4-21-4780/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2022.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-21-4780 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Tõlk Kadri Vlassov,

Ave Mõistlik Marianna Sidorok, Eevi Pant Kohtuasi

O.H (isikukood: XXX) väärteokaebus nr 4-21-4780 Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude

menetlusgrupi 26.11.2021 otsus

väärteoasjas nr. 2315,21,005052.

Asja läbivaatamise kuupäev 01.02.2022.a, 24.03.2022.a, 10.05.2022.a.

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja O.H kaitsja Henno Nurmsalu kohtuvälise menetleja esindaja, PPA Põhja prefektuuri Ida-

Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi esindajad Sergei Dõmša, Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Jätta O.H kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Ida Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi -

26.11.2021.a 2315,21,005052 muutmata. otsus väärteoasjas nr.

Asitõendid ja salvestised

1 DVD plaat salvestisega

– jätta väärteoasja materjalidele

Väärteoasi nr. 4-21-4780

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult

kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul,

alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 30.06.2022.a.

Asjaolud ja menetluskäik

Politseija P

M. V. koostas iirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo vanemuurija

04.11.2021.a. AB 1608922 selle eest, et tema, väärteoprotokolli O.H ’le 04.11.2021.a. kella 12:17 ajal Harjumaal, Mustakivi tee 13, viibis sisetingimustes kaubandusette Lasnamäe Centru , Rimi kaupluses üldkasutatavas ruumis ja ei kandnud maski korrektselt (nina m katmata). Nimetatud tegevusega rikkus O.H väärteoprotokolli kohaselt NETS § 28 lg 2, lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a korralduse nr 305 p 10 ap-8 ja p-d 8, pannes sellega toime väärte NETS § 46 o, mis on kvalifitseeritav 2 Politseilg 1 järgi. ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi uurija T. R. karistas

2315,21,005052 26.11.2021.a. koostatud O.H’t väärteoasjas nr. otsusega,

juhindudes KarS § 56 lg Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 46 -st 1 2

lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o summas 160 eurot.

Harju Maakohtule esitatud kaebuse esitaja kaitsja, et kaebaja hinnangul ei ole kaebuses märgib sisulist vaidlust selles, et kui politseinik saabus kaebuse esitaja juurde, kandis viimane maski ninast

all (mask kattis suu). Kaebaja hinnangul on tähtis, millised on õigusaktidest tulenevad juhised

maski kandmiseks ja kas kaebuse estiaja kandis maski mittenõuetekohaselt. Ka on kaebuses

märgitud, vaidlustatud otsuses on viidatud rikutud õigusnormiks NETS § 28 lg 6, kuid et

täpsustamata on õigusnorm, mis kitsendab kaebaja võimalusi vastuväidete esitamiseks. Ka on kaebuses märgitud, et kaebuse esitaja võis maski kanda nina all põhjusel, et tal võis selleks olla otsene tervislik põhjus, näiteks asjaolu, et tal tekkis lämbumistunne. Ka on märgitud, et kaebuse esitaja ei saanud koheselt aru võimalikkust rikkumisest ning politsei oli kaebuse esitaja hinnangul ründav ja süüdistav. Kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja talle süükspandud rikkumist toime

pandud, võimalik rikkumine ei vasta süükspandud koosseisule (puudub viide rikutud õigusnormile), menetluse käigus ei ole tuvastatud olulisi asjaolusid. Kokkuvõtlikult taotletakse kaebuses otsuse tühistamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, ka taotletakse menetluskulude riigi kanda jätmist.

Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja märkis, et kaebuse esitaja ei ole temale süüks pandud

väärtegu toime pannud. Ka märkis, et otsuses viidatud rikutud õigusnormis puudub vastav väärteokvalifikatsioon, ka on otsus allkirjastamata ning kaitsja hinnangul poolik. Samuti märkis kaitsja, et kaebuse esitaja kandis maski, kuid kinnipidamise ajaks see oli vajunud ninasõõrmete

alla, kuid selleks oli objektiivne . Kaitsja põhjus, nimelt tekkis kaebuse esitajal õhupuudus

hinnangul ei olnud kaebuse esitajal tahtlust antud tegu toime panna ja probleem tekkis, kui politseinik pöördus kaebuse esitaja poole ja palus maski kanda, kaebuse esitaja arvas, et tal on

mask ees. Kaitsja palus otsuse tühistamist, kuna puudub väärteokvalifikatsioon, alternatiivselt palus menetluse lõpetada VTMS § 30 lg 1 alusel.

Kaebuse esitaja . märkis, et jääb esitatud kaebuse juurde

3 Kohtuvälise menetleja esindaja

märkis, et kaebuse esitaja süü on menetluse käigus tõendatud ning maski kandmine peab täitma eesmärki, kuid antud juhul see täidetud ei olnud. Ka märkis, et

kaebuse esitaja

ga räägiti emakeeles ning peale ametnike poolt märkuse tegemist, et kaebuse esitajal ei ole mask korrektselt ees, ei pannud kaebuse esitaja maski korrektselt ette. Kohtuvälise

menetleja esindaja hinnangul on väärteokoosseis täidetud ning karistuse määr on põhjendatud, mistõttu palus kohtuvälise menetleja otsuse jätta muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid:

Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja O.H, kelle seiskohad on kajastatud kohtu järeldustes üle tunnistajad . Samuti kuulati kohtuistungil

V. P., A. T., M. V., M. K., K. S..

Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p ülekuulatud isikute ütluste

Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti:

- /kohtutoimik tl 3-6, 61-64/; väärteokaebust, täiendust

- vastulauset /kohtutoimik tl 58/; - 1 väärteoprotokolli /väärteotoimik lk /; -

Medicumi saatekirja uuringuteks /väärteotoimik lk 7/; - 26.11.2021 2315,21,005052 / 11- kohtuvälise menetleja .a. otsust väärteoasjas väärteotoimik lk 15 /; - toimik lk 16/. karistusregistri väljavõtet /väärteo

Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks.

Kohtuistungil vaadeldi vahetult väärteoasja materjalidele lisatud videosalvestist sündmuse kohta.

Kohtu järeldused:

esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteo tühistamiseks kaebuse e otsuse sitaja seisukohtade põhjal puudub alus.

Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Üldmenetluse otsus vaidlustati täies ulatuses. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja viibis 04.11.2021.a. kella 12:17 ajal Harjumaal, Mustakivi tee 13, sisetingimustes kaubandusette Lasnamäe Centrum, Rimi

kaupluses üldkasutatavas ruumis ud asjaolu nähtus samuti . Seda kaebuse esitaja ka ei eita. Ant

kohtuistungil vaadeldud videosalvestiselt ja tunnistajate V. P., M. K., K. S.

ütlustest.

Kaitsja kaebuses väitis, et kaebuse esitaja maski teadlikult ninalt alla, et õhku lasi kaupluses hingata, kuna tal on sel (tl 4). arutamise leks tervisega seotud põhjus Käesoleva väärteokaebuse

kestel ks, kust on kaitsja oma esitatud jäi kohtule mitmel korral mõistetamatu väited võtnud.

4 Kaebuse esitaja kohtuistungil kinnitas, et sellist meditsiinilist dokumenti arstid talle väljastanud ei ole, et tal maski mittekandmiseks (tl 54). Ka ei ole kaebuse esineksid meditsiinilised näidustused esitaja kohtule väitnud, et tal oleks hingamine raske. Ka jääb kohtule arusaamatuks väärteoasja

materjalidele lisatud Medicumi saatekiri MRT uuringuteks (lk 7), kuna nimetatu ei tõenda terviseprobleemi olemasolu hingamisega seonduvalt ega õigusta maski mitte korrektset kandmist.

Kaebuse esitaja esitas ja ka kohtus erinevaid maski ja selle kandmist kohtuvälises menetluses puudutavaid versioone, maskiga kaetud (tl 46), siis kohtus esmalt väitis, et ta nina oli väitis, et ta ei teadnud, et nina on väljas, väitis, siis et ta ei teadnud, kuidas maski kanda (tl 44-45), siis, et ta ei mäleta, kuidas , isik jõudis lausa väiteni, mask ees oli (tl 43) et politseinikud hirmutasid teda (tl

49). kaebuse esitaja Ütluste sisu pidev muutmine annab põhjust pidada ütlusi mitteusaldusväärseteks. Kui jälgida kaebuse esitaja keerutavaid vastuseid (nt tl 44-45), on ilmne, et isik püüab lihtsalt küsimusi eirata ja vas ütlusi tutusest vabaneda. Kohus ei pea kaebuse esitaja maski nõuetekohase mittekandmise põhjustest ja maski asukohast usaldusväärseteks, kuna need on vastuolulised ja ei riimu teiste kogutud ja kohtus uuritud

tõenditega.

Kohus uuris antud sündmuse kohta tõendeid ning tuvastas, et erinevaid kaebuse esitajal oli nina maskiga katmata. Ka kaitsja istungil nõustus selle väitega (tl 48, 10-s lõik ülevalt). Kohus märgib,

et videosalvestised on alati väga objektiivsed tõendid, kuna need kajastavad olustikku ilma

subjektiivsete hinnanguteta. Kohtuistungil vaadeldi väärteoasja materjalidele lisatud

videosalvestist, millisest nähtus, et kaebuse esitaja nina oli maski lt väljas, ka nähtus a videosalvestiselt, et isikul puudus tahe koostööle ning selle asemel, et mask õieti ninale, asetada

asus ta menetlejatega vaidlema, püüdis saada kaasostlejate tähelepanu eiras vestlusi, rääkis , mobiiliga, karjus appi ja käitus väljakutsuvalt (vt nt video kell 12:22:13) ning mittesobilikult jättes

arvestamata asjaolu, et tal on ka väike laps sündmuse juures. Kaebuse esitaja vastates kohtule märkis, et ta teab, kuidas maski peab kandma ja see on ka ilmselge, kuna sel perioodil arvestades kõikidest meediakanalitest tulevat infotulva maskikandmise kohustusest ning samuti asjaolu, et teised poes liikunud ostjad kandsid maske õigesti ning samuti seda, et igal maskipakendil oli ka peal, kuidas maski kanda, samuti arvestades kui pikka aega oli Covid-19 pandeemia levik enne sündmust kaebuse esitaja päris aktuaalne olnud, teadis kindlasti maski kandmise kohustust ja ka seda, et nina peab olema maskiga kaetud. Kaebuse esitaja üks esitatud väide, et ta seda ei teadnud,

ei ole eluliselt usutav. Riigikohtu seisukohast on oluline arvestada ka ütluste elulist usutavust nende usaldusväärsuse hindamisel (nt RKKKo 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1- -08, p 16.6; 3-1-1-3- 61 10, p 13).

Kaitsja küll väitis, kuid kohus nõustub kohtuvälise et maski kandmise kord pole reguleeritud, menetlejaga, et igat detaili ei saa ega peagi seaduse tasemel reguleerima ning lähtutakse inimestel

tavap

ärase arusaamise ja mõistuse olemasolust ning kohtuvälise menetleja esindaja toodud analoogia turvavöö nõuetekohasest kinnitamisest on kohtu hinnangul asjakohane ( 53). tl

Ka märgib kohus, et kohtul puudub igasugune alus kahelda, et kaebuse esitajal esineksid tervislikud põhjused või vaimsed takistused mõistmaks üldarusaadavaid

asjaolusid, kuid kohtule vastates esines samuti keerutamist, küsimuste eiramist (tl 43-45) ja ilmselgelt oli see tahtlik. Kohus märgib, et kaebuse esitaja väitis kohtuistungil, et omab juriidilist kõrgharidust, mistõttu

on kohtu hinnangul tegemist keskmisest inimesest teadlikuma ja harituma isikuga. Samuti on oluline, et kohtu poolt läbiviidud ristküsitluse ajal kaebuse esitaja tegelikult kinnitas, et isik tunneb, kas tal on mask ees või mitte kuna hingamise nn vabaduse aste on erinev (tl 45), ehk siis kaebuse esitaja enda ütlustest nähtub samuti, et ta oli teadlik, et tal ei olnud mask korrektselt ees. Ka veendus

kohus videosalvestise luste pinnalt, et kaebuse esitajaga vesteldi tema ning tunnistajate üt emakeeles, rahulikult ja arusaadavalt.

Lisaks vaadeldud videosalvestisele kinnitavad asjaolu, et kaebuse esitaja kandis maski mittekorrektselt (nina ei olnud kaetud) k

V. P., kes selgitas ohtuistungil tunnistajana ülekuulatud kohtus, et isikul oli mask mittenõuetekohaselt ees ja mask ei katnud nina, kaebuse esitaja väitis

5 algselt, et ei saa eesti keelselt aru, temaga suheldi seejärel vene keeles ja talle selgitati, mis on valesti, kuid isik hakkas väljakutsuvalt käituma, mängis maskiga tõmmates seda üles all, püüdis - pöörduda kõrvaliste isikute poole, kes ostlesid (tl 72 73). Kohtus tunnistajana ülekuulatud -

M. K. kinnitas, et ta nägi, et isikul oli mask lõua all (tl 88) ja tunnistajana ülekuulatud K. S. kinnitas, et kaebuse esitajal oli mask nina all (tl 90). Kohtus tunnistajana

M. V. selgitas, et tema ülekuulatud kogu sündmus tunnistaja sõnul väitis e juures ei viibinud ja ei tea, kuidas mask ees oli, aga

V. P. talle, et nägi katmata ninaga isikut ning isik ei olnud kiirmenetlusega nõus (tl 68). Samuti kinnitas kohtus tunnistaja

A. T., et tema ei viibinud kogu s na ülekuulatud ündmuse juures ning ei tea, kas isikul oli ma

kaupluses inimesi appi (tl 70). Kohtul puudub sk õigesti ees, kuid teab, et isik kutsus alus tunnistajate ütlustes kahelda, kuna need riimuvad omavahel, samuti riimuvad need kohtus

uuritud videosalvestisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on eelrefereeritud tõenditega

kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteo toimepanemine O.H

poolt. Kaebuse esitaja tegevus on fikseeritud ka 04. .2021.a. koostatud 11 väärteoprotokollis (lk 1 ).

Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et väärteo toimepanemine O.H poolt toimus

kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning -otsuses sedastatud viisil.

Kaitsja väidab, et väärteootsus on puudlik, puudu on viide rikutud Vabariigi Valitsuse korraldusele, mis kitsendab kaebuse esitaja võimalusi vastuväidete esitamiseks, ka märkis kaitsja,

et otsus on allkirjastamata.

3 lg 2 kohaselt arutab Kohus juba eelnevalt märkis, et VTMS § 12 maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesoleval juhul kohus

ka toimis vastavalt seadusele ning kontrollis kõiki otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. Ka märgib kohus, et analoogselt süüdistusaktiga on väärteoprotokolli

ülesanne kajastada faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu

objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Selle üle otsustamisel, mida väärteo lühike

kirjeldus peab hõlmama, tuleb lähtuda regulatsiooni eesmärgist. Väärteoprotokoll kannab

väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda

konkreetselt süüdistatakse 3969 p 7). Käesoleval juhul on väärteoprotokollis (RKKKo 4-17- kajastatud kõik nõutav, ka on viited rikutud õigusnormidele, mistõttu ei saa kohus nõustuda kaitsja väitega, et kitsendatud olid kaebuse esitaja võimalused vastuväidete esitamiseks. Ka märgib kohus, et kaitsja on väga sisutihedalt esitanud vastuväiteid, mh Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 305. Ka märgib kohus, et väärteoasja materjalidele lisatud väärteootsus on allkirjastatud selle koostaja poolt (lk 15). Asjaolu, et kaebuse esitaja on keeldunud väärteoprotokolli allkirjastamast, on tema enda vaba tahe ja ei muuda väärteoprotokolli nõutele mittevastavaks.

O.H poolt toime pandud rikkumine on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud NETS § 462 lg 1 järgi. Kohus asub seisukohale, et O.H poolt NETS § 462

kvalifitseeritava o lg 1 järgi väärte toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi, kaebuse esitajaga suheldi tema emakeeles ning asjaolu, et isik

keeldus allkirjastamast väärteoprotokolli ja käitas väljakutsuvalt ning tekitas ise ametnikega konflikti oli tema vaba valik. Vaidlus kaebuse esitajaga maski kandmise üle kestis piisavalt pikka aega ning kaebuse esitajal oleks olnud võimalus probleem lahendada oluliselt rahumeelsemalt ning

kaitsja väide, et kaebuse esitaja viidi kauplusest välja

3 minuti möödudes, ei ole liiga ruttu, asjakohane (videosalvestiselt nähtuvalt vesteldi kaebuse esitajaga kaupluse saalis 3 minutit enne kui ta välja viidi ja koostöö asemel kaebuse esitaja eiras suhtlust ja oli väljakutsuv

ning häiris juba

6

teisi ostlejaid) Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja on NETS § 462

o toime pannud lg 1 järgi kvalifitseeritava väärte otsese tahtlusega, kuivõrd kaebuse esitajal paluti korduvalt mask korrektselt ette panna (katta ka nina), kuid isik keeldus menetlejate korraldusi täitmast. NETS § 28 lg 2, lg 6 ja Vabariigi Valitsuse

23.08.2021.a korralduse nr 305 p 10 ap-8 ja p-d 8 rikkumised

- ja otsuses on väärteprotokollis õigesti kvalifitseeritud NETS § 462 lg 1 järgi.

Ka puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatav on aset leidnud (§ gu te 133 p 2) ning selle on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus NETS § 28 lg 2, lg 6 ja V sätestatud abariigi Valitsuse 23.08.2021.a korralduse nr 305 p 10 ap-8 ja p-d 8 nõud siis on tegemist väärte NETS § 46 eid, ona vastavalt

2 lg 1

mõttes ja see süütegu on õigesti

kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse

lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS § st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt - kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks kuivõrd ta ei saanud aru oma ,

teo keelatusest, õigustas enda teguviisi erinevate põhjendustega. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel.

Kohus peab vajalikuks peatuda ka kaitsja esitatud täiendaval taotlusel, s.o tunnistada

p vastuolus olevaks õhiseadusega Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 p 8 ja jätta nimetatu kohaldamata. Kaitsja on märkinud, et korralduse p-s 8 kehtestatud maski kandmise kohustus ei ole kooskõlas õhiseadusega, kuna maski kandmise kohustus pole korralduse p p -s 8 kehtestatud kujul selle aluseks seatud eesmärgi (COVID 19 epideemilise leviku tõkestamine, inimeste elu -

- ja tervise kaitse) saavutamiseks sobiv ega vajalik. PS § 11 lubab põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, seades tingimuseks, et piirangud

peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev

(legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab mingil moel kaasa eesmärgi saavutamisele. Riive on vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada

mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Riive mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsus asjas nr 3- 4-1-1-02, p 15) (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. detsembri 2019. a otsus

asjas nr 5-19-40, p 52). Arvestades COVID-19 kiiret leviku ulatust ning avalikult avaldatud

haigestunute ja surnu a hingamisteid, te arvu ning ülemaailmset kasutuselevõetud meedet kaitst

milline baseerus vastavatel meditsiinilistel uuringutel, ei leia kohus, et Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 p 8 oleks kehtestatud põhjendamatult maskikandmise kohustust ja kohus leiab, et selline meede ei ole hiseadusega. mingilgi moel vastuolus Põ

Kohus märgib, et NETS § 462 lg 1 100 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni

trahviühikut Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest . . Praegusel juhul, kuigi karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, on isikule määratud karistus keskmisest madalamas määras (40

trahviühikut, s.o summas 160 eurot), leiab kohus, et isikule mõistetud rahatrahvi suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise.

Ka ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esitatud põhjendustega selle kohta, et isik küll kandis maski, kui seda mittekorrektselt, mistõttu on tema süü väiksem võrreldes isikutega, kes üldse maski ei kanna selleks ettenähtud kohtades, kuid arvestada tuleb, et kaebuse esitaja pani teo toime otsese tahtlusega, keeldus menetlejate korraldusi

7 täitmast. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratu ja põhjendatud, siis d karistus on seaduslik puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsus tühistamiseks ka karistuse e osas.

Käesolevas väärteoasjas on materjalide juures DVD-plaat salvestisega, mis on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning tuleb jätta väärteoasja

see materjalide juurde. Kohus juhindub VTMS § 109 111, § 132 p , § 133 135, § 155 , KrMS § 126. - 1 - -156

Merle Parts Kohtunik