2-20-18031/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.juunil 2022 Lubja

4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-20-18031

Kohtuasi

D Ki hagi Y osaühingu vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

ja

hüvitise

väljamõistmiseks

Hagihind

5971 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: D K (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline

esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider (e-post xxx)

Kostja: Y osaühing (registrikood xxx, asukoht xxx)

lepinguline esindaja Henrik Kirsimäe e-post xxx

Menetluse liik

Kohtuistung 23.mail 2022

Resolutsioon

1. D Ki hagi Y osaühingu vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja

hüvitise väljamõistmiseks rahuldada.

2. Tuvastada D Ki ja Y Osaühingu vahel 22.08.2016 sõlmitud töölepingu erakorralise TLS § 89

lg 1 alusel ülesütlemise tühisus.

3. Lõpetada 22.08.2016.a sõlmitud tööleping kohtu poolt 10.09.2020.a TLS § 107 lg 2 alusel.

4. Välja mõista Y Osaühingult D Ki kasuks hüvitis 5971 eurot.

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud Y osaühingu kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetlus Töövaidluskomisjonis

1. D K (edaspidi hageja või töötaja) esitas Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK)

10.09.2020 avalduse Y Osaühingu (edaspidi kostja või tööandja) vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu töövaidluskomisjonis lõpetamise ja hüvitise

nõudes. Tööandja töötaja nõuet ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. 11.11.2020 tegi TVK

pooltele teatavaks 28.10.2020 otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/2412/20, millega rahuldas töötaja

nõuded. Tööandja vaidlustas kohtus TVK otsuse, palus vaadata töötaja avaldus samas

töövaidlusasjas läbi hagimenetluse korras ja jätta töötaja nõuded rahuldamata.

Haginõue

2. Hageja palus kostja vastu esitatud hagis tuvastada poolte vahel 22.08.2016 sõlmitud töölepingu

TLS § 89 lg 1 alusel erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada hageja ja kostja vahel

22.08.2016.a sõlmitud tööleping kohtu poolt 10.09.2020.a TLS § 107 lg 2 alusel ning välja

mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 5971 eurot.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

3. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 22.08.2016 tööleping, mille kohaselt asus hageja tööle alates

22.08.2016 kostja juures laohoidja/operaatori ametikohal. Töölepingu punkt 2.4.2 kohaselt täitis

laohoidja/operaator järgmisi tööfunktsioone: laadija, laotööline, komplekteerija. 01.03.2020

sõlmitud töölepingu lisa kohaselt töötas hageja lisaks tavapärastele tööülesannetele vahetuse

brigadirina ja 01.06.2020 sõlmitud töölepingu lisa kohaselt töötas avaldaja transporttöölise ja

kaubalugejana (alates 01.06.2020 ta vahetuse brigadiri tööülesandeid enam ei täitnud).

Faktiliselt täitis avaldaja kogu aeg samu üldiseid laotöötaja tööülesandeid, nendele lisaks

vahetuse brigadiriks oleku perioodil ka vahetuse brigadiri tööülesanded (01.03.-01.06.2020).

Kuigi vastaspool koostas 01.06.2020 töölepingu lisa, mille kohaselt avaldaja ametikoht oli alates

01.06.2020 transporttööline ja kaubalugeja, siis faktiliselt tegi avaldaja sama tööd, mida alates

töölepingu sõlmimisest 22.08.2016. Tähtsust ei oma kuidas kostja erinevatel ajaetappidel hageja

ametikohta nimetas, olulised on tööülesanded, mis püsisid sarnastena kogu töölepingu kehtivuse

aja (v.a. kolm kuud lisaks olnud brigadiri töökohustused). Kostja vastusest TVK-le nähtub, et

ettevõtte siseselt nimetas kostja ametikohtade nimetusi ümber töölepinguid muutmata ning, et

hageja võeti tööle ja töölepingus oli üks ametinimetus - laohoidja/operaator aga tutvustati talle

teise nimetusega ametikoha ametijuhendit (transporttööline). Hageja tööülesanded laos olidki

laialdased, ühe nimetuse alla kokkuvõtvalt „laotöötaja“.

4. 2020.a maikuus ühines hageja ametiühinguga (Q) ja kuna kostja juures ei olnud valitud

usaldusisikut, siis esindas töötajate kollektiivsel pöördumisel kostja poole töötajaid hageja.

30.07.2020 koostasid töötajad hageja eestvedamisel kollektiivse kirja kostjale, milles palusid

taastada enne koroonaepideemiast tingitud eriolukorra kehtestamist kostja juures kehtinud

töötasu arvestamise korra s.t. palusid tühistada 05.05.2020 käskkirja nr 30 punkt 1, mis nägi ette,

et alates 01.04.2020 transpordiühikute käitlemise eest lisatasu ei arvutata, ja viia töö jälle kahte

vahetusse, nagu see oli olnud enne eriolukorra kehtestamist. Pöördumisega ühines ja

kollektiivsele kirjale kirjutas alla 10 töötajat. Kostja juhatuse liiget M P kontoris ei olnud ja kirja

võttis hagejalt vastu kommertsdirektor M M . Mõni päev hiljem ütles M.M hagejale, et

juhatuse liige M.P arutab kirja töötajatega paari päeva pärast. 11.08.2020 helistas kostja

sekretär hagejale ja ütles, et ta tuleks kontorisse M P juurde. Hageja eeldas, et M.P soovib

temaga kohtuda seoses kollektiivse kirjaga, kuid tegelikult anti hagejale üle ülesütlemisavaldus,

mille kohaselt kostja ütles temaga töölepingu üles päevapealt TLS § 89 lg 1 alusel

(koondamine). Teist tööd hagejale ei pakutud. Hageja ütles kostjale, et ta kasvatab alla

kolmeaastast last aga kostjat see ei huvitanud. Hageja poeg on 1-aastane ja kui laps 2019 märtsis

sündis, siis oli hageja 10 päeva isapuhkusel. Kostjale oli seega asjaolu, et hageja kasvatab alla

kolmeaastast last, teada. Kostja väide, et töölepingu lõpetamisel olevat kostja pakkunud hagejale

teist tööd, on väär. Samal ajal, kui kostja avaldas ülesütlemisavalduses hagejale, et tal ei ole

võimalust tööd pakkuda, oli kostjal faktiliselt vajadus laotöötajaid juurde võtta. Seega

koondamise situatsiooni kostja ettevõttes ei esinenud.

5. Hageja leiab, et temaga töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna seaduses sätestatud asjaolusid

koondamiseks ei esinenud. Hageja töö, mida ta kostja juures tegi, ei olnud lõppenud. Teise töö

pakkumise võimatus oli näiline, kostja otsis samal ajal, kui lõpetas hagejaga töölepingu,

tööotsimise portaali kaudu uusi laotöötajaid. Seega isegi juhul, kui hageja ametikohajärgne töö

oleks lõppenud (millele hageja vastu vaidleb), siis oleks kostjal olnud võimalik pakkuda

hagejale tööotsimis portaalis pakutavat laotöötaja tööd, mida hageja oli vastaspoole juures

aastaid teinud. TLS § 89 lg 5 järgi oli hagejal töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu teiste

töötajate ees eelisõigus, kuna ta kasvatas alla kolmeaastast last. Kostja diskrimineeris hagejat

sellega, et ütles hagejaga töölepingu üles seetõttu, et hageja esindas töötajate huve.

6. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista hüvitis nelja kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o. 5971

eurot. Hageja palub arvestada, et kuigi ta ei olnud valitud töötajate esindajaks töötajate

usaldusisiku seaduses või ametiühingute seaduses ettenähtud korras, esindas ta töötajate

kollektiivse kirja üleandmisel sisuliselt töötajate huve. Kuna kostjal ei olnud vajadust hagejat

koondada, siis on usutav, et kostja ütles loetud päevad peale kollektiivse kirja saamist hagejaga

töölepingu üles üksnes sel põhjusel, et hageja esindas seoses kollektiivse kirjaga töötajate huve.

Hageja leiab, et eelpoolöeldu võib olla selliseks asjaoluks, et hüvitise suurust suurendada kolme

kuu keskmise töötasu ulatusest nelja kuu keskmise töötasu ulatuseni. Hageja palub arvestada

tema huve ka selles osas, et ta kasvatab ja tema ülevalpidamisel on 1 aastane laps. Hageja kuu

keskmine töötasu 1492,75 eurot (4 kuud*1492,75 eurot=5971 eurot).

Kostja vastuväidete kokkuvõte

7. Kostja ei tunnista hagi ja palub selle rahuldamata jätta. 22.08.2016 töölepingu nr 40194 alusel

asus töötaja täiskohaga tööle laohoidja/operaatori ametikohale tootmistalituse allüksusesse.

Tegemist oli sisuliselt transporditöölisega ja töötaja ülesandeks oli laos kauba transport ja

laadimine. Töötasuks oli lepiti kokku 500 eurot (bruto), millele lisandub lisatasu. 01.11.2018

nimetas tööandja ettevõtte siseselt juhatuse otsusega nr 6 laohoidja/operaatori ametikoha ümber

transporditööliseks. 01.03.2020 sõlmiti töölepingu lisa seoses töötaja töötasu tõstmise soovidega

ning töötaja edutati brigadiriks ja töötaja täitis lisaks transporditöölise (tõstukiga kaupa

transportimine) kohustustele ka vahetuse ülema kohustusi. Töötaja ameti kategooria vastas I

astmele, millest tulenevalt oli tema põhitöötasuks 900 eurot (bruto), lisatasu kuni 400 eurot

(bruto) vastavalt tööandja äranägemisele (kokku 1300 eurot). Brigadire oli kokku 2, kes töötasid

vaheldumisi erivahetustes.

8. Seoses ülemaailmse COVID-19 pandeemia levikuga ning Eestis kehtestatud eriolukorraga

halvenes tööandja majanduslik olukord (rahalise käibe vähenemine 37%), töötajate arv vähenes

2020.a I kvartaliga võrreldes 34-lt 28-le. Seega otsustas tööandja juhtkond alates 01.04.2020

muuta töökorraldust - kaotati vahetustega tööaeg ning mindi üle 5 tööpäeva ja 40h/päevas

süsteemile. Selle tulemusel puudus vajadus 2 brigadiri järele. Töötaja hakkas sellest hetkest

täitma ainult transporttöölise ja kaubalugeja töökohustusi, ilma et palka oleks vähendatud või

töölepingut muudetud. 01.06.2020 allkirjastasid pooled töölepingu lisa, millega määrati töötaja

transporditöölise ja kaubalugeja (talmani) ametikohale. Töötaja töökohustusteks olid lisaks

varasemale transporditöölise kohustustele ka kaubalugeja kohustused, mis hõlmasid

klienditellimusele vastava kauba komplekteerimist ning selle kinnituseks dokumentatsiooni

korrastamist, tööülesandeks olid nii kauba tõstukiga transport kui ka kauba jälgimine,

klienditellimuste kohaselt kauba komplekteerimine. Töötaja töötasu määr säilis. Muutunud

majandusnäitajate tõttu võttis tööandja vastu otsuse koondada transporditöölise ühine

kaubalugeja ametikoht, kuna see oli teistega võrreldes kõige suurema palgafondiga, sest teised

töölised olid, kas transpordi töölised või kaubalugejad eraldi. Kuna ettevõtte kaubamaht vähenes

veelgi oli tööandja sunnitud koondama osa madalama kategooria transporditöölisi, autojuhi ja ka

transportöölise kaubalugeja I kategooria ametikoha, st hageja.

9. Koondamise hetkel töötas töötaja ainukesena transportöölise ja kaubalugeja I kategooria

ametikohal. Seega ei olnud võimalik teha personaalseid eelistusi ametikoha koondamisel.

Madalamates kategooriates töötas sellel hetkel 8 töötajat, kellel mitmel olid nimetatud perioodil

lapsed alla 3.a vanused. Struktuuri järgne esimene madalam ametikoht transportööline II

kategooria töötajate keskmine viie kuu neto töötasu maiseptembri kuus oli 864.00 eurot, so

oluliselt madalam kui hagejal. 11.08.2020 teatas tööandja juhatuse liige M.P personalijuhi K Mi

juuresolekul töötajale tema töökoha koondamisest. Töötajale pakuti alternatiivset ametit

laotöötajast kaubalugeja ametikohale. Töötaja keeldus tööandja poolt pakutud alternatiivsest

ametikohast kohapeal ilmselt seetõttu, et pakutud töökoht oli madalama ameti kategooria ja

palgaga. Seetõttu ei kajastatud seda koondamisteates. Tööandja leiab, et ta ei ole töötaja

avalduses etteheidetavaid töölepingu erakorralise lõpetamise eeldusi rikkunud. Koondamine oli

tingitud tööandja töömahu vähenemisest ja vajadusest töö ümberkorraldamisest. Töötaja oli

ainuke tööline, kelle ametikohaks oli transporditööline ja kaubalugeja – seega ei olnud võimaik

teisi selle ametikoha töölisi töötajale eelistada. Samuti ei ole tööandja töötajat ebavõrdselt

kohelnud. Töötaja väited nagu oleks temaga töösuhte lõpetamine seotud töötaja kuulumisega

ametiühingusse ja töötajate kollektiivse taotluse esitamisega, ei ole tõsiseltvõetavad, kuna selline

avaldus tehti tööandjale teatavaks alles pärast töölepingu lõppemist töövaidluskomisjonis; sellise

avalduse võimalike õiguslike tagajärgede saabumist ei välista asjaolu, kas töösuhe töötajaga on

kehtiv; sellise ühisavaldusega ei kaasne tööandja suhtes olulisi õiguslikke tagajärgi; tegemist oli

ühisavaldusega, millisest nähtub ka teiste töötajate avaldused, kuid nendega töösuhet ei

lõpetatud; soovitud lisatasu maksmiseks puudusid tööandjal vahendid. Etteheide, et tööandja

otsis töökuulutusega töötajaga lõpetatud ametikohaga analoogilisele töökohale uut töötajat, on

esitatud eksitamiseks. Tööandja avaldas töökulutuse enne töötajaga töölepingu lõpetamist, so

29.07.2020, töökuulutus võeti tagasi 03.09.2020 seisuga. Töökuulutus on laotöötaja

ametikohale, mitte transporditöölise või kaubalugeja ametikohale.

10. Töötajale on väljamakstud seadusjärgne hüvitis koondamise eest, hüvitis seoses töölepingu

ülesütlemise etteteatamise tähtajaga ning töötasu ja kasutamata puhkuse lõpparve.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja asus 22.08.2016 töölepingu nr 40194 alusel täistööajaga tööle

laadija, laotöötaja, komplekteerija ametikohal; et alates 01.06.2020 töötas hageja tootmistalituse

üksuses transporttöölise ja kaubalugeja 1 kategooria ametikohal; et alates 01.03.2020 asus

hageja tööle tootmistalituse 1 kategooria vahetuse brigadirina töötasuga 900 eurot, millele

lisandus lisatasu kuni 400 eurot (kokku 1300 eurot) kuus; et hageja täitis lisaks transporditöölise

kohustustele ka vahetuse ülema kohustusi; et hageja ametijuhendit töötamise vältel ei muudetud;

et tööleping öeldi üles 11.08.2020 ülesütlemisavaldusega etteteatamise tähtajata TLS § 89 lg 1

alusel koondamise tõttu; et hageja sai ülesütlemisavalduse kätte samal päeval; et hagejal oli

töölepingu ülesütlemise ajal 1-aastane laps; et hageja keskmine töötasu oli 1492,75 eurot.

12. Pooltel on vaidlus töölepingu ülesütlemise kehtivuse üle.

13. 11.08.2020 ülesütlemisavalduse põhjendustest nähtuvalt öeldi tööleping hagejaga üles seoses

kostja majandustegevuse mahu olulise vähenemisega ja ettevõtte struktuuri reorganiseerimisega

ning transporttöölise ja kaubalugeja ametikoha likvideerimisega.

14. TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tegemist on kujundusõigusega, mille puhul ei ole

vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole

tahteavaldusega. Lepingu lõppemise avalduse kehtivuse eelduseks on selle jõudmine teise

lepingupooleni (TsÜS § 69). Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale

isiklikult teatavaks tehtud. Tööandja koostatud töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus

vastab TLS § 95 sätestatud vorminõuetele, töölepingu ülesütlemist on põhjendatud ja töötajale

on tahteavalduse isiklikult teatavaks tehtud.

15. TLS § 89 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte

jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö

ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 89 lg 3 sätestab, et

enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse

korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.

16. Kohus on seisukohal, et kostjal seaduses sätestatud asjaolusid koondamiseks ei esinenud,

alljärgnevatel

põhjendustel.

Üldteadaolevalt

kehtis

Eestis

eriolukord

seoses

koroonapandeemiaga ajavahemikul 12.03.-17.05.2020. Kostja juhatuse 01.04.2020 otsusega

töökorraldusest eriolukorras on tõendatud, et seoses eriolukorra kehtestamisega Eestis,

kaubamahtude vähenemise ja kulude kokkuhoiu eesmärgil, tegi kostja ettevõttes töö

ümberkorraldused ja kostja juhatus võttis 01.04.2020 vastu otsuse terminali töökorralduse

muutmise kohta. Otsusest nähtub muuhulgas, et tühistati summeeritud tööajaarvestus esimese

kvartali viimase kuu, aprill 2020, töötamine graafiku alusel, terminali töötajatele - talman,

transporttööline, brigadir, kehtestati alates 06.04.2020 töötamine täistööajaga 8 tundi päevas,

nädalas 40 tundi, puhkepäevadega laupäev ja pühapäev, alates 06.04.2020 muudeti terminali

lahtioleku aega tööpäeviti 08.00-17.00, tootmistalitusejuhti kohustati korraldama tööde täitmine

ilma lisatööjõudu palkamata, ületunnid tuli põhjendada ja eelnevalt kooskõlastada ettevõtte

juhatusega, personali juhil informeerida A OÜ-d mehitatud valve vajaduse vähenemisest

vastavalt juhatuse otsuses kehtestatule. 06.04.2020 juhatuse otsusest nr 2 nähtuvalt otsustas

kostja töö ja lisatasude vähendamise ning 05.05.2020 andis kostja käskkirja nr 30

transpordiühikuste

maksumuse-

ja

isikliku

sõiduauto

kasutamise

kompensatsioonide

muutmiseks. Seega võttis kostja vastu terve rea meetmeid eriolukorrast tingitud muutunud

olukorraga toimetulekuks, kuid töötajate koondamise ega töökohtade reorganiseerimise vajadust

otsuse tegemise hetkel ega edaspidiselt juhatuse otsusest ei nähtu. Kostja poolt koostatud

analüüsist nähtuvalt oli kostja müügitulu kõige madalam aprillis 2020.a, alates maist 2020.a

hakkas müügitulu jälle tõusