3-21-2576/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2576

Haldusasi

X ja Y kaebused Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt

11.10.2021

väljastatud

ehitusloa

nr

2112271/33582

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I – X

Kaebaja II – Y

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja Kenneth

Rivis

Kolmas isik – Haridus- ja Teadusministeerium, esindajad

Indrek Riisaar ja Indrek Kilk

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebused rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 01.08.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 otsusega nr 223 kehtestati Pelguranna puhkeala -

Merimetsa piirkonna detailplaneering (DP) XXXXX pst XX, XXa, XX kinnistute ja lähiala

osas (DP005430). DP-ga kavandati muu hulgas XXXXX pst XXa kinnistule kaheksa 4-

korruselist hoonet ehitisealuse pindalaga 8000 m2 ja suletud brutopindalaga kokku 25 000 m2

2(14)

ning XXXXX pst XX kinnistule kolm 6-korruselist hoonet ehitisealuse pindalaga 4000 m2 ja

suletud brutopindala kokku 8000 m2 (DP põhijoonis, positsioonid nr 47 ja 48). XXXXX pst

XXa kinnistule kavandati administratiivruumidega keskkonnaministeeriumi hooned (DP

seletuskiri, p 2.3). Koostatud DP peamine eesmärk on maakorraldav: kruntimine,

juurdepääsuteede lahendamine ja piirangute määramine. Kehtestataval alal ka uute ehitiste ja

asumite kavandamine koos liiklus- ja parkimiskorralduse ning tehnovõrkudega varustamise

väljatöötamisega (DP seletuskiri, p 2.3).

2. Tallinna Linnavolikogu 14.06.2018 otsusega nr 89 „Haridus- ja Teadusministeeriumi ning

Tallinna linna vahelise koolivõrgu korrastamise kokkuleppe lisa 1 projekti heakskiitmine ja

volituse andmine Taavi Aasale“ kiideti heaks XXXXX pst XXa kinnistule riigigümnaasiumi

kavandamine, mille järel korraldas Riigi Kinnisvara koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi

(HTM) ning Eesti Arhitektide Liiduga XXXXX pst XXa kinnistule riigigümnaasiumi

õppehoone rahvusvahelise arhitektuurivõistluse.

3. HTM esitas 29.09.2020 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) ehitisregistri (EHR)

kaudu projekteerimistingimuste taotluse nr 2011002/11272, millega soovis täpsustada ehitise

kasutamise otstarvet, muuta ehitiste kõrgust 10% ulatuses ning täpsustada haljastuse,

heakorralduse ja liikluskorralduse põhimõtteid. TLPA poolt 17.02.2021 väljastatud

projekteerimistingimustega täpsustati DP-s käsitletud hoone kasutamise otstarvet, hoone

kõrguse muutmist 10% ulatuses ning haljastuse, heakorra ja liikluskorralduslikke põhimõtteid.

4. TLPA väljastas 11.10.2021 ehitusloa nr 2112271/33582 Tallinna Pelgulinna

riigigümnaasiumi õppehoone püstitamiseks (XXXXX pst XXa).

5. X (XXXX tn XXf elanik) esitas 09.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

tuvastada DP krundijaotusplaani töö nr 196-170 sisulise mittevastavuse DP kehtestamise otsuse

ja seletuskirjaga; kohustada TLPA-d viima krundijaotusplaan vastavusse DP otsuse ja

seletuskirjaga, tuvastada ehitusloa 2112271/33582 õigusvastasus ja tühistada täielikult TLPA

11.10.2021 väljastatud ehitusluba 2112271/33582 (haldusasi nr 3-21-2576).

Y (XXXXX pst XX/X elanik) esitas 03.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse samades

nõuetes (haldusasi nr 3-21-2811).

6. Kohus liitis 10.12.2021 määrusega haldusasjad nr 3-21-2576 ja 3-21-2811 ühte menetlusse,

lugedes liidetud haldusasja numbriks 3-21-2576. Sama määrusega võttis kohus kaebused

menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse HTM-i.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja I ja kaebaja II taotlevad 11.10.2021 ehitusloa tühistamist kokkuvõtvalt

alljärgnevatel põhjustel.

1) TLPA 17.02.2021 projekteerimistingimused on vastuolus kehtiva DP-ga määratud

järgnevate

tingimustega:

hoone

kasutusotstarve,

korruselisus,

parkimislahendus,

liikluskorraldus; puudulikud on hooneid ümbritseva pargi tingimused, ei ole määratud

kõrghaljastuse protsenti. Üle 50% DP-st on ellu viimata ja algsest planeeringust on loobutud.

Naaberkinnistu XXXXX XX osas on esitatud DP algatuskiri. Piirkonnas on arenenud uued

kogukonnad ning muutunud on majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised, hoonestuse- ja

keskkonnavajadused. Üldplaneeringuga (ÜP) määratud segahoonestusala on realiseerunud

peamiselt elamualana, kus on üksikuid asutusi ja ärisid. TLPA-le ja Tallinna linnapeale on

esitatud 2020 septembris üle 200 allkirjaga naaberkinnistute omanike seisukohad XXXXX pst

XXa planeeringute osas juba enne projekteerimistingimuste menetlust, kuid neid seisukohti ei

3(14)

registreeritud projekteerimistingimuste menetlemise raames. Projekteerimistingimuste ja

ehitusloa menetlemine on läbi viidud formaalselt ega ole kaalutud ja arvesse võetud

naaberkinnistute huvisid.

2) DP kohaselt on XXXXX pst XXa krundile on kavandatud Keskkonnaministeeriumi

büroohoone. Projekteerimistingimustega taotletud otstarve “riigigümnaasium” ilmselgelt

kasutusotstarbe “keskkonnaministeeriumi büroohoone” muutmine, mitte täpsustamine.

Õppeasutuses on kasutajaid ühe ruutmeetri kohta rohkem kui büroodes. Otstarbe muutmisega

kasvab planeeritud alal kasutajate arv, mis mõjutab naaberkinnistuid. Hetkel on

Keskkonnaministeeriumi töötajaid ligi 200, riigigümnaasiumis planeeritud kasutajaid 1080

gümnasisti + 120 töötajad. Ainult riigigümnaasiumi rajamisega on kasutajate arv kuus korda

suurem ja planeeritakse ka järgnevaid etappe.

3) Ehitusprojekti seletuskirja (lk 11) “Vastavus detailplaneeringule” osas on lähteandmed, mis ei

vasta DP kehtestamise otsusele ja seletuskirjale. Maksimaalse korruselisuse ja kõrguse andmed

viitavad DP005430 krundijaotusplaani tööle nr 196-170 , mis ei vasta DP kehtestamise otsusele

ja seletuskirjale. Projekteeritud hoone korruste arv on 4, samas DP kehtestamise otsus ja

seletuskiri näeb ette kuni 3-korruselise hoone ehitust. Korruselisus mõjutab projekteeritava hoone

kõrgust ja seeläbi ka kõrvalasuvate hoonete privaatsust. Arvestusega, et ühe korruse kõrgus on

kuni 4 m, saaks planeeritav hoone vastavalt DP kehtestamise otsusele ja seletuskirjale olla

maksimaalselt 3 korrust x 4 m = 12 m, absoluutse kõrgusega (ümbritseva maapinna kõrgus kuni

5,3 m) kuni 17,3 m. Ehitusluba on väljastatud 4-korruselisele hoonele kõrgusega 15,9 m,

absoluutse kõrgusega 21,2 m.

4) DP seletuskirjas on märgitud, et ministeeriumihoone tuleb ökoloogilise lahendusega ja

maastikku sulanduv, kusjuures alumine autode tasapind on kaetud avaliku jalakäijate skvääriga

ning oluliseks on peetud, et hooneid ümbritsev oleks avalikus kasutuses park, mitte parklad ja

juurdepääsuteed või tänav. DP joonisel on XXXXX pst XXa kinnistul märgitud maa-alune

garaaž, mitte projekteerimistingimustega lubatud “vähemalt 6,5 meetrit kinnistu piirist lubatud

parkla, juurdepääsutee või tänav”. Avalikel aruteludel on TLPA ametnikud argumenteerinud,

et gümnaasiumi õpilased sõiduautosid ei kasuta ja liikluskoormus ei tõuse. Ehitusluba lubab aga

parkimislahendust maa peal väljaspool hoone piiri võimalusega parkimiskohti juurde taotleda.

Autoparkla ja spordiväljak on projekteeritud olemasoleva kõrghaljastuse asukohale, mis projekti

järgi kuulub mahavõtmisele.

DP seletuskirjas määratud maa-alusele parkimislahendusele ei ole mingeid takistusi, kõik

XXXXX XXa piirkonna uued hooned on ehitatud maa-aluste parklatega, et säästa piirkonna

väärtuslikku keskkonda ja vältida ka kuumasaarte tekkimist ja laienemist. Ehitusloaga ette

nähtud

lahendus

vähendab

kõrghaljastuse

proportsiooni

ja

ohustab

tervikliku

pargi kontseptsiooni, mis mõjutab negatiivselt naaberkinnistute keskkonda. Tehes elukoha ja

kinnisvaraga seotud valikuid, lähtuvad omanikud ka kehtiva DP tingimustest ja väärtustest.

5) XXXXX pst XXa asub maakondliku tähtsusega rohetaristu tuumala Merimetsa kaitseala

vahetuses läheduses. Rohealade teemaplaneeringu uuring on tuvastanud ka XXXXX pst XXa

väärtuse linnustiku liigirikkuse säilitamisel. XXXXX pst XXa kinnistul on pesadega puid ning

on fikseeritud II kaitsekategooria lindude viibimist. XXXXX pst XXa kinnistul on oluline

Merimetsa kaitseala toetav roll, mida ei tohiks muuta väljakuteks, parklateks või tänavateks.

Menetluses oleva Põhja-Tallinna ÜP rohevõrgustiku kaardil on XXXXX pst XXa osas

märgitud “kõrghaljastuse % määratakse detailplaneeringu menetlemise käigus”. Kehtivas DP-

s ei ole piisava täpsusega märgitud kõrghaljastuse %, kuid on määratud selle väärtuse

säilitamise olulisus. Projekteerimistingimustes ei ole kõrghaljastuse % täpsustatud, samuti ei

4(14)

ole ehitusprojekti seletuskirjas välja toodud, kuidas tagatakse pargi säilimise tingimus.

Naaberkinnistute omanike ootus on, et DP-ga määratud pargi kontseptsioon ning väärtused

säilivad ning ei asendu väljakute, parklate ja sõiduteedega. Hetkel väljastatud

projekteerimistingimused ja ehitusload teede ja platside osas, kus teede ja maa-pealsete parklate

ulatused ja mahud ei ole piiratud kõrghaljastuse proportsiooni normiga, pargi kontseptsiooni ja

väärtuste säilimist ei taga.

6) Isegi väga olulise objekti planeerimisel on naaberkinnistute omanikel õigustatud ootus

eelneva ehitusõigusliku kokkuleppe täitmises või kui kinnistu valitseja soovib uut lahendust

planeerida, peaks uue lahendusega DP-d menetlema ja selle raames ka naaberkinnistute

omanike huvide ja õigustega arvestama. TLPA on projekteerimistingimuste ja ehitusloa

väljastamise kaalumisel tuginenud ainult kinnistu valitseja soovidele ning ametnike

arvamusele, kaasates naaberkinnistute omanikke vaid formaalselt. Vaidlustatav ehitusluba ja

projekteerimistingimused on vastuolus haldusmenetluse hea tavaga, DP tingimustega,

õigusvastased ning riivavad kaebajate omandiõigusi, tervise- ja heaoluvajadusi.

7) Kaebaja I märgib, et projekteerimistingimustes on tingimused kehtestamata planeeringu

alusel, mis on vastuolus DP tingimusega: “Täpsustada kinnistut läbiva, koostatava Põhja-

Tallinna ÜP kohase avalikult kasutatava tänava projekteeritav ja välja ehitatav maht. Enne

ehitusloa väljastamist peab olema sõlmitud avalikult kasutatavate teede ja tehnorajatiste

valmis ehitamise leping. Avaliku tänava tarbeks tuleb ette näha eraldi kinnistu.” Tänav piki

XXXX XXF kinnistut on olulise negatiivse mõjuga ja ületab ebamõistlikult talumispiiri,

XXXX XXF elamu ja kinnistu piiri vahe on vaid 5 m. Avalikul arutelul oli HTM seisukoht:

„Ädala tänava pikendus ei olnud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi eesmärk ja sellest on

projekti

käigus

loobutud.

Seega

rajatakse

ainult

kinnistule

juurdepääsutee,

detailplaneeringuga (edaspidi ka DP) määratud asukohta. Projekti käigus täpsustakse XXXXX

puiesteelt mahasõitu”. Vaatamata sellele jättis TLPA XXXXX tn - XXXXX pst ühendava

tänava tingimuse projekteerimistingimustes muutmata.

Sõiduteevaba juurdepääs XXXXX XXa parki on XXXX XXF omanikele väga oluline, kuna

XXXX XXF kinnistu planeeringu tõttu täielikult puudub võimalus rajada kinnistu piires lastele

ohutut õues vaba aja veetmise võimalust. Piirkonnas mänguväljakute vajadus on märgitud

Põhja-Tallinna ÜP KSH-s.

8) Kaebaja I viitab, et ehitusloa ja projekteerimistingimuste liikluskorraldus ning teed ja parklad

tuginevad arhitektuurse idee võistluse lähteülesandele, mille koostamisel on tuginetud

linnaehituslike seoste joonisele, mille aluseks on menetletava Põhja-Tallinna ÜP põhilahenduse

koostamise etapis. Linnaehituslike seoste joonis on vastuolus DP-ga ning XXXX XXF

omanikud ei olnud uue tänava eskiisist teadlikud ning puudus võimalus olla kaasatud ning

seisukohta avaldada või vaidlustada enne arhitektuurse idee võistlust. XXXXX pst - XXXXX

tn algse tänava lahenduse läbi XXXXX tn muutmine ning tänava või juurdepääsutee rajamine

XXXX XXF kinnistule oluliselt lähemale mõjutab oluliselt ja negatiivselt XXXX XXF

omanike tervist ja heaolu ning kinnisvara väärtust, mis nähtub mürakaardist – hetkel olev müra

0 lähedane tase tõuseb 65-70 dB tasemele.

9) Kaebaja I märgib, et projekteerimistingimuste andmine DP olemuslikuks muutmiseks ei

täida eesmärki vähendada menetlusele kuluvat ressurssi. Uue DP menetlemisest mööda

hiilimine on tekitanud stressirohke konflikti olukorra. Kaalumise protsessist on välja jäänud

teised sama olulised avalikud huvid, nagu keskkonnasäästlik linnaplaneerimine, rohealade ja

liigirikkuse säilitamine. XXXXX pst XXa vahetuses läheduses on juba neli üldhariduskooli,

kaks nendest gümnaasiumi astmega. On ebaselge, millist eesmärki täidab gümnaasium Põhja-

Tallinna ääres elamu- ja puhkerajoonis linnakeskustest ja transpordisõlmedest eemal.

5(14)

8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

1) Kuigi kaebajad on esitanud kaebuse ehitusloa tühistamiseks, esitavad nad etteheiteid nii DP-

le kui ka väljastatud projekteerimistingimustele, mis ei ole käesoleva kaebuse esemeks.

2) Kaebajad ei ole oma kaebuses välja toonud ühtegi tõendatud subjektiivsete õiguste rikkumist

või selgitanud, mil moel rikub või riivab ehitusluba nende õigusi. TLPA on kaebajad ehitusloa

menetluses korrektselt kaasanud, kaebajad ära kuulanud ning vastanud kaebajate pöördumisele.

Seega on vastustaja läbi viinud korrektse ehitusloa menetluse, mille tulemusena väljastati

kinnistule ehitusluba.

3) Vastustaja on selgitanud asjas nr 3-21-1917, et ainus inimlik eksimus, mis seondub

projekteerimistingimustega, on asjaolu, et menetluses on kasutatud DP tööd nr 196-170

kehtestatud töö nr 196-267 asemel. Nimetatud eksimus ei oma asjas mingit sisulist kaalu.

Vastustaja selgitas seda juba projekteerimistingimustele esitatud vaide tagastamise kirjas

08.04.2021. Projekteerimistingimuste ega ehitusloa väljaandmist ei mõjuta formaalne viga (vt

HMS § 58).

3) Kaebajate väide, et vaidlustatav ehitusluba on vastuolus haldusmenetluse hea tavaga ja DP

tingimustega ning riivavad kaebajate omandiõigusi, tervise ja heaoluõigusi ja vajadusi, on

hüpoteetiline ja tõendamata. Kaebajad ei ole selgitanud, kas ja mil määral kaebajate poolt välja

toodud võimalikud kahjulikud mõjutused ületaksid kehtivast õigusest tulenevaid piirmäärasid

või muudaksid elukeskkonda planeeritud ala läheduses sedavõrd, et saaksid endast kujutada

kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist.

Kaebajad ei ole tõendanud kinnistute väärtuse vähenemisest tingitud omandiõiguse riivet ühelgi

moel. Hinnang kinnisvara väärtuse vähenemise kohta on subjektiivse vaatenurga küsimus,

mille kohta vastustaja arvamus ja praktika näitavad, et heakorrastatud kinnistud ja terviklikult

välja ehitatud elamurajoonid pigem tõstavad kinnisvara väärtust. Samamoodi tõstab kinnisvara

väärtust riigigümnaasiumi rajamine – piirkond muutub atraktiivsemaks nii korterite

omandamise kui ka üürituru mõttes. On üldtuntud tõsiasi, et mugavam on elada kooli vahetus

läheduses, et säästa aega ja transpordikulusid, mis omakorda muudab piirkonna kinnisvara

väärtuslikumaks.

Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-12-07 (p 13) asunud seisukohale, et isikul tuleb leppida, et teda

ümbritsev elukeskkond võib muutuda. Samamoodi on Riigikohus otsuses nr 3-3-1-29-10 (p 22)

märkinud, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete

õigustena kaitstavad väärtused. Kaebajad ei ole tõendanud, et nende privaatsus saab rikutud

ning vara väärtus väheneb ainuüksi faktist, et kõrvalkinnistule ehitatakse riigigümnaasium.

Kaebajad peavad mõistma, et elavad tiheasustusega linnakeskkonnas, kus igapäevane areng, sh

ka ehitustegevus on tavapärane.

4) Naaberkinnisasjade omanike õiguste hindamisel ei saa eelistada üht omanikku teisele ning

põhimõtteliselt on kõigil naaberkinnisasjade omanikel õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires

vabalt toimida. Nii ei saa kinnisasja omanik üldjuhul takistada naaberkinnisasja omanikku

rajamast oma maale ehitisi ja neid kasutamast. Samas peavad omanikud siiski vastastikku

arvestama üksteise õigustega ja kinnisasja omaniku õigused on piiratud eelkõige

naaberkinnisasjade omanike õigustega. Siiski on igal kinnisasjal prioriteetsed tema omaniku

huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Kui

kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike või kolmandate

isikute soovidest, oleks tema omandiõigus suuresti näiv. Naaberkinnisasja omanik ei saa keelata

teisele kinnisasjale ehitamist ainuüksi seetõttu, et talle ei meeldi, et keegi tema kinnisasja

läheduses elaks või ei tagaks talle näiteks metsavaadet (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-05,

6(14)

p 13). Tiheasustusalale ehitamisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike

õigused ja huvid. On paratamatu, et ühe kinnisasja intensiivne kasutamine võib piirata naabri

võimalusi oma maatüki kasutamisel. Riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada isikutel enda

omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja

§ 32 lg 2 kolmas lause). Ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naaber peab taluma ehitise

rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane (vt

Riigikohtu otsus nr 3-3-1-42-03, p 16).

5) Kaebus tervikuna on täis hüpoteetilisi ja tõendamata väiteid, mis pole seotud isegi kohtuasja

eseme, st väljastatud ehitusloaga. Avalikkusel on kõrge huvi koolivõrgu korrastamise ning

modernsete koolihoonete vastu, mille õpet toetavad lisaks tugevale haritlaskonnale ka

tänapäeva tingimustele ja võimalustele vastavad õppe- ja huvivõimalused. Asjaolu, et paar

inimest leiab, et riigigümnaasiumi rajamine ei ole põhjendatud, ei kaalu üles avalikku huvi.

Riigigümnaasiumi asukoht on hästi kaalutletud, turvalises asukohas, hea olemasoleva

ühistranspordiga piirkonnas ning hästi ligipääsetav. Riigigümnaasiumi rajamine on kooskõlas

ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna ÜP-ga.

9. Kolmas isik (HTM) palub jätta kaebuse rahuldamata.

1) Käesoleva vaidluse esemeks ei ole projekteerimistingimused ning kaebajatel ei ole võimalik

ehitusloa tühistamise menetluses uuesti neid vaidlustada. Ehitusloa menetluses tuli lähtuda

kehtestatud DP-st, mida on täpsustatud projekteerimistingimustega ning seda on vastustaja ka

õigesti teinud.

2) Kuigi 2004. a DP kehtestamise otsuses on käsitletud XXXXX pst XXa kinnistule

Keskkonnaministeeriumi büroohoone rajamise vajadust, siis on Keskkonnaministeerium

leidnud omale sobivama asukoha büroohoone ehitamiseks (XXXXXXXXXXX tn XX kinnistu,

millega seoses on esitatud ehitusloa taotlus). Lennusadama kõrvale kavandatakse ühishoonet

Keskkonnaministeeriumile, Keskkonnaameti, sh inspektsiooni, -agentuuri ja -ministeeriumi

infotehnoloogiakeskuse Tallinna struktuuriüksustele (lisaks Loodusmuuseumile, mida ei

kavandatud XXXXX pst XXa kinnistule). Seega ei vasta tõele kaebajate loodud ettekujutus, et

riigigümnaasiumi rajamine XXXXX pst XXa kinnistule on oluliselt koormavam

naaberkinnistutele kui seda oleks olnud DP esialgse lahenduse elluviimine. XXXXX pst XXa

sihtotstarbeks on planeeringuga määratud ühiskondlike ehitiste maa (vt maakatastriseaduse

(MaaKatS) § 181 lg 12 p 1). Seega võib antud maaüksusele püstitada nii ametiasutuse

büroohoone kui ka haridusasutuse, mis tähendab, et planeeringuga ette nähtud sihtotstarbe

kohane kasutus on tagatud ka riigigümnaasiumi hoone rajamisel.

3) DP (pos 47 ) näeb ette püstitada XXXXX pst XXa kinnistule ühiskondlike ehitiste

sihtotstarbele vastava kasutamise otstarbega hooneid suletud brutopinnaga kuni 25 000 m2,

hoonete arvuga kuni 8, hooned võisid olla kuni 4-korruselised ning parkimiskohti oli ette nähtud

200. Riigigümnaasium on kavandatud ühehooneline, ehitusalase pinnaga 3773,3 m2 ning 4-

korruseline. Parkimiskohti on kavandatud 49. Kuigi riigigümnaasiumi õppehoonet on käsitletud

neljakorruselisena, asuvad neljandal korrusel üksnes tehnoruumid ning auditooriumi õhuruum

(mille aknad on vaid nn politseimaja suunas) ning seega ei mõjuta nn neljas korrus

naaberhoonete privaatsust. DP-d täpsustati projekteerimistingimustega, sh täpsustati hoone

kõrguse muutmist, mille järgi on lubatud kavandada hoone kõrgusega kuni 17,5 m DP järgsest

keskmisest maapinna kõrgusest ehk suurima absoluutkõrgusega +23,14 (kõrgussüsteemis

EH2000), kui seejuures ei halvene naaberhoonete insolatsioonitingimused. Väljastatud

ehitusloa järgi on kavandatava ehitise absoluutkõrgus 21,2 m, mis on madalam

projekteerimistingimustega täpsustatud DP-s ette nähtud maksimaalsest kõrgusest.

7(14)

4) Kaebajad leiavad, et kinnistule kavandatud parkimislahendus on vastusolus DP-ga ning

vähendab kõrghaljastuse proportsiooni. Projekteerimistingimuste väljastamisel on küsitud

seisukohti Tallinna Transpordiametilt ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt ning

vastavad

tingimused

on

toodud

projekteerimistingimuste

lisades.

Väljastatud

projekteerimistingimuste kohaselt tuli projektis näha ette avalikult kasutatavad jalg- ja

jalgrattateed välja kujunenud sihtides, seejuures säilitades maksimaalselt olemasolevat

kõrghaljastust. Samuti näha ette täiendav kõrghaljastus XXXXX tänava kinnistute ja XXXXX

pst XX kinnistu piiri ulatuses (kõrghaljastuse puhver 20 m) ning juurdepääsuteed kavandada

vähemalt 6,5 m kaugusel naaberkinnistute piirist. Tallinna Transpordiameti ja Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalameti esitatud nõuetega on projekti koostamisel arvestatud.

XXXXX pst XXa kinnistule riigigümnaasiumi kavandamisel on erilist tähelepanu pööratud

ümbritsevale maa-alale. See on tavapärasest oluliselt suurem ja terviklikult lahendatud, mis

nähtub ka riigigümnaasiumi maastikuarhitektuuri põhiprojekti maastikuarhitektuurse osa

seletuskirjast (p 1.7.1): „Pelgulinna Riigigümnaasium on kui kool pargis, pargikool, puukool.

Enamuse aega päevast veedavad õpilased koolimajas sees, ehk on väga oluline, kuidas

väliruum neid seal olles mõjutab. Kooli sisemusele raamiks, sõltumatut elu elavaks taustaks on

kavandatud „mets“. Akendest paistavad rahustavad tüved, võrad ning elu nende sees.“ DP

seletuskirja kohasel kavandati krundile (pos 47) 200 parkimiskohta. Seega riigigümnaasium

oma 32+13+4 parkimiskohaga on hajutatuna oluliselt loodust säästvam ning vähesema mõjuga

naaberkinnistutele.

5) Põhja-Tallinna ÜP on alles koostamisel ning kaebajatel on võimalik osaleda ÜP

tutvustamisel ja avalikel aruteludel ning seal esitada omapoolseid arvamusi ja seisukohti. ÜP

projekt arvestab kehtivaid DP-sid ning annab ruumilisest visioonist lähtuvalt sisendit

koostamisel olevatesse DP-desse, mida on selgitanud vastustaja haldusasjas nr 3-21-1917 antud

vastuses. Koolihoonet ümbritseva maa-ala käsitlus on korduvalt olnud nii ehitusprojektis kui

projekteerimistingimuste menetluses arutlusel. Ka võimalike tulevaste ehituste ja/või

laienemiste ehitusloa menetlused on avalikud ning sinnagi kaasatakse naaberkinnistute

omanikud.

6) Vastustaja on arvestanud nii avaliku huvi kui ka naaberkinnistute arvamustega. Kaebajad ei

ole selgitanud, kuidas ehitusloa väljastamine riivab nende subjektiivseid õigusi, vaid on

üldsõnaliselt toonud välja subjektiivsete õiguste riive.

7) DP krundijaotusplaani numeratsiooni arutelu ei ole kohane ehitusloa vaidlustamise

menetluses.

8) Põhjendamatud on väited selle kohta nagu kaalumise protsessist oleks välja jäänud

keskkonda puudutavad aspektid. Tellitud on kaks eraldiseisvat dendroloogilist hinnangut,

projekti on muudetud vastavalt nendele ning samuti on arvestatud Keskkonna- ja

Kommunaalameti

vastavasisulisi

ettepanekuid,

sh

rajatud

on

nn

rohetsoonid.

Projekteerimistingimused sisaldavad rohkelt keskkonda käsitlevaid arutelusid ja lisasid.

9) Riigigümnaasiumi asukohavalik ei ole käesoleva vaidluse esemeks, kuid riigigümnaasiumi

asukoha valikut on HTM põhjalikult selgitanud asjas nr 3-21-1917. Ka Tallinna linna tellitud

analüüsi „Tallinna linna lasteaia- ja koolikohtade vajaduse hinnang aastateks 2017-2030“

kohaselt suureneb aastaks 2025 gümnaasiumiõpilaste arv võrreldes tänasega ca 40% ehk 4000

õpilase võrra ning uute riigigümnaasiumite rajamine kiirelt on vajalik ning vajadus on selleks

ka Põhja-Tallinna linnaosas. Arvestada tuleb ka, et XXXXX pst XXa kinnistule

riigigümnaasiumi hoone rajamine on suure avaliku huviga. Riigigümnaasiumite rajamine on

üks osa riigi Koolivõrgu programmist, et viia koolivõrk vastavusse demograafiliste muutustega

8(14)

ja tagada kvaliteetse hariduse ühtlane kättesaadavus kogu Eestis. Pelgulinna riigigümnaasiumi

rajamise projekti rahastatakse struktuurifondidest, mille abikõlblikkuse periood lõppeb aastal

2023. Riigi Kinnisvara AS on HTM-i nimel korraldanud riigihanke koolihoonele ehitaja

leidmiseks. Riigihanke tulemusel plaanitakse sõlmida 2022. a jaanuarikuu jooksul ehitusleping

ning alustada ehitustegevusega ajagraafikus, et koolihoone oleks valmis 1. augustiks 2023. a.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata, kuna kaevatav haldusakt ei riku kaebajate

subjektiivseid õigusi.

11. Praeguses asjas on vaidluse all TLPA 11.10.2021 ehitusloa õiguspärasus. Vaidlusaluse

ehitusloa aluseks on Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 otsusega nr 223 kehtestatud DP, mida

on täpsustatud TLPA 17.02.2021 projekteerimistingimustega hoone kasutamise otstarbe, hoone

kõrguse ning haljastuse, heakorra ja liikluskorralduslike põhimõtete osas.

Kohus

märgib,

et

kui

ehitusluba

on

kooskõlas

DP-ga

ja

seda

täpsustavate

projekteerimistingimustega, ei saa ehitusluba vaidlustada küsimustes, mis on eelviidatud

haldusaktidega kindlaks määratud (vt nt ka EhS § 44 p 1). Ehitusloa andmisest saab EhS § 44

p 4 alusel keelduda, kui DP-ga kooskõlas oleva ehitisega või ehitamisega kaasnevat püsivat

negatiivset mõju ei ole arvestatud ja tasakaalustatud juba DP menetluses või muus varasemas

menetluses, mis eelneb ehitusloa

andmisele (nt EhS § 27

alusel väljastatud

projekteerimistingimuste andmise menetluses). Krundi ehitusõiguse, hoonestusala paiknemise,

ehitiste ja juurdepääsuteede asukohtade, liikluskorralduse põhimõtete, kuja, haljastuse

põhimõtete,

müra-,

vibratsiooni-,

saasteriski-

ja

insolatsioonitingimuste,

ehitise

arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramise kaudu toimubki erinevate huvide

tasakaalustamine ja ülemääraste püsivate negatiivsete mõjude vältimine (vrd Tallinna

Ringkonnakohtu 30.04.2021 otsus nr 3-20-662, p 13).

Kaebaja I (X) on asjas nr 3-21-1917 taotlenud 17.02.2021 projekteerimistingimuste tühistamist,

kuid Tallinna Halduskohtu 10.02.2022 määrusega lõpetati haldusasja menetlus seoses

kaebetähtaja rikkumisega (määrus jõustunud 26.02.2022). Kaebaja II (Y) ei ole

projekteerimistingimusi eraisikuna vaidlustanud. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on seoses

eelviidatud projekteerimistingimustega (vaide tagastamise otsuse peale) kaebuse esitanud

XXXXX pst XX korteriühistu (keda esindas mh Y), kuid seegi kaebus on jõustunud määrusega

tagastatud (haldusasi nr 3-21-964). Seega DP ja seda täpsustavad projekteerimistingimused on

kehtivad haldusaktid ja täitmiseks kohustuslikud (HMS § 60). Vastustaja pidi need ehitusloa

väljastamisel aluseks võtma.

Kaebajad ei saa käesoleva kohtumenetluse raames n-ö taasavada vaidlust DP või

projekteerimistingimuste õiguspärasuse üle. Eeltoodut arvestades tuleb kaebajate etteheited

kehtivale DP-le ja seda täpsustavatele projekteerimistingimustele jätta tähelepanuta. Muu

hulgas ei saa käesolevas asjas vaidlusküsimusteks olla kavandatava hoone sobivus XXXXX pst

XXa kinnistule või üleüldine vajadus uue riigigümnaasiumi järele. Ka küsimus sellest, kas

krundile Keskkonnaministeeriumi büroohoone asemel riigigümnaasiumi rajamine kujutab

endast DP olemuslikku muutmist ehk kas DP-d sai selles osas projekteerimistingimustega

täpsustada, ei puutu käesolevasse vaidlusse.

12. Isik võib pöörduda kaebusega halduskohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Muul

eesmärgil on kaebuse esitamine lubatud tingimusel, et see on seaduses sätestatud (HKMS § 44

lg-d 1 ja 2). Ehitusloa peale ei saa kaevata avalike huvide või teiste naabruses elavate isikute

kaitseks ega üksnes vaidlustatud ehitusloa objektiivset õigusvastasust väites. Kohus saab

vaidlustatud ehitusloa õiguspärasust kontrollida üksnes ulatuses, milles kaebajad väidavad oma

9(14)

õiguste rikkumist. Kohtus kaitstavad subjektiivsed õigused on põhiõigused ja -vabadused,

seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevad

õigused (Riigikohtu 20.12.2001 määrus nr 3-3-1-8-01, p 22).

13. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajad olnud nõuetekohaselt kaasatud ehitusloa

väljastamise menetlusse (vt vastustaja 17.01.2022 vastuse lisad 6 ja 7) ja neile oli tagatud

ärakuulamisõigus (HMS § 40 lg 1). Mõlemad kaebajad, XXXXX pst XX korteriühistu ja

XXXX tn XXf korteriühistu esindajatena, esitasid ehitusloa menetluses 22.03.2021

arvamuse ja vastuväited (vastustaja 17.01.2022 vastuse lisad 8 ja 9). TLPA vastas 21.04.2021

kirjaga nr 4-5/864 – 7 XXXXX pst XX esindaja Y ja kirjaga nr 4-5/864 – 8 X, et kõiki

esitatud arvamusi kaalutakse ehitusloa taotluse menetlemisel ning amet teavitab ehitusloa

andmisest või sellest keeldumisest. 04.11.2021 kirjaga nr 4-5/864 – 13 vastas vastustaja mh

XXXXX pst XX ja XXXX tn XXf korteriühistutele, et olles kaalunud nii nende arvamust kui

ka teisi menetluse seisukohalt olulisi asjaolusid, ei esine ehitusloa andmisest keeldumise

aluseid ning seega väljastati 11.10.2021 ehitusluba nr 2112271/33582.

Eeltoodust nähtub, et TLPA oli teadlik kaebajate seisukohtadest ehitusluba väljastades ja sai

nendega arvestada. Asjaolu, et vastustaja vaatamata kaebajate esitatud vastuväidetele ehitusloa

väljastas, ei tähenda, et vastustaja oleks rikkunud kaebajate menetluslikke õigusi.

Haldusorganile ei tulene õigusaktidest kohustust vastuväidete või ettepanekutega nõustuda.

Kaebajate huvidega tuleb arvestada, kuid vastustajal on kaalutusõigus otsustamaks, mil viisil

leida tasakaal kaebajate, avalikkuse ja kolmanda isiku huvide vahel.

Tähelepanuta tuleb jätta kaebuste väited, mis puudutavad projekteerimistingimuste menetluses

naaberkinnistute omanike seisukohtadega arvestamist/arvestamata jätmist. Käesoleva vaidluse

esemeks on üksnes ehitusluba, mille väljastamisel võis vastustaja arvestada DP-d täpsustavate

projekteerimistingimustega. Siiski nähtub haldusasjas nr 3-21-1917 esitatud vastustaja

vastusest kaebusele, et kolmas isik (HTM) ja vastustaja on naaberkinnistute elanike huvidega

projekteerimistingimuste menetluses võimalikult suurel määral arvestanud ning teinud nende

vajadusi ja huve silmas pidades mitmeid muudatusi projektis. Seega ei nähtu kohtule sedagi, et

võrreldes DP menetluse läbiviimisega oleks kaebajate subjektiivsed õigused olnud vähem

kaitstud ja menetluses osalemise võimalused vähem tagatud. Seadused tagavad naaberkinnistu

omanikule projekteerimistingimuste andmise ja DP koostamise menetluses võrdväärsed

võimalused oma õiguste ja huvide kaitsmiseks (Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-17-2023,

p 22).

14. Kaebajate hinnangul riivatakse ehitusloa väljastamisega nende omandiõigust (väheneb

kinnisasja väärtus) ja õigust privaatsusele ning kahjustatakse tervise- ja heaoluvajadusi

(suureneb liikluskoormus ja müra, väheneb kõrghaljastus). Kohus on kokkuvõttes seisukohal,

et kaebajate väited subjektiivsete õiguste riivest on liiga üldsõnalised. Ehitusluba ei muuda

õigusvastaseks ning kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumisele ei viita ainuüksi kaebajate

isiklik hinnang, et aja jooksul on konkreetses piirkonnas muutunud hoonestus- ja

keskkonnavajadused ning kavandatud riigigümnaasium nendele uutele vajadustele ei vasta.

Kaebajatel ei ole õigust linna ja maaomaniku eest otsustada, kas ja mida kaebajate

naaberkinnisasjale püstitada. Vaidlust ei ole selles, et XXXXX pst XXa maaüksuse

hoonestamine on kehtiva DP-ga ette nähtud. DP kohaselt on XXXXX pst XXa kinnistu (DP

kohase positsiooninumbriga 47) ühiskondlike ehitiste maa (sotsiaalmaa), s.o kasumi saamise

eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, sh büroo- ja

administratiivhoonete maa, äriotstarbeta haridus-, teadus-, puhke- ja spordiehitiste maa

(MaaKatS § 181 lg 12 p 1). DP-s oli krundile kavandatud Keskkonnaministeeriumi büroohoone

ja 17.02.2021 projekteerimistingimustega lubati selle asemele püstitada riigigümnaasium, mille

kasutusotstarve vastab DP-s määratud krundi kasutamise sihtotstarbele. Asjakohatu on

10(14)

kaebajate väide, et ÜP-ga määratud segahoonestusala on realiseerunud peamiselt elamualana,

kus on vaid üksikuid asutusi. Kehtivates planeeringutes ei ole vastav ala ette nähtud

elamumaaks ning asjaolu, et konkreetset krunti ei ole siiani vastavalt DP-s ettenähtud

sihtotstarbele hoonestatud, ei tekita kaebajatele õiguspärast ootust naaberkinnistu hoonestamata

jätmise osas. Juba 2004. a kehtestatud DP nägi ette krundile ministeeriumihoone püstitamise

ning kaebajad ei saanud seega ka eeldada, et nende naabrusesse võib edaspidi lisanduda vaid

elamuid.

Juba eelnevat silmas pidades ei saanud kaebajatele tulla üllatusena, et XXXXX pst XXa krunt

hoonestatakse ja seeläbi kaasneb eelduslikult mõningane privaatsuse vähenemine ja

liikluskoormuse kasv, mis on linna kui tiheasustuse puhul tavapärane ja ettenähtav. Ühestki

õigusnormist ei tulene kaebajatele subjektiivset õigust nõuda, et naaberkinnistult ei lähtu mis

tahes mõjutust. Ka Riigikohus on selgitanud, et linnakeskkonnas elades on isikul suurem

kohustus taluda sellest keskkonnast tingitud paratamatuid ebamugavusi kui väljaspool

linnakeskkonda elades (nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-25-02, p 21) ning isikul tuleb leppida

võimalusega, et teda ümbritsev keskkond võib muutuda (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-12-07, p

13). Olemasoleva elukeskkonna säilitamine iseenesest pole ka subjektiivse õigusena kaitstav

väärtus (nt Riigikohtu 28.03.2012 lahend nr 3-3-1-4-12, p 12). Kaebajatel ei ole alust eeldada,

et nende kinnistute ümbruses ehitustegevust ei planeerita ja linnakeskkonnas püsib ümbruskond

muutumatuna või muutub vaid neile meelepärasel moel.

15. Kohtule ei nähtu, et kaebajate subjektiivseid õigusi saaks rikkuda see, et XXXXX pst XXa

krundile püstitatakse varem planeeritud Keskkonnaministeeriumi büroohoone asemel

riigigümnaasium. Kohus nõustub seejuures vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebajate väited

on paljasõnalised ja tõendamata ning kohati käesolevasse vaidlusse mittepuutuvad ja kaebajate

subjektiivsete õigustega mitteseonduvad.

15.1 Kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa tuletada kaebajate oletuslikust väitest, et

riigigümnaasiumi

kasutajate

arv

saab

olema

suurem

kui

esialgu

kavandatud

Keskkonnaministeeriumi büroohoone puhul.

See, et seni kasutusest väljas olnud kaebajate naaberkinnistu kasutuskoormus suureneb, pidi

kaebajatele ettenähtav olema juba kehtivast DP-st. Ala kasutatavus suureneb sõltumata sellest,

kas sinna püstitada ministeeriumihoone või gümnaasium. Kaebajate subjektiivsete õiguste

rikkumine ei ole tuletatav pelgalt püstitava hoone kasutajate arvust, kui see iseenesest ei too

kaasa mingisugust ülemäärast kahjulikku mõju. Pealegi on vastustaja haldusasjas nr 3-21-1917

(vastuses kaebusele) selgitanud, et XXXXX pst XXa kinnistu kasutuskoormus hoopis väheneb

ning võrreldes kehtestatud DP-ga väheneb kinnistu ja sellele ehitatavate hoonete kasutajate arv.

DP-ga kavandati XXXXX pst XXa kinnistule kaheksa 4-korruselist hoonet ehitisealuse

pindalaga 8000 m2 ja suletud brutopindalaga kokku 25 000 m2 (vt DP põhijoonis pos 47), samal

ajal kui ehitusloa alusel püstitatav riigigümnaasium on ühehooneline (4-korruseline) ja

ehitusalase pinnaga 3773,3 m2. DP-st ei tulene, et krundile kavandatud hooned olid planeeritud

kasutamiseks üksnes hetkel Keskkonnaministeeriumis töötavale u 200 inimesele ja see ei oleks

ka eluliselt usutav, arvestades mh DP-s planeeritud hoonete arvu ja suurust. HTM selgitustest

nähtuvalt ei kavandata ka Keskkonnaministeeriumi hoone uude asukohta (XXXXXXXXXXX

tn XX kinnistule) hooneid üksnes Keskkonnaministeeriumi töötajate tarbeks, vaid ühishoonet

Keskkonnaministeeriumile ning Keskkonnaameti, sh -inspektsiooni, -agentuuri ja -

ministeeriumi infotehnoloogiakeskuse, Tallinna struktuuriüksustele.

Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul mõistlikku põhjust arvata, et XXXXX pst XXa

krundile

püstitatav

riigigümnaasium

mõjutaks

oma

kasutusintensiivsuse

poolest

naaberkinnistute elanikke, sh kaebajaid, olulisemal määral kui DP-s krundile planeeritud

11(14)

hooned. Sarnaselt büroohoonetele on ka haridusasutused üldjuhul aktiivses kasutuses üksnes

tööpäevadel ja -aegadel. See, et konkreetses piirkonnas hakkab XXXXX pst XXa krundi

hoonestamise tõttu liikuma (teatud aegadel) senisest rohkem inimesi, on tuletatav juba kehtivast

DP-st. Kaebajad ei ole ära näidanud ühtki usutavat ülemäärast mõju, mis saaks neile kaasneda

naaberkrundile gümnaasiumihoone püstitamisega ning selle kasutamisega. Mõningase

privaatsuse vähenemise ja liikluskoormuse kasvu (vt sellest ka allpool) oleks piirkonnas kaasa

toonud ka DP kohase ministeeriumihoone püstitamine. Kaebustest ei nähtu ja kohtule pole

äratuntav, et gümnaasiumi kasutuskoormus saaks kaasa tuua kaebajate subjektiivsete õiguste

rikkumise.

15.2 Kaebustes ei ole põhjendatud, mil viisil avaldab kavandatud riigigümnaasiumi kõrgus (sh

korruselisus) kahjulikku ja ülemäärast mõju kaebajate õigustele. Püstitatava hoone kõrgus ei

ole vastuolus DP-d täpsustavate projekteerimistingimustega.

Kehtivas DP-s oli antud ehitusõigus kuni neljakorruselisele hoonestusele absoluutkõrgusega

kuni +21,3. TLPA 17.02.2022 projekteerimistingimustega täpsustati DP-s määratud hoone

kõrgust ja lubati kavandada hoone kõrgusega kuni 17,5 m DP järgsest keskmisest maapinna

kõrgusest ehk suurima absoluutkõrgusega +23,14 (kõrgussüsteemis EH2000), kui seejuures ei

halvene naaberhoonete insolatsioonitingimused. Vaidlustatud ehitusloas on püstitatava ehitise

absoluutkõrguseks +21,22, mis vastab DP-d täpsustavatele projekteerimistingimustele, olles seejuures

lubatud maksimaalsest kõrgusest madalam.

Kavandatava riigigümnaasiumi kõrgus ei ületa ka naabruses asuvate hoonete kõrgust, arvestades, et

ümbritsev hoonestus on 3-5 korruseline (sh politseijaoskond ja XXXXX pst XX elamud 3-

korruselised, XXX tn XX, XX hooned 4-korruselised ja XXXXX tänava elamud 5-

korruselised) ega mõjuta ka DP lahendusega lubatud ehitusalust pinda. HTM on selgitanud, et kuigi

riigigümnaasiumi õppehoonet on käsitletud neljakorruselisena, asuvad neljandal korrusel

üksnes tehnoruumid ning auditooriumi õhuruum (mille aknad on vaid nn politseimaja suunas)

ning seega ei mõjuta neljas korrus naaberhoonete privaatsust. Seda, et kaebajate korterelamute

insolatsioonitingimused halveneksid, kaebajad ei väida. Kavandatud riigigümnaasiumi hoone kõrgus

(sh korruselisus) ei saa seega mõjutada kaebajate privaatsust enam kui DP-s kavandatud ministeeriumi

büroohoone.

Kaebajate viidatud asjaolu, et maksimaalse korruselisuse ja kõrguse andmed viitavad

krundijaotusplaani tööle nr 196-170, mis ei vasta DP kehtestamise otsusele (ja seletuskirjale), ei

mõjuta ehitusloa sisulist vastavust DP-le ega avalda mõju kaebajate subjektiivsetele õigustele.

Vastustaja on selgitanud, et projekteerimistingimuste menetluses on inimliku eksimuse tõttu

kasutatud DP tööd nr 196-170 kehtestatud töö nr 196-267 asemel. Vastustaja on välja toonud,

et AS EA RENG projekt numbriga 196 – 170 on DP eskiis ning 196 – 267 on kehtestatud DP.

Kuigi 196 – 267 dokumentatsioon sisaldab eskiisi töönumbriga (196 – 170) põhijoonist (nimega

„krundijaotusplaan“), siis sisulist erinevust vastavad dokumendid ei sisalda. Ehitusloa

väljaandmist selline formaalne viga seega ei mõjutanud (HMS § 58).

15.3 Põhjendamatud on ka kaebajate väited seoses nende õiguste rikkumisega tulenevalt

ehitusprojektis ettenähtud parkimislahenduse ja sellest tingitud kõrghaljastuse proportsiooni

vähenemisega.

DP lahendus nägi XXXXX pst XXa krundile (pos 47) ette 200 parkimiskohta, sh kavandati maapealset

parkimisala kinnistu idapoolse serva ulatuses (vt DP põhijoonis). Ehitusloa aluseks olevas

ehitusprojektis on autodele ette nähtud 49 parkimiskohta (vt riigigümnaasiumi maastikuarhitektuuri

asendiplaan), mis on kolme eri koha ja haljastuse vahele ära hajutatud, et minimeerida selle negatiivset

visuaalselt mõju (vt maastikuarhitektuurse osa seletuskiri, p 1.7.2). Seega puudub mõistlik põhjus

12(14)

arvata, et DP kohaselt kavandatud ministeeriumihoone püstitamise korral oleks piirkonda lisanduv

liikluskoormus olnud väiksem ja olemasolevat kõrghaljastust säästvam. Ka haldusasjas nr 3-21-1917

esitatud vastuses kaebusele on vastustaja selgitanud, et vastutulekuna naaberkinnistute omanikele on

parkimiskohtade arv hoitud minimaalsena (ja selle arvelt suurendatud haljastatud maapinna

osakaalu), et soodustada kergliiklusteede ja ühistranspordi kasutust ning hoidmaks ära

liikluskoormuse kasvu ümbruskonnas. Võrdlusena – DP järgses lahenduses oleksid nii

hoonestus kui parkimiskohad ulatunud XXXX XXE ja XXXX XXF kinnistute vahetusse

naabrusesse. Samuti on vastustaja juba projekteerimistingimuste menetluses naaberkinnistute

elanike vastuväidetele vastates selgitanud, et maa-aluse parkla või parkimishoone kavandamine

tooks kaasa ulatuslikumad ehitustööd ning see oleks ka ebaproportsionaalne, arvestades

XXXXX pst XXa kinnistu suurust ja kavandatud ehitisealust pinda koos normatiivse

parkimiskohtade arvuga (vt TLPA 23.12.2020 kiri nr 4-1/4089-1, haldusasjas nr 3-21-1917

vastustaja 11.10.2021 menetlusdokumendi lisa 8). Nõustuda võib kolmanda isikuga, et 49

parkimiskohta hajutatuna on igal juhul loodust säästvam ning eelduslikult ka vähesema mõjuga

naaberkinnistutele kui 200 parkimiskohta. Kohus rõhutab sedagi, et liikluskoormuse suurenemine

tuleneb juba asjaolust, et kehtiva DP-ga nähti ette XXXXX pst XXa hoonestamine. Ehitusloaga ei

ole võimalik ette näha sellist lahendust, kus liikluskoormus piirkonnas üldse ei muutu.

TLPA 17.02.2021 projekteerimistingimuste kohaselt tuli täita Tallinna Transpordiameti ja

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti esitatud nõuded. Projektis tuli näha ette avalikult

kasutatavad jalg- ja jalgrattateed välja kujunenud sihtides, seejuures säilitades maksimaalselt

olemasolevat kõrghaljastust. Samuti näha ette täiendav kõrghaljastus XXXXX tänava kinnistute ja

XXXXX pst XX kinnistu piiri ulatuses (kõrghaljastuse puhver 20 m) ning juurdepääsuteed kavandada

vähemalt 6,5 m kaugusel naaberkinnistute piirist. Kaebajad ei ole väitnud, et ehitusprojektis eeltoodud

nõuetega poleks arvestatud. Põhiprojekti arhitektuuri osa seletuskirjast nähtub ka, et krundi

põhjaküljel on 35 m ehituskeeluvöönd, mis tekitab uue õppehoone ja olemasolevate XXXXX

pst äärsete korterelamute vahele mõistliku laiusega kõrghaljastusega kuja. Antud kuja kaudu

saavad läänes paiknevad XXXXX tn kortermajade elanikud XXXXX pst-le liikuda. Täiendav

18 m laiune ehituskeeluala on antud krundi lääneküljele, mis aitab eraldada XXXXX tn

korterelamuid uuest õppehoonest (vt p 4.1.2).

Lisaks eeltoodule on HTM selgitanud, et riigigümnaasiumi õppehoone kavandamisel on just erilist

tähelepanu pööratud ümbritsevale maa-alale. Eeltoodu nähtub muu hulgas riigigümnaasiumi

maastikuarhitektuuri põhiprojekti maastikuarhitektuurse osa seletuskirjast: „Pelgulinna

Riigigümnaasium on kui kool pargis, pargikool, puukool. Enamuse aega päevast veedavad

õpilased koolimajas sees, ehk on väga oluline, kuidas väliruum neid seal olles mõjutab. Kooli

sisemusele raamiks, sõltumatut elu elavaks taustaks on kavandatud „mets“. Akendest paistavad

rahustavad tüved, võrad ning elu nende sees.“ (vt p 1.7.1). Nii on projektis ka rajatava

lahenduse märksõnadena välja toodud olemasoleva haljastuse säilitamine, liigirikkuse tõstmine

ja kõrghaljastuse lisamine (vt samas, p 1.7.3). Seejuures, materjalidest nähtuvalt jääb XXXXX

pst XXa kinnistu (sh kavandatavad välialad) avalikult ligipääsetavaks.

Ehitusluba ei muuda õigusvastaseks ja kaebajate subjektiivseid õigusi ei riiva ainuüksi see, et

projektis ei ole määratud kõrghaljastuse protsenti. Kohtule ei ole äratuntav, et kõnealusele

krundile DP-s ettenähtud kaheksa hoone püstitamine võimaldanuks kõrghaljastust suuremas

osas säästa. Seda, et uue hoone püstitamisel kõrghaljastust üldse ei likvideeritaks, pole

kaebajatel õigust nõuda. Riigikohus on leidnud, et: “Selleks, et füüsiline isik saaks nõuda kaitset

KeÜS § 23 alusel, peab tal olema alaga eriline seos, st ala mõjutamine vaidlusaluse tegevusega

peab kahjustama tema tervist või heaolu tegelikult ja oluliselt“ (Riigikohtu 21.10.2021 otsus

nr 3-18-913, p 20). XXXXX pst XXa kinnistu ei olnud ettenähtud haljasalaks ja sinna on

lubatud püstitada sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) sihtotstarbele vastav ehitis. Kaebajate

13(14)

väited, justkui riigigümnaasiumi rajamine XXXXX pst XXa kinnistule kahjustaks nende tervist

ja heaolu, on üldsõnalised ja tõendamata ning tuginemine viidatud KeÜS-i sättele on ilmselgelt

põhjendamatu. Pelgalt sellest, et gümnaasiumi rajamise tõttu kaebajaid ümbritsev keskkond

muutub, ei saa tuletada nende tervise- ja heaolu tegelikku ning olulist kahjustamist.

15.4 Kaebaja I toob ka üldsõnaliselt välja, et tänava või juurdepääsutee rajamine XXXX XXF

kinnistu vahetusse lähedusse mõjutab lisanduva müra tõttu oluliselt ja negatiivselt XXXX XXF

omanike tervist ja heaolu ning kinnisvara väärtust.

DP-s on juurdepääsud XXXXX pst XXa kinnistule ette nähtud XXXXX puiesteelt ja rajatavalt

XXXXX tänavalt (XXXXX tänava poolne lõik). TLPA 17.02.2022 projekteerimistingimustes

täpsustati liikluskorralduse põhimõtteid üksnes seoses kinnistusiseste juurdepääsuteede

kavandamisega, kuid ei muudetud DP-s määratud juurdepääsude asukohti kinnistule.

Ehitusprojektis on alale kavandatud kaks sõidukite ligipääsu XXXXX puiesteelt – üks

majandushoovi parklasse ja teine lõunapoolsesse parklasse (vt maastikuarhitektuurse osa

seletuskiri, p 1.7.5). Vastustaja on selgitanud, et eraldiseisvad juurdepääsuteed õppehoone

parklasse ja majandushoovi aitavad hajutada õppehoone tegevusega kaasnevat liiklust ning on

kavandatud naaberkinnistute piiridest kaugusel, mis tagab haljaspuhvrit ja võimaldab

perspektiivis kavandada täiendavad kergliiklusrajad (vt TLPA 23.12.2020 kiri nr 4-1/4089-1;

lisatud haldusasjas nr 3-21-1917 vastustaja vastusele). Kaebaja ei saa nõuda, et kehtivas DP-s

ettenähtud juurdepääse XXXXX pst XXa kinnistule ei tehta.

Väited subjektiivsete õiguste rikkumisest seoses lisanduva müraga on ilmselgelt põhjendamatud.

Kohtul puudub mõistlik alus arvata, et ministeeriumihoone asemel gümnaasiumi rajamine

XXXXX pst XXa kinnistule suurendaks liikluskoormust ja müra sellisel määral, et see ületaks

õigusaktides sätestatud piirnorme. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda seda, et liiklusest

tingitud müra piirkonnas üldse ei suureneks. Asjaolu, et kehtivat DP-d ei ole seni realiseeritud,

ei anna ehitusloa vaidluses alust võrrelda senist olukorda situatsiooniga, kui hoonestus lisandub

ja seda hakatakse kasutama. Kaebaja ei ole oma väidet asjakohaselt põhistanud. Kaebaja väide

tervise või heaolu tegelikust ja olulisest kahjustamisest on põhistamata.

15.5 Ka on tõendamata (HKMS § 59 lg 1) ja ebausutavad kaebajate väited kinnistu väärtuse

vähenemise osas ehk kuidas ministeeriumi administratiivhoone asemel riigigümnaasiumi

rajamine mõjutab kaebajate kinnisasja väärtust. Linnakeskkonnas on tavapärane kooli asumine

elukoha läheduses ning see võib kinnisasja turuväärtust pigem tõsta. Kohatu on aluseks võtta

olukorda, kus kinnistul hoonestus puudub, kuna kehtiv DP näeb sinna hoonestuse (mastaabilt

võrreldava) igal juhul ette.

15.6 Käesolevas vaidluses ei ole asjakohane peatuda küsimustel, mis puudutavad koostamisel

olevat Põhja-Tallinna ÜP-d, kuna kaebajatel on võimalik osaleda ÜP avalikel aruteludel ning

seal esitada oma seisukohti ja ettepanekuid. Ka tuleb tähelepanuta jätta kaebajate väited

seonduvalt XXXXX pst XXa kinnistul fikseeritud kaitsealuste lindude ning Merimetsa

kaitsealaga, kuna kaebajatel ei ole õigust ehitusluba vaidlustada avalikes huvides (nn

populaarkaebusega).

16. Kokkuvõttes, kaebajad ei ole tõendanud, et riigigümnaasiumi rajamine XXXXX pst XXa

kinnistule vaidlustatud ehitusloa alusel rikuks nende subjektiivseid õigusi. EhS § 44 p 4 mõtte

kohaselt tuleb kaebajatel taluda selliseid negatiivseid mõjusid, mis ei ole nende jaoks üleliia

koormavad ja mida on võimalik asjakohaste meetmetega leevendada. Vastupidisel juhul oleks

linnakeskkonnas igasugune ehitus- ja arendustegevus sisuliselt välistatud. Pädeval asutusel

puudus ehitusloa andmisest keeldumiseks alus. Kohtul puudub alus TLPA 11.10.2021 ehitusloa

nr 2112271/33582 tühistamiseks.

14(14)

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajate

menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt nende enda kanda. Vastustaja ega kolmas isik

pole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ning nende võimalikud menetluskulud

jäävad samuti nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)