringis.

Olid fotod küll. Ise on peal koos lapsega. Sõbra lapsega. Esitas selle foto ka politseile. Kui temale rollerit näidati, siis 100% oli kindel, et tegemist oli tema rolleriga.

Ostis rolleri Eesti Citroën’i maaletooja käest, ostu kohta ei ole dokumente. Ei saanud rollerit politseist tagasi samasugusel kujul nagu ta tema käest varastati, roller oli üle värvitud musta ja halli värviga. Plastmassid sealt pealt olid täiesti lahtimonteeritud. Vaatamata sellele, et roller oli ülevärvitud ja lahti võetud, ta oli täiesti kindel, et see oli tema roller. Plastikosadel olid spetsiifilised jäljed peal. Ostudokumente ei ole. Veendus, et roller on ülevärvitud ja et tegemist ei ole originaalvärviga selliselt, et roller oli robustselt värvitud esmaste värvidega ja sealt alt paistis vana värv. Rolleri algne värv oli punane ja sinine.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Tarmo V

ei ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikul 2007-2008 on toimunud temale kuuluvate esemete vargusi. Eeldab, et see leidis aset 2007 lõpp, kuigi ta ei ole väga kindel. Temale kuuluvaid asju varastati Harjumaalt, XXXtalust ja praegu ta mäletab, et sealt varastati

jalgratas, automakk, 10 liitrit bensiini ja erinevaid elektri- ja käsitööriistasid. Pöördus ka

kuriteoavaldusega politseisse. Ei oska öelda, kas kriminaalmenetluse käigus õnnestus politseil tuvastada isik, kes selle varguse toime pani. Tema avastas temalt varastatud asjad televisiooni

kaudu. Selle kaudu sai mõned oma asjad tagasi. Mingi politseisaade oli. Ta sai tagasi

jalgrattaraami, bensiinimootoriga hekipügaja. Midagi oli veel, aga ei mäleta. Jalgrattast oli tal foto. Teised asjad olid ostetud kaua aega tagasi ja tõendavat dokumenti ei olnud säilinud. Nende esemete tagasisaamisel tõendas ta politseile telefoni teel tundemärkide järgi, et need on tema

asjad. Hekipügajal puudus väljalülitamise nupp. Jalgrattaraamil oli sadula taga auk, jalgratta kompuutri alusel olid ära murdunud kinnitusnagad ja lenkstangi sangadel oli pikuti kukkumise jäljed peal. Ta oli nende asjade tagasisaamisel täiesti kindel, et need asjad kuuluvad temale. Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel mälu värskendamiseks tunnistaja Tarmo V eeluurimisel antud ütlused (köide III lk. 87 pöördel) millest nähtub, et esialgsel vaatlusel on garaažis asuvast autost varastatud automakk (Denver) maksumusega 1200.- auto reg XXXOpel

Omega on lõhutud esipaneel, tekitatud kahju on veel täpsustamisel. Jalgratas teisest ruumist, TREK 810 oranž – must – hõbedane (maastikuratas) maksumusega 6000.- Akudrell Metabo + 2

30

akut ja laadija maksumusega 3500.-; tikksaag KRESS maksumusega 3600.-; hekipügaja Husqvarna 325 HX 75 maksumusega 6500.-; 10 l bensiini 95 146. Peale avaldamist kinnitas, et etteloetud ütlustest meenus veel tikksaag, mille tagasi sai. Automaki sai ka tagasi. Tikksae kohta oli ostutšekk, kui ta ei eksi. Tema mäletamist mööda ostutšeki ta

andis ka politseile üle. Automagnetofoni tundis ära magnetofoni enda järgi, ilmselt politsei kaasabil ja milline see üldjuhul välja nägi ta teadis. See oli seal, kust saadi kätte ka muu tema käest varastatud K.

Kohtueelse menetluse käigus tuvastati ka see isik, kes varguse toime pani, tema käis kohtus tunnistusi andmas. Ta ei saanud aru, mis nimed kellelgi kuulusid, aga kahe isiku nimi oli K ja kaks veel, kelle nimesid ta ei mäleta. Omal ajal ostis jalgratta Rademari rattapoest uuena. Rattast oli pilt ja kuskil ka ostutšekk. Kus

see on, seda ta praegu ei tea. Hekipügaja ostis uuena OÜ VLT Saepoest. Männiku tee 104B.

Selle kohta ei ole dokumenti, sest garantiiaeg sai ammu läbi juba ja polnud mõtet seda alles hoida. Kui ta vargusest teatas, siis eritunnuseid ei kirjeldanud. Kui ta politseist need asjad kätte sai, siis politsei eelnevalt küsis tema käest nende tunnuste kohta telefoni teel. See, mis kohus eeluurimisel antud ütlustest ette luges, vastab tõele ja seal loetletud esemed olid kõik need, mis seal olid ja veel osad asjad.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei tunnistaja Alar K

ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikus 2006-2007 on toime pandud tema vara vargus, ta

arvab, et see oli 2006 aastal. Vargus leidis aset B s, AS-s I , XXX, kus bürootarvete Kluse

kontori teiselt korruselt võeti tema töölaua pealt digitaalne fotoaparaat. Fotoaparaadi mark oli Canon G3. Firma juhtkond tegi politseile avalduse. Fotoaparaat kuulus firmale, AS-ile I. Fotoaparaat saadi kätte. Saadi kätte selliselt, et mälukaartidelt leiti tema tuttava pildid ja sellega viidi kokku. Seda ta ei tea, kellelt see kätte saadi, kellegi korteris mingi haarangu käigus teiste varastatud asjade seast leiti ka see kaamera. Varguse hetkel aparaat oli koos kotiga ja seal olid ka mälukaardid. See aparaat pidi kindlasti kotis olema, sest mälukaardid olid ju ka seal sees. Ta ei ole kursis, kas just süüdistatav pani varguse toime. Seoses selle vargusega teda kohtusse kutsutud ei ole. Kui ta fotoaparaadi kätte sai, siis kõik mälukaardid olid alles ja isegi pilte polnud

ära kustutatud. Juurde oli tehtud mõned proovipildid kuskil korteris. Fotoaparaadi seisukorras

või sinna talletatud infos võrreldes enne vargust ja peale selle politseist kättesaamist ei olnud midagi muutunud, kõik oli alles. Paar pilti oli juures. Firmal olid olemas ka ostutšekid selle fotoaparaadi ostmise kohta. Mälukaartide tšekk oli ka alles ja need anti üle politseile.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei ole tunnistaja AT

ta varem kokku puutunud. Ajavahemikul 2007-2008 on toime pandud temale kuuluvate esemete vargust. See leidis aset 2007 sügis, sest nad ehitasid maja, 2008 jaanuar sai see valmis. Krundil oli konteiner, kus neil olid sees kõik aiatööriistad, tööriistad, aiatarbed ning varastati trimmer, muruniiduk, kaks XXX. Pöördus varguse avastamise järgselt ka kuriteoavaldusega politseisse. Kriminaalmenetluse käigus õnnestus ka tuvastada politseil see isik või isikud, kes varguse toime panid. Tema teada on isikute suhtes kohus juba selle varguse osas toimunud, sest tuli mingi kiri koju. Ta ei mäleta, mis selle isiku või isikute nimed olid. Pärast seda, kui oli pöördunud politseisse, sai varastatud esemetest tagasi trimmeri, muruniiduki. Need ta tundis ära. Politsei helistas, kutsus teda asjade tuvastamiseks Rahumäele. Oma asjad tundis ära. Kuna neid tööriistu ta igapäevaselt kasutas, siis tundis ära. Olid olemas ka tšekid, kuigi olid neid tööriistu kasutanud juba mõnda aega. Nad hoiavad alles alati kõik tšekid. Ta teadis täpselt, millised need asjad olid.

31 Värvi teadis, ei olnud uued. Kui nad ostsid need seadmed, siis tšekid olid neil alles iga ostu kohta. Politseile tuli need edastada. Ta ei mäleta, kas ta faksisi need või viisi ise kohale. Edastas politseile need tšekid.

Ei mäleta, kas ostutšekkide esitamine toimus enne asjade tuvastamist. Ostis trimmeri poest.

Rautakeskost. Muruniiduki ostis samuti Rpoest. On veendunud, et niiduk oli soetatud Rautakeskost.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei tunnistaja Jüri B

ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikul 2007-2008 on toime pandud temale kuuluvate esemete vargus, oli küll sündmus XXXkülas. Suvila juures asuvas kuuris käidi vargil. See võis

olla 2007.a. detsember või 2008.a. jaanuar oli see aeg, kui ta selle avastas. Varastatud oli

survepesur Kärcher II seeria oma, turvarakmed, aiakäärid, bensiinikanister ja „nipet – näpet“ veel. Varguse avastamise järgselt pöördus ka politseisse kuriteoavaldusega. Tema teada küll politsei suutis tuvastada ka isikud, kes selle varguse toime panid, sest ta käis kohtus tunnistamas. Varastatud tööriistadest sai survepesuri kätte, rakmed sai kätte. Eelnevale küsimusele veel lisab, et ketaslõikur varastati ka ära. Tema sai aru, et kellegi juurest oli avastatud ladu, kust need leiti. Mainiti ka kokkuostjat. Oma asjade äratundmisega oli lihte. Survepesuril oli ära vahetanud vee

sisseviigutoru ja neil traksidel oli välimus äratuntav. Neil oli pandladefekt ja ta ei olnud neid ostnud Eestist. Politseinikud tulid temalt selle survepesuri kohta küsima ja see oli lihtsalt äratuntav. Rakmeid, ta

ei tea, kas ta nägi tookord või siis hiljem laos. Laos ta käis küll ja siis sai need sealt kätte. Kummagi eseme kohta ei olnud ostutšekke. Mingeid dokumente ei olnud, pesur oli nii vana ja rakmed olid nii pisiasi. Kahtlusi ei olnud, et need esemed kuuluvad just temale või et ei olegi tema omad. Mäletab küll, kust survepesur sai ostetud. See sai ostetud ühe tuttava käest. Need rakmed on tal soetatud seoses tööga, mis kuulusid tal varustuse juurde, need sai ostetud välismaalt. Laeva peal töötades ta oli sunnitud need ostma. Kui teda kutsuti politseisse asju tuvastama, siis survepesur oli see konkreetne ese, mida politsei talle näitas. Nende rakmetega ta ei mäletagi, kas ta neid nägi enne, kui lattu jõudis. Vaatama kutsuti survepesurit. Konkreetselt seda juttu ta ei mäleta, et miks või kas just. Äkki nad margi järgi arvasid. Ta ei oska sellele küsimusele nii täpselt vastata.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Eduard T

ei ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikul 2007-2008 on toime pandud temale kuuluva vara vargust. Jaanuari alguses 2008.a.oli pandud toime vargus tema suvilast. Enamus varastatud asjad olid ehitusmaterjalid: elektrikaablid, pistikud, keevitusaparaat, mootorrattakiiver. Päris palju asju

oli. Ei ole pöördunud politsei poole kuriteoavaldusega. Keegi tema lähedastest ei ole ka pöördunud. Aprillikuus helistati politseist ja küsiti, kas toimus tal suvilas vargus või mitte. Ta vastas, et jah, toimus. Siis tal paluti kohale tulla ja panna kirja, et mis oli varastatud. Pärast viidi

teda lattu, kus oli palju asju ja ta tundis enda asjad sealt ära. Talle näidati asju ja rohkem ei öeldud midagi. Talle on tulnud ka kohtukutse kohtuistungile ja ta sai aru, et see isik kes varguse toime pani on tuvastatud. Ei mäleta, kes seal kutse peal oli kohtualusena nimetatud. Politseist sai

tagasi keevitusaparaadi, pistikuavad, paki kindaid, vist oli õhupüss ja igasugune väiksem ehituskraam. Politseis ta on öelnud, et paljudel asjadel on peal nende firma kleepsud. Ta lihtsalt ei mäleta, et mingi asi oleks olnud nii uus, et sellel oleksid olnud dokumendid. Firma nimi on F OÜ. Pärast vargust ei pöördunud politsei poole esiteks seetõttu, tol ajal tal ei olnud aega, ta pidi ära sõitma. Võib olla ta ei pööranud selle suurt tähelepanu. Pani kohe signalisatsiooni peale. Politsei

32 pöördus tema poole sellepärast, et enne seda politseinikud helistasid talle, ütlesid, et nad pidasid ühe isiku kinni ja see isik väitis, et varastas sealt kandist või tema suvilast.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.Vga ei tunnistaja Janek T

ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikul 2007 – 2008 on toime pandud temale või tema

perele kuuluva vara vargust. Ei suuda täpselt meenutada, mis aastal, aga umbes sellel ajal, 2007- 2008.a., see võis olla küll. Tema kasulapse vanaisa juurest XXX varastati laste ATV. Arvab, et tema pöördus kuriteoavaldusega politseisse. Politseist helistati, et tulgu vaadaku üle, et kas see on nende oma. Tema läks kohale ja sai aru, et see oli tema oma ja sai selle ATV kätte. Politseile tõendas, et tegemist on temale kuuluva varaga selliselt, et olid ostudokumendid, kus olid mingid seerianumbrid, mis läksid kokku politsei poolt pakutud ATV-ga. Ta näitas kindlasti neid ostudokumente politseile, aga ta ei mäleta, kas nendest koopia tehti või kas ta jättis need sinna. ATV ei olnud samasuguses seisukorras, kui ta selle kätte sai võrreldes selle seisukorraga, kuidas see oli enne vargust. ATV –l oli süütelukk maha võetud, asemele oli pandud starter nupuga. Midagi oli veel, aga ta enam täpselt ei mäleta.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Indrek L

ei ole ta varem kokku puutunud. Talle meenub asjaolusid juba aastaid tagasi J OÜ

tootmishoonest toime pandud vargusest. Arvab, et see oli aastal 2004, aga ta täpselt ei mäleta. Varastati paksusmasin. Selle paksusmasina mark oli Dewatt. See kuulus firmale J OÜ-le. Tema oli seal osanik ja juhatuseliige. Ei mäleta, kas ta politseisse ka kuriteoavaldusega pöördus selles vargusefaktis. Paksusmasin saadi kätte, mingil hetkel helistati politseist ja ta käis sellel järgi. Ei mäleta, kuidas ta tõendas politseile, et tegemist on J OÜ-le kuuluva paksusmasinaga. Arvab, et firmal olid ka mingid dokumendid, mis tõendasid selle masina kuulumist sellele firmale. Ta ei

ole sellest teadlik, kas selle paksusmasina varguse toimepannud isik ka tuvastati politseis menetluse käigus. Ei mäleta, millal selle masina vargusest politseile teatati ja ei tea, kas üldse teatati. Ta ei tea, kas

politsei rääkis või selgitas temale, miks osati tema poole pöörduda, kui teda kutsuti sellele masinale järgi politseisse, ta ei mäleta. Lihtsalt helistati, et tulge järgi ja rohkem ta ei mäleta. Ei tea, ei mäleta, kas tema esitas politseisse selle Dewatti masina kohta dokumente. Ta võis seda teha ja võis ka mitte.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Andres L

ei ole ta varem kokku puutunud. Temale meenub midagi aastaid tagasi K OÜ-le kuuluva vara vargusest. Varastati mitmed tööriistad Siili tänavalt. See oli päris ammu. Pole neid tagasi saanud, pole rohkem neid tööriistasid näinud. Varastati laserandur, lööktrell, olid veel mõned asjad, aga ta kõike ei mäleta. Mitte ühtegi tööriista nendest varastatud tööriistadest tagasi ei saanud. Teab

samale OÜ-le kuuluva mõõteseadme Hilti vargusest. Seal oli see lasermõõdik Hilti. See oligi see, mis varastati. Tema teada ei ole seda kätte saadud. Tema oli seal firmas juhataja. Pöördusid

politseisse selle varguseavaldusega. Lasermõõdik Hilti oli neil renditud teise firma käest. Nad pidid selle sellele firmale tagasi ostma poest uuena ja selle neile andma. Selle firma käest, kellelt

nad rentisid seda lasermõõdikut, ta just hiljuti küsis üle. Nad ütlesid, et nad ostsid neile analoogse teise firma seadme tagasi. Ta ei oska sellele küsimusele vastata, kas see tagastati kellelegi teisele. Tema ei ole seda saanud. See firma, kelle oma see oli, sai nende käest tagasi analoogse toote. Ta arvab, et pöördusid politseisse ikka lähipäevadel. On selles suhteliselt kindel.

33

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V ga tunnistaja Kaido K

ei ole ta varem kokku puutunud. Talle meenub, et tema vara suhtes toime pandud vargus

ajavahemikul 2007-2008. See võiski olla kolm aastat tagasi. Oli detsembrikuu, kui ta ei eksi.

Vargus toimus tema elukohas, XXX, Saku vallas. Vargus pandi toime kõrvalhoones ehk siis

kuuris, kus asusid kõik tööriistad ja muu. Ära viidi sealt muruniiduk, mootorsaag Husqvarna, suur tööriistakohver ratastega, akutrell Ryobi, tikksaag koos Bosch akuga, nurgasaag elektriline ja 200 meetrit toitekaablit ehk siis kaks rulli. Hetkel ei meenu rohkem. Politseis tegi avalduse. Järgmine päev sellest, kui avastas, et on sees käidud.

Ta ei oska öelda, kas politseil õnnestus varguse toimepandud isik või isikud kätte saada. Sai

tagasi päris hulga asju. Tagasi sai muruniiduki, nurgasae, tikksae, millel oli aku puudu ja tööriistakohvri, akuXXX ka. Hetkel ei meenu rohkem.

Tööriistad sai tagasi politseist. Osadel tööriistadel ja muruniidukil olid olemas ostutšekid ja muud paberid. Need olid tal küll politseis kaasas, aga ta ei mäleta, kas sai nendest koopiad ka tehtud või ei saanud. AkuXXXle olid kraabitud peale tema nimetähed. Rohkem praegu ei meenu.

Talle helistati politseist ja öeldi, et tulge vaadake, et äkki tunnete mõne asja ära. Paluti võtta niipalju pabereid kaasa, kui leiab.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei tunnistaja Ardo J

ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikus 2007-2008 on toime pandud temale kuuluva vara

vargus. Ei mäleta, millal või mis aastal see vargus toimus. Oli ikka ajavahemikus 2007-2008, aga ta ei mäleta täpsemalt. Vargus leidis aset XXXkülas, Saue vallas, majas XXX. Varastati ATV,

paadimootor, mootorsaag, trimmer, ketassaag, auto varuveljed. Pöördus ka kuriteoavaldusega

politseisse. Politseil õnnestus ka tabada see varguse toimepannud isik. Sai tagasi ATV, paadimootori, mootorsae ja trimmeri. Ülejäänu jäi kadunuks. Tal olid olemas dokumendid, nii ATV kui paadimootori omad. Sae ja trimmeri kohta tal ei olnud

paberit. Ta tundis need ära niimoodi, et ta seletas, millised need välja nägid ja siis need tunnusmärgid olid samad. Trimmeril oli bensiinipumba nupp mõranenud. Mootorsae kohta ütles margi, hetkel ei mäleta, mis see oli ja seal olid vahetatud keti veohammasratas ja uus saekett oli peal. Need olid täitsa uued. Rohkem ei mäleta. Ta oli veendunud, et need on tema omad. Tundis need ära. Mootorsae ostis Rakverest sae- ja muruniidukite poest ning trimmeri tõi ta tuttav Soomest. Ta ostis selle laadalt või ta ei mäleta.

Kui ta selle kuriteo kohta avalduse politseisse tegi, siis eritunnuseid ei kirjeldanud, sest ei küsitud. Pani kirja, et on ära varastatud. Pärast telefoni teel vist küsiti. See telefoni teel küsimine oli ennem, mitte siis, kui ta juba järgi sõitis asjadele. Politsei talle autovelgesid ei tagastanud.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Aimur M

ei ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikus 2007-2008 on toime pandud tema vara vargust,

ta arvab, et äkki oli 2007, aga ta ei mäleta täpselt. Aadress oli XXXküla, Saue vald, Harjumaa ja varastati elektrigeneraator, elektritrell, õhukompressor. Ta tegi avalduse küll politseisse. Millal ta seda tegi, ta ei mäleta. Hiljem.

Varastatud tööriistadest on hiljem kätte saanud elektrigeneraatori. Tema meelest ütles politsei seda, et kuskilt kokkuostja garaažist mingisuguse haarangu käigus saadi elektrigeneraator kätte.

Tema sai generaatori kätte Rahumäe tee politseist. On sada protsenti kindel, et tal on garantiidokumendid alles. Tal on kõige kohta ja siiamaani alles.

34 Kui ta avastas varguse, siis ta mõtles, et nagunii Eesti politsei seda üles ei leia. № ta ei suhtu Eesti politsei töösse just kiidusõnadega. Aga kuna tema naabrimees on abipolitseinik ja ta kuulis, et keegi oli kätte saadud ja siis ta tegi avalduse politseisse. Ta ei mäleta, kas see oli nädal või kuu hiljem. Naabrimehe palvel ta tegi avalduse. Avalduse tegemise ajaks ei olnud generaatorit kätte saanud.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Indrek L

ei ole ta varem kokku puutunud. Talle meenub, ajavahemikul 2007-2008 tema vara suhtes toime

pandud vargus, aga kuupäevad ei meenu. Muruniiduk läks kaduma ja midagi veel, aga ei mäleta. Täpselt ei mäleta, mis ajal see oli. Umbes kolm aastat tagasi. Varastati muruniiduk, mille ta on kätte saanud. Vist olid mingid potid ja pannid ja midagi veel, aga need ei oma tähtsust. Vargus leidis aset tema isiklikus suvilas Vääna – Jõesuus, aadressil XXX. Enda arust ei pöördunud ta selle varguse kohta kuriteoavaldusega politseisse. Ei teinud seda, kuna nii palju on varastatud ja

tolku pole sellest kunagi olnud. Ei ole näinud mõtet, sest see on enda aja raiskamine. Muruniiduki sai tagasi Järve politseist. Politsei oskas tema poole pöörduda, kuna muruniidukil

oli peal müüjafirma nimi ja seal firmas, kus seda müüdi oli see registreeritud tema nimele. S Järvel, kui ta ei eksi. Muruniiduki ostis tõenäoliselt uuena. Mingi ostu- või muud dokumenti oli sellel niidukil kindlasti säilinud. Kindlasti politsei küsis dokumenti, kui ta niidukile järgi läks, kuidas ta muidu muruniiduki kätte sai. Tema meelest oli ostu-müügileping Ss tema nimele olemas. Seal oli näha, et see on tema nimele ostetud. Ta ei lükka ümber, kas tema käest seda ei küsitud, kuna sellest on nii pikk aeg möödas, aga ta ikka arvab, et küsiti.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei tunnistaja Jüri R

ole ta varem kokku puutunud. Temale ei meenu asjaolusid 2006 aastal toime pandud varguse kohta tema töökohas. Töötas 2006 aastal samas kohas, kus praegu, oli tegevdirektor. Kuna neil on kaheksa K ja palju vargusi, siis ta ei mäleta. Töökoha nimi on AS I. B A.V nende KB. Kõigepealt meenub nendel aastatel 2006 – 2007 toimepandud vargus koopiamasina osas. Täpselt

ei mäleta aastat, millal varastati multimeedia projektorid ja videokaamerad. Koopiamasinat

tagasi ei ole saanud, multimeedia projektoritest on saanud paar tükki tagasi. Üks digitaalne

fotokaamera, mis oli varastatud kunstniku toast, on tagasi saadud. Ta kahtlustab, et see oli Canon, aga ta täpselt ei mäleta. Seda konkreetset juhust ei mäleta, aga üldjuhul tõestavad seda, et asjad kuuluvad neile läbi varastatud asjade dokumentide ja seerianumbrite.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Kalju K

ei ole ta varem kokku puutunud. Temale meenub asjaolusid varguse osas, millisel juhul ta oli kannatanu – Nissi vallavalitsuse – esindaja. Umbes kolm aastat tagasi. Kas enne jaanipäeva või kuskil selle aja paiku varastati Nissi kabelist aknalõhkumise teel trimmer ja muruniitja. Nende tööriistade marke ei mäleta. Hiljem said trimmeri tagasi. Tema isiklikult käis seda vastu võtmas. Politsei tõestas seda ise, et trimmer kuulub Nissi vallavalitusele, sest Sst, kus see oli ostetud, oli peal triipkood. Mõlemate asjade kohta sai esitatud ostu-müügilepingud ja passid.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga on ta tunnistaja KP

mõned korrad kokku puutunud. Ta praegu kannab karistust varguste toimepanemise eest.

35 Karistusaeg lõpeb 2011 aasta 20. september. Süüdi mõisteti 2009.a. Teda mõisteti süüdi mõnede üksi varguste toimepanemise eest ja mõned olid grupis. Grupis Ivar Kiga. Kedagi teist ei olnud. Vargusi, mille toimepanemise eest ta süüdi mõisteti oli üheksa. Peamiselt varastasid tööriistu,

muruniidukeid. Varastatud esemed läksid turule, Kadaka autoturule. Enamjaolt küll, kõik varastatud tööriistad viisid Kadaka turule.

A.V-ga kokkupuude on seisnenud selles, et elavad Mustamäel ühes kandis, koos koolis käidud ja niimoodi ta tunneb teda. Igapäevast suhtlust ei ole olnud.

On A.V-le ka midagi varastatud tööriistadest müünud. Kui A.V temalt

midagi ostis, siis ta ostis need heas usus. A.V ei teadnud, et need olid varastatud. Arvas, et need olid tema asjad. Tegutses ehitusega ja haljastusega. Meenub, et A.V-le müüs puurvasarad Makita ja mootorsae, üks muruniiduk oli ka. Mis mark ja mismoodi ta välja

nägi, ta ei tea, sest sellest on palju aega möödas. Ivar K oli Makitade müügi juures. Muid tööriistu A.V-le ei müünud.

Ta on teadlik, et teda on hoiatatud. Mäletab küll, milliseid ütlusi ta politseis andis varastatud

asjade müümise kohta. Tahaks öelda, et kui algas uurimine pihta, siis ta oli vahi all ja talle

teadmata põhjustel oli politseil kinnisidee A.V vastu süüdistus kokku klopsida. Politseis andis enam – vähem tõeseid ütlusi. Mõningaid asju ta on sunnitud muutma oma ütluste osas, sest kui ta nüüd on hakanud mõtlema, et kuhu midagi läks, siis...väljendas ennast valesti. Keegi ei ole teda selleks sundinud, et oma ütlusi muuta. A.V-ga ei olnud juttu sellest, et kust need tööriistad pärinesid, mida ta temale müüs.

Tead on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral. A.V võis teada, et ta on kohtulikult karistatud isik, aga kindel ta ei ole. Puurvasarate hind oli paar – kolm tuhat ja muruniiduk oli alla tuhande krooni. Ilmselt juhtus nii, et ta varastatud tööriistu müüs A.V-le. Ühe korra nad suhtlesid tollel ajal. Ja kuna tal tollel hetkel tööd ei olnud, siis leidis tema näol ostja endale. Tema koos Ivar Kiga Mustamäel said kokku. Koos müüsid A.V-le Makita puurvasaraid ja mootorsae. Kaks puurvasarat oli, üks mootorsaag ja kaks muruniidukit, mäletab täpselt ja nii ta oli. Müüs need tööriistad A.V-le 2008 aasta kevadel ja suvel.

On müünud A.V-le ainult enda poolt varastatud esemeid. A.V-ga igapäevast suhtlemist ei olnud. Ta tema elust teab suhteliselt vähe. Kuna nad elasid Mustamäel, siis ikka vahest trehvasid ja ajasid maja ees juttu ja oligi kõik. Ei tea, millega A.V elatist teenis sellel ajavahemikul. Kunagi ta tegeles mingite puu- või juurviljadega turul. Tal oli oma müügikoht seal. Ta arvab, A.V on kohtu all sellepärast, et asi on selles, et ta temale varastatud asju müüs.

Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks (kuna

tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütlused erinevad oluliselt varem eeluurimise käigus antud ütlustest) (köide I lk. 314 pöördel kuni 315) millest tunnistaja KPeeluurimisel antud ütlused

nähtub, et aastate jooksul, mil tunneb “Paavsti” (pärisnime ei tea, vist Paavo, perek. nimi soomepärane), telefoni numbrit ta peast ei tea, aga ta mobiiltelefoni mälus on see olemas) on

viinud talle Töötas AS “VD” laos XXX, Tallinnas 2004/2005.a. kokku u. 1,5 a. Firmast oli

võimalik varastada ja ta kasutasin seda ka ära. Viimase 3 k. jooksul, mil seal töötas, tõi sealt laost välja erinevaid san. tehnika Ku. Kuna oli „Paavstile“ viinud sealt laost omahinnaga saadud paar kraanikaussi, siis ta juba tellis tema käest san. tehnika Ku juurde. „Paavstil“ oli huvi just WC-pottide ja segistite vastu. On selle eest kohtulikult juba karistatud. Kuna tema kohtuasjas oli

„Paavst“ siis tunnistaja, siis „Paavst“ palus, et ta ei räägiks teda sisse s.t., et tegelikult oli „Paavst“ teadlik sellest, et ta neid tooteid oma laost varastas. Ta ei varastanud iga päev, vaid ikka

siis kui „Paavst“ ise konkreetselt midagi tellis ja millegi konkreetse vastu huvi tundis. Kõik varastatud asjad viis ta laost oma transpordiga ise ära ja otse „Paavstile“ koju. Maja ees seisis „Paavstil“ sel ajal valget värvi kaubik, kuhu ta temalt saadud san. tehnika ära paigutas. S. h. viis „Paavstile“ samast laost varastatud vaskrullid. Tema tuttav Ivar K viis „Paavstile“ samuti neid san. tehnika Ku, mida ta oli temalt saanud, sest Ivar tundis ka „Paavsti“. „Paavst“ maksis selle kauba eest tunduvalt madalamat hinda, mis nende tegelik väärtus Kluses oli. Vasktorudest viis

36 „Paavstile“ isoleeritud toru terve alusetäie (ca 20 rulli, igas 25 jm) ja sai selle eest vase turuhinna 5000 kr. Mis „Paavst“ sellega edasi tegi, ta ei tea. Ilma isolatsioonita toru viis nii tema kui Ivar

ka „Paavstile“, aga ta ei mäleta täpselt kui palju viis tema. Tema teab, et 5-6 rulli läks Ivari kaudu kindlasti „Paavstile“. „Paavstilt“ saadud raha andis Ivar hiljem talle. Võimalik, et Ivar viis

osa torusid kokkuostu või realiseeris iseseisvalt tema teadmata „Paavstile“. Kokku võis neid torurulle olla ca 40 tk. On „Paavsti“ kasutanud kokku-ostjana korduvalt. Viis temale ka 2006.a.

ehitussoojakust varastatud tööriistad. Juba varguse toime panemise eel oli Ivariga kokku leppinud, et tööriistad müüvad “Paavstile”. 2 tk. piikvasarat “MAKITA” ja mootorsae “STHIL” viisid järgmisel päeval “Paavstile”, mille eest said ca 3500 kr. Jagasid raha Ivariga pooleks ja kulutasid selle enda tarbeks. Samuti viisid „Paavstile“ need tööriistad, mis koos Ivariga vargil käies jaan. 2008.a. Kibuna k. varastasid. Tööriistad, mis nendest suvilatest vargustega said viis Ivar üksinda “Paavstile”; raha, mis ta selle eest sai, andis osa hiljem ka talle. Muruniiduki aga viisid koos “Paavstile”. Ivar tunneb „Paavsti“ paremini, sest tema on talle rohkem asju müüki

viinud. “Paavst” ei ole asjade tegelikust päritolu vastu ostmise puhul kunagi huvi tundnud.

Pigem on tema puhul küsimuseks alati olnud soodne hind. Tema on olnud “Paavsti” poolt

makstud rahaga rahul, sest kui on rahapuudus, siis hind ei ole oluline. Pani toime ka varguse Vilumäe k. puidutöökojast. Läks sinna öösel kohale, uks oli lukus. Ta lükkas lukukeele tagasi,

sisenes ruumi ja esialgu vaatas, mis sealt varastada saaks. Siis läks koju, et vaadata, kuhu varastatud esemed realiseerida. Helistas öösel “Paavstile” ja pakkus talle tööriistu. Ta oli nende

ostmisest huvitatud ja lubas ise autoga neile ka järgi tulla. Siis läks alles töökotta tagasi ja

varastas sealt kompressori, niiskuse eemaldamise filtri, 10 m voolikut, 50 m neljasoonega tööstusvoolu kaablit, naelapüstoli (sinist värvi) survepesuri „KÄRCHER“. Peitis need asjad kõik

ööseks ära. Vargil käis üksinda. Järgmisel päeval tuli “Paavst” tema juurde Riisiperre ja nad

sõitsid koos tööriistade peidukoha juurde. Riisipere mõisa juures põõsastes olid töökojast

varastatud tööriistad, mille “Paavst” tõstis oma s/a-se “V-WAGEN GOLF”, tumesinist värvi, maksis sularahas 800 kr. Kuna ta olen “Paavstile” müünud palju varastatud asju, siis ta arvab, et ta ei pidanud iga kord esemete päritolust talle rääkima. Ta pidi ise sellest aru saama, et tal endal ei ole selliseid asju ja kuna need olid ka põõsasse peidetud, siis Paavst” pidi teadma, et need on varastatud. Sakus käis vargil ühe ehituskrundi soojakus, kust ta varastas ka töötarvikuid. Töötas ise seal ehitusel. Uksel oli ees mingi tavaline väike tabalukk, mis tuli jõuga tõmmates lihtsalt lahti. Soojakus olid vaid trimmer „RYOBI“, muruniiduk „PARTNER“, mille vastu tema tundis huvi ja ta võttis need ära. Soojakus oli muid esemeid ka, aga neid ta ei varastanud. Löök- ja

akuXXX kasutati ehitusobjektil küll, aga tema neid soojakus sel korral ei näinud. Need töövahendid kuulusid töövõtjale “Silisek Ehitus”. Tol ajal töötas sellel objektil koos Rauno T . Varguse päeval oli aga tööl üksinda. Seal objektil käis ka tööl üks tööline (nime ei mäleta, s/a

“FORD FOCUS, sinist värvi), kelle autos olid need XXXd kogu aeg kaasas kui tema neid tööalaselt vajas. Needki tööriistad müüs kohe “Paavstile” ja viis need talle koju ära. Sai vist 1000

kr. Need esemed viis “Paavst” oma trepikoja keldrisse. Samuti pani toime varguse koos Ivar K`iga Ürjaste k. ühest talust. Enne vargust käis sealt mööda, vaatas, et leht oli postkastis, tuled ei põlenud ja otsustas, et seal kedagi ei ela või momendil ei ole. Sisenes maja hoovi poolse akna kaudu, lõhkus klaasi kaasas olnud kruvikeerajaga, kasutas kindaid. Aknast sisenes ruumi, kust paremale viis väike tuba, kus oli LCD-teler, mille otsustas endale koju viia. Viis selle läbi metsa endale koju. Järgmisel päeval müüs teleri Artjom B, telef: XXX, sõbrale, kellele müüs selle kui enda oma, sai 3000 kr. Artjom viis teleri ära oma sõbra (nime ei tea) s/a-ga “BMW-500”, rohelist

värvi. Sama päeva õhtul, kui teleri Artjomile müüs, rääkis sellest majast Ivarile ja nad läksid sinna tagasi, et sealt veel midagi varastada. Ivar oli s/a-ga “PEUGEOT”. Läbi maja pääsesime aita. See uks oli esialgu lukus, aga Ivar leidis võtme või tegi mingil muul moel ukse lahti. Aidast

korjas Ivar kokku seina pealt juhtmerullid, kaablid. Tema võttis aidast teleri “DAEWOO” ja

muruniiduki; aitas Ivarit tassida ka kaableid. Seda nad olnud kokku leppinud, kuidas saadud

esemeid jagavad. Sõitsid kõikide asjadega tema juurde koju, kuhu jättis teleri ja mõne päeva

pärast viis Ivar need ülejäänud asjad “Paavstile”. Kuid tema on „Paavsti“ abi kasutanud ka

iseseisvalt. Ta on tema koolivend. Seda, et ta tegeleb varastelt asjade kokkuostmisega, teab viimased aastad, s.o. sellest ajast, mil ta esimest korda AS “VD” varastama hakkas. Sellest saigi

37 alguse tema kuritegelik elu. On aastate jooksul müünud “Paavstile” oma isiklikke tööriistu, et

raha saada. Samuti on kasutanud varianti, et temalt saada raha laenuks talle panti antud oma

dokumendi alusel. Ta kindlasti peaks eeldama, et asjad, mis talle viiakse, ei ole päris õiged. Temaga on jutuks olnud, et tema on varguste eest kohtulikult karistatud.

Peale nende ütluste avaldamist andis ütlusi selle kohta, et varasemate ütluste andmisest on

möödas paar aastat, kui ta need ütlused andis. Uurijate poolt on neid ütlusi kaunis palju ilustatud. Siin on palju teksti, mida ta ei ole üldse rääkinud. Uurija on ilustanud seda, et A.V teab, et ta ostis tema käest varastatud esemeid. Need ei ole tema sõnad. A.V arvas, et need tööriistad kuuluvad temale.

Tal ei olnud alust arvata, et A.V tegeleb varastatud esemete kokkuostmisega. Ta

teadis, et ta mingite äridega tegeleb, aga sellest ta ei teadnud midagi. Kui ta seda kuulas, siis

peab parandama ennast. Üks murutrimmer Ryobi oli ka. See trimmer oli ka tema poolt

varastatud. A.V-le murutrimmeri päritolu kohta ta luiskas midagi kokku. Mida ta täpselt rääkis, ta ei mäleta. Et ostis kuskilt ja kuna raha ja tööd ei ole, siis oli vaja müüa.

Uurijad on sinna oma sõnadega kirjutanud, et A.V ei tundud kunagi huvi asjade päritolu kohta, mis talle müüdi.

A.V ostis temalt tööriistu turu või poe hinnast ikka tunduvalt madalamalt. Osad esemed ta sellepärast ostiski, et hind tundus soodne ja odav. Ivar Kiga nad koos müüsid. Võib olla Ivar on siis ka oma käe peal müünud, aga konkreetselt kedagi teist ta küll ei tea.

A.V võis seda teada, et ta on kohtulikult karistatud, aga konkreetset juttu tal pole temaga sellest olnud. Arvab, et kuna nad elavad Mustamäel, kus kõik tunnevad kõiki, siis kindlasti on ühiseid tuttavaid A.V-ga lisaks Ivar K , Aleksandr K, Andres J. Rohkem ei oskagi öelda. Mõningad asjad on sinna protokolli meelega sisse pandud uurijate poolt. Uurijatel oli kinnisidee A.V vastu süüdistus kokku saada. Järeldas seda sellest, et uurijad lubasid temale, et

juhul, kui ta räägib neile nende jaoks meeldivat juttu, siis ta jalutab 48 tunni pärast minema.

A.V-ga seonduvatel teemadel kuulati üle üks või kaks korda. Kui oli teine kord ülekuulamine, siis ta ei olnud vahi all. Täna avaldatud ütlused on antud vahi all olles. Vahi alla võeti 2009 aasta kevadel. Märtsis või. Ei, vabandust, 2008 aasta. Vahi all viibis 48 tundi. Jääb selle juurde, et ütlused on antud 26. märts- 27. märts 2008.a. Tema mälu järgi, ta teab täpselt, et neid ütlusi võeti siis. Peaks olema märge sellest, et 26.-27. märtsil 2008.a. kuulati teda üle. Kuulati üle tema poolt sooritatud varguste osas. Uurijate sõnad olid, et rääkigu Paavstist kõike, mida vaja, et siis 48 tunni pärast saab sealt minema. Kirjutas, et protokoll on tema sõnade järgi õigesti kirjutatud, kuna ta oli šokis. Ta ei ole täna šokiseisundis.

Šokis oli suhteliselt ootamatust vangistusest. Jääb kindlaks, et oli täna avaldatud ütlusi andes

vahi all ja šokis sellest. Uurijate lubaduste pärast, et vabaneb 48 tunni pärast, ta pani sinna allkirja, et see on õige ja tema kirjutatud. Täna ei takista midagi. Pea on tal selge. Pärast avaldatud ütluste andmist politseis lasti teda koju. Täna antud ütlused on täiesti tõesed. Ei saa öelda, et on andnud valesid ütlusi, kuid neid on siin mõnevõrra muudetud. Need ütlused ei ole täpselt need, kuidas tema neid ütlusi andis. Ta on teadlik sellest, et teadvat vale ütluste andmise eest ja ütluste andmisest ilma seadusliku aluseta loobumise eest on ettenähtud kriminaalvastutus, teda hoiatati. Kui teadmist nimetada tundmiseks, siis ta tunneb A.V 7 kuni 9 aastat. Tundis A.V hüüdnimega Paavst. Ei ole olnud sellist situatsiooni, kus tema on süüdistatav ja A.V on olnud selles protsessis tunnistaja.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Vahur L

ei ole ta varem kokku puutunud. Temale meenub tema asjade vargus ajavahemikus 2006 – 2008,

temalt varastati fotokaamera, see oli augustis 2006. Rohkem ei mäleta. Kaamera mark oli Fuij Finepix S3 Pro. Vargus toimus Tallinna P s. Ta pöördus politseisse kuriteoavaldusega varguse

38 kohta. 2008 aastal ta sai selle kaamera tagasi politseiosakonnast, mis asub Järvel. Politseile ta tõendas, et see kaamera just nimelt temale kuulub ja mitte kellelegi teisele ostudokumentidega ja seerianumbritega. Need olid tal kaasas ja ta näitas neid politseile, kuid neid neile üle ei andnud. Kaameras olid ühe noorpaari pildid seal kaks aastat kaardi peal. Ei ole kursis sellega, kas selle varguse toimepandud isik ka politsei poolt tuvastati Avaldusse, mis ta politseis kirjutas, kirjutas ka seerianumbrid, mis tal seal dokumendil olid.

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga on ta tunnistaja UE

kokku puutunud mõned korrad. Tunneb A.V lapsepõlvest saati. 6. – 7. – 8. klassist saati. Tema jaoks ei ole A.V hüüdnime. Tema jaoks on ta Paavo. Igasuguseid hüüdnimesid on kuulnud. Uurija hüüdis teda Paavstiks. Viimastel aastatel on A.V-ga kokku puutunud mõned korrad. Alates aastatest 2007 – 2008 kuni tänase päevani on A.V-ga kokku puutinud mõned korrad. Kokkupuuted on olnud seoses autoremondiga. Kalastamisega. Kokkupuuted seoses autoremondiga on seisnenud selles, et välismaalt on autosid toodud ja neid on koos remonditud. Autosid ostis Paavo ja koos

käisid toomas. Ka tema ise on kaasas käinud. Temal isiklikult ei ole mingeid ruume A.V

valduses. Tema ise kasutab ema ruume, kus on asju olnud. XXXon garaažiboks ja keldriboks. Autosid on seal hoidnud, mõningaid tööriistu, muud tehnikat. On seal hoidnud ATV-

d, kummipaati, tööriistu. Tema emale kuuluvasse garaaži on toodud BMW-sid. Suzukisid,

Toledo oli viimati. Rohkem ei ole. Põhimõtteliselt igapäevaselt ta tegeleb autode remondiga. Talle on toodud remontida ka Mazda 6. Ei meenu, mis aastal see olla võis. Mazda 6 tõi temale

remonti Marek M. Auto kuulus mingile rendifirmale, kust Marek oli selle võtnud. Autol oli tagumine vasak uks oli avariiline. Praegu mäletab, et auto oli temal garaazis võib olla kuu või kaks. Marek remondiraha ei toonud ja politsei viis auto ära lõpuks. Miks politsei ära viis, sellele ta ei oska vastata. Ta arvab, et A.V ka nägi seda autot. Sellist juttu A.V-ga ei olnud, et ta sooviks seda autot endale või maha müüa. Paavo hoidis selles keldris ja garaažis enda asju, kuna tal ei olnud endal garaaži. Kellele need ATV-d ja

tööriistad kuulusid, tema ei tea. Ta ei oska sellele vastata, kas need asjad kuulusid A.V-le või mitte. Tema ei ole näinud A.V tulirelva kuskilt toomas. Ei tulirelva ega selle sarnast eset. Koristamise käigus on leidnud kilekotis jahipüssi. Sellele ta ei oska vastata, kuidas see jahipüss tema keldrisse sattus.

Tema ja A.V on kunagi olnud samas autos, millega toimus avarii. Ei mäleta, mis aastal see võis olla. Avariihetkel oli roolis naisterahvas. Avarii aja olid autos kolmekesi. Tema

oli ees paremal. Paavo oli tagaistmel ja Merle oli roolis. Hiljem ta sai teada, et ta oli hoopis Greete, mitte Merle. Tema oli alkoholi tarvitanud, kui see avarii toimus. A.V oli ka alkoholi tarvitanud. Leitud jahipüssi, mille ta koristamise käigus leidis, vaatasid ja siis jäi sinna tagasi. Vaatasid tema ja Paavo. Koristasid koos. Panid relva sinna tagasi ja ei viinud seda politseisse, kuna see tundus olevat mitte päris relv, vaid pigem trofee. Selline relv, mis riputatakse seina peale kaunistuseks. Tunne tekkis sellest, et see oli ilus, puhas ja lukk ei töötanud. Ta mäletab, mis seletusi ta andis politseis nende asjaolude kohta. Politseis tunnistajana ülekuulamise käigus andis tõeseid ütlusi. Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja UEi eeluurimisel antud ütlused

„ (köide II lk. 232), millest nähtub, et jahirelva moodi pika toruga relva tõi A.V-sse veebruari 2008.a. jooksul.“ Peale nende ütluste avaldamist andis ütlusi selle kohta, et kuna ei selgunud, kes selle sinna tõi,

siis uurija järeldas, et Paavo selle sinna tõi ja nii ta selle sinna niimoodi kirja pani. Nõustus

sellise lausega, kuna ta ei ole seda läbi lugenud. Tema kirjutas protokollile alla. Kirjutas alla

sellepärast, et seal avaldati sellist survet ja et saaks kiiremini minema. Täna kohtuistungil ta mingit survet ei tunne. Ähvardus oli selline, et kui see on Sinu relv siis lähed sina istuma ja kui on tema relv siis läheb tema istuma. Selline psühholoogia. Küll alati leitakse põhjus, mille eest teda istuma saata.

39 Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja UEi eeluurimisel antud ütlustest

(köide II lk. 233) osa, millest nähtub, et „ mingil ajal rääkis talle A.V, et oli leppinud Marekiga kokku, et saab selle Mazda 6 endale. Paavo rääkis talle, et oli saanud selle auto Marekilt võla eest või siis ostnud. Minu mäletamist mööda käis jutt umbes 4000.- kroonist. Peale seda kui A.V oli mulle öelnud, et oli saanud selle auto endale, olen ühel korral kohtunud Marekiga, kes rtääkis, et püüavad veel raha kokku saada, et

Mazda 6 ära remontida. Samal ajal pakkus aga A.V seda Mazda 6 müüa oma tuttavatele nii tervikuna kui ka osadena (sain seda aru A.V kõnelustest)“

Peale nende ütluste avaldamist andis ütlusi selle kohta, et vastuolu kohta peab tagant reast küsima sellelt, kes talle kuklasse hingab. Tema ei ole neid ütlusi kirja pannud. Protokollile pani

allkirja, kuna surve oli taga. Teda on kohtulikult karistatud kuuel korral. Tal ongi kombeks

erinevates kriminaalmenetlustes protokollidele ja dokumentidele alla kirjutada nii, et ta ei tea sellest midagi, see on tema tava. Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja UEi 30.06.2008.a. eeluurimisel antud ütlustest (köide II lk. 234 pöördel ) osa, millest nähtub,

et „umbes samal ajal, kui enne läbiotsimist viimati seal käis, siis tõi Paavo sinna abiruumi ühe jahirelva. Relv oli pakitud musta prügikotti. Ma ei mäleta, kas Paavol oli veel midagi peale selle koti sel korral autos; ma ei välista, et võis olla. Relva päritolust ei küsinud ma midagi, aga ta näitas seda mulle. Ma ei tea, kust ta sellega tuli või kuhu viia tahtis; laskemoonast juttu ei olnud. Ma teadisin, et ta Paavo tahtis relva abiruumis šahti ära peita, aga millal ta seda tegi, ma juures ei olnud. Relva oli ta toonud varem kui tõstsid minu garaažist kõik üleliigsed asjad abiruumidesse, et ruumi teha Paavo sõiduautoe „Seat“, mis ta Rootsis tõi.“ Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja

UEi 30.06.2008.a. eeluurimisel antud ütlustest

(köide II lk. 235 ) osa, millest nähtub, et „ Paavo on mulle vanglast helistanud ja on rääkinud vaid leitud relvast, et me ütleksime ühiselt, et see relv oli juba enne seal. Minaa aga ei soovi lisaprobleeme ja räägin vaid tõtt, et relv ei olnud abiruumis juba varem, vaid Paavo tõi selle relva.“ Peale nende ütluste avaldamist andis ütlusi selle kohta, et teises ülekuulamise protokollis ei ole

tema ei ole selliseid ütlusi andnud. Tema ei ole neid sinna kirja pannud. Sama, mis eelmine vastus. Need pole tema antud ütlused. 30.06.2008.a. ülekuulamise kohta avaldatud ütlusi kuuleb esimest korda, pole lugenudki sellist asja. A.V temale vanglast seoses relvaga ei ole helistanud. Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja UEi 30.06.2008.a. eeluurimisel antud ütlustest

(köide II lk. 235 ) osa, millest nähtub, et „Ma

arvan, et Paavol on teisigi probleeme, sest avarii, mis toimus aastavahetuse 2007/2008 öösel Mustamäel „Kullo“ juures, on Paavo enda tehtud. Ütlused, mis ma andisin liikluspolitseile on kõik sellised, mida mäletasin; kirjutasin protokolli omakäeliselt ja nii palju kui mäletasin. Olin mitu päeva järjest joonud, Paavo samuti. Ma olin avarii hetkel autos. Autos olime kolmekesi.

Juhi kõrvalistmel istusin mina; roolis oli Paavo ja tagaistmel istus üks neiu. Kui otsasõit oli toimunud hüppasime kõik kohe autost välja. Leppisime kokku neiu nimes; tema kontandmeid ma

ei tea, nime ei mäleta. Kui mina liikluspolitseis käis, siis ma rääkisin seda, mida mäletasin. Paavoga leppisime kokku, et neiu nimi, kes oli autos, oli Merle. Mina ja Paavo olime joobes.“ Peale nende ütluste avaldamist andis ütlusi selle kohta, et kohtus ta on andnud tõeseid ütlusi. Täna. Kõik eelnev, mis on kirjas protokollides on mõjutatud ja ma pole neid läbi lugenud. Teda

mõjutas uurija. Ta nimesid ei mäleta. Uurijaid on rohkem olnud kui kaks, kuid nimesid ta ei mäleta. Kõik uurijad ja prokurör on ka mõjutanud.

Enne läbiotsimist oli keldriboks tema ema käsutuses olnud lühikest aega, mõned päevad või nädalad. Kui tema ema sai selle, siis seal sees oli mingil määral sodi, mida nad koristasid. Kõige kindlamini ta kinni ka ei olnud. Ukse teisel poolel puudusid riivid ja seda oli võimalik avada ka lihtsalt tõmmates. Koos panid uksele uue luku.

40

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei tunnistaja Kalev K

ole ta varem kokku puutunud. On teadlik ajavahemikus 2007-2008 tema ema Leili Kvara suhtes

toime pandud vargusest. Teab täpselt. See oli 2007.a. novembri lõpus, siis kui oli 50. juubel ja

tema ema oli Tallinnas. Vargus leidis aset Ürjaste külas, Nissi vallas. Varastati

majapidamistehnikat: mootorsaag, muruniiduk. Hetkel rohkem meelde ei tule. Tema ema

pöördus ka koheselt, kui ta oli saabunud tagasi oma elamiskohta, vargusefaktis

kuriteoavaldusega politseisse. Kätte said mootorsae ja muruniiduki. Nemad said need kätte

Rahumäelt politseist, kus on varastatud asjad. Sealt tagastati. Konkreetselt selle mootorsae ja

muruniiduki võttis politsei käest vastu tema poeg Karli Kütaru. Nad olid mõlemad koos sel hetkel seal Rahumäel.

Muruniiduki oli ta ise ostnud. Mootorsae tundis ära kui ta isa tööriista. Muruniidukil olid säilinud ostudokumendid. „Partner“ sae tundsin ära eriliste tunnuste järgi. Välja oli pandud mitu

mootorsaagi. Ta tundis selle mitme seast ära. Saag välimuselt oli juba vana, tõmbenöör oli parandatud, sae alt oli kinnitatud kollase traadiga.

Mõlema kahe tööriista puhul, kui nad need kätte said, olid täitsa kindlad, et need tööriistad kuuluvad neile. Sae sai kätte tema poeg. Tema viibis poja kõrval. Esemed tundis ära tema poeg. Tema tundis samuti ära need varastatud esemed – mootorsae ja muruniiduki.

Tema isiklikult tundis ära sae ja muruniiduki nendel tunnustel, mille kohta ta enne prokuröri küsimusele vastas. Tema isiklikult on kindel, et muruniiduk ja mootorsaag kuulusid tema emale ja isale.

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatav A.V on ta tere tunnistaja AA

tuttav ammusest ajast. Ei mäleta täpselt aastaid kaua ta A.V tunneb, umbes viis aastat kuni kümme aastat. Ei mäleta, millega seoses ta tunneb süüdistatav A.V, tuttavaks said võib olla tuttavate kaudu. Suhtlemine A.V-ga ei ole olnud mitte eriti hea need aastad, kui nad on olnud tuttavad.

Viimasel viiel aastal on A.V-ga kokku saanud küll. Need on olnud kokkulepitud

kokkusaamised. On kokku saanud seoses sellega, et on temalt raha laenanud. Tema pöördus

A.V poole, et laenu saada. Raha tal liikus ja siis ta küsis. Ei oska vastata, kust ta teadis, et A.V raha liikus, ta ei mäleta. Paistis välja, et raha oli. Tundub, et tal oli raha tähendab see mõiste tema jaoks. Ei oska öelda, kust A.V raha sai. Ta ei tea, kust

ta raha võttis. Laenamise kordasid ta ei mäleta, aga kuskil seitse tuhat oli summa. Need olid kõige suuremad siis, kui auto panti andis. Laene võttis oma tarbeks. Lisaks laenuvõtmisele on ta

A.V-le ka müünud asju. Pantinud ei ole. Sellest on nii palju aega möödas, et ta ei mäleta, mis asjad need olid. Aega ei oska täpselt öelda. Umbes viis aastat võib olla. Ta ei mäleta täpselt mis asjad need olid. Oli olmeelektroonika ja üks kindel asi oli veel: laptop. Ta ei oska

öelda marki. Ei oska pakkuda mitu korda müüs, ei mäleta. Asjad olid varastatud. Teda on

karistatud tänaseks päevaks nende varguste eest. Need asjad, mis ta A.V-le viis, varastas ta koos Taavi Viga. Täpselt ta ei mäleta kohta. Pakkus need varastatud asjad just A.V-le müügiks, kuna ta oli temalt raha laenanud ennem. Kõik laenud on tagasi makstud. Selle järgi vaatasid, et tal raha on ja siis pakkusid talle müüa. Ei teadnud, et A.V on huvi olmeelektroonika ja laptopi vastu, lihtsalt küsisid. Ei mäleta summasid, millise hinna eest

nad neid asju müüsid A.V-le . Ei mäleta, kas see hind vastas tegelikule asjade väärtusele või müüsid odavamalt. Taavi V müüski need varastatud asjad. Tema ei olnud Taavi Vi kõrval, kui A.V-le asju müüs.

Ei ole isiklikult A.V-le asju müünud. Ise sai ka varastatud asjade müügist mingi summa. On kuulnud, et teised ka Mustamäelt suhtlevad A.V-ga. Kindlalt ei tea, kas keegi teine ka, lisaks Taavi V, on A.V-le asju müünud, kõrval pole

seisnud.

41 Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja AAi 26.06.2008.a. eeluurimisel antud ütlustest (köide I lk. 274 pöördel ) osa, millest nähtub, et

„Viisime „Paavstile“ varastatud esemeid, mida ma praegu ei mäletagi, mis need konkreetselt olid. Olen „Paavstile“ müünud varastatud esemeid korduvalt. Peale nende ütluste avaldamist andis ütlusi selle kohta, et tema reaalselt ei seisnud kõrval, kui V

müüs A.V-le . Tema istus autos, seal samas maja ees. Ta on temale rohkem asju müünud, aga mida, seda ta ei mäleta. Ei mäleta, kas on müünud A.V-le varastatud asju ühe korra või korduvalt. Nemad teadsid, et need on varastatud asjad, aga A.V-le seda ei öelnud. A.V küsis küll, et ega need varastatud ei ole. Nemad vastasid, et ei ole. Tahtsid oma raha kätte saada. Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja AAi 26.06.2008.a. eeluurimisel antud ütlustest

(köide I lk. 274 pöördel ) osa, millest nähtub, et

„ Paavo ei küsinud sel korral ega ka muudel kordadel kunagi eseme päritolu kohta; komplektsuse, juhtmete või dokumentide kohta. Paavo ostab kõike.“

Peale nende ütluste avaldamist andis ütlusi selle kohta, et nemad müüsid, Paavo ei küsinud. Ainult küsis, ega varastatud ei ole, nemad ütlesid, et ei ole varastatud ja nii ta oligi. Tänased ütlused on tõesed. A.V küsis, et ega need varastatud ei ole, nemad vastasid, et

ei ole, et oma raha kätte saada. Tunnistajana ülekuulamine oli toimunud surve all. Survestas uurija Markus ja veel keegi, ei tea, kes see oli. Survestamine seisnes selles, et rääkis seda, mida uurija kuulda tahtis. Ta ei mäleta täpselt, kuidas see oli seal.

Kohtueelses menetluses valetas, mis puudutab täna avaldatud ütlusi. Kinnitab, et valetas need ütlused, mis avaldati kohtuistungil täna. Kinnitate, et kõik see, mis ta täna kohtus rääkis vastab

tõele. Ta ei oska vastata sellel, et miks ta kohtueelses menetluses valetas ja otsustas tänasel päeval tõtt rääkida. See on tema vaba tahe. Ei oska vastata, millest see meelemuutus siis tingitud on. Politseis enne ülekuulamise algust ka hoiatati teda teadvalt valeütluste andmiste eest.

On ka oma isiklikke asju ka A.V-le müünud. On ka oma isiklikke asju A.V-le pantinud. Narkomaan oli. Oli pidev ja igapäevane narkootikumide tarvitaja tol ajal. Tal oli tähtis saada raha ja tema jaoks ei olnud oluline, mille eest ta selle raha sai. Tähtis oli see, et saaks narkootikume osta. Ei ole näinud, et A.V ostaks veel kelleltki mingisuguseid esemeid. Praegu võlad on makstud ja asjad on tagastatud. A.V ei teadnud, mille jaoks raha vaja oli. Ei tea, kas A.V oli kursis, et ta oli narkomaan.

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Annika L

on ta kokku puutunud, nad on tuttavad. Tunneb A.V paar aastat. Vahetult on kokku

puutunud harva. Lihtsalt juhuslikult on näinud. Teda on kriminaalkorras varem varguste toimepanemise eest karistatud.Viimati karistati 2010.a. veebruaris. Ei ole enda poolt varastatud esemetest midagi müünud A.V-le, on selles päris kindel. Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja

Annika L poolt 02.04.2008.a. eeluurimisel antud ütlustest

(köide I lk. 264 pöördel) osa, millest nähtub, et „minu poolt 02.02.08.a. XXX, Tallinnas hotellitoast toime pandud vargusest saadud s/arvuti “HP Compaq” müüsin Paavole (perek. nime ma ei tea), hüüdnimega “Paavst”,

kellele helistasin oma mobiiltelefoni SIM-kaardi mälus olevale numbrile (peast ei tea) ja pakkusin talle seda sülearvutit. Ma küsisin selle eest ca 2000 kr ja selle “Paavst” ka maksis.“ Peale nende ütluste avaldamist andis ütlusi selle kohta, et vastuolu enda ütlustes, mida ta täna

kohtuistungil ütles võrreldes sellega, mida ta kohtueelses uurimises ütles, seletab sellega, et polnud meeles. Kinnitab hetkel avaldatud ütluste õigsust. Ei meenu, kuidas tal selline mõte tuli, et sülearvuti just A.V-le müüa.

42

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatav A.V on ta tunnistaja Grete K

tuttav. Ta tunneb A.V üle kolme aasta kindlasti. Uueaasta öösel said tuttavaks. Ei

mäleta aastat, millal nad tutvusid. Tegemist oli juhusliku kohtumisega, kuna ta ootas oma tuttavat Mustamäel, siis kaks meesterahvast tulid temaga juttu rääkima. Need meesterahvad olid

Paavo ja ta sõber, sõbra nimi oli Urmas. Perekonnanime ta ei mäleta. Nii Paavot kui Urmast varem ei tundnud. Kuna tema tuttav oli helistanud, et tal läheb paar tundi aega, siis oli nendega

koos ja hakkasid linnapoole sõitma. Tuttava nimi oli VRoland. Neid tänavanimesid ta ei tea

öelda, kus ta täpsemalt Mustamäel oli, kui temale lähenesid Paavo ja Urmas, ta ei tunne Mustamäed nii hästi. Kell oli umbes südaöö paiku kuskil. Peab silmas vana- aasta lõppu, see oli umbes kella 24:00 paiku vana-aasta lõpus. Sellel ajal üldse elas Paides. Uusaasta südaööl Mustamäel oli vaja midagi ostma tulla. Ta oli tuttavaga kaasas, VRolandiga. VRoland läks ära sellepärast, et kui tema sinna ostma läks, siis ta pani teda sinna ennem maha. Vaheriga ei läinud sellepärast, et ta pani ta maha ja läks ise sinna, kuna tal oli vaja käia. Pani maha auto pealt. Selle autoga tulid Mustamäele Paidest. Ford Scorpio vist oli, värvi ta ei mäleta.

Roland Von kunagine väga hea tuttav. Auto ei olnud tema oma. Auto kuulus, kas Rolandi

õetütrele või õetütre mehele, ta ei tea. Mustamäelt linnapoole sõitsid Paavo autoga. Otsustas nendega sõitma minna, kuna Rolandil läks aega ja jahe oli väljas, siis ta ju võis pärast ükskõik kuhu temale järgi tulla. Ta ei mäleta enam, mis eesmärgiga nad linnapoole hakkasid sõitma. Hilisematest suhetest Paavoga teab, et see auto, millega nad linnapoole sõitma hakkasid, kuulus

Paavole. Sel ajal ei teadnud, et see oli Paavo auto. Auto mark oli Mercedes tumedat värvi, , põhivärvust ta ei mäleta, see oli nii ammu. Must see ei olnud, aga tume oli. Tema oli roolis, on

selles kindel. Tal tuli meelde nüüd Ford Scorpio värv ka. Paavo istus selles autos ees, juhi kõrval. Urmas sõitis ka nendega koos, istus tagaistmel keskel. Tema istus rooli, sest nemad olid joonud. See tuli jutu käigus, kui nad küsisid, et kas tal on load. Tema ise oli kaine. Mustamäelt hakkasid linnapoole sõitma. Mercedes ei olnud luukpära. Nad ei jõudnudki kuhugi täpsemalt sõita. Ta ei mäleta täpselt, kuhu nad pidime minema, mida uusaastaööl ikka tehakse, pidutsetakse. Ta ei oska öelda, kui palju maad nad sõitsid. Mitte eriti

palju. Edasi juhtus avarii. Avarii seisnes selles, et teine auto oli pidurdanud ja ta ei hoidnud pikivahet, siis ta riivas seda. See auto oli vist ka Mercedes. Ta ei mäleta. Ta ei mäleta selle auto värvi. Selgitab oma valikulist mälu eelmise aasta jaanuari tervislike probleemide tagajärjega. Võib sajaprotsendiliselt öelda, et ka ülejäänuid asju ta teab täpselt, sest seal, kus ta ise kohal oli, neid asju ta ikka loomulikult mäletab.

Peale auto riivamist, kuna omavahel kokkuleppele ei saadud, siis kutsuti välja politsei. Kes politsei välja kutsus ta ei tea, tema olin autos. Paavo ja Urmas olid politsei väljakutsumise ajal väljas. Avarii oli Vilde teel. Ta ei vaadanud ega märganud, kas avarii juures oli mingi ettevõte, asutus või midagi, millega saaks asukohta täpsemalt määratleda. Ta ei tundud Tallinna siis veel nii hästi. Ei tea. kui kiiresti politsei kohale tuli, kas ta pidi aega võtma? Kui tal kella ei ole, mis ta vaatab sellest siis. Sündmuskohale tuli kaks politseinikku. Ta ei mäleta, kas need olid mees- või naispolitseinikud. Tema ise vahetult nende politseinikega ei suhelnud. Ta ei tea, mis Paavo ja Urmasega tehti, temaga ei tegelenud mitte keegi. Autos siis istus päris tükk aega ja siis lõpuks ta läks minema. Ta ei olnud koguaeg autos, ta läks pärast välja suitsu tegema ja siis ta enam autosse tagasi ei läinud. Ta ei usu, et politseinikud ka nägid, et ta ära läks. Tema oli nendest 15 m eemal, jalutas edasi-tagasi, võib olla vähem, ta ei tea.

Politseinikel oli muud tegemist nii palju, seega tema ei pidanud vajalikuks minna ütlema politseinikele, et tema roolis oli. Kui neil oleks olnud aega temaga tegeleda, siis ta oleks öelnud

ka. Ta ei küsinud nendelt, kas neil on aega temaga tegeleda, sest ta ei lähe vabatahtlikult politseiga suhtlema. Edasi läks ära sealt, sama teed mööda hakkas linnapoole jalutama. Mingi aeg pärast seda Vhelistas talle ja nad läksid Paidesse. Tal ei olnud kella ja ta ei vaadanud, ta ei tea, palju kell võis olla, kui Vtemale helistas. Pärast oli A.V-ga kontakt tunduvalt hiljem, jah, sest alguses ta ei teadnud, kes tema on. Miks ta oleks pidanud võõrastele oma õige nime ütlema. Paavo ja Urmas ei teadnud tema

43

ees- ega perekonnanime. A.V-ga neid viidi kokku hiljem. Mingi aeg oli Õismäel

Peeter Ki juures ja seal tuli jutuks, et ta tegi uueaastaööl kellegi Paavo autoga avarii. Tema teadis sellest, et Paavo otsib seda, kes avarii tegi. Avariist ei olnud mitte palju möödunud, kui

temal Peeter Ki juures sellest juttu oli, käis tihti seal. Kuud vist kindlalt ei olnud möödunud. Peeter K on tuttav. Võimalik, et lisaks Peeter Kile ja temale veel keegi selle jutuajamise juures viibis, seal oli rahvast küll. Mingi Ivar on tuttav, aga ta ei tea, mis ta perekonnanimi on. Ivar selle vestluse juures ei viibinud, sellepärast, et nad pärast ootasid teda, et ta teda autoga Paavo juurde

viiks, sest Paavo oli otsinud teda seoses avariiga. Siis said Paavoga kokku. Jutuajamine oli seoses sellega, et ta sealt sündmuspaigast lahkus, et politsei tahab temaga rääkida. Liiklustrahv,

mis oleks sellest tulnud, selle Paavo oleks aidanud ära maksta. Paavoga sellist kokkulepet ei olnud. Ta oleks seda teinud, sellepärast, et ta ise küsis, et kas ta saab aidata tal selle trahvi pärast ära maksta. Küsis seda sellepärast, et kergem oleks olnud ju ära maksta, kui kuskil arestimajas istuda. Selleks hetkeks, kui ta temalt seda küsis, olid neil juba lähedasemad suhted. Kui Ivar teda Paavoga kohtuma viis, siis oli see teine kohtumine peale uut aastat. Tema läks minema, kui oli oma jutu lõpetanud. On viibinud ka politseis seoses selle avariiga. Ise läks politseisse, sest tema tekitatud oli avarii ja sellepärast oli pahandus ju. Läks ise politseisse, sest neil olid Paavoga veel kohtumised ja siis

neil olid lähedasemad suhted. Alates sellest vestlusest, kui Ivar neid kokku viis ja kuni selle

ajani, kui ta politseisse läks, siis ükskord oli veel vahepeal kokkusaamine ja telefoni teel nad

rääkisid. Politseisse vabatahtlik minemine oli see, et neil olid siis Paavoga lähedased suhted. Seoses selle avaariiga load võeti ära kolmeks kuuks ja trahvi sai. Ta ei tea, et tema suhtes oleks alustatud kriminaalmenetlus valeütluste andmise osas. Ta ei tea

seda, et ta oleks andnud kahtlustatavana ütlusi selle eest, et ta andis menetlusalusena 17, jaanuaril 2008.a. valeütlusi selle sama avarii asjaolude kohta. Tema ei ole prokuratuuris käinud. Seoses avariiga on ülekuulatud siis, kui ta tookord käis seal. Käis politseis seoses selle avariiga

kaks korda. Teisel korral politseis andis mitte kõiki ütlusi, aga no enamvähem. Teisel

ülekuulamisel ei andnud avarii toimumise asjaolude ja A.V rolli kohta selle avarii osas samasuguseid ütlusi, kui tänasel kohtuistungil. Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja

Grete K poolt 03.06.2008.a. eeluurimisel antud ütlustest

(köide III lk. 23 pöördel ) osa,

millest nähtub, et „tunnen A.V, Ivari (perek. nime ei tea, hüüdnimi “Kaif”) kaudu umbes 6 kuud. Ma aitasin Paavot sellega, et võtsin ühe avarii enda peale. Olin majanduslikes

raskustes ja lootsin sellega raha teenida. Tegelikult ma ei viibinud aastavahetusel üldse enam

Tallinnas. Ma sõitisin 31.12.2007.a. enne südaööd Tallinnast Paidesse ära. Ma ei mäleta

kuupäeva (ilmselt mõni päev peale aastavahetust), mil oli Tallinnas Peeter Ki juures Õismäe korteris, kui Ivar rääkis, et Paavo maksab selle eest 3000 krooni, kui võtan Paavo enda tehtud avarii enda peale. Sain Paavoga kokku enne seda kui pidin liikluspolitseisse minema ja Paavo rääkis, mis oli juhtunud ja mida mina politseis rääkima pidin. Paavo jutu järgi ei saanud ta seda enda peale vormistada. Ma ei küsinud, miks. Ma ei mäleta täpset kuupäeva, aga võis olla

06.01.2008.a. kui käisin liikluspolitseis avarii kohta ütlusi andmas. Paavo kandis minule Tallinnasse sõiduks bussisõiduraha tütre Gäthlyni pangaarvele. Ma selgitasin avarii asjaolusid, et

mina sõitisin ise, kuigi see tegelikult nii ei olnud. Kui ma politseisse tulin, siis Paavoga oli kaasas keegi Urmase nimeline tuttav ja selgus, et nad olid avarii hetkel olnud kahekesi autos ja mõlemad olid ka joobes. Ma pidin rääkima, et uue aasta ööl kohtusid juhuslikult, et koos pidutseda. Ma pidin rääkima, et sama tänavat pidi, kus elab Paavo, sõitisin linna poole Paavole

kuuluva sõiduautoga „Mercedes-Benz“, tumedat värvi, millega sõitisin tagant otsa teisele sõidukile. Ma pidin rääkima, et avarii järgselt ei olnud politsei temast välja teinud, sest politseil

oli palju tegemist Paavo ja Urmasega, mistõttu ootasin ja lõpuks olin lahkunud. See ei olnud tegelikult nii. Paavo pidi vaevatasu ära maksma, siis kui trahviotsusele järele tulen; samuti lubas ta ära tasuda mulle määratud rahatrahvi 6000 krooni (koos täituritasuga), kuid senini on mul raha saamata, sest ma ei saanud ise õigel ajal otsusele järele tulla. Ma ei tea, kes otsusel järgi käis.

Seejärel Paavo vahistati. Selle avarii enda peale vormistamise tulemusena jäi ilma juhtimisõigusest 3 kuuks. Kui viimati temaga telefoni teel rääkis, siis lubas ta raha ära maksta,

44 siis kui välja saab. Paavoga rääkisin mõni aeg tagasi, kui ta ise helistas mulle vanglast. Paavo ütles, et ta on “otkazis” (ta ei tea, mis see tähendab) ja küsis, kus tema tuttavad on, kes selles kriminaalasjas samuti osalevad. Paavo käes peaksid olema minu kuldkõrvarõngad, mis olid tal rahapuuduses panditud Õismäe pandimajja, aga kuna mul ei olnud raha neid välja osta, siis palus

Paavol seda enda eest teha, et siis hiljem tema käest need välja osta. Hinnas me kokku ei leppinud.“ Peale nende ütluste avaldamist andis ütlusi selle kohta, et tal oli isiklik viha Paavo vastu, sest ta

oli selleks ajaks juba ära kadunud. Ta ei teadnud, kus ta on, jättis maha või niimoodi, noh. Seekord ei ilmunud ise politseisse ütlusi andma, siis teda toodi Paidest. Tallinnast käis politsei järgi ja tema ei teadnud, miks teda tuuakse.

Ühe korra on andnud selliseid ütlusi, et A.V palus temal avarii enda peale võtta.

Politsei ei selgitanud temale, et miks nad teda politseisse kaasa võtavad. Alguses oli Paides arestimajas ja ootas, millal talle Tallinnast järgi tullakse. See, mis praegu kohtu poolt ette loeti, see on jama kõik. Teda ei hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest enne, kui teda politseis ülekuulati. Köitest III toimiku lk 23 pöördel oleva allkirja näol on tegemist tema allkirjaga. Seda jama rääkis sellepärast, sest tal oli täiesti ükskõik, mis temast endast saab. Ta ei viitsinud ütlusi läbi lugeda,

lihtsalt kirjutas, et lugesin läbi ja tema sõnadega kirjutatud. Kirjutas seda sellepärast, sest ära

tahtis saada sealt politseist. Ta ei tea, et teda oleks kunagi ülekuulatud kahtlustatavana valeütluste andmise eest. Andis ebaõigeid ütlusi, sest Paavo oli teda maha jätnud. Ta tarvitas narkootikume ja sellel hetkel oli tal ükskõik, mis temast saab. Ta olin tige ja vihane Paavo peale, et ta teda maha jättis ja ära kadus. Ta tahtis, et ta siis ise klaariks seda, sest tema ju ei teadnud, miks ta ära kadus. Vastab tõele, et elasid koos Villu Aasorgiga ühes korteris. A.V on ühe korra temale raha kandnud, bussipileti raha Bussipilet oli Tallinnasse. Ta ei tea mis sellest väärteootsusest . ,

sai, mis temale tehti seoses selle avariiga. Ta arvab küll, et on selle trahvi tasunud. Paide arestimajas, rahatrahv asendati arestiga.

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei tunnistaja S Ž

ole ta varem kokku puutunud. Ta mäletab paar aastat tagasi tema vara suhtes toimunud vargust.

Vargus toimus XXX külas, XXX vallas, aianduskooperatiiv T. Varastati elektrisaag, pikendusjuhe. Need ta sai tagasi. Neli autovelge koos rehvidega, no valuveljed. Väga palju oli

lihtsalt lõhutud vara. Pöördus selle vargusega seoses politsei poole kuriteoavaldusega. Kutsus

kohe politsei välja. Ühe sae ja pikendusjuhtme sai tagasi. Sae ja pikendusjuhtme sai tagasi Rahumäe teelt. Ise vaatas angaaris asju ja leidis enda asjad üles. Ta arvab, et tol hetkel, kui saag

varastati, siis tal oli mingi tehniline pass olemas ja politseis võrreldi selle numbrit. Pikendusjuhtmed 20 meetrised ja 50 meetrised on põhimõtteliselt ühesugused ja üks anti talle. Politsei tuvastas isiku, kes pani toime varguse. Ta teab seda.

Kohtuistungil avaldati KrMS § 291 p.4 alusel, kuna Ivar K `i asukohta ei ole suudetud kindlaks teha, tunnistaja Ivar K’i poolt eeluurimisel 29.05.2008.a. antud ütlustest (köide I lk. 323 – 324 ) nähtub, et A.V teab juba 10 aastat. Teab teda ka hüüdnimega „Paavst“. Sattusin

temaga kokku kui Marek M müüs „paavstile“ mingeid asju, ta ei mäleta, mis sellel korral müügiks läks. Hakkas ka ise kasutama seda võimalust, et Paavstile asju müüa, eriti sagedaseks läks see viimase 6 kuu jooksul. „Paavstil“ oli peaaegu alati raha, ta ostis ka alati kõik, mida talle pakkusin, talle ei pidanud midagi selgitama esemete päritolust, sest ta ei küsinud kunagi, kust

olin asjad saanud ja raha maksis ta kohe. Olen kasutanud aegade jooksul ka asjade pantimise

võimalust, on need asjad hiljem välja ostnud. Olen viinud ka oma isiklikke asju, näiteks automaki, mis jäi välja ostmata, sest ei ole olnud raha. Laenuraha puhul oli keskmiselt 500,00

45

krooni laenu näite korral tagamismaksmise protsent ca 700,00 krooni. Olen minu poolt toime

pandud varguste osas ka kahtlustatavana ütlused andnud ja ma jään nende juurde. Viimastest

vargustest, mida panin tihti toime Harjumaal 2007/08.a. olen valdavalt kõik asjad viinud Paavole. Nii viisin Paavole mõned päevad enne aastavahetust 2007/08.a. XXXkandist garaažist

koos Kalle Kiga varastatud paadimootori, trimmeri, sae, valuveljed, kummid ja ATV. Samuti

naistepäeva paiku 2008.a. Saue kandist varastatud teise ATV. Viimatinimetatud ATV äravedamiseks sain A.V-lt kaubiku rendiks raha, sest olin talle juba rääkinud ATV-st, mida ta tahtis ära osta. Mõlemad ATV-d vedasin ära sama rendikaubikuga. Ka ostis Paavo ära need varastatud tööriistad, aiatarvikud- ja tööriistad, -seadmed, mida olen varastanud Harjumaalt ja need kohad ette näidanud. Kuna neid esemeid on palju, mida olen Paavole müünud, siis ei oska ma neid kõiki täpselt loetleda. Ma tean, et Paavo juures käivad asju müümas ka Marek M, Kalle K, Ants V, Andres P, Kristo P, Peeter K, Andres J. Mida nad konkreetselt viinud on, ma ei tea, sest pole ise kaasas olnud. Kristo Pga olen ühiselt varastatud asju Paavole realiseerinud, aga need ongi need viimaste kuude jooksul Harjumaalt varastatud asjad. Mina teisi kokkuostjaid üldse ei teagi, sellepärast olengi jäänud vaid Paavo juurde käima.. Üldiselt räägitakse, et ta ei taha kunagi head hinda maksta, et ta on koi ja Kleb hinnas viiendiku poehinnast alla.. Erinevate esemete osas olid tal turuhinnad teada ja neid arvestades ta tegutseski. Üldiselt maksis ta ikka selle hinna, mida ta ise pakkus. Paavo ise ei ole mulle müügiks kunagi midagi pakkunud. Ma ei tea ka kedagi, kes tema tutvusringkonnast oleks temalt midagi ostnud, sest meiesugustel ju raha ei olnud. Olen Paavolt ostnud sõiduauto „PEUGEOT 406“ registreerimisnumbriga XXX, mille

osas esimese sissemakse tegin ise ühe korraga, aga teiste maksete osas leppisime kokku ajagraafiku ja nende maksete osas tegi Paavo tasaarvestust, kui olin talle viinud müüki midagi varastatut. Paavo juures kodus, suvilas, garaažis ei ole ma kunagi sees käinud. Ma ei oska öelda, kus Paavo ostetud asju hoidis ja kuidas neid edasi realiseeris. Mul oli oma mobiiltelefoni mälus Paavo telefoni number, peast ma seda öelda ei oska ja ma tavaliselt käisin asju viimas ikka tema kodumaja juurde. Talle võis helistada iga päev, päeva kestel, öösiti ei ole ma temaga kontakti otsinud.

Kohtuistungil avaldati KrMS § 291 p.4 alusel, kuna Ivar K `i asukohta ei ole suudetud kindlaks teha, (köide III lk. 26 – tunnistaja Ivar K’i poolt eeluurimisel 08.07.2008.a. antud ütlustest 27 ) nähtub, et A.V rääkis mulle peale avariid, et ta tahaks avarii enda pealt ära saada

ja küsis, et kas mul oleks kedagi naisterahvast tuttavat, kellega saaks selle asja ära klaarida.

“Paavst” oli teinud enda sõiduautoga “Mercedes-Benz” avarii. Ma ei tea neid üksikasju ja

mispärast ta ise enda peale seda ei võtnud. Mulle tuli pähe Grete, keda olen Tallinnas autoga sõitmas näinud. Ma rääkisin sellest Peeter Kile, kes kinnitaski, et Gretel on juhiload olemas ja Peeter rääkis teema Gretele ise ära. Mina viisin Grete ja Paavo omavahel kokku; viisin Grete Paavo maja juurde; millest nad rääkisid või missugustel tingimustel kokkuleppe saavutasid, mina ei kuulnud, sest sõitisin ise minema. See oli jaanuaris 2008.a., kuupäeva öelda ei oska. Gretet tunnen seoses narkoaine tarvitamisega. Mina tarvitan viimane aasta; tõmbasin ninna, keskmiselt iga päev. Tarvitamine sõltus raha olemasolust ikka ka. Millisest ajast Grete tarvitab, ma ei tea. Ma olen Kalle kaudu “valget hiinlast” saanud korduvalt. Sügisest 2007.a. olen narkoainet võtnud Kalle kaudu, varem sain teiste kaudu. Kuupäevi ma loomulikult öelda ei oska. Olen ühel korral,

võimalik, et detsembris 2007.a., käinud koos Kallega Räägu tn. piirkonnas, kuhu sõitsime

kumbki oma autoga. Ma mäletan, et sel korral võtsin ma 3 doosi hinnaga 100 kr tükk. Selle võtsin enda tarbeks, sain narkojoobe. Kellelt “Puna” võtmas käisin, ma ei tea, sest mina andsin raha Kalle kätte ja ootasin eemal. Kui mitu doosi Kalle üldse võttis, ma ei tea. Kalle tarvitab ise juba päris ammusest ajast. Umbes nädal hiljem, kui Kalle kaudu tellis “valget hiinlast”, siis ta tõi need 2-3 doosi ise mulle ära. Kust ta sai, ma ei tea. Mina tarvitan ainult “valget hiinlast” ja üks voldik kulub mul ära üheks korraks narkojoobe saamiseks. Olen kuulnud, et 1 g pulbrist tehakse 30-35 doosi. Mina olen narkoaine ehtsust hinnanud silma järgi. Kalle kaudu saadud ainest on alati narkojoobe saanud. Milline on selle aine puhtus või kvaliteet, kes seda teab. Minule piisab väikesest kogusest, mida ise hindan oma enesetunde järgi. Ma olen hoidnud sellest piirist mitte

üle minemast, et hakata tarvitama rohkem. Ma tarvitan vaid parema enesetunde pärast, kuigi

46 sõltuvus on ka mul tekkinud ja ma vajasin seda juba iga päev. Tavaliselt saab kvaliteedist aru

ikkagi enda keha järgi, sest kuidagi muidu seda kontrollida ei saagi. Üledoosiks tuleb juba tarvitada nii palju, mis koguse osas on ka suur kogus, kuid tema üledoseerimist pole kartnud.

Kohtuistungil avaldati KrMS § 291 p.4 alusel, kuna Ivar K `i asukohta ei ole suudetud kindlaks teha, Ivar K’i poolt kahtlustatavana eeluurimisel 27.03.2008.a. antud ütlustest (köide III lk. 166 – 167 ) nähtub, et Ivar K on ülekuulamisel avaldanud, et temale on kahtlustus arusaadav ning tunnistab end selles süüdi osaliselt. Nendest kirjeldatud episoodidest ei ole ta toime pannud

21.03.2008.a. vargust. Talle on selgunud, et kriminaaluurimises on olnud andmeid sellest, et

varguse ajal nähti sündmuskoha juures tema sõiduautot „Audi“, aga see sõiduk on remondis

alates 17.03.2008.a. (esmaspäevast) kuni käesoleva ajani ja vahepeal pole tema sellega sõita

saanud. Auto seisab TäheTi tänava piirkonnas kunagiste ETKVL ladude territooriumi remonditöökojas. Kes selle varguse toime pani, ta ei tea. Tunnistab end täielikult süüdi ATV,

paadimootori ja muude esemete varguses kirjeldatud episoodides. Need vargused pani toime

üksinda. ATV varguse ajal oli tal sõiduauto „PEUGEOT“, sõitis seal piirkonnas ringi ja nägi

avatud uste vahelt paistmas ATV-d. Mõne nädala möödudes tuli öösel garaaži juurde tagasi, murdis tabaluku kaasas olnud kangiga lahti, lükkas ATV välja umbes 1 km kaugusele metsa alla ja jättis järgmise päevani sinna seisma. Järgmisel päeval sai A.V-lt kaubiku rendiks raha, sest oli talle rääkinud ATV-st, mida ta tahtis ära osta. Rentis Õismäe eraisikult kaubabussi „TOYOTA HIACE“, registreerimisnumbrit ei tea, tumeroheline (ajalehekuulutuse peale) ja palus Andres J endale appi seda tõstma. Ta ei öelnud temale, mis päritolu see ATV on. „Paavst“ pidi aru saama, et ega temal endal seda ATV-d ei ole, et ju see varastatud on, kuigi ta otseselt seda talle ei öelnud. Kuna oli „Paavstile“ võlgu sama sõiduauto „PEUGEOT“ ostu eest, siis „Paavst“ tegi tasaarvestuse ATV arvelt 6000,00 krooni osas ja raha ta selle eest ei saanudki. ATV oli päris uue välimusega, võtit süütelukus ei olnud, tema lükkas lihtsalt jõuga selle garaažist ära. Varguse

Vasalemmas pani toime Haapsalust tagasiteel, kui tuli Annika L juurest ja nägi seal nagu mahajäetud hooneid. Paadimootori „SUZUKI 20HP“, mootorsae „PARTNER“ ja suusad võttis ühest kuurist. Mootori pani käru peale ja lükkas selle oma autoni. Siis oli tal sõiduauto „AUDI“, registreerimisnumbriga 341 ANO, tumerohelist värvi. Kuuris, kus oli paadimootor, oli vaja vaid

lauajupp vahele panna. Teisel kuuril võttis akna eest ära. Paadimootori müüs

autoremonditöökojas Toomasele, kes võttis tema auto remonti. Tema seda Toomast varem ei

tundnud, aga tema tuttav Kalle K viis teda temaga kokku. Paadimootori müüs vargusele järgneval päeval maha. Paadimootoritest ei tea ta midagi, milline oli selle tehniline seisukord ja komplektsus, ei oska tema öelda, sest ei tunne seda valdkonda. Hind oli 3500,00 krooni, millest osa oli autoremondiks ettemakstud tasaarvestus. Mootorsae ja trimmeri müüs Annika L mingile

tuttavale (nime ei tea).Annika ei teadnud nende tööriistade päritolu, ostjale ta ka sellest ei

rääkinud. Tema kinnipidamise hetkel kasutas Veiko Aasalt renditud autot. Annika tahtis Türil käia, tema teda lihtsalt sõidutas. Annika oli varem Türil elanud ja tunneb seda kanti. Käisid ka Raplas Annika palvel. Annika käis nii Raplas kui Türil vahepeal üksinda kusagil ära. Tema ootas autos. Kui autosse tagasi tuli, siis olid tal mingid asjad käes. Ta sai aru, et ilmselt oli ta need varastanud. Võõraid dokumente ta ei näinud, nägi sularaha, hiljem auto küljesahtlis ka mingeid

rohelisi pabereid. Raha võttis Annika endale. Tšekid, mis läbiotsimisel ära võeti, võisid olla nendest Annika toodud asjade hulgast. Tema Annikaga poes ostmas ei käinud. Karen K, Ulvi V , Marilin K ja Marjan L on talle võõrad nimed. Aleksandr Ki pandimaja leping jäi tema kätte

Sassi palvel, sest ta sõitis ise Soome ja palus, et ta lepingut pikendaks. Mobiiltelefonid

läbiotsimiselt autost on Annika omad. Tema meelest kasutas Annika ise Motorola või №kia mudelit. Botased „Ecco“ on naiste omad, aga number ei sobi talle (nr.43) ega Annikale. Kunagi ostis need Annika jaoks aga ka talle olid suured (tal on nr. 39), siis olid kaasas maha müümiseks.

