2-21-15349/43 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-15349 Tsiviilasi Ilmar Tageli avaldus Põlva vald, Põlva linn, XXXX korteriühistu juhatuse teabe andmiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 15. märtsi 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ilmar Tageli määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Ilmar Tagel (isikukood XXXXXXXXXXXX) Vastustaja (puudutatud isik): Põlva vald, Põlva linn, XXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja juhatuse liige Ülle Pärnoja RESOLUTSIOON 1. Jätta Ilmar Tageli määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. märtsi 2022. a määrus muutmata. 2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Ilmar Tageli kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

2 Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. Ilmar Tagel (avaldaja) esitas 30. septembril 2021 Tartu Maakohtule avalduse (tl 2) kohustada Põlva vald, Põlva linn, XXXX korteriühistu juhatust (puudutatud isik) andma temale teavet kaheksas alapunktis esitatud küsimustes. Avaldaja täpsustas 11. veebruari 2022. a vastuses (tl 88), et soovib saada teavet avalduse neljas alapunktis esitatud alljärgnevates küsimustes: 1. Millises seisukorras on aastaid tagasi OÜ Põlva Maja haldusjuhi Kaili Kuuse poolt alustatud elamu veeja kanalisatsioonitorustike renoveerimine. Millistes korterites on tööd lõpetamata? Kuna teostatud tööde kohta ei ole teostatud ehitusjärelevalvet, siis anda hinnang korterite kaupa teostatud tööde kvaliteedile. 2. Millistes korterites on ehitusaegsed malmradiaatorid asendatud teist tüüpi radiaatoritega? 3. Millistes korterites on ehitatud iseseisev ventilatsioon või paigaldatud läbi seina „freshklapid“? 4. Kas korterites esineb kandvate seinte kahjustusi? Avaldaja märkis, et ta soovib saada korteriühistu hinnangut visuaalse ülevaatuse käigus. Visuaalse ülevaatuse käigus saab kindlaks teha, millistes korterites on tööd lõpetamata, millistes korterites on malmradiaatorid asendatud teist tüüpi radiaatoritega, mis töid on tehtud seoses ventilatsiooniga ja kas esineb kandvate seinte kahjustusi. Korteriühistu põhikirja punkti 4.1.7. kohaselt on ühistu liikmel õigus nõuda teistelt korteriomanikelt, et elamu ja korteriomandi mõttelise ning reaalosa valdamine ja kasutamine toimuks selle sihtotstarbe või kokkuleppeliste otsuste järgi vastavuses kõigi korteriomanike huvidega. 2. Puudutatud isik esitas vastuse, milles vastas avalduse punktis 1 toodud küsimusele. Puudutatud isik märkis, et avalduse punktides 2, 3 ja 4 nõutud teabe kogumist ja avaldamist korterite kaupa ei pea ta põhjendatuks ega vajalikuks. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus jättis 15. märtsi 2022. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus leidis, et avaldaja nõude õiguslikuks aluseks saab olla korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 45. KrtS § 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Kohus leidis, et tulenevalt KrtS § 45 lg-st 1 on avaldajal korteriomanikuna õigus saada korteriühistu juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ning KrtS § 45 lg 3 alusel õigus nõuda kohtult juhatuse kohustamist teavet andma, kui juhatus keeldub teabe andmisest. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et avaldaja esitas 2. septembril 2021 korteriühistu juhatusele taotluse teabe saamiseks avalduses esitatud küsimustes, millele juhatus kohtuväliselt ei vastanud. Kohus leidis, et kuigi avaldaja on õigustatud korteriühistu juhatuselt teavet saama, siis ei ole see õigus absoluutne. Vastavalt KrtS § 45 lg-le 1 on korteriomanikul õigus saada

3 juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta. Sarnaselt on äriseadustiku (ÄS) § 287 lg 1 kohaselt aktsionäril õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta ning ÄS § 287 lg 3 kohaselt esitada kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma, kui juhatus keeldub teabe andmisest. Riigikohus on oma praktikas (vt nt Riigikohtu 19. oktoobri 2020. a määrus nr 2-18-13213, p 19) aktsionäri teabenõude kohta avaldanud seisukohta, et teabenõude korras ei saa küsida oletusi, hinnanguid, prognoose ega faktilise olukorra põhjuste kohta. Kohus leidis, et need Riigikohtu suunised aktsionäri teabenõude kohta on kohaldatavad ka korteriomaniku teabenõude puhul. Tulenevalt KrtS § 45 lg-st 1 on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta, kuid korteriomanik ei saa nõuda juhatuselt oletusi, hinnanguid ega faktilise olukorra põhjendusi. Esiteks nõuab avaldaja korteriühistu juhatuselt teavet elamu veeja kanalisatsioonitorustike renoveerimise kohta (p 1). Puudutatud isik on neile küsimustele 26. oktoobri 2021. a vastuses (tl 8) vastanud. Puudutatud isiku teatel on 2011. a alustatud Põlva XXXX elamu veeja kanalisatsioonipüstakute edasist renoveerimist arutatud korteriomanike üldkoosolekul, kus otsustati mitte tegeleda ainult küttesüsteemiga, vaid kogu torustikuga kompleksselt. Puudutatud isiku teatel on korteriühistu juhatus tellinud ka elamu energiakasutuse auditi OÜ Termopilt energiaaudiitorilt Tõnu Jõesaarelt. Vastav audit on valmis ja juhatus tegi audiitorile ettepaneku tutvustada auditi tulemusi korteriomanike üldkoosolekul 3. novembril 2021. a. Lisaks esitas puudutatud isik kohtu kaudu avaldajale juhatuse poolt koostatud korteriühistu 2021. a majanduskava (tl 78-79), kus on muu hulgas andmed elamu veeja kanalisatsioonisüsteemi seisukorra kohta. Majanduskavas on märgitud, et korterite vee ja kanalisatsiooni püstakud on vahetatud osaliselt, magistraaltorustikud keldriosas kuni väliskaevudeni on ehitusjärgsed ning vajadus on lähiaastatel kõigi tehnosüsteemide, sh veeja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. Avaldaja ei ole põhjendanud, et korteriühistu juhatus saaks anda veel mingit teavet korteriühistu tegevuse kohta seoses elamu veeja kanalisatsioonitorustike renoveerimisega. KrtS § 45 lg 1 alusel ei ole korteriomanikul õigust nõuda juhatuselt hinnangute andmist, sh hinnangut teostatud tööde kvaliteedi kohta. Seega leidis kohus, et avaldaja nõue vastavates küsimustes juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks ei ole põhjendatud. Lisaks nõuab avaldaja korteriühistu juhatuselt teavet korterites ehitusaegsete radiaatorite vahetamise, ventilatsiooniklappide paigaldamise ja kandvate seinte kahjustuste kohta (p-d 2-4). Kohus leidis, et ka eelnimetatud küsimustes ei ole avaldaja teabenõue põhjendatud. Puudutatud isik on esitanud kohtu kaudu avaldajale juhatuse poolt koostatud korteriühistu 2021. a majanduskava (tl 78-79), kus on antud muu hulgas ülevaade elamu ventilatsioonija küttesüsteemi seisukorrast ning kavandatavatest toimingutest. Kokkuvõttena on toodud, et vajadus on maja kõigi tehnosüsteemide rekonstrueerimine lähiaastatel. Avaldaja ei ole põhjendanud, et korteriühistu juhatusel on olemas täpsem teave igas korteris radiaatorite vahetamise, ventilatsiooniklappide paigaldamise ja kandvate seinte kahjustuste kohta. Avaldaja on taotlenud, et nõutud andmete kogumiseks ja hinnangu andmiseks viiks juhatus korterites läbi visuaalse vaatluse. Kohus leidis, et vastav avaldaja taotlus ei ole põhjendatud. KrtS § 45 alusel on avaldajal korteriomanikuna õigus saada teavet korteriühistu faktilise tegevuse kohta, kuid ei ole õigust nõuda juhatuselt andmete kogumiseks toimingute tegemist ja hinnangute andmist. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. KrtS § 45 lg 2 alusel võib juhatus keelduda teabe andmisest kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Kohus ei ole välja selgitanud, millist olulist kahju teistele korteriomanikele (kaasomanikele) või kolmandatele isikutele tekitanuks avaldajale teabe andmine korteriühistu kaasomandis oleva eseme kohta. XXXX elamus alustati 1979. a maja projektijärgsete malmist kanalisatsioonitorustike asendamist kaasaegsete plastkanalisatsioonitorustikega. Korterelamus 12 aastat tagasi alustatud tööd on tänaseni lõpetamata. Nii korteriühistu juhatusel kui korterelamu kaasomanikel puudub ülevaade kaasomandi seisukorra kohta. See on hädavajalik selleks, et ühistu liikmed saaksid rakendada meetmeid kaasomandi korrashoiu tagamiseks. On selgunud, et töid on tehtud ilma projektita, teostusjoonisteta, puudus omanikujärelevalve ning kooskõlastused vastavate ametkondadega. Avaldaja palus küsida Päästeameti seisukohta selle kohta, kas tööd on Päästeametiga kooskõlastatud. Majaelanikud on rääkinud, et küttesüsteem on ümber ehitatud, paigaldatud on ehitusaegsete malmradiaatorite asemele teist tüüpi radiaatorid juhatuse liikmete Monika Riba ja uue juhatuse liikme Sten Mõtuse korterites. Sellega on ehitusaegne küttesüsteem tasakaalust väljas. Teave tegeliku küttesüsteemi olukorra kohta on hädavajalik selleks, et taastada endine olukord. Vaja on kindlaks teha, kas korterite ümberehitamisega ja vaheseinte lammutamisega on tekkinud korterite kandvate seinte kahjustusi. 5. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Teavet, mida avaldaja nõuab, ei ole korteriühistul dokumendina olemas. Samuti ei ole korteriomanike üldkoosolek andnud juhatusele korraldust detailsema teabe kogumise korraldamiseks. Puudutatud isik on esitanud avaldajale juhatuse poolt koostatud korteriühistu 2021. a majanduskava, kus on antud muu hulgas ülevaade elamu ventilatsiooni ja küttesüsteemi seisukorrast ning kavandatavatest toimingutest. Käesoleval aastal 15. veebruaril 2022 esitati korteriomanike korralisel üldkoosolekul tehnilise seisukorra hinnang (ülevaade kaasomandi seisukorrast) majanduskava osana ning see ka kehtestati. Dokument on avaldajale esitatud. Küttesüsteemi taastamine endisesse olukorda ei ole põhjendatud ega otstarbekas. Juhatus on avaldanud üldkoosolekule 2022. a tehnilise seisukorra hinnangu raames, et kogu küttesüsteemm vajab väljavahetamist kaasaegse küttesüsteemi vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. 7. Maakohus on asja lahendamisel õigesti viidanud KrtS § 45 lg-tele 1 ja 3. Ringkonnakohus märgib, et KrtS § 45 lg 3 alusel esitatud nõude korral on avaldajal kohustus põhjendada ja kohtul kontrollida, kas nõutud teabe või dokumentidega on põhjendatud tutvuda. Samuti tuleb teabe taotlemise ja dokumentidega tutvumise nõude lahendamisel ning teabeõiguse piiride määramisel arvestada nii õigustatud kui ka kohustatud isiku õiguste ja huvidega.

5 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isik on täitnud teabe andmise kohustuse küsimuse nr 1 osas, st osas, millises seisukorras on elamu veeja kanalisatsioonitorustike renoveerimine (puudutatud isiku 26. oktoobri 2021. a vastus, tl 8). Avaldaja ei ole põhjendanud, millist teavet saaks korteriühistu juhatus anda täiendavalt seoses elamu veeja kanalisatsioonitorustike renoveerimisega. Avaldaja peab piisavalt selgelt näitama, milliste konkreetsete dokumentide ja teabega ta tutvuda soovib (Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 14). Dokumendid peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks otsustada nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Ühtlasi peab kohus saama tuvastada, et dokument, millega tutvumist taotletakse, on isiku valduses, kellelt tutvumise võimaldamist nõutakse (Riigikohtu 17. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p 12). Tutvumist saab nõuda selliste dokumentidega, mis on olemas või mida ühistu on kohustatud koostama. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.1. ja p 14.2). Avaldaja ei ole põhistanud, millised dokumendid peaks korteriühistu juhatus esitama avaldajale elamu veeja kanalisatsioonitorustike renoveerimisega seoses täiendavalt või kas sellised dokumendid üldse eksisteerivad. Avaldaja küsimuse nr 1 teine pool, et korteriühistu annaks hinnangu korterite kaupa teostatud tööde kvaliteedile, ei kuulu teabe hulka, mille andmiseks saab kohustada. Maakohus on õigesti märkinud, et KrtS § 45 lg 1 alusel ei ole korteriomanikul õigust nõuda juhatuselt hinnangute andmist. Samuti nõuab vastavale küsimusele vastamine teabe kogumiseks kohustamist, mida ei saa KrtS § 45 lg 1 alusel nõuda. KrtS § 45 lg 1 võimaldab nõuda olemasoleva teabe avaldamist, mitte uue kogumist. 8.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et küsimuste nr 2, 3 ja 4 puhul ei ole avaldaja teabenõue põhjendatud. Küsimustele nr 2, 3 ja 4 osas on avaldaja esitanud sisuliselt teabe kogumise taotluse paludes korraldada visuaalse vaatluse kogu korterelamus. KrtS § 45 alusel ei saa avaldaja nõuda juhatuselt andmete kogumistvõi hinnangute andmist. 9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin