3-21-2487/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2487

Haldusasi

X OÜ kaebus Lääne-Harju Vallavolikogu 27.09.2021 otsuse

nr 75 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Lääne-Harju valla

kohustamiseks otsustada arvamuse andmine uuesti kahe kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Menetlusosalised

Kaebaja – X OÜ, esindaja Mihkel Nukka

Vastustaja – Lääne-Harju vald, esindaja v.adv Martin Traat

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Lääne-Harju Vallavolikogu 27.09.2021 otsus nr 75 õigusvastaseks ning

kohustada vastustajat otsustama uuesti arvamuse andmine geoloogilise uuringu loa

taotluste kohta kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

2. Mõista vastustajalt X OÜ kasuks välja menetluskulu 2015 eurot. Ülejäänud osas jätta

menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 01.08.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X OÜ esitas 02.08.2021 Keskkonnaametile (KeA) taotluse geoloogilise uuringu loa

saamiseks Vasalemma III uuringuruumis. Uuringuluba taotletakse Harju maakonnas Lääne-

Harju

vallas

XXXX

külas

XXXXXXXX

katastriüksusel

(katastritunnus

XXXXX:XXX:XXXX, sihtotstarve maatulundusmaa). Kinnistu kuulub uuringuloa taotlejale.

Uuringuruumi nimetus on Vasalemma III uuringuruum. Taotletava uuringuruumi teenindusala

pindala on 16,48 ha. Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus plaanitakse rajada kuni 15

2(11)

uuringukaeveõõnt ja kuni 10 puurauku sügavusega kuni 20 m. Uuritav maavara on ehitusliiv ja

-kruus, täiteliiv ja -kruus ning ehituslubjakivi. Täiendavalt on uuringu käigus planeeritud

teostada järgmised sihtotstarbelised tööd: veetaseme mõõtmine, katsepumpamine, lubjakivi

purunemis- ja külmakindluse määramine, kivimi keemiline analüüs, purdsetete terastikulise

koostise, filtratsiooniomaduste, kruusa purunemiskindluse määramine, uuringuruumi

teenindusala topograafiline mõõdistamine. Taotletava loa kehtivusaeg on 3 aastat. Uuringu

teostaja on OÜ Inseneribüroo STEIGER.

2. KeA võttis taotluse menetlusse ning edastas 06.08.2021 kirjaga nr DM-116650-6 arvamuse

andmiseks Lääne-Harju vallale. Lääne-Harju Vallavolikogu otsustas 27.09.2021 otsusega

nr 75 mitte nõustuda Vasalemma III uuringuruumis X OÜ-le geoloogilise uuringu loa

andmisega.

3. X OÜ esitas 01.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Lääne-Harju

Vallavolikogu 27.09.2021 otsuse nr 75 õigusvastasuse tuvastamist ja Lääne-Harju valla

kohustamist arvamuse andmise uueks otsustamiseks hiljemalt kahe kuu jooksul käesolevas

haldusasjas kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus võttis 24.11.2021 määrusega kaebuse

menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja palub tuvastada Lääne-Harju Vallavolikogu 27.09.2021 otsuse nr 75 õigusvastasuse

ja kohustada vastustajat arvamuse andmise uueks otsustamiseks. Kaebaja palub mõista kaebaja

kantud menetluskulud kaebaja kasuks välja vastustajalt.

Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult alljärgnevad.

1) Vastustaja on otsuse tegemisel ekslikult käsitlenud uuringuloa menetlust kaevandamisloa

menetlusena. Uuringuloa andmise eeldused on oluliselt erinevad kaevandamisloa menetlusest.

Uuringu tegemisega ei kaasne vastustajale ega kohalikele elanikele kaevandamisega

võrreldavaid häiringuid. Kuna vastustaja on lähtunud arvamuse andmisel ekslikelt eeldustest,

siis on otsus sisuliselt põhjendamata. Geoloogilise uuringuloa nõusoleku andmise menetluse

eesmärgiks ei ole hoida võimalikult varases etapis ära kaevandamisloa väljastamine.

Uuringuloa menetluse peamine mõte on välja selgitada, kas uuring kui selline ning sellega

kaasnevad tegevused ja mõjud toovad kaasa kohaliku omavalitsuse (KOV) üksusele ja

kogukonnale, sh keskkonnale sellised negatiivsed mõjud, mis kaaluvad üles loa taotleja õiguse

viia läbi maavara geoloogiline uuring.

Geoloogilise uuringu loale nõusoleku andmata jätmiseks ei piisa üksnes sellest, et KOV ja

kogukond ei soovi konkreetses piirkonnas maavara kaevandamist. Uuringuloa tagajärjeks ei ole

kaevandamine ning kaevandamisega kaasnev mõju KOV-ile ja kogukonnale. Uuringuloa alusel

viiakse läbi üksnes uuringud ja seeläbi kogutakse maavara kohta teavet. Kuna uuringu käigus

maavara kaevandamist ega vee ärajuhtimist ja veetaseme alandamist ei toimu ja välitööd

kestavad lühikest aega, siis ei avaldu uuringu tegemisega kaevandamisega kaasnevaid mõjusid.

Vastustaja ei ole esitanud uuringutulemusi ega muid tõendeid, mis kinnitaks, et uuringuloa

andmine omaks olulist negatiivset mõju (sh veerežiimile, joogiveele, elanike elukvaliteedile,

põllumaa väärtuslikkusele) ja seetõttu tuleks loa andmisest keelduda.

2) Geoloogilise uuringu mõju on vähene ja piiratud kaebaja kinnistuga. Uuringu kestvus on

lühiajaline ega ulatu uuringuruumi piiridest väljapoole, välitööd kestavad üldjuhul kuni 2

nädalat ning uuringupuuraugud likvideeritakse koheselt pärast rajamist ja kirjeldamist.

Topograafilised tööd tehakse käsiinstrumentidega ning looduskeskkonna vastupanuvõime

säilib muutumatuna. Geoloogiline uuring tuleb teha selliselt, et keskkonnale ja isikutele

3(11)

tekitatav kahju oleks minimaalne. Vastustaja ei ole põhjendanud, kuidas kuni 20 m sügavuste

puuraukude rajamine ning pärast rajamist nende täimine mõjutab veerežiimi ja vee kvaliteeti

negatiivselt. Kui ümbruskonnas kordades sügavamate puurkaevude rajamise ja kasutamisega

ei ole oluliselt mõjutatud veerežiimi, siis eeldatavat negatiivset mõju puuraukude rajamisega ei

kaasne. Vastustaja ei ole selgitanud, kuidas uuring siiski negatiivset mõju omaks.

3) Vastustaja ei ole kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud uuringutulemuste informatiivset

olulist tähendust. Kui tulevikus ei olegi võimalik taotletavale alale kaevandamiseks luba saada,

võiks uuringu käigus kogutud info olla väärtuslik maaomanikule ning riigile ja anda detailsema

ülevaate piirkonna geoloogilisest ehitusest. Seega isegi juhul, kui kaevandamist ei järgne, on

uuringutulemustel tähendus näiteks keskkonnaregistri täiendamisel. Seda põhimõtet on

kinnitanud ka Riigikohus (11.11.2015 otsus nr 3-3-137-15, p 13).

Kui varustuskindlusega ei ole lühiajalises perspektiivis probleeme, ei tähenda see, et ei peaks

saama uuringuid teostada, sest majandustegevus ei toimu üksnes lühiajalises perspektiivis.

Samuti on nii taotlejal kui ka KOV-il pärast uuringu tegemist varasemast rohkem teavet

kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. Esiteks on vallal uuringu läbiviimise järel

võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud

teabele. Teiseks on kaebaja jaoks uuringutulemused abiks otsustamaks, kas kaevandamisloa

taotlust esitada. Seega on uuringu tegemine ka riigi huvides ja informatiivsel eesmärgil

põhjendatud. Vastustaja on jätnud nende asjaoludega kaalutlusõiguse teostamisel õigusvastaselt

arvestamata.

4) Vastustaja on ekslikult tuginenud asjaolule, et planeeringutes ei ole uuringualal ette nähtud

kaevandamist. Uuringuluba ei tähenda automaatselt kaevandamistegevuse teostamist.

Vastustajal tuli põhjendada, kas ja kuidas kavandatav tegevus maakonnaplaneeringutega seatud

eesmärkide saavutamist takistaks (vt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p-d 13 ja 17).

Otsuses need põhjendused puuduvad. Vaidlustatud otsustest ei selgu, millistele asjaoludele ja

tõenditele tuginedes on leitud, et uuringu läbiviimine oleks vastuolus ÜP-ga või teiste

planeeringutega. Nõusoleku andmisest keeldumiseks ei piisa üldsõnalisest seisukohast, et

geoloogiline uurimistöö ei ole otstarbekas uuringuruumis, kus maavara kasutusele võtmine on

tulevikus ebatõenäoline.

5) OÜ Inseneribüroo STEIGER kinnitusel ei ole alust arvamuseks, et geoloogilise uuringu

käigus puuraukude puurimine võiks põhjustada põhjavee kvaliteedi halvenemist. Uuringuloa

taotluse seletuskirjas on seda tööd võrreldud veevarustuseks ettenähtud puurkaevude

rajamisega, kusjuures geoloogilise uuringu puuraugu puurimise mõju tuleb hinnata isegi

väiksemaks. Geoloogilise puuraugu puurimisel on oluline saada maapõuest kätte

kivimmaterjal, milleks kasutatakse südamikpuurimist, kus kivi lõigatakse seest õõnsa

puurkrooni abil. Selle protsessi käigus purustatakse kivimit umbes 1,5 cm laiuselt

puursüdamiku ümbert ning tekib oluliselt vähem puurhiiva. Puursüdamik tõstetakse

maapinnale. Uuringu lõppedes puuraugud suletakse nõuetekohaselt, mida kontrollitakse ka

KeA poolt kohapeal. Kuna tarbepuurkaevude puurimist ei loeta keskkonnaohtlikuks

tegevuseks, siis ei ole seda ka geoloogilise uuringu puuraugu rajamine.

Teoreetiliselt hinnatakse, et puurtöödel võib puurhiiv väga lõheliste ja karstunud kivimite puhul

levida

maksimaalselt

100-200

m

kaugusele.

Hüdrogeoloogilise

teabe

järgi

on

uuringupiirkonnas maapinnalt esimese põhjaveekompleksi (Ordoviitsiumi põhjaveekompleks,

millesse ulatuvad ka uuringu puuraugud) liikumise üldine suund Paldiski lahe suunas ning

lokaalseks mõjutajaks on ka Vasalemma karjäär (karjäärist vee väljapumpamisel tekkinud

veetaseme alandusest tingitult liigub põhjavesi karjääri suunas). Põhjavee liikumise suunas on

lähimaks taluks XXXXXX, mis jääb taotletava uuringuruumi läänepiirist 400 m kaugusele. Ka

4(11)

teistesse ilmakaartesse jäävad talud on kaugemal kui 200 m. Kuna geoloogilisi välitöid tuleb

teha korras tehnikaga, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad

omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi, ning sulgedes pärast välitööde lõppu puuraugud

nõuetekohaselt, siis ei ole objektiivset alust põhjavee reostuse tekkeks. Kaevandite rajamine ei

mõjuta piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi ega ka põhjaveekvaliteeti ning need aetakse kinni

kohe kui vajalik geoloogiline informatsioon ja mõõtmised on tehtud.

Samuti ei põhjusta uuringu käigus tehtavad hüdrogeoloogilised katsepumpamised põhjavee

taseme langust ümbritsevate talude kaevudes. OÜ Inseneribüroo STEIGER seniste kogemuste

põhjal kestab maapinnalähedase põhjaveekihi korral pumpamine keskmiselt 4 - 8 tundi

(harvadel juhtudel 24 h) ja väljapumbatava vee kogused ei ole reeglina suured, sõltudes kivimite

veeandvusest. Hüdrogeoloogiline katsepumpamine on ühekordne ja lühiajaline ning ei mõjuta

piirkonna põhjavee režiimi. Veetase hüdrogeoloogilistes puuraukudes taastub reeglina 1 - 2

tunni jooksul peale pumpamise lõpetamist. Väljapumbatavat vett ei veeta ära ega juhita

kraavide kaudu piirkonnast eemale (küll juhitakse see eemale puuraugust, et see ei hakkaks

mõjutama pumpamist), ning see läheb uuesti piirkonna põhjavee toiteks. Seega ei mõjuta

planeeritav pumpamine kaevude (sealhulgas ka salvkaevude) veetasemeid. Selleks, et saada

vastuseid kaevandamise mõjust põhjavee tasemele, on vajalik hüdrogeoloogiline

katsepumpamine puuraukudest geoloogilise uuringu raames. Geoloogilise uuringu tegemine

põhjavee taset ei mõjuta. Kindlasti ei mõjuta rajatavad geoloogilise uuringu puuraugud Maeru

oja veetaset ega ka kvaliteeti, nii nagu seda ei mõjuta ka ojast 100 m kaugusele rajatud 56 m

sügavune puurkaev Hundi katastriüksusel. Vastupidised väited on tõendamata.

Otsuses on viidatud, et juba praegu on olemasolevate majapidamiste puurkaevude vesi

muutunud joogikõlbmatuks. Lähiümbruses on ametlikult registreeritud 3 puurkaevu XXXXXX

(PRK0030348), XXXX (PRK0001431) ja XXXXXXXXX (PRK0030366) katastriüksustel, sh

XXXXXX kaev on rajatud 1951. a ja XXXX 1965. a. Probleemid veekvaliteediga on

tõenäoliselt seotud puurkaevu konstruktsiooni amortiseerumisega seoses nende vanusega.

Samuti ei ole välistatud, et kaevud on valesti projekteeritud ja rajatud mitteametlikus

puurkaevus. Lisaks on geoloogilise kaardistamise seletuskirjas kirjeldatud Vasalemma

piirkonna kaevudes vee kvaliteedi halvenemise põhjuseks asjaolu, et Ordoviitsiumi

veekompleksis on kaitsmata aladel sageli manteldatud 20 m ülaosa ja sellistes, kohati

anaeroobsetes tingimustes põhjaveega, puurkaevudes on suurem mineraalainete sisaldus ja vee

karedus, väiksem veeandvus ja kohati sisaldub vees üle 1 mg/l rauda ning mikrokomponentidest

kohati Mn2+. Kirjeldatud konstruktsiooniga on XXXX puurkaev, mis rajati karjalauda tarbeks

1965. a ning selle ülemised 18 m on isoleeritud manteltoruga. Seega ei ole välistatud, et kaevude

vesi on joogikõlbmatu nende amortiseerunud või puuduliku konstruktsiooni tõttu. Puudub

objektiivne alus eelduseks, et uuringuloa andmine ja uuringu läbiviimine ohustaks joogivee

kvaliteeti.

6) Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus (välitööde orienteeruv kestvus ei ületa

tõenäoliselt 1 – 2 nädalat), millega ei kaasne kahjulikke tagajärgesid õhusaaste, müra ja

vibratsiooni osas. Võimaliku lubjakivikarjääri rajamise ja opereerimisega kaasnev müra peab

vastama atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud tööstusmüra normidele, mis elamumaa

õuealadel on päevasel ajal 60 dB ning öisel ajal 45 dB. Müra hajub atmosfääris distantsi

suurenedes logaritmilise seaduspärasuse alusel, mis tähendab, et hajumise efekt on suur

väiksematel distantsidel ning see väheneb distantsi kasvades. Arvestades, et lähimate

majapidamiste õuealad paiknevad 200 - 400 m kaugusel, väheneb müraallika maksimaalse

müratase teoreetiliselt (arvestamata looduslike tingimusi nagu mets, absorbeerimine maapinnas

jne) kuni 50%. Seega ei ole ilmselgelt piirnormide ületamine majapidamiste juures objektiivselt

võimalik.

5(11)

Uuringuloa alusel toimuva maavara uurimine ei tekita piirnorme ületavat tolmu, millest

tulenevalt ei ole uuringuloa menetluses väited liigse tolmu kohta asjakohased. Kuna uuringu

käigus lõhkamistöid ei ole ettenähtud, siis uuringuloa andmise otsustamisel ei oma lõhkamisega

kaasnev mõju sisulist tähendust.

7) Otsuses esitatud seisukohad kaevandamisega kaasnevate mõjutuste kohta ei ole põhjendatud

ega millegagi tõendatud ning on selgelt ülepaisutatud. Kaebaja konsulteeris otsuses

tõstatud küsimustes OÜ-ga Inseneribüroo STEIGER, kelle arvamusele tuginedes on toodud

selgitused ka kaebuses. Uuringuloa menetluses need sisulist tähendust ei oma, sest uuringu

käigus ei toimu maavara kaevandamist ja uurimine on lühiajaline.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

1) Otsuse motiividest nähtuvalt asub maa-alal, millel geoloogiline uuring soovitakse läbi viia,

osaliselt looduslik metsaala ja osaliselt põllumajanduslikku potentsiaali omav väärtuslik haritav

maa, mille ümber paiknevad valla ühed kõrgema viljakusega põllumajanduslikul otstarbel

kasutatavad põllumaad. Ümbruses paiknevad hajaasustusega majapidamised. Vastustaja on

edastanud kaebaja taotluse koos materjalidega XXXXXXXX kinnistu lähinaabritele

tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Arvamuse edastasid viis kinnistuomanikku ja XXXX

külaselts, mis esindab XXXX küla 56 elanikku. Keegi ei ole uuringuloa andmisega nõustunud.

Vastuväidetes rõhutatakse, et uuringutejärgselt planeeritav kaevandamine vähendab elanike

elukvaliteeti (tolm, müra, vibratsioon, visuaalne häiring) ning halvendab lokaalsetest

puurkaevudest saadava vee kvaliteeti; samuti ohustab põhjavee taset, mis juba praegu on

mõjutatud Vasalemma lubjakivikarjääri tööst. Kokkuvõtvalt jõuti järeldusele, et kaevandamine

traditsioonilise hajaküla keskmes on mõeldamatu, mistõttu ei ole põhjendatud geoloogilise

uuringu loa andmine.

Eelnimetatud seisukohti ja vaidlustatud otsuses toodud põhjendusi arvestades ei ole kaebus

piisavalt argumenteeritud ning kaebuse seisukohad on vastuolulised. Kaebuses ei ole veenvalt

näidatud, millised kaalutlusvead otsuses esinevad. Näiteks on kaebaja ise mh märkinud,

et uuringuloa kooskõlastamisel võib teiste argumentide hulgas arvesse võtta ka asjaolu,

kas kaevandamisloa väljastamine on tõenäoline. Kaebaja tugineb väitele, et vastustaja on otsuse

tegemisel ekslikult käsitlenud uuringuloa menetlust kaevandusloa menetlusena ning on ilmselge,

et uuringu tegemisega ei kaasne vastustajale ega kohalikele elanikele kaevandamisega

võrreldavaid häiringuid. Samas on kaebaja leidnud, et vaidlustatav otsus välistab kaebajal

võimaluse selgitada välja endale kuuluval kinnistul maavara olemasolu ja uurida võimalusi

maavara kaevandamiseks.

2) Kaebusest ei selgu, millisel eesmärgil soovib kaebaja läbi viia geoloogilisi uuringuid

olukorras, kui on juba ette teada, et KOV ning kohalik kogukond keelduvad kaevandamisluba

andmast ning kuidas vaidlustatud otsus eeltoodust tulenevalt kaebaja õigusi rikub. Vastupidi,

vastustaja seisukoht on kõikide puudutatud osapoolte huve tervikuna põhjalikult analüüsides

motiveeritud ning eelkõige on arvestatud ka kaebaja huve, sest geoloogilise uuringu tegemine

on kallis ning uuringuloa andmisest keeldumine võimaldab kaebajal vältida edasisi

põhjendamatuid kulusid.

3) Vaidlustatud haldusakti puhul on järgitud nõuetekohaselt kaalutlusõiguse piire ja eesmärki,

arvestades kõikide huvitatud isikute seaduslikke õigusi ja huve. Samuti on otsuse tegemisel

arvestatud kohalike elanike elukeskkonda ja miljööd.

KOHTU PÕHJENDUSED

6(11)

6. Kaebaja on vaidlustanud otsuse, millega vastustaja ei nõustunud kaebajale loa andmisega

Vasalemma III uuringuruumis geoloogilise uuringu läbiviimiseks. Käesolevas asjas on vaidlus

eelkõige selle üle, kas vastustaja on nõusoleku andmisest keeldumisel teostanud kaalutlusõigust

õiguspäraselt ning kas valla argumente saab pidada asjakohasteks ja piisavalt põhistatuteks

selleks, et pidada nõusoleku andmisest keeldumist õiguspäraseks.

7. MaaPS § 4 lg 2 kohaselt on maavara geoloogiline uuring maavara kaevandamise ja

kasutusele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Geoloogilise uuringu loa annab KeA

(MaaPS § 26), kes küsib uuringuloa taotluse kohta kirjaliku arvamuse taotletava uuringuruumi

asukoha kohaliku omavalitsuse üksuselt (MaaPS § 27 lg 7). KOV keeldumine uuringuloa

kooskõlastamisest on loa andjale siduv menetlustoiming (vt MaaPS § 35 lg 1 p 10), mis on

kohtus eraldiseisvalt vaidlustatav (RKHK 10.06.2010 lahend asjas nr 3-3-1-38-10). Samas

KOV, kes peab oma arvamuse andma 2 kuu jooksul taotluse saamisest, võib esitada edasise

menetluse käigus täiendavaid seisukohti (MaaPS § 27 lg 7).

8. Geoloogilise uuringu loa taotlusele ja selle kohta tehtava otsuse eelnõule nõusoleku andmise

otsustamisel teostab KOV oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub seejuures

omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualased

ja sotsiaalseid argumente (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 11). Nõusoleku andmine või

mitteandmine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, mistõttu tuleb järgida kaalumisreegleid, sh

volituse piire, kaalutlusõiguse eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, arvestada olulisi asjaolusid

ning kaaluda põhjendatud huve (HMS § 4 lg 1). Kaalumisel arvesse võetavad konkreetsed

asjaolud peavad olema asjakohased ja lubatavad ning vastama kaalutluse eesmärgile.

Kooskõlastuse andmisel on KOV-il lai kaalumisruum, millesse kohus saab sekkuda eelkõige

vaid juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest

kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-37-

15, p 20). See tähendab, et ka taolise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb

lähtuda

haldusaktiga

sarnastest

õiguspärasuse

eeldustest,

sh

proportsionaalsus

ja

kaalutlusvigade puudumine (nt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-15-14, p 19). Seejuures tuleb küll

arvestada, et menetlustoimingu põhjendused ei pea tingimata vastama haldusakti põhjendustele

esitatavatele nõuetele, kuid need peavad siiski olema piisavalt selged ja küllaldased tõhusa

kaebeõiguse tagamiseks (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-82-14, p 20).

9. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on KOV kooskõlastuse andmisest keeldumisel tuginenud

kokkuvõtvalt järgmistele asjaoludele: 1) Uuringuala asub Keila valla ÜP kohaselt osaliselt

looduslikul metsalal ja osaliselt väärtuslikul haritaval maal ning ÜP ei näe ette uute kaevanduste

rajamist antud piirkonda; 2) Uuringualale lähimad kinnistud jäävad olemasolevate Vasalemma

lubjakivikarjääri ja XXXX turbatootmisala mõjualasse, sh Vasalemma maardlas on lubjakivi

varustuskindlus olemas kauemaks kui 2024. aastani. Uuringute läbiviimine piirkonnas ei ole

enne Harju maakonda hõlmava teemaplaneeringu kehtestamist põhjendatud ega vajalik;

3) Uuringutejärgselt planeeritav kaevandamine toob kaasa elukeskkonna kvaliteedi languse ja

veerežiimi muutuse. Piirkonna põhjavee kõrge taseme tõttu oleks ohustatud ümberkaudsete

majapidamiste joogiveevarud. Vasalemma karjäär mõjutab põhjavee taset 10 km raadiuses

(ohustatud ca 300 majapidamise veevarustus), mis koos planeeritava kaevandusega võib

põhjustada kumulatiivselt negatiivset mõju piirkonna veerežiimile; 4) Lähinaabrid ja XXXX

Külaselts on avaldanud vastuseisu planeeritavale kaevandamisele, kuna see vähendab

elukvaliteeti (tolmu, müra, vibratsiooni ja visuaalse häiringu tekkimisega) ning kahjustab joogi-

ja tarbevee kvaliteeti. Kuna kaevandamine on mõeldamatu, ei ole geoloogilise uuringu loa

andmine põhjendatud.

10. Esmalt selgitab kohus, et varasem kohtupraktika on aktsepteerinud uuringuloa andmise

menetluses tulevase kaevandamisloaga seotud keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete argumentide

7(11)

esitamist KOV-i poolt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2012 otsus asjas nr 3-11-1018;

Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2013 otsus asjas nr 3-12-2075). Neid küsimusi täpsustas

Riigikohus 11.11.2015 otsuses asjas nr 3-3-1-37-15. Riigikohtu hinnangul on argument, et

uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine osutub tulevikus ebatõenäoliseks, kaalutlus, mida

uuringuloa kooskõlastamisel arvestada (p 14) ning kohus pidas asjakohasteks KOV-i poolt

keeldumises väljatoodud asjaolusid, mis muudavad tulevase kaevandamisega nõustumise

vähetõenäoliseks (p 17).

Samas ei piira nõustumine uuringuloa andmisega KOV-i võimalust edaspidi keelduda

kaevandamisloa kooskõlastamisest isegi juhul, kui KOV on uuringuloaga reservatsioonideta

nõustunud. Edaspidise kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus on üks kaalutlus kogumist,

millest lähtudes peab haldusorgan oma seisukoha kujundama, kuid see ei ole ainumäärav

uuringuloaga mittenõustumiseks (eelviidatud Riigikohtu otsus, p-d 12 ja 14).

11. Kohus nõustub kokkuvõtvalt kaebajaga, et vastustaja on lähtunud lubamatutest

kaalutlustest,

kuna

vastustaja

argumentatsioon

tugineb

sisuliselt

üksnes

tulevase

kaevandamisega kaasnevatele eeldatavatele mõjudele ning uuringualale kaevandamisloa

väljastamise vähesele tõenäosusele.

