3-22-803/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-803

Haldusasi

Tesman Ehitus OÜ kaebus Sihtasutuse Saaremaa

Muuseum otsuste peale riigihankes nr 242915

Menetlusosalised ja asendajad

Kaebaja (vaidlustaja) Tesman Ehitus OÜ (rg-kood

14187812), esindaja v.adv Kristo Kallas

Vastustaja (hankija) Sihtasutus Saaremaa Muuseum

(rg-kood 90013957), esindaja Mart Moorlat

Kolmas

isik

OÜ

Arens

Ehitustööd

(rg-kood

11906991), esindaja v.adv Britta Oltjer

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.05.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tesman Ehitus OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Sihtasutuse Saaremaa Muuseum taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks

rahuldamata.

2. Võtta Tesman Ehitus OÜ ja Sihtasutuse Saaremaa Muuseum apellatsioonimenetluses

esitatud uued tõendid asja materjalide juurde.

3. Jätta Tesman Ehitus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

19.05.2022 otsus muutmata.

4. Mõista Tesman Ehitus OÜ-lt välja Sihtasutuse Saaremaa Muuseum kasuks 500 eurot

ja OÜ Arens Ehitustööd kasuks 1344,75 eurot menetluskulude katteks. Muus osas jätta

menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 11.07.2022 (HKMS § 278

lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-803

2(16)

1. Sihtasutus Saaremaa Muuseum (hankija) avaldas riigihangete registris 09.12.2021 avatud

hankemenetluse „Kuressaare linnuse konvendihoone restaureerimistööd“ (viitenumber

242915) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). Pakkumuste

esitamise tähtpäevaks (18.01.2022) esitasid pakkumuse kolm pakkujat: Tesman Ehitus OÜ

(Tesman), OÜ Arens Ehitustööd (Arens) ja Scandec Ehitus OÜ.

2. Hankija tunnistas 09.02.2022 otsusega vastavaks ja edukaks Tesmani pakkumuse, kuid

kõrvaldas 25.02.2022 ja 02.03.2022 otsustega sama pakkuja hankemenetlusest ning jättis ta

kvalifitseerimata. 02.03.2022 protokollilise otsusega tunnistati edukaks Arensi pakkumus.

Hankija kõrvaldas Tesmani hankemenetlusest riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 8 alusel,

kuna Tesman oli vähemalt kahel korral ületanud hankelepingu täitmise tähtaegasid ja maksnud

leppetrahvi (korduv rikkumine). Kuressaare Tuulte Roosi lasteaia rekonstrueerimise hankes

(viitenumber 206703) ületati lepingus kokkulepitud tähtaegasid, sh põhilise kasutusvalmiduse,

lõpliku kasutusvalmiduse ja kasutusloa väljastamise osas. Hooldekodu Saaremaa Valss

projekteerimis- ja ehitustööde hankes (viitenumber 196188) viivitas Tesman töö üleandmisega

kokkulepitud tähtajaks.

Hankija jättis Tesmani kvalifitseerimata RHS § 98 lg 6 alusel. Tesman tugines kvalifikatsiooni

osas alltöövõtja Tarrest LT OÜ (Tarrest) pädevusele. Tesmani andmetel täidab alltöövõtja 75%

lepingu mahust ning ehitustöid juhib Tarresti projektijuht. Arvestades, et remondi- ja

restaureerimistööde osakaal on 64% hankelepingu mahust, täidab alltöövõtja 50% lepingu

mahust. Kuna pakkuja ei oma sarnaste ehitustööde tegemise kogemust, jäi hankijale

selgusetuks, kuidas täidetakse ülejäänud osa remondi- ja restaureerimistöödest ehk 14%

hankelepingu mahust. Lisaks tõi hankija välja, et Tesmanil on olnud probleeme alltöövõtjatele

tähtaegselt tasu maksmisega. Arvestades, et Tesman ei ole varasemalt järginud hankelepingu

täitmise tähtaegasid, esinevad hankija hinnangul vastandlikud huvid, mis võivad avaldada

negatiivset mõju hankelepingu täitmisele.

3. Tesman Ehitus OÜ esitas 07.03.2022 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse, mille VAKO jättis 31.03.2022 otsusega nr 30-22/242915 rahuldamata.

1)

RHS § 95 lg 4 p 8 alusel pakkuja kõrvaldamiseks peavad olema üheaegselt täidetud

järgmised tingimused: 1) pakkuja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist

nõuet; 2) hankelepingut peab olema rikutud oluliselt või pidevalt; 3) rikkumise tulemusena on

lepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud

leppetrahvi.

2)

Hankija ei pidanud eriliselt põhjendama sanktsioonide kohaldamist, kuna vaidlustaja tõi

leppetrahvide maksmise hankepassis ise välja. Kuna hankepassis küsiti selgelt RHS § 95 lg 4

p-s 8 sätestatud asjaolude kontrollimiseks leppetrahvide maksmise kohta ja vaidlustaja jaatas

seda riigihangetes viitenumbritega 206703 ja 196188, siis ei saa olla vaidlust nende lepingute

alusel leppetrahvide maksmise faktis. Kuigi hankepassis on lasteaia riigihanke kohta

kohtuvaidluse märge, siis ei ole välistatud tugineda vaidlustatud leppetrahvile ettevõtja

usaldusväärsuse hindamisel. Kui hilisema kohtuvaidluse tulemusel peaks selguma, et pakkuja

kõrvaldamise otsuse tegemisel oluliseks või pidevaks hinnatud rikkumist (rikkumisi) üldse aset

ei leidnudki, on vaidlustajal võimalik kaaluda vaidlustuskomisjoni või kohtusse pöördumist

kahju hüvitamise nõudega.

3)

Täidetud on tingimus, et hankelepingut on rikutud oluliselt või pidevalt. Hankija

hinnangute ulatus ja sisu sõltub sellest, kas kõrvaldamise alust kohaldatakse põhjusel, et ühte

lepingut on rikutud oluliselt, või põhjusel, et ühte või mitut lepingut on rikutud pidevalt.

Väikeste rikkumiste korral ei pea lepingut olema rikutud oluliselt; ka korduvad väikesed

3-22-803

3(16)

rikkumised võivad seada kahtluse alla ettevõtja usaldusväärsuse ja põhjendada pakkuja

kõrvaldamist. RHS § 95 lg 4 p 8 ei viita korduvale rikkumisele, ent kooskõlas direktiivi

2014/24/EL1 põhjenduse 101 kolmanda lõiguga saab lepingute püsivat või pidevat rikkumist

näidata ka lepingu(te) korduv rikkumine. Hankija tuvastas rikkumiste korduvuse ning ehkki

vaidlustaja sõnul olid rikkumised tingitud tarnijatest, siis lepingu tähtaegse täitmise eest

vastutab vaidlustaja. Vaidlustaja väited koroonapandeemia mõjudest on paljasõnalised ja

tõendamata. Ringkonnakohus on otsuse nr 3-20-2336 p 19 viimases lauses sedastanud, et kui

pakkuja on esitanud pakkumuse ja selle alusel sõlminud hankelepingu, mis ei vasta pakkuja

tegelikele võimetele ning ta ei suuda hankelepingut nõuetekohaselt täita, mõjutab see pakkuja

usaldusväärsust järgmiste analoogsete lepingute täitmisel. Praegusel juhul pole vaidlust, et

vaidlusalune hankeleping on analoogne hooldekodu ja lasteaia riigihangetes sõlmitud

lepingutega, st tegemist on ehitustööde lepinguga, mille täitmiseks tuleb muu hulgas hankida

materjalid ja saada kasutusluba.

4)

Hankija selgitas vaidlustusmenetluses, et talle on hankelepingu tähtaegne täitmine

äärmiselt oluline, kuna Kuressaare linnuse konvendihoone restaureerimine on seotud Euroopa

Liidu (EL) struktuurifondide toetusega ja ehitustööde hankelepingu täitmise tähtaeg ühtib

projekti lõpetamise tähtajaga. Seega võib tähtaja ületamine kaasa tuua rikkumismenetluse ehk

finantskorrektsiooni, mida hankija soovib vältida.

5)

Kuna hankemenetlusest kõrvaldatud pakkuja ei osale edasises riigihankes (RHS § 96 lg

5), puudub vaidlustuse lahendamiseks vajadus hinnata hankija otsuste, millega jäeti vaidlustaja

kvalifitseerimata ja tunnistati kolmanda isiku pakkumus edukaks, õiguspärasust.

4. Tesman Ehitus OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 31.03.2022 otsuse ning

hankija 09.02.2022, 25.02.2022 ja 02.03.2022 otsuste tühistamiseks.

1)

Asjaolu, et kaebaja on hankepassis toonud leppetrahvi määramise ise välja, ei vabasta

vastustajat, vaidlustuskomisjoni ja kohut hindamast, kas tegemist oli olulise lepingutingimuse

olulise ja korduva rikkumisega. RHS § 94 lg 5 p 8 kohaldamisel peab hankija järgima

proportsionaalsuse põhimõtet ning hankijal on kõrgendatud põhjendamiskohustus. RHS § 95

lg 4 p 8 ei ole kooskõlas direktiiviga ning Riigikogu menetluses on eelnõu, millega viiakse

riigisisene norm direktiiviga kooskõlla. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et RHS § 95 lg 4

p 8 kohaldamise aluseks ei ole mitte igasugune eelneva hankelepingu oluline või pidev

rikkumine, mille tagajärjel on kasutatud sättes toodud meetmeid, vaid üksnes selline, mille

puhul on rikutud hankelepingu olulist tingimust.

2)

Hankija ei ole kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamisel hinnanud, kas leppetrahvi

maksmise aluseks on olnud oluline lepingurikkumine ning kas ja kuivõrd see mõjutab kaebaja

usaldusväärsust ja võimekust hankelepingu täitmisel. Vaidlus lasteaia riigihankes kohaldatud

leppetrahvi üle on tsiviilkohtus pooleli ning kuna selles asjas ei ole jõustunud kohtuotsust,

milles oleks loetud rikkumine oluliseks või pidevaks, ei ole vastustajal pelgalt leppetrahvi

määramise faktile tuginedes võimalik kaebajat hankemenetlusest kõrvaldada.

3)

Vastustaja ei ole otsuses tuginenud lepingu rikkumise olulisusele, vaid üksnes kahele

rikkumisele, mille eest leppetrahvi kohaldati. Leppetrahvi nõue ei tähenda, et selle aluseks on

olnud oluline lepingurikkumine. Lepingu olulise rikkumise näidisloetelu on antud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg-s 2 lepingust taganemise või ülesütlemise alustena, samuti

on VÕS § 647 lg-s 1 nimetatud juhtumid, mille puhul muu hulgas loetakse töövõtja

töövõtulepingut oluliselt rikkunuks. Kaebaja ei ole hankelepingut oluliselt rikkunud VÕS § 647

lg 1 tähenduses. Hankija ei ole hinnanud, kas hooldekodu ja lasteaia riigihankes leppetrahvi

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiiv 2014/24/EL, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ

kehtetuks tunnistamise kohta.

3-22-803

4(16)

nõude aluseks olevad asjaolud olid tingitud kaebajast. Saaremaa Vallavalitsuse kiri ei tõenda

lepingu rikkumise olulisust. Hooldekodu hankelepingu täitmise eest oli kaebaja nõus tasuma

leppetrahvi üksnes õigusrahu huvides ning kaebajale määratud leppetrahv oli ca 1%

hankelepingu maksumusest, jäädes alla hankelepingus kokkulepitud määrale. Lasteaia

hankelepingu tähtaegne täitmata jätmine oli tingitud koroonapandeemiast ning tähtaja

ületamine oli minimaalne. Igasugust tähtaja ületamist ei saa automaatselt lugeda oluliseks

lepingurikkumiseks. See, et juba lepingu pikendamise ajal esinesid koroonapandeemia

asjaolud, ei saa välistada neile asjaoludele tuginemist. Üksnes teadmine, et koroonapandeemia

võib tarneaegu pikendada, ei saa tähendada seda, et kaebaja peaks juba ette arvestama mistahes

võimalike viivitustega.

4)

Kuna leppetrahvi on kummagi hankelepingu puhul makstud vaid korra, ei saa rääkida ka

pidevast rikkumisest. Kaebaja on pärast vaieldava leppetrahviga menetlust osalenud edukalt

mitmes hankemenetluses ning täitnud kõik hankelepingud. Väär on VAKO järeldus, et kahes

hankes lepingurikkumise esinemine on käsitatav pideva rikkumisena, mis õigustab RHS § 95

lg 4 p 8 kohaldamist. Ka andis vaidlustuskomisjon ebaõige hinnangu direktiivi 2014/24/EL

põhjenduses 101 märgitule, mille kohaselt on ka korduvaid pisirikkumisi toime pannud

lepingupartner ebausaldusväärne.

5)

RHS § 98 lg 6 kohaldamisel lähtus vastustaja lubamatutest kaalutlustest ning jättis

põhjendamata, milles seisnevad ja kelle vahel põrkuvad vastandlikud huvid. RHS § 98 lg 6

puudutab olukorda, kus hankija ja pakkuja on seotud isikud. Väide, et kaebajal on olnud

probleeme alltöövõtjatele tähtaegselt tasu maksmisega, on ebaõige ja tõendamata. Hankija

otsusest ei nähtu, millistele andmetele hankija tugineb.

5. Sihtasutus Saaremaa Muuseum vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Kuna Kuressaare linnuse konvendihoone restaureerimine on seotud EL struktuurifondide

toetusega (projekti nimi: „Saaremaa Muuseumi kaasajastamine. I etapp – sissepääsu ja I korruse

väljaarendamine“, identifitseerimise number: 2014-2020.5.04.21-0483) ja ehitustööde

hankelepingu täitmise tähtaeg langeb kokku projekti lõpetamise tähtajaga, siis on hankelepingu

tähtaegne täitmine vastustaja jaoks väga oluline. Tähtaja ületamine võib kaasa tuua

finantskorrektsiooni. Kaebaja varasemad rikkumised olid vastustaja hinnangul olulised.

2) Pakkuja kvalifitseerimise eesmärk on leida usaldusväärsed ja majanduslikult tugevad

pakkujad, kes on võimelised hankelepingut täitma. Kaebaja ei oma sarnase ehitustöö kogemust,

ta tugineb selles osas täies ulatuses alltöövõtja Tarresti pädevusele. Välistatud ei ole huvide

konflikt alltöövõtja ja kaebaja vahel: kuna alltöövõtu mahud on ebaselged, siis see võib

avaldada negatiivset mõju hankelepingu täitmisele. Lisaks on 14% hankelepingu mahust

katmata ning kuna kaebajal puudub sarnase ehitustöö kogemus, siis ka need tööd peaks tegema

alltöövõtja. Sellises olukorras tekivad vastandlikud huvid peatöövõtja ja alltöövõtja vahel.

3) Kaebaja ei ole pikendanud pakkumuse jõusoleku aega. Seega ei ole kaebaja pakkumus

enam jõus ning ka kaebuse rahuldamise korral tuleks hankijal teha vaidlustatud otsusega

samasisuline otsus.

6. OÜ Arens Ehitustööd palus jätta kaebus rahuldamata.

1)

Hinnang sellele, millist rikkumist tuleb pidada oluliseks või pidevaks, sõltub konkreetse

juhtumi asjaoludest. Rikkumine on oluline, kui pakkuja on mõne eelneva hankelepingu puhul

rikkunud sellist lepingutingimust või rikkunud lepingut sellisel viisil, mille välistamise suhtes

on hankijal eriline või oluline huvi. Hankelepingu puhul on oluliseks rikkumiseks igasugune

varasem sellise lepingutingimuse rikkumine, mille suhtes hankijal on oluline huvi (nt kõik

rikkumised, mille tulemusena võib hankijale tekkida majanduslik kahju). Hooldekodu

3-22-803

5(16)

hankelepingu täitmine lükkus edasi ligi kuus kuud ning lasteaia hankelepingu täitmise tähtaeg

lükkus edasi üle kahe kuu. Kuna vaidlusalust riigihanget rahastatakse EL struktuuritoetuse

vahenditest, siis on hankijal selge ja oluline (avalik) huvi lepingu tähtaegse täitmise vastu.

Seega oli pakkuja kõrvaldamisel põhjendatud arvestada sellega, kas pakkujal puuduvad

varasemad olulised rikkumised ehitustööde teostamise tähtaegadest kinnipidamisel.

Hooldekodu ja lasteaia töövõttudes anti kaebajale täiendav tähtaeg tööde lõpetamiseks, kuid

kaebaja ei suutnud ka selle aja jooksul töid nõuetekohaselt lõpule viia. Lepingu objekti

tähtaegne valmimine oli mõlemas hankes olulise tähtsusega ning kaebaja kohustuste rikkumise

tõttu jäi vald olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis. Seega saab

rikkumist pidada oluliseks VÕS § 116 lg 2 p-de 1 ja 5 tähenduses. Leppetrahvi vaidlustamine

ei välista RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamist. Kaebaja väide, et leppetrahvi tasumine hooldekodu

hankes oli tingitud soovist tagada õigusrahu, on paljasõnaline. Koroonapandeemia mõjuga pidi

kaebaja arvestama juba 31.07.2020 lepingu tähtaja pikendamisel, kuid ei saanud sellegipoolest

töödega kokkulepitud ajaks valmis.

2)

RHS § 98 lg 6 kohaselt ei pea vastandlikud huvid ja nende võimalik mõju olema

tõendatud absoluutse kindlusega, piisab ka võimaluse olemasolust. Direktiivi 2014/24/EL art

24 sõnastus („hõlmab vähemalt“) ei välista selles nimetamata huvide konflikte või vastandlike

huvide olukordi. Olukorras, kus pakkujal ja tema alltöövõtjal puudub kokkulepe kummagi

teostatavate tööde lõplikus mahus ning ehitustöid juhib alltöövõtja projektijuht, võib töö

valmimine pakkuja ja alltöövõtja vaheliste erimeelsuste tõttu viibida.

7. Tallinna Halduskohus jättis 19.05.2022 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2)

ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 2000 eurot (p 4). Muus osas

jättis halduskohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (p-d 3 ja 5).

1)

Kuigi hankija otsuste tegemise ajal ei vastanud RHS § 95 lg 4 p 8 sõnastuselt direktiivi

2014/24/EL art 57 lg 4 p g mõttele, ning seda on möönnud seadusandja ka RHS-i muutmise

eelnõu seletuskirjas, siis ei välista sätte sõnastus direktiiviga kooskõlas olevat tõlgendust.

Hankija otsus kaebaja hankemenetlusest kõrvaldada ei vasta Riigikohtu 25.02.2022 otsuses nr

3-21-1733 toodud nõuetele ega ka kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti nõuetele.

Fakultatiivseid kõrvalejätmise põhjuseid kohaldades peaksid avaliku sektori hankijad pöörama

erilist tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele ning arvestama riigihanke üldpõhimõtetega

(RHS § 3). Kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus on põhjendamispuuduste tõttu

õigusvastane.

2)

Haldusakti tühistamata jätmine on siiski võimalik ka põhjendamispuudustega haldusakti

korral, kui haldusorgan tõendab, et haldusaktist välja jäetud põhjendustest juhinduti juba

haldusakti andmise ajal (Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20). Vastustaja täiendas

otsuse aluseks olevaid seisukohti vaidlustusmenetluses ning tõi välja, et kuna hankelepingu

rahastamist finantseeritakse struktuuritoetustest, siis on hankelepingu tähtaegne täitmine

oluline, kuna täitmise tähtaja ületamine võib tuua kaasa finantskorrektsiooni kohaldamise.

Nõustuda tuleb VAKO ja hankijaga, et leppetrahvi vaidlustamine ei välista selle arvestamist

RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel. Asjaolu, et kaebaja ei ole sanktsioonide kohaldamisega

nõustunud, ei mõjuta kohaldatud sanktsioonide kehtivust. Kuigi hankijal on RHS § 95 lg 4 p 8

kohaldamisel uurimispõhimõttest lähtuvalt kohustus selgitada välja asjas tähtsust omavad

asjaolud (Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2020 otsuse asjas nr 3-20-80 p 27 ning 11.06.2020

otsuse asjas nr 3-20-334 p-d 14 ja 16), siis ei pea hankija tegema kohaldatud sanktsiooni

täieulatuslikku tsiviilõiguslikku analüüsi (Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2018 otsus asjas nr

3-18-753, p 19) ega otsustama leppetrahvi määramise õiguspärasuse üle (Riigikohtu 25.02.2022

otsus asjas nr 3-22-1733). Hankija kirjavahetuses Saaremaa Vallavalitsusega on rikkumisi

piisavalt üksikasjalikult kirjeldatud, et hankija saaks otsustada, kas rikkumised on olulised.

3-22-803

6(16)

3)

Hankija ei ole hinnanud, kas rikkumisi saab lugeda vabandatavaks, kuid see ei välista

selles osas kohtulikku kontrolli, arvestades, et kaebaja on hankelepingute rikkumisega seotud

asjaolud kaebuses välja toonud.

Saaremaa

Vallavalitsuse

kirjast

nähtub,

et

hooldekodu

hankes

viivitas

kaebaja

ventilatsiooniseadme tellimuse esitamisega 48 päeva ning ka kaebaja ise möönab, et seadme

tarne hilinemine tingis hankelepingu täitmise tähtaja edasilükkamise. Samuti ei ole kaebaja

ümber lükanud Saaremaa Vallavalitsuse leppetrahvi nõudes esitatud väiteid, mille kohaselt oli

hooldekodu

hankelepingu

tööde

teostamise

algne

tähtaeg

31.01.2019

ning

ventilatsiooniseadmete paigaldamiseks ning mõnedeks teostamata ehitustöödeks andis

vallavalitsus kaebajale lisaaja kuni 31.03.2019. Reaalselt allkirjastati kõigi lepingujärgsete

tööde lõppakt alles 23.09.2019. Seega on kaebaja korduvalt rikkunud ühe hankelepingu täitmise

kestel selles määratud tähtaegu ning kohtule ei nähtu asjaolusid, mille alusel võiks väita, et

kaebaja tegevus hooldekodu hankelepingu täitmisel oleks olnud selline, et teda võiks pidada

usaldusväärseks partneriks analoogsete ehitustööde töövõtulepingute täitmisel.

Kohtule ei nähtu, et lasteaia hankelepingu rikkumisest tingitud leppetrahvi nõue oleks alusetu

või saaks kaebaja rikkumisi hankelepingu tähtaegsel täitmata jätmisel pidada vabandatavaks.

Lasteaia hankelepingust tulenevalt oli põhilise kasutusvalmiduse tähtaeg 29.06.2020 ning

lõpliku kasutusvalmiduse tähtaeg 31.07.2020. Vaidlust ei ole, et kokkuleppeliselt pikendati

põhilise kasutusvalmiduse tähtaega kuni 25.08.2020 ning lõplikku kasutusvalmiduse tähtaega

kuni 01.09.2020. Kaebaja väited koroonapandeemia mõjust on tõendamata. 2020. aasta suvel

lõppesid koroonast tingitud piirangud ning seega ei saanud need ehitustööde tegemist enam

takistada. Seejuures väljastati kasutusluba märkusega, et täiendav teostusdokumentatsioon

lisatakse 10 päeva jooksul haldusakti väljastamisest, kuid seda tehti alles 21.12.2020.

4)

RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses lepingu rikkumise olulisust ei saa tuletada üksnes VÕS §-

dest 116 või 647. Rikkumine on oluline, kui pakkuja on mõne eelneva hankelepingu puhul

rikkunud sellist lepingutingimust või rikkunud lepingut sellisel viisil, mille välistamise suhtes

on hankijal eriline või oluline huvi. Hankelepingu puhul on oluliseks rikkumiseks igasugune

varasem sellise lepingutingimuse rikkumine, mille suhtes hankijal on oluline huvi (nt kõik

rikkumised, mille tulemusena võib hankijale tekkida majanduslik kahju). Seega saab lepingu

oluline rikkumine RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses tuleneda ka sellest, et rikutud on hankelepingu

täitmise tähtaega. Võttes aluseks riigihanke üldpõhimõtted (läbipaistvus, võrdne kohtlemine,

konkurentsi efektiivne ärakasutamine), siis võib juba hankelepingu täitmise tähtaja rikkumisi

iseenesest pidada oluliseks rikkumiseks. Ei saa olla vaidlust, et hankelepingu täitmise tähtaeg

võib mõjutada nii pakkujate ringi kui ka pakkumuse hinna kujunemist. Hooldekodu

hankelepingu täitmise tähtaeg pikenes ca 6 kuud ning lasteaia hankelepingu täitmise tähtaeg

algsega võrreldes samuti ca 6 kuud. Hankija otsust kaebaja kõrvaldada ei muuda õigusvastaseks

see, et teised hankijad ei ole seda teinud. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine on hankija

kaalutlusõigus ning selle kohaldamist hindab iga hankija individuaalselt, arvestades konkreetse

hankelepingu eripärasid.

5)

RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine on võimalik nii olukorras, kus rikkumine võib seisneda

ühe hankelepingu ühekordses, kuid olulises rikkumises, mitme hankelepingu olulises

rikkumises, ühe hankelepingu mitmekordses rikkumises kui ka mitme hankelepingu korduvas

rikkumises. Rikutud ei pea olema sama hankijaga sõlmitud varasemat hankelepingut, vaid

hankija võib toetuda ka rikkumisele, mis on toime pandud mõne teise hankijaga sõlmitud

hankelepingu raames. Kas rikkumine on oluline või pidev, on hankija otsustada ja hankija peab

kõrvaldamise üle otsustamisel lähtuma riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, eeskätt

proportsionaalsusest ja võrdsest kohtlemisest. Olulisuse või pidevuse sisustamisel on hankijal

avar kaalutlusruum ning hankija võib lähtuda igast mõistlikust kriteeriumist.