Kummikud on Veiko omad. Äravõetud kang, kirves ja tangid on tema omad. Ta ei ole neid jõudnud veel varguste toimepanemisel kasutada. Autos olid kaasas igaks juhuks, kui satub ette mingi koht, kust varastada, võib neid tarvis minna. Roostevaba metalli kokkuostu kviitung oli tema. Viis Suur – Sõjamäe tn. (numbrit ei oska öelda) leitud metalli. Kuna seal sularahaga ei arveldata, siis ta ise ei oma pangaarvet, siis sellepärast on seal Annika pangakonto andmed. Ka

47 varem on selliselt kasutanud Annika andmeid metalli kokkuostu punktis. Seal punktis küsitakse

ka isiku dokumenti, kelle arvele raha laekub. Kodus läbiotsimisel leitud Raua 1a äriplaan on niisama prügikastist mälestuseks korjatud, sest kunagi käis oma tööandja kontoris, kuhu eelmine

firma oli ära visanud oma prahi. Mänguautomaadi leidis umbes 3 kuud tagasi oma kodu prügikasti juurest koos padrunisalvedega (praegu see vist ei tööta, sest aku on tühi). Taskulambid on kusagilt ammu saanud, sest ta kogub taskulampe ja sellenimelisi on tal igasuguseid mudeleid. Jahipuss on tema käes olnud vähemalt 6 – 7 aastat, sai selle Andres J lt, hoidis seda niisama. Ta

ei tea, kas see on külmrelv; ta ei tea, et sellist hoida ei tohiks. Abloy-tüüpi võti lilla võtmehoidajaga on talle võõras. Ta ei välista, et selle on toonud ehk Annika, sest ta ei ela tema juures, kuid vahest on ööbinud. Annika isiklikke asju tema juures ei ole, aga selline pisiasi on võib-olla kunagi jäänud. Ta arvab, et tema teistele pereliikmetele see ei kuulu. Tal on oma tuba

koos temale kuuluvate asjadega, kus teised pereliikmed ei ela. Jalatsid läbiotsimiselt kodus

kuuluvad kõik temale. Infokandjad, MP-3/MP-4-d osad on leidnud prügikasti juurest, osa on ostnud pandimajadest juba 4 – 5 aasta jooksul. Jalgratta spidomeeter on tema ratta küljest ära tulnud (kunagi oli tal jalgratas „TREK“, praegu seda enam ei ole). SIM kaardid on tema omad. Mobiiltelefonid on kõik tema vanad, mis on kõik ostetud. 2 tükki käekella ei ole varastatud, on leidnud. Võtmed on tema leitud (elektrikapi ukse jaoks), hoidis niisama alles. Ta ei oska peast öelda, mis asjad on seotud nende pandilepingutega. Arvatavasti on sinna pantinud oma isiklikke

tööriistu. Lembit K on tal mingi tööalane tuttav ja Valentin S juures Männiku metalli kokkuostupunktis on käinud metalli andmas. Maimu T on tema venna Erik Ki elukaaslane. Ta arvab, et tema kontonumbrit on korra kasutanud, et kanda sinna tagasi vennalt võetud laen. Seda

kontot ei ole ta kasutanud metalli kokkuostuarvetel raha ülekandmiseks. Paavo on ta tuttav, kellelt on viimase aasta jooksul võtnud vahest protsendiga laenu, mõned varastatud asjad on ka talle müüki andnud. Paar kuud tagasi ostis ta temalt Maidlast varastatud paadimootori „SUZUKI 50“. Paavo kontakttelefon on ta mobiiltelefoni mälus. Tavaliselt võtab ta asjad müüki oma maja

ees, raha maksab kohe. Paavst maksis näiteks paadimootori eest kümnendiku selle tegelikust

väärtusest. Teab, et selle tegelik hind poes oli 100 000 krooni. Iga kord saab Paavsti käest tunduvalt vähem raha kui tegelikult selle asja väärtus on.

Kohtuistungil avaldati KrMS § 291 p.4 alusel, kuna Ivar K `i asukohta ei ole suudetud kindlaks teha, (köide III lk. Ivar K’i poolt kahtlustatavana eeluurimisel 29.05.2008.a. antud ütlustest

168 – 169 ) nähtub, et Ivar K on ülekuulamisel avaldanud, et temale on kahtlustus arusaadav ning tunnistab end selles täielikult süüdi. Nendest kirjeldatud esemetest olid kõik garaažis, mille ta ka varastas. Tema tuttav Kalle K rääkis ja teadis, et selles garaažis pidi seisma paadimootor. Kalle oli seda näinud ükskord sealt mööda jalutades kui garaažiuksed olid lahti. Kallet tunneb umbes 4 aastat ja teab, et ta on kohtulikult karistatud. Tegi talle ettepaneku, et läheksid siis sinna

vargile. Kalle nõustus. Sõitsid sinna mõned päevad enne aastavahetust 2007/08.a. tema

sõiduautoga „PEUGEOT“, aeg südaöö paiku. Tema võttis autost kangi, millega läks hoovile. Garaaži välisuks oli lukustamata. Sellest osast tõi välja trimmeri ja sae, katusepealsest valuveljed koos suvekummidega. Vahepealset ust pidi kangiga lahti murdma, et jõuda garaaži teise ruumi. Kalle ei julgenud hoovi tulla, ta pani teda väljapoole territooriumi valvesse, et ta hoiataks teda, kui midagi kahtlast on märgata. Auto olid jätnud tunduvalt kaugemale. Kalle seisis valves maja juures. Ta arvab, et pererahvas oli kodus ja magas, sest ootasid ära selle aja, mil tuled kustutati. Teisest ruumist sai ATV ja paadimootori, mille tiris sealt välja maja taga kuni hoovi piirini, kust aeda osaliselt ei olnud. Siis tuli Kalle talle appi asju vedama. Ühiselt tõstsid peale kõik need asjad välja arvatud ATV, mille lükkasid umbes 1 km kaugusele peitu, et järgmisel päeval sellega edasi tegeleda. Teised asjad jäid autosse. Järgmisel päeval pidid ühiselt hakkama neid müüma.

Kuna nad mõlemad tunnevad A.V , kes ostab kõike, siis otsustasid esimeses

järjekorras talle neid pakkuda. Helistas Paavole, ta kutsus teda asjadega enda juurde. Paavo tahtis, et ta tuleks üksinda. Viis talle kõik sellest talust varastatud asjad ära, Paavo ostis need kokku 4000 – 6000 krooni eest. Rääkis talle ka metsa peidetud ATV-st, mille Paavo oli ka nõus ära ostma. Rentis kaubiku „TOYOTA HIACE“, registreerimisnumbrit ei mäleta, rohelist värvi,

eraisikult (nime ei mäleta, lehekuulutuse peale) ja võttis Kalle kaasa, et see peale tõsta. Koos

48

tõstsid ATV kaubikule ja ta viis selle Paavole. Ta ei mäleta kuhu täpselt selle sõidutas, sai temaga kusagil kokku. Ta ei mäleta, kas tõstsid ATV Paavo kaubikusse või ta sõitis tema poolt

renditud kaubikuga kuskile ja tõstis ATV maha. Esemete päritolust ei küsinud Paavo midagi. Raha tegid Kallega täpselt pooleks. On nõus ette näitama selle varguse sündmuskoha.

Kohtuistungil avaldati KrMS § 291 p.4 alusel, kuna Ivar K `i asukohta ei ole suudetud kindlaks teha, Ivar K’i poolt kahtlustatavana eeluurimisel 08.07.2008.a. antud ütlustest (köide III lk. 170 – 171) nähtub, et Ivar K on ülekuulamisel avaldanud, et temale on kahtlustus arusaadav ning tunnistab end täielikult süüdi vaid selles varguses, kust varastas garaažist ATV ja tööriistu. Selle varguse pani toime koos Kalle K. Kalle K on teinud ainult ühe varguse XXXveski juurest, mille kohta on kõik ütlused juba eeluurimisel andnud. XXXkant on talle endale tegelikult täiesti võõras koht; tuttavaid tal seal ei ole ega pole seal ka peale selle varguse korra käinud Sinna

sattus vaid seetõttu, et „Puna – Kalle“ teadis seda kohta, oli näinud seal ATV-d ja tegi selle

ettepaneku. Muidu ei oleks ta sinna koos Kallega vargile sattunudki. Kalle seisis maja juures tänaval, kui tema sees käis. Kalle tuli talle appi siis kui oli vaja ATV välja lükata ja tööriistu

eemale tassida. Ta ei ole vargust toime pannud Siniallika tööobjektilt, kuhu kutsus teda mitteametlikult tööle Peeter K. Ta ei oska öelda konkreetselt kuupäevi, aga ta mäletab, et oli seal ehitusel tööl umbes märtsist kuni maini 2008.a. Sel ajal töötas objektil peale tema ja Peetri ühe päeva Ants V ja mingitel päevadel käis abiks ka Kristo P. Mai lõpupoole tuli sinna tööle ka

Andres J ja Andres P. Katuse ehituse ajaks liitus ka Aleksander K. Veel olid seal mingid

abitöölised Paide kandist; nende nimesid ta ei tea. See oli ühe „Toomase“ nimelise eraisiku

elamuehitus ja nemad alustasid vundamendi valamisega. Objektil soojakut ega piirdeaeda ei

olnud. Tööriistu vedasid tööpäeva alguses ja lõpus oma autodega objektilt ära ja jälle tagasi. Hoone ehituse lõppfaasis, elekter oli juba sisse veetud, kui ühel päeval tööle tuli, siis „Rolandi“ nimeline objektijuht rääkis, et elektrilised tööriistad on viimase ööga ära varastatud. Kes varguse

toime pani, keegi ei osanud kedagi kahtlustada. Ainsana, mida ta selle objekti tööriistade

kadumise kohta teab, on see, et Peeter K oli rahahädas viinud pandimajja ühe sae ja sellest

hiljem objektijuhile ka rääkinud. Tema valduses ei ole ehitusobjektilt pärit tööriistu olnud. Laulasmaal ei ole ta kunagi vargil käinudki. On Laulasmaal kunagi aastatid tagasi käinud vaid

jaanitulel. Selle suvilavarguse toimepanemisest ei tea tema midagi. Tema valduses olid

ehitustraksid, mille sai ehitusel töötades Soomes. Ta võttis need sealt lihtsalt kaasa luba

küsimata, kui ära tuli. Need rakmed, mis tema võttis, olid tal töö ajal kasutusel ja need olid

punast, sinist, oranži värvi; küljes turvamiseks nöör karabiiniga. Ta töötas Soome firma „HL Eriste“ all „Eutelori“ kaudu. Soomes töötas 2007.a. alguses. Ta ei oska selgitada, mismoodi need tema keldrist leitud rakmed saavad olla suvila omaniku omad. Võib – olla võivad need rakmed olla kellegagi vahetusse läinud, sest hoidis neid autos ja kui kellelgi oli vaja, siis andis kasutada ja võimalik, et talle toodi tagasi mingid teised rakmed. Teiste esemete kohta, mis sellest suvilast

varastatud on, ei tea ta midagi. Ta ei oska selgitada, miks talle esitatakse kahtlustus „T“

suvilakooperatiivist varguses, sest ta pole seda toime pannud. Pani XXXs toime mitmeid

vargusi, mille kohta on kohtueelsel uurimisel ütlused ka andnud. Selles osas ei oska ta ka

selgitada, kuidas võis tema valdusse sattuda 25 m pikendusjuhe poolil. Ta ei oska öelda seda

kohta ega täpset aega, aga ilmselt selle varguse on toime pannud, sest ta on käinud vargil garaažis, kus seisis lukustamata ustega üks sõiduauto „OPEL“ tumedat värvi. Ta ei oska öelda on see talu territoorium. Selle varguse pani toime enne Hüürust ATV vargust. Käis vargil üksinda

oma sõiduautoga „PEUGEOT“. Garaaži sai sisse ühe tee poolses küljes asuva laua lahtikangutamise teel. Võttis autokonsoolist välja automagnetofoni, marki ei mäleta, mille pani oma sõiduautosse „AUDI“, mis tal kinnipidamisel ära võeti. Võttis veel jalgratta „TREK 810“, hekilõikuri „HUSQVARNA“, tikksae „KRESS“, akudrelli „METABO“ koos akulaadijaga (võis olla kohvris, täpselt ei mäleta) ja 10 liitrit bensiini (mingis läbipaistvas autovedeliku nõus), mille kasutas oma autos ära. Kasutas laua lahtikangutamisel sõrgkangi, sinist värvi, mille aga kaotas

ära mitme kuu pärast üht vargust toime pannes Riisiperes. Surus sõrgkangi maasse ja see jäi

temast maha. See oli vargus, kust võttis suusad, paadimootori ja muid esemeid. Müüs need esemed „Paavstile“ tema kodumaja juures, raha sai paar tuhat, mille kulutas enda tarbeks. On

49 nõus selle automagnetofoni oma autost vabatahtlikult välja andma. Ta ei mäletanud seda vargust varem, sest ei oska seda kohta ette näidata. Suurt ATV-d ei ole tema varastanud. Suursoo talu ja Risto Vainumäe on talle võõrad isikud. Selle ATV varguse ja/või muude asjaoludega ei ole ta

kursis. Tema on üldse varastanud vaid 2 ATV-d (mõlemad sinised), mille müüs mõlemad

„Paavstile“. Varasematele ütlustele tahab lisada, et suure paadimootori „SUZUKI“ Maidla

kandist varastas üksinda. Pani mootori samast leitud katkise käru peale ja sõidutas sellega

mootori autoni ja pani selle autosalongi diagonaalselt esi- ja tagaistmele. Käru lükkas sinna

põõsastesse. Paadimootor seisis garaažis heledat värvi diivanil, mis jäi garaaži edasi. Siis, kui eeluurimisel käis seda kohta ette näitamas, oli diivan garaažis alles. Paadimootori viis. Vastuseks küsimusele: akumulaator „YUASA“ ei kuulu talle. Tema kodu keldrivõtmeid ei ole keegi peale

tema enda valdusse saanud ja keegi ei ole tema keldris üksind käia saanud. Varguste toimepanemisel kasutas üldjuhul nahast ehituskindaid. Tema keldris on Peeter ja P käinud ainult koos temaga.

Kohtuistungil avaldati KrMS § 291 p.5 alusel, kuna Marek M ei saa kohtusse ilmuda muu kõrvaldamatu takistuse tõttu, tunnistaja Marek M’e poolt eeluurimisel 22.05.2008.a. antud ütlustest (köide II lk. 221 – 223) nähtub, et tunneb A.V umbes 10 aastat. Seda kus ja mis asjaoludel ta Paavoga tutvus, ei mäleta. Paavo tegeles pidevalt millegi ostmise, müümise ja

vahetamisega, millega oli võimalik midagi teenida. On müünud A.V-le erinevatel aegadel erinevaid esemeid, osad on olnud varastatud ja osad on olnud isiklikud. Müüs viimati Paavole 2008.a. alguses oma mobiiltelefoni „SONY ERICSSON K810i“, mis oli täiesti uus, oli

kasutanud seda vaid nädala. Varastatud esemete eest on juba kohtulikult karistatud. Mida ta

täpselt on erinevatel aegadel Paavole müünud, täpselt ei mäleta, kuid tegemist oli enamjaolt

tehnikaga. Kui on müünud Paavole erinevaid esemeid ei ole Paavo huvi tundnud, kust asjad pärinevad, Paavo jaoks on tähtis asja hind, millest ta veel katsub alla kaubelda. Kohtumised on tavaliselt kokku lepinud telefoni teel ja seejärel on läinud tema juurde koju aadressile Mustamäe

tee 100 või on Paavo ise kuhugi kohale sõitnud. Tema telefoninumbritest teab 56712318 ja XXX, milledele on helistanud. Tema poolt varastatud asjadest on Paavole kindlasti müünud ühe musta või pruuni värvi nahktagi „Petrof“ mille varastas koos Deniss T Kiisal asuvast suvilast.

Tagi müüs Paavole tema, palju ta selle eest raha sai ta ei mäleta. Tagi varguse eest on juba

kohtulikult karistatud. Samuti on erinevatel aegadel viinud Paavole panti erinevaid esemeid.

Konkreetset protsenti Paavo pantimise eest ei võta, see on rohkem kokkuleppimise küsimus. Kusagil 2007 aasta lõpus rääkis talle tema tuttav Martti PajoM, et tal on raha vaja ja ta pakkus müüa ühte Mazda 6, sinist värvi, millega oi juba näinud varem Marttit sõitmas. Martti sõnul oli see sõiduk renditud, renti oli pikendatud; ka rääkis ta vahepeal seda, et maksab selle auto eest ka liisingut, sest oli selle välja ostnud. Martti sõitis selle autoga ringi mitu nädalat, juhipoolne külg oli avariiline. Martti tahtis saada auto eest niipalju kui võimalik, kuid summa miinimum ei olnud tema jaoks nii oluline, sest tal oli hädasti raha vaja. Martti on tema hea sõber ja ta usaldab teda.

Seetõttu oli nõus teda aitama ja ta võttis ühendust A.V-ga . Helistas talle ja rääkis sellest autost, et Marttil on raha vaja. Kuna Paavo ei küsi kunagi eseme päritolu, siis ei huvitanud

teda ka seekord, mis autoga tegemist on. Ta oli nõus selle auto eest raha andma. Martti teab Paavot ise ka, aga tema tunneb teda paremini ja ta viis nad lihtsalt kokku. Paavo ütles, et ta ise ei tule, aga saadab raha tooma Urmase (perekonnanime ei tea, elukoht Kalda tn., aadressi ei tea).

Urmast tunneb juba ammu läbi oma tuttavate. Samal päeval, kui helistas Paavole, sai kusagil Järve Selveri kandis kokku Urmase ja Marttiga, kes tõi sõiduki. Ta nägi, et Urmas andis Marttile raha, seda võis olla ca 4000 krooni. Millistel tingimustel ta auto andis, ta ei kuulnud ega täpselt selgitada ei oska. See võis olla sõiduki müük või pantimine saadud raha tagatisena. Urmas sõitis autoga sealt minema. Rohkem pole ta seda sõidukit enam näinud ega tea, kelle valduses see on. 2008.a. alguses pakkus Alari palvel Paavole müüa paksusmasinat, kollase musta värviline, firma oli „DEWALT“. See oli Alari oma. Ka Alar oli ise kaasas. Paksusmasin oli neil auto pagasnikus, aga ei mäleta, kelle autoga nad olid. Paavo maksis selle eest ca 2000-3000 krooni Alarile. Samuti

50 oli ise Alariga kaasas, kui ta viis Paavole panti oma fotoaparaadi „OLYMPUS“ (koos kotiga),

mille eest sai ta ca 1000-1500 kr ja pidi selle hiljem, fotoaparaadi pantimine toimus ajaliselt varem kui paksusmasina müük, Paavolt välja ostma. Läbi aegade on Paavo talle müüa pakkunud igasuguseid erinevaid esemeid: mobiiltelefone, audiotehnikat, fotoaparaate. On vist kunagi mõne

mobiiltelefoni temalt ka ostnud, sest ta on soodsamalt saadud kui Klusest, aga millised konkreetselt, ei mäleta. Temaga kokkusaamistel ei ole Paavo kutsunud alati enda juurde, vaid oleneb kokkuleppest, kellel aega on ja kokkusaamised on toimunud ka mujal. Kõik teavad, et Paavo ostab igasuguseid esemeid, see jutt liigub suust-suhu edasi.

Kohtuistungil avaldati KrMS § 291 p.4 alusel, kuna Jako S asukohta ei ole suudetud kindlaks teha, (köide I lk. 259 – tunnistaja Jako S poolt eeluurimisel 05.03.2008.a. antud ütlustest

260) nähtub, et „Paavsti“ (A.V ) tunneb alates 1996.a, sai teda tundma oma

kursusekaaslase kaudu. Said kokku, tarvitasid tema koduhoovis alkoholi Mustamäe tee 100 juures. Esimest korda viis „Paavstile“ asju oma kodust, et temalt laenu saada, aga raha uuesti välja ostmiseks ei olnud ja need asjad jäid „Paavstile“. Käib „Paavsti“ juurest võimalikult vähe, sest „Paavst“ maksab väga vähe, ta tingib hinnas palju, et muidu asi kätte saada. „Paavst“ teab, et

ta on narkootikume tarvitanud, ta teab, et on kohtulikult varguste eest karistatud. „Paavst“ on temalt vastu võtnud ka teadvalt varastatud esemeid. Ta ei oska öelda kuupäeva, aga tema käest ostis ta K OÜ-le kuuluva tema poolt sealt objektilt varastatud laserloodi. Selle tellis konkreetselt

„Paavst“ enne vargust. Loodil oli peal K OÜ kleebis. Selle loodi tegelik väärtus võib olla ca 2000 krooni, aga „Paavst“ maksis 500 krooni. Viis selle „Paavstile“ koju, ta oli oma sõiduautoga

(vist pruun „MB“) ja loodi jättis ta autosse. Samuti viis talle sama firma objektilt varastatud mõõdiku „Hilti“. Kuna tal oli rahapuudus, siis otsustas selle maha müüa. Kuna see mõõdik oli töökorras, aga korpus teibitud, siis ta ei osanud seda mujale pakkuda kui „Paavstile“. Tema ei tunne huvi eseme päritolu ega välimuse osas. Andis selle „Paavstile“ laenu eest panti. Sai selle eest ca 500 krooni ja mõtles mõõdiku ka tagasi välja osta, aga ta ei saanud raha kokku ja see jäigi „Paavstile“. See oli 2006. aasta, ta ei oska öelda täpseid kuupäevi. Meelest veel enne mõõdiku vargust (vist mõni kuu varem) töötas XXX, Tallinnas sama firma kaudu objektil, kust varastas

laserloodi (nimetust ei oska öelda). Õhtul peale tööd jättis loodi enda kätte. Enne seda oli „Paavstile“ rääkinud, et seal objektil on selline lood ja kuna ta seda lausa tellis, siis oli teadlik, et müüb loodi „Paavstile“. Mis Paavst nendega edasi tegi, ta ei tea. Peale seda on teda varguse eest

karistatud. Kahetseb oma teguviisi. Kahetseb, et ta üldse tunneb „Paavsti“. Temaga

kontakteerumiseks on tal kõik need aastad olnud telefoninumber XXX, kuhu võib helistada

ükskõik, mis ajal. Valdavalt toimusid kokkusaamised tema kodumaja Mustamäe tee 100 ees. „Paavsti“ teatakse varaste ja narkomaanide ringkonnas kui Tallinna kokkuostjat. Kui keegi otsest kontakti temaga ei oma, siis kellegi tuttava kaudu viidi ikka „Paavstiga“ kokku. Tal on üle linna kuulsus, et talle võib kõike pakkuda, kuigi tema kohta kõik räägivad, et ta annab raha väga vähe.

Meenus, et ta on talle müünud suvel 2007.a. ühed dressipüksid „KAPPA“ (vist musta värvi), mille varastas „Järve Selverist“ II-t korruselt. Enne vargust helistas „Paavstile“ ja küsis, et mida ta temalt ostaks. „Paavst“ tellis siis XL suuruse. Vargusega ta vahele ei jäänud, poes oli nende hind 600 krooni, „Paavst“ maksis 200 krooni. Ta ei tea, mis ta nendega edasi tegi, aga ta sai aru,

et ta tellis enda mõõdu järgi. Kusagil 2006.a. paiku mainis talle, et „Kadaka Prismast“ on võimalik viina välja tuua ja Paavst tellis temalt viina, kui on selle varguse toime pannud. Peale vargust viis „Paavstile“ sellest Klusest varastatud „Saaremaa“ viinaga kohvri ( 10 pdl. A 0,5 l ), mille väärtus jäi alla 1000 krooni. Peale viimast kriminaalkaristust ei ole ta kriminaalkaristuse

alla käivat vargust toime pannud. Tema kavatsus on praegu olnud vaid väärtegude järgi kavatsevatele vargustele.

Kohtuistungil avaldati KrMS § 291 p.4 alusel, kuna Jako S asukohta ei ole suudetud kindlaks teha, (köide II lk. 54 – kahtlustatava Jako S poolt eeluurimisel 10.04.2008.a. antud ütlustest 55) nähtuvalt on Jako S avaldanud, et talle on kahtlustus arvusaadav ja ta tunnistab ennast selles täielikult süüdi. Ta ei oska öelda täpset varguse kuupäeva. Ta ei töötanud K OÜ-s. Sinna tööle

kutsus teda tema tuttav Lehar Vakrõõm. Töölepingut tal ei olnud. Käis seal firma erinevatel

51

objektidel abiks, töötas perioodide Ka. Kui oli abiks XXX külas, ehitati delfer kraanat.

Töövahendid asusid kuuris, mille uks oli lukustatav. Kasutas töö käigus mõõdikut ja ta seda

enam kuuri tagasi ei pannud. Viis selle peale vargust esialgu omale koju, mõtles, et kodus kasutab. Kuna tal oli rahapuudus, siis otsustas selle maha müüa. Kuna see mõõdik oli töökorras., aga korpus teibitud, siis ta ei osanud seda mujale pakkuda kui „Paavstile“. Tema ei tunne huvi eseme päritolu ega välimuse osas. Andis selle „Paavstile“ laenu eest panti. Sai selle eest ca 500

krooni ja mõtles mõõdiku ka tagasi välja osta, aga ta ei saanud raha kokku ja see jäigi „Paavstile“. „Paavsti“ tunneb alates 1996.a, sai teda tundma oma kursusekaaslase kaudu. Said

kokku, tarvitasid tema koduhoovis alkoholi Mustamäe tee 100 juures. Esimest korda viis „Paavstile“ asju oma kodust, et temalt laenus saada aga raha uuesti välja ostmiseks ei olnud ja need asjad jäid „Paavstile“. Käib „Paavsti“ juurest võimalikult vähe, sest „Paavst“ maksab väga

vähe, ta tingib hinnas palju, et muidu asi kätte saada. „Paavst“ teab, et ta on narkootikume tarvitanud, ta teab, et on kohtulikult varguste eest karistatud. „Paavst“ on temalt vastu võtnud ka

teadvalt varastatud esemeid. Ta ei oska öelda kuupäeva aga tema meelest veel enne mõõdiku vargust (vist mõni kuu varem) töötas XXX, Tallinnas sama firma kaudu objektil, kust varastas

laserloodi (nimetust ei oska öelda). Õhtul peale tööd jättis loodi enda kätte. Enne seda oli „Paavstile“ rääkinud, et seal objektil on selline lood ja kuna ta seda lausa tellis, siis oli teadlik, et müüb loodi „Paavstile“. Selle loodi tegelik väärtus võib olla ca 2000 krooni, aga „Paavst“ maksis 500 krooni. Viis selle „Paavstile“ koju, ta oli oma sõiduautoga (vist pruun „MB“) ja loodi jättis ta autosse. Mis ta sellega edasi tegi, ta ei tea. Peale seda on varguse eest karistatud. Kahetseb oma teguviisi.

Kohtuistungil avaldati KrMS § 291 p.5 alusel, kuna Igor M ei saa kohtusse ilmuda muu

kõrvaldamatu takistuse tõttu, tunnistaja (kannatanu) Igor M’i poolt eeluurimisel

25.03.2008.a. antud ütlustest (köide II lk. 41 – 42 ) nähtub, et nende objektilt 2005.a. varastatud hüdrojaam, mis on praegu politsei poolt tagastatud, kuulub kindlasti nende firmale,

sest tehnika maaletooja AS „Stokker“ omab andmebaasi nende poolt müüdud toodete kohta. Kuigi sellel jaamal oli varguse ajal peal kergmetallist plaat firma andmetega, on see eemaldatud.

Puuduvad komplektsed puurvasarad „JCB“. Esmapilgul on väliselt kõik korras, kuid kui see jaam on pikka aega seisnud kasutult, siis ilma õlita võivad olla detailid roostetanud ja seda enam töökorras olevaks lugeda ei saa. Teatab täiendavalt, milline on hüdrojaama seisukord praegu. Kui kõik on korras, siis esitab tsiviilnõude vaid puuduvate puurvasarate osas, kokku 36000 krooni.

Hüdrojaama on tegelikult võimalik kasutada ka erakäibes, näiteks on see kasutatav

hüdropumbana vee sisse/väljatõmbamiseks vms. Puurvasarad on võimalik realiseerida hüdrojaamast ka eraldi., sest ka neil on need ostetud eraldi ja seda tüüpi puurvasarad sobivad hüdrojaamadele (ükskõik, mis mudelit), kui vaid voolikuteotsad omavahel sobivad.

Kohtuistungil avaldati KrMS § 291 p.5 alusel, kuna Marina Sr ei saa kohtusse ilmuda muu

kõrvaldamatu takistuse tõttu, tunnistaja (kannatanu) Marina Sr’e poolt eeluurimisel

07.07.2008.a. antud ütlustest (köide III lk. 147 – 148) nähtub, et temale kuulub Harjumaal,

Maidla külas asuv XXX talu, mille juures asub ka garaaž. 2007 aasta oktoobris ostis tema elukaaslane Aleksander L tel XXX lehekuulutuse peale ühe suuremat sorti musta värvi punaste

kirjadega paadimootori Suzuki, mille täpsemat marki ei tea. Paadimootori ostis tema mees Eestis. Antud paadimootori viis tema elukaaslane Maidlas asuvasse XXX talu garaaži. Teab, et paadimootor oli garaažis ja see oli kile sees, on seda ühe korra seal näinud.. Viimati oli 2007

aasta oktoobris see paadimootor seal talu garaažis alles. Kui läks 2008 aasta aprillis uuesti

Maidlas asuvasse XXX tallu, avastas, et talu värava lukk on lahti murtud ja samuti on lahti

murtud garaaži küljel asuv väike uks ja garaažist oli kadunud tema elukaaslase poolt ostetud Suzuki paadimootor ja sinist värvi diivan. Paadimootori ostis tema elukaaslane 20000 krooniga,

52 diivani maksumus on 1000 krooni. Värava luku ja ukseluku lõhkumisega tekitati varalist kahju kokku 200 krooni. Samuti on tema elukaaslasel olemas selle paadimootori dokumendid, mida ise

näinud ei ole, kuid need olid elukaaslase sõnul olnud kile sees koos mootoriga. Elukaaslane töötab Soomes ja tuleb Tallinna järgmisel nädalavahetusel s.o. 19 – 20 juuli 2008.a. Paadimootor oli ostetud müügiks, neil endal paati ei ole. Ise kedagi varguses kahtlustada ei oska. Seda, kellega tema elukaaslane selle paadimootori Maidlasse toimetas ta ei tea, kuid arvab, et see pidi olema keegi, kelle on kaubik või buss. Varaline kahju koos lõhkumisega on kokku 21200 krooni.

Kohtuistungil avaldati KrMS § 291 p.5 alusel, kuna T Y ei saa kohtusse ilmuda muu kõrvaldamatu takistuse tõttu, tunnistaja (kannatanu) T Y poolt eeluurimisel 02.02.2008.a.

antud ütlustest ( köide II lk. 303 – 304 ) nähtub, et 02.02.2008.a. kella 15:00 paiku läks aadressil XXX kohvikusse „K“, kus istus välisuksest paremale poole. Jättis oma sülearvuti HP Compaq 67205 2 mudel C 530 SE.FI.EN seeria nr CNO74232PY5, tootenumber GB 901 EA väärtusega 8000 krooni ja Nikon Coolpix 1 beežis riidekotis digi fotoaparaadi (seerianumbrit ei

tea) väärtusega 5000 krooni laua peale, ise läks umbes 15 minutiks WC-sse ja tagasi tulles

avastas, et tema asjad on varastatud. Küsis kohviku külastajate käest, kas nad kedagi kahtlast

isikut pole näinud, mille peale nad vastasid, et polnud kedagi märganud. Valvekaameraid kohvikus ei olnud. On tehtud reisikindlustus kindlustusseltsis „Sompos“. Temale tekitatud kahju on umbes 13000 krooni.

Kohtuistungil avaldati KrMS § 291 p.5 alusel, kuna Andreas N ei saa kohtusse ilmuda muu

kõrvaldamatu takistuse tõttu, tunnistaja (kannatanu) Andreas Ni poolt eeluurimisel 06.07.2005.a. antud ütlustest ( köide II lk. 23 – 24 ) nähtub, et tema 06.07.2005.a. kella 12:00 paiku parkis oma sõiduauto Peugeot Boxer registreerimisnumbriga XXXmonumendi „Russlaka“

juures autoparkimisplatsi peal. Kella 12:45 tuli auto juurde tagasi ja avastas, et auto parem

esiukse lukk on lõhutud ja autost on varastatud tema isiklikud asjad: must nailonist seljakott „Demon“ väärtusega 599 №rra krooni; sinine hügieenitarvete kott „Van Gils“ sisuga 900 №rra

krooni; hõbedast värvi videokaamera „Panasonic“ väärtusega 10000 №rra krooni; hõbedast värvi digitaalne fotoaparaat „Canon IXUS“ väärtusega 4500 №rra krooni; hõbedane MP3 pleier „MSI“ 512 MB väärtusega 1000 №rra krooni; hallid kõrvaklapid „Skullcandy“ väärtusega 1090 №rra krooni; mälukaart „Flash“ 32MB, väärtusega 300 №rra krooni; videokassett „Sony“ väärtusega 200 №rra krooni. Oli lõhutud parem esilukk. Kahjusumma on 6000 Eesti krooni. Kahjusumma kokku on 43178 Eesti krooni.

Kohtuistungil avaldati KrMS § 291 p.5 alusel, kuna Øystein R ei saa kohtusse ilmuda muu

kõrvaldamatu takistuse tõttu, tunnistaja (kannatanu) Øystein R’i poolt eeluurimisel 06.07.2005.a. antud ütlustest ( köide II lk. 25 – 26 ) nähtub, et 06.07.2005.a. tulid oma sõbra Andreas Niga sõiduautoga Peugeot Boxer registreerimisnumbriga XXXmonumendi „Russlaka“ juurde. See oli umbes kella 12:00 paiku. Tulid tagasi auto juurde umbes 12:45 ja avastasid, et auto parem esiuks on lõhutud ja autost on varastatud tema ja Andrease isiklikud asjad. Temal oli varastatud: must – valge seljakott „Clive“ väärtusega 1000 №rra krooni; MP3 mängija „iPod

Mini“ hõbedane väärtusega 2400 №rra krooni; kõrvaklapid „Koss“ PortaDuo väärtusega 400

№rra krooni; rula, punane – must, Pigwood väärtusega 1600 №rra krooni; videokaamera „Sony“ hall – must väärtusega 28000 №rra krooni; objektiiv, musta värvi, 58 mm väärtusega 10000 №rra krooni; videokassetid „Sony“ väärtusega 600 №rra krooni; kunstnahast rahakott, rohelist värvi, koos juhilubadega tema nimele ja rahaga 100 №rra krooni.

53 Kahjusumma on 88200 Eesti krooni.

Kohtuistungil avaldati KrMS § 291 p.5 alusel, kuna Roland V ei saa kohtusse ilmuda muu kõrvaldamatu takistuse tõttu, tunnistaja Roland V poolt eeluurimisel 12.07.2008.a. antud ütlustest ( köide III lk. 102 – 104 ) nähtub, et pöördus politseisse, kuna teda kutsuti vaatama politsei poolt leitud tööriistu. Suvel, 2007.a, täpset kuupäeva öelda ei oska, ajavahemikul juuni – juuli 2007.a. jooksul Siniallikal, XXX külas, Kose vallas, Harju Maakonnas eramajade ehituse

objektilt varastati OÜ-le R kuuluvad tööriistad ja seadmed: generaator „SDMO LX 3000“ (eritunnuseks oli komplektis oleva pikendusjuhtme pool, millel käepide oli katki ja parandatud),

ostudokumendid on raamatupidamises, maksumusega 5000 krooni. Seerianumbrit ta praegu

öelda ei oska aga tunneks selle kindlasti ära. Generaator on ostetud vähe kasutatuna umbes 2004.a. Soomest. Selle varguse käigus varastati ka kasutatud mootorsaag „Husqvarna“, oranži värvi, eritunnusteta, maksumusega 2000 krooni. Samal ajavahemikul aga üks päev hiljem peale generaatori vargust, teatasid objektitöölised Ivar ja Peeter (kontaktandmeid ei tea), et varastatud

on mootorsaag „Partner“, mis kuulus eramaja omanikule Toomas M. Mõlemad saed olid bensiinimootoriga. Kahtlustada ei osanud ta varguses kedagi. Objekti töölised olid tellitud OÜ

SMkaudu. Mootorsaele peaks dokumendid olemas olema. Tema esindab firmat

kriminaalmenetluses. Politseisse ei pöördunud nad sellepärast, et ei pidanud võimalikuks

esemete leidmist. Kui mootorsaag jääb leidmata, esitab selles osas kahjunõude. Samuti esitab

kahjunõude sama varguse ajal varastatud tööriistade osas: 3 tk akudrelle „Makita“ (ilma kohvriteta), kohvris kahe akudrelliga komplekt „Makita“ (üks on pneumaatiline, teine tavaline,

uus), akudrell „Hitachi“ kohvris koos komplektse taskulambiga, elektriline kettsaag (firmat ei

mäleta, uus), ketaslõikur „Makita“, 2 tk ketassaagi „Makita“ (kohver jäi objektile), drell koos

laadijaga (komplekti kast koos puuride jt. tarvikutega jäi objektile) ja akudrell „Panasonic“ (kohvrita, Eestis ei müüda, ainulaadne), mille dokumendid esitab firma täiendavalt koos nende väärtusega.

Kohus kuulanud üle süüdistatava, tunnistajad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leidis järgmist.

Tõendamist on leidnud süüdistatav A.V , et ajavahemikul 06.07.2005.a kuni 01.03.2007.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel

kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, 06.07.2005.a ajavahemikul kell 12.00 kuni kell 12.45 Tallinna linnas „Russalka“ mälestusmargi

juures asuvas parklas seisvast sõiduautost Peugeot Boxer (registreerimisnumbriga XXX)

varastatud №rra kodanikele ÖR kuuluva videokaamera „Sony“ (seerianumbriga 1342386)

väärtusega 28000.- krooni ning ANkuuluva videokaamera „Panasonic“ (seerianumbriga

J4HD02056) koos adapteri, puldi ja kaamerakotiga HP (väärtusega 19 736.40 krooni), mida hoidis kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni enda elukohas Tallinna linnas XXX, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist süüdistatava A.V

tunnistaja (kannatanu) Andreas Ni poolt eeluurimisel 06.07.2005.a. antud ütlustega (köide II lk. 23 – 24 ); tunnistaja (kannatanu) Øystein R’i poolt eeluurimisel 06.07.2005.a. antud ütlustega 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga ( köide II lk. 25 – 26 ); ja sinna juurde kuuluva fototabeliga 16.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga (köide I lk. 34 – 35, 36 – 45c); ja sinna juurde kuuluva (köide II lk. 27, 28 – 30). fototabeliga

54 Kohtuistungil avaldatud KrMS § 291 p.5 alusel, kuna Andreas N ei saa kohtusse ilmuda muu

kõrvaldamatu takistuse tõttu, tunnistaja (kannatanu) Andreas Ni poolt eeluurimisel 06.07.2005.a. antud ütlustest ( köide II lk. 23 – 24 ) nähtub, et tema 06.07.2005.a. kella 12:00 paiku parkis oma sõiduauto Peugeot Boxer registreerimisnumbriga XXXmonumendi „Russlaka“

juures autoparkimisplatsi peal. Kella 12:45 tuli auto juurde tagasi ja avastas, et auto parem

esiukse lukk on lõhutud ja autost on varastatud tema isiklikud asjad: must nailonist seljakott „Demon“ väärtusega 599 №rra krooni; sinine hügieenitarvete kott „Van Gils“ sisuga 900 №rra

krooni; hõbedast värvi videokaamera „Panasonic“ väärtusega 10000 №rra krooni; hõbedast värvi digitaalne fotoaparaat „Canon IXUS“ väärtusega 4500 №rra krooni; hõbedane MP3 pleier „MSI“ 512 MB väärtusega 1000 №rra krooni; hallid kõrvaklapid „Skullcandy“ väärtusega 1090 №rra krooni; mälukaart „Flash“ 32MB, väärtusega 300 №rra krooni; videokassett „Sony“ väärtusega 200 №rra krooni. Oli lõhutud parem esilukk. Kahjusumma on 6000 Eesti krooni. Kahjusumma kokku on 43178 Eesti krooni.

Seega Andreas Ni poolt antud ütlustest nähtub, et muude esemete hulgas varastati ka videokaamera „Panasonic“. Kohtuistungil avaldatud KrMS § 291 p.5 alusel, kuna Øystein R ei saa kohtusse ilmuda muu

kõrvaldamatu takistuse tõttu, tunnistaja (kannatanu) Øystein R’i poolt eeluurimisel 06.07.2005.a. antud ütlustest ( köide II lk. 25 – 26 ) nähtub, et 06.07.2005.a. tulid oma sõbra Andreas Niga sõiduautoga Peugeot Boxer registreerimisnumbriga XXXmonumendi „Russlaka“ juurde. See oli umbes kella 12:00 paiku. Tulid tagasi auto juurde umbes 12:45 ja avastasid, et auto parem esiuks on lõhutud ja autost on varastatud tema ja Andrease isiklikud asjad. Temal oli varastatud: must – valge seljakott „Clive“ väärtusega 1000 №rra krooni; MP3 mängija „iPod

Mini“ hõbedane väärtusega 2400 №rra krooni; kõrvaklapid „Koss“ PortaDuo väärtusega 400

№rra krooni; rula, punane – must, Pigwood väärtusega 1600 №rra krooni; videokaamera „Sony“ hall – must väärtusega 28000 №rra krooni; objektiiv, musta värvi, 58 mm väärtusega 10000 №rra krooni; videokassetid „Sony“ väärtusega 600 №rra krooni; kunstnahast rahakott,

rohelist värvi, koos juhilubadega tema nimele ja rahaga 100 №rra krooni. Kahjusumma on 88200 Eesti krooni.

Seega Øystein R’i poolt antud ütlustest nähtub, et muude esemete hulgas varastati ka videokaamera „Sony“ hall – must väärtusega 28000 №rra krooni. Kohtul pole alust kahelda tunnistajate (kannatanute) Andreas Ni ja Øystein R’i poolt

kohtueelsel uurimisel antud ütluste usaldusväärsuses tunnistajaid kannatanuid) on , ( hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise

ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajatele (kannatanutele) teadaolevatest asjaoludest käsitletakse

ütluste andmisest keeldumisena. tunnistajate (kannatanute) Andreas Ni ja Ka haakuvad

Øystein R’i poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused ka 05.03.2008.a.

läbiotsimisprotokollis fototabelis ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 34 – 35, 36 – 45c) ning 16.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollis fototabelis ja sinna juurde kuuluva (köide II lk. 27, 28 – 30) kajastatuga. 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 34 – fototabelist

35, 36 – 45c) on näha, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Mustamäe tee 100 – 92, Tallinnas

läbiotsimine. Läbiotsimise käigus otsiti läbi korteri 2 tuba, köök ja abiruumid; lukustatud

panipaiku ei avatud. Läbiotsimise käigus leiti ka PANASONIC, s.-nr. J4HD02056, koos adapteri, puldi ja kaamerakotiga HP ning videokaamera SONY, s.-nr. 1342386, ilma akuta. 16.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide II

lk. 27, 28 – 30) nähtub, et 16.04.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi videokaamerat SONY, digikaamerat PANASONIC koos adapteri, puldi ja kaamerakotiga HP.

Vaatluse käigus ilmnes, et videokaamera seerianumbriga 1342386 on Jaapani SONY 3CCD

toodang; 48X zoomiga; halli värvi korpusega; esiküljel nelinurkne 10,5x8,5 cm objektiiv;

objektiiv kaetud plastikust katikuga; objektiivi kohal mikrofon, mille esiküljel kiri SONY; pealmisel küljel musta värvi käepide; paremal küljel klapiga ekraan, millel kiri HANDYCAM

55 DCR-VX2100E PAL, ekraanist vasakul nupud; vasakul küljel halli värvi nahast pehmendusega

käesang, millel kiri SONY; ühendusjuhtmete kummikattel ülemises osas täkked; tagaküljel akupesas puudub aku; akupesa kohal kaamera ava; kasutatud; kaamera käivitamisel on kassetile salvestatud kaadrid rulluisutamisest ja kahtlustatav P. A.V-st koos ühe naisterahvaga;

Digikaamera PANASONIC NV-GS120 seerianumbriga J4HD02056; 3CCD; 500x digital zoom; 1,7 megapixel; hõbedast värvi korpusega; korpuse vasakul küljel klapiga 5x4 cm ekraan;

ekraani välisküljel värviline kleebis; korpuse parem külg tumehalli värvi plastikust, paremal küljel kunstnahast käerihm kirjaga PANASONIC; esiküljel objektiiv kirjaga LEICA DICOMAR,

mille all mikrofon; koos originaaladapteri seerianumber 02207500; puldi seerianumber 244A;

originaalmälukaardi ja kaamerakotiga HP; vähe kasutatud; kaamera käivitamisel on kassetile salvestatud kaadrid loodusvaadetest; Kaamerakott HP – musta värvi tekstiilmaterjalist; pealmisel küljel 2-ppolt tõmblukk; tagaküljel takjariba ja trukkidega kinnistusaasad; esiküljel klapp kummist HO logoga; klapi all võrkriidest

tasku; vasakul küljel võrkriidest tasku; pika musta värvi tekstiilist rihmaga; siseküljel takjapaelaga kinnitatud pehme tasku; vähe kasutatud; Mälukaart PANASONIC – 8MB; kaardi sisestamisel arvutisse on kaart tühi. Ka kinnitas kohtuistungil eelnimetatud esemete omandamist ja süüdistatav A.V hoidmist, kuid tema ütluste kohaselt ostis ta need kas pandimajast või Balti jaama turult. Millise

hinna eest esemed omandas, ta ei mäleta, kirjalikult ostu-müüki ei vormistatud. Võib-olla sai

ostuga kaasa ka mingi dokumendi, ta pole seda otsinud, kuna ei pea tõendama enda süütust. Võib-olla küsis ka esemete päritolu kohta, aga võib-olla ka mitte.

Tõendamist on leidnud süüdistatav A.V , et ajavahemikul 03.09.2005.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel

kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta,

ajavahemikul 03.09.2005.a kuni 05.09.2005.a Tallinna linnast XXXasuvast AS A ehituskonteinerist varastatud hüdrojaama „JCB Beaver“ (seerianumbriga 817/17705) väärtusega 45000.- krooni, mida hoidis kuni 11.03.2008.a Tallinna linnas XXX asuvas OÜ A puidutöökoja

ruumides, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud. On süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist süüdistatava A.V

AS A

06.09.2005.a. avaldusega Kesklinna Politseiosakonnale

tunnistaja (köide II lk. 36);

(kannatanu) Igor M’i poolt eeluurimisel 25.03.2008.a. antud ütlustega (köide II lk. 41 – 42 ); ja sinna juurde kuuluva (köide II 25.03.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga lk. 37, 38 – 40); (köide II lk. 42 pöördel);

garantiilepingu koopiaga tunnistaja Aivar A poolt kohtuistungil antud ütlustega.

AS A 06.09.2005.a. avaldusest Kesklinna Politseiosakonnale

(köide II lk. 36) nähtub, et ajavahemikus 02.09.2005.a. peale tööd (kell 17:00) ja 05.09.2005.a. hommikul enne töö algust

(kell 8:00) varastati AS A valvataval ehitusobjektil aadressil XXXalljärgnevad

ehitusinstrumendid: 1. hüdrojaam BEAVER 9800 JCB (orienteeruv hind 45000 EEK).

Eritunnus: hüdrojaama külge on graveeritud „ A“ ja nende töötaja Igor Mjagkih’i telefoni

number (5128457). 2. hüdrohaamer JCB – 2 tk (orienteeruv hind kokku 2 x 18000 EEK). Varguse toimepanemiseks lõhuti ära merekonteineri (milles olid eelpool mainitud mehhanismid) kulu aas. Kahju kokku on 81000 EEK. AS A palub abi varastatud esemete leidmiseks. AS A volitab oma huve esindama Igor Mjagkihi.

Kohtuistungil avaldatud KrMS § 291 p.5 alusel, kuna Igor M ei saa kohtusse ilmuda muu

kõrvaldamatu takistuse tõttu, tunnistaja (kannatanu) Igor M’i poolt eeluurimisel

56

25.03.2008.a. antud ütlustest (köide II lk. 41 – 42 ) nähtub, et nende objektilt 2005.a. varastatud hüdrojaam, mis on praegu politsei poolt tagastatud, kuulub kindlasti nende firmale,

sest tehnika maaletooja AS „Stokker“ omab andmebaasi nende poolt müüdud toodete kohta. Kuigi sellel jaamal oli varguse ajal peal kergmetallist plaat firma andmetega, on see eemaldatud.

Puuduvad komplektsed puurvasarad „JCB“. Esmapilgul on väliselt kõik korras, kuid kui see jaam on pikka aega seisnud kasutult, siis ilma õlita võivad olla detailid roostetanud ja seda enam töökorras olevaks lugeda ei saa. Teatab täiendavalt, milline on hüdrojaama seisukord praegu. Kui kõik on korras, siis esitab tsiviilnõude vaid puuduvate puurvasarate osas, kokku 36000 krooni.

Hüdrojaama on tegelikult võimalik kasutada ka erakäibes, näiteks on see kasutatav

hüdropumbana vee sisse/väljatõmbamiseks vms. Puurvasarad on võimalik realiseerida hüdrojaamast ka eraldi., sest ka neil on need ostetud eraldi ja seda tüüpi puurvasarad sobivad hüdrojaamadele (ükskõik, mis mudelit), kui vaid voolikuteotsad omavahel sobivad. Kohtul pole alust kahelda tunnistaja (kannatanu) Igor M’i poolt kohtueelsel uurimisel

antud ütluste usaldusväärsuses tunnistajat kannatanut) on hoiatatud KarS § 318 ja KarS , (

§ 320 alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste

andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist

tunnistajale (kannatanule) teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja (kannatanu) Igor M’i poolt kohtueelsel uurimisel Ka haakuvad

antud ütlused ka garantiilepingu koopias 25.03.2008.a. (köide II lk. 42 pöördel) ning

asitõendi vaatlusprotokollis fototabelis

ja sinna juurde kuuluva (köide II lk. 37, 38 – 40) kajastatuga.

Garantiilepingu koopiast (köide II lk. 42 pöördel) nähtub, et hüdrojaam JCB BEAVER

seerianumbriga 817/17705 on müüdud Mecro AS poolt 16.12.2003.a. arve nr. 2486053 alusel AS-ile A. 25.03.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide II lk.

37, 38 – 40) nähtub, et 25.03.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi hüdrojaama JCB BEAVER. Vaatluse käigus ilmnes, et on roostevabast metallist hüdrojaam JCB BEAVER

torudega raamil hüdrauliline mehhanist, mille pealmisele küljele on keritud 2 tk. musta värvi

kummivoolikut; kummivoolikud kinnituvad ühel küljel pesadesse; pesade ümber kollast värvi metallsein, millel erinevad piktogrammid ohutustehnikaks; metallseina alumises osas trükikirjas kiri JCB BEAVER; metallseina alumises paremas nurgas trükikiri 817/17705; metallseina taga

punast värvi mootoriplokk, mille kohal neljakandiline valget värvi kütusepaak; mootoriploki poolsel küljel raami all 2 tk kummiratast; vastasküljel 2 tk kummiotsaga toetusjalga; musta värvi plaadil kleebis kirjaga STOKKER, raam kaetud tolmukorraga. Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest on näha, et A.V on tema tunnistajana Aivar A

tuttav. 3-4 aastat tagasi hoidis A.V tema töökojas mõningaid muruniidukeid ja hüdrojaama. Kust need esemed pärit olid, ta täpselt ei tea. Muruniidukeid oli 3 tükki. Niidukid ja hüdrojaam olid kasutatud. Hüdrojaama andis ta üle politseile. A.V pakkus talle müüa ka puidutöömasinat Dewatt, aga ta ei avaldanud soovi seda osta.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Aivar A poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena.

Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et omandas kõnealuse

hüdrojaama ajalehekuulutuse kaudu isiklikuks otstarbeks temale võõralt meesterahvalt. Jaama müüja ütles talle, et hüdrojaam kuulus tema pankrotistunud firmale. Ostis jaama umbes 10 000

krooni eest, leiab, et tegemist polnud turuväärtusest oluliselt madalama vaid lihtsalt soodsa hinnaga. Hoidis jaama oma tuttava Aivar A töökojas, kuna tal polnud seda mujal hoida.

57 Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et ajavahemikul 2006.a veebruarikuust 2006.a märtsikuuni omandas eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas Jako S

ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 2006.a jaanuarikuust 2006.a veebruarikuuni Tallinna linnast XXX asuvalt ehitusobjektilt varastatud, K OÜ-le kuuluva laserloodi ”Stanley“ väärtusega 4000 kr ning ajavahemikul 2006.a veebruarikuust 2006.a märtsikuuni XXXasuvalt K OÜ ehitusobjektilt varastatud kaugusmõõdiku ”Hilti“ seerianumbriga 22904081 väärtusega 8260

kr, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist süüdistatava A.V

tunnistaja Andres L tunnistaja Jako S poolt poolt kohtuistungil antud ütlustega;

eeluurimisel 05.03.2008.a. antud ütlustega 05.03.2008.a. (köide I lk. 259 – 260); läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); 17.03.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide II lk. 57, 58); (köide II lk. 47 - 47 pöördel); Hilti Eesti OÜ 15.09.2004.a. arve 833648 koopiaga Harju Maakohtu 11.02.2009.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1 – 07 – 6357 (köide IV lk. 279 - 284). Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Andres L

ei ole ta varem kokku puutunud. Temale meenub midagi aastaid tagasi K OÜ-le kuuluva vara vargusest. Varastati mitmed tööriistad Siili tänavalt. See oli päris ammu. Pole neid tagasi saanud, pole rohkem neid tööriistasid näinud. Varastati laserandur, lööktrell, olid veel mõned asjad, aga ta kõike ei mäleta. Mitte ühtegi tööriista nendest varastatud tööriistadest tagasi ei saanud. Teab

samale OÜ-le kuuluva mõõteseadme Hilti vargusest. Seal oli see lasermõõdik Hilti. See oligi see, mis varastati. Tema teada ei ole seda kätte saadud. Tema oli seal firmas juhataja. Pöördusid

politseisse selle varguseavaldusega. Lasermõõdik Hilti oli neil renditud teise firma käest. Nad pidid selle sellele firmale tagasi ostma poest uuena ja selle neile andma. Selle firma käest, kellelt

nad rentisid seda lasermõõdikut, ta just hiljuti küsis üle. Nad ütlesid, et nad ostsid neile

analoogse teise firma seadme tagasi. Ta ei oska sellele küsimusele vastata, kas see tagastati kellelegi teisele. Tema ei ole seda saanud. See firma, kelle oma see oli, sai nende käest tagasi analoogse toote. Ta arvab, et pöördusid politseisse ikka lähipäevadel. On selles suhteliselt kindel.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Andres L poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Kohtuistungil avaldatud KrMS § 291 p.4 alusel, kuna Jako S asukohta ei ole suudetud kindlaks teha, (köide I lk. 259 – tunnistaja Jako S poolt eeluurimisel 05.03.2008.a. antud ütlustest

260) nähtub, et „Paavsti“ (A.V ) tunneb alates 1996.a, sai teda tundma oma

kursusekaaslase kaudu. Said kokku, tarvitasid tema koduhoovis alkoholi Mustamäe tee 100 juures. Esimest korda viis „Paavstile“ asju oma kodust, et temalt laenu saada, aga raha uuesti välja ostmiseks ei olnud ja need asjad jäid „Paavstile“. Käib „Paavsti“ juurest võimalikult vähe, sest „Paavst“ maksab väga vähe, ta tingib hinnas palju, et muidu asi kätte saada. „Paavst“ teab, et

ta on narkootikume tarvitanud, ta teab, et on kohtulikult varguste eest karistatud. „Paavst“ on temalt vastu võtnud ka teadvalt varastatud esemeid. Ta ei oska öelda kuupäeva, aga tema käest ostis ta K OÜ-le kuuluva tema poolt sealt objektilt varastatud laserloodi. Selle tellis konkreetselt

„Paavst“ enne vargust. Loodil oli peal K OÜ kleebis. Selle loodi tegelik väärtus võib olla ca 2000 krooni, aga „Paavst“ maksis 500 krooni. Viis selle „Paavstile“ koju, ta oli oma sõiduautoga

(vist pruun „MB“) ja loodi jättis ta autosse. Samuti viis talle sama firma objektilt varastatud mõõdiku „Hilti“. Kuna tal oli rahapuudus, siis otsustas selle maha müüa. Kuna see mõõdik oli

58 töökorras, aga korpus teibitud, siis ta ei osanud seda mujale pakkuda kui „Paavstile“. Tema ei tunne huvi eseme päritolu ega välimuse osas. Andis selle „Paavstile“ laenu eest panti. Sai selle eest ca 500 krooni ja mõtles mõõdiku ka tagasi välja osta, aga ta ei saanud raha kokku ja see jäigi „Paavstile“. See oli 2006. aasta, ta ei oska öelda täpseid kuupäevi. Meelest veel enne mõõdiku vargust (vist mõni kuu varem) töötas XXX, Tallinnas sama firma kaudu objektil, kust varastas

laserloodi (nimetust ei oska öelda). Õhtul peale tööd jättis loodi enda kätte. Enne seda oli „Paavstile“ rääkinud, et seal objektil on selline lood ja kuna ta seda lausa tellis, siis oli teadlik, et müüb loodi „Paavstile“. Mis Paavst nendega edasi tegi, ta ei tea. Peale seda on teda varguse eest

karistatud. Kahetseb oma teguviisi. Kahetseb, et ta üldse tunneb „Paavsti“. Temaga

kontakteerumiseks on tal kõik need aastad olnud telefoninumber XXX, kuhu võib helistada

ükskõik, mis ajal. Valdavalt toimusid kokkusaamised tema kodumaja Mustamäe tee 100 ees. „Paavsti“ teatakse varaste ja narkomaanide ringkonnas kui Tallinna kokkuostjat. Kui keegi otsest kontakti temaga ei oma, siis kellegi tuttava kaudu viidi ikka „Paavstiga“ kokku. Tal on üle linna kuulsus, et talle võib kõike pakkuda, kuigi tema kohta kõik räägivad, et ta annab raha väga vähe. Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Jako S poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest

asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja Jako S Ka haakuvad poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused ka 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); fototabeliga

17.03.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga Hilti Eesti OÜ ja sinna juurde kuuluva (köide II lk. 57, 58);

15.09.2004.a. arve 833648 koopiaga Harju Maakohtu (köide II lk. 47 - 47 pöördel); 11.02.2009.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1 – 07 – 6357 (köide IV lk. 279 - 284). 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 49 –

50, 51 - 68) nähtub, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Ranna maja, XXX küla, Keila vald,

Harju maakond läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et maja on 1-kordne, 2-toaline;

lukustatud panipaiku ei avatud; hoovis 2 abihoonet; sAs katusealuses peidikud, kuhu on ladustatud erinevaid tööriistu ja seadmeid. Läbiotsimise käigus leiti elektrooniline mõõteseade HILTI PD 30, s.-nr. 22904081, komplektses kotis. 17.03.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide II

lk. 57, 58) nähtub, et 17.03.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi mõõteseadet HILTI. Vaatluse käigus ilmnes et, seerianumbriga 22904081 on Saksamaa mõõteseade HILTI PD 30 toodang; kleebisel kiri 08/2004; ristküliku kujuline; 12x6,5x2,8 cm; punast värvi, küljed musta

värvi; pealmisel küljel ekraan, mille kohal ja all nupud; osad kujutised nuppudel kulunud;

vasakus nurgas vesilood; loodi katteklaas mõranenud; ühel küljel ümmargune klaas; alumisel

küljel nurkades väikesed metallist toetusjalad; tagakülg kaetud alumises osas halli värvi ehitusteibiga; originaalvöökotis; kott musta värvi sünteetilisest riidest; koti pealmisel küljel klapi keskel punase valgega tikitud kiri HILTI; klapist vasakul hõbedast värvi kleebis kirjaga „Laser Distanzmessgerät PD30 31955022904081“; koti tagaküljel kinnitusaas; kasutatud. Hilti Eesti OÜ 15.09.2004.a. arve 833648 koopiast (köide II lk. 47 - 47 pöördel) nähtub, et

15.09.2004.a. on PKOÜ-le müüdud kaugusmõõtja PD 30 seerianumbriga 22904081 hinnaga 8260,00 krooni. Harju Maakohtu 11.02.2009.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1 – 07 – 6357 (köide IV

lk. 279 - 284) nähtub, et Jako S tunnistati muuhulgas süüdi eelnimetatud tööriistade-

laserloodi ja kaugusmõõdiku varguses.

Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Jako S jättis

kaugusmõõdiku tema kätte hoiule kuni temalt võetud laenu tasumiseni, laserloodist ei tea ta midagi. Süüdistatava ütluste kohaselt ütles Jako S talle, et tegemist on tema isikliku tööriistaga, samuti kontrollis ta Hilti koduleheküljelt, ega kaugusmõõdik varastatud pole.

59

Kuigi A.V ütlustest nähtuvalt ei tea ta midagi laserloodist, mille omandamises ja

hoidmises teda samuti süüdistatakse, pole alust kahelda Jako S poolt kohtueelsel uurimisel

antud ütluste tõepärasuses ka selles osas, et ka varastatud laserloodi müüs ta samuti A.V-le

. Nimetatud loodi küll kohtueelse menetluse käigus üles ei leitud, kuid nimetatud asjaolu ainuüksi ei ole aluseks, et kahelda tunnistaja poolt antud ütluste tõepärasuses, sest on

täiesti reaalne, et kõnealust laserloodi hoidis A.V kohas, kus läbiotsimist ei

toimetatud või oli läbiotsimiste toimumise ajaks turustatud A.V poolt või jäi

läbiotsimiste käigus menetlejatele tähelepanuta, sest arvestada on vaja ka läbiotsimiste käigus äravõetud esemete hulka.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V

et

ajavahemikul 14.07.2006.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel

kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta,

14.07.2006.a ajavahemikul kell 22.15 kuni kell 22.30 Tallinna linnast XXX asuva

kaubanduskeskuse NCjuurest varastatud, VJkuuluva jalgratta „Corratec Halcon“

(seerianumbriga TTK5802344) väärtusega 5029.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas

XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist süüdistatava A.V

tunnistaja Vassili J 05.03.2008.a. poolt kohtuistungil antud ütlustega; läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); 24.03.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide II lk.

243, 244); Harju Maakohtu 07.10.2009.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1 – 08 – 13937 (köide IV lk. 285- 287, 288 - 297).

Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V tunnistaja Vassili Jefremov

`iga ei ole ta varem kokku puutunud. Täpselt kuupäeva ta ei saa öelda. Täpselt ei

mäleta, oligi umbes see ajavahemik. 2006-2008. Kirjutas politseisse avalduse, seal peaks olema

täpne kuupäev. Tal oli varastatud jalgratas №ortekeskuse juurest, mis asub Uus – Sadama

tänaval. Jalgratta mark oli Corratec, sinist värvi, see oli tRiga kinnitatud, tR oli läbi lõigatud.

Pöördus avaldusega politseisse umbes nädala pärast. Pärast politsei oli jalgratta leidnud. Politseist talle helistati, räägiti, et isik on tuvastatud, kuid jalgratast tal juba ei olnud. Kas kohus

ka selle varguse toimepandud isiku suhtes toimus ta ei tea. Ta osales mingil kohtuistungil, mingeid dokumente seal ei olnud ja see istung lükati edasi. Ei mäleta selle isiku nime, kes kohtu alla oli antud seoses tema jalgratta vargusega. Jalgratta sai kätte pärast vargust umbes poolteist aastat hiljem. Jalgratas oli heas korras, tema meelest keegi polnud sellega sõitnud. Tundis oma jalgratta ära selle järgi, et ta oli remontinud tRi ja seal oli jälg, mis oli jäetud tangidega. Veel oli

paar kriimustust, mida ta hästi tundis, kuna üldiselt jalgratas oli uus. Ta keerab tRe veidi erakordselt, et nad ei segaks tema liikumist. Pärast seda, kui oli tunnuseid uurinud, oli ka täiesti veendunud et see oli tema ratas. Ratas anti üle ja see asus politseijaoskonnas Rahumäe teel.

Kuriteoteates eritunnuseid ei kirjeldanud. Jalgratas on harukordne Eestis. Talle toodi see Soomest. Politsei võttis temaga ühendust, kui leidis ratta üles. Politseiavalduses oli kirjas värv,

mudel ja asjaolud. Ratta kohta dokumendid on olemas, võib vajadusel esitada. Eeluurimisel

ilmselt ei nõutud dokumente. Märkis ära ainult tunnused. Ratas oli heas korras. Ta sõidab jalgrattaga juba kaua aega, võib öelda, et isegi rehvid olid sellises seisundis, et sellega ei oldud sõidetud. Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja Vassili J eeluurimisel antud ütlused (köide II lk. 242), milledest nähtub, et „ kuna see jalgratas

60

on ta tuttava poolt toodud välismaalt, siis ei oska ta öelda raami numbrit, sest tuttaval ei ole ostudokumente alles.“ Peale nende avaldamist, andis ütlusi, et pärast seda, kui juhtus see vargus, ta palus tuttavalt, et ta esitaks temale need dokumendid. Sellepärast need on tal praegu olemas. Enne seda vargust ta isegi ei mõelnud nende dokumentide peale. Seal on lisaks ostudokumendile ka jalgratta pass. Ei tea, kas dokumentides on raaminumber kirjas või mitte. Kuid jalgratas on kindlapeale tema oma. Kui on vaja, siis on olemas ka tunnistajad, kes võivad tõendada, et nad on toonud temale selle

ratta. Kui ta ratta politseist kätte sai, siis dokumendid olid tal juba olemas. Pärast seda, kui

varastati, soetas endale need dokumendid. Kui ratas tagastati, siis temalt neid dokumente ei küsitud. Ta lihtsalt nimetas politsenikele tunnuseid, mille alusel ta tunneb oma ratast. Ratas on Eestis harukordne. Need tunnused on varjatud, niisama tavainimene neid ei näe. Ta Kis ratta vennapojale, kuna ta oli varguse ja ratta tagastamise vahepealsel ajal ostnud endale uue ratta. Ei mäleta, kas jalgratta dokumendid on senini alles või andis vennapojale dokumendid koos rattaga. Ilmselt on veel tema käes. Ta võib kontrollida kas dokumendid on alles, kuid tahab täpsustada, et kui neid juhuslikult ei ole, siis on tunnistajad, kes võivad kinnitada, et ratas on tema oma.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Vassili J poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja Vassili J Ka haakuvad

poolt kohtuistungil antud ütlused ka 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga ja sinna

juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); fototabeliga

24.03.2008.a. asitõendi

vaatlusprotokolliga fototabeliga Harju ja sinna juurde kuuluva (köide II lk. 243, 244); Maakohtu 07.10.2009.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1 – 08 – 13937 (köide IV lk. 285- 287, 288 - 297). 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 49 –

50, 51 - 68) nähtub, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Ranna maja, XXX küla, Keila vald,

Harju maakond läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et maja on 1-kordne, 2-toaline;

lukustatud panipaiku ei avatud; hoovis 2 abihoonet; sAs katusealuses peidikud, kuhu on ladustatud erinevaid tööriistu ja seadmeid. Läbiotsimise käigus leiti jalgratas CORRATEC. 24.03.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide II

lk. 243, 244) nähtub, et 24.03.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi jalgratast

CORRATEC HALCON. Vaatluse käigus ilmnes et, jalgratas CORRATEC HALCON raaminumbriga TTK580233 on sinist värvi; porilaudadeta; parema pedaali ühel küljel puudub reflektor, kummide muster kulumata, juhtraual sarved, mille välisküljel valget värvi kiri „zzyzx“,

musta värvi kunstnahast istmega; käiguvahetussüsteem SHIMANO. Jalgratas kuulub tagastamisele omanikule Vassili J. Harju Maakohtu 07.10.2009.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1 – 08 – 13937 (köide IV

lk. 285- 287, 288 - 297) nähtub, et Kaido M tunnistati muuhulgas süüdi jalgratta Corratec Halcon varguses.

Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta jalgratast Corratec

Halcon omandanud ega hoidnud ei ole, peab võimalikuks, et jalgratta omanik oli kas keegi

pereliikmetest või nende tuttavatest. Kuna tema suhted pereliikmetega halvenesid pärast läbiotsimist oluliselt, siis ta sel teemal nendega rääkinud ei ole.

Kuigi A.V eitas enda poolt eelnimetatud jalgratta omandamist ja hoidmist, saab

lugeda tõendatuks, et ta seda siiski tegi. Eelpool analüüsitud tõenditega on tuvastatud, et

jalgratas oli varastatud selle tegeliku omaniku käest. Samuti on tuvastatud, et A.V

hoidis enda isa NN elukohas enda poolt omandatud esemeid. Kriminaalasjas puuduvad

igasugused andmed selle kohta, et jalgratta omanikuks oleks end väitnud olevat keegi A.V pereliikmetest.

61

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V

et

ajavahemikul 15.08.2006.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel

kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, 15.08.2006.a kella 16.25 paiku Tallinna linnast XXXasuvatest, B kontoriruumidest varastatud

AS-le I kuuluva fotoaparaadi „Canon“ (seerianumbriga 6234406606, koos mälukaartide ning kaamerakotiga „Samsonite“) väärtusega 13927.95 krooni, mida kasutas ja hoidis oma elukohas

Tallinna linnas XXX kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist süüdistatava A.V

tunnistajate Jüri Ri Alar K KTK Overall ja poolt kohtuistungil antud ütlustega; 31.03.2003.a. arve 239297 koopiaga 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga (köide II lk. 76a);

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 34 - 35, 36 - 45c); fototabeliga

15.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide II lk. 70 – 70 pö., 71 - 74). Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei tunnistaja Jüri R

ole ta varem kokku puutunud. Temale ei meenu asjaolusid 2006 aastal toime pandud varguse kohta tema töökohas. Töötas 2006 aastal samas kohas, kus praegu, oli tegevdirektor. Kuna neil on kaheksa Klust ja palju vargusi, siis ta ei mäleta. Töökoha nimi on AS I. B A.V nende KB. Kõigepealt meenub nendel aastatel 2006 – 2007 toimepandud vargus koopiamasina osas.

Täpselt ei mäleta aastat, millal varastati multimeedia projektorid ja videokaamerad. Koopiamasinat tagasi ei ole saanud, multimeedia projektoritest on saanud paar tükki tagasi. Üks digitaalne fotokaamera, mis oli varastatud kunstniku toast, on tagasi saadud. Ta kahtlustab, et see

oli Canon, aga ta täpselt ei mäleta. Seda konkreetset juhust ei mäleta, aga üldjuhul tõestavad seda, et asjad kuuluvad neile läbi varastatud asjade dokumentide ja seerianumbrite. Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei tunnistaja Alar K

ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikus 2006-2007 on toime pandud tema vara vargus, ta

arvab, et see oli 2006 aastal. Vargus leidis aset B s, AS-s I , XXX, kus bürootarvete Kluse

kontori teiselt korruselt võeti tema töölaua pealt digitaalne fotoaparaat. Fotoaparaadi mark oli

Canon G3. Firma juhtkond tegi politseile avalduse. Fotoaparaat kuulus firmale, AS-ile I. Fotoaparaat saadi kätte. Saadi kätte selliselt, et mälukaartidelt leiti tema tuttava pildid ja sellega viidi kokku. Seda ta ei tea, kellelt see kätte saadi, kellegi korteris mingi haarangu käigus teiste varastatud asjade seast leiti ka see kaamera. Varguse hetkel aparaat oli koos kotiga ja seal olid ka mälukaardid. See aparaat pidi kindlasti kotis olema, sest mälukaardid olid ju ka seal sees. Ta ei ole kursis, kas just süüdistatav pani varguse toime. Seoses selle vargusega teda kohtusse kutsutud

ei ole. Kui ta fotoaparaadi kätte sai, siis kõik mälukaardid olid alles ja isegi pilte polnud ära

kustutatud. Juurde oli tehtud mõned proovipildid kuskil korteris. Fotoaparaadi seisukorras või sinna talletatud infos võrreldes enne vargust ja peale selle politseist kättesaamist ei olnud midagi

muutunud, kõik oli alles. Paar pilti oli juures. Firmal olid olemas ka ostutšekid selle fotoaparaadi ostmise kohta. Mälukaartide tšekk oli ka alles ja need anti üle politseile. Kohtul pole alust kahelda tunnistajate Jüri Ri ja Alar K poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajaid on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajatele teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistajate Jüri Ri Ka haakuvad ja Alar K poolt kohtuistungil antud ütlused ka KTK Overall 31.03.2003.a. arve 239297 koopiaga (köide II lk. 76a); ja sinna juurde kuuluva 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

15.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga (köide I lk. 34 - 35, 36 - 45c); ja sinna juurde kuuluva (köide II lk. 70 – 70 pö., 71 - 74). fototabeliga

62 KTK Overall 31.03.2003.a. arve 239297 koopiast (köide II lk. 76a) nähtub, et 31.03.2003.a. on I AS B le müüdud fotokaamera Canon PowerShot G3 seerianumbriga 6234406606 hinnaga

12135,00 krooni. 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 34 – fototabelist

35, 36 – 45c) on näha, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Mustamäe tee 100 – 92, Tallinnas

läbiotsimine. Läbiotsimise käigus otsiti läbi korteri 2 tuba, köök ja abiruumid; lukustatud panipaiku ei avatud. Läbiotsimise käigus leiti ka fotoaparaat CANON, s.-nr. 6234406606, koos kaamerakotiga Samsonite ja lisaakuga. 15.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide II lk. 70 – 70 pö., 71 - 74) nähtub, et 15.04.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi

fotokaamerat CANON POWER SHOT, kaamerakotti SAMSONITE ja mälukaarte CANON COMPACT FLASH FC-32M, LEXAR 64MB ning COMPACT FLASH 256 MB.

Vaatluse käigus ilmnes et, fotokaamera CANON POWER SHOT G3 seerianumbriga

6234406606; 4,0 megapix; 14x zoom on halli värvi korpusega; objektiiv kaetud plastikust ümmarguse katikuga, mis on nööriga kinnitatud kaelapaela aasa külge; pealmisel küljel vasakul ekraan; keskmises osas välklambi kinnitusalus; paremal küljel nupud; tagaküljel klapiga ekraan,

millel ümber nupud; halli värvi kaelapael kirjaga CANON Power Shot; põhja all akupesas

originaal akukassett CANON BP-511; kasutatud, kaardipesas mälukaart COMPACT FLASH FC-32M.

Kaamerakott SAMSONITE on musta värvi tekstiilriidest, pealt 3 tõmblukuga; pealmine ja

esikülg väikeseruudulisest tekstiilriidest, esitaskul valget värvi tikandkiri SAMSONITE;

tagaküljel vööaas; esitaskus pult, varuaku ja plastkarbikestes 2 tk mälukaarti kirjaga LEXAR 64MB ning COMPACT FLASH 256 MB.

Mälukaardil CANON COMPACT FLASH FC-32M kiri esiküljel; tagakülg märgeteta,

arvutilugejasse sisestades avanevad failid: DCIM ja „september.2004.ppt“; avades faili

„september.2004.ppt“ avaneb Microsoft Power Point programmis koostatud „Büroomaailm“ reklaamprospekt (autor: kunstnik 03.09.04.a.); avades kausta DCIM avaneb kaust 264 CANON 20 fotofailiga (valmistatud 17.01.07 04:33 – 04:45; 13.01.08 20:01), millel teleri PANASONIC TV3 kanalist tehtud ekraanipildid.

Mälukaardil LEXAR 64MB kiri esiküljel; tagakülg märgeteta; arvutilugejasse sisestades

avanevad failid: DCIM, avades kausta DCIM avaneb kaust 254 CANON 11 fotofailiga (valmistatud 21.06.06 21:56 – 22:11; 23.06.06 17:50 – 17:55), millel suveüritustest fotod nais- ja meesisikutest.

Mälukaardil COMPACT FLASH 256 MB kiri esiküljel, tagakülg märgeteta, arvutilugejasse sisestades avanevad failid: JPEG ja MISC; avades kausta DCIM avaneb fotofail DSCN0001.jpg AVerMedia kohta.

Süüdistatav A.V kinnitas kohtuistungil fotokaamera omandamist ja hoidmist.

Kaamera ostis ta pandimajast, kuid millisest, seda ta ei mäleta. Samuti ei mäleta ta, kas sai kaameraga kaasa mingi dokumendi või kas sai ostutšeki kaamera ostmise kohta.

Kohtuistungil sai avaldatud ka AS I politseisse esitatud avaldus, milles nimetatud kaamera seerianumber erineb A.V-le esitatud süüdistuses nimetatust ning läbiotsimise käigus

leitust. Samas nähtub aga AS I poolt esitatud ja kohtuistungil avaldatud KTK Overall

31.03.2003.a. arve 239297 koopiast üheselt, et läbiotsimise käigus leitud fotokaamera kuulub just nimelt AS-le I. Avalduses nimetatud seerianumber on erinev ilmselt eksituse tõttu.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V

et

ajavahemikul 18.08.2006.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel

kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, 18.08.2006.a ajavahemikul kell 15.30 kuni kell 16.45 Tallinna linnast XXXasuvast Tallinnas P

63

ruumidest varastatud, VLkuuluva fotokaamera „Fujifilm Finepix S3 PRO“ (seerianumbriga

51L00795) väärtusega 29500.- krooni, mida hoidis oma elukohas Tallinna linnas XXX kuni

05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süüdistatava A.V

süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist tunnistaja Vahur Le poolt kohtuistungil antud ütlustega; PFOÜ 11.02.2005.a. pakkumise 2500013 koopiaga 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga (köide II lk. 85); ja sinna juurde

kuuluva (köide I lk. 34 - 35, 36 - 45c); fototabeliga

20.03.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide II lk. 81, 82 - 83). Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Vahur L

ei ole ta varem kokku puutunud. Temale meenub tema asjade vargus ajavahemikus 2006 – 2008,

temalt varastati fotokaamera, see oli augustis 2006. Rohkem ei mäleta. Kaamera mark oli Fuij Finepix S3 Pro. Vargus toimus Tallinna P s. Ta pöördus politseisse kuriteoavaldusega varguse kohta. 2008 aastal ta sai selle kaamera tagasi politseiosakonnast, mis asub Järvel. Politseile ta tõendas, et see kaamera just nimelt temale kuulub ja mitte kellelegi teisele ostudokumentidega ja seerianumbritega. Need olid tal kaasas ja ta näitas neid politseile, kuid neid neile üle ei andnud. Kaameras olid ühe noorpaari pildid seal kaks aastat kaardi peal. Ei ole kursis sellega, kas selle varguse toimepandud isik ka politsei poolt tuvastati. Avaldusse, mis ta politseis kirjutas, kirjutas ka seerianumbrid, mis tal seal dokumendil olid.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Vahur Le poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja Vahur Le Ka haakuvad poolt kohtuistungil antud ütlused ka PFOÜ 11.02.2005.a. pakkumise 2500013 koopiaga (köide II lk. 85); ja sinna juurde kuuluva 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga fototabeliga (köide I lk. 34 - 35, 36 - 45c); ja sinna juurde

20.03.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga kuuluva (köide II lk. 81, 82 - 83). fototabeliga PFOÜ 11.02.2005.a. pakkumise 2500013 koopiast (köide II lk. 85) nähtub, et 11.02.2005.a. on

VLmüüdud digitaalkaamera FinePix S3 Pro hinnaga 29736,00 krooni, mille eest on tasutud

kolmes osas. 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 34 – fototabelist

35, 36 – 45c) on näha, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Mustamäe tee 100 – 92, Tallinnas

läbiotsimine. Läbiotsimise käigus otsiti läbi korteri 2 tuba, köök ja abiruumid; lukustatud

panipaiku ei avatud. Läbiotsimise käigus leiti ka fotoaparaat FUJIFILM S3PRO, s.-nr. 51L00795. 20.03.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide II lk. 81, 82 - 83) nähtub, et 20.03.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi digitaalkaamerat FUJI FINEPIX ProS3 koos selles oleva mälukaardiga.

Vaatluse käigus ilmnes et, digitaalkaamera FUJI FINEPIX Pro S3 seerianumbriga

51L00795 on Jaapani toodang, musta värvi korpusega; musta värvi tekstiilist kaelarihmaga,

millel tikitud kiri „FinePix“; esiküljel objektiiviava kaetud ümmarguse plastikkattega; puudub objektiiv; esiküljel objektiivi ava ümber hõbedast värvi kirjad „FinePix“, „FUJIFILM“, „NIKON F-MOUNT“, SUPER CCD“; pealmisel küljel välklambi kinnitusdetail, millest paremal ekraan,

tagaküljel vasakul läbipaistev plastikkate, mille all kaks ekraani, paremas alumises nurgas

mälukaardipesa; alumisel küljel kleebis seerianumbriga; kaardipesas 4,3x3,6 cm 1 GB

mälukaart; Taiwani toodang; mälukaardi pealmisel küljel lillat värvi taustal kiri SILICON POWER 66X ULTIMA II Compact Flash, tagakülg märgeteta.

64 Süüdistatav A.V kinnitas kohtuistungil, et ostis kaamera Balti jaama turult vähem kui tuhande krooni eest varuosadeks. Müüja ütles, et aparaat ei ole töökorras, ta ei kontrollinud seda, aga märkas, et kaameral puudus objektiiv.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V

et ajavahemikul 04.04.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja

piirkonnas omandas Kristo P ja Ivar K ilma dokumentideta, viimaste poolt ajavahemikul

05.05.2007.a kell 21.00 kuni 06.05.2007.a kell 07.30 Tallinna linnast XXXvarastatud CCR

POÜ-le kuuluva mootorsae „Stihl MS 170“ väärtusega 3500.- krooni ning 2 piikvasarat „Makita“ seerianumbritega 121047 ja 121000 väärtusega kokku 22000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süüdistatava A.V

süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist

tunnistaja Marek J tunnistaja Ivar Ki poolt poolt kohtuistungil antud ütlustega;

eeluurimisel 05.03.2008.a. antud ütlustega 05.03.2008.a. (köide I lk. 259 – 260); läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); 18.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 54, 55 - 57); Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1 – 08 – 12226 (köide IV lk. 236 - 277). Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Marek J

ei ole ta varem kokku puutunud.. Talle meenub aastatel 2007-2008 on toimunud temale kuuluva

vara tema valdusest tema tahte vastaselt kadumist, kui Alevi 3 olevalt objektilt varastati tööriistad. Aastat ei mäleta. See oli kuskil kolm aastat tagasi. Alevi 3 asus ehitusobjekt. Ühel

hommikul olid ehitussoojakust tööriistad kadunud. Varastatud olid 2 piikvasarat, 1 mootorsaag ja... № need olid sellised olulisemad. Pöördus ka politseisse, politsei tuli kohapeale. Nimetatud tööriistad on kõik kätte saadud. Tööriistad sai tagasi politseist ja hiljemalt aasta jooksul. Ei tea,

kas tööriistade varguse toimepannud isik tuvastati kriminaalmenetluse käigus. Seoses selle

vargusega teda kohtuistungile ei ole kutsutud, täna on esmakordselt. Tundis politseis need

varastatud tööriistad ära, sest neil on ise kirjutatud firmalogod peale ja oma tööriistad tunneb

ikka ära. Tööriistad kuulusid firmale CCR P. Firma nimetus oli peale kirjutatud. Arvab, et kättesaamise hetkeks olid need logod seal tööriistadel alles, nii nad tööriistad ära tundsidki. Eks

nad oleks tööriistad niisama ka ära tundud. Kõik üheskoos tagastati, siis ei olnud kahtlustki.

Muidu ei oleks osanud teda keegi üles otsidagi. Arvab, et tööriistade kättesaamisel olid need samas seisukorras, kui enne vargust.

Firmas varastatud tööriistade kohta on olemas ka dokumendid või tehnilised passid, sest tööriistad olid ostetud uutena. Kui ta politseist tööriistad tagasi sai, siis ta täpselt ei mäleta, kas neid dokumentide küsiti ka näha aga arvab, et ei küsitud. Oli veendunud, et need on nende firma tööriistad pelgalt välise vaatluse järgi.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Marek Ji poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena.

Kohtuistungil avaldatud KrMS § 291 p.4 alusel, kuna Ivar K `i asukohta ei ole suudetud kindlaks teha, (köide I tunnistaja Ivar K’i poolt eeluurimisel 29.05.2008.a. antud ütlustest lk. 323 – 324 ) nähtub, et A.V teab juba 10 aastat. Teab teda ka hüüdnimega „Paavst“. Sattusin temaga kokku kui Marek M müüs „paavstile“ mingeid asju, ta ei mäleta, mis sellel korral müügiks läks. Hakkas ka ise kasutama seda võimalust, et Paavstile asju müüa, eriti

65 sagedaseks läks see viimase 6 kuu jooksul. „Paavstil“ oli peaaegu alati raha, ta ostis ka alati kõik,

mida talle pakkusin, talle ei pidanud midagi selgitama esemete päritolust, sest ta ei küsinud kunagi, kust olin asjad saanud ja raha maksis ta kohe. Olen kasutanud aegade jooksul ka asjade

pantimise võimalust, on need asjad hiljem välja ostnud. Olen viinud ka oma isiklikke asju, näiteks automaki, mis jäi välja ostmata, sest ei ole olnud raha. Laenuraha puhul oli keskmiselt 500,00 krooni laenu näite korral tagamismaksmise protsent ca 700,00 krooni. Olen minu poolt

toime pandud varguste osas ka kahtlustatavana ütlused andnud ja ma jään nende juurde.

Viimastest vargustest, mida panin tihti toime Harjumaal 2007/08.a. olen valdavalt kõik asjad

viinud Paavole. Nii viisin Paavole mõned päevad enne aastavahetust 2007/08.a. XXXkandist garaažist koos Kalle Kiga varastatud paadimootori, trimmeri, sae, valuveljed, kummid ja ATV.

Samuti naistepäeva paiku 2008.a. Saue kandist varastatud teise ATV. Viimatinimetatud ATV äravedamiseks sain A.V-lt kaubiku rendiks raha, sest olin talle juba rääkinud ATV-st, mida ta tahtis ära osta. Mõlemad ATV-d vedasin ära sama rendikaubikuga. Ka ostis Paavo ära need varastatud tööriistad, aiatarvikud- ja tööriistad, -seadmed, mida olen varastanud Harjumaalt ja need kohad ette näidanud. Kuna neid esemeid on palju, mida olen Paavole müünud, siis ei oska ma neid kõiki täpselt loetleda. Ma tean, et Paavo juures käivad asju müümas ka Marek M, Kalle K, Ants V, Andres P, Kristo P, Peeter K, Andres J. Mida nad konkreetselt viinud on, ma ei tea, sest pole ise kaasas olnud. Kristo Pga olen ühiselt varastatud asju Paavole realiseerinud, aga need ongi need viimaste kuude jooksul Harjumaalt varastatud asjad. Mina teisi kokkuostjaid üldse ei teagi, sellepärast olengi jäänud vaid Paavo juurde käima.. Üldiselt räägitakse, et ta ei taha kunagi head hinda maksta, et ta on koi ja Kleb hinnas viiendiku poehinnast alla.. Erinevate esemete osas olid tal turuhinnad teada ja neid arvestades ta tegutseski. Üldiselt maksis ta ikka selle hinna, mida ta ise pakkus. Paavo ise ei ole mulle müügiks kunagi midagi pakkunud. Ma ei tea ka kedagi, kes tema tutvusringkonnast oleks temalt midagi ostnud, sest meiesugustel ju raha ei olnud. Olen Paavolt ostnud sõiduauto „PEUGEOT 406“ registreerimisnumbriga XXX, mille

osas esimese sissemakse tegin ise ühe korraga, aga teiste maksete osas leppisime kokku ajagraafiku ja nende maksete osas tegi Paavo tasaarvestust, kui olin talle viinud müüki midagi varastatut. Paavo juures kodus, suvilas, garaažis ei ole ma kunagi sees käinud. Ma ei oska öelda, kus Paavo ostetud asju hoidis ja kuidas neid edasi realiseeris. Mul oli oma mobiiltelefoni mälus Paavo telefoni number, peast ma seda öelda ei oska ja ma tavaliselt käisin asju viimas ikka tema kodumaja juurde. Talle võis helistada iga päev, päeva kestel, öösiti ei ole ma temaga kontakti otsinud. Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Ivar K’i poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Ka haakuvad ning tunnistaja Marek Ji poolt kohtuistungil antud ütlused tunnistaja Ivar K’i poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused ka 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); fototabeliga

18.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga Harju ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 54, 55 - 57); Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1 – 08 – 12226

(köide IV lk. 236 - 277). 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 49 –

50, 51 - 68) nähtub, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Ranna maja, XXX küla, Keila vald,

Harju maakond läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et maja on 1-kordne, 2-toaline;

lukustatud panipaiku ei avatud; hoovis 2 abihoonet; sAs katusealuses peidikud, kuhu on ladustatud erinevaid tööriistu ja seadmeid. Läbiotsimise käigus leiti perforaator MAKITA, s.-nr. 121047, perforaator MAKITA, s.-nr. 121000, mootorsaag STHIL, s.-nr. 267754475.

66 18.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide III

lk. 54, 55 - 57) nähtub, et 18.04.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi kahte piikvasarat Makita ning mootorsaagi Stihl Vaatluse käigus ilmnes et, on rohelise ja musta värvilised. Mõlemal kaks piikvasarat MAKITA sildid, millel kirjas MAKITA HM1202C ning ühel seeria nr 2006.a. 121000 ning teisel 2006.a.a 121047. Ühel piikvasaral puudub meisel. Mõlemal piikvasaral on kollasel kleepsul kiri 7E/0521. Mootorsaag STIHL on oranži värvi. Kõrval silt, millel kiri STIHL MS 170. Mootorsae raamil

nr 11301400600B ning käetoe juures plastmassosal silt, millel kirjas e1*97/68SH2- IA*2002/88*0221*00. Vaadeldud objektid on tagastatud 18.04.2008.a. Marek Jle. Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1 – 08 – 12226 (köide IV lk. 236 - 277) on näha, et eelpool nimetatud tööriistade varguse on toime pannud KPja Ivar K. Süüdistatav A.V ütluste kohaselt ostis ta piikvasarad pandimajast, info sai ta Ivar K, kes oli enda tööriistad andnud pandimajja ja soovitas A.V need soodsa hinnaga välja osta. Ta ei mäleta midagi mootorsae Stihl omandamisest. Kuigi A.V ei mäleta midagi mootorsae Stihl omandamisest, leiab kohus, et eelpool analüüsitud ja hinnatud tõenditega on ka see kohtus täielikult tõendamist leidnud.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V

et

ajavahemikul 04.04.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel

kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta,

ajavahemikul 01.04.2007.a kell 20.00 kuni 04.04.2007.a kell 18.30 Harjumaalt XXXasuva keskmise trepikoja keldrist varastatud, AT kuuluva rolleri „Derby“ väärtusega 43600.- krooni,

mida hoidis enda valduses ja kasutuses olevas rendigaraažis Tallinna linnas XXXkuni

04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süüdistatava A.V

süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist

tunnistaja

Allan T

poolt kohtuistungil antud ütlustega; 04.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 16 - 17, 19 - 24);

05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 25 -

27, 28 - 31); ja sinna juurde kuuluva 14.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga (köide II lk. 91, 92 - 95). Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei tunnistaja Allan T

ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikul 2007-2008 on temalt midagi varastatud. See toimus 2008.a. märts või aprill. Sinna kanti see pidi jääma. Võis olla ka 2007.a. Ta ei mäleta täpselt.

Temalt varastati roller, Derby GP 1. Vargusefakti kohta tegi ka politseisse kuriteoavalduse. Kriminaalmenetlus tõi sellise tulemuse, et circa aasta hiljem sai oma rolleri tagasi. 2009 kevadel, ta arvab nii. Tagasisaamisel öeldi, et oli kokkuostja käest leitud. Politseile tõendas, et see tema

roller oli selliselt, et tal olid seal kindlad asjad, mis ta teadis, mis ta on ümber teinud. Kukkumisjäljed, defekt. Samuti tal oli meeles spidomeetrinäit, mille ta siis rolleri kättesaamisel

ütles. Ta pidi neile ka ütlema spidometraaži näidu. Lisaks sellele esiporilaual oli tükk väljas, samuti oli summutit üle keevitatud. Roller oli eelnevalt värvitud punaseks, mis paistis välja, et see roller oli eelnevalt punane olnud. Vist sellega lõpetaks. Spidomeetri näit oli 2080 km umbes. Sinnakanti. Kui rolleri kätte sai, siis selle rolleriga sõidetud ei oldud. Dokumente rolleri kohta ei ole, kuna see on spetsiifiline roller. Citroën’i meeskond sõitis sellega bokside vahel ja see oli selle jaoks disainitud. Poehind oli sel hetkel 43000 krooni ringis.

67

Olid fotod küll. Ise on peal koos lapsega. Sõbra lapsega. Esitas selle foto ka politseile. Kui temale rollerit näidati, siis 100% oli kindel, et tegemist oli tema rolleriga.

Ostis rolleri Eesti Citroën’i maaletooja käest, ostu kohta ei ole dokumente. Ei saanud rollerit politseist tagasi samasugusel kujul nagu ta tema käest varastati, roller oli üle värvitud musta ja halli värviga. Plastmassid sealt pealt olid täiesti lahtimonteeritud. Vaatamata sellele, et roller oli ülevärvitud ja lahti võetud, ta oli täiesti kindel, et see oli tema roller. Plastikosadel olid spetsiifilised jäljed peal. Ostudokumente ei ole. Veendus, et roller on ülevärvitud ja et tegemist ei ole originaalvärviga selliselt, et roller oli robustselt värvitud esmaste värvidega ja sealt alt paistis vana värv. Rolleri algne värv oli punane ja sinine.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Allan T poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena.

Ka haakuvad tunnistaja Allan T poolt kohtuistungil antud ütlused ka 04.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 16 - 17, 19 - 24);

05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 25 -

27, 28 - 31); ja sinna juurde kuuluva 14.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga (köide II lk. 91, 92 - 95). 04.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 16 - 17, 19 - 24) nähtub, et 04.03.2008.a. teostati aadressil XXX, Tallinnas krt. 41-56 trepikoja all

asuvas abiruumis läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et XXXon 5-kordne kortermaja, mille trepikodade all asuvad garaažiboksid ja abiruumid. Krt. 41-56 trepikoja all paremal asuva

abiruumi metallkattega uks on suletud Vasar-tüüpi luku ja tabalukuga. P. A.V kasutuses olevast sõidukist leitud nööp-magnetvõtmega võti „Silca” abiruumi lukke ei ava. Abiruumi uks avatud menetleja poolt lukustuse kõrvaldamisega. Abiruum koosneb 2-st pikliku kujuga eraldi ruumist, millest esimese kohale vasakusse seina väljub prügišaht, mille vastasseinast paremale jääb lukustamata uks. Läbiotsimise käigus leiti roller DERBI VIN-VTHPREDWB3G202559. 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 25 - 27, 28 - 31) nähtub, et 05.03.2008.a. teostati aadressil XXX, Tallinnas garaažis läbiotsimine.

Läbiotsimise käigus selgus, et 5-kordse maja krt. 15-27 ja krt. 28-40 trepikodade all on garaažiboksid, nr.-ta; paremalt poolt III-s ja vasakult poolt IV-s garaažiuks 2-poolega uks avatud

U. Erti valduses oleva võtmega. Läbiotsimise käigus leiti rolleri DERBI gondlid, plastikdetailid, musta värvi. 14.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide II

lk. 91, 92 - 95) nähtub, et 14.04.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi rollerit DERBY. Vaatluse käigus ilmnes et,

roller DERBY raaminumbriga VTHPREDWB3G202559 on halli värvi; spidomeetri näit 02408/9; puudub süütelukk; puuduvad esi- ja küljegondlid; raami ümbert detailid demonteeritud; esiporilaua vasakul küljel murdumisjälg; puudub sadul; tagaosas

istme taga rohelist ja sinist värvi korgid; summutil keevitamise jäljed; roller ja demonteeritud plastdetailid tolmuga kaetud.

Süüdistatav A.V eitab kõnealuse rolleri omandamist ja hoidmist XXX. Tema kinnitusel ta hoidis seal küll mõningaid esemeid, kuid mitte rollerit Derby.

Kuigi eitas rolleri Derby omandamist ja hoidmist, on eespool süüdistatav A.V

analüüsitud ja hinnatud tõenditega on tuvastatud, et A.V hoidis XXXgaraažis ja abiruumis enda poolt erinevatelt isikutelt omandatud esemeid, seega puudub alus oletuseks, et kõnealusesse kohta oli rolleri Derby toonud keegi teine isik. Puudub põhjendatud alus seostada

UEi, kellel oli samuti juurdepääs nimetatud abiruumile ja garaažile, varastatud rolleri

omandamisega ja hoidmisega. Nimetatud seost ei tuvastatud ka kriminaalasja kohtueelses menetluses.

68

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V

et

ajavahemikul 30.05.2007.a kuni 06.06.2007.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel

kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta,

30.05.2007.a kella 12.12 paiku Tallinna linnast XXXasuvast AS A ruumidest varastatud,

KLkuuluva jalgratta „Trek 4500“ (seerianumbriga TBI0415C31D1239) väärtusega 10000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist süüdistatava A.V

tunnistaja Kersti Lu 05.03.2008.a. poolt kohtuistungil antud ütlustega; läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); 20.03.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide II lk. 255, 256 – 257). Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.Vga ei tunnistaja Kersti L

ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikus 2007 – 2008 aasta, on juhtunud selliseid sündmusi,

et tema vara on tema valdusest välja läinud vastu tema tahtmist. Hetkel ta aastat ei oska meenutada. Varastati Ae ruumidest jalgratas Trek. Ta oletab, et see võis olla 2 – 3 aastat tagasi,

septembris vist. Ta võib eksida muidugi. Pöördus kuriteoavaldusega ka politseisse. Selles

varguse faktis alustati ka kriminaalmenetlust. Jalgratta sai ta kätte. Ta oli jõudnud osta uue

jalgratta. Kui vargus toimus sügisel, siis kevadel ostis uue ratta ja suvel helistas uurija, et

jalgratas on kätte saadud. Jalgratta varguse toimepandud isik ka tuvastati. Tema suhtes on ka juba kohtuistung toimunud. Ei mäleta enam varguse toimepannud isiku nime. Uurija helistas, et jalgratas asub Rahumäel, rääkis kus ja kellelt see leiti ja sellele paluti järgi tulla. Ta läks järgi. See oli puutumata ja defektidega, mis ka varastamise hetkel olid. Tundis jalgratta ära selle järgi, et raamil olid teatavad kahjustused. Eelmisel päeval, enne vargust, oli ratas ära parandatud Havai

Expressis üks kumm ja eelmisel päeval oli maha sõidetud üks porilaud, vist oli esiporilaud.

Raam oli väga ärakriibitud. Oli täiesti kindel, et see oli tema ratas, kuna see varastati ära

videovalvega alal. Sealt oli näha, et varas lahkus just selle rattaga, mitte mingi teise rattaga.

Enne, kui ta polnud veel ratast kätte saanud, siis esitas tsiviilhagi ka. Pärast otsuse tegemist pöördus ka siis täitevametniku juurde kahju tekitanud isiku vastu.

Tal ei olnud säilinud dokumente, kuna ratas oli juba nii piisavalt vana. Kuna ta kasutas seda liiklusvahendida AS Aesse tööleminekul, siis ei olnud kahtlustki, et oleks kuidagi eksinud, et see ei ole tema ratas. Puhtalt prokurörile kirjeldatud välistunnuste järgi on veendunud, et see oli tema ratas. Jalgratta raami- või seerianumber tal kuskil kirjas ei olnud.

Ta arvab, et uurija nimetas seda persooni kui kokkuostjat Mustamäelt. Tal olevat varastatud asjade jaoks tekitatud ladu. Neil oli uurijaga tihe kontakt. Kuna vargad „nillisid“ Ae ümber veel ka hiljem, siis töökaaslased pidasid varga kinni, kui tuldi varastama teist ratast. Nad suhtlesime uurijaga mitmeid kordi. Ilmselt ta jäi ta uurijale meelde oma punase Trek rattaga.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Kersti Lu poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja Kersti Lu Ka haakuvad

poolt kohtuistungil antud ütlused ka 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga ja sinna

juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); fototabeliga

20.03.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide II lk. 255, 256 – 257). 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 49 –

50, 51 - 68) nähtub, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Ranna maja, XXX küla, Keila vald,

69

Harju maakond läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et maja on 1-kordne, 2-toaline;

lukustatud panipaiku ei avatud; hoovis 2 abihoonet; sAs katusealuses peidikud, kuhu on ladustatud erinevaid tööriistu ja seadmeid. Läbiotsimise käigus leiti ka jalgratas TREK. 20.03.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide II lk. 255, 256 – 257) nähtub, et 20.03.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi jalgratast TREK. Vaatluse käigus ilmnes et,

on jalgratas TREK raaminumbriga TBI0415 C31D1239 punast värvi; rattarummud punast värvi, rehvidel kiri JONES46/50R; puudub esiporilaud; musta

värvi tagaporilaual kiri HIGHTREK; kodarate küljes valget värvi reflektorid; käiguvahetussüsteem SHIMANO; juhtraua esiküljel valget värvi reflektor; käepidemed mustast

kummist punaste otstega; parema käepideme all spidomeeter; spidomeetri näit 87654321; kasutatud. Jalgratas kuulub tagastamisele omanikule Kersti Lule.

Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta jalgratast TREK

omandanud ega hoidnud ei ole, ka ei mäleta ta seda, et oleks sellist jalgratast isa elukohas näinud.

Kuigi A.V eitas enda poolt eelnimetatud jalgratta omandamist ja hoidmist, saab

lugeda tõendatuks, et ta seda siiski tegi. Eelpool analüüsitud tõenditega on tuvastatud, et

jalgratas oli varastatud selle tegeliku omaniku käest. Samuti on tuvastatud, et A.V

hoidis enda isa NN elukohas enda poolt omandatud esemeid. Kriminaalasjas puuduvad

igasugused andmed selle kohta, et jalgratta omanikuks oleks end väitnud olevat keegi A.V pereliikmetest.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et ajavahemikul 28.06.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja

piirkonnas omandas Kristo P teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 28.06.2007.a kell 17.00 kuni 29.06.2007.a kell 08.30

Harjumaalt Nissi vallast Riisipere alevikust XXXasuvast Nissi surnuaia kalmistu kabelist varastatud, Nissi vallavalitsusele kuuluva võsalõikaja „Partner“ (seerianumbriga 052200020)

väärtusega 9390.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a

teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist süüdistatava A.V

tunnistaja Kalju Kte poolt kohtuistungil antud ütlustega; 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68);

kasutusjuhendiga ja S OÜ 21.12.2006.a. arvega 6679 (köide III lk. 67 - 67 pöördel); 23.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide III lk.

63, 64); Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08- 12226.(köide IV lk. 236 - 277). Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Kalju Kte

ei ole ta varem kokku puutunud. Temale meenub asjaolusid varguse osas, millisel juhul ta oli kannatanu – Nissi vallavalitsuse – esindaja. Umbes kolm aastat tagasi. Kas enne jaanipäeva või kuskil selle aja paiku varastati Nissi kabelist aknalõhkumise teel trimmer ja muruniitja. Nende tööriistade marke ei mäleta. Hiljem said trimmeri tagasi. Tema isiklikult käis seda vastu võtmas. Politsei tõestas seda ise, et trimmer kuulub Nissi vallavalitusele, sest Sst, kus see oli ostetud, oli peal triipkood. Mõlemate asjade kohta sai esitatud ostu-müügilepingud ja passid.

70

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Kalju Kte poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest

asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja Kalju Ka haakuvad Kte poolt kohtuistungil antud ütlused ka 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga ja sinna

juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); fototabeliga

kasutusjuhendiga ja S OÜ

21.12.2006.a. arvega 6679 23.04.2008.a. asitõendi (köide III lk. 67 - 67 pöördel);

vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 63, 64); Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226.(köide IV lk. 236 - 277). 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 49 –

50, 51 - 68) nähtub, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Ranna maja, XXX küla, Keila vald,

Harju maakond läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et maja on 1-kordne, 2-toaline;

lukustatud panipaiku ei avatud; hoovis 2 abihoonet; sAs katusealuses peidikud, kuhu on ladustatud erinevaid tööriistu ja seadmeid. Läbiotsimise käigus leiti ka võsalõikur PARTNER, s.- nr. 052200020. Kasutusjuhendist ja S OÜ 21.12.2006.a. arvest 6679 (köide III lk. 67 - 67 pöördel) nähtub, et S OÜ poolt on 21.12.2006.a. müüdud Nissi Vallavalitusele muuhulgas võsalõikur B405 hinnaga 9390,00 krooni. 23.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 63, 64) nähtub, et 23.04.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi võsalõikurit Partner

Electrolux B405. Vaatluse käigus ilmnes et, võsalõikur on kollast Partner Electrolux B405

värvi, seerianumbriga 05 2200020. Silindi katte peal on sinine plastikleebis „S XXXTallinn XXX“ Vaadeldud objekt on tagastatud omanikule. Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277) on näha, et Kristo Pon muuhulgas ka süüdi tunnistatud ja karistatud ka võsalõikur PARTNER, s.-nr. 052200020 varguse toimepanemise eest. Süüdistatav A.V ütluste kohaselt ta ei mäleta ta nimetatud võsalõikuri omandamist.

Kuigi tunnistaja Kristo P ei kinnitanud kohtus võsalõikuri müümist A.V-le ja süüdistatav A.V ise ei mäleta kõnealuse võsalõikuri omandamist leiab, et kohus, et eelpool nimetatud ja analüüsitud tõenditega on A.V süü selles episoodis tõendamist leidnud. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et KPselle võsalõikuri varastas, see võsalõikur leiti A.V isa elukohast. Samuti on tuvastatud, et KPmüüs korduvalt A.V-le

varastatud tööriistu. Puudub alus oletuseks, et kõnealune tööriist mingitel muudel asjaoludel A.V isa elukohta sattus, eriti veel arvestades asjaolu, et kriminaaltoimikus oleva info

kohaselt on KPA.V-le müünud oluliselt rohkem varastatud esemeid kui ta kohtuistungil kinnitas teinud olevat.

Tõendamist ei ole leidnud, süüdistatav A.V et oleks ajavahemikul 2007.a

juunikuust kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas

omandanud eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud,

ilma dokumentideta, ajavahemikul 2007.a juunikuust kuni juulikuuni Harjumaalt

XXXehitusobjektilt varastatud, OÜ-le

R kuuluva generaatori „SDMO LX3000“ (seerianumbriga 15/2004-34535749-004) väärtusega 5000.- krooni, ning hoidnud seda oma isa

NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

71 Prokurör loobus selles osas süüdistusest, leides, et kõnealuse generaatori omandamine ja hoidmine tuleb A.V süüdistusest välja jätta, kuna kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu A.V seos kõnealuse tööriistaga. Kriminaaltoimikust nähtub küll, et generaator

tagastati selle tegelikule omanikule, kuid toimikust ei nähtu, et süüdistuses toodud

seerianumbriga generaator oleks ära võetud läbiotsimiste käigus. Ilmselt on

läbiotsimisprotokollide koostaja eksinud mingi detailiga, nt seerianumbriga, kuid vaatamata sellele pole õiguslikku alust süüdistust selles osas toetada. Ning A.V tuleb selle episoodis tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et ajavahemikul 2007.a juulikuust kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel

kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta,

ajavahemikul 2007.a juulikuust kuni augustikuuni Harjumaalt XXXalevikus asuvast

suvilakooperatiivist „I“ varastatud, ILkuuluva muruniiduki „Partner“ (seerianumbriga

953878124) väärtusega 5000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni

05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist süüdistatava A.V

tunnistaja Indrek Li 05.03.2008.a. poolt kohtuistungil antud ütlustega; läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); 23.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide II lk. 289, 290 - 291). Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Indrek L

ei ole ta varem kokku puutunud. Talle meenub, ajavahemikul 2007-2008 tema vara suhtes toime

pandud vargus, aga kuupäevad ei meenu. Muruniiduk läks kaduma ja midagi veel, aga ei mäleta. Täpselt ei mäleta, mis ajal see oli. Umbes kolm aastat tagasi. Varastati muruniiduk, mille ta on kätte saanud. Vist olid mingid potid ja pannid ja midagi veel, aga need ei oma tähtsust. Vargus leidis aset tema isiklikus suvilas Vääna – Jõesuus, aadressil XXX. Enda arust ei pöördunud ta selle varguse kohta kuriteoavaldusega politseisse. Ei teinud seda, kuna nii palju on varastatud ja

tolku pole sellest kunagi olnud. Ei ole näinud mõtet, sest see on enda aja raiskamine. Muruniiduki sai tagasi Järve politseist. Politsei oskas tema poole pöörduda, kuna muruniidukil

oli peal müüjafirma nimi ja seal firmas, kus seda müüdi oli see registreeritud tema nimele. S Järvel, kui ta ei eksi. Muruniiduki ostis tõenäoliselt uuena. Mingi ostu- või muud dokumenti oli sellel niidukil kindlasti säilinud. Kindlasti politsei küsis dokumenti, kui ta niidukile järgi läks, kuidas ta muidu muruniiduki kätte sai. Tema meelest oli ostu-müügileping Ss tema nimele olemas. Seal oli näha, et see on tema nimele ostetud. Ta ei lükka ümber, kas tema käest seda ei küsitud, kuna sellest on nii pikk aeg möödas, aga ta ikka arvab, et küsiti.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Indrek Li poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja Indrek Li Ka haakuvad

poolt kohtuistungil antud ütlused ka 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga ja sinna

72

juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); fototabeliga

23.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide II lk. 289, 290 - 291). 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 49 –

50, 51 - 68) nähtub, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Ranna maja, XXX küla, Keila vald,

Harju maakond läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et maja on 1-kordne, 2-toaline;

lukustatud panipaiku ei avatud; hoovis 2 abihoonet; sAs katusealuses peidikud, kuhu on ladustatud erinevaid tööriistu ja seadmeid. Läbiotsimise käigus leiti ka muruniiduk PARTNER, s.-nr. 953878124. 23.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluva (köide II lk.

289, 290 - 291) nähtub, et 23.04.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi muruniidukit PARTNER. Vaatluse käigus ilmnes et, on kollast värvi; muruniiduk PARTNER pealmisel küljel mootoriplokk; sanga all kogumiskott kollast värvi kirjaga PARTNER; mootori pealmisel küljel erinevad kleebised – BRIGGS & STRATTON; ELEKTROLUX, joonkoodiga

kleebis kirjaga ; mootori kõrval korpusel musta värvi markeriga käsikirjas kiri 5700.-; XXX

põhja all kleebis kirjaga 953878124; korpus kaetud kuivanud muruga; kasutatud. Muruniiduk kuulub tagastamisele Indrek Lile.

Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ei mäleta kõnealuse muruniiduki omandamise asjaolusid.

Kuigi A.V eitas enda poolt eelnimetatud muruniiduki Partner omandamist ja

hoidmist, saab lugeda tõendatuks, et ta seda siiski tegi. Eelpool analüüsitud tõenditega on

tuvastatud, et jalgratas oli varastatud selle tegeliku omaniku käest. Samuti on tuvastatud, et

A.V hoidis enda isa NN elukohas enda poolt omandatud esemeid. Kriminaalasjas puuduvad igasugused andmed selle kohta, et muruniiduki Partner omanikuks oleks end väitnud olevat keegi A.V pereliikmetest.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et 10.08.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval omandas Nissi valla territooriumil Kristo P teadvalt kuriteo

toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul

10.08.2007.a kell 18.00 kuni 14.08.2007.a kell 15.00 Harjumaalt XXXkülast endise meierei

hoones asuvast puidutöökojast varastatud, ALkuuluva kompressori „Aircom GS

17/50/330/CAR/T“ (seerianumbriga 41728) väärtusega 8000.- krooni ning ML kuuluva survepesuri „Kärcher“ (seerianumbriga 050052) väärtusega 4240.- krooni, hoides kompressorit enda valduses ja kasutuses olevas rendigaraažis Tallinna linnas XXXkuni 04.03.2008.a teostatud

läbiotsimiseni ning survepesurit oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud

läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süüdistatava A.V

süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist

tunnistajate AL Mihhail Je 04.03.2008.a. ja poolt kohtuistungil antud ütlustega; läbiotsimisprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 16 - 17, 19 - 24);

05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 –

50, 51 - 68); (köide III lk. 72 - 72 pöördel, 73); garantiilepingutega ja ostutšekkidega 01.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide III lk.

75, 76 - 77); Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08- 12226.(köide IV lk. 236 - 277).

73 Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.Vga ei ole ta tunnistaja AL

varem kokku puutunud. Ajavahemikus 2007-2008 on tema vara suhtes toimepandud vargust, kui töökohta sisse murti. See võis toimuda 2007 või 2008 aastal, sügis oli. Ta ei ole isegi paberitest

seda aega järgi vaadanud. Paar – kolm aastat tagasi. Varastati surukompressor, niiskuse

eemaldaja kompressori küljest, neljasoonelist kummiga elektrikaablit paar – kolmkümmend meetrit. Rohkem, mille kohta tema avalduse tegi, ei olnud. Võib olla oli veel mõni pisikene asi, praegu ei meenu. Ilmselt ikkagi alustati selle vargusefakti kohta ka politseis kriminaalmenetlust. Varastatud esemetest sai ta kompressori kätte. Pisikesi „pudinaid,“ neid ei saanud.

Kui ta õigesti mäletab, siis oli kompressor kätte saadud ülesostja käest või siis saadi see vargapoiss kätte. Võttis isiklikult kompressori vastu, ta isiklikult käis seal Rahumäe teel. Ostupaberid olid alles.

Seerianumber oli peal ja selle järgi sai seda tuvastada. Ilmselt ta andis need dokumendid politseile. Kiri tuli selle otsuse kohta. Karistusaegasid oli märgitud ja vaidlustamisi. Täpselt ei tea. Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Mihhail J

ei ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikus 2007 – 2008 on toime pandud tema vara suhtes

vargusi, see juhtus 2 aastat tagasi, sügisel, tema mäletamist mööda. Vilumäe külas. Tegemist on väikse kollektiiviga ja tegemist on nii ühise vara kui ka igaühe isiklike tööriistadega. Päris kõike

ta seetõttu ei mäleta. Ta võib öelda, mis varastati temalt ja mis oli ühine vara, mis varastati. Temale kuuluvatest asjadest varastati survenaelapüstol, kompressor, survepesur, oli ka väikseid asju nagu: vee – eemaldaja ja kompressorivoolik.

Tema helistas politseisse. Kompressor ja survepesur on tagasi saadud. Kompressor oli ühine vara. Kompressor oli ALja tema ühine vara. Ei tea, kuidas need kaks tööriista kätte saadi, tema ei

käinud järgi. Tööriistad võttis vastu AL. Tema meelest oli see aasta tagasi, kui neid kahte tööriista jälle nägi, peale kättesaamist. Kompressorit ta ei olegi näinud, sest ta muretses endale

uue ja kolleeg viis selle endale koju. Survepesurit nägi, kuna tegemist oli uue tööriistaga ja tavalise tööriistaga, siis silmaga ei tee vahet, kuid paberi peal olid seerianumbrid olemas. Tal oli ka dokument, mis tõendas survepesuri kuulumist temale. Selle dokumendi esitas ka politseile,

kompressori oma ka. Politsei käis neil hoovipeal selle noormehega, kes varguse toime pani.

Käisid kuriteopaika üle vaatamas, tööpäeval. Ei mäleta küll, kas varem teda on kohtusse kutsutud seoses selle vargusefaktiga. Sai paberid, kus teatati, et nende asi on lõpetatud tõendite puudumise tõttu ja nädal peale seda said asjad tagasi. Väljendas varastamise aega ilma järgi. Tegelikult ta ei mäleta, kas see oli suvel või sügisel. Kohtul pole alust kahelda tunnistajate AL Mihhail Je poolt kohtuistungil antud ütluste ja

usaldusväärsuses tunnistajaid on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajatele teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistajate AL Ka haakuvad ja Mihhail Je poolt kohtuistungil antud ütlused ka 04.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga ja

sinna juurde kuuluva (köide I lk. 16 - 17, 19 - 24); fototabeliga

05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68);

garantiilepingutega ja ostutšekkidega (köide III lk. 72 - 72 pöördel, 73); 01.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 75, 76 - 77); Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277). 04.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 16 - 17, 19 - 24) nähtub, et 04.03.2008.a. teostati aadressil XXX, Tallinnas krt. 41-56 trepikoja all

asuvas abiruumis läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et XXXon 5-kordne kortermaja, mille trepikodade all asuvad garaažiboksid ja abiruumid. Krt. 41-56 trepikoja all paremal asuva

abiruumi metallkattega uks on suletud Vasar-tüüpi luku ja tabalukuga. P. A.V kasutuses olevast sõidukist leitud nööp-magnetvõtmega võti „Silca” abiruumi lukke ei ava. Abiruumi uks

74 avatud menetleja poolt lukustuse kõrvaldamisega. Abiruum koosneb 2-st pikliku kujuga eraldi ruumist, millest esimese kohale vasakusse seina väljub prügišaht, mille vastasseinast paremale jääb lukustamata uks. Läbiotsimise käigus leiti kompressor AIRCOM GS-17. 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 49 –

50, 51 - 68) nähtub, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Ranna maja, XXX küla, Keila vald,

Harju maakond läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et maja on 1-kordne, 2-toaline;

lukustatud panipaiku ei avatud; hoovis 2 abihoonet; sAs katusealuses peidikud, kuhu on ladustatud erinevaid tööriistu ja seadmeid. Läbiotsimise käigus leiti ka pesur KÄRCHER, s.-nr. 050052. Garantiilepingutest ja ostutšekkidest (köide III lk. 72 - 72 pöördel, 73) nähtub, et FIE Arkadi Lillmaa on 03.05.2007.a. ostnud AS Devest Laagri Ehitusmarketist survepesuri KÄRCHER K 4.91M seerianumbriga 1.636-700.0 050052, mille kohta on koostatud garantiileping nr 165145

Aircom OÜ garantiilepingust nähtub, et FIE Arkadi Lillmaa on 02.06.2004.a. ostnud Aircom OÜ-st , mille kohta on samal kuupäeval kompressori GS17/50/CAR/T seerianumbriga 41728 vormistatud garantiileping. 01.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 75, 76 - 77) nähtub, et 01.04.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi kompressorit ja survepesurit Kärcher.

Vaatluse käigus ilmnes et, on punast värvi, ühel pool keskel kollasel taustal kiri kompressor AIRCOM. Samuti keskel kiri GIS Air Compressors. Made In Italy. Kompressoril halli värvi silt, millel kirjas seerianumber 41728.

Survepesur KÄRCHER on kollast ja musta värvi. Esiküljel keskel kiri Kärcher K 4.91. Survepesuri põhjal silt, millel seerianumber 050052. Esemed on tagastatud kannatanu Arkadi Lillmale. Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277) on näha, et Kristo Pon muuhulgas ka süüdi tunnistatud ja karistatud ka kompressori

„Aircom GS 17/50/330/CAR/T“ (seerianumbriga 41728) ning survepesuri „Kärcher“ (seerianumbriga 050052) varguse toimepanemise eest.

Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta võis küll Kristo P omandada eelnimetatud tööriistad, kuid ta ei mäleta seda. Kristo P on ta esemeid ostnud paaril- kolmel korral.

Kuid arvestades seda, et ühel ajal varastatud tööriistad leiti kahes erinevas kohas, kus A.V hoidis omandatud tööriistu ja muid esemeid ning seda, et nende tööriistade varguse pani toime Kristo P, kes turustas A.V-le ka teisi enda poolt varastatud esemeid on ilmne, et kompressori ja survepesuri omandajaks ja hoidjaks oli A.V.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et ajavahemikul 01.10.2007.a kuni

04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas Kristo P

teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 01.10.2007.a kell 19.00 kuni 03.10.2007.a kell 17.50 Harjumaalt XXXpaiknevalt

krundilt varastatud, AT`ile kuuluva trimmeri „Homelite“ (seerianumbriga 2005-025687)

väärtusega 3000.- krooni muruniiduki „Partner“ (seerianumbriga 50500251) väärtusega

maksumusega 5000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a

teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

75

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süüdistatava A.V

süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist tunnistaja AT`i 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga poolt kohtuistungil antud ütlustega;

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); fototabeliga

23.04.2008.a. asitõendi

vaatlusprotokolliga fototabeliga Harju ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 82, 83 - 84); Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226.(köide IV lk. 236 - 277). Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei ole tunnistaja AT

ta varem kokku puutunud. Ajavahemikul 2007-2008 on toime pandud temale kuuluvate esemete vargust. See leidis aset 2007 sügis, sest nad ehitasid maja, 2008 jaanuar sai see valmis. Krundil oli konteiner, kus neil olid sees kõik aiatööriistad, tööriistad, aiatarbed ning varastati trimmer, muruniiduk, kaks XXX. Pöördus varguse avastamise järgselt ka kuriteoavaldusega politseisse. Kriminaalmenetluse käigus õnnestus ka tuvastada politseil see isik või isikud, kes varguse toime panid. Tema teada on isikute suhtes kohus juba selle varguse osas toimunud, sest tuli mingi kiri koju. Ta ei mäleta, mis selle isiku või isikute nimed olid. Pärast seda, kui oli pöördunud politseisse, sai varastatud esemetest tagasi trimmeri, muruniiduki. Need ta tundis ära. Politsei helistas, kutsus teda asjade tuvastamiseks Rahumäele. Oma asjad tundis ära. Kuna neid tööriistu ta igapäevaselt kasutas, siis tundis ära. Olid olemas ka tšekid, kuigi olid neid tööriistu kasutanud juba mõnda aega. Nad hoiavad alles alati kõik tšekid. Ta teadis täpselt, millised need asjad olid. Värvi teadis, ei olnud uued. Kui nad ostsid need seadmed, siis tšekid olid neil alles iga ostu kohta. Politseile tuli need edastada. Ta ei mäleta, kas ta faksisi need või viisi ise kohale. Edastas politseile need tšekid.

Ei mäleta, kas ostutšekkide esitamine toimus enne asjade tuvastamist. Ostis trimmeri poest.

Rautakeskost. Muruniiduki ostis samuti Rpoest. On veendunud, et niiduk oli soetatud Rautakeskost.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja AT i poolt kohtuistungil antud ütluste `

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest

asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja AT i Ka haakuvad `

poolt kohtuistungil antud ütlused ka 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga ja sinna

juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); fototabeliga

23.04.2008.a. asitõendi

vaatlusprotokolliga fototabeliga Harju ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 82, 83 - 84); Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277). 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 49 –

50, 51 - 68) nähtub, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Ranna maja, XXX küla, Keila vald,

Harju maakond läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et maja on 1-kordne, 2-toaline;

lukustatud panipaiku ei avatud; hoovis 2 abihoonet; sAs katusealuses peidikud, kuhu on

ladustatud erinevaid tööriistu ja seadmeid. Läbiotsimise käigus leiti ka murutrimmer HOMELITE, s.-nr. 2005-025687 ning muruniiduk Partner ELEKTROLUX, s. nr. 50500251. 23.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide III lk. 82, 83 - 84) nähtub, et 23.04.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi murutrimmerit Homelite ja muruniidukit Partner. Vaatluse käigus ilmnes et, plastmasskorpus on punane ja must. Punasel murutrimmer Homelite osal silt, millel kiri F2020, mustal osal silt, millel kiri Homelite. Vasakul pool korpust silt, millel kirjas Homelite F2020 ning seerianumber 2005-025687.

76

Muruniiduki Partner alus on kollast-oranži värvi, mootoril peal musta värvi plastmasskate,

mille peal kiri Q45 ning Briggs & Stratton. Esirataste vahel silt, millel kiri Partner. Vasaku tagaratta juures silt, millel kirjas Electrolux ning seerianumber 50500251. Mootori tagaosal all triipkood, mille number 0501255541114. Esemed on tagastatud kannatanu Anzelika Taukile. Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277) on näha, et Kristo Pon muuhulgas ka süüdi tunnistatud ja karistatud ka murutrimmer

HOMELITE, s.-nr. 2005-025687 ning muruniiduk Partner ELEKTROLUX, s. nr. 50500251 varguse toimepanemise eest. Süüdistatav A.V kinnitas kohtuistungil, et ta omandas Kristo P nimetatud tööriistad.

Küsis Kristo P ka nende päritolu kohta ning usaldas teda, kui Kristo P ütles, et tööriistad kuuluvad talle või mõnele sõbrale, kes enam neid tööriistu ei kasuta.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et ajavahemikul 21.10.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel

kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, 21.10.2007.a kella 10.00 paiku Tallinna linnast XXX asuvast K spordihalli ruumidest varastatud,

MMkuuluva sülearvuti „HP Compaq“ (seerianumbriga CNU4340TLY) väärtusega 16000.- krooni, mida kasutas ja hoidis oma elukohas Tallinna linnas XXX kuni 05.03.2008.a teostatud

läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süüdistatava A.V

süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist

tunnistaja

Madis M 05.03.2008.a.

poolt

kohtuistungil antud ütlustega; läbiotsimisprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 34 – 35, 36 – 45c); 18.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 139, 140 - 157). Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Madis M

ei ole ta varem kokku puutunud. Aastatel 2007 – 2008 on toimunud varguse fakt temale kuuluva

vara. Ilmselt oli 2007 või 2008.a. Varastati sülearvuti HP NX 5000, see varastati Forelli tänavalt,

spordihalli riietusruumist. Seal toimus kassinäitus, tema arvuti oli sekretariaadis, mis asus riietusruumis ja tema arvuti oli seal laua peal. Varastati ainult arvuti, juhtmed olid lahti võetud. Dokumente seal juures ei olnud. Vargusefakti kohta tegi ka kohe politseisse kuriteoavalduse. Temale teatati seda telefoni teel, oli Austrias, et see arvuti saadi kätte kokkuostja käest. Varga enda isikut talle ei öeldud. Arvuti tõi politseist ära tema ema Meeli M. Peale arvuti kättesaamist politseist, ise ta nägi arvutit siis, kui ta Austriast tagasi tuli, paar kuud hiljem. See on siiamaani tema käes. Tegi kindlaks, et see arvuti oli just tema oma selle järgi, et

sisu oli muutmata, operatsioonisüsteem, programmid ja failid. See oli vana arvuti ja see oli spetsiifiliselt kulunud, seega oli veendunud, et see oli tema oma. Spetsiifilised tunnused tema arvutil olid eespaneelil vasaku kõlari peal oli peaaegu täies ulatuses kulunud värv maha, paremal seda polnud. Midagi puudu ei olnud, aga selline segane lugu, et politsei küsiski, palus kirjeldada, mis seal on. Desktopi peale oli pandud autopildid, mida tema sinna polnud pannud. Kui oli midagi veel, siis ta ilmselt kustutas need ära, aga täpselt ta ei mäleta. Väike võimalus, et keegi teeb samu fotosid

ja tegi selliseid dokumente, mis tema. Kirjeldada ta neid ei oska, kuid kõik oli väga isikliku

77

loomuga. 100% on kindel, et see oli temale kuuluv arvuti. Soetas arvuti Ülemiste keskuse

Euronicsi Klusest. Ostudokumente ei olnud säilinud. Dokumentidest oli säilinud raamat ja tarkvara sisaldavad reklaamid. Kui politseist arvuti tagasi anti, siis dokumente ei küsitud, arvuti tagastati kirjelduse põhjal. Kui

kirjutas avalduse varguse kohta, ta eeldab, et ei lisanud seerianumbrit, sest tal ei olnud seda kuskilt võtta, kuna läks peale vargust kohe otse politseisse. Ta ei mäleta, kas politsei on hiljem küsinud seerianumbrit, võib olla küsisid, aga ta ei ole neile seda andnud.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Madis M poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja Madis M Ka haakuvad poolt kohtuistungil antud ütlused ka 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga ja sinna juurde

kuuluva (köide I lk. 34 – 35, 36 – 45c); fototabeliga 18.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 139, 140 - 157). 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 34 – fototabelist

35, 36 – 45c) on näha, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Mustamäe tee 100 – 92, Tallinnas

läbiotsimine. Läbiotsimise käigus otsiti läbi korteri 2 tuba, köök ja abiruumid; lukustatud panipaiku ei avatud. Läbiotsimise käigus leiti ka HP COMPAQ, s.-nr. CNU4340TLY. 18.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 139, 140 - 157) nähtub, et 18.04.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi A.V elukohas 05.03.2008.a. Tallinnas, Mustamäe tee 100 – 92 teostatud läbiotsimise käigus leitud sülearvuti HP Compaq nx5000.

Arvuti põhjal tehasekleebisel andmed arvuti kohta ning seerianumber: Compaq nx5000, s/n CNU4340TLY p/n DU396A#AK8. Arvuti käivitamisel ilmub ekraanile desktopipildina punase-

valgekirjude kassipoegade pilt ning Windows Live Messenger vestlusportaali aken. Sisselogimisaknas on e – maili aadress koos salvestatud portaaliga. Arvuti desktopil ning XXX My Documets kataloogis on erinevad dokumendid ja alamkataloogid, mis sisaldavad dokumente

kassinäituste, kasside ja kassiomanike kohta. Samuti sisalduvad My Documets kataloogi

alamkataloogis UI usuinstituudi tööde vormistamise juhendid, aineplaanid ning EELKUI raamatukogu kataloog. Desktopile on salvestatud fail , mis sisaldab Romeo ja Signe. toimetamata näidendi teksti. Dokumendi autor on Ülev aaloe. Dokumendi 2. lehel on kiri Emajõe Suveteater 2007. Desktopile on salvestatud kataloog New Folder, mis sisaldab 7 alamkataloogi erinevate sõidukite

piltidega: 325 92a. KAs 1400.- 7.30.AM (sisaldab 2 fotot ja võõrkeelset tekstifaili New Text

Document.txt sõidukite andmetega); 325 92a. KAs 1450.- 10.00.AM (sisaldab 5 fotot ja võõrkeelset tekstifaili ); 325 92a. Pasvalys 1850.- New Text Document.txt sõidukite andmetega (sisaldab 5 fotot ja võõrkeelset tekstifaili ); 325 92a. New Text Document.txt sõidukite andmetega

Vilnius 2027.- (sisaldab 5 fotot ja võõrkeelset tekstifaili New Text Document.txt sõidukite andmetega New Text ); 325 92a. 105Kw Klaipeda 1984.- sisaldab 5 fotot ja võõrkeelset tekstifaili

Document.txt sõidukite andmetega); 325 93a. KAs 1700.- 8.00AM (sisaldab 5 fotot ja

võõrkeelset tekstifaili ); 325 94a. atm. 105kw New Text Document.txt sõidukite andmetega

Taurage 2200.- (sisaldab 5 fotot ja võõrkeelset tekstifaili New Text Document.txt sõidukite andmetega).

Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ostis sülearvuti ajalehekuulutuse kaudu keskealiselt mehelt. Ostu-müügi kohta dokumenti ei vormistatud. Ostis arvuti 6000-7000 krooni eest. Kontrollis arvutit ostes internetiaadressil hp.com., sisestades arvuti seerianumbri, ega tegemist pole varastatud arvutiga. Ta ei tea, millised dokumendid on arvutisse salvestatud, kuna ei pidanud eetiliseks teiste asjades nuhkida.

78

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et ajavahemikul 2007.a oktoobrikuust kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas Ivar K

teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 2007.a oktoobrikuust kuni 2008.a aprillikuuni Harjumaalt XXXtalust varastatud, MSvalduses oleva paadimootori „Suzuki“ (seerianumbriga 783387) väärtusega 20000.- krooni,

mida hoidis enda valduses ja kasutuses olevas rendigaraažis Tallinna linnas XXXkuni

04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süüdistatava A.V

süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist tunnistaja (kannatanu) Marina Sr’e poolt eeluurimisel 07.07.2008.a. antud ütlustega (köide III lk. 147 – 148);

Ivar K’i poolt kahtlustatavana eeluurimisel 27.03.2008.a. antud ütlustega

(köide III lk. 166 – 167 ); ja sinna juurde kuuluva 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga fototabeliga 23.07.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga (köide I lk. 25 – 27, 28 - 31); ja

sinna juurde kuuluva (köide III lk. 155, 156 - 161); fototabeliga Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277).. Kohtuistungil avaldatud KrMS § 291 p.5 alusel, kuna Marina Sr ei saa kohtusse ilmuda muu

kõrvaldamatu takistuse tõttu, tunnistaja (kannatanu) Marina Sr’e poolt eeluurimisel

07.07.2008.a. antud ütlustest (köide III lk. 147 – 148) nähtub, et temale kuulub Harjumaal,

Maidla külas asuv XXX talu, mille juures asub ka garaaž. 2007 aasta oktoobris ostis tema elukaaslane Aleksander L tel XXX lehekuulutuse peale ühe suuremat sorti musta värvi punaste

kirjadega paadimootori Suzuki, mille täpsemat marki ei tea. Paadimootori ostis tema mees Eestis. Antud paadimootori viis tema elukaaslane Maidlas asuvasse XXX talu garaaži. Teab, et paadimootor oli garaažis ja see oli kile sees, on seda ühe korra seal näinud.. Viimati oli 2007

aasta oktoobris see paadimootor seal talu garaažis alles. Kui läks 2008 aasta aprillis uuesti

Maidlas asuvasse XXX tallu, avastas, et talu värava lukk on lahti murtud ja samuti on lahti

murtud garaaži küljel asuv väike uks ja garaažist oli kadunud tema elukaaslase poolt ostetud Suzuki paadimootor ja sinist värvi diivan. Paadimootori ostis tema elukaaslane 20000 krooniga, diivani maksumus on 1000 krooni. Värava luku ja ukseluku lõhkumisega tekitati varalist kahju kokku 200 krooni. Samuti on tema elukaaslasel olemas selle paadimootori dokumendid, mida ise

näinud ei ole, kuid need olid elukaaslase sõnul olnud kile sees koos mootoriga. Elukaaslane töötab Soomes ja tuleb Tallinna järgmisel nädalavahetusel s.o. 19 – 20 juuli 2008.a. Paadimootor oli ostetud müügiks, neil endal paati ei ole. Ise kedagi varguses kahtlustada ei oska. Seda, kellega tema elukaaslane selle paadimootori Maidlasse toimetas ta ei tea, kuid arvab, et see pidi olema keegi, kelle on kaubik või buss. Varaline kahju koos lõhkumisega on kokku 21200 krooni.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja (kannatanu) Marina Sr’e poolt kohtueelsel

uurimisel antud ütluste usaldusväärsuses tunnistajat kannatanut) on hoiatatud KarS § , (

318 ja KarS § 320 alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt

valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku

vaikimist tunnistajale (kannatanule) teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste

andmisest keeldumisena. tunnistaja (kannatanu) Marina Sr’e poolt Ka haakuvad

kohtueelsel uurimisel antud ütlused ka Ivar K’i poolt kahtlustatavana eeluurimisel 27.03.2008.a. antud ütlustega 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga (köide III lk. 166 – 167 ); ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 25 – 27, 28 - 31); fototabeliga 23.07.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 155, 156 - 161); Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277)..

79

Kohtuistungil avaldatud KrMS § 291 p.4 alusel, kuna Ivar K `i asukohta ei ole suudetud

kindlaks teha,

Ivar K’i poolt kahtlustatavana eeluurimisel 27.03.2008.a. antud ütlustest (köide III lk. 166 – 167 ) nähtub, et Paavo on ta tuttav, kellelt on viimase aasta jooksul võtnud vahest protsendiga laenu, mõned varastatud asjad on ka talle müüki andnud. Paar kuud tagasi

ostis ta temalt Maidlast varastatud paadimootori „SUZUKI 50“. Paavo kontakttelefon on ta mobiiltelefoni mälus. Tavaliselt võtab ta asjad müüki oma maja ees, raha maksab kohe. Paavst maksis näiteks paadimootori eest kümnendiku selle tegelikust väärtusest. Teab, et selle tegelik hind poes oli 100 000 krooni. Iga kord saab Paavsti käest tunduvalt vähem raha kui tegelikult selle asja väärtus on. 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 25 – fototabelist

27, 28 - 31) nähtub, et 05.03.2008.a. teostati aadressil XXX, Tallinnas garaažis läbiotsimine.

Läbiotsimise käigus selgus, et 5-kordse maja krt. 15-27 ja krt. 28-40 trepikodade all on garaažiboksid, nr.-ta; paremalt poolt III-s ja vasakult poolt IV-s garaažiuks 2-poolega uks avatud

U. Erti valduses oleva võtmega. Läbiotsimisel leiti paadimootor SUZUKI, s.-nr. 05001FSA6400. 23.07.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide III

lk. 155, 156 - 161) nähtub, et 23.07.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi

paadimootorit Suzuki. Vaatluse käigus ilmnes et, paadimootor SUZUKI seerianumbriga 05001F on Jaapani toodang aastast 2007; massiga 102 – 119 kg, võimsusega 36,8 kW/6200 rpm; korpus musta värvi; korpuse teravatest kohtadest värv kriibitud; musta värvi alt paistab punakat

värvitooni; mootori all korpusel ümmargusel detailil sisse pressitud nr 2007 783387 JAN;

metallkorpuse ühel küljel hüdraulikasüsteemi juures neljakandiline liimijälg; mootorist allpool

asuva metallist aluse küljes hüdraulikasüsteemi kõrval terastoru ots mähitud musta värvi

isoleerpaelaga; hüdraulikasüsteemi raami alumisel küljel neljas nurgas valget värvi silikooni

taoline mass; mootoriplokist välja ulatuvad kaablijuhtmed otsast mähitud musta värvi

isoleerpaelaga, mille hulgas 4 juhet, millest 2 juhet terasest traatidega, 1 juhe värvilistest traatidest ja 1 juhe vasktraadist; kaablijuhtmete kohal kummist kaitseriba; mootoriplokk õline;

tiivik 3 labaga; plokikaas korpusest eemaldatav; plokikaane ühel küljel hall-punasega kiri SUZUKI FOUR STROKE; plokikaane kitsamal küljel kiri EURO 1 EMISSION STANDARS 50

SUZUKI ELECTRONIC FUEL INJECTION; plokikaane kõik küljed kriimustatud; üks külg mõranenud; plokikaane siseküljel keskmises osas sisse pressitud nr 8AEPBT+ABS+PBT+ABS- GF20-61410-87J; korpus tolmune, õliga määrdunud. Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277) on näha, et Ivar K on muuhulgas ka süüdi tunnistatud ja karistatud ka paadimootor SUZUKI varguse toimepanemise eest.

Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et omandas paadimootori

Ivar K, kes ütles talle, et see kuulub tema Soome tuttavale ning tuttav müüb seda mootorit. A.V maksis Ivar Kile koos võla mahaarvestamisega 15 000 krooni. Mootori tegeliku

omanikuga ta vajalikuks kohtuda ei pidanud, ostu-müügilepingut ei sõlmitud. Soomlane pidi tegema ostu-müügilepingu pärast, ta küsis Ivar K tema nime, kontaktandmeid ei küsinud.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et ajavahemikul 22.11.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja

piirkonnas omandas Kristo P ja Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma

dokumentideta, viimaste poolt ajavahemikul 22.11.2007.a kell 11.00 kuni 25.11.2007.a kell

17.00 Harjumaalt XXX talust varastatud, NK kuuluva muruniiduki "Briggs&Stratton“ (seerianumbriga 3260428) väärtusega 3500.- krooni ning mootorsae „Partner 5500“ väärtusega

3500.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud

läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

80

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süüdistatava A.V

süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist

tunnistaja Kalev Kpoolt kohtuistungil

antud ütlustega 05.03.2008.a. ; läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68);

AS ESPAK poolt 08.10.2006.a. väljastatud garantiitõendi koopiaga

(köide II lk. 105); 24.03.2008.a. äratundmiseks esitamise protokolliga 24.03.2008.a. (köide II lk. 107- 107 pö.);

asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide II lk. 108, 110 - 111); (köide Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226 IV lk. 236 - 277).. Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei tunnistaja Kalev K

ole ta varem kokku puutunud. On teadlik ajavahemikus 2007-2008 tema ema Leili Kvara suhtes

toime pandud vargusest. Teab täpselt. See oli 2007.a. novembri lõpus, siis kui oli 50. juubel ja

tema ema oli Tallinnas. Vargus leidis aset Ürjaste külas, Nissi vallas. Varastati

majapidamistehnikat: mootorsaag, muruniiduk. Hetkel rohkem meelde ei tule. Tema ema

pöördus ka koheselt, kui ta oli saabunud tagasi oma elamiskohta, vargusefaktis

kuriteoavaldusega politseisse. Kätte said mootorsae ja muruniiduki. Nemad said need kätte

Rahumäelt politseist, kus on varastatud asjad. Sealt tagastati. Konkreetselt selle mootorsae ja

muruniiduki võttis politsei käest vastu tema poeg Karli Kütaru. Nad olid mõlemad koos sel hetkel seal Rahumäel.

Muruniiduki oli ta ise ostnud. Mootorsae tundis ära kui ta isa tööriista. Muruniidukil olid säilinud ostudokumendid. „Partner“ sae tundsin ära eriliste tunnuste järgi. Välja oli pandud mitu

mootorsaagi. Ta tundis selle mitme seast ära. Saag välimuselt oli juba vana, tõmbenöör oli parandatud, sae alt oli kinnitatud kollase traadiga.

Mõlema kahe tööriista puhul, kui nad need kätte said, olid täitsa kindlad, et need tööriistad kuuluvad neile. Sae sai kätte tema poeg. Tema viibis poja kõrval. Esemed tundis ära tema poeg. Tema tundis samuti ära need varastatud esemed – mootorsae ja muruniiduki.

Tema isiklikult tundis ära sae ja muruniiduki nendel tunnustel, mille kohta ta enne prokuröri küsimusele vastas. Tema isiklikult on kindel, et muruniiduk ja mootorsaag kuulusid tema emale ja isale.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Kalev K poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja Kalev K Ka haakuvad

poolt kohtuistungil antud ütlused ka 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); fototabeliga

AS ESPAK poolt 08.10.2006.a.

väljastatud garantiitõendi koopiaga 24.03.2008.a. äratundmiseks (köide II lk. 105);

esitamise protokolliga 24.03.2008.a. asitõendi (köide II lk. 107- 107 pö.); vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide II lk. 108, 110 - 111); Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277).. 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 49 –

50, 51 - 68) nähtub, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Ranna maja, XXX küla, Keila vald,

Harju maakond läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et maja on 1-kordne, 2-toaline;

lukustatud panipaiku ei avatud; hoovis 2 abihoonet; sAs katusealuses peidikud, kuhu on

ladustatud erinevaid tööriistu ja seadmeid. Läbiotsimise käigus leiti ka muruniiduk BRIGGS STRATTIAN, s.-nr. 3260428 ja mootorsaag PARTNER 5500. AS ESPAK poolt 08.10.2006.a. väljastatud garantiitõendi koopiast (köide II lk. 105) nähtub,

et 08.10.2006.a. on garantiitõend väljastatud muruniidukile SH 20-0620 CE, seerianumbriga 3260428.

81 24.03.2008.a. äratundmiseks esitamise protokollist (köide II lk. 107- 107 pö.) nähtub, et 24.03.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus avaldab kannatanu Karli Kütaru, et tunneb ära

tema mootorsae PARTNER kolme sae hulgast järgmiste eritunnuste põhjal: kollakat värvi, vinnastustRi nöör on asendatud teisega, käepideme alt kinnitus parandatud vasktraadiga, kulunud korpus, sae keti raamil on kiri. Selle saega on palju metsa tehtud, see on juba üle 10 aasta vana. Teised saed on uuemad ja neil puuduvad tema saele iseloomulikud eritunnused. Tunneb ära sae asukohal nr. 3. 24.03.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide II lk.

108, 110 - 111) nähtub, et 14.04.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi muruniidukit ja mootorsaagi PARTNER 5500. Vaatluse käigus ilmnes et, on muruniiduk seerianumbriga 3260428; mudel SH 20-0620CE punast värvi korpusega; pealmisel küljel musta värvi mootoriplokk, millel kleebised kirjadega BRIGGS STRATTON 3,5 HP CLASSIC; mootori ümber erinevad kleebised ohutustehnikaks; paremal küljel musta värvi plastikust rohu väljaviseava; musta värvi kummiratastega; rattamuster kaetud rohuga; musta värvi käepide korpuse küljest eemaldatud; käepideme kruviavas suur lehtkruvi koos mutriga; teine kruvi standardne.

Mootorsaag PARTNER 5500 on seerianumbrita; Rootsi toodang; kollast värvi korpusega; ketiraamil punast värvi kiri OREGON PROLITE Made In Canada; ketiraamil vasakul küljel kiri osaliselt kulunud; värv lahti koorunud; musta värvi käepidemega; käepidemel mitmes kohas värv maha kulunud; vinnastustRi käepideme küljes takunööri; korpus õline; kriimustatud. Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk.

236 - 277) on näha, et KPja Ivar K on muuhulgas ka süüdi tunnistatud ja karistatud ka

muruniiduk BRIGGS STRATTIAN, s.-nr. 3260428 ja mootorsaag PARTNER 5500 varguse toimepanemise eest. Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et mäletab, et ostis Kristo P mingi muruniiduki, kuid mootorsaest ei tea ta midagi. Kristo P ütles talle, et niiduk kuulus kas

tema äiale või kellelegi teisele, kes müüs suvila maha. KPlubas hiljem tuua talle ka niiduki juurde kuuluva dokumendi, aga ei toonud ja ta ei pidanud seda ka nii tähtsaks. Kuigi A.V ei mäleta mootorsae omandamist, on sae omandamine ja hoidmine A.V `i tõendatud kõikide eelpool analüüsitud ja hinnatud tõenditega.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et ajavahemikul 2007.a novembrikuust kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas Ivar K

teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt

ajavahemikul 2007.a novembrikuust kuni 25.12.2007.a Harjumaalt XXXasuval krundil paiknevast kuurist varastatud, Jüri Bile kuuluva survepesuri „Kärcher“ (seerianumbriga 079469) väärtusega 1200.- krooni, mida hoidis enda valduses ja kasutuses olevas rendigaraažis Tallinna

linnas XXXkuni 04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süüdistatava A.V

süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist

tunnistaja Jüri Bi poolt kohtuistungil

antud ütlustega 04.03.2008.a. ; läbiotsimisprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 16 - 17, 19 - 24);

02.07.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 127, 128 - 129); Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08- 12226 (köide IV lk. 236 - 277)..

82 Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei tunnistaja Jüri B

ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikul 2007-2008 on toime pandud temale kuuluvate esemete vargus, oli küll sündmus XXXkülas. Suvila juures asuvas kuuris käidi vargil. See võis

olla 2007.a. detsember või 2008.a. jaanuar oli see aeg, kui ta selle avastas. Varastatud oli

survepesur Kärcher II seeria oma, turvarakmed, aiakäärid, bensiinikanister ja „nipet – näpet“ veel. Varguse avastamise järgselt pöördus ka politseisse kuriteoavaldusega. Tema teada küll politsei suutis tuvastada ka isikud, kes selle varguse toime panid, sest ta käis kohtus tunnistamas. Varastatud tööriistadest sai survepesuri kätte, rakmed sai kätte. Eelnevale küsimusele veel lisab, et ketaslõikur varastati ka ära. Tema sai aru, et kellegi juurest oli avastatud ladu, kust need leiti. Mainiti ka kokkuostjat. Oma asjade äratundmisega oli lihte. Survepesuril oli ära vahetanud vee

sisseviigutoru ja neil traksidel oli välimus äratuntav. Neil oli pandladefekt ja ta ei olnud neid ostnud Eestist. Politseinikud tulid temalt selle survepesuri kohta küsima ja see oli lihtsalt äratuntav. Rakmeid, ta

ei tea, kas ta nägi tookord või siis hiljem laos. Laos ta käis küll ja siis sai need sealt kätte. Kummagi eseme kohta ei olnud ostutšekke. Mingeid dokumente ei olnud, pesur oli nii vana ja rakmed olid nii pisiasi. Kahtlusi ei olnud, et need esemed kuuluvad just temale või et ei olegi tema omad. Mäletab küll, kust survepesur sai ostetud. See sai ostetud ühe tuttava käest. Need rakmed on tal soetatud seoses tööga, mis kuulusid tal varustuse juurde, need sai ostetud välismaalt. Laeva peal töötades ta oli sunnitud need ostma. Kui teda kutsuti politseisse asju tuvastama, siis survepesur oli see konkreetne ese, mida politsei talle näitas. Nende rakmetega ta ei mäletagi, kas ta neid nägi enne, kui lattu jõudis. Vaatama kutsuti survepesurit. Konkreetselt seda juttu ta ei mäleta, et miks või kas just. Äkki nad margi järgi arvasid. Ta ei oska sellele küsimusele nii täpselt vastata.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Jüri B `i poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja Jüri B `i Ka haakuvad

poolt kohtuistungil antud ütlused ka 04.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga ja sinna

juurde kuuluva (köide I lk. 16 - 17, 19 - 24); fototabeliga

02.07.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 127, 128 - 129); Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277).. 04.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 16 - 17, 19 - 24) nähtub, et 04.03.2008.a. teostati aadressil XXX, Tallinnas krt. 41-56 trepikoja all

asuvas abiruumis läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et XXXon 5-kordne kortermaja, mille trepikodade all asuvad garaažiboksid ja abiruumid. Krt. 41-56 trepikoja all paremal asuva

abiruumi metallkattega uks on suletud Vasar-tüüpi luku ja tabalukuga. P. A.V kasutuses olevast sõidukist leitud nööp-magnetvõtmega võti „Silca” abiruumi lukke ei ava. Abiruumi uks avatud menetleja poolt lukustuse kõrvaldamisega. Abiruum koosneb 2-st pikliku kujuga eraldi ruumist, millest esimese kohale vasakusse seina väljub prügišaht, mille vastasseinast paremale jääb lukustamata uks. Läbiotsimise käigus leiti survepesur KÄRCHER K2103, s.-nr. 079469. 02.07.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide III

lk. 127, 128 - 129) nähtub, et 02.07.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi survepesurit KÄRCHER. Vaatluse käigus ilmnes et, survepesur KÄRCHER seerianumbriga

079469 on kollast värvi plastkorpusega; paremal küljel ümmargune kleebis kasutusõpetusega;

põhja all veefiltri poolses küljes neljakandiline avaus, mille nurgast on osa ära murdunud; avausest paistab veefiltri musta värvi detail; musta värvi plastikust toruotsikuga; pealmisel küljel

läbipaistev veevoolik; musta värvi juhtmega, korpus määrdunud; kasutatud. Survepesur ja rakmed on tagastatud omanik Jüri Bile.

83 Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277) on näha, et Ivar K on muuhulgas ka süüdi tunnistatud ja karistatud ka survepesur KÄRCHER varguse toimepanemise eest. Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Ivar K andis survepesuri talle võla katteks, öeldes, et leiab mõne päeva pärast sellele ostja ja siis saab A.V raha. Ivar K olevat öelnud, et ta Soomes, kus ta töötab, jagatakse tasuta kasutatud tööriistu ning ta saab sel moel vahelt teenida. Ivar Kile ta raha pesuri eest ei andnud. Tõendamist ei ole leidnud süüdistatava A.V poolt ehitusrakmete „Froment“ omandamise ja hoidmise toimepanemine ning ta kuulub selle episoodis tema käitumises kuriteo koosseisu puudumise tõttu õigeks mõistmisele.

Prokurör loobus selles osas süüdistusest, leides, et ehitusrakmete omandamine ja hoidmine

A.V poolt pole tõendatud ning tuleb A.V-le esitatud süüdistusest välja jätta.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et ajavahemikul 05.12.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja

piirkonnas omandas Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma

dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 05.12.2007.a kuni 07.12.2007.a Harjumaalt

XXXtalust varastatud, TVkuuluva jalgratta “Trek 810” (seerianumbriga WTU0A0492S) väärtusega 6000.- krooni ning hekilõikuri “Husqvarna 325HS75” (seerianumbriga 013900105)

väärtusega 6500.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a

teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süüdistatava A.V

süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist tunnistaja Tarmo V poolt kohtuistungil antud ütlustega Ivar K’i poolt kahtlustatavana ;

eeluurimisel 08.07.2008.a. antud ütlustega 05.03.2008.a. (köide III lk. 170 – 171); läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); 08.07.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 91, 92 - 96); Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277).. Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Tarmo V

ei ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikul 2007-2008 on toimunud temale kuuluvate esemete vargusi. Eeldab, et see leidis aset 2007 lõpp, kuigi ta ei ole väga kindel. Temale kuuluvaid asju varastati Harjumaalt, XXXtalust ja praegu ta mäletab, et sealt varastati

jalgratas, automakk, 10 liitrit bensiini ja erinevaid elektri- ja käsitööriistasid. Pöördus ka

kuriteoavaldusega politseisse. Ei oska öelda, kas kriminaalmenetluse käigus õnnestus politseil tuvastada isik, kes selle varguse toime pani. Tema avastas temalt varastatud asjad televisiooni

kaudu. Selle kaudu sai mõned oma asjad tagasi. Mingi politseisaade oli. Ta sai tagasi

jalgrattaraami, bensiinimootoriga hekipügaja. Midagi oli veel, aga ei mäleta. Jalgrattast oli tal foto. Teised asjad olid ostetud kaua aega tagasi ja tõendavat dokumenti ei olnud säilinud. Nende esemete tagasisaamisel tõendas ta politseile telefoni teel tundemärkide järgi, et need on tema

asjad. Hekipügajal puudus väljalülitamise nupp. Jalgrattaraamil oli sadula taga auk, jalgratta kompuutri alusel olid ära murdunud kinnitusnagad ja lenkstangi sangadel oli pikuti kukkumise jäljed peal. Ta oli nende asjade tagasisaamisel täiesti kindel, et need asjad kuuluvad temale. Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel mälu värskendamiseks tunnistaja Tarmo V eeluurimisel antud ütlused (köide III lk. 87 pöördel) millest nähtub, et esialgsel vaatlusel on

84 garaažis asuvast autost varastatud automakk (Denver) maksumusega 1200.- auto reg XXXOpel

Omega on lõhutud esipaneel, tekitatud kahju on veel täpsustamisel. Jalgratas teisest ruumist, TREK 810 oranž – must – hõbedane (maastikuratas) maksumusega 6000.- Akudrell Metabo + 2

akut ja laadija maksumusega 3500.-; tikksaag KRESS maksumusega 3600.-; hekipügaja Husqvarna 325 HX 75 maksumusega 6500.-; 10 l bensiini 95 146. Peale avaldamist kinnitas, et etteloetud ütlustest meenus veel tikksaag, mille tagasi sai. Automaki sai ka tagasi. Tikksae kohta oli ostutšekk, kui ta ei eksi. Tema mäletamist mööda ostutšeki ta

andis ka politseile üle. Automagnetofoni tundis ära magnetofoni enda järgi, ilmselt politsei kaasabil ja milline see üldjuhul välja nägi ta teadis. See oli seal, kust saadi kätte ka muu tema käest varastatud K.

Kohtueelse menetluse käigus tuvastati ka see isik, kes varguse toime pani, tema käis kohtus tunnistusi andmas. Ta ei saanud aru, mis nimed kellelgi kuulusid, aga kahe isiku nimi oli K ja kaks veel, kelle nimesid ta ei mäleta. Omal ajal ostis jalgratta Rademari rattapoest uuena. Rattast oli pilt ja kuskil ka ostutšekk. Kus

see on, seda ta praegu ei tea. Hekipügaja ostis uuena OÜ VLT Saepoest. Männiku tee 104B.

Selle kohta ei ole dokumenti, sest garantiiaeg sai ammu läbi juba ja polnud mõtet seda alles hoida. Kui ta vargusest teatas, siis eritunnuseid ei kirjeldanud. Kui ta politseist need asjad kätte sai, siis politsei eelnevalt küsis tema käest nende tunnuste kohta telefoni teel. See, mis kohus eeluurimisel antud ütlustest ette luges, vastab tõele ja seal loetletud esemed olid kõik need, mis seal olid ja veel osad asjad.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Tarmo V poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja Tarmo V Ka haakuvad

poolt kohtuistungil antud ütlused ka Ivar K’i poolt kahtlustatavana eeluurimisel

08.07.2008.a. antud ütlustega 05.03.2008.a.

(köide III

lk. 170 – 171);

läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); 08.07.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 91, 92 - 96); Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277)..

Kohtuistungil avaldatud KrMS § 291 p.4 alusel, kuna Ivar K `i asukohta ei ole suudetud

kindlaks teha,

Ivar K’i poolt kahtlustatavana eeluurimisel 08.07.2008.a. antud ütlustest (köide III lk. 170 – 171) nähtub, et Ivar K on ülekuulamisel avaldanud, et Ta ei oska öelda seda

kohta ega täpset aega, aga ilmselt selle varguse on toime pannud, sest ta on käinud vargil garaažis, kus seisis lukustamata ustega üks sõiduauto „OPEL“ tumedat värvi. Ta ei oska öelda on see talu territoorium. Selle varguse pani toime enne Hüürust ATV vargust. Käis vargil üksinda

oma sõiduautoga „PEUGEOT“. Garaaži sai sisse ühe tee poolses küljes asuva laua lahtikangutamise teel. Võttis autokonsoolist välja automagnetofoni, marki ei mäleta, mille pani oma sõiduautosse „AUDI“, mis tal kinnipidamisel ära võeti. Võttis veel jalgratta „TREK 810“, hekilõikuri „HUSQVARNA“, tikksae „KRESS“, akudrelli „METABO“ koos akulaadijaga (võis olla kohvris, täpselt ei mäleta) ja 10 liitrit bensiini (mingis läbipaistvas autovedeliku nõus), mille kasutas oma autos ära. Kasutas laua lahtikangutamisel sõrgkangi, sinist värvi, mille aga kaotas

ära mitme kuu pärast üht vargust toime pannes Riisiperes. Surus sõrgkangi maasse ja see jäi

temast maha. See oli vargus, kust võttis suusad, paadimootori ja muid esemeid. Müüs need esemed „Paavstile“ tema kodumaja juures, raha sai paar tuhat, mille kulutas enda tarbeks. 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 49 –

50, 51 - 68) nähtub, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Ranna maja, XXX küla, Keila vald,

Harju maakond läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et maja on 1-kordne, 2-toaline;

lukustatud panipaiku ei avatud; hoovis 2 abihoonet; sAs katusealuses peidikud, kuhu on ladustatud erinevaid tööriistu ja seadmeid. Läbiotsimise käigus leiti ka hekisaag HUSQVARNA, s.-nr. 013900105 ning jalgrattaraam TREK, raami nr. WTU0A0492S.

85 08.07.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluva (köide III lk.

91, 92 - 96) on näha, et 08.07.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi jalgratast

TREK, hekilõikurit HUSQVARNA 325HS75, tikksaagi KRESS 500ST ja automagnetofoni DENVER CAD-370

Vaatluse käigus ilmnes et, raaminumber on WTUOA0492S; raam on jalgrattaraami TREK ratasteta; tagumine osa oranži värvi; juhtraual sarved; parema sarve välisküljel kroom kulunud, juhtraua keskmises osas valget värvi neljakandiline helkurtuli; juhtraual spidomeetrilugeja musta

värvi kinnitusdetail; puudub spidomeetri lugeja; tagaporilaua kohal musta värvi metallist

pakiraam; sadulal kleebis kirjaga OASIS COMFORT; sadula paremal küljel tükk väljas; käiguvahetussüsteem SHIMANO.

Hekilõikur Husqvarna 325HS75 on Rootsi toodang; oranži värvi; käepideme all läbipaistev plastikpaak; käepidemel lüliti kohal tühimik; teradel oranži värvi plastikkate; põhja all kleebis seerianumbriga 013900105; kasutatud. Tikksaag Kress 500 ST asub musta värvi plastikkohvris; kohvri ühel küljel sisse pressitud kiri

KRESS; kohvri külgedel 4 punast värvi plastikust klambrit; kohvris halli värvi tikksaag koos saeteraga; kohvri põhjas kaks saetera. Automagnetofoni Denver CAD-370 on korpuse pealmisel küljel kleebised osaliselt rebenenud; esipaneel eemaldatav; ühendusjuhtmed lahti lõigatud; kasutatud. Esemed on tagastatud kannatanu Tarmo Vle. Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk.

236 - 277) on näha, et Ivar K on muuhulgas ka süüdi tunnistatud ja karistatud ka eelpool nimetatud esemete varguse toimepanemise eest.

Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ei mäleta Ivar K

eelnimetatud esemete omandamist ning ei osanud selgitada, kuidas need tema isa elukohta

sattusid. Seega on tõendatud jalgratta ja hekilõikuri omandamine ja hoidmine A.V poolt, kuna pole mingit alust kahelda Ivar Ki ütlustes selles osas, eriti arvestades seda, et Ivar Ki poolt varastatud esemed leiti kohas, kus A.V hoidis teisi Ivar Ki poolt varastatud ja temalt omandatud asju. Tõendamist ei ole leidnud süüdistatava A.V poolt tikksae “Kress 500ST E” omandamise ja hoidmise toimepanemine ning ta kuulub selle episoodis tema käitumises kuriteo koosseisu puudumise tõttu õigeks mõistmisele. Prokurör loobus selles osas süüdistusest, leides, et

tikksae “Kress 500ST E” omandamine ja hoidmine A.V poolt pole tõendatud ning tuleb A.V-le esitatud süüdistusest välja jätta.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et ajavahemikul 05.12.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja

piirkonnas omandas Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma

dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 05.12.2007.a kuni 29.12.2007.a Harjumaalt

XXXasuvast kuurist varastatud, KPkuuluva muruniiduk „MTD“ (seerianumbriga

CB207T10041) väärtusega 4700.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni

05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

86

On süüdistatava A.V

süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist

tunnistaja Kaido K`i poolt kohtuistungil antud ütlustega tunnistaja Ivar K’i poolt ;

eeluurimisel 29.05.2008.a. antud ütlustega 05.03.2008.a. (köide I lk. 323 – 324); läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); 16.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 120, 121); Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277).. Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V ga tunnistaja Kaido K

ei ole ta varem kokku puutunud. Talle meenub, et tema vara suhtes toime pandud vargus

ajavahemikul 2007-2008. See võiski olla kolm aastat tagasi. Oli detsembrikuu, kui ta ei eksi.

Vargus toimus tema elukohas, XXX, Saku vallas. Vargus pandi toime kõrvalhoones ehk siis

kuuris, kus asusid kõik tööriistad ja muu. Ära viidi sealt muruniiduk, mootorsaag Husqvarna, suur tööriistakohver ratastega, akutrell Ryobi, tikksaag koos Bosch akuga, nurgasaag elektriline ja 200 meetrit toitekaablit ehk siis kaks rulli. Hetkel ei meenu rohkem. Politseis tegi avalduse. Järgmine päev sellest, kui avastas, et on sees käidud.

Ta ei oska öelda, kas politseil õnnestus varguse toimepandud isik või isikud kätte saada. Sai

tagasi päris hulga asju. Tagasi sai muruniiduki, nurgasae, tikksae, millel oli aku puudu ja tööriistakohvri, akuXXX ka. Hetkel ei meenu rohkem.

Tööriistad sai tagasi politseist. Osadel tööriistadel ja muruniidukil olid olemas ostutšekid ja muud paberid. Need olid tal küll politseis kaasas, aga ta ei mäleta, kas sai nendest koopiad ka tehtud või ei saanud. AkuXXXle olid kraabitud peale tema nimetähed. Rohkem praegu ei meenu.

Talle helistati politseist ja öeldi, et tulge vaadake, et äkki tunnete mõne asja ära. Paluti võtta niipalju pabereid kaasa, kui leiab.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Kaido K `i poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja Kaido K Ka haakuvad

`i poolt kohtuistungil antud ütlused ka tunnistaja Ivar K’i poolt eeluurimisel 29.05.2008.a. antud ütlustega (köide I lk. 323 – 324);

05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); fototabeliga

16.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga Harju ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 120, 121); Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277)..

Kohtuistungil avaldatud KrMS § 291 p.4 alusel, kuna Ivar K `i asukohta ei ole suudetud kindlaks teha, (köide I tunnistaja Ivar K’i poolt eeluurimisel 29.05.2008.a. antud ütlustest lk. 323 – 324 ) nähtub, et A.V teab juba 10 aastat. Teab teda ka hüüdnimega „Paavst“. Sattusin temaga kokku kui Marek M müüs „paavstile“ mingeid asju, ta ei mäleta, mis sellel korral müügiks läks. Hakkas ka ise kasutama seda võimalust, et Paavstile asju müüa, eriti sagedaseks läks see viimase 6 kuu jooksul. „Paavstil“ oli peaaegu alati raha, ta ostis ka alati kõik,

mida talle pakkusin, talle ei pidanud midagi selgitama esemete päritolust, sest ta ei küsinud kunagi, kust olin asjad saanud ja raha maksis ta kohe. Olen kasutanud aegade jooksul ka asjade

pantimise võimalust, on need asjad hiljem välja ostnud. Olen viinud ka oma isiklikke asju, näiteks automaki, mis jäi välja ostmata, sest ei ole olnud raha. Laenuraha puhul oli keskmiselt 500,00 krooni laenu näite korral tagamismaksmise protsent ca 700,00 krooni. Olen minu poolt

toime pandud varguste osas ka kahtlustatavana ütlused andnud ja ma jään nende juurde.

Viimastest vargustest, mida panin tihti toime Harjumaal 2007/08.a. olen valdavalt kõik asjad

viinud Paavole. Nii viisin Paavole mõned päevad enne aastavahetust 2007/08.a. XXXkandist garaažist koos Kalle Kiga varastatud paadimootori, trimmeri, sae, valuveljed, kummid ja ATV.

Samuti naistepäeva paiku 2008.a. Saue kandist varastatud teise ATV. Viimatinimetatud ATV äravedamiseks sain A.V-lt kaubiku rendiks raha, sest olin talle juba rääkinud ATV-st, mida ta tahtis ära osta. Mõlemad ATV-d vedasin ära sama rendikaubikuga. Ka ostis Paavo ära need varastatud tööriistad, aiatarvikud- ja tööriistad, -seadmed, mida olen varastanud Harjumaalt

87 ja need kohad ette näidanud. Kuna neid esemeid on palju, mida olen Paavole müünud, siis ei oska ma neid kõiki täpselt loetleda. 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 49 –

50, 51 - 68) nähtub, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Ranna maja, XXX küla, Keila vald,

Harju maakond läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et maja on 1-kordne, 2-toaline;

lukustatud panipaiku ei avatud; hoovis 2 abihoonet; sAs katusealuses peidikud, kuhu on ladustatud erinevaid tööriistu ja seadmeid. Läbiotsimise käigus leiti ka muruniiduk „MTD“. 16.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide III lk.

120, 121) on näha, et 16.04.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi muruniidukit

MTD. Vaatluse käigus ilmnes et, on punast värvi, pealt musta plastmass muruniiduk MTD

korpusega, parema ratta juures silt, millel number 11C-70ME600. Niiduk vigastusteta. Peale vaatlust on vaadeldud objekt 16.04.2008.a. tagastatud Kaido Kile. Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk.

236 - 277) on näha, et Ivar K on muuhulgas ka süüdi tunnistatud ja karistatud ka eelpool nimetatud muruniiduk MTD varguse toimepanemise eest.

Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta enda teada ei ole muruniidukit Ivar K ostnud.

Seega kõikide eelpool toodud ja analüüsitud tõenditega on tõendatud muruniiduk MTD omandamine ja hoidmine A.V poolt, kuna pole mingit alust kahelda Ivar Ki ütlustes

selles osas, eriti arvestades seda, et Ivar Ki poolt varastatud esemed leiti kohas, kus A.V hoidis teisi Ivar Ki poolt varastatud ja temalt omandatud asju.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et ajavahemikul 09.12.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja

piirkonnas omandas Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 09.12.2007.a kell 18.00 kuni 11.12.2007.a kell 11.00

Harjumaalt XXXasuvast garaažist varastatud, RT kuuluva laste ATV „Chongqing Huansong“ väärtusega 30000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a

teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süüdistatava A.V

süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist tunnistaja Janek T poolt kohtuistungil antud ütlustega Ivar K’i poolt kahtlustatavana ;

eeluurimisel 27.03.2008.a. antud ütlustega 05.03.2008.a. (köide III lk. 166 – 167); läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); 20.03.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide II lk. 126, 127 - 129); Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08- 12226 (köide IV lk. 236 - 277).. Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.Vga ei tunnistaja Janek T

ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikul 2007 – 2008 on toime pandud temale või tema

perele kuuluva vara vargust. Ei suuda täpselt meenutada, mis aastal, aga umbes sellel ajal, 2007- 2008.a., see võis olla küll. Tema kasulapse vanaisa juurest XXX varastati laste ATV. Arvab, et tema pöördus kuriteoavaldusega politseisse. Politseist helistati, et tulgu vaadaku üle, et kas see on nende oma. Tema läks kohale ja sai aru, et see oli tema oma ja sai selle ATV kätte. Politseile tõendas, et tegemist on temale kuuluva varaga selliselt, et olid ostudokumendid, kus olid mingid seerianumbrid, mis läksid kokku politsei poolt pakutud ATV-ga.

88 Ta näitas kindlasti neid ostudokumente politseile, aga ta ei mäleta, kas nendest koopia tehti või kas ta jättis need sinna. ATV ei olnud samasuguses seisukorras, kui ta selle kätte sai võrreldes selle seisukorraga, kuidas see oli enne vargust. ATV –l oli süütelukk maha võetud, asemele oli pandud starter nupuga. Midagi oli veel, aga ta enam täpselt ei mäleta.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Janek T poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja Janek T Ka haakuvad

poolt kohtuistungil antud ütlused ka Ivar K’i poolt kahtlustatavana eeluurimisel

27.03.2008.a. antud ütlustega 05.03.2008.a.

(köide III

lk. 166 – 167);

läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); 20.03.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide II lk. 126, 127 - 129); Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08- 12226 (köide IV lk. 236 - 277)..

Kohtuistungil avaldatud KrMS § 291 p.4 alusel, kuna Ivar K `i asukohta ei ole suudetud

kindlaks teha,

Ivar K’i poolt kahtlustatavana eeluurimisel 27.03.2008.a. antud ütlustest

(köide III lk. 166 – 167 ) nähtub, et Ivar K on ülekuulamisel avaldanud, et tunnistab end

täielikult süüdi ATV, paadimootori ja muude esemete varguses kirjeldatud episoodides. Need

vargused pani toime üksinda. ATV varguse ajal oli tal sõiduauto „PEUGEOT“, sõitis seal piirkonnas ringi ja nägi avatud uste vahelt paistmas ATV-d. Mõne nädala möödudes tuli öösel garaaži juurde tagasi, murdis tabaluku kaasas olnud kangiga lahti, lükkas ATV välja umbes 1 km

kaugusele metsa alla ja jättis järgmise päevani sinna seisma. Järgmisel päeval sai A.V-lt kaubiku rendiks raha, sest oli talle rääkinud ATV-st, mida ta tahtis ära osta. Rentis

Õismäe eraisikult kaubabussi „TOYOTA HIACE“, registreerimisnumbrit ei tea, tumeroheline (ajalehekuulutuse peale) ja palus Andres J endale appi seda tõstma. Ta ei öelnud temale, mis päritolu see ATV on. „Paavst“ pidi aru saama, et ega temal endal seda ATV-d ei ole, et ju see varastatud on, kuigi ta otseselt seda talle ei öelnud. Kuna oli „Paavstile“ võlgu sama sõiduauto „PEUGEOT“ ostu eest, siis „Paavst“ tegi tasaarvestuse ATV arvelt 6000,00 krooni osas ja raha ta selle eest ei saanudki. ATV oli päris uue välimusega, võtit süütelukus ei olnud, tema lükkas lihtsalt jõuga selle garaažist ära. 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 49 –

50, 51 - 68) nähtub, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Ranna maja, XXX küla, Keila vald,

Harju maakond läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et maja on 1-kordne, 2-toaline;

lukustatud panipaiku ei avatud; hoovis 2 abihoonet; sAs katusealuses peidikud, kuhu on

ladustatud erinevaid tööriistu ja seadmeid. Läbiotsimise käigus leiti ka ATV„Chongqing Huansong“. 20.03.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide II lk.

126, 127 - 129) nähtub, et 20.03.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi ATV-d CHONGOING HUANSONG. Vaatluse käigus ilmnes et,

ATV CHONGOING HUANSONG on sinist värvi, plastikust detailidega; detailidel kleebised kirjaga Super Moto 110CC; juhtraual digitaalne ekraan, omaniku süütevõti süütelukuga ei sobi, käivitada pole võimalik; juhtraua all

olev kütusepaak avaneb omaniku võtmest; paagikork alumises osas deformeerunud (kork ei lukustu); esipõrkeraud keevitusjälgedega; põrkeraua kohal esilaterna tihendi vahel kiletükid;

istme mõlemal küljel pidurituled; parempoolsel küljel karbil nr 070F0003 HS1P52FMH – D;

parempoolne tagarehv osaliselt õhuga täidetud. Vaadeldud ATV tagastatud omanikule Janek Tammemäele. Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk.

236 - 277) on näha, et Ivar K on muuhulgas ka süüdi tunnistatud ja karistatud ka eelpool nimetatud ATV„Chongqing Huansong“ varguse toimepanemise eest. Süüdistatav A.V kinnitas kohtuistungil, et omandas ATV tõesti Ivar K ja Kis selle oma õepojale. ATV seisis pärast omandamist UEi garaažis, pärast viis isa selle enda elukohta. Ta

89 andis Ivar Kile 7000 krooni ATV Soomest Eestisse toimetamise kulude katteks ja ATV eest.

Mingeid dokumente ta ATV-ga kaasa ei saanud. Ivar K ütles, et see on laste ATV ja Hiina toodang ning sellel pole mingeid dokumente. ATV-ga kaasa sai ta kaks süütevõtit ja ta käivitas ATV süütevõtmega, süütelukk oli olemas ja rikkumata.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et ajavahemikul 15.12.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas omandas Kristo P ja Ivar K teadvalt

kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimaste poolt ajavahemikul

15.12.2007.a kuni 27.12.2007.a Harjumaalt XXXkülast aiandusühistu XXXvarastatud,

AKkuuluva elektridrelli „Hitachi FDV 16VB2“ (seerianumbriga J880014) väärtusega 1300.-

krooni, mootorsae „Partner 351“ väärtusega 4500.- krooni ning ketassae „Makita“

(seerianumbriga 0098899) väärtusega 1500.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas

XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süüdistatava A.V

süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist

tunnistaja Andrei K `i poolt kohtuistungil antud ütlustega tunnistaja Ivar K’i poolt

;

eeluurimisel 29.05.2008.a. antud ütlustega 05.03.2008.a. (köide I lk. 323 – 324); läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); HITACHI garantiitalongiga nr 3224, MAKITA garantiitalongiga 236029 ja kaardimakse

arvega 07.05.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga (köide III lk. 110 - 110 pöördel ); ja sinna

juurde kuuluva (köide III lk. 111, 111 - 116); fototabeliga Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226

(köide IV lk. 236 - 277).. Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Andrei K

ei ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikus 2007 – 2008 on toimunud temale kuuluva vara vargus, see oli talvel 2008.a.. Vargus leidis aset XXX, Vasalemma vallas. Varastati elektririistu.

Umbes viis eset oli. Oli selline olukord, et nemad ei pöördunud politseisse, pöördusid nende

naabrid ja pärast uurija pöördus ka nende poole. Viiest esemest tagastati neli. Ta ei mäleta, millised olid need riistad, mis temale tagastati. Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja

Andrei Ki eeluurimisel antud ütlused (köide III lk. 109 pöördel) milledest nähtub, et

07.05.2008.a. sai politseist (Tallinn, Rahumäe tee 6) tagasi talle kuuluvad järgmised esemed: „elektridrell Hitachi, ketassaag Makita, bensiinisaag Partner.“ Peale avaldamist kinnitas, et ta arvab, et need eeluurimisel antud ütlused on õiged. Teda kutsuti politseisse Männiku rajooni suurde politseimajja, seal talle näidati, kus asub suur ladu, näidati tema asju. Tundis nad ära ja tal olid ka nende dokumendid ja passid kaasas. Talle tagastati kõik. Ta oli eelmisel kohtuistungil, seal oli neli noormeest. Ta sai nii aru, et nemad olidki süüdlased. Enne seda, kui teda kutsuti politseisse asjadele järgi, ta ei olnud pöördunud politsei poole. See ei ole õige, et oma ütlused toimunu kohta ta andis ja teate kuriteost ta tegi samal päeval, kui teda asjade järgi kutsuti. Olukord oli selline, et naabrid teatasid nendele, et käidi vargil neil ja ka

veel mõnedes majades. Kohale tuli uurija ja andis oma telefoninumbri. Pärast käisid sündmuskohal, nägid, et uks on katki, akna taha oli pandud uurija visiitkaart, mille abil võtsid uurijaga ühendust ja pärast neid kutsuti sinna suurde politseimajja. Ta ei mäleta, kas politseis ta käis sama kord, kui ta asjad kätte sai. Dokumendid olid kahele asjale kolmest. Bensiinimootoriga saele ei olnud dokumente. Ta ütles

ametnikule, kuidas see peaks töötama, et seal ei ole pidurit. Ta kontrollis seda ja oli siis veendunud, et see on tema oma ja ta sai selle tagasi.

90 Bensiinisaag ei olnud poest ostetud ja selle kohta temal dokumente ei olnud.

Väliselt ei ole näha, et see on tema saag. Et tõestada uurijale, et see on tema saag, ta rääkis uurijale sellest pidurist. Selle tulemusena ta oli kindel, et see on tema saag.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Andrei K `i poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja Andrei K Ka haakuvad

`i poolt kohtuistungil antud ütlused ka tunnistaja Ivar K’i poolt eeluurimisel 29.05.2008.a. antud ütlustega (köide I lk. 323 – 324);

05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68);

fototabeliga

HITACHI

garantiitalongiga nr 3224, MAKITA garantiitalongiga 236029 ja kaardimakse arvega (köide III lk. 110 - 110 pöördel ); ja sinna juurde 07.05.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga

kuuluva (köide III lk. 111, 111 - 116); fototabeliga Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226

(köide IV lk. 236 - 277)..

Kohtuistungil avaldatud KrMS § 291 p.4 alusel, kuna Ivar K `i asukohta ei ole suudetud kindlaks teha, (köide I tunnistaja Ivar K’i poolt eeluurimisel 29.05.2008.a. antud ütlustest lk. 323 – 324 ) nähtub, et A.V teab juba 10 aastat. Teab teda ka hüüdnimega „Paavst“. Sattusin temaga kokku kui Marek M müüs „paavstile“ mingeid asju, ta ei mäleta, mis sellel korral müügiks läks. Hakkas ka ise kasutama seda võimalust, et Paavstile asju müüa, eriti sagedaseks läks see viimase 6 kuu jooksul. „Paavstil“ oli peaaegu alati raha, ta ostis ka alati kõik,

mida talle pakkusin, talle ei pidanud midagi selgitama esemete päritolust, sest ta ei küsinud kunagi, kust olin asjad saanud ja raha maksis ta kohe. Olen kasutanud aegade jooksul ka asjade

pantimise võimalust, on need asjad hiljem välja ostnud. Olen viinud ka oma isiklikke asju, näiteks automaki, mis jäi välja ostmata, sest ei ole olnud raha. Laenuraha puhul oli keskmiselt 500,00 krooni laenu näite korral tagamismaksmise protsent ca 700,00 krooni. Olen minu poolt

toime pandud varguste osas ka kahtlustatavana ütlused andnud ja ma jään nende juurde.

Viimastest vargustest, mida panin tihti toime Harjumaal 2007/08.a. olen valdavalt kõik asjad

viinud Paavole. Nii viisin Paavole mõned päevad enne aastavahetust 2007/08.a. XXXkandist garaažist koos Kalle Kiga varastatud paadimootori, trimmeri, sae, valuveljed, kummid ja ATV.

Samuti naistepäeva paiku 2008.a. Saue kandist varastatud teise ATV. Viimatinimetatud ATV äravedamiseks sain A.V-lt kaubiku rendiks raha, sest olin talle juba rääkinud ATV-st, mida ta tahtis ära osta. Mõlemad ATV-d vedasin ära sama rendikaubikuga. Ka ostis Paavo ära need varastatud tööriistad, aiatarvikud- ja tööriistad, -seadmed, mida olen varastanud Harjumaalt ja need kohad ette näidanud. Kuna neid esemeid on palju, mida olen Paavole müünud, siis ei oska ma neid kõiki täpselt loetleda. 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 49 –

50, 51 - 68) nähtub, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Ranna maja, XXX küla, Keila vald,

Harju maakond läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et maja on 1-kordne, 2-toaline;

lukustatud panipaiku ei avatud; hoovis 2 abihoonet; sAs katusealuses peidikud, kuhu on

ladustatud erinevaid tööriistu ja seadmeid. Läbiotsimise käigus leiti ka trell HITACHI, s.-nr. J880014, mootorsaag PARTNER, ketassaag MAKITA, s.-nr. 0098899.

HITACHI garantiitalongist nr 3224, MAKITA garantiitalongist 236029 ja kaardimakse

arvest HITACHI elektridrellile (köide III lk. 110 - 110 pöördel ) nähtub, et 31.07.2007.a. on

FDV 16VB2 seerianumbriga J850014 väljastatud garantiitalong ning 08.06.2007.a. on

MAKITA ketassaele 5604R seerianumbriga 098899 väljastatud tehniline talong ning AS Rpoolt kaardimakse arve. 07.05.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide III lk. 111, 111 - 16) on näha, et 07.05.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi mootorsaagi PARTNER, elektridrelli HITACHI ja ketassaagi MAKITA. Vaatluse käigus ilmnes et, on kollast värvi, määrdunud, peal rohekas mootorsaag PARTNER kleebis, külje peal silt, millele kirjutatud suurelt nr 351.

91 Elektridrell HITACHI on rohelist värvi, peal kiri FDV 16VB2, taga pikk must juhe, Jaapani toodang.

Ketassaag MAKITA on Jaapani toodang, sinist värvi, 230V, 950W, pikalt juhe ümber sae keritud. Peale vaatlust on mootorsaag, elektridrell ja ketassaag tagastatud omanikule. Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277) on näha, et Ivar K ja KPon muuhulgas ka süüdi tunnistatud ja karistatud ka eelpool nimetatud elektridrelli „Hitachi FDV 16VB2“ (seerianumbriga J880014), mootorsae „Partner 351“ ning ketassae „Makita“ (seerianumbriga 0098899) varguse toimepanemise eest.

Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta ei kinnita ega lükka ümber kõnealuste tööriistade omandamist ja hoidmist

Seega kõikide eelpool toodud ja analüüsitud tõenditega on tõendatud Hitachi FDV 16VB2“ „

(seerianumbriga J880014), mootorsae „Partner 351“ ning ketassae „Makita“ (seerianumbriga 0098899) omandamine ja hoidmine A.V poolt, kuna pole mingit alust kahelda Ivar

Ki ütlustes selles osas, eriti arvestades seda, et Ivar Ki ja KPpoolt varastatud esemed leiti kohas, kus A.V hoidis teisi Ivar Ki ja KPpoolt varastatud ja neilt omandatud asju.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et ajavahemikul 20.12.2007.a kuni

04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas omandas Ivar K teadvalt kuriteo

toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul

20.12.2007.a 18.00 kuni 14.01.2008.a Harjumaalt XXXvarastatud, ETkuuluva naelapüstoli

„Gelb“ (seerianumbriga 39081) väärtusega 200.- krooni ning hekikäärid „Metabo“

(seerianumbriga 08345000) väärtusega maksumusega 1000.- krooni, mida hoidis oma isa

NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süüdistatava A.V

süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist

tunnistaja Eduard T poolt kohtuistungil antud ütlustega tunnistaja Ivar K’i poolt ;

eeluurimisel 29.05.2008.a. antud ütlustega 05.03.2008.a. (köide I lk. 323 – 324); läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); 08.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide III lk.

99, 100); Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277).. Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Eduard T

ei ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikul 2007-2008 on toime pandud temale kuuluva vara vargust. Jaanuari alguses 2008.a.oli pandud toime vargus tema suvilast. Enamus varastatud asjad olid ehitusmaterjalid: elektrikaablid, pistikud, keevitusaparaat, mootorrattakiiver. Päris palju asju

oli. Ei ole pöördunud politsei poole kuriteoavaldusega. Keegi tema lähedastest ei ole ka pöördunud. Aprillikuus helistati politseist ja küsiti, kas toimus tal suvilas vargus või mitte. Ta vastas, et jah, toimus. Siis tal paluti kohale tulla ja panna kirja, et mis oli varastatud. Pärast viidi

teda lattu, kus oli palju asju ja ta tundis enda asjad sealt ära. Talle näidati asju ja rohkem ei öeldud midagi. Talle on tulnud ka kohtukutse kohtuistungile ja ta sai aru, et see isik kes varguse toime pani on tuvastatud. Ei mäleta, kes seal kutse peal oli kohtualusena nimetatud. Politseist sai

tagasi keevitusaparaadi, pistikuavad, paki kindaid, vist oli õhupüss ja igasugune väiksem ehituskraam.

92 Politseis ta on öelnud, et paljudel asjadel on peal nende firma kleepsud. Ta lihtsalt ei mäleta, et mingi asi oleks olnud nii uus, et sellel oleksid olnud dokumendid. Firma nimi on Fenar OÜ. Pärast vargust ei pöördunud politsei poole esiteks seetõttu, tol ajal tal ei olnud aega, ta pidi ära sõitma. Võib olla ta ei pööranud selle suurt tähelepanu. Pani kohe signalisatsiooni peale. Politsei pöördus tema poole sellepärast, et enne seda politseinikud helistasid talle, ütlesid, et nad pidasid ühe isiku kinni ja see isik väitis, et varastas sealt kandist või tema suvilast.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Eduard T poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja Eduard T Ka haakuvad poolt kohtuistungil antud ütlused ka tunnistaja Ivar K’i poolt eeluurimisel 29.05.2008.a.

antud ütlustega 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga (köide I lk. 323 – 324); ja sinna

juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); fototabeliga

08.04.2008.a. asitõendi

vaatlusprotokolliga fototabeliga Harju ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 99, 100); Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277)..

Kohtuistungil avaldatud KrMS § 291 p.4 alusel, kuna Ivar K `i asukohta ei ole suudetud kindlaks teha, (köide I tunnistaja Ivar K’i poolt eeluurimisel 29.05.2008.a. antud ütlustest lk. 323 – 324 ) nähtub, et A.V teab juba 10 aastat. Teab teda ka hüüdnimega „Paavst“. Sattusin temaga kokku kui Marek M müüs „paavstile“ mingeid asju, ta ei mäleta, mis sellel korral müügiks läks. Hakkas ka ise kasutama seda võimalust, et Paavstile asju müüa, eriti sagedaseks läks see viimase 6 kuu jooksul. „Paavstil“ oli peaaegu alati raha, ta ostis ka alati kõik,

mida talle pakkusin, talle ei pidanud midagi selgitama esemete päritolust, sest ta ei küsinud kunagi, kust olin asjad saanud ja raha maksis ta kohe. Olen kasutanud aegade jooksul ka asjade

pantimise võimalust, on need asjad hiljem välja ostnud. Olen viinud ka oma isiklikke asju, näiteks automaki, mis jäi välja ostmata, sest ei ole olnud raha. Laenuraha puhul oli keskmiselt 500,00 krooni laenu näite korral tagamismaksmise protsent ca 700,00 krooni. Olen minu poolt

toime pandud varguste osas ka kahtlustatavana ütlused andnud ja ma jään nende juurde.

Viimastest vargustest, mida panin tihti toime Harjumaal 2007/08.a. olen valdavalt kõik asjad

viinud Paavole. Nii viisin Paavole mõned päevad enne aastavahetust 2007/08.a. XXXkandist garaažist koos Kalle Kiga varastatud paadimootori, trimmeri, sae, valuveljed, kummid ja ATV.

Samuti naistepäeva paiku 2008.a. Saue kandist varastatud teise ATV. Viimatinimetatud ATV äravedamiseks sain A.V-lt kaubiku rendiks raha, sest olin talle juba rääkinud ATV-st, mida ta tahtis ära osta. Mõlemad ATV-d vedasin ära sama rendikaubikuga. Ka ostis Paavo ära need varastatud tööriistad, aiatarvikud- ja tööriistad, -seadmed, mida olen varastanud Harjumaalt ja need kohad ette näidanud. Kuna neid esemeid on palju, mida olen Paavole müünud, siis ei oska ma neid kõiki täpselt loetleda. 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 49 –

50, 51 - 68) nähtub, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Ranna maja, XXX küla, Keila vald,

Harju maakond läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et maja on 1-kordne, 2-toaline;

lukustatud panipaiku ei avatud; hoovis 2 abihoonet; sAs katusealuses peidikud, kuhu on ladustatud erinevaid tööriistu ja seadmeid. Läbiotsimise käigus leiti ka naelapüstol GELB koos kasutusjuhendiga, s.-nr. 39081 ja hekisaag METABO, s.-nr. 08345000. 08.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide III

lk. 99, 100) nähtub, et 08.04.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi 7 paari töökindaid suurusega 8, 11 paari töökindaid suurusega 10, 12 tk mõõdulinte, 5 karpi sportpüstoli kuule, 3 tk raadiosaatjaid Concom, elektrikeevitusaparaati Einhell, 2 pakendit kettaid Toolman, 1

pakendit (sees 3 tükki) ukse ja aknaalarme, 2 tk tabalikke, 2 tk päevavalguslampi, 2 pakendit

sõiduki dekoratiivlisandeid, jalgratta kompuutrit, loodi, 2 tk kääre, lasernivelliiri, jalgratta tööriistakomplekti, pikendusjuhet, drelli, , ja surveõhuga naelapüstolit elektrilisi hekikääre metalli lõikamiskääre.

93 Vaatluse käigus ilmnes et, on sinist ja valget värvi. 7 paari töökindaid suurusega 8 8 paari töökindaid suurusega 10 3 paari töökindaid suurusega 10 on sinist ja valget värvi. on punast ja valget värvi. on kollast ja musta värvi, 5 m Poewr Tape, samuti on peal 12 tk mõõdulinte

kirjas Giant Tape Measure. asuvad musta värvi 5 karpi sportpüstoli valget värvi kuulid väikestes pappkarpides. Pakendi peal kirjas BB Bullet 200 pcs ning High Grade BB Air Sport

Gun. on musta värvi, ülal ekraaniga, vasakul pool 3 tk raadiosaatjaid Concom PMR 400

antenn. Raadiosaatja taga silt, millel kiri Concom PMR 4006878. Elektrikeevitusaparaat Einhell Euromaster CEN 150 EC on tumedat värvi, määrdunud ning all paremas nurgas on silt millel number 18327/98-. , millised asuvad kilepakendites, 2 pakendit kettaid Toolman 3 PC

pakendil kiri 115mm Diamond & Abrasive Wheel Set. on 1 pakend ukse ja aknaalarme

pakendatud kilepakenditesse, mille sees on 3 komplekti valget värvi ukse ja aknaalarme. 1 tabalukk on pakendis, väiksem, tabalukuga koos komplektis on kaks võtit ning pakendil on kiri 50mm Lifetime Hardened. on pakendis, suurem, tabalukuga on koos komplektis 4 1 tabalukk

võtit ning pakendil on kiri Super Work ning Blossom. on piklikud, 2 tk päevavalguslampe keskel klaas ning pirn. Otsad plastmassist ning musta värvi, Mõlematel lampidel sildid, millel märgitud mudel number 708188. asuvad läbipaistvas 2 pakendit sõiduki dekoratiivlisandeid

pakendis, ühes pakis on 12 tk hõbedasi väikeseid detaile. on 14 Jalgratta kompuuter funktsiooniga, läbipaistvas pakendis, milline on avatud. on kollast värvi, peal kiri Super Lood

Work nr 61272. on uued, osaliselt ümber papist silt, millel kiri Brauberg. Käärid (2 tk) Lasernivelliir on läbipaistvas kilepakendis, pakendil kiri Lifetime Tools ning Laser Radiation.

Pakendis sees on kolm detaili. asub papp pakendis, peal kiri Jalgratta tööriistakomplekt Lifetime Tools, 15st. alus on oranži värvi, peal kiri Belkin.

Pikendusjuhtme Drell METABO

asub rohelist värvi kastis, milles aku ja pikendusjuhe, drellil number 20010000. Kastil 620010.00. asub karbis koos lisadega, naelapüstol on kollast ja musta Surveõhuga naelapüstol värvi, mudeli number on AF 18/50. on numbriga 08345000. Elektrilisi hekikäärid METABO Metalli lõikamiskäärid on punast värvi, pikkusega 60 cm. Esemed on tagastatud kannatanu Eduard T le. Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk.

236 - 277) on näha, et Ivar K on muuhulgas ka süüdi tunnistatud ja karistatud ka eelpool

nimetatud naelapüstoli „Gelb“ (seerianumbriga 39081) ning hekikääride „Metabo“ (seerianumbriga 08345000) varguse toimepanemise eest.

Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Ivar K unustas need

tööriistad tema kasutuses olnud kaubikusse ja hiljem ta unustas need Ivar Kile tagastamast. Tööriistade leidmist tema isa elukohast põhjendas A.V sellega, et kuna ka tema isa kasutab sama kaubikut, siis ilmselt ta tõstis tööriistad enda elukohas kaubikust välja.

Kohus leiab, et ebausaldusväärsed on süüdistatava poolsed ütlused, sest pole tõenäoline, et A.V isa Neeme A.V tõstis kaubikust enda elukohas välja temale mittekuuluvad tööriistad ja isegi ei maininud seda pojale.

Seega kõikide eelpool toodud ja analüüsitud tõenditega on tõendatud naelapüstoli „Gelb“ (seerianumbriga 39081) ning hekikääride „Metabo“ (seerianumbriga 08345000) omandamine ja

hoidmine A.V poolt, kuna pole mingit alust kahelda Ivar Ki ütlustes selles osas, eriti arvestades seda, et Ivar Ki poolt varastatud esemed leiti kohas, kus A.V hoidis teisi Ivar Ki poolt varastatud ja temalt omandatud asju.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et ajavahemikul 29.12.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja piirkonnas omandas Ivar K ja Kalle K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 29.12.2007.a kell 16.00 kuni 30.12.2007.a kell 11.30

Harjumaalt XXX asuvast garaažist varastatud, AJkuuluva ATV „Dingo“ (kerenumbriga LWOXCDG0061001650) väärtusega 32990.- krooni, paadimootori „Honda“ (seerianumbriga

94 005311) väärtusega 10490.- krooni, mootorsae „Jonsered“ (seerianumbriga 4350353) väärtusega 2500.- krooni, trimmeri „Husqvarna“ (seerianumbriga 968020514) väärtusega 7000.- krooni

ning 4 sõiduauto Opel Calibra velge koos suvekummidega väärtusega kokku 10000.- krooni,

millest ATV „Dingo“ (kerenumbriga LWOXCDG0061001650), mootorsaagi „Jonsered“

(seerianumbriga 4350353) ja trimmeri „Husqvarna“ (seerianumbriga 968020514) hoidis XXXkrt 41-56 trepikoja all asuvast abiruumis kuni 04.03.2008.a. ning paadimootorit „Honda“ (seerianumbriga 005311) hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud

läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süüdistatava A.V

süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist

tunnistaja Ardo J `i poolt kohtuistungil antud ütlustega tunnistaja Ivar K’i poolt ;

eeluurimisel 29.05.2008.a. antud ütlustega Ivar K’i poolt (köide I lk. 323 – 324);

kahtlustatavana eeluurimisel 29.05.2008.a. antud ütlustega (köide III lk. 168 – 169 ); 04.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 16 – 17, 19 - 24); ja sinna juurde kuuluva 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga fototabeliga (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); ja sinna juurde

01.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga

kuuluva (köide II lk. 271, 272 - 277); fototabeliga Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277).. Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei tunnistaja Ardo J

ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikus 2007-2008 on toime pandud temale kuuluva vara

vargus. Ei mäleta, millal või mis aastal see vargus toimus. Oli ikka ajavahemikus 2007-2008, aga ta ei mäleta täpsemalt. Vargus leidis aset XXXkülas, Saue vallas, majas XXX. Varastati ATV,

paadimootor, mootorsaag, trimmer, ketassaag, auto varuveljed. Pöördus ka kuriteoavaldusega

politseisse. Politseil õnnestus ka tabada see varguse toimepannud isik. Sai tagasi ATV, paadimootori, mootorsae ja trimmeri. Ülejäänu jäi kadunuks. Tal olid olemas dokumendid, nii ATV kui paadimootori omad. Sae ja trimmeri kohta tal ei olnud

paberit. Ta tundis need ära niimoodi, et ta seletas, millised need välja nägid ja siis need tunnusmärgid olid samad. Trimmeril oli bensiinipumba nupp mõranenud. Mootorsae kohta ütles margi, hetkel ei mäleta, mis see oli ja seal olid vahetatud keti veohammasratas ja uus saekett oli peal. Need olid täitsa uued. Rohkem ei mäleta. Ta oli veendunud, et need on tema omad. Tundis need ära. Mootorsae ostis Rakverest sae- ja muruniidukite poest ning trimmeri tõi ta tuttav Soomest. Ta ostis selle laadalt või ta ei mäleta.

Kui ta selle kuriteo kohta avalduse politseisse tegi, siis eritunnuseid ei kirjeldanud, sest ei küsitud. Pani kirja, et on ära varastatud. Pärast telefoni teel vist küsiti. See telefoni teel küsimine oli ennem, mitte siis, kui ta juba järgi sõitis asjadele. Politsei talle autovelgesid ei tagastanud.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Ardo J `i poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja Ardo J `i Ka haakuvad poolt kohtuistungil antud ütlused ka tunnistaja Ivar K’i poolt eeluurimisel 29.05.2008.a.

antud ütlustega Ivar K’i poolt kahtlustatavana eeluurimisel (köide I lk. 323 – 324); 29.05.2008.a. antud ütlustega 04.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga (köide III lk. 168 – 169 );

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 16 – 17, 19 - 24); fototabeliga

05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); 01.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide II lk.

95 271, 272 - 277); Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08- 12226 (köide IV lk. 236 - 277)..

Kohtuistungil avaldatud KrMS § 291 p.4 alusel, kuna Ivar K `i asukohta ei ole suudetud kindlaks teha, (köide I tunnistaja Ivar K’i poolt eeluurimisel 29.05.2008.a. antud ütlustest lk. 323 – 324 ) nähtub, et A.V teab juba 10 aastat. Teab teda ka hüüdnimega „Paavst“. Sattusin temaga kokku kui Marek M müüs „paavstile“ mingeid asju, ta ei mäleta, mis sellel korral müügiks läks. Hakkas ka ise kasutama seda võimalust, et Paavstile asju müüa, eriti sagedaseks läks see viimase 6 kuu jooksul. „Paavstil“ oli peaaegu alati raha, ta ostis ka alati kõik,

mida talle pakkusin, talle ei pidanud midagi selgitama esemete päritolust, sest ta ei küsinud kunagi, kust olin asjad saanud ja raha maksis ta kohe. Olen kasutanud aegade jooksul ka asjade

pantimise võimalust, on need asjad hiljem välja ostnud. Olen viinud ka oma isiklikke asju, näiteks automaki, mis jäi välja ostmata, sest ei ole olnud raha. Laenuraha puhul oli keskmiselt 500,00 krooni laenu näite korral tagamismaksmise protsent ca 700,00 krooni. Olen minu poolt

toime pandud varguste osas ka kahtlustatavana ütlused andnud ja ma jään nende juurde.

Viimastest vargustest, mida panin tihti toime Harjumaal 2007/08.a. olen valdavalt kõik asjad

viinud Paavole. Nii viisin Paavole mõned päevad enne aastavahetust 2007/08.a. XXXkandist garaažist koos Kalle Kiga varastatud paadimootori, trimmeri, sae, valuveljed, kummid ja ATV.

Samuti naistepäeva paiku 2008.a. Saue kandist varastatud teise ATV. Viimatinimetatud ATV äravedamiseks sain A.V-lt kaubiku rendiks raha, sest olin talle juba rääkinud ATV-st, mida ta tahtis ära osta. Mõlemad ATV-d vedasin ära sama rendikaubikuga. Ka ostis Paavo ära need varastatud tööriistad, aiatarvikud- ja tööriistad, -seadmed, mida olen varastanud Harjumaalt ja need kohad ette näidanud. Kuna neid esemeid on palju, mida olen Paavole müünud, siis ei oska ma neid kõiki täpselt loetleda.

Kohtuistungil avaldatud KrMS § 291 p.4 alusel, kuna Ivar K `i asukohta ei ole suudetud

kindlaks teha,

Ivar K’i poolt kahtlustatavana eeluurimisel 29.05.2008.a. antud ütlustest (köide III lk. 168 – 169 ) nähtub, et Ivar K on ülekuulamisel avaldanud, et temale on kahtlustus

arusaadav ning tunnistab end selles täielikult süüdi. Nendest kirjeldatud esemetest olid kõik garaažis, mille ta ka varastas. Tema tuttav Kalle K rääkis ja teadis, et selles garaažis pidi seisma paadimootor. Kalle oli seda näinud ükskord sealt mööda jalutades kui garaažiuksed olid lahti.

Kallet tunneb umbes 4 aastat ja teab, et ta on kohtulikult karistatud. Tegi talle ettepaneku, et

läheksid siis sinna vargile. Kalle nõustus. Sõitsid sinna mõned päevad enne aastavahetust 2007/08.a. tema sõiduautoga „PEUGEOT“, aeg südaöö paiku. Tema võttis autost kangi, millega

läks hoovile. Garaaži välisuks oli lukustamata. Sellest osast tõi välja trimmeri ja sae, katusepealsest valuveljed koos suvekummidega. Vahepealset ust pidi kangiga lahti murdma, et

jõuda garaaži teise ruumi. Kalle ei julgenud hoovi tulla, ta pani teda väljapoole territooriumi

valvesse, et ta hoiataks teda, kui midagi kahtlast on märgata. Auto olid jätnud tunduvalt kaugemale. Kalle seisis valves maja juures. Ta arvab, et pererahvas oli kodus ja magas, sest ootasid ära selle aja, mil tuled kustutati. Teisest ruumist sai ATV ja paadimootori, mille tiris sealt

välja maja taga kuni hoovi piirini, kust aeda osaliselt ei olnud. Siis tuli Kalle talle appi asju vedama. Ühiselt tõstsid peale kõik need asjad välja arvatud ATV, mille lükkasid umbes 1 km kaugusele peitu, et järgmisel päeval sellega edasi tegeleda. Teised asjad jäid autosse. Järgmisel päeval pidid ühiselt hakkama neid müüma. Kuna nad mõlemad tunnevad A.V, kes ostab kõike, siis otsustasid esimeses järjekorras talle neid pakkuda. Helistas Paavole, ta kutsus

teda asjadega enda juurde. Paavo tahtis, et ta tuleks üksinda. Viis talle kõik sellest talust

varastatud asjad ära, Paavo ostis need kokku 4000 – 6000 krooni eest. Rääkis talle ka metsa

peidetud ATV-st, mille Paavo oli ka nõus ära ostma. Rentis kaubiku „TOYOTA HIACE“, registreerimisnumbrit ei mäleta, rohelist värvi, eraisikult (nime ei mäleta, lehekuulutuse peale) ja võttis Kalle kaasa, et see peale tõsta. Koos tõstsid ATV kaubikule ja ta viis selle Paavole. Ta ei

mäleta kuhu täpselt selle sõidutas, sai temaga kusagil kokku. Ta ei mäleta, kas tõstsid ATV

Paavo kaubikusse või ta sõitis tema poolt renditud kaubikuga kuskile ja tõstis ATV maha. Esemete päritolust ei küsinud Paavo midagi. Raha tegid Kallega täpselt pooleks. On nõus ette näitama selle varguse sündmuskoha.

96 04.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 16 – 17, 19 - 24) nähtub, et 04.03.2008.a. teostati aadressil XXX, Tallinnas krt. 41-56 trepikoja all

asuvas abiruumis läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et XXXon 5-kordne kortermaja, mille trepikodade all asuvad garaažiboksid ja abiruumid. Krt. 41-56 trepikoja all paremal asuva

abiruumi metallkattega uks on suletud Vasar-tüüpi luku ja tabalukuga. P. A.V kasutuses olevast sõidukist leitud nööp-magnetvõtmega võti „Silca” abiruumi lukke ei ava. Abiruumi uks avatud menetleja poolt lukustuse kõrvaldamisega. Abiruum koosneb 2-st pikliku kujuga eraldi ruumist, millest esimese kohale vasakusse seina väljub prügišaht, mille vastasseinast paremale

jääb lukustamata uks. Läbiotsimisel leiti ATV KAZUMA sinine, mootorsaag JONSERED TURBO, s.-nr. 4350353, trimmer HUSQUVARNA, nr. 968020514. 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 49 –

50, 51 - 68) nähtub, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Ranna maja, XXX küla, Keila vald,

Harju maakond läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et maja on 1-kordne, 2-toaline;

lukustatud panipaiku ei avatud; hoovis 2 abihoonet; sAs katusealuses peidikud, kuhu on ladustatud erinevaid tööriistu ja seadmeid. Läbiotsimise käigus leiti ka paadimootor HONDA, s.-nr. 005311. 01.04.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide II lk.

271, 272 - 277) nähtub, et 01.04.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi ATV-d, paadimootorit, mootorsaagi ja trimmerit.

Vaatluse käigus ilmnes et, mis asub Tallinnas, Rahumäe tee 6 garaažis on sinist värvi; ATV,

mullane; 4 rattaline; istme peale kirjutatud KAZUMA; istme all kollane vedru, samuti eest vaadates on ATV-l kaks kollast vedru. Eest vaadates jääb paremale mootori külg, mille peale kirjutatud KAZUMA. Mootoril numbrid paremal pool eest vaadates 0501 ja P024J. Vasakul pool mootoril kiri JAPAN. Ees on rattad kitsamad, taga laiemad.

Paadimootor, mis asub samuti Tallinnas, Rahumäe tee 6 garaažis on halli värvi. Peal on kiri HONDA FOUR STROKE. Punane juhe läheb diagonaalselt üle paadimootori. Paadimootoril kirjad BAVJ-1005311, HONDA MOTOR CO. LTD, MADE IN JAPAN (mustal plaadil kiri),

silt EU-RCD 4 EMISSIONS STROKE. Paadimootori kitsamas osas kiri Oil Orain. Paadimootoril sildid tingmärkidega. Mootorsaag, JONSERED mis asub samuti Tallinnas, Rahumäe tee 6 garaažis. Mootorsael kiri POWER, punast värvi, nr 4350353, sae lõikeosal kiri Oregon. Trimmer HUSQVARNA, oranzi värvi, Rootsi toodang, number 9680205-14. Esemed tagastatud peale vaatlust omanikule. Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277) on näha, et Ivar K ja Kalle K on muuhulgas ka süüdi tunnistatud ja karistatud ka eelpool nimetatud esemete varguse toimepanemise eest. Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Ivar K pakkus talle võla

katteks ATV-d müüa. Ta ostis ATV, lisaks ka paadimootori, teisi asju ei mäleta. Velgesid ta

kindlasti ei omandanud. Ivar K ütles, et ATV ja paadimootor on talle antud töötasuna tema Soome tööandja poolt. Osaliselt A.V tasaarveldas Ivar Kiga, sularahas maksis ATV eest umbes 5000 krooni, paadimootori eest 3000 krooni, täpselt ta ei mäleta. Mingeid dokumente Ivar Kil ostetud esemete kohta kaasa ei saanud. Ivar K lubas paadimootori kohta hiljem ostu-

müügilepingu teha, kuid kuna teda võeti peagi vahi alla, jäi see tegemata. Kohe ostu-müügi toimumise ajal ta lepingu sõlmimist vajalikuks ei pidanud, see polnud tema jaoks tähtis. Kuigi velgede ostmist A.V ei kinnitanud, puudub alus kahelda Ivar Ki ütlustes selle kohta, et ta müüs kõik XXXkülas suvilast varastatud esemed A.V-le. Kuigi velgesid läbiotsimiste käigus ei leitud, pole see märkimisväärset tähendust omav asjaolu, kuna need võisid paikneda mingis muus kohas, kus läbiotsimist ei toimetatud või olid juba A.V poolt turustatud.

Seega kõikide eelpool toodud ja analüüsitud tõenditega on tõendatud ATV „Dingo“

97

(kerenumbriga LWOXCDG0061001650), paadimootori „Honda“ (seerianumbriga 005311),

mootorsae „Jonsered“ (seerianumbriga 4350353), trimmeri „Husqvarna“ (seerianumbriga

968020514) ning 4 sõiduauto Opel Calibra velge koos suvekummidega omandamine ja hoidmine A.V poolt, kuna pole mingit alust kahelda Ivar Ki ütlustes selles osas, eriti arvestades seda, et Ivar Ki poolt varastatud esemed leiti kohas, kus A.V hoidis teisi Ivar Ki poolt varastatud ja temalt omandatud asju.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et ajavahemikul 02.02.2008.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas „Szolnoki“ piirkonnas omandas

Annika L teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt 02.02.2008.a kella 20.46 paiku Tallinna linnast XXX asuva kohviku „K“ laualt varastatud,

Jaapani kodanikule TYkuuluva sülearvuti „HP Compaq“ (seerianumbriga CN07423PY5)

väärtusega 8000.- krooni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist süüdistatava A.V

tunnistaja (kannatanu) T Y poolt eeluurimisel 02.02.2008.a. antud ütlustega ( köide II lk. 303 – 304 ); poolt kohtuistungil antud ütlustega; tunnistaja Annika L Harju Maakohtu 01.10.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-8742 (köide IV lk. 234 - 235).

Kohtuistungil avaldatud KrMS § 291 p.5 alusel, kuna T Y ei saa kohtusse ilmuda muu kõrvaldamatu takistuse tõttu, tunnistaja (kannatanu) T Y poolt eeluurimisel 02.02.2008.a.

antud ütlustest ( köide II lk. 303 – 304 ) nähtub, et 02.02.2008.a. kella 15:00 paiku läks aadressil XXX kohvikusse „K“, kus istus välisuksest paremale poole. Jättis oma sülearvuti HP Compaq 67205 2 mudel C 530 SE.FI.EN seeria nr CNO74232PY5, tootenumber GB 901 EA väärtusega 8000 krooni ja Nikon Coolpix 1 beežis riidekotis digi fotoaparaadi (seerianumbrit ei

tea) väärtusega 5000 krooni laua peale, ise läks umbes 15 minutiks WC-sse ja tagasi tulles

avastas, et tema asjad on varastatud. Küsis kohviku külastajate käest, kas nad kedagi kahtlast

isikut pole näinud, mille peale nad vastasid, et polnud kedagi märganud. Valvekaameraid kohvikus ei olnud. On tehtud reisikindlustus kindlustusseltsis „Sompos“. Temale tekitatud kahju on umbes 13000 krooni. Kohtul pole alust kahelda tunnistaja (kannatanu) T Y poolt kohtueelsel uurimisel antud

ütluste usaldusväärsuses tunnistajat kannatanut) on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 , (

alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest

kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale (kannatanule) teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Ka

haakuvad tunnistaja (kannatanu) T Y poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused ka tunnistaja Annika L Harju Maakohtu 01.10.2008.a. poolt kohtuistungil antud ütlustega; kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-8742 (köide IV lk. 234 - 235). Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Annika L

on ta kokku puutunud, nad on tuttavad. Tunneb A.V paar aastat. Vahetult on kokku

puutunud harva. Lihtsalt juhuslikult on näinud. Teda on kriminaalkorras varem varguste toimepanemise eest karistatud.Viimati karistati 2010.a. veebruaris. Ei ole enda poolt varastatud esemetest midagi müünud A.V-le, on selles päris kindel. Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja

Annika L poolt 02.04.2008.a. eeluurimisel antud ütlustest

(köide I lk. 264 pöördel) osa, millest nähtub, et „minu poolt 02.02.08.a. XXX, Tallinnas hotellitoast toime pandud vargusest saadud s/arvuti “HP Compaq” müüsin Paavole (perek. nime ma ei tea), hüüdnimega “Paavst”,

98

kellele helistasin oma mobiiltelefoni SIM-kaardi mälus olevale numbrile (peast ei tea) ja pakkusin talle seda sülearvutit. Ma küsisin selle eest ca 2000 kr ja selle “Paavst” ka maksis.“ Peale nende ütluste avaldamist andis ütlusi selle kohta, et vastuolu enda ütlustes, mida ta täna

kohtuistungil ütles võrreldes sellega, mida ta kohtueelses uurimises ütles, seletab sellega, et polnud meeles. Kinnitab hetkel avaldatud ütluste õigsust. Ei meenu, kuidas tal selline mõte tuli, et sülearvuti just A.V-le müüa.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Annika L poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Harju Maakohtu 01.10.2008.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1-08-8742 (köide IV lk.

234 - 235) nähtub, et Annika L on ka süüdi tunnistatud ja karistatud ka eelpool nimetatud sülearvuti „HP Compaq“ (seerianumbriga CN07423PY5) varguse toimepanemise eest. Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta küll tunneb Annika A, kuid mingeid esemeid ta temalt omandanud ei ole. Kohus leiab, et puudub alus kahelda Annika L ütluste usaldusväärsuses selle kohta, et ta müüs sülearvuti A.V-le. Kuigi ta kohtus algul vastas eitavalt küsimusele, kas ta on mingeid

esemeid A.V-le müünud ning see tingis tema poolt kohtueelses menetluses antud

ütluste avaldamise, põhjendas Annika L väga usutavalt seda, miks ta kohtus andis erinevaid

ütlusi ning kinnitas varem antud ütluste õigsust. On täiesti mõistetav, et pika aja möödumise tõttu võis tunnistajale mitte meenuda arvuti müümise fakt, see asjaolu ei sea tema ütluste õigsust kahtluse alla. Samuti ei oma märkimisväärset tähtsust asjaolu, et sülearvutit läbiotsimiste käigus

ei leitud, see võis asuda mõnes muus kohas, kus läbiotsimist ei toimetatud või hoopis olla läbiotsimiste ajaks A.V poolt turustatud.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et ajavahemikul 01.01.2008.a kuni 05.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja

piirkonnas omandas Marek M teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, ajavahemikul 2004.a juulikuust kuni augustikuuni XXXkülas asuvast JMOÜ

tootmishoonest varastatud paksusmasina „DeWalt“ (seerianumbriga 200124-CT0164) väärtusega 12000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a

teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süüdistatava A.V

süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist

tunnistaja Indrek L poolt kohtuistungil antud ütlustega tunnistaja Aivar Auni `i poolt ; kohtuistungil antud ütlustega tunnistaja Marek M’e poolt eeluurimisel 22.05.2008.a. antud ;

ütlustega 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga (köide II lk. 221 – 223); ja sinna juurde

kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); fototabeliga

12.06.2008.a. asitõendi

vaatlusprotokolliga fototabeliga Põhja ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 40, 41 - 42);

Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Lehesmetsa 31.07.2008.a. kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega (köide IV lk. 278 - 278 pö.).. Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Indrek L

ei ole ta varem kokku puutunud. Talle meenub asjaolusid juba aastaid tagasi J OÜ

tootmishoonest toime pandud vargusest. Arvab, et see oli aastal 2004, aga ta täpselt ei mäleta. Varastati paksusmasin. Selle paksusmasina mark oli Dewatt. See kuulus firmale J OÜ-le. Tema

99 oli seal osanik ja juhatuseliige. Ei mäleta, kas ta politseisse ka kuriteoavaldusega pöördus selles vargusefaktis. Paksusmasin saadi kätte, mingil hetkel helistati politseist ja ta käis sellel järgi. Ei mäleta, kuidas ta tõendas politseile, et tegemist on J OÜ-le kuuluva paksusmasinaga. Arvab, et firmal olid ka mingid dokumendid, mis tõendasid selle masina kuulumist sellele firmale. Ta ei

ole sellest teadlik, kas selle paksusmasina varguse toimepannud isik ka tuvastati politseis menetluse käigus. Ei mäleta, millal selle masina vargusest politseile teatati ja ei tea, kas üldse teatati. Ta ei tea, kas

politsei rääkis või selgitas temale, miks osati tema poole pöörduda, kui teda kutsuti sellele masinale järgi politseisse, ta ei mäleta. Lihtsalt helistati, et tulge järgi ja rohkem ta ei mäleta. Ei tea, ei mäleta, kas tema esitas politseisse selle Dewatti masina kohta dokumente. Ta võis seda teha ja võis ka mitte.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Indrek L poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja Indrek L Ka haakuvad poolt kohtuistungil antud ütlused ka tunnistaja Aivar Auni `i poolt kohtuistungil antud ütlustega tunnistaja Marek M’e poolt eeluurimisel 22.05.2008.a. antud ütlustega ; (köide II lk. 221 – 223); ja sinna juurde kuuluva 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga fototabeliga (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); ja sinna juurde

12.06.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga kuuluva (köide III lk. 40, 41 - 42); fototabeliga Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Lehesmetsa 31.07.2008.a. kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega (köide IV lk. 278 - 278 pö.).. Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga on ta tunnistaja AA

kokku puutunud seoses sellega, A.V tõi mingeid asju tema juurde. Ta tunneb

süüdistatavat umbes viis aastat. A.V pakkus talle osta, kas tal ei lähe vaja puutöötamise masinat Dewatt. Müügiks on see, kui sa võtad asja ja hakkad seda müüma. Aga osta on see, kui võtad asja endale ehk siis ostad ja võtad asja. Dewatt firma masin oli. Umbes 7 – 8 tuhande ringis oli see hind. Nägi masinat ka oma silmaga. A.V kutsus teda enda juurde maja ette Mustamäe teel ja seal ta kaubikust näitas seda. Ta ei tea, kellele masin kuulus. Paavole, ta arvab. Kuulus Paavole. Ta ei hakanud küsima, kelle oma see on, kuna see oli A.V kaubikus ja sellest ta järeldas, et see oli A.V oma. Ei saanud ka öelda, et see A.V oma oli. Aga ta arvas, et oli. Ei ostnud masinat, kuna tal ei ole sellega midagi teha.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja AA`i poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Kohtuistungil avaldatud KrMS § 291 p.5 alusel, kuna Marek M ei saa kohtusse ilmuda muu kõrvaldamatu takistuse tõttu, tunnistaja Marek M’e poolt eeluurimisel 22.05.2008.a. antud ütlustest (köide II lk. 221 – 223) nähtub, et tunneb A.V umbes 10 aastat. Seda kus ja mis asjaoludel ta Paavoga tutvus, ei mäleta. Paavo tegeles pidevalt millegi ostmise, müümise ja

vahetamisega, millega oli võimalik midagi teenida. On müünud A.V-le erinevatel aegadel erinevaid esemeid, osad on olnud varastatud ja osad on olnud isiklikud. 2008.a. alguses

pakkus Alari palvel Paavole müüa paksusmasinat, kollase musta värviline, firma oli „DEWALT“. See oli Alari oma. Ka Alar oli ise kaasas. Paksusmasin oli neil auto pagasnikus,

aga ei mäleta, kelle autoga nad olid. Paavo maksis selle eest ca 2000-3000 krooni Alarile.

Temaga kokkusaamistel ei ole Paavo kutsunud alati enda juurde, vaid oleneb kokkuleppest, kellel aega on ja kokkusaamised on toimunud ka mujal. Kõik teavad, et Paavo ostab igasuguseid esemeid, see jutt liigub suust-suhu edasi.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Marek M’e poolt kohtueelsel uurimisel antud

ütluste usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

100 andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 49 –

50, 51 - 68) nähtub, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Ranna maja, XXX küla, Keila vald,

Harju maakond läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et maja on 1-kordne, 2-toaline;

lukustatud panipaiku ei avatud; hoovis 2 abihoonet; sAs katusealuses peidikud, kuhu on ladustatud erinevaid tööriistu ja seadmeid. Läbiotsimise käigus leiti ka puidutöötlemissüsteem DEWALT, s.-nr. 200124-CT0164. 12.06.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide III

lk. 40, 41 - 42) nähtub, et 12.06.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi paksusmasinat DeWALT. Vaatluse käigus ilmnes et, on kollast paksusmasin DeWALT seerianumbriga 200124-CT0164

värvimetallraamil; alusraam musta värvi; pealmisel küljel musta värvi plaat; plaadi pealmisel küljel kalasabamustrilised süvendid; pealmise plaadi ühel küljel püstine käepide; raami mõlemal

külje ülemises osas sisselükatavad metallist musta värvi käepidemed; mõlemal küljel klapiga roostevabast terasest plaadid; seade puidupuruga määrdunud; kasutatud. Paksusmasin kuulub tagastamisele omanik JMOÜ esindajale Indrek Lle.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Lehesmetsa 31.07.2008.a.

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest

(köide IV lk. 278 - 278 pö.) on näha, et kriminaalmenetluse käigus leidis tuvastamist paksusmasina DeWALT seerianumbriga 200124- CT0164 vargus Alar Pesori poolt.

Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et omandas paksusmasina Marek Me tuttavalt 3000-3500 krooni eest, Marek M vahendas müüki. Ta küsis müüjalt riista päritolu kohta, see vastas, et tööriist kuulub tema onule, kellel enne oli puidutöökoda. Mingeid

dokumente te masinaga kaasa ei saanud, müümise-ostmise kohta mingit dokumenti ei vormistanud. Seega kõikide eelpool toodud ja analüüsitud tõenditega on tõendatud paksusmasina DeWALT seerianumbriga 200124-CT0164 omandamine ja hoidmine A.V poolt

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et ajavahemikul 21.01.2008.a kuni 23.01.2008.a eeluurimisel kindlakstegemata päeval Tallinna linnas Pärnu mnt 238 asuva Järve Selveri juures omandas isiku vahendusel ja isikult, kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas

süüdistust esitatud, 11.01.2008.a Tallinna linnast XXXasuvast Varuosaexpert OÜ-st renditud

ning HLEAS-le kuuluva sõiduauto Mazda 6 (registreerimisnumbriga XXX) väärtusega 195 000.- krooni 4000.- krooni eest, mida hoidis enda valduses ja kasutuses olevas rendigaraažis

Tallinna linnas XXXkuni 04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süüdistatava A.V

süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist 05.03.2008.a. sündmuskoha vaatlusprotokolliga ; tunnistaja Marek (köide II lk. 192 – 194) M’e poolt eeluurimisel 22.05.2008.a. antud ütlustega (köide II lk. 221 – 223).

05.03.2008.a. sündmuskoha vaatlusprotokollist (köide II lk. 192 – 194) nähtub, et

05.03.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi Tallinnas, XXXmaja parkimisplatsil asuvat sõiduautot Mazda 6, registreerimisnumbriga 101MEH. Vaatluse käigus ilmnes et, XXXmaja juures parkimisplatsil seisab tagumise osaga Kadaka pst

suunas sinist värvi sõiduauto Mazda 6 registreerimisnumbriga 101MEH. Sõiduautol on küljes

101 mõlemad registreerimismärgid. Sõiduauto vasakpoolne tagumine uks ja vasakpoolne tagumine poritiib on mõlkis. Sõiduauto vasakpoolsel tagumisel uksel puudub link. Sõiduauto esipamper on vasakpoolsest osast ja keskosast vigastatud. Sõiduauto akna- ja tuleklaasid on terved. Sõiduauto

tagumine klaasiring on toonitud. Sõiduautol on all 5 kodaraga MAZDA originaalvaluveljed, milledel rehvid MICHELIN mõõtmetega 205/55 R16. Sõiduauto ukselukk ja pagasiruumi lukk on välisel vaatlusel terved. Sõiduauto katuse tagaosas keskel asub musta värvi antenn. Sõiduauto uksed on lukustatud. Sündmuskoht fotografeeritud. Kohtuistungil avaldatud KrMS § 291 p.5 alusel, kuna Marek M ei saa kohtusse ilmuda muu kõrvaldamatu takistuse tõttu, tunnistaja Marek M’e poolt eeluurimisel 22.05.2008.a. antud ütlustest (köide II lk. 221 – 223) nähtub, et tunneb A.V umbes 10 aastat. Seda kus ja mis asjaoludel ta Paavoga tutvus, ei mäleta. Paavo tegeles pidevalt millegi ostmise, müümise ja

vahetamisega, millega oli võimalik midagi teenida. On müünud A.V-le erinevatel aegadel erinevaid esemeid, osad on olnud varastatud ja osad on olnud isiklikud. Kusagil 2007

aasta lõpus rääkis talle tema tuttav Martti PajoM, et tal on raha vaja ja ta pakkus müüa ühte Mazda 6, sinist värvi, millega oi juba näinud varem Marttit sõitmas. Martti sõnul oli see sõiduk renditud, renti oli pikendatud; ka rääkis ta vahepeal seda, et maksab selle auto eest ka liisingut,

sest oli selle välja ostnud. Martti sõitis selle autoga ringi mitu nädalat, juhipoolne külg oli avariiline. Martti tahtis saada auto eest niipalju kui võimalik, kuid summa miinimum ei olnud tema jaoks nii oluline, sest tal oli hädasti raha vaja. Martti on tema hea sõber ja ta usaldab teda.

Seetõttu oli nõus teda aitama ja ta võttis ühendust A.V-ga . Helistas talle ja rääkis sellest autost, et Marttil on raha vaja. Kuna Paavo ei küsi kunagi eseme päritolu, siis ei huvitanud

teda ka seekord, mis autoga tegemist on. Ta oli nõus selle auto eest raha andma. Martti teab Paavot ise ka, aga tema tunneb teda paremini ja ta viis nad lihtsalt kokku. Paavo ütles, et ta ise ei tule, aga saadab raha tooma Urmase (perekonnanime ei tea, elukoht Kalda tn., aadressi ei tea).

Urmast tunneb juba ammu läbi oma tuttavate. Samal päeval, kui helistas Paavole, sai kusagil Järve Selveri kandis kokku Urmase ja Marttiga, kes tõi sõiduki. Ta nägi, et Urmas andis Marttile raha, seda võis olla ca 4000 krooni. Millistel tingimustel ta auto andis, ta ei kuulnud ega täpselt selgitada ei oska. See võis olla sõiduki müük või pantimine saadud raha tagatisena. Urmas sõitis autoga sealt minema. Rohkem pole ta seda sõidukit enam näinud ega tea, kelle valduses see on. Läbi aegade on Paavo talle müüa pakkunud igasuguseid erinevaid esemeid: mobiiltelefone,

audiotehnikat, fotoaparaate. On vist kunagi mõne mobiiltelefoni temalt ka ostnud, sest ta on soodsamalt saadud kui Klusest, aga millised konkreetselt, ei mäleta. Temaga kokkusaamistel ei ole Paavo kutsunud alati enda juurde, vaid oleneb kokkuleppest, kellel aega on ja kokkusaamised on toimunud ka mujal. Kõik teavad, et Paavo ostab igasuguseid esemeid, see jutt liigub suust- suhu edasi.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Marek M’e poolt kohtueelsel uurimisel antud

ütluste usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena.

Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema seos kõnealuse

sõiduautoga seisneb selles, et Marek M palus tal kõnealusele autole leida remontija. Ta tegi

autost fotod ja saatis need oma tuttavatele remondimeestele. Lõpuks pidi autot remontiva

hakkama UE, kuna tema reageeris kõige operatiivsemalt ja tegi ilmselt ka kõige soodsama pakkumise. Kohus leiab, et puudub igasugune alus kahelda Marek Me ütlustes selle kohta, et A.V

soovis autot osta, huvitumata selle päritolust ning andis UEi kätte ka raha auto eest, mille viimane andis Martti PajoMle. Kuigi auto võti ja dokumendid olid UEi käes, ei ole see A.V

süüd välistavaks tõendiks, kuna on alust eeldada, et UE tõesti pidi kõnealust autot remontima. A.V on ise kinnitanud, et asus aktiivselt otsima autole remontijat. Kuna tema seos autoga oli tema enda sõnul olematu, puudus tal tegelik vajadus seda teha ning asjaolu, et ta hakkas operatiivselt otsima võimalust autot remontida, viitab üheselt isiklikule huvile see

102 auto korda saada ning eeldatavalt hiljem turustada.

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et ajavahemikul 2008.a veebruarikuust

kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 ja

Puhangu tänava asuva maja piirkonnas omandas Andres P ja Kalle K teadvalt kuriteo

toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 2008.a

veebruarikuust kuni märtsikuuni Harjumaalt XXX asuvalt krundilt varastaud, Scruuv OÜ-le

kuuluva generaatori „SDMO LX3000“ (seerianumbriga 48/2006-46761000-011) väärtusega

11000.- krooni, mida hoidis enda valduses ja kasutuses olevas panipaigas Tallinna linnas

XXXkuni 04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süüdistatava A.V

süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist

tunnistaja Aimur M poolt kohtuistungil

antud ütlustega 04.03.2008.a. ;

läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 16 – 17, 19 - 24); 12.06.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 145, 146); Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277).. Kohtuistungil andis

ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga tunnistaja Aimur M

ei ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikus 2007-2008 on toime pandud tema vara vargust,

ta arvab, et äkki oli 2007, aga ta ei mäleta täpselt. Aadress oli XXXküla, Saue vald, Harjumaa ja varastati elektrigeneraator, elektritrell, õhukompressor. Ta tegi avalduse küll politseisse. Millal ta seda tegi, ta ei mäleta. Hiljem.

Varastatud tööriistadest on hiljem kätte saanud elektrigeneraatori. Tema meelest ütles politsei seda, et kuskilt kokkuostja garaažist mingisuguse haarangu käigus saadi elektrigeneraator kätte.

Tema sai generaatori kätte Rahumäe tee politseist. On sada protsenti kindel, et tal on garantiidokumendid alles. Tal on kõige kohta ja siiamaani alles. Kui ta avastas varguse, siis ta mõtles, et nagunii Eesti politsei seda üles ei leia. № ta ei suhtu Eesti politsei töösse just kiidusõnadega. Aga kuna tema naabrimees on abipolitseinik ja ta kuulis, et keegi oli kätte saadud ja siis ta tegi avalduse politseisse. Ta ei mäleta, kas see oli nädal või kuu hiljem. Naabrimehe palvel ta tegi avalduse. Avalduse tegemise ajaks ei olnud generaatorit kätte saanud.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja Aimur M poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja Aimur M Ka haakuvad

poolt kohtuistungil antud ütlused ka 04.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga ja sinna

juurde kuuluva (köide I lk. 16 – 17, 19 - 24); fototabeliga

12.06.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga Harju ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 145, 146); Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277).. 04.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 16 – 17, 19 - 24) nähtub, et 04.03.2008.a. teostati aadressil XXX, Tallinnas krt. 41-56 trepikoja all

asuvas abiruumis läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et XXXon 5-kordne kortermaja, mille trepikodade all asuvad garaažiboksid ja abiruumid. Krt. 41-56 trepikoja all paremal asuva

abiruumi metallkattega uks on suletud Vasar-tüüpi luku ja tabalukuga. P. A.V kasutuses olevast sõidukist leitud nööp-magnetvõtmega võti „Silca” abiruumi lukke ei ava. Abiruumi uks

103 avatud menetleja poolt lukustuse kõrvaldamisega. Abiruum koosneb 2-st pikliku kujuga eraldi ruumist, millest esimese kohale vasakusse seina väljub prügišaht, mille vastasseinast paremale jääb lukustamata uks. Läbiotsimisel leiti generaator. 12.06.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide III

lk. 145, 146) nähtub, et 12.06.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi generaatorit SDMO LX 3000. Vaatluse käigus ilmnes et, generaator SDMO LX 3000 seerianumbriga 48/2006-4676100-011 on musta värvi metallraamil; raamil mõlemal küljel sinist värvi tahvlid kirjaga SDMO LX 3000 www.sdmo.com; keskmises osas mootoriplokk; mootor kaetud metallvõrega; mootori kleebisel number 060809881178; ühel käepidemel värviline kleebis ohutusjuhiste logodega; kasutatud. Generaator kuulub tagastamisele omanik Scruuv OÜ esindajale Aimur Mle. Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277) on näha, et Andres P ja Kalle K on muuhulgas ka süüdi tunnistatud ja karistatud ka eelpool nimetatud generaator SDMO LX 3000 seerianumbriga 48/2006-4676100-011 varguse

toimepanemise eest.

Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ostis generaatori välja Puhangu pandimajast, see kuulus Kalle Kile, kes oli Peeter Kil palunud selle pandimajja anda. Ostis generaatori 2500 krooni eest, lisandus intress. Seda, et generaator kuulus Kalle Kile, ütles talle Kalle K ise

Tõendamist on leidnud, süüdistatav A.V et ajavahemikul 18.02.2008.a kuni

04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas omandas Ivar K teadvalt kuriteo

toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 18.02.2008.a kell 10.00 kuni 19.02.2008.a kell 12.00 Harjumaalt XXXkülast suvilakooperatiivist T varastatud, S Ž kuuluva elektrisae „Partner“ (seerianumbriga 61173407) väärtusega 1200.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana A.V end käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

KarS § 202 lg.2 p.2,3 järgi süüdi ei tunnistanud.

On süüdistatava A.V

süü selles episoodis leidnud täielikult tõendamist

tunnistaja S Ž `i poolt kohtuistungil antud ütlustega tunnistaja Ivar K’i poolt

;

eeluurimisel 29.05.2008.a. antud ütlustega 05.03.2008.a. (köide I lk. 323 – 324); läbiotsimisprotokolliga fototabeliga

ja sinna juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); 05.06.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 137, 138 - 139); Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08- 12226 (köide IV lk. 236 - 277).. Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei tunnistaja S Ž

ole ta varem kokku puutunud. Ta mäletab paar aastat tagasi tema vara suhtes toimunud vargust.

Vargus toimus XXX külas, XXX vallas, aianduskooperatiiv T. Varastati elektrisaag, pikendusjuhe. Need ta sai tagasi. Neli autovelge koos rehvidega, no valuveljed. Väga palju oli

lihtsalt lõhutud vara. Pöördus selle vargusega seoses politsei poole kuriteoavaldusega. Kutsus

kohe politsei välja. Ühe sae ja pikendusjuhtme sai tagasi. Sae ja pikendusjuhtme sai tagasi Rahumäe teelt. Ise vaatas angaaris asju ja leidis enda asjad üles. Ta arvab, et tol hetkel, kui saag

varastati, siis tal oli mingi tehniline pass olemas ja politseis võrreldi selle numbrit. Pikendusjuhtmed 20 meetrised ja 50 meetrised on põhimõtteliselt ühesugused ja üks anti talle. Politsei tuvastas isiku, kes pani toime varguse. Ta teab seda.

104

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja S Ž i poolt kohtuistungil antud ütluste `

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. tunnistaja S Ž i Ka haakuvad ` poolt kohtuistungil antud ütlused ka tunnistaja Ivar K’i poolt eeluurimisel 29.05.2008.a.

antud ütlustega 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokolliga (köide I lk. 323 – 324); ja sinna

juurde kuuluva (köide I lk. 49 – 50, 51 - 68); fototabeliga

05.06.2008.a. asitõendi vaatlusprotokolliga fototabeliga ja sinna juurde kuuluva (köide III lk. 137, 138 - 139); Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk. 236 - 277)..

Kohtuistungil avaldatud KrMS § 291 p.4 alusel, kuna Ivar K `i asukohta ei ole suudetud kindlaks teha, (köide I tunnistaja Ivar K’i poolt eeluurimisel 29.05.2008.a. antud ütlustest lk. 323 – 324 ) nähtub, et A.V teab juba 10 aastat. Teab teda ka hüüdnimega „Paavst“. Sattusin temaga kokku kui Marek M müüs „paavstile“ mingeid asju, ta ei mäleta, mis sellel korral müügiks läks. Hakkas ka ise kasutama seda võimalust, et Paavstile asju müüa, eriti sagedaseks läks see viimase 6 kuu jooksul. „Paavstil“ oli peaaegu alati raha, ta ostis ka alati kõik,

mida talle pakkusin, talle ei pidanud midagi selgitama esemete päritolust, sest ta ei küsinud kunagi, kust olin asjad saanud ja raha maksis ta kohe. Olen kasutanud aegade jooksul ka asjade

pantimise võimalust, on need asjad hiljem välja ostnud. Olen viinud ka oma isiklikke asju, näiteks automaki, mis jäi välja ostmata, sest ei ole olnud raha. Laenuraha puhul oli keskmiselt 500,00 krooni laenu näite korral tagamismaksmise protsent ca 700,00 krooni. Olen minu poolt

toime pandud varguste osas ka kahtlustatavana ütlused andnud ja ma jään nende juurde.

Viimastest vargustest, mida panin tihti toime Harjumaal 2007/08.a. olen valdavalt kõik asjad

viinud Paavole. Nii viisin Paavole mõned päevad enne aastavahetust 2007/08.a. XXXkandist garaažist koos Kalle Kiga varastatud paadimootori, trimmeri, sae, valuveljed, kummid ja ATV.

Samuti naistepäeva paiku 2008.a. Saue kandist varastatud teise ATV. Viimatinimetatud ATV äravedamiseks sain A.V-lt kaubiku rendiks raha, sest olin talle juba rääkinud ATV-st, mida ta tahtis ära osta. Mõlemad ATV-d vedasin ära sama rendikaubikuga. Ka ostis Paavo ära need varastatud tööriistad, aiatarvikud- ja tööriistad, -seadmed, mida olen varastanud Harjumaalt ja need kohad ette näidanud. Kuna neid esemeid on palju, mida olen Paavole müünud, siis ei oska ma neid kõiki täpselt loetleda. 05.03.2008.a. läbiotsimisprotokollist fototabelist

ja sinna juurde kuuluvast (köide I lk. 49 –

50, 51 - 68) nähtub, et 05.03.2008.a. teostati aadressil Ranna maja, XXX küla, Keila vald,

Harju maakond läbiotsimine. Läbiotsimise käigus selgus, et maja on 1-kordne, 2-toaline;

lukustatud panipaiku ei avatud; hoovis 2 abihoonet; sAs katusealuses peidikud, kuhu on ladustatud erinevaid tööriistu ja seadmeid. Läbiotsimise käigus leiti ka mootorsaag PARTNER. 05.06.2008.a. asitõendi vaatlusprotokollist fototabelist ja sinna juurde kuuluvast (köide III lk. 137, 138 - 139) nähtub, et 05.06.2008.a. toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi elektrisaagi Partner.

Vaatluse käigus ilmnes et, on kollast ja musta värvi. Elektrisae nöör on elektrisaag Partner musta värvi, vajutamise nupp on halli värvi, saele on kirjutatud kollaste tähtedega PARTNER. Elektrisael on valge kleeps, kus on märgistatud tehnilised andmed: Husqvarna, mudel P1535+cn, tootekood 953900571, seerianumber 61173407, valmistamisaasta 2006, pärit Itaaliast ja kollane kleeps, kus on kirjutatud mustade tähtedega PARTNER ja viis joonistust. Sael on musta värvi plastikkaitse. Harju Maakohtu 29.12.2008.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1-08-12226 (köide IV lk.

236 - 277) on näha, et Ivar K on muuhulgas ka süüdi tunnistatud ja karistatud ka eelpool nimetatud elektrisae „Partner“ (seerianumbriga 61173407) varguse toimepanemise eest.

Süüdistatav A.V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta ei saa kinnitada ega ümber lükata sae omandamise ja hoidmise fakti.

Seega kõikide eelpool toodud ja analüüsitud tõenditega on tõendatud elektrisae „Partner“

105 (seerianumbriga 61173407) omandamine ja hoidmine A.V poolt, kuna pole mingit

alust kahelda Ivar Ki ütlustes selles osas, eriti arvestades seda, et Ivar Ki poolt varastatud esemed leiti kohas, kus A.V hoidis teisi Ivar Ki poolt varastatud ja temalt omandatud asju.

Kohus leiab, et tunnistajaid UEi, KP`t ja AA`i ei saa tõendiallikana usaldada nad ning

tuleb tervikuna tõendikogumist välja jätta. Eelpool nimetatud tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlused said avaldatud ka asja kohtuliku arutamise käigus KrMS § 289 lg. 1

alusel usaldusväärsuse kontrolliks. Tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega

kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning isikud ei suutnud mõistusepäraselt ning arusaadavalt selgitada erinevatel ajaperioodil antud ütluste nii kardinaalse

erinevuse põhjusi. Seega tuleb nimetatud tunnistajate ütlused tõendid tervikuna kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta.

Kohus rahuldab vanemprokurör Eve Soostari taotluse ning edastab materjalid tunnistajate UE’i, KPja AA’i suhtes KarS § 320 lg.1 alusel kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks Põhja Ringkonnaprokuratuurile.

Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus on täielikult leidnud tõendamist, et A.V-le

esitatud süüdistuses nimetatud esemete näol on tegemist süütegude ning nimelt varguste

tagajärjel saadud varaga. Nimetatud asjaolu on kõigil juhtudel tõendatud tunnistajate (vara

omanike) ütlustega, kelle ütluste tõepärasuses puudub alus kahelda ning paljudel juhtudel ka

käesolevaks momendiks jõustunud kohtuotsustega, millest nähtuvalt on kuriteo toime pannud isikud (Kristo P, Andres P, Ivar K, Kalle K, Kaido M, Annika L, Jako S ) tunnistatud süüdi A.V-le esitatud süüdistuses nimetatud esemete varguses. Valdav enamus varastatud

esemetest on käesolevaks momendiks nende omanikele tagastatud. Väga paljudel juhtudel on vara omanikud neile kuuluva vara kuuluvuse tõendamiseks esitanud ka dokumendid (arvete koopiad, ostutšekid, garantiitalongid, garantiilepingud), milledel on fikseeritud seerianumbrid, mõningatel juhtudel on vara omanikud neile kuuluvad esemed ka ära tundnud teatud spetsiifiliste ainult neile teada olnud tunnuste järgi. Ning eeltoodu alusel puudub alus kahelda selles, et ära varastatud esemed, said tagastatud just nimelt nende õigetele omanikele. Aastaid hiljem aset

leidnud kohtuliku arutamise ajal suutsid tunnistajad (asjade omanikud) suhteliselt täpselt nimetada neid eritunnuseid, millede järgi nad politseis endale kuuluva eseme ära tundsid.

Kuigi A.V on kohtuistungil andnud ütlusi, mille kohaselt ta kõiki esemeid ei omandanud vahetult enda tarbeks, ei oma nimetatud asjaolu tähendust, sest kuriteo objektiivne koosseis on täidetud ka juhul kui vara omandamine on toimunud kolmandale isikule.

Subjektiivsest küljest eeldab KarS §-s 202 ettenähtud kuritegu tahtlust kuriteokoosseisu asjaolude suhtes ning koosseis on täidetud kui vara omandaja (hoidja) tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Piisab kui vara omandaja (hoidja) peab võimalikuks vara süüteolist päritolu.

Kohus leiab, et A.V omandas ja hoidis süütegude tulemusena saadud vara vähemalt kaudse tahtlusega ja seda järgmistel põhjustel:

Osadel A.V poolt omandatud esemetel olid eritunnused, mis üheselt viitasid vara

mittekuulumisele seda müüvale isikule. Nii näiteks müüs Jako S enda ütluste kohaselt A.V `ile laserloodi, mille peal oli K OÜ kleebis. On ilmne, et nimetatud asjaolu tinginuks vajaduse kontrollida, milline õiguslik alus on Jako S l müüa kõnealuse firma vara või kontrollida vahetult kõnealusest firmast, kas Jako S `l on seda vara õigus müüa. A.V poolt omandatud Madis M `le kuuluva arvuti sisselogimisaknas oli omaniku e-

mailiaadress. Kuivõrd A.V on kinnitanud, et kontrollis arvuti omandamisel selle korrasolekut, on välistatud, et tal jäi nimetatud asjaolu märkamata. On ilmne, et e-mailiaadress

106 sisselogimisaaknas viitab arvuti tegelikule kasutajale ning seda olnuks lihtne kontrollida, paludes arvuti müüjalt vaadata tema isikut tõendavat dokumenti ja/või uurides arvuti müüjalt kõnealuse e-mailiaadressi omaniku andmeid. Samuti on tuvastatud, et arvutisse oli selle tegeliku omaniku

poolt salvestatud mitmeid faile. On ilmne, et kui arvuti tegelik omanik soovib arvutit müüa, kustutab ta sellest eelnevalt kõik enda poolt loodud dokumendid. A.V väide selle kohta, et ta ei tahtnud teise isiku dokumentides sorida viitab tegelikult sellele, et ta oli kursis

sellega, et arvutis on eelmise omaniku poolt kustutamata dokumente ning nimetatud asjaolu omakorda pidanuks arvuti omandajas tekitama põhjendatud kahtlusi omandatava arvuti päritolu

kohta. A.V väide kohtuistungil selle kohta, et ta kontrollis arvutit ostes internetiaadressil hp.com., sisestades arvuti seerianumbri, ega tegemist pole varastatud arvutiga, on paljasõnaline.

Mõned A.V poolt omandatud esemed olid mittekomplektsed. Nii olid MMja

TYkuuluv arvuti varastatud ilma juhtmeteta. Digitaalkaameral Fuji Finepix Pro S3 puudus

objektiiv. Janek T `le kuuluv laste ATV oli varastatud ilma süütevõtmeta, pärast läbiotsimise

käigus ATV leidmist ilmnes, et ATV süütelukk oli maha võetud, asemele oli pandud starter

nupuga. Nimetatud asjaolu tinginuks kindlasti kahtlused esemete päritolu osas kui selle omandajal olnuks soov omandada müüja seaduslikus omandis olev ese. A.V on ka 09.04.2002. aastal Tallinna Linnakohtu poolt kriminaalkorras karistatud

teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise ja hoidmise eest rahatrahviga 100

päevamäära ulatuses, s.o. summas 2800 - krooni. (köide III lk. 184 – 187 pö.). On ilmne ja

iseeneset mõistetav, et isik, keda on analoogse kuriteo toimepanemise eest varem kriminaalkorras karistatud ning kes soovib edaspidi elada seadusekuulekat elu, suhtub väljaspool selleks ettenähtud kaubandusasutusi esemeid omandades nende päritolu väljaselgitamisse erilise

hoolsusega ja kindlasti ei piirdu isegi vaid äärmiselt pealiskaudse küsimusega eseme müüjale

selle päritolu väljaselgitamiseks. Nagu on näha 9. aprilli 2002. aasta Tallinna Linnakohtu

otsusest olid A.V poolsed ennastõigustavad ütlused samad, mis ta ka käesoleva kriminaalasja raames kohtuistungil andis, ka 9. aprilli 2002.a. eitas A.V enda süüd, kinnitas, et müüja ütles talle, et müüdavad esemed on tema omad ja et müüja sai asjad omanikult

võla katteks, kuna omanikul polnud raha tehtud töö eest maksta. Ka A.V poolt käesolevas kriminaalasjas kohtuistungil antud ütlustes, ilmneb analoogne kirjeldus ning nimelt kinnitas A.V, et Ivar K andis või osaliselt müüs talle tööriistu, mida ta sai oma Soome tööandjalt saamata jäänud palga katteks. A.V teadis, et Kristo P, kellelt ta tööriistu ostis, on varem varguste eest karistatud

isik, mida tõendab 29.08.2005 aasta Tallinna Linnakohtu kohtuotsus kriminaalasjas nr. 1- 1489/05 (köide I lk. 320 – 322), millest nähtuvalt on KPsüü on muuhulgas tõendamist leidnud tunnistaja A.V ütlustega, mille kohaselt tunneb ta Kristo P umbes paar aastat. 2004 sügisel helistas tunnistajale KPja ütles, et Ivar K tuleb tunnistaja juurde WC pottidega ja ta ise tuleb neile õhtul järele; ka ütles KP tunnistajale, et ta saab laost soodsama hinnaga ja ka väikese

defektiga Ka odavamalt. Lõuna ajal kohtus tunnistaja Ivar Kiga, kes tõstis oma autost välja 2 WC potti (Gustavsberg), tunnistaja pani need oma autosse. Pottide soodsa hinna tõttu (1200.00 krooni) otsustas tunnistaja need Kristo P ära osta. Tunnistaja andis pottide eest Kristo P 2000.00 krooni. KPrääkis tunnistajale, et juhul, kui tal on veel soovi, siis saab laohinnaga muretseda pea kõiki sanitaartehnika Ku. Paar päeva hiljem helistas KPtunnistajale ja uuris, kas tunnistajal on veel mingisuguseid Ku vaja, tunnistaja soovis osta paar segistit. Ivar K tõi tunnistajale 2 segistit öeldes, et need on Kristo P. Õhtul kohtus tunnistaja Kristo Pga ja andis talle segistite eest 700 –

800 krooni. Detsembris 2004 helistas tunnistajale meesterahvas nimega Sander ja küsis, kas

tunnistajal on müüa segistit. Tunnistaja vastas, et tal on üks tuttav, kelle kaudu selliseid asju saab. Tunnistajale helistas Kristo P, kes küsis, kas tunnistaja ei soovi segistit osta, tunnistaja

soovis osta „Raindance“ tüüpi segistit. 28. detsembril 2004 helistas tunnistajale KPja ütles, et

segisti on olemas. Õhtul tõi KPtunnistajale segisti ära, tunnistaja läks järgmisel päeval Sandri nimelise meesterahvaga kohtuma Mustamäe Hesburgerisse, seal peeti tunnistaja politseitöötajate poolt kinni. Tunnistaja ei teadnud, et KPpoolt vahendatud K oli varastatud, tunnistaja uskus, et KPsaab Ku laost, soodushinnaga.

107

A.V kinnitas käesoleval kohtuistungil, et KPselgitas talle hiljem, et tegemist oli arusaamatusega. Isegi kui selline selgitus oleks tõepoolest aset leidnud (tegelikkuses tuleb seda

pidada paljasõnaliseks väiteks), on ilmne, et selline situatsioon pidanuks A.V `is äratama kahtlusi ja ebausaldusväärset suhtumist Kristo P poolt müügiks pakutava vara suhtes. Vaatamata sellele omandas A.V ka edaspidi korduvalt KP`lt tööriistu, kontrollimata piisava hoolsusega, kas viimasel on seaduslik õigus neid talle võõrandada.

Kohtuistungil avaldati Jako S ja Ivar K `i ütlused, millest nähtuvalt ostis A.V

valimatult kokku kõike, ta maksis talle toodud asjade eest väga vähe ja ta ei tundnud huvi

esemete päritolu kohta. Jako S on lisanud, et A.V teadis, et ta on narkomaan ja

varguste eest karistatud isik. A.V teatakse varaste ja narkomaanide hulgas kui Tallinna kokkuostjat, tal on üle linna kuulsus, et talle võib kõike pakkuda ja et ta annab raha liiga

vähe. Kuigi kohtuistungil avaldati nii Jako S ja Ivar Ki poolt kohtueelses menetluses tunnistajana kui kahtlustatavana antud ütlused, ei ole alust kahelda ka nimetatud isikute poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste tõepärasus, kuivõrd need on kooskõlas nende poolt

tunnistajana antud ütlustega, kus isikuid oli eelnevalt hoiatatud vastutuse suhtes ütluste

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest. Kohtuistungi

käigus ei ilmnenud selliseid asjaolusid, mis tinginuks kahtluse Jako S ja Ivar Ki poolsete ütluste usaldusväärsuses. Võla olemasolu Ivar K `il A.V ees pole samuti käsitletav tema ütluste usaldusväärsust kahendava asjaoluna.

A.V kinnitas kohtuistungil, et ta ei teadnud, et talle korduvalt erinevaid esemeid müünud Kristo P, Ivar K, Marek M, Jako S ja Kalle K on varem kriminaalkorras varguste eest

karistatud isikud. Kohus leiab, et A.V poolsed sellekohased ütlused on

paljasõnalised. On ebausutav, et info selle kohta, millega eelpool nimetatud isikud tegelesid, polnud jõudnud nii kõnealuste isikute enda suust kui ka nende tutvus - sõprusringkonna kaudu

A.V-ni . Kõigi nende isikute kontakttelefoni numbrid olid salvestatud A.V

`i telefoni mällu, mis viitab üheselt sellle, et tegemist polnud A.V juhututtavatega. Kuna tegemist oli tutvusringkonnaga, kus sisuliselt kõik tundsid kõiki, olles kas kuriteokaaslased või muidu tuttavad, olnuks A.V `il vastava soovi korral olnud väga

kerge kontrollida nende inimeste, kellelt ta neid esemeid kokku ostis, tausta. Osad nimetatud isikutest müüsid talle kalleid tööriistu korduvalt, mis tinginuks õigustatud tähelepanu selle vastu, kust isikud sellised tööriistu hangivad ja milline on nende tegelik päritolu. On ilmne, et A.V `i väide selle kohta, et ta usaldab inimesi ja seda, mida nad ütlevad, on paljasõnaline. Isik, kes enda väitel on ärimees ja kes on enda igapäevaseks tegevusalaks võtnud ärilise sisuga tegevuse, pole kindlasti nii naiivne ja mingis enda jaoks väljamõeldud maailmas elav inimene, kes kontrollimatult usaldab ükskõik kui ebausutavalt kõlavaid väljamõeldisi. On tuvastatud, et A.V ostis esemeid nende tegelikust väärtusest oluliselt odavamalt.

Kuigi A.V väitis kohtuistungil, et omandatud tööriistad ja muud esemed olid kasutatud ja seetõttu oli nende väärtus langenud, lükkavad sellekohase väite vähemalt osaliselt umber jõustunud kohtuotsused, milledega muuhulgas on loetud tuvastatuks varastatud ja hiljem

A.V poolt omandatud esemete väärtused, mis on oluliselt kõrgemad sellest väärtusest, mille eest A.V neid esemed omandas. Tähelepanuväärne on see, et mitte

ühegi eseme puhul ei tundnud A.V huvi, kas eseme müüjal on olemas ka mingid

dokumendid nende eseme kohta, kas ostudokumendid, arved, tšekid, tehnilised passid, garantiitõendid jne.. Mitte ühegi eseme omandamisel, ükskõik kui hinnaline see ese oli, ei sõlmitud ostu-müügidokumenti. A.V `il polnud ette näidata ühtegi ostutšekki, kuigi

väidetavalt ostis ta nii mõnedki esemed pandimajadest. On selge, et pandimajast eseme

omandamisel saab isik ka vastava ostutšeki. A.V väitis kohtuistungil, et peab võimalikuks mingite dokumentide või ostutšekkide olemasolu tema kodus, kuid ei saanud neid

politseisse esitada, kuna ta võeti enne vahi alla. Need A.V poolsed väited on

paljasõnalised, sest kui sellised dokumendid oleks olnud tema elukohas olemas, oleks need

kindlasti läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud ning kui sellised dokumendid oleks A.V

`il ka reaalselt olemas olnud, oleks ta need kindlasti esitanud kohtuistungil, kindlustamaks enda kaitseversiooni.

108

Eeltoodu alusel on olemas põhjendatud alus seisukohavõtuks, et A.V tegutses

temale esitatud süüdistuses nimetatud esemeid omandades ja hoides vähemalt kaudse tahtlusega.

Ka , et Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-124-96 leidnud isiku poolt süstemaatiliselt müügiks pakutav tehnika, mis oli ilma valmistajafirma dokumentatsioonita, mis välistab

selle pärinemise ühelt ja samalt omanikult ja hinnaga, mis oli tunduvalt madalam

turuhinnast – kinnitab tõsikindlalt, et selline vara on saadud kuritegelikul teel ning, et sellise järelduse tegemine ei vaja eriteadmisi ega spetsiaalset ettevalmistust ühes või teises inimtegevuse sfääris, ning on seega üldtuntud asjaolu.

Seega on tõendamist leidnud, et A.V isikuna, kes on varem toime pannud

teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise, ajavahemikul 06.07.2005.a kuni

04.03.2008.a omandas jätkuvalt erinevatelt isikutelt teadvalt kuriteo toimepanemise

tulemusena saadud vara suures ulatuses (kokku vara summas 657 263,35 krooni), mida

hoidis erinevates tema valduses olevates hoonetes ja ruumides kuni 2008.a märtsikuus

teostatud läbiotsimisteni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist on kuriteo

toimepanemise tulemusena saadud varaga - seega on tõendamist leidnud, et A.V

oma tahtliku tegevusega pani toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise vähemalt teist korda, suures ulatuses, s.o. KarS § 202 lg. 2 p. 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendamist ei ole leidnud, süüdistatav A.V et oleks ajavahemikul 2008.a

veebruarikuust kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas omandanud

eeluurimisel tuvastamata isikult ilma Relvaseaduse §-s 32 ettenähtud relvasoetamisloata

laskekõlbuliku jahipüssi TOZ-32 (seerianumbriga 34197) ning jättes soetatud relva

registreerimata Relvaseaduse §-s 33 ettenähtud korras, hoidnud jahipüssi TOZ-32 ilma

Relvaseaduse §-s 34 sätestatud relvaloata enda valduses ja kasutuses olevas keldriruumis

Tallinna linnas XXXkuni 04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni. – seega ei ole tõendamist leidnud KarS § 418 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine A.V poolt.

Prokurör loobus selles osas süüdistusest, leides, et kuigi süüdistuse esitamine A.V-le

eelnimetatud karistusseadustiku eriosa paragrahvi järgi oli põhjendatud, tingib tunnistajate poolt ütluste muutmine olulisel määral süüdistusest loobumise eeltoodud osas. Ning A.V tuleb selle episoodis tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

Tõendamist ei ole leidnud, süüdistatav A.V et oleks ajavahemikul 01.01.2008.a kuni 06.01.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas kallutanud tahtlikult Grete K

tahtlikule õigusvastasele teole – ametiasutusele valeandmete esitamise toimepanemisele muu

hüve saamiseks, veendes Grete K võtma enda peale 01.01.2008.a kella 06.40 paiku Tallinna

linnas Mustamäe tee 59 toimunud liiklusavarii põhjustamise, et vabaneda vastutusest väärteo toimepanemise eest ja sellele järgnevast karistusest, mistõttu P.A.V poolt tekitatud tahtluse

tulemusena andiski Grete K 17.01.2008.a Tallinna linnas Rahumäe tee 6 asuvas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariiteenistuses enda menetlusaluse isiku ülekuulamisel

teadvalt tegelikkusele mittevastavaid ütlusis selle kohta, nagu tema oleks olnud 01.01.2008.a kella 06.40 paiku Tallinna linnas Mustamäe tee 59 toimunud liiklusavarii põhjustanud sõiduki roolis, kuigi tegelikkuses pani kõnealuse väärteo toime P.A.V. 07.02.2008.a väärteoasjas nr 2314,08,002493 koostatud otsusega karistati G. Kt Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ning 7431 lg 1 järgi

109

kvalifitseeritavate, 01.01.2008.a kella 06.40 paiku toime pandud väärtegude eest, mistõttu vabanes P.A.V väärteokaristusest. – seega ei ole tõendamist leidnud KarS § 280 lg. 1 – KarS § 22 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine A.V poolt.

Prokurör loobus selles osas süüdistusest, leides, et kuigi süüdistuse esitamine A.V-le

eelnimetatud karistusseadustiku eriosa paragrahvi järgi oli põhjendatud, tingib tunnistajate poolt ütluste muutmine olulisel määral süüdistusest loobumise eeltoodud osas. Ning A.V tuleb selle episoodis tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, vastutust kergendavate asjaolude ja vastutust raskendavate asjaolude puudumist,

võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades.

Süüdistatavat A.V on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, karistatus

kustumata. (köide III lk. 181 – 181 pö., 184 – 187 pö.). Süüdistatavat on A.V

varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest.(köide III lk. 183 – 183 pö.).

Süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteo - kuriteo toimepanemise A.V

tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise vähemalt teist korda, suures ulatuses. Vastutust kergendavad asjaolud ja vastutust raskendavad asjaolud tema puhul puuduvad. Süüdistatav ei tööta ning ta ülalpidamisel on üks alaealine laps. A.V Kuivõrd A.V on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ka analoogse kuriteo toimepanemise eest, saab tema käitumisest teha ainult ühe järeldusi, et ta senisest karistusest

endale vajalikke järeldusi ei ole teinud ning on jätkunud uute analoogsete kuritegude toime panemist, eeltoodut aluseks võttes kohus leiab, et A.V-le tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus 1 /üks/ aasta, 5 /viis/ kuud ja 23 /kakskümmend kolm/ päeva. Kuid arvestades seda, et A.V viibis eelvangistuses pikka aega, siis kohaldades KarS

§ 68 lg.1 sätteid tuleb lugeda see karistus ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemikuga 04.03.2008.a. – 27.08.2009.a.,s.o. 1 /ühe/ aasta, 5 /viie/ kuu ja 23 /kahekümne kolme/ päevaga.

Kriminaalasjas on asitõendiks jahipüss TOZ – 32 seerianumbriga 34197, mis on jäetud hoiule Põhja Politseiprefektuuri relvahoidlasse.

Juhindudes KarS § 83 lg. 2 ja KarS § 421 võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo

toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 83 lg 4 kohaselt konfiskeeritakse ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Asja kohtuliku arutamise käigus ei õnnestunud kindlaks teha kellele see jahipüss TOZ – 32 seerianumbriga 34197 kuulub, et seda tagastada relvaloa olemasolu kontrollimisel omanikule. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud ülalnimetatud tulirelv konfiskeerida.

Antud kriminaalasjas olevad asitõendid, mis on tagastatud nende seaduslikele omanikele, tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel nende seaduslikele omanikele. Asitõendina antud kriminaalasjas olev videokaamera „Sony“ seerianumbriga 1342386, mis on

jäetud hoiule Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlasse, tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle seaduslikule omanikule ÖR.

110 Asitõendina antud kriminaalasjas olev videokaamera „Panasonic“ seerianumbriga J4HD02056, mis on jäetud hoiule Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlasse, tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle seaduslikule omanikule AN. Asitõendina antud kriminaalasjas olev CD – plaat kõnesalvestusega, mis on lisatud kriminaalasja materjalidele, tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

Vastavalt KrMS 180 lg 1 kuuluvad kriminaalasja menetluskulud: määratud kaitsjale makstud

tasu summas 34350.14.-EEK-i (kolmkümmend neli tuhat kolmsada viiskümmend krooni ja

neliteist senti) ning sundraha summas 6525.-EEK-i (kuus tuhat viissada kakskümmend viis

krooni) väljamõistmisele A.Vlt.

A.V-lt ekspertiisitasusid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud tulirelvaekspertiisi eest summas 735.-EEK-i ja DNA – ekspertiisi eest summas 8760.-EEK-i mitte välja mõista, vaid jätta need riigi kanda. Tunnistaja KP kriminaalasja menetlemisel tekkinud kulude katteks tasutud 3473.-EEK-i A.V-lt mitte välja mõista, vaid jätta see riigi kanda.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1, lg.2; 175 lg. 1 p.9; 179 lg.1 p.2, 180 lg. 1,2,3; 311; 312; 313;

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: