4-22-1284/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 30. juuni 2022 Kohtuasja number 4-22-1284 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politseija Piirivalveameti taotlus Artjom Kornejevile (isikukood 39709122212) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 11. mai 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Artjom Kornejev Teised määruskaebemenetluse pooled Politseija Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 11. mai 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseija Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

PÕHIOSA

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) 15. juuli 2019 otsusega väärteoasjas nr 2440,19,003006 karistati Artjom Kornejevit relvaseaduse § 892 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut summas 100 eurot. Otsus jõustus 13. augustil 2019.

2. A. Kornejev rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudes algatati täitemenetlus. Kohtutäitur Kristel Maalman teatas kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest.

3. 19. aprillil 2022 esitas PPA Viru Maakohtule taotluse A. Kornejevile asenduskaristuse kohaldamiseks. A. Kornejevil oli tasumata kogu trahvisumma.

4. Viru Maakohus rahuldas 11. mai 2022 määrusega selle taotluse ning asendas karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel A. Kornejevile PPA 15. juuli 2019 otsusega määratud rahatrahvi 2 päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et A. Kornejev ei ole rahatrahvi tasunud ja rahatrahvi ei ole võimalik ka sisse nõuda. A. Kornejevil ei ole rahalisi vahendeid ja realiseeritavat vara, samuti ei ole tal mõjuvaid põhjuseid rahatrahvi tasumata jätmiseks. Rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ei ole alust ja seda ei ole taotletudki. Puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. Rahatrahvi ei ole otstarbekas asendada üldkasuliku tööga. A. Kornejev kannab alates 28. juulist 2021 Viru Maakohtu 8. märtsi 2021 otsusega mõistetud karistust, mille

2(2) lõpptähtaeg on 25. juunil 2022. Väärteokaristuse määramise ja täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et karistuse mõju hajub. Seega tuleb rahatrahv asendada arestiga ja saata A. Kornejev aresti kandma pärast vangistusest vabanemist.

5. Maakohtu määruse peale esitas A. Kornejev määruskaebuse, milles palub asendada aresti üldkasuliku tööga, kuna see on talle ausaks elamiseks ja töötahte kasvatamiseks motiveerivam kui arest.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et A. Kornejevil on PPA 15. juuli 2019 otsusega määratud rahatrahv 100 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna sissetulekut ja vara, millele sissenõuet pöörata, A. Kornejevil ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. Kuna rahatrahvi sissenõue ei ole KarS § 82 lg 4 kohaselt ka aegunud, on rahatrahvi arestiga asendamine põhjendatud.

7. Määruskaebuses soovib A. Kornejev, et tal võimaldataks teha aresti asemel üldkasulikku tööd. Ringkonnakohus seda põhjendatuks ei pea.

8. Aresti üldkasuliku tööga asendamisel tuleb hinnata üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi: kui see perspektiiv on kehv, ei ole aresti üldkasuliku tööga asendamine põhjendatud. Nii on ka A. Kornejevi puhul.

9. Kohtute infosüsteemist nähtub, et A. Kornejevile juba on ühel korral antud võimalus teha vangistuse asemel üldkasulikku tööd, kuid seda ta nõuetekohaselt ei teinud ning lisaks rikkus ka üldkasuliku tööga kaasnevat registreerimiskohustust (kriminaalasi nr 1-21-855). Juba seetõttu ei ole alust A. Kornejevit järjekordselt usaldada ning asendada tema aresti üldkasuliku tööga. Lisaks nähtub A. Kornejevi suhtes tehtud kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-20-782 ja tema ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks kriminaalasjas nr 1-21-855 koostatud vangla iseloomustusest, et A. Kornejevil võib olla probleeme sõltuvusainete tarvitamisega. Seegi võib tema üldkasuliku töö reaalset täideviimist takistada – ka senises kohtupraktikas on süüdlase probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2009 otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13). Mis puutub A. Kornejevi väitesse, et üldkasulik töö oleks talle arestist motiveerivam, siis see väide on paljasõnaline ega saa põhjendada tema aresti asendamist üldkasuliku tööga.

10. Toodud põhjustel ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 11. mai 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)