1-08-16830/30 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-08-16830

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. septembril 2010.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 15.09.2010.a avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides. Kriminaalasja number 1-08-16830 (ühendatud 07233000330, 08240104797, 08240105111) Kohtunik Pavel Gontšarov Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Kriminaalasi Vassili M.I süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, § 121, § 199 lg 2 p 4,8 järgi, M.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,5,8, § 202 lg 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Anneli Pärt

Süüdistatavad Vassili M.I

Elukoht XXX, isikukood XXX, EV kodanik, algharidus, emakeel – vene keel, töökoht AS XXX Varasemad karistatused:

- 10.12.2001.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p

1,2,3, § 143 lg 2 p 2, § 142 lg 3 p 1 järgi vabadusekaotusega 3 aastat.

- 25.08.2005.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p

4,7,8, § 121 järgi 8 kuud 27 päeva vangistust.

- 19.02.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS

§ 200 lg 2 p 4,8, § 263 p 1,3, § 199 lg 2 p 4, § 121, § 120, § 266 lg 1 järgi 1 aasta 8 kuud 1 päeva vangistust.

- 01.10.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumja poolt KarS §

199 lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1 järgi 6 kuud vangistust.

- 16.02.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS

§ 199 lg 2 p 4 jaägi KarS § 65 lg 1 alusel 6 kuud vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld.

1-08-16830

2

M.I

Elukoht: XXX, asukoht Viru Vangla, isikukood XXX, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused:

- 07.06.1999.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 1 järgi

tingimisi vabadusekaotusega 3 kuud katseajaga 1 aasta.

- 04.10.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p

1,2,3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta.

- 11.04.2005.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p

4,7,8 järgi tingimisi vangistusega 1 aastat katseajaga 2 aastat.

- 29.06.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS

§ 199 lg 2 p 4,5 järgi KarS § 65 lg 2 alusel 2 aastat vangistust.

- 30.06.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja KarS § 199

lg 2 p 4,8 järgi KarS § 65 lg 1 alusel 2 aastat vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsjad Vandeadvokaadid Vladimir Rogulski ja Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON

1) Tunnistada Vassili M.I süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks, kohaldades KarS § 61 sätestatu, 6 (kuus) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Vassili M.I vangistusega 4 (neli) kuud.

KarS § 64 lg 1, 65 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu

Narva kohtumaja 01.10.2009.a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 6 (kuus) kuud,

ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista V. M.I-le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust ja lugeda see karitus täielikult ärakantuks.

Tunnistada Vassili M.I süüdi KarS § 121 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta

vangistust.

Tunnistada Vassili M.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, mõista Vassili M.I-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Vassili M.I vangistusega 1 (üks) aasta.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Vassili M I karistusaja hulka eelvangistuses viibitud

aeg 14.11.2008.a, s.o 1 (üks) päev. Ärakandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Vassili

1-08-16830

3 M.I ei pane toime 3-aastase katseaja kestel uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt:

1) elama aadressil XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

J.N-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

2) Tunnistada M.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistada M.I süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista M.I-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada M.I vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada M.I karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aega 27.11.2008.a kuni 28.11.2008.a, s.o 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuulub 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Karistusaega arvestada alates 24.09.2010.a.

M.I suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks.

Mõista Vassili M.I-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsja Vladimir Rogulski eeluurimisel osutatud õigusabi

eest 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti, kaitsja Galina Tšelnokova

eeluurimisel osutatud õigusabi eest 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 260 (kakssada kuuskümmend) krooni 30 senti, kaitsja Vladimir Rogulski 30.06.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest

780 (seitsesada kaheksakümmend) krooni, kaitsja Galina Tšelnokova 15.09.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni.

Mõista M.I-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsja Vladimir Rogulski eeluurimisel osutatud õigusabi

eest 1982 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks) krooni 40 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 196 (sada üheksakümmend kuus) krooni, ekspertiiside tegemise eest 8298 (kaheksa tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa) krooni, kaitsja Vladimir Rogulski 15.09.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 2400 (kaks tuhat

1-08-16830

4 nelisada) krooni.

Kannatanute BIG Pank AS-i, I. A , M O , S O tsiviilhagid rahuldada. Mõista Vassili M.I-lt välja kuriteoga tekitatud kahjud:

- Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg. 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu) kasuks summas 2520 (kaks tuhat viissada kakskümmend) krooni. Mõista M.I-lt välja kuriteoga tekitatud kahjud:

- I A (sünd. XXX.a, elukoht XXX) kasuks 3500 (kolm tuhat viissada) krooni,

- M O (sünd. XXX.a, elukoht XXX) kasuks 5022 (viis tuhat kakskümmend kaks) krooni.

Välja mõista solidaarselt Vassili M.I-lt ja M.I-lt kannatanu S O (sünd. XXX.a, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 4700 (neli tuhat seitsesada) krooni.

Asitõendid: automaki metallist karkass, mis asub Narva Politseijaoskonna hoiuruumis

(16.08.2008.a konts kviitungile nr. 202) – tagastada omanikule I A kohtuotsuse jõustumisel;

nuga, taskunuga, taskulamp, õhupuss, mis asuvad Narva Politseijaoskonna hoiuruumis

(06.02.2009.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 23) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB

pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1-10-16830, menetluskulud“.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 24. septembrist 2010.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu

kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 16. oktoobrist 2010.a.

1. Kohus tuvastas 1.1 Esitatud süüdistus

Vassili M.I on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 25.08.2005 Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, s.o. varem varguse toime pannud

isikuna, tegutsedes varalise kahju saamise eesmärgil pettuse teel, 16.12.2006 XXX asuvas

korteris sai pettuse teel V D tema isiklikud andmed (isikukoodi, täpsed nimeandmed ja pangakonto numbri), mida kasutades taotles samal päeval mobiiltelefoni teel sms-laenu BIG Pank AS-ilt summas 3000 krooni ja peale laenutaotluse rahuldamist ning laenuraha summas

1-08-16830

5 2520 krooni V. D pangakontole laekumist kandis V. D selle summas V. M.I palvel V. K pangakontole, saadud rahasumma Vassili M.I omastas.

Oma tahtliku tegevusega pani Vassili M.I toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannu varguse, s.t. KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Vassili M.I süüdistatakse selles, et tema 18.03.2007, viibides Narvas, aadressil

Vabaduse 5 asuvas Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja kambris nr. 12, tekkinud tüli

käigus lõi mitu korda vastu nägu ja keha kambrikaaslasele P K , aga seejärel viskas kaks korda tema pihta teritatud lusika, millega tekitas P K füüsilist valu ja lõikehaavad vasaku sääre siseküljel ja parema reie välisküljel. Oma tahtliku tegevusega Vassili M.I pani toime teise inimese tervise kahjustamise, s.t. KarS § 121 ettenähtud kuriteo.

Samuti Vassili M.I süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 19.02.2008 KarS § 199 lg 2 järgi, taas 14.11.2008 kella 04.00 paiku, klaasi purustamise teel tungis Narvas, Mõisa

tn. maja nr. 2a juurde pargitud ja S O kuuluva auto Honda Accord, reg. nr. XXX TFK salongi ja pani toime automakki Blaupunkt maksumusega 1500 krooni ja taskulambi, mis ei

oma materiaalset väärtust, varguse, tekitades kannatanule klaasi vahetamisega seoses

lisakahju summas 3200 krooni. Kannatanu S. O poolt on esitatud tsiviilhagi summas 4700 krooni.

Oma tahtliku tegevusega Vassili M.I pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikupoolt, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4,8 ettenähtud kuriteo.

M.I on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on 11.04.2005 kohtulikult karistatud KarS § 199 lg 2 ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei

ole aegunud vastavalt Karistusregistri seaduse § 25, taas 12.10.2005 kella 02.22 paiku,

tegutsedes võõra vallasasja omastamise eesmärgil, parempoolse tagaukse klaasi lõhkumise

teel, tungis Narvas, Kangelaste tn maja nr. 11 maja neljanda trepikoja juurde pargitud

sõiduautosse VW reg.nr. XXX TFG ja püüdis varastada I A kuuluvat automakki Sony

maksumusega 2500 krooni, kuid ei suutnud tööle hakanud autosignalisatsiooni tõttu seda lõpuni teha ja põgenes sündmuskohalt ära, varastades antud makki juhtimispaneeli, tekitades kannatanule kahju summas 2500 krooni ja arvestades lõhutud ukseklaasi maksumusega 1000 krooni, tekitas kahju üldsummas 3500 krooni.

Samuti tema, olles isik, kes on varem toimepannud varguse, 22.10.2008 kella 21.45 paiku

Narvas, Kreenholmi 12 maja juures, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, pani toime M O kuuluva rahakoti maksumusega 300 krooni, varguse, milles oli juhilubaja Hansapanga kaart

M.O nimele, KÜ Gerassimovi 8 SEB pangakaart koos paroolidega ja hiljem võttis KÜ Gerassimovi 8 kuuluvalt kontolt raha summas 5022 krooni.

Oma tahtliku tegevusega pani M.I toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse,

avalikult, kuid vägivalda kasutamata, sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4,5,8 järgi ettenähtud kuriteo.

Samuti M.I süüdistatakse selles, et tema, olles teadlik, et vara on saadud kuritegelikul teel, 14.11.2008 kella 04.00 paiku Narvas, Mõisa tn. maja nr. 2a juures omandas

Vassili M.I-lt automakki Blaupunkt maksumusega 1500 krooni ning hoidis seda enda juures.

1-08-16830

6

Oma tegevusega M.I pani toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, s.o. KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuriteo.

1.2 Kohtuistung

1.2.1 Vassili M.I Süüdistatav tunnistas end süüdi täielikult talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises, võttis õigeks tema vastu avaldatud tsiviilhagid, ei taotlenud enda

ülekuulamist süüdistatavana ning jäi oma taotluse juurde, et kriminaalasi oleks lahendatud lühimenetluse korras.

1.2.2 V. M.I Kohus avaldas kahtlustatavana eeluurimisel antud ütlusi, millest tuleneb talle inkrimineeritud KarS § 209 lg 2 p 1 kuriteo episoodi kohta, et tema saatis V D teadmata ja nõusolekuta D nimelt taotluse laenu saamiseks. Ta sai tõepoolest firma BIG poolt V D nimele väljastatud raha.

Võib selgitada, et 2006.a. detsembris, täpset kuupäeva ta enam ei mäleta, palus ta endiselt naabrilt V D tema ID kaarti ja pangakonto numbrit. Ta ütles D , et tema arve on arestitud ja tal

ei ole võimalik kätte saada sõbra poolt tehtavat pangaülekannet. D nõustus teda aitama ja andis tema kätte ID kaardi ning nimetas oma pangakonto numbri. Ta ei mäleta enam, milliselt telefoninumbrilt ta saatis V D nimelt firmasse BIG avalduse. D ise seda ei teadnud ja talle

nõusolekut laenu vormistamiseks ei andnud. Temal pangas arvet ei ole. Ta palus abi oma naise vennalt V K . Ta võttis temalt arve numbri ja kandis raha D arvelt üle K arvele. Ta ei mäleta enam, kas ta tegi seda ise, kasutades D paroolikaarti või tegi ülekande D ise. Kui raha oli üle kantud, võttis V K oma arvelt välja raha 2520 krooni suuruses summas. Ta teadis, et võtab välja raha, mille firma BIG laenuna D üle kandis. Osutatud teene eest sai K 200 krooni. Ta maksis ka D 50 krooni selle eest, et ta teda hädast välja aitas. D ise ei teadnud midagi

laenu ja ülekande kohta. Raha, mis jäi peale osutatud teene eest D ja maksmist järele, kulutas ära. (T I lk 33-35)

Nimetatud episoodi kohta kannatanuna ülekuulatud ja kohtu poolt avaldatud

V D (surnud)

ütlustest nähtub, et 2006.a. detsembris Vassili M.I, pettes teda, vormistas tema nimele

SMS laenu BIG pangast, summas 3000 krooni. Selgitab, et Vassili M.I-ga, kes varem elas XXX, on tuttavad juba ligi seitse aastat, suhted olid head. Nüüd ta elab elukaaslase A K

juures Energia tänava ühiselamus. Enne Uut Aastat, tema arvates 2006.a. detsembris, tuli Vassili tema juurde koju ja palus temalt tema arve numbrit ja tema perekonnanime, et tema kaudu oma sõbralt raha saada. /pangaülekandega/. Selgitas, et tema arve on arestitud ja ta ise ei saa raha /ülekannet/. Ta kontrollis. Vassili helistas oma mobiiltelefonilt tema juuresolekul

kellelegi, dikteeris tema andmed, lisas, „helistad, kui üle kantakse". Pärast ta lahkus. Tunni aja pärast tuli tagasi, teatas, et raha on üle kantud. Nad läksid koos kauplusesse „Astri-Narva" ja Hansapanga rahaautomaadist võttis oma arvelt maha raha summas 2520 krooni, /kõik sellel päeval laekunud summa/ja andis kogu summa Vassilile. 2007.a. veebruaris tuli talle posti teel kiri selle kohta, justkui ta oleks sõlminud BIG kompaniiga /Balti Investeeringute grupi Pank

AS, tel.1333/ laenulepingu nr.0611116/96sm, summas 3000 krooni tähtajaga kuni 31.12.2006.a. ja raha pangale ei tagastanud. Teatis, et ta pidi tagastama laenu /võla/ summas 3000 krooni, aga samuti tasuma kulud summas 50 krooni ja viivise. Tema mingit laenulepingut BIG-is ei sõlminud. Tema pangaarvele laekub ainult invaliidsuspension. Arvab, et Vassili M.I kasutas ära tema usalduse ja vormistas ülalnimetatud laenu pangas tema nimele ja sai pettuse teel raha. (T. I lk 1-2)

Kelmuse toimepanemise episoodis samuti kahtlustatavana ülekuulatud ja kohtu poolt

avaldatud ütlustest nähtub, et 16.12.2006 kanti raha V D arvelt tema pangakontole. V K

1-08-16830

7

Mäletab, et 2006.a detsembris, täpset kuupäeva ei mäleta, pöördus tema poole tema õemees

Vassili M.I. Ta ütles, et tal on kiiresti vaja tema ID-kaarti, pangaarve numbrit ja pangaautomaadi kaarti. Milleks tal neid vaja oli, ta ei küsinud. Mõne tunni pärast M.I tagastas tema dokumendid. Möödusid mõned päevad, võttis väljatrüki oma arvest ja nägi, et

tema arvele oli laekumine, kellelt ta ei mäleta enam, võimalik, et D . Laekunud raha võeti kohe maha. Sai aru, et just selle jaoks M.I võttiski talt pangakaardi ja arvenumbri. Kuid

täiendavaid küsimusi ta M.I-le ei esitanud, tema ka talle üksikasju ei rääkinud. Mingit raha ta M.I-lt ei saanud ega teadnud, et ta vormistas laenu V D nimele tema loata. (T I lk 41-43) V. K suhtes oli kriminaalmenetlus eeluurimise poolt lõpetatud ( T I lk 153-154) Kohtu M.I poolt avaldatud V. D Hansapangas kuulunud konto väljavõttelt nähtub, et

16.12.2006 V. D kontole oli üle kantud BIG Pank Asi poolt raha summas 2520 krooni

selgitusega „laen“, „laenusumma 3000 krooni.“ Samal päeval nimetatud summa oli üle kantud V K arveldusarvele. (T I. lk 23)

1.2.3 Vassili M.I Kohus avaldas kahtlustatavana antud ütlusi KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise osas, millest nähtub, et alates 09.03.2007.a. viibis ta Narva arestimaja kambris nr. 21. Lisaks temale oli kambris veel 5-6 inimest. Nende hulgas oli ka P K . Peaaegu

kogu nende koos kinniistumise aja jooksul kuni P saatmiseni Tartu Vanglasse olid nende

vahel küllaltki normaalsed suhted. Umbes 18.03.2007.a, päev enne tema ärasaatmist, leidis nende vahel aset „ sportlik üritus" - poks aja peale. Poks oli rohkem mänguline. Nende käed

olid mähitud käterättidesse ja sel moel nad lõid teineteist. Kui aeg otsa sai, hüüti neile: „ Stopp!" Tema lõpetas, aga P ei lõpetanud. Ta lõi talle kaks korda vastu külge. See oli tema

jaoks küllaltki valus, sest ta ei oodanud neid lööke. Ta sai vihaseks, sest P oli rikkunud

reegleid ja lõi teda käterätti keeratud rusikaga vastu nina, võib-olla ka vastu keha. Pärast ta läks eemale, kus tema asemele oli peidetu teravaks tehtud ese ja viskas selle P suunas. See sattus talle jalga. Peale seda nad rahunesid. Teravaks tehtud eseme viskas ta tualetipotti. Pärast, kui P hommikul etappi läks, nägi ta, et tal oli silm kinni paistetanud. Ilmselt peale seda, kui ta

talle vastu nina lõi. Kust sai P ülejäänud kehavigastused, ta ei tea. Nemad temaga mürasid ainult ühel korral. Võibolla oli tal kambris veel kellegagi konflikte, kuid tema neid ei näinud. Ilmselt ta sel ajal magas või tukastas, mistõttu ta võis lärmile tähelepanu mitte pöörata. (T I lk 61-64)

Kohtu poolt kannatanu avaldatud ütlustest nähtub, et viimati võeti teda vahi alla P K

18.07.2006.a. varguse toimepanemise eest. Kohus leidis aset 2007.a. veebruaris. Karistati kümnekuuse vangistusega. Kui teda vahi alla võeti, viibis esialgu Narva Arestimajas, pärast viidi teda Tartu Vanglasse. 2007.a. talvel / täpset kuupäeva ei mäleta / toodi sinna ka S . Tema perekonnanime ei tea. Ta paigutati temaga ühte kambrisse. Alguses oli kõik normaalne, kuid möödus üpris vähe aega, kui S kodunes ja hakkas talle „ pinda käima". Ta hakkas teda ilma

põhjuseta solvama, aga hiljem ka peksma. Enne seda, kui 2007.aasta märtsis viidi teda uurimistoimingute läbiviimiseks Narva, peksis S teda Tartu Vangla kambris vähemalt viiel

korral. Peksis alati rusikatega vastu keha, rinna piirkonda. Ta ei hakanud vastu, sest ta on

temast tugevam. Vangla personalile ta ei kaevanud, kuid ühe ringkäigu ajal märgati tema sinikaid. Tema viidi arsti juurde. Arst küsis, kuidas on tekkinud peksmisjäljed. Ta ei öelnud midagi, kuid arst ütles kohe valvuritele, et teda on pekstud. S viidi üle teise kambrisse. Nagu ta juba ütles, vist 2007.aasta märtsis, viidi teda uurimistoimingute läbiviimiseks Narva. Ka S toimetati sinna. Nad jõudsid Narva arestimajja ühe etapi koosseisus. Neid mõlemaid paigutati kambrisse nr. 12. Seal oli veel neli inimest. Tema tundis neist R . Nad olid varem temaga koos

karistust kandnud. Mõne aja pärast paigutati nende kambrisse Vassili ja A M . Narva arestimajas tundis S kohe huvi, kas ta kirjutas tema kohta avalduse või mitte. Ta vastas, et ei

kirjutanud, kuid tema seda ei uskunud ja peksis teda. Ta lõi teda vähemalt viis korda

1-08-16830

8

rusikatega. Peale seda peksis ta teda peaaegu igal õhtul. Peksis alati rusikatega vastu keha,

kuid mõni kord sattusid löögid ka vastu nägu. Ülejäänud kambrikaaslased ei reageerinud

sellele mitte mingil moel. Mõne päeva pärast hakkas koos S teda peksma ka Vassili. See

algas harilikult õhtul. S hakkas teda sõimama ning pärast peksis. Vassili ühines temaga. Pekstes surusid nad teda vastu seina ja lõid siis veel mitu korda. Kokku umbes kümme lööki, peamiselt vastu keha. Ta ei karjunud ja abi ei kutsunud, kuna sellest poleks olnud kasu. Mõni

päev enne etappi hakkasid S ja Vassili nõudma, et ta täidaksin nende soovi / millest ta rääkida ei taha /. Tema keeldus. Vassili sai tigedaks. Ta võttis välja teraks ihutud lusika, tõstis käe ja viskas terava eseme tema suunas. Ta ei tea, kuhu ta sihtis, kuid see sattus tema vasaku jala säärde. Pärast ta tõstis selle üles ja viskas uuesti. Terav ese libises mööda parema jala reit. Rohkem ta ei visanud. Kuhu ta terava eseme pani, ta ei näinud. Etapi eelõhtul või päev enne seda, kui teda pidi Tartusse tagasi saadetama, otsustasid nad Vassiliga lollitada. Nad mähkisid

käed käterättidesse ja hakkasid poksima. Nad vahetasid lööke. Vassilil õnnestus lüüa talle vastu vasakut silma. Silm paistetas kinni, aga järgmisel päeval ilmus sinikas. Kui teda etappi

viidi, tundis arestimaja töötaja huvi, kust ta sinika sai. Ta ütles, et nad poksisid Vassiliga. Kui

ta 19.03.2007.a. Tarusse jõudis, viidi teda kohe arsti juurde, kus fikseeriti vasaku silma all

olev sinikas, rinnal olev hematoom, marrastused küünarnukil, seljal, ning kaks torkehaava jalgadel. Silma all oleva sinika suhtes tal Vassilile pretensioone ei ole. Nad lihtsalt lollitasid. Rinnal olev verevalum on S poolt Tartu valglas sooritatud löökide tulemus. Ülejäänud vigastused tekitati talle Narva arestimajas. (T I lk 66-69)

Kohtu poolt tunnistaja avaldatud ülekuulamise protokollist nähtub, et

A M

05.03.2007.aastal võeti teda vahi alla kahtlustatuna huligaansuse toime panemises ja paigutati Narva Arestimaja kambrisse nr. 12. Ta ei mäleta täpselt, mitu inimest kambris oli, kuid ilmselt

oli kaheksa inimest. Nende hulgas olid A L , S „ S ", P . Ülejäänud ta ei tunne. Kambrikaaslastega ta ei suhelnud, nende suhetesse ja klaarimistesse ei süvenenud. Võib ainult öelda, et P olid sageli konfliktid „ S ". Mis põhjusel, ta ei tea. Ta ei toppinud oma nina nende asjadesse. Ta ei oska midagi öelda P peksmise kohta „ S " poolt. Harilikult ta puhkas, olles pööranud end seina poole. Seetõttu ta ainult kuulis, et nad tülitsesid, kuid ei näinud midagi.

Mõni päev hiljem paigutati meie kambrisse Vassili-nimeline noormees. Ma ei näinud, et ta

oleks P peksnud. Ta mäletab, et enne seda, kui P Tartusse saadeti, organiseerisid nad Vassiliga mängu. Nad mähkisid käed käterättide sisse ja hakkasid omavahel poksima. Ta ainult kuulis, et 5-10 minuti pärast hakkas P Vassili peale karjuma. Mis seda põhjustas, ta ei tea. Ei pööranud sellele tähelepanu. Ta ei näinud, et Vassili oleks välja võtnud teravaks ihutud eseme ja sellega P visanud. Sinikaid, marrastusi, haavu ta P näol ega kehal ei näinud. Kambris oli selline valgustus, et ei olnud võimalik midagi näha. (T I lk 102-104)

Kohtu poolt antud kuriteo episoodis kahtlustatavana ülekuulatud avaldatud ütlustest

S Š

nähtub, et 08.02.2007 kuni 26.02.2007 viibis ta Tartu Vanglas ühes kambris P K . Nad ei

klappinud omavahel, mistõttu ta tõepoolest kakles mõned korras K , mistõttu teda karistati kolmekuuse vaagimisega üksikkambris. 05.03.2007 etapeeriti teda koos K Narva Arestimajja

ja paigutati ühte kambrisse. Narva Arestimaja kambrisse paigutati samuti Vassili M.I.

Ta ei näinud, et V. M.I oleks K peksnud. Enne etappi, s.t. 19.03.2007 otsustasid

M.I ja K tembutada. Nad mähkisid käed käterättidesse ja hakkasid poksima, Pärast läksid nad tülli ja M.I viskas K teravaks ihutud lusikaga. Ta ei näinud, kas K sai pihta või mitte. (T I lk 112-114)

Kohtu poolt on avaldatud Tartu Vangla arst-spetsialisti õiend kinnipeetav P K avastatud kehavigastuste kohta, mis olid saadud Narva Arestimajas. Õiendist nähtub, et K diagnoositi hulgaliselt hematoome üle keha, pindmised nahavigastused üle keha, noahaavad vasaku sääre

1-08-16830

9

siseküljel ja parema reie välisküljel, ninaluu murru kahtlus, näokolju luude murru kahtlus, vaskau luuümbrise vigastuse kahtlus (t I lk 54-58)

1.2.4 Vassili M.I Kohtu poolt kahtlustatavana avaldatud ütlustest KarS § 199 lg 2 p 4, 8 kuriteo toimepanemise asjaolude kohta nähtub, et ta tunnistab, et pani selle kuriteo toime.

14.11.2008. aastal öösel, täpset aega ei mäleta, kohtas oma tuttavat M.I. Nad läksid temaga Mõisa teel asuva kaupluse Y2K juurde. Tal oli seljas must jope ja jalas tumesinised spordipüksid. M.I oli seljas valge jope ja peas oli tal kapuuts. Kaupluse juurde olid pargitud autod. Ühes neist ta nägi magnetoolat. Auto oli tumedat värvi. Mudelile ei pööranud tähelepanu. M.I seisis kaupluse nurga juures ja jälgis

olukorda. Tema lõi sel ajal kaasasolnud, isetehtud õhupüssi abil katki auto eesmise reisijapoolse akna. Ta tungis vöökohani auto salongi ja tõmbas välja magnetoola. Ta valgustas auto salongi väikese taskulambiga, mis tal kaasas oli. Kui ta magnetoola välja oli tirinud, andis

ta selle M.I kätte. Tema ise läks tagasi auto juurde, et vaadata, mis on

kindalaekas. Kindalaekas oli taskulamp, mille ta ära võttis. Seejärel ta läks M.I

juurde, kes seisis kaupluse taga. Ta andis talle auto kindalaekast võetud taskulambi, ja nad eemaldusid kauplusest Võidu tänava majade hoovidesse. Sel ajal vaatas M.I minnes magnetoolat lähemalt, valgustades seda tema poolt antud taskulambiga. Võidu tänava majade hoovis sõitis maja nurga tagant välja politseiauto ja teda peeti kohe kinni. M.I

jooksis minema. Ta ei näinud, kuhu või millises suunas. Tema poolt varem antud ütlustele tahab lisada, et ta annab vabatahtlikult välja taskulambi, mille abil ta valgustas auto salongi. (T III lk 25-27)

Kohtuistungil kannatanu avaldatud ülekuulamise protokollist nähtub, et ema isiklikus S O t kasutuses on auto Honda Accord , 1994.aasta väljalase, reg. Nr. XXX TFK. Nimetatud auto

parkis ta 13.11.2008.a. Narva linnas aadressil Mõisa 2a asuva kaupluse Y2K juurde ja läks

koju aadressile XXX. Kella 23.00 paiku heitis ta magama. 14.11.2008.a. kella 04.00 paiku hommikul äratas teda fonoluku helin. Helistasid politseitöötajad. Nad teatasid, et tema auto on

avatud, sellel on klaas lõhutud. Ta riietus ja läks välja. Läks oma auto juurde. Politseiauto

seisis selle kõrval. Esialgsel vaatlemisel oli näha, et lõhutud on eesmine parempoolne

küljeklaas. Auto kindalaekast olid kõik asjad välja tõmmatud ja visatud eesmisele parempoolsele istmele. Kõikjal oli klaasikilde.

Mõõdikutepaneelist oli kadunud MP3 mängijaga automagnetoola Blaupunkt maksumusega 1500 krooni. Talle tekitatud materiaalset kahju kokku saab ta öelda peale seda, kui on ostnud ja paigaldanud parempoolse küljeklaasi. Võib märkida, et tema auto on varustatud valvesignalisatsiooniga, kuid ta ei tea, miks see ei edastanud helisignaali. Vastavalt tunnistaja A L sõnadele, kes nägi momenti, kui tundmatu

tema autosse tungis, andis tema auto signalisatsioon ainult laternate vilkumisega valgussignaali. A kutsus välja politsei. Politseinikud pidasid kinni ühe tema autosse tunginud noormehe. Teisel õnnestus põgeneda. (T III lk 1-5) Palub välja mõista süüdlastelt tekitatud kahju summas 4700 krooni (T III lk 47)

Kohtuistungil tunnistaja avaldatud ülekuulamise protokollist nähtub, et ta elab Tallinna A L

mnt majas nr.XX, kümnendas trepikojas, mis on kõige lähemal aadressil Mõisa 2a asuvale kauplusele Y2K. 14.11.2008.aastal varahommikul, umbes kell 04.00, täpset aega ta ei mäleta, ärkas ta üles ja läks kööki, mille aknad avanevad hoovi tagumise osa poole, sinna poole, kuhu harilikult pargitakse autosid. Ta otsustas suitsu teha ja hakkas aknast välja vaatama. Ta nägi kahte noormeest, kes seisid teel, mis viib basseini juurest kaupluse Y2K juurde. Ta mõtles, et nad tulid baarist Imbis ja mõtlevad, kus osta alkoholi. №ormehed seisid mõnda aega ja läksid

pärast mööda teed kaupluse juurde. Kaupluse juures olevale platsile oli pargitud umbes kaheksa autot. Need noormehed hakkasid autode juurest mööda käima ja oli näha, et neil on nende autode vastu mingi huvi. Mõlemad noormehed olid pikka kasvu. Üks neist oli riietatud

1-08-16830

10 valgesse tumedate vahetükkidega spordijopesse. Tal oli peas kapuuts. Selle noormehe nägu ta ei näinud. Teisel noormehel oli seljas must jope, jalas tumedad spordipüksid. Tal olid väga lühikeseks lõigatud heledad juuksed. Selle noormehe nägu talle meelde ei jäänud, sest ta asus temast kaugel. Neid ära tunda ta ei suuda. Kui ta nägi, et noormehed hakkasid autodest mööda

käima, helistas ta kohe politseisse ja teatas, et mingid kahtlased isikud vaatavad sisse

autodesse, mis on pargitud Mõisa teel asuva kaupluse Y2K juurde. Kui ta korrapidajaga telefoniga rääkis, oli ta tähelepanu noormeestest mõnda aega eemal ning ta vaatas uuesti nende

poole praktiliselt kõne lõpus. Ta nägi, et ühel autol hakkas tööle valgussignaal ning üks

noormeestest, kellele oli seljas must jope, sisenes läbi eesmise reisijapoolse ukse lõhutud klaasi kuni vöökohani auto salongi ning tegi seal midagi. Ta teatas sellest kohe korrapidajale. Mida tegi sel ajal valgesse jopesse riietatud noormees, ta ei näinud, kuna maja otsa tõttu oli vaateväli piiratud. Samal ajal tuli mööda teed jalakäiaja. №ormehed ilmselt märkasid teda ja jooksid kaupluse Y2K taha. Nad jooksid kahekesi. Ta teatas sellest jällegi korrapidajale, kuna

nad olid temaga pidevalt ühenduses. Kui juhuslik jalakäija oli kauplusest möödunud, tuli mustas jopes noormees üksinda auto juurde tagasi, võttis midagi auto salongist ja jooksis tagasi

kaupluse taha. Ta teatas sellest korrapidajale. Sellega nende jutuajamine lõppes. Mõne sekundi pärast nägi, et kohale sõitis patrull ning auto sõitis selles suunas, kuhu olid jooksnud noormehed. Peale seda ta politseinike tegevust enam ei jälginud. Ühtlasi ta nägi auto numbrit

ning helistas politseisse, et täpsustada, kas see auto kuulub S O , kes samuti elab Tallinna maantee majas nr. XX. Nad töötavad temaga koos. Talle öeldi, et see on tema auto. Ta hakkas O kohe helistama, kuid tema telefon oli välja lülitatud. (T III lk 20-24)

Kohtuistungil tunnistaja avaldatud ülekuulamise protokollist nähtub, et 14.11.2008. J E

aastal oli ta koos R H patrulli PA 4476 koosseisus. Viibides kell 04.08 Narva politseiosakonna korrapidamisosakonnas kuulsid telefonikõnet selle kohta, et kaupluse Y2K juurde pargitud autode juures käivad ringi kaks kahtlast meest. Sealjuures ütles meesterahvas,

et ta näeb rõdult halvasti, kuid ilmselt lõhkusid mehed ühe auto klaasi. Vastavalt helistava

mehe sõnadele, kes elas Tallinna maantee majas nr. XX, oli üks noormees pikka kasvu,

mustas nahkjopes, spordipükstes, palja peaga. Teine - valges jopes ja nokkmütsiga. Nad

sõitsid kohe kohale. Sõidu ajal hoidsid korrapidamisosakonnaga ühendust. Nad juhendasid

neid helistanud mehe sõnade põhjal selles, kuhu poole mehed olid jooksnud. Tema sõnul jooksid mõlemad kahtlased noormehed kaupluse Y2K taha. Jõudnud kohale, kuhu autod olid

pargitud, ei leidnud nad kedagi ja otsustasid läbi sõita ümbruses olevad hoovid. Võidu 6

hoovis pidasid nad kinni noormehe, kes vastas kirjeldusele. Nad võtsid uuesti ühendust avaldajaga ja palusid tal välja rõdule tulla. Nad sõitsid autoga maja juurde ja helistaja tundis

kindlalt ära nende poolt kinni peetud noormehe kui ühe auto juurest ärajooksnutest. Kinnipeetuks osutus Vassili M.I, sünd. 1985.a. (T III lk 12-15)

Kohtuistungil kaassüüdistatav avaldatud ütlustest nähtub, et tema ei M.I näinud V. M.I umbes 3 aastat eha tunnista end süüdi talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises KarS § 202 lg 1 järgi. Sellele vaatamata tunnistas end M.I täielikult süüdi nimetatud kuriteos kohtuistungil.

1.2.5 Süüdistatav tunnistas end süüdi täielikult talle inkrimineeritud M.I kuritegude toimepanemises, võttis õigeks tema vastu avaldatud tsiviilhagid, ei taotlenud enda

ülekuulamist süüdistatavana ning jäi oma taotluse juurde, et kriminaalasi oleks lahendatud lühimenetluse korras.

1.2.6 12.10.2005 toimepandud kuriteo episoodi järgi kahtlustatavana ülekuulatud ja kohtus

avaldatud ütlustest nähtub, et ta tunnistab, et on toime pannud M.I automakki varguse Narvas, Kangelaste tn maja nr. 11 maja neljanda trepikoja juurde pargitud sõiduautost VW reg.nr. XXX TFG. Umbes 2005 aastal külmal aastaajal, täpsemalt öelda ei

1-08-16830

11

oska, öösel, üksinda, möödus ta Kangelaste tn. nr. 11 majast. Kuhu kõndis-juba ei mäleta.

Pööras tähelepanu, et mingi punast värvi sõiduautos töötab automagnetoola, s.t. esipaneeli

valgusindikaator töötab. Sai aru, et sõiduauto omanik unustas automagnetoola ära võtta. Ta lõhkus paremapoolse tagaukse klaasi, ronis sõiduautosse sisse, püüdis kätega automagnetoolat

välja tirida, kuid täiesti seda välja tõmmata ei suutnud, sest see ei tulnud lihtsalt välja.

Autosignalisatsiooni helinat ta ei kuulnud. Ta ei mäleta, et ta purjus oleks; Juhtimispaneeli võttis ta kaasa, sest see oli eemaldatav. Kuhu ta hiljem selle pani, öelda ei oska, ei mäleta. Juba veidi hiljem, kui valguse kätte tuli, siis nägi, et automagnetoola välja tirimisega vigastas sõrme ja haavast tuli verd. (T II lk 65-69)

Kannatanu kohtus avaldatud ülekuulamise protokollist nähtub, et tal on punast värvi

I A sõiduauto Volkswagen reg. nr. XXX TFG, mida ta aeg-ajalt pargib oma maja trepikoja juures. 01.10.2005.a. kell 16.30 sõitis ta oma maja juurde ja nagu tavaliselt parkis auto. Sõiduauto on

signalisatsiooniga varustatud, kuid Sony automagnetoola äravõetava paneeli unustas ta ära

võtta. 02.10.2005.a. kell 02.22 ta kuulis, et autosignalisatsioon hakkas tööle, vaatas aknast välja, kuid mitte kedagi ta ei näinud (nagu talle tundus, et trepikoja juures oli S N tütre, kes elab nende trepikojas viiendal korrusel, noormees). Peale seda tuli ta õue, vaatas auto üle ja

nägi, et parempoolne tagaukse klaas on katki ja automagnetoola on oma pesast välja

tõmmatud. Automagnetoola äravõetav paneel puudub. Automagnetoola ilma paneelita ei

tööta ja sellepärast hindab ta, et varastati 2500 krooni väärtuses. Paneel oli hõbedavärvi. Lõhutud klaasi hind moodustab 1000 krooni. Seega materiaalne kahju kokku on 3500 krooni.

Soovib lisada, et makki varastamise ilmselt vigastas varas ennast, kuna makki kinnitusreelingud olid määrdunud verega. (T II lk 32-35)

Kohus avaldas asitõendi vaatlusprotokolli, millest nähtub, et eeluurimine vaatles sõiduautost

Volkswagen reg. nr. XXX TFG varastatud automakki metallkorpust, millel olid avastatud hulgalised punakaspruunid plekid koos sõrmede papilaarkurrustiku jälgedega. (T II lk 41-44)

Kohus avaldas 11.04.2006 tehtud DNA ekspertiisiakti nr. GE-0372-06/0888, millest nähtub,

et automaki korpuselt määratletud DNA profiilid on kokkulangevad ja osutuvad

potentsiaalselt samalt mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile (T II lk 51-52) ning Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti DNA osakonna juhataja 12.06.2008 kirja, millest tuleneb, et

ekspertiisiaktiga nr GE-0372-06/0888 määratletud DNA profiilid on kokkulangevad M.I DNA proovist määratletud DNA profiiliga (T II lk 59)

1.2.7 22.10.2008.a. kella 21.45 paiku, Narvas, Kreenholmi 12 maja toime pandud avaliku varguse episoodi kohta kahtlustatavana ülekuulatud ja kohtus avaldatud M.I

ütlustest nähtub, et tunnistab end süüdi nimetatud kuriteo toimepanemises. 22.10.2008.a. õhtul ta läks mööda Kreenholmi tänavat. Kreenholmi 12 maja juures ta kohtas meest, küsis

temalt 12 krooni õlle ostmiseks. Mees ütles: „Kohe ma annan sulle", mees võttis kotist

rahakoti, ta kohe kahmas selle ja jooksis ära. Mees jooksis tema järel kuid temal õnnestus tema eest ära joosta. Teel ta vaatas, et rahakotis on pangakaardid ja ühe pangakaardi paroolid.

Ta võttis endale paroolidega kaardi, rahakoti ja muud kaardid viskas välja. Järgmise päeva hommikul ta helistas oma tuttavale K P ja küsis, kas ta saab tema kontole raha üle kanda. Ta

andis talle oma kontonumbri. Ta ei seletanud P , mis raha ta kavatseb üle kanda. Ta läks Internetipunkti ja kandis P kontole raha summas 4000 krooni. Kui ta raha üle kandis, siis ta ei pannud tähele, kelle arve see on, ja ta ei teadnud, et see on KÜ pangakonto. Samuti ta helistas oma tuttavale J Š , kes elab Energia tänaval, täpset aadressi ta ei mäleta, maja number on vist nr 1; küsis temalt kontonumbri. Š andis talle kontonumbri, kuid ta ei tea, kelle oma see on.

Sellele kontole ta ka kandis raha summas 900 krooni. Ta ei oska anda seletust Š ja P kontodele 5-krooniste rahaliste ülekannete kohta, ilmselt ta tegi seda juhuslikult. Pärast seda ta sai kokku K P , ta võttis kontolt raha summas 4000 krooni. Ta andis P 300 krooni, täpselt

1-08-16830

12

ei mäleta. Mingi aja pärast ta kohtus Š , Š juba oli raha kontolt võtnud ja andis talle 900 krooni. Ta samuti andis Š ilmselt 300 krooni. Ta ei seletanud S , kelle raha ta üle kannab. Ta kulutas raha isiklike vajaduste katteks. (T II lk 10-12)

Kannatanu kohtu poolt avaldatud ülekuulamise protokollist nähtub, et 22.10.2008.a. M O

väljus SEM kauplusest (asub Kreenholmi 12 maja otsaseina poolt), seisis trepiastmete juures, ta oli veidi napsu võtnud (käis külas), ja hakkas panema oma rahakoti paremal õlal rippuva koti taskusse ning sel hetkel tagant, paremalt poolt, tundmatu inimese käsi haaras tema käest

rahakoti. Ta keeras ümber ja nägi, et tundmatu inimene jookseb 9.-da keskkooli poole. Ta jooksis varasele järgi, tundmatu varas jooksis üle staadioni Võidu tänava suunas, Võidu 11 ja

9 majade vahel ta kaotas selle noormehe silmist. Ta ei oska rahakoti varastanud noormeest hästi kirjeldada, sest oli juba pime ja kõik toimus nii järsku. Kuid ta arvab, et noormees on 20-25 aastane, ta on 180 cm pikk. Rahakotis oli juhiluba tema nimele, Hansapanga isikliku j a

KÜ Gerassimovi 8 (reg nr 80175558) kontode kaardid, nende paroolid, KÜ Gerassimovi 8 SEB pangakonto paroolid. Rahakott on pruunist nahast, määrab selle maksumuseks 300

krooni, raha seal praktiliselt ei olnud (kulutas selle poes ära). Rahakoti vargusega tekitatud kahju moodustab 300 krooni. Tulles koju kella 22.10 paiku ta kohe helistas pankadesse, et nad sulgeksid kontod. 23.10.2008.a. kella 10.00 paiku ta helistas SEB panka, kus talle kinnitati, et pangakonto on suletud ja raha kontolt ei võetud. 24.10.2008.a. kella 12.00 paiku ta astus SEB pangast läbi, kus sai teada, et 23.10.2008.a. KÜ kontolt võeti raha summas 5022 krooni. Lisab pangakonto väljavõtte. Palub süüdlaselt kahju välja nõuda (T II lk 1-5).

Tunnistaja kohtu poolt avaldatud ülekuulamise protokollist nähtub, et reedel,

K P

24.10.2008.a. hommikul, kuid täpne kellaaeg ei ole meeles, talle helistas tema tuttav M.I hüüdnimega „Vasiljok", ta elab XXX majas, korterinumbrit ei mäleta. Ta ütles, et temal on vaja kontonumbrit selleks, et kanda raha kontolt kontole. Temal ei tekkinud

seoses sellega mingeid kahtlustusi, sest ta ise vahest kannab raha kontole kui tal ei ole

võimalust kasutada pangakaarti. Ta andis Aleksandrile oma konto numbri ja nad leppisid kokku kohtuda Tallinna mnt-1 SEB panga juures. Nad kohtusid hommikul kella 9.00 paiku,

pank just tehti lahti. Ta võttis oma kontolt 3980 krooni, ta võttis raha telleri vahendusel. Aleksandr andis talle 200 krooni, ülejäänud raha M.I võttis endale. Pärast ta nägi oma telefonil sõnumi, et tema kontole kanti raha summas 5 krooni ja kaks korda 4000 krooni, kuid

tegelikult kontole laekus vaid 4000 krooni. Sõnumis oli märgitud, et raha kanti üle KÜ

Gerassimovi 8 poolt. Kuid seda ta nägi juba pärast, siis, kui ta võttis raha kontolt ja andis M.I kätte. Rohkem ta pole M.I näinud. Ta ei tea, kuidas M.I kandis raha KÜ kontolt ja kus ta selle konto sai. (T II lk 6-9)

Tunnistaja kohtuistungil avaldatud ülekuulamise protokollist nähtub, et täpne kuupäev ei J Š ole meeles, hommikusel ajal talle helistas tuttav Aleksandr hüüdnimega „Vasiljok", ta ei tea tema perekonnanime, samuti tal ei ole teada, kus Aleksandr elab. Ta küsis temal pangakonto numbri, ütles, et tal on vaja raha üle kanda. Tema pangakonto on arestitud, seepärast ta andis temale oma poja V Š pangakonto numbri. Ta ütles, et tema poja kontole ei tohi suurt summat üle kanda, sest kontol on olemas limiit. Aleksandr ütles, et kannab 900 krooni. Ta küsis, ega see ei ole kriminaaliga seotud raha. Selle peale tema vastas, et see on tema palk. Ta teadis, et tema töötas lasteaia ehitusel ja seepärast see ei toonud temas mingeid kahtlustusi esile. Õhtul kontole laekus 900 krooni, ta helistas Aleksandrile ja teatas sellest. Nad leppisid kohtumises kokku, ta võttis kontolt tema jaoks raha ja teenuse eest ta andis talle 200 krooni. (T II lk 15- 18)

1.3 Kohtu seisukoht

1-08-16830

13

1.3.1 Kuulanud ära süüdistatavate seisukohti, avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud

tõendid ning hinnanud kõiki kriminaalasja raames kogutud tõendeid nende kogumis, kohus

tuleb järeldusele, et Vassili M.I tegevus on õigesti kvalifitseeritud kui varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on

varem toime pannu varguse, s.t. kuritegu KarS § 209 lg 2 p 1 järgi; teise inimese tervise

kahjustamine, s.t. kuritegu KarS § 121 järgi ning võõra vallasasja äravõtmine selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikupoolt, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, s.o. kuritegu KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi.

Vassili M.I süü nende kuritegude toimepanemises on tõendatud eelkõige tema enda süü ülestunnistusega, aga samuti kuriteo episoodi kohta KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kannatanu V.D ja tunnistaja V.K ütlustega. Nimetatud ütlused riimuvad omavahel ja süüdistatava enda ütlustega ning nendest tuleneb, et just Vassili M.I 16.12.2006 XXX asuvas korteris sai

pettuse teel V D tema isiklikud andmed (isikukoodi, täpsed nimeandmed ja pangakonto numbri), mida kasutades taotles samal päeval mobiiltelefoni teel sms-laenu BIG Pank AS-ilt summas 3000 krooni ja peale laenutaotluse rahuldamist ning laenuraha summas 2520 krooni

V. D pangakontole laekumist kandis V. D selle summas V. M.I palvel V. K pangakontole, saadud rahasumma Vassili M.I omastas.

Vassili M.I süü kuriteo toimepanemises KarS § 121 järgi on samuti tõendatud tema poolt süü ületunnistamisega kohtuistungil, samuti aga kannatanu P K ja tunnistajate A.M ja S. Š ütlustega, millest tuleneb, et just Vassili M.I 18.03.2007, viibides Narvas, aadressil

Vabaduse 5 asuvas Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja kambris nr. 12, tekkinud tüli

käigus lõi mitu korda vastu nägu ja keha kambrikaaslasele P K , aga seejärel viskas kaks

korda tema pihta teritatud lusika, millega tekitas P K füüsilist valu ja lõikehaavad vasaku sääre siseküljel ja parema reie välisküljel.

Vassili M.I süü kuriteo toimepanemises KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi on tõendatud tema

enda süü ülestunnistusega ning üksikasjalike ütlustega kuriteo toimepanemise asjaolude kohta, samuti kannatanu S. O ning tunnistaja A. L ja J. E ütlustega, mis riimuvad omavahel

ja süüdistatava ütlustega, samuti oli süüdistatav kuriteo toimepanemiselt tabatud

politseitöötaja, tunnistaja J. E poolt. Nimetatud tõenditest tuleneb, et just Vassili M.I olles karistatud 19.02.2008 KarS § 199 lg 2 järgi, taas 14.11.2008 kella 04.00 paiku, klaasi purustamise teel tungis Narvas, Mõisa tn. maja nr. 2a juurde pargitud ja S O kuuluva auto Honda Accord, reg. nr. XXX TFK salongi ja pani toime automakki Blaupunkt maksumusega 1500 krooni ja taskulambi, mis ei oma materiaalset väärtust, varguse, tekitades kannatanule klaasi vahetamisega seoses lisakahju summas 3200 krooni. Kannatanu S. O poolt on esitatud tsiviilhagi summas 4700 krooni.

1.3.2 Süüdistatav M.I tegevus on samuti eeluurimise poolt õigesti

kvalifitseeritud kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata,

sissetungimisega, ehk kuriteona KarS § 199 lg 2 p 4,5,8 järgi ning kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine ja hoidmine, s.o. KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuritegu

ning M.I süü nimetatud kuritegude toimepanemises on tõendatud. Resolutiivosa tegemisel kohus tegi näpuvea ning ekslikult tunnistas M.I süüdi KarS

§ 209 lg 1 kuriteo toimepanemises. Tegemist on ilmse näpuveaga, M.I tuleb tunnistada süüdi kuriteos KarS § 202 lg 1 järgi ning kuna süüdimõistetu olukord ei halvene, peab kohus võimalikuks parandada oma näpuviga tervikotsusega.

1-08-16830

14 M.I süü 2 varguse episoodi toimepanemises ehk kuriteos § 199 lg 2 p 4,5,8

järgi on tõendatud eelkõige M.I oma süü ülestunnistamisega ning üksikasjaklikke ütlustega kuriteo episoodide toimepanemise asjaolude kohta, aga samuti tema

ütlustega riimuvate kannatanu I A ütlustega, sündmuskohalt leitud M.I-le kuuluva

DNA profiiliga, kannatanu M O ütlustega ning tunnistajate K. P ja J. Š ütlustega, kes kinnitasid, et M.I kandis nende arveldusarvetele M. O varastatud raha. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist, et M.I, olles 11.04.2005 kohtulikult karistatud KarS § 199 lg 2 ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei ole aegunud vastavalt Karistusregistri seaduse §

25, taas 12.10.2005 kella 02.22 paiku, tegutsedes võõra vallasasja omastamise eesmärgil, parempoolse tagaukse klaasi lõhkumise teel, tungis Narvas, Kangelaste tn maja nr. 11 maja neljanda trepikoja juurde pargitud sõiduautosse VW reg.nr. XXX TFG ja püüdis varastada I

A kuuluvat automakki Sony maksumusega 2500 krooni, kuid ei suutnud tööle hakanud

autosignalisatsiooni tõttu seda lõpuni teha ja põgenes sündmuskohalt ära, varastades antud

makki juhtimispaneeli, tekitades kannatanule kahju summas 2500 krooni ja arvestades lõhutud ukseklaasi maksumusega 1000 krooni, tekitas kahju üldsummas 3500 krooni; Samuti

tema, olles isik, kes on varem toimepannud varguse, 22.10.2008 kella 21.45 paiku Narvas, Kreenholmi 12 maja juures, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, pani toime M O kuuluva

rahakoti maksumusega 300 krooni, varguse, milles oli juhilubaja Hansapanga kaart M.O nimele, KÜ Gerassimovi 8 SEB pangakaart koos paroolidega ja hiljem võttis KÜ Gerassimovi 8 kuuluvalt kontolt raha summas 5022 krooni.

M.I süü kuriteo toimepanemises KarSõ 202 lg 1 järgi on samuti tõendatud

eelkõige tema enda süü ülestunnistamisega kohtuistungil, samuti aga kaassüüdistatav Vassili

M.I üksikasjalikke ütlustega ning samuti kannatanu S. O ning tunnistaja A. L ja J. E ütlustega. Nimetatud tõendite kogumiga on tõendatud, et M.I olles teadlik, et vara on saadud kuritegelikul teel, 14.11.2008 kella 04.00 paiku Narvas, Mõisa tn. maja nr. 2a

juures omandas Vassili M.I-lt automakki Blaupunkt maksumusega 1500 krooni ning hoidis seda enda juures.

1.3.3 Karistuse mõistmisel Vassili M.I-le arvestab kohus karistuse kergendavaks asjaoluks tema puhtsüdamlikku kahetsust, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Vassili M.I on varem 5-l korral kohtulikult karistatud, s.h. ka varguste eest reaalse vangistusega. Arvestades, et kuriteo episood KarS § 209 lg 2 p 1 järgi oli V. M.I poolt toime pandud 2005 aastal ning peale seda kandis V. M.I reaalset karistust ka teiste

kuritegude eest, peab kohus võimalikuks kohaldada KarS § 61 ning mõista V. Vassilejvile

karistust selle kuriteo episoodi eest alla alammäära. Arvestades, et Vassili M.I on kindel töökoht, samuti seda, et ta aktiivselt osaleb EHP võrgustiku sotsiaalprogrammis, kohus peab võimalikuks mõista Vassili M.I-le vangistust KarS § 74 kohaldamisega.

Karistuse mõistmisel M.I-le arvestab kohus karistuse kergendavaks asjaoluks

tema puhtsüdamlikku kahetsust, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus

tuvastanud. M.I on varem 5-l korral kohtulikult karistatud, s.h. ka varguste eest reaalse vangistusega, kuid vastavaid järeldusi enda jaoks ei teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. M.I suhtes Viru Maakohtu menetluses on veel üks kriminaalasi ning

selle kriminaalasja raames on tema suhtes valitud tõkendina vahistamine. Kohus on seisukohal, et M.I ei ole võimalik muul viisil mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kui reaalse vangistusega. Kohus leiab, et reaalne vangistus on M.I

isikut arvestades, ka õiguskorra kaitsmise huvides. Arvestades A.. M.I

karistust kergendavat asjaolu, samuti tema poolt toimepandud kuriteoepisoodide arvu, peab

kohus võimalikuks mõista M.I-le karistuse, mis ei ületa poolt antud kuriteo

1-08-16830

15 toimepanemise eest ettenähtud maksimumkaristuse määrast. Kohus samuti kohaldab KrMS § 238 lg 2 ning vähendab mõistetavat karistust 1/3 võrra.

1.3.4 Vassili M.I ja M.I võtsid kohtuistungil õigeks kõik nende vastu

kannatanute poolt esitatud nõuded. Vastavalt TsMS § 440, kui kostja võtab kohtuistungil

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sellest tulenevalt rahuldab kohus kannatanute nõudeid ning mõistab Vassili M.I-lt välja kuriteoga tekitatud kahjud:

- Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg. 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu) kasuks

summas 2520 (kaks tuhat viissada kakskümmend) krooni. Kohus mõistab M.I-lt välja kuriteoga tekitatud kahjud:

- I A (sünd. XXX.a, elukoht XXX) kasuks 3500 (kolm tuhat viissada) krooni,

- M O (sünd. XXX.a, elukoht XXX) kasuks 5022 (viis tuhat kakskümmend kaks)

krooni. Kohus mõistab välja solidaarselt Vassili M.I-lt ja M.I-lt kannatanu S O (sünd. XXX.a, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 4700 (neli tuhat seitsesada) krooni.

Kohus samuti märgib, et resolutiivosas ekslikult mõistis Vassili M.I-lt välja Balti

Investeeringute Grupi Pank AS (reg. 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu) kasuks 3000

krooni. Tegelikult tekitatud kahju summa on 2520 krooni ning selle summa väljamõistmist taotles kannatanu BIG Pank AS. Kuna väljamõistetava summa parandamisega süüdimõistetu olukord ei halvene, peab kohus võimalikuks parandada oma eksimus tervikotsusega.

Kohus teeb kohtuotsuse juhindudes KrMS §-dest 238; 305-306; 310-313; 315; TsMS § 440.

Pavel Gontšarov Kohtunik