Vastustaja ei ole kaalutlusõiguse teostamisel eristanud, kas nõusolekut taotletakse uuringuloa

või kaevandamisloa tarvis. Mõlemad load kannavad endas erinevaid eesmärke ning nendel on

erinevad tagajärjed nii omavalitsuse üksuse ja kogukonna huvidele kui ka keskkonnale ja

sotsiaalsetele mõjudele. Uuringuloa tagajärjeks ei ole kaevandamine ning kaevandamisega

kaasnev mõju KOV-ile ja kogukonnale. Uuringuloa alusel viiakse läbi üksnes uuringud ja

seeläbi kogutakse maavara kohta teavet (MaaPS § 4 lg 2, § 18, § 20 lg 2). Geoloogilise

uuringuloa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks ei ole hoida võimalikult varases etapis

ära kaevandamisloa väljastamine. Selle menetluse peamine eesmärk on välja selgitada, kas

uuring kui selline ning sellega kaasnevad tegevused ja mõjud toovad kaasa KOV-le ja

kogukonnale, sh keskkonnale sellised negatiivsed mõjud, mis kaaluvad üles loa taotleja õiguse

viia läbi maavara geoloogiline uuring (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus asjas nr

3-19-1041, p 12.3).

12. Vaidlustatud otsuses ja kohtule esitatud vastuses puuduvad väited, et uuringuloa andmisest

tuleneksid otsesed negatiivset mõjutused kohalikele elanikele või keskkonnale. Otsuses

puuduvad igasugused põhjendused uuringu mõju kohta. Vastustaja on uuringuloale nõusoleku

andmisest keeldumisel põhjendamatult lähtunud tulevase kaevandamisega kaasneda võivatest

mõjudest (müra, vibratsioon, tolm, visuaalne häiring, mõju veerežiimile), mis ei ole oma

intensiivsuse, kestuse ja ulatuse poolest võrreldavad geoloogiliste uuringute mõjudega.

Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 30.04.2020 otsuses asjas nr 3-19-1041 (vt p 14)

selgitanud, et välitööde geoloogilise uuringuga ei kaasne eelduslikult väga intensiivne

keskkonna või kogukonna huvide häiring. Geoloogilise uuringu korral võetakse töö käigus

uuringuruumi piiresse jäävat kivimit või setendit üksnes koguses, mis on vajalik selle omaduste,

rikastatavuse ja kasutatavuse määramiseks (MaaPS § 18). Geoloogiline uuring viiakse läbi

metoodika alusel, näiteks moodustada tuleb uuringuvõrgustik, uuringupunktidele (nt

puuraukudele) on ette nähtud kindel vahekaugus ja sügavus (keskkonnaministri 17.12.2018

määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded

ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,

meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks“ § 23 lg-d 1–7).

8(11)

13. Kaebaja esitatud uuringuloa taotluses on kavandatava tegevusega kaasneda võivaid

keskkonnahäiringuid käsitletud ning leitud, et geoloogilise uuringu võimalik mõju keskkonnale

ja kohalikele elanikele on väheoluline ja lühiajaline. Taotluses on muu hulgas selgitatud, et

geoloogilise uuringuga ei muudeta kinnistute sihtotstarvet, maakasutuse tingimusi ega maa

veerežiimi. Kuna hüdrogeoloogiline katsepumpamine toimub lühiajaliselt, siis eelduste

kohaselt ei ole mõju piirkonna põhjavee tasemele ega kvaliteedile. Lähimad majapidamised

paiknevad uuringuruumist 200 – 400 m kaugusel põhjas, idas ja edelas. Geoloogilised välitööd

toimuvad lühiajaliselt (maksimaalselt 1 nädal) päevasel ajal tööpäevadel, millega ei häirita

oluliselt kohalikke elanikke. Mõju ei ulatu väljapoole uuringuruumi teenindusala või on

väheoluline. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda (vt taotluse seletuskiri, p 4).

Mõistagi tekitavad ka geoloogilised uuringud keskkonnas teatavaid lühiajalisi häiringuid, nagu

on kirjeldatud ka taotluse seletuskirjas ja kaebuses, kuid ainuüksi see ei tähenda keeldu uuringu

läbiviimiseks ega õigusta KOV nõusoleku andmata jätmist. Keeldumiseks peaks asjakohastele

andmetele tuginedes ära näitama, et konkreetsel alal uuringu teostamine on eeldatavalt

ülemäärase keskkonnamõjuga ja seda ei saa vältida muul moel, kui kavandatud tegevuseks loa

andmata jätmisega. Vastustaja ei ole eeltooduga arvestanud ega asjakohastele andmetele

tuginevalt taotleja seisukohti ümber lükanud ega ära näidanud, et tegelikult uuringu

läbiviimisega kaasneb ülemäärane keskkonnamõju. Piisav ei ole vaid üldsõnaliselt viidata

lähimate majapidamiste ja uuringuala vahekaugustele. Isegi juhul, kui tulevikus taotletakse

alale kaevandamisluba, ei välista pelgalt majapidamiste (sh alles ehitusloa saanute) asumine

kaevandamisala läheduses automaatselt loa andmist, arvestades, et on võimalik kasutada

mõjude leevendusmeetmeid (müratõkkevallid jms) ning ka looduslike tõkete (nt mets)

olemasolu võib omada tähtsust. Ka asjaolu, et lähimad majapidamised jäävad vastustaja väitel

juba olemasolevate kaevanduste (XXXXXXXXX lubjakivikarjäär ja XXXX turbatootmisala)

mõjualasse, ei tähenda veel, et geoloogilise uuringu tegemist konkreetses piirkonnas lubada ei

saaks. Uuringu automaatne tulem pole lähitulevikus kaevandamise alustamine ning

kumuleeruvate mõjudega kaevandamisloa taotlemisel tuleb mõistagi arvestada. Paralleelselt

töötavate kaevanduste avamine ei pruugi olla võimalik, kuid seda asjaolu pole adekvaatselt

võimalik arvestada uuringuloa andmisel, kui pole teada millal ja kas üldse kaevandamisluba

taotletakse. See on kaevandamisloa menetluse objektiks ega oma määravat tähtsust uuringute

lubamise üle otsustamisel.

KOV ei ole põhistanud, et juba ainuüksi uuringutegevus (kas eraldiseisvalt või koosmõjus

olemasoleva karjääriga) võiks konkreetses piirkonnas veerežiimi ja joogivee kvaliteeti

kahjulikult mõjutada.

Vastustaja enda selgitused kinnitavad, et antud juhul on võetud peamiseks sihiks uuringuloa

taotlejat võimalikult varakult teavitada tulevase kaevandamise perspektiivitusest, et ta saaks

vältida edasisi potentsiaalselt põhjendamatuid kulusid. See aga ei ole geoloogilise uuringuloa

nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks. Ka Riigikohus on pidanud haldusmenetluse

eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega kooskõlas olevaks, kui KOV otsustab uuringuloa

kooskõlastada, kuid märgib seejuures oma seisukoha, et kaevandamine ei osutu tõenäoliselt

võimalikuks. Seejärel on uuringuloa taotlejal võimalik ise otsustada, kas ta peab uuringute

tegemist sellises olukorras otstarbekaks või loobub uuringuloa taotlemisest (vt otsus asjas nr 3-

3-1-37-15, p 14). Seega, kui konkreetse uuringu teostamisest ei tulene kohalikule kogukonnale

või keskkonnale mingisuguseid uuringuloa andmist välistavaid negatiivseid mõjusid, ei piisa

nõusoleku andmisest keeldumiseks üksnes üldisest seisukohast, et KOV ei pea uuringualal

maavara kaevandamist tõenäoliseks ega kavatse selleks luba anda.

14. Samuti lähtuvad vastustaja poolt viidatud kohalike elanike hirmud elukvaliteedi languse

(müra, tolm, vibratsioon, visuaalne häiring, vee kvaliteet) osas peamiselt võimalikust tulevasest

9(11)

kaevandamisest, millest tulenevalt on avaldatud ka vastuseisu geoloogilisele uuringule (vt ka

vastustaja poolt 14.06.2022 esitatud pöördumised). Seda, et justnimelt geoloogilise uuringu

läbiviimisega kaasneksid kohalike elanike elukeskkonda kahjustavad mõjutused, vastustaja

vaidlustatud otsuses ega kohtumenetluses põhistanud ei ole. Piisavaks ei saa pidada osundamist

arvamusele, et elanikud uuringuloa väljastamisega ei nõustu, kuna seadus sellist eeldust

keeldumise alusena ei sätesta.

Kaebaja on nii 08.10.2021 KeA-le esitatud vastuses valla ja kohalike elanike väidetele kui ka

kohtule esitatud kaebuses (tuginedes OÜ Inseneribüroo STEIGER seisukohtadele) ära

näidanud, et kavandatava uuringuga ei kaasne kohalike elanike poolt kardetud tagajärgi.

Eeltoodule vaatamata on vastustaja ka kohtumenetluses teinud kohalike elanike vastuväidetest

vaid üldise järelduse, et kuna kaevandamine traditsioonilise hajaküla keskmes on elanike arvates

mõeldamatu, ei ole põhjendatud geoloogilise uuringu loa andmine. Vastustaja on jätnud

täielikult arvestamata kaebaja seisukohtadega olulise keskkonnamõju puudumise kohta.

15. Kehtiv Keila valla ÜP geoloogilise uuringu läbiviimist ei välista. Ka vaidlustatud otsusest

ega kohtumenetluses esitatud vastustaja seisukohtadest ei nähtu, millist vältimatut kahjulikku

mõju kujutaks geoloogilise uuringu tegemine looduslikule metsaalale ja põllumajanduslikku

potentsiaali omavale väärtuslikule haritavale maale ning kuidas oleks geoloogilise uuringu

läbiviimine vastuolus ÜP eesmärkidega. Selle kohta, millist mõju omab võimalik hilisem

kaevandamine väärtuslikule haritavale maale ja selle ümber paiknevatele põllumaadele ning

kas selline mõju oleks vastuolus ÜP eesmärkidega, on võimalik adekvaatne hinnang anda alles

pärast geoloogilise uuringu teostamist. Praegusel juhul selguks alles geoloogilise uuringu

tulemusena, kas ja millises ulatuses on alal kaevandatavat maavara. Seejärel saab otsustada

võimaliku kaevandamise ala piiride ja kaevandamise mõistlikkuse üle (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 20.02.2018 otsus asjas nr 3-18-639, p 14). Seejuures ei pruugi ka

kaevandamise vastuolu ÜP-ga välistada igal juhul kaevandamisloa andmist (nt Riigikohtu

18.10.2016 lahend asjas nr 3-3-1-31-16, p 19).

Uuringuloa nõusoleku andmisest keeldumise aluseks ei saa olla ka vastustaja soov oodata ära

Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu kehtestamine. Vastustaja viidatud maavarade

teemaplaneeringuga kavatsetakse määratleda uued võimalikud kaevandamisalad ja

perspektiivalad ning see ei tähenda, et kuni vastava teemaplaneeringu kehtestamiseni oleks

Harju maakonnas uuringulubade väljastamine keelatud. Geoloogilise uuringuloa alusel ei

alustata kaevandamist, samas annab uuring olulist informatsiooni otsustamaks, kas ja kus on

maavarade kaevandamine mõistlik ja vajalik. Seega võib geoloogiline uuring anda ka viidatud

maavarade teemaplaneeringu koostamiseks ja alade hindamiseks olulist informatsiooni nii

maavara kvaliteedi kui ka kaevandamistingimuste kohta. Uuringu tulemusel võib taotleja jaoks

muu hulgas selguda kaevandamise ebaotstarbekus.

16. Vastustaja on jätnud arvesse võtmata uuringuloa iseseisva eesmärgi (teabe saamine) ning

lähtunud kaalutlemisel eeldusest, et taotleja lõppeesmärgiks on uuringuruumi piires maavara

kaevanduse avamine. Riigikohus on otsuses asjas nr 3-3-1-37-15 (p 13) rõhutanud, et

uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne ning

kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle

otsustamisel arvestada. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused

keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja

arengukavade koostamisel. Seejuures võivad tulevikus nii KOV-i kui ka kogukonna huvid ja

seisukohad nt maavara kaevandamise osas muutuda (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

30.04.2020 otsus asjas nr 3-19-1041, p 17). Igal juhul ei piira nõustumine uuringuloa andmisega

mingil moel KOV-i võimalust kaevandamisloa kooskõlastamisest põhjendatult keelduda.

10(11)

17. Asjakohatu on vastustaja kaalutlus, mille kohaselt on olemasolevas XXXXXXXXX

maardlas lubjakivi varustuskindlus olemas kauemaks kui 2024. aastani. Maavara

varustuskindluse hindamine ei ole KOV-i ülesanne. KOV-i roll nõusoleku andmise või sellest

keeldumise otsustamisel on tuua välja just omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid.

Riiklikke huve arvestavad uuringuloa taotluste menetluses loa andja (KeA) ja vajaduse korral

ka Vabariigi Valitsus. Teave maavarade kohta on aga riigile juba praegu oluline, et planeerida

vastava valdkonna tegevust, kuna maavarade kasutamise järele on eelduslikult vajadus ka pärast

2024. aastat.

18. Kohus on kõike eeltoodut arvestades seisukohal, et Lääne-Harju Vallavolikogu 27.09.2021

keeldumine on õigusvastane. Kohus rahuldab kaebuse ning tunnistab Lääne-Harju

Vallavolikogu 27.09.2021 otsuse nr 75 õigusvastaseks ja kohustab vastustajat uuesti otsustama

arvamuse andmine kaebaja geoloogilise uuringu loa taotluse kohta. Kohtu hinnangul on

arvamuse andmise uuesti otsustamiseks piisav MaaPS § 27 lg-s 7 sätestatud kahekuuline

tähtaeg, arvestades, et tegemist on küsimuse korduva otsustamisega.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus

tegi otsuse vastustaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebaja menetluskuludeks on kohtule esitatud taotluse kohaselt kaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv 15 eurot ning õigusabikulu 3062,5 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtule on tähtaegselt

esitatud menetluskulude nimekiri ja arved, millest nähtub õigusabiteenuse osutamine seoses

käesoleva haldusasjaga kokku 24,5 tunni ulatuses.

19.1 Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud (HKMS § 109 lg 6). Vajalike

ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tuleb arvestada kaebuse koostamiseks

läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-

3-1-17-11, p 18). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust

arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus leiab, et taotluses näidatud õigusabiteenuse ajakulu

ei ole täies ulatuses põhjendatud ning väljamõistmisele kuuluvat menetluskulu tuleb vähendada.

Kohus peab ülepingutatuks materjalide analüüsimise (sh õigusaktide ja kohtupraktikaga

tutvumise) ja kaebuse koostamisega seonduvatele toimingutele kulutatud aega, s.o kokku 20

tundi.

Kohus arvestab põhjendatud menetluskulu kindlaksmääramisel sellega, et tegemist ei ole kuigi

mahuka ega sisuliselt keeruka asjaga ning analoogsetes asjades on olemas väljakujunenud

kohtupraktika. Kaebuse sisulised põhjendused koosnevad enamjaolt kohtupraktikas esindatud

seisukohtadest ja OÜ Inseneribüroo STEIGER seisukohtadest taotletava uuringuga kaasnevate

mõjude kohta.

Eeltoodut arvesse võttes peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja

kasuks välja õigusabikulud summas 2000 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks tuleb vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista ka kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot. Kokku tuleb vastustajalt

menetluskuluna kaebaja kasuks seega välja mõista 2015 eurot. Muus osas jäävad kaebaja

menetluskulud tema enda kanda.

19.2 Kaebaja taotleb ka, et talle hüvitatavatelt menetluskuludelt mõistetaks välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna HKMS ei näe ette võimalust

menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks (vt ka Riigikohtu 06.06.2019 otsus nr 3-17-842, p 37;

15.02.2021 otsus nr 3-18-2294, p 27), jääb see kaebaja taotlus rahuldamata.

11(11)

/allkirjastatud digitaalselt/