3-22-803

7(16)

6)

Hankija otsusest nähtub, et hankija hinnangul on kaebaja toime pandud rikkumised

korduvad. Saaremaa Vallavalitsuse kirjast nähtub, et ehkki kaebaja rikkumiste eest on kahel

korral rakendatud leppetrahvi, siis tegelikult on kaebaja rikkunud hankelepingute täitmise

tähtaegu vähemalt neljal korral ning lisaks on otsuses toodud hankelepingute täitmisel olnud

pidevad probleemid tähtaegadest kinnipidamisega. Selle asjaolu on hankija täiendavalt välja

toonud nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses. Seega on tõendatud, et kaebaja on korduvalt

(pidevalt) rikkunud hankelepingute täitmise tähtaegasid ning hankija on pidanud seda oluliseks

rikkumiseks, mille ärahoidmise vastu on tal hankelepingu finantseerimist arvestades eriline

huvi.

7)

Õige on kaebaja etteheide, et otsusest ei nähtu sõnaselgelt, et kaebaja varasemad

lepingurikkumised välistavad hankija silmis kaebaja usaldusväärsuse. Samuti puuduvad

põhjendused selle seisukoha kujunemise ja proportsionaalsuse kohta. Samas on hankija

vaidlustus- ja kohtumenetluses selgitanud, et kuna hankelepingut finantseeritakse

struktuuritoetustest, siis on hankijal eriline huvi, et hankeleping täidetakse tähtaegselt. Puudub

alus arvata, et vastustaja ei lähtunud nendest kaalutlustest kaebaja kõrvaldamise otsustamisel.

See, kas isikut saab pidada usaldusväärseks või mitte, on hinnangu küsimus. Hankija hinnangu

aluseks olevad asjaolud on sellised, mis lubavad kahelda, et kaebaja hankelepingu tähtaegselt

täidab. Seda kinnitavad kaude ka kaebaja suhtes tehtud kvalifitseerimata jätmise otsuse aluseks

olevad asjaolud. Kaebaja väitis hankelepingute sõlmimisel meetmete võtmist usaldusväärsuse

taastamiseks, kuid hooldekodu hankelepingu tähtaegselt täitmata jätmise järgselt tarvitusele

võetud abinõud ei olnud piisavad, et tagada lasteaia hankelepingu tähtaegne täitmine. Seega ei

saa hankijale ette heita, et ta ei soovi võtta riski, et hankeleping jääb tähtaegselt täitmata ning

tal tuleb seista silmitsi sellest tingitud sanktsioonidega või täiendavate rahaliste kohustustega.

8)

Ehkki otsus on põhjendamispuudustega ja formaalselt õigusvastane, siis ei ole see toonud

kaasa sisuliselt vale otsuse tegemist, kuna vastustaja on nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses

ära näidanud kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse aluseks olevad põhjendused.

Samuti ei ole põhjendamisnõude rikkumine asetanud kaebajat olukorda, kus talle oleks olnud

vastustaja otsuse aluseks olevad asjaolud mõistmata ning seeläbi kaebeõiguse teostamine

raskendatud. Kaebaja ei ole vaidlustus- ega kohtumenetluses tõendanud ka seda, et ta oleks

võtnud meetmeid, mis oleksid piisavad tema usaldusväärsuse tõendamiseks, olenemata RHS §

95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse olemasolust (vt direktiivi 2014/24 art 57 lg 6).

Vastustaja seisukohti arvestades on ilmne, et ta teeks ka asja uuel läbivaatamisel kaebaja

kõrvaldamise kohta samasisulise otsuse. Sellises olukorras ei ole haldusakti tühistamine

põhjendatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus nr 3-20-80, p 28). Hankija

otsuses esinevad põhjendamispuudused ei ole takistanud kaebajal selle mõistmist ja oma

kaebeõiguse realiseerimist, mistõttu ei ole põhjendatud otsuse õigusvastaseks tunnistamine

kohtuotsuse resolutsioonis.

9)

Kuna kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tühistamiseks ei ole alust, siis

puudub kohtul vajadus hinnata pakkuja kvalifitseerimata jätmise ja kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuste õiguspärasust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Tesman Ehitus OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 2, 4

ja 5 tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

1)

Isegi kui lepinguliste kohustuste täitmise tähtajad olid nii varasemates hangetes kui ka

praeguses hankes olulised, tuleb siiski lähtuda väidetava rikkumise asjaoludest ning hinnata,

kas samalaadsed rikkumised võiksid aset leida ka praeguse hanke raames sõlmitava lepingu

3-22-803

8(16)

täitmisel. Seda hinnangut ei ole hankija andnud. Vastustaja on vaidlustus- ja kohtumenetluses

esitanud tagantjärele otsitud põhjendusi, millest ta kaebaja kõrvaldamise otsuse tegemisel

ilmselgelt ei lähtunud. Hankija on tuginenud pelgalt Saaremaa Vallavalitsuse seisukohale ning

ei ole rikkumiste asjaolusid ise hinnanud.

2)

See, et 2020. a suvel kaotati Saaremaal kehtinud koroonapiirangud, ei tähenda, et

pandeemia poleks ehitustööde tegemist mõjutanud. Ka asjaolu, et kaebaja tellis hooldekodu

ventilatsiooniseadmed hiljem, ei tähenda, et see põhjustaski tarne hilinemise ja viivituse lepingu

täitmisel. Isegi kui kaebaja oleks seadme varem tellinud, poleks tellimust saanud varem täita

üleilmsete logistikatõrgete tõttu. Koroonapandeemiast tingitud tõrkeid tarneahelates saab

pidada üldtuntud asjaoluks. Asjaolu, et hooldekodu hankes oli algne tööde lõpetamise tähtaeg

31.01.2019 ning lõppakt allkirjastati alles 23.09.2019, ei ole põhjust automaatselt järeldada

olulist lepingurikkumist. Lõppakt vormistatakse siis, kui kõik pisipuudused on kõrvaldatud.

Näiteks ei ole talvel võimalik teha haljastustöid. See aga ei takista muus osas objekti

vastuvõtmist ja selle eesmärgipärast kasutamist. Ventilatsiooniseadme tarne hilinemine ei

tähenda, et hooldekodus poleks olnud ventilatsiooniseadmeid. Need lihtsalt vahetati hiljem

uuemate vastu.

3)

Kui poolte kokkuleppel on tähtaega pikendatud, ei saa algse tähtaja ületamist pidada

lepingu rikkumiseks ning pikendatud tähtaja ületamist korduvaks rikkumiseks. Pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamine mõnel korral lepingu tähtaja ületamise tõttu on

ebaproportsionaalne, võttes kaebajalt võimaluse edaspidi riigihangetel osaleda. Arvestada

tuleks ka sellega, et kaebaja on kvaliteetselt ja nõuetekohaselt täitnud nii mitmeid

hankelepinguid kui ka muid ehitustöövõtulepinguid ning kaebaja ettevõttes töötavad kogenud

projekti- ja objektijuhid.

4)

Mõningate puuduste tõttu ei ole alust pidada kaebajat vääramatult ebausaldusväärseks.

Vastasel korral ei oleks kaebaja ISO 9001:2015 sertifikaati pikendatud.

5)

RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel ei saa arvestada väidetavate varasemate rikkumistega,

mille puhul ei rakendatud leppetrahvi.

9. Sihtasutus Saaremaa Muuseum vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja palub ühtlasi tühistada halduskohtu

08.04.2022 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.

1)

Hankija pidas varasemate hankelepingute tähtaegade rikkumist oluliseks, kuna tegemist

on EL struktuurifondist rahastatava projektiga, kus tähtaegadest kinnipidamine on väga oluline.

Tähtaegade rikkumine tooks kaasa toetuse osalise tagasinõudmise ehk finantskorrektsiooni,

mille määraks on kuni 25% toetusest.

2)

Kui kohus rahuldaks kaebuse, teeks hankija uue samasisulise otsuse. Seejuures peaks

hankija arvestama, et kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg lõppes 17.04.2022. Kaebajal oli

õigus seda pikendada RHS § 112 lg 1 alusel, kuid ta ei ole seda teinud. Seega ei ole kaebaja

eesmärk hankelepingu sõlmimine, vaid hankija otsuste vaidlustamine.

3)

Kaebaja esitatud järelauditist selgub, et kaebaja ei analüüsi mittevastavuste põhjuseid.

10. OÜ Arens Ehitustööd palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja tagastada

apellatsioonkaebusele lisatud tõendid.

1)

Hankijal ei ole kohustust lisaks lepingute rikkumise olulisusele ja korduvusele hinnata

tellitud tööde sarnasust. Nii praeguses hankes kui ka nendes, milles kaebaja rikkus lepingut, oli

tegemist ehitustöödega. Rikkumise kordumine viitab süsteemsele probleemile lepingute

täitmisel. Lepingute tähtaegse täitmise eest vastutas kaebaja. Kaebaja väide, et hooldekodu

3-22-803

9(16)

tööde valmimine viibis koroonapandeemiast tingitud tarneraskuste tõttu, on tõendamata ja

põhjendamatu. Tähtaja pikendamise ajaks 31.07.2020 olid koroonaviirusega seotud piirangud

kaotatud, sh Saaremaal. Kaebajal lasub kohustus tõendada, et hooldekodu hankes allkirjastati

lõppakt hilinemisega temast mitteolenevate asjaolude tõttu. Kaebaja ei ole seda asjaolu

tõendanud. On ebausutav, et kaebaja oleks nõustunud tasuma 7500 euro suuruse leppetrahvi,

kui lepingu rikkumine oleks olnud vabandatav.

2)

ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamine kaebaja ettevõttes või selle

taassertifitseerimine 2022. aasta kevadel ei välista edasisi lepingurikkumisi. Praeguse vaidluse

kontekstis on ISO sertifikaadi eesmärgiks erinevate rikkumiste ja kvaliteediprobleemide

leidmine,

nõuetekohane

dokumenteerimine

ja

parendusmeetmete

rakendamine.

Kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu ei garanteeri lepingute tähtaegset või kvaliteetset

täitmist ega hoidnud ära ka hangete nr 196188 ja nr 206703 tulemusel sõlmitud lepingute

rikkumisi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

11. Vastustaja on oma 13.06.2022 menetlusdokumendis taotlenud halduskohtu 08.04.2022

määruse resolutsiooni p 6, millega rahuldati Tesmani esialgse õiguskaitse taotlus ning keelati

riigihankes nr 242915 hankelepingu sõlmimine kuni asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni,

tühistamist.

12. Kohus võib menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgset õiguskaitset muuta

või tühistada, kui kohtumenetluse kestel on muutunud esialgse õiguskaitse rakendamise või

rakendamata jätmise aluseks olnud asjaolud, kahjulike tagajärgede saabumise ohu tõenäosus,

kaebaja või kolmanda isiku õiguste riive intensiivsus või avalik huvi või kaebuse

perspektiivikus (HKMS § 253 lg 1; vt ka Riigikohtu 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-44-09, p 10

ja 06.08.2015 määrus nr 3-3-1-44-15, p 10).

13. Vastustaja esitas määruskaebuse nii halduskohtu 08.04.2022 määrusele kui ka 19.05.2022

määrusele, millega jäeti rahuldamata tema taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks.

Ringkonnakohtule esitatud taotlust põhjendab vastustaja samade väidetega, mis on välja toodud

määruskaebustes, s.o kaebaja ei ole pikendanud pakkumuse jõusoleku tähtaega ning Kuressaare

linnuse konvendihoone restaureerimise vastu esineb suur avalik huvi.

14. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ei ole ära langenud.

Esialgse õiguskaitse tühistamise korral ei oleks kaebajal võimalik hankelepingut sõlmida ka

juhul, kui kaebus rahuldataks. Asjaolust, et kaebaja ei ole oma algatusel pikendanud pakkumuse

jõusoleku tähtaega, ei ole tingimata põhjust järeldada, et kaebaja ei soovigi hankelepingut

sõlmida. Vastustaja ei ole kohtumenetluse ajal teinud kaebajale ettepanekut pakkumuse

kehtivust pikendada (RHS 112 lg-d 1 ja 2).

15. Ringkonnakohus jääb oma 21.04.2022 ja 30.05.2022 määrustes avaldatud seisukohtade

juurde, et ehkki Kuressaare linnuse konvendihoone restaureerimise vastu on suur avalik huvi

ning arvestada tuleb sellega, et EL struktuuritoetuste projektiga tellitavate renoveerimistööde

abikõlblikkuse periood kestab kuni 31.08.2023, ei kaalu see siiski üles kaebaja õigust tõhusale

õiguskaitsele ning avalikku huvi selle vastu, et hankemenetlused oleksid õiguspärased.

Vastustaja pidi riigihanke korraldamisel arvestama võimalusega, et hankes tehtavad otsused

vaidlustatakse. Lisaks ei ole lepingu täitmise ja struktuuritoetuse abikõlblikkuse perioodid

kattuvad: tellitavad tööd tuleb lõpetada 16 kuu jooksul alates hankelepingu sõlmimisest

3-22-803

10(16)

(hanketeade, RHAD p 1.12, tehnilise kirjelduse p 1.7, hankelepingu projekti p 3.1), mitte

hiljemalt 31.08.2023. Hankelepingut on järelikult võimalik täita ka pärast struktuuritoetuste

projekti abikõlbliku perioodi lõppemist. Ringkonnakohus on nimetatud määrustes viidanud ka

võimalusele taotleda põhjendatud juhul struktuuritoetuse otsuse muutmist.

16. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus vastustaja taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks

rahuldamata.

II

17. Kaebaja esitas koos apellatsioonkaebusega neli uut tõendit: nimekiri kaebaja varasematest

hankelepingutest perioodil 2017–2022 (lisa 1), nimekiri kaebaja suurematest lepingutest

erasektoris perioodil 2017–2022 (lisa 2), nimekiri kaebaja juures töötavate objekti- ja

projektijuhtide olulisematest töödest (lisa 3), LQRA ISO 9001:2015 auditi raport 01.03.2022

(lisa 4). Lisaks esitas kaebaja koos 21.06.2022 menetlusdokumendiga kolm uut tõendit (lisad

1–3), mis puudutavad apellatsioonkaebuse lisas 1 viidatud hiliseimat hankelepingut.

Hankija on koos 13.06.2022 vastusega esitanud kaks tõendit: kinnituste ja tõendite esitamine

eduka pakkuja (kaebaja) kontrollimisel (lisa 1) ning Kuressaare kohtumaja riigihanke

(viitenumber 242068) hankelepingu sõlmimise teade (lisa 2).

Ringkonnakohus märgib, et hankija vastuse lisa 1 on juba esitatud koos VAKO toimikuga

(hankija 11.03.2022 vastuse lisa 4; dtl 150–153) ja toimikus varasemast olemas. Ülejäänud

tõendid võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde.

18. Ringkonnakohus andis 01.06.2022 määrusega menetlusosalistele täiendavate taotluste ja

tõendite, mida varem ei saanud esitada, esitamiseks aega kuni 16.06.2022. Vastaspoolel oli

õigus esitada selleks kuupäevaks esitatud menetlusdokumentide suhtes oma seisukoht kuni

21.06.2022 ning samaks tähtajaks tuli esitada ka menetluskuludega seotud taotlused ja tõendid.

Vastaspoole menetluskulude osas võis menetlusosaline esitada oma seisukoha kuni 28.06.2022.

Kolmas isik esitas 28.06.2022 seisukoha kaebaja 21.06.2022 menetlusdokumendile ning

täiendava menetluskulude nimekirja koos 28.06.2022 arvega nr 2022/0279 (dtl 946) 396 euro

suuruse esindajakulu kohta. Seejuures ei ole kolmas isik 28.06.2022 täiendavas seisukohas

sisuliselt käsitlenud kaebaja poolt 21.06.2022 esitatud tõendeid, vaid jäänud varasemalt

avaldatud seisukoha juurde, et kõik kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid tuleb

jätta tähelepanuta. Ka vastustaja esitas 28.06.2022 täiendava seisukoha kaebaja 21.06.2022

menetlusdokumendile. Kummalgi juhul ei ole tegemist kaebaja menetluskulude taotlust

puudutavate seisukohtadega.

Kolmanda isiku ja vastustaja 28.06.2022 menetlusdokumendid on esitatud pärast

ringkonnakohtu määratud tähtaja möödumist ning nende menetlemine tingiks kohtuotsuse

avalikustamise aja edasilükkamise, mistõttu jätab ringkonnakohus need HKMS § 51 lg 4 alusel

(koosmõjus § 185 lg-ga 1) tähelepanuta.

III

19. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või

tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea

vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi oma otsuses korrata (HKMS § 201 lg 4).

20. Hankija on vaidlustatud otsustega kõrvaldanud kaebaja menetlusest RHS § 95 lg 4 p 8

alusel, mis otsuste tegemise ajal (RHS kuni 31.05.2022 kehtinud redaktsioon) sätestas, et

3-22-803

11(16)

hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud

eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust

taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.

Nimetatud säte põhineb direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 punktil g, mille kohaselt võib hankija

kõrvaldada ettevõtja hankemenetlusest, kui ettevõtja puhul on esinenud tõsiseid või pidevaid

puudujääke varasema riigihankelepingu või avaliku sektori hankijaga sõlmitud varasema

hankelepingu või varasema kontsessioonilepingu kohase olulise nõude täitmisel, mille

tulemusel on see leping tulnud enneaegselt lõpetada, makstud kahjutasu või rakendatud sellega

võrreldavaid sanktsioone. Väikesed rikkumised peaksid seejuures ainult erandjuhtudel viima

ettevõtja kõrvaldamiseni; küll aga võivad korduvad väikesed rikkumised seada kahtluse alla

ettevõtja usaldusväärsuse ja põhjendada tema kõrvaldamist (direktiivi põhjendus 101).

Hankija ei ole nimetatud kõrvaldamise aluse kohaldamisel seotud mõne teise hankija poolt

varasemas hankes antud hinnanguga – eelkõige seetõttu, et hankija saaks pöörata erilist

tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele (Euroopa Kohtu 19.06.2019 otsus asjas C-41/18:

Meca, p-d 30 ja 32; 03.10.2019 otsus asjas C-267/18: Delta Antrepriză, p-d 27 ja 28).

Tõendamiskoormus rikkumise põhjustamise ja rikkumist vabandavate asjaolude osas on

üldjuhul varasemat lepingut rikkunud pakkujal (Riigikohtu 25.02.2022 otsus asjas nr 3-21-

1733, p 16; Euroopa Kohtu otsus asjas C-267/18, p 37). Hankija peab hoolikalt ja erapooletult

analüüsima, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, muu hulgas sanktsiooni kohaldamise

otsust, ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema arvates on see ettevõtja

vastutav puudujääkide eest, mis võisid põhjustada selle ettevõtjaga usaldussuhte katkemise

(Euroopa Kohtu otsus asjas C-267/18, p 29). Kohus saab hankevaidluse lahendamisel teha

kindlaks hankelepingu rikkumise olulisuse ega pea asja lahendamiseks ootama ära tsiviilasjas

lõpliku kohtulahendi jõustumist, mis kinnitaks või kummutaks hankeasjas vaidluse all olevaid

asjaolusid (Riigikohtu 25.02.2022 otsus asjas nr 3-21-1733, p 19).

RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alust saab kohaldada hankemenetluses, mis on

alanud kolme aasta jooksul rikkumise toimepanemisest (RHS § 95 lg 5; direktiivi art 57 lg 7).

21. Hankija 25.02.2022 põhjendustega otsusest (dtl 35–37) nähtuvalt on kaebaja kõrvaldatud

hankemenetlusest korduva hankelepingute rikkumise tõttu. Hankija on 25.02.2022 otsuses

viidanud kahele kaebaja hankepassist nähtuvale hankelepingu rikkumisele, mille puhul

rakendati kaebaja suhtes leppetrahvi. Hooldekodu hankes (viitenumber 196188) tasus kaebaja

tähtaja ületamise tõttu leppetrahvi 7500 eurot. Lasteaia hanke (viitenumber 206703) puhul

nõudis Saaremaa vald 06.11.2020 kaebajalt 24 000 euro suuruse leppetrahvi tasumist põhilise

ja lõpliku kasutusvalmiduse ning kasutusloa väljastamise tähtaegade ületamise eest. Saaremaa

vald tegi leppetrahvi summa ulatuses tasaarvestuse kaebaja viimase arve alusel tasumisele

kuuluva summaga. Kaebaja on viimati nimetatud leppetrahvi rakendamise kohtus vaidlustanud

(tsiviilasi nr 2-21-3914). Vastavalt eelnevalt märgitule ei takista leppetrahvi kohtus

vaidlustamine hankijal selle arvesse võtmist pakkuja kõrvaldamise üle otsustamisel. Seega on

täidetud eeldus, et kaebaja suhtes on varasema hankelepingu rikkumise eest rakendatud

sanktsiooni (leppetrahvi).

22. Lepingulise kohustuse rikkumine on mh ka selle täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Seda,

kas rikutud on eelnevalt nimetatud hankelepingute olulisi tingimusi, ei ole hankija oma otsuses

analüüsinud, kuid on vaidlustusmenetluses selgitanud, et lepingu täitmise tähtaegu rikkudes on

kaebaja rikkunud hankelepingute olulist nõuet. Vastustaja viitab Saaremaa valla 16.02.2022

kirjale (dtl 146–148), milles on lepingute sisu ja rikkumisi kirjeldatud ning millega hankija oma

otsuste tegemisel arvestas.

3-22-803

12(16)

Saaremaa valla 16.02.2022 kirjast nähtub, et hooldekodu hankes oli 31.05.2019 sõlmitud

hankelepingu järgsete tööde algne lõpptähtaeg 31.01.2019, mida vastavalt kaebaja taotlusele

pikendati kuni 31.03.2019 ventilatsioonitöödeks ning muudeks lõpetamata ehitustöödeks.

25.01.2019 allkirjastasid lepingupooled ilmastikust sõltuvate lepingujärgsete tööde tegemiseks

tehnoloogilise pausi rakendamise akti, millega määrati selliste tööde tegemise lõpptähtajaks

15.05.2019. Kaebaja ei järginud kumbagi tähtaega ning lõppakt allkirjastati alles 23.09.2019.

Saaremaa vald on välja toonud ventilatsiooniseadmete ja päikesepaneelide hilisema

paigaldamise, mis mõjutas nii hoone energiatõhusust ja ülalpidamiskulusid kui ka hooldekodu

elanike elutingimusi. Asjaolu, et hoonet oli võimalik sihtotstarbeliselt kasutada hoolimata

nimetatud seadmete paigaldamise hilinemisest, ei järeldu automaatselt, et tegemist ei olnud

lepingu olulise nõude rikkumisega. Hooldekodu kasutusotstarvet arvestades tuleb selles hästi

toimiva ventilatsioonisüsteemi olemasolu pidada väga oluliseks. Olukorras, kus puuduvad

projektis ettenähtud seadmed, pole alust arvata, et ventilatsioonisüsteem toimib sama tõhusalt

kui nende seadmete olemasolul.

Lasteaia hankes oli 01.07.2019 sõlmitud lepingu algne lõpptähtaeg 31.07.2020. Poolte

kokkuleppel pikendati põhilise kasutusvalmiduse tähtaega kuni 25.08.2020 ja lõpliku

kasutusvalmiduse tähtaega kuni 01.09.2020. Kasutusluba väljastati lasteaiale 01.09.2020

asemel 08.09.2020 ning seda märkusega, et teostusdokumentatsioon lisatakse 10 päeva jooksul

haldusakti andmisest. Kõnealune dokumentatsioon esitati alles 21.12.2020. Lasteaia kui

koolieelset alusharidust ja laste hoidu pakkuva õppeasutuse puhul on õppeaasta alguse aega

(koolieelse lasteasutuse seaduse § 161 lg 2) arvestades ilmne avalik huvi selle vastu, et seda

puudutavad ehitustööd oleks lõpetatud enne 1. septembrit. Saaremaa valla 16.02.2022 kirjast

nähtuvalt ei olnud võimalik lasteaeda hankelepingu alusel renoveeritud hoones 01.09.2020

avada ning lasteaed pidi kavandatust pikemalt tegutsema asenduspinnal, millega kaasnesid

vallale täiendavad kulud.

Ringkonnakohus märgib, et teise hankija hinnang rikutud nõude ja rikkumise olulisusele ei

vabasta hankijat pakkuja kõrvaldamise otsuse tegemisel nende asjaolude hindamise ja

kaalutlusotsuse põhjendamise kohustusest. Arvestades, et lepingu täitmise tähtaega saab

üldjuhul pidada töövõtulepingu oluliseks nõudeks, ei nõua see küsimus praegusel juhul siiski

pikemat põhjendamist. Lisaks on hankija vaidemenetluses selgitanud, miks ta peab tähtaja

ületamist olulise lepingutingimuse rikkumiseks ka praeguse hanke kontekstis, mille tulemusel

sõlmitav hankeleping on analoogne riigihangetes 196188 ja 206703 sõlmitud lepingutega.

Hankija väitel on praeguses hankes oluline hankelepingu tähtaegne täitmine (algne tähtaeg 16

kuud), kuivõrd projekti rahastatakse struktuuritoetusest ning tähtaja ületamine võib tuua kaasa

rikkumismenetluse ja finantskorrektsiooni kohaldamise. Projekti rahastamisele EL vahenditest

on viidatud RHAD p-s 1.9.

23. Hankija ei ole 02.03.2022 otsuses hinnanud rikkumiste olulisust, vaid viidanud sellele, et

tegemist on korduvate rikkumisega. Vaidlustus- ja kohtumenetluses on hankija aga täiendanud

oma seisukohta, märkides, et peab tähtaja ületamist ka oluliseks rikkumiseks. Kuivõrd

rikkumiste olulisusele viitavad asjaolud olid hankijale teada juba otsuse tegemise ajal Saaremaa

valla 16.02.2022 kirjast, peab ringkonnakohus usutavaks, et vastustaja võttis neid asjaolusid

arvesse ka kaebaja usaldusväärsuse hindamisel. Arvestades, et kaebaja ei ole kahes

hankelepingus pidanud kinni tööde valmimise lõpptähtajast ega ka kokkuleppelistest

vahetähtaegadest, on võimalik rikkumisi käsitada pidevate rikkumistena RHS § 95 lg 4 p 8

mõttes. Samuti nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et eelnevalt viidatud varasemate

hankelepingute rikkumised on olulised. Hankija võib lepingurikkumise olulisuse sisustamisel

lähtuda mh VÕS § 116 lg-st 2 ja § 647 lg-st 1 (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019 otsus

nr 3-19-1000, p-d 8–9, ja 11.06.2020 otsus nr 3-20-80, p 24), kuid ei pea nendes sätetes

nimetatud juhtumitega piirduma. RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab autonoomsed mõisted. Samuti ei

3-22-803

13(16)

sisalda viidatud sätted oluliste lepingurikkumiste ammendavat loetelu. Hankemenetluse

tulemusena sõlmitud lepingu eesmärgiks on teenida avalikku huvi, mistõttu on oluline, et see

saaks nõuetekohaselt täidetud. Hoolimata tähtaegade pikendamisest ei jõudnud kaebaja

kummaski hankes ka täiendavalt antud tähtaja jooksul töödega lõpule. Hooldekodu hankes

ületas kaebaja tähtaegu osade tööde puhul ligi kuue kuu võrra, mis on märkimisväärne tähtaja

ületamine, arvestades seejuures, et hankelepingu esialgne kestus oli kaheksa kuud. Lasteaia

hanke puhul saadi kasutusluba küll umbes nädal aega kokkulepitud täiendavast tähtajast hiljem,

kuid nõutava dokumentatsiooni esitamine viibis mitu kuud. Samuti tuleb selle hanke puhul

arvestada, et kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamine oli iseäranis tähtis. Rikkumise olulisust

peegeldab ka lasteaia hankes nõutud leppetrahvi summa. Seega olid varasemate hankelepingute

rikkumised nii korduvad kui ka olulised.

24. Kaebaja väitel ei olnud hooldekodu hankes ventilatsiooniseadme tarne hilinemine tingitud

temast. Selle väite kinnituseks ei ole kaebaja esitanud tõendeid ega veenvaid selgitusi.

Toimikust ei nähtu, et seadme tarne ja paigaldamise hilinemine oleks olnud tingitud Saaremaa

valla tegevusest või tegevusetusest. Riigihankes 196188 sõlmitud töövõtulepingu (dtl 378–385)

p 7.1.1 järgi pidi lepingus märgitud töödeks vajalikud materjalid hankima kaebaja. Saaremaa

valla 16.02.2022 kirja kohaselt taotles kaebaja töövõtulepingu tähtaja pikendamist seoses

ventilatsiooniseadme tarne viibimisega, kuid vallavalitsus ei pidanud tähtaja pikendamist

põhjendatuks, kuivõrd kaebaja viivitas seadme tellimuse esitamisega arvestuslikult 48 päeva.

Seda väidet ei ole kaebaja kummutanud, kuid on apellatsioonkaebuses (p 2.7) selgitanud, et

isegi kui ta oleks seadme tellimuse varem esitanud, ei oleks tellimust saanud varem täita

COVID-19 pandeemiast tingitud üleilmsete logistikatõrgete tõttu. Ringkonnakohus märgib, et

hooldekodu hankelepingu täitmise perioodi arvestades ei saanud selle täitmiseks vajalike

seadmete tarnet ilmselgelt mõjutada COVID-19 viirus, mis hakkas Hiinas levima 2019. a lõpus

ning mille Maailma Terviseorganisatsioon liigitas pandeemiaks 11.03.2020 teadaandes.2 Isegi

kui esinesid mingid muud asjaolud, mille tõttu ei saanud töid tähtaegselt lõpetada, tuleb

arvestada, et Saaremaa vald juba pikendas algset tööde lõpetamise tähtaega ning ilmastikust

sõltuvate tööde jaoks lepiti kokku veelgi hilisem tähtaeg.

Ka lasteaia hanke tööde lõpetamise viibimist põhjendab kaebaja COVID-19 pandeemia

mõjudega. Pandeemia mõjusid, sh Saaremaal kehtestatud rangeid piiranguid, on aga

eelduslikult arvesse võetud juba lepingu tähtaja pikendamisel. Kui hankelepingu sõlmimise ajal

01.07.2019 ei saanud kaebaja koroonaga seotud piiranguid ette näha, siis lepingu tähtaja

pikendamise ajal ei saanud enam tegemist olla ootamatusega. Leppides Saaremaa vallaga kokku

uue tähtaja hoone lõpliku kasutusvalmiduse saavutamiseks, oli kaebajal võimalik hinnata, kas

ta on suuteline seda tähtaega järgima. Tähtaja pikendamise ajaks oli eriolukord ning saarte ja

mandri vahelised liikumispiirangud lõppenud ning seega ei saanud koroonaga seotud piirangud

otseselt takistada tööde lõpule viimist. Kaebaja pole ka viidanud konkreetsetele seadmetele või

materjalidele, mille tarnimine oleks koroonapiirangutest tingituna olnud takistatud.

Hankemenetluses on kaebaja viidanud tellijapoolsetele projektimuudatustele ja tellijast tingitud

välisvalgustite tarne viibimisele, mille tõttu viibis teostusdokumentatsiooni esitamine (dtl 150–

153). Selle väite kinnituseks ei ole kaebaja tõendeid esitanud. Ehitusprojekti ekspertiisi

tulemusel leiti, et ehitustööde tegemine projekti alusel oli võimalik (dtl 228). Nii 09.09.2020

täitmisaktist (dtl 329 –330) kui ka 23.09.2020 kuupäeva kandvast ehitustööde ülevaatuse

tabelist (dtl 292–313) nähtub mitmeid muid puudusi ning väli- ja sisetöid, mis polnud akti

koostamise ajaks valmis. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vallavolikogu liikme

2 https://www.who.int/director-general/speeches/detail/who-director-general-s-opening-remarks-at-the-media-

briefing-on-covid-19---11-march-2020.

3-22-803

14(16)

kinnitus (dtl 155–156) ei ole samastatav Saaremaa Vallavalitsuse kinnitusega, et tähtaja

ületamisest hoolimata kaebajalt leppetrahvi ei nõuta.

Järelikult ei saa kummagi varasema hankelepingu puhul lugeda kokkulepitud tähtaegade

rikkumist vabandatavaks.

25. Pakkujal on võimalik esitada tõendeid selle kohta, et tema poolt võetud meetmed on

piisavad tõendamaks tema usaldusväärsust, olenemata kõrvaldamise aluse olemasolust (RHS

§ 97; direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 6; Euroopa Kohtu 03.10.2019 otsus asjas C-267/18, p 37).

Hooldekodu hanke puhul märkis kaebaja, et usaldusväärsuse taastamiseks on ta võtnud abinõud

vastavalt kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001:2015 käsiraamatu mittevastavuse ja

parendustegevuste protseduurile. Sama kinnitas kaebaja ka lasteaia hankelepingu järgselt

(Tesmani 18.02.2022 kiri Saaremaa Vallavalitsusele, dtl 412–415) ning oma hankepassis (dtl

475–499). Hooldekodu hankelepingu tähtaegselt täitmata jätmise järgselt võetud abinõud ei

olnud siiski piisavad, et tagada lasteaia hankelepingu tähtaegne täitmine. Kaebaja on

apellatsioonimenetluses esitanud 01.03.2022 koostatud LQRA ISO 9001:2015 auditi raporti

(dtl 828–838). Raportist nähtub, et auditi käigus ei registreeritud olulisi mittevastavusi ning anti

soovitus jätkuvaks heakskiiduks eelnevalt nimetatud standardi alusel, kuid toodi ka välja, et

mitmed eelmise auditi käigus tehtud tähelepanekud on jäetud arvestamata. Raporti kohaselt ei

ole kaebaja analüüsinud mittevastavuste põhjuseid, mistõttu on kaheldav vigadest õppimine ja

süsteemi parendamine. Seetõttu ei veena raport ringkonnakohut selles, et kaebaja on ka reaalselt

võtnud usaldusväärsuse taastamiseks tarvitusele kohased abinõud.

26. Kaebaja esitatud nimekirjad varasemate hankelepingute ja erasektori töövõtulepingute ning

tema juures töötavate objekti- ja projektijuhtide olulisemate tööde kohta ei väära hankija

hinnangut kõrvaldamise aluse olemasolu kohta. Pelgalt nimekirjade põhjal ei saa järeldada, et

kõik tööd tehti korrektselt ning suuremate rikkumisteta. Saaremaa Vallavalitsuse 16.02.2022 ja

16.03.2022 kirjades (dtl 416–417) on lisaks hooldekodu ja lasteaia hankele viidatud veel kahele

2019. aastal täidetud hankelepingule (s.o Kuressaare Pargi Lasteaia projekteerimis- ja

ehitustööd (viitenumber 195453) ja Lümanda keskusehoone rekonstrueerimine (viitenumber

186419)), mille puhul ei pidanud kaebaja samuti kinni tööde lõpptähtajast. Kuigi nendel

juhtudel leppetrahvi ei rakendatud, ilmneb siit, et hankija otsuses viidatud kaks juhtumit ei

olnud erandlikud ning viimastel aastatel on kaebajal lepingu tähtaja ületamisi esinenud veelgi.

27. Ka asjaolust, et kaebaja on pärast leppetrahvide määramist riigihangetes edukalt osalenud,

ei ole põhjust järeldada, et hankija otsuses viidatud rikkumised ei olnud olulised ning kaebajat

saab pidada usaldusväärseks. RHS § 95 lg-s 4 sätestatud aluste kohaldamisel on hankijal lai

kaalutlusruum ning iga hanke puhul hindab hankija iseseisvalt pakkuja kõrvaldamise

põhjendatust ja proportsionaalsust. Tähtaegade järgimise küsimus võib erinevates hangetes

omada erinevaid tagajärgi ja kaalu. Praeguse hanke puhul on hankija jaoks võimalike

negatiivsete tagajärgede ärahoidmiseks oluline, et tööd saaksid valmis kindlaks tähtpäevaks.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et hankes viitenumbriga 210602 on hankeleping sõlmitud enne

lasteaia hankes leppetrahvi nõude esitamist,3 hilisemad hanked (v.a Kuresaare kohtumaja hange

viitenumbriga 242068) on aga oluliselt väiksema maksumusega kui hooldekodu Saaremaa

Valss, Tuulte Roosi lasteaia ehitustööd ja praeguse hanke eeldatav maksumus (1 485 000 eurot)

ning seega väiksemamahulised tööd, milles lepingu täitmise märkimisväärse viibimise risk on

eeldatavasti madalam või on hankija jaoks olnud vähem oluline. Kuressaare kohtumaja

rekonstrueerimise hankes on hankelepingu sõlmimise teate kohaselt sõlmitud 05.01.2022 leping

ÖSEL PROJEKT OÜ ja Espak Ehitustööd OÜ-ga (dtl 878–881). Töövõtuleping ÖSEL

PROJEKT OÜ ja kaebaja vahel sama objekti kohta on sõlmitud 28.12.2021 (dtl 901–911), s.o

3 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1584049/contracts/3118670.

3-22-803

15(16)

ilmselgelt pärast pakkujate tausta kontrollimist ja eduka pakkuja väljaselgitamist. Avaldus

objektijuhi ja projektijuhi asendamiseks on esitatud alles 19.01.2022 (dtl 914–916). Järelikult

ei olnudki kohtumaja hankes hankijal (Riigi Kinnisvara AS) võimalik hankemenetluse käigus

kontrollida kaebaja kui alltöövõtja tausta.

28. Eelneva põhjal ei ole ringkonnakohtul alust pidada kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamist

selgelt

ebaproportsionaalseks.

Avalik

huvi

Kuressaare

linnuse

konvendihoone

restaureerimistööde tähtaegse valmimise vastu kaalub üles kaebaja ärihuvid. Ringkonnakohus

märgib, et kaebaja menetlusest kõrvaldamine praeguses hankes ei välista tema osalemist

tulevastes riigihangetes. Hankijad hindavad igas hankemenetluses pakkuja usaldusväärsust

eraldi. Seejuures peavad hankijad arvestama RHS § 95 lg-s 5 sätestatud tähtajaga ning kaebajal

on selle tähtaja jooksul hangetes osalemisel võimalik veenda hankijaid, et ta on võtnud

usaldusväärsuse taastamiseks piisavad heastamismeetmed, et vältida leppetrahvi nõude

tinginud rikkumise kordumist.

29. Kuivõrd hankija on kaebaja hankemenetlusest õigustatult kõrvaldanud, puudub vajadus

hinnata hankija otsuste õiguspärasust kaebaja kvalifitseerimist ja kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamise osas.

IV

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda

isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS

§ 108 lg 8). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109

lg 6).

31. Kuna apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad kaebaja apellatsiooniastme

menetluskulud (riigilõiv 640 eurot ja õigusabikulud 2385 eurot) tema enda kanda.

32. Ringkonnakohus märgib, et 11.05.2022 otsusega haldusasjas nr 3-20-663 muutis Riigikohus

oma varasemat menetluskulude väljamõistmise praktikat õigusabiteenuse eest makstud tasule

lisanduva käibemaksu osas. Kui varasemalt tuli menetluskulu välja mõista koos arvel märgitud

käibemaksuga, siis nüüd peab menetlusosaline sarnaselt tsiviilkohtumenetlusega esitama

kinnituse, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu

tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada,

mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta.

Vastustaja ja kolmas isik taotlevad apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmist koos

käibemaksuga. Käibemaksukohustuslaste registrist nähtuvalt on vastustaja ja kolmas isik

käibemaksukohustuslased. Ehkki viidatud Riigikohtu lahend tehti juba enne praeguses asjas

apellatsioonkaebuse esitamist, ei ole vastustaja ja kolmas isik kinnitanud, et neil ei ole võimalik

käibemaksu tagasi arvestada. Kolmas isik on seejuures ekslikult viidanud Riigikohtu

halduskolleegiumi varasemale praktikale, mille kohaselt mõisteti menetluskulud välja koos

käibemaksuga. Seega tuleb vastustaja ja kolmanda isiku õigusabikulud mõista välja ilma

käibemaksuta.

33. Vastustaja taotleb apellatsiooniastmes kantud 1088 euro (ilma käibemaksuta summa)

suuruse esindajakulu hüvitamist. 16.06.2022 arve nr 303 (dtl 891–892) järgi on esindajal

kulunud apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 8 tundi tunnitasuga 136 eurot.

Menetluskulude kandmise kohustus on nõuetekohaselt tõendatud. VAKO vähendas hankija

kasuks väljamõistetavaid kulusid taotletud 1305,60 eurolt 816 eurole. Vaidlustusmenetluses

esindas hankijat sama esindaja, kuid oluliselt madalama tunnitasuga (68 eurot). Halduskohtus

taotles vastustaja 2937,60 euro suuruse esindajakulu hüvitamist (tunnitasu koos käibemaksuga

3-22-803

16(16)

163,20 eurot). Halduskohus pidas vastustaja mõistlikeks menetluskuludeks 500 eurot, kuid

jättis vastustaja kulud kaebajalt välja mõistmata, kuna pidas seda asjaolusid arvestades – hankija

otsuste formaalne õigusvastasus ja kvalifitseerimisotsuse tegemine olukorras, kus kaebaja

suhtes oli hankemenetlus lõppenud – ebaõiglaseks ja ebamõistlikuks. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, kuid arvestab siiski, et kaebaja on apellatsioonimenetluses esitanud täiendavaid

tõendeid, mida vastustaja on oma vastuses käsitlenud. Muus osas kordab vastustaja suuresti

juba varasemalt esitatud seisukohti. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks

mõista kaebajalt vastustaja apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja 500 eurot.

34. Kolmas isik taotleb apellatsiooniastmes 1674,75 euro (ilma käibemaksuta summa) suuruse

esindajakulu hüvitamist: 16.06.2022 arve nr 2022/0260 (dtl 886–887) alusel 1344,75 eurot

(apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, 8 tundi ja 9 minutit tunnitasuga 165 eurot) ning

28.06.2022 arve nr 2022/0279 alusel 330 eurot. Menetluskulude kandmise kohustus on

nõuetekohaselt tõendatud. Kuivõrd ringkonnakohus jättis 28.06.2022 seisukoha ja täiendava

menetluskulude nimekirja tähelepanuta, tuleb 28.06.2022 menetluskulude nimekirjas ja sama

kuupäeva kandval arvel toodud menetluskulud 330 eurot jätta kolmanda isiku enda kanda.

Ülejäänud osas ei ületa kolmanda isiku menetluskulud halduskohtu otsusega tema kasuks välja

mõistetud põhjendatud kulusid ning ei ole asja mahtu ja keerukust arvestades ülepaisutatud.

Kaebajalt tuleb seega kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja mõista

1344,75 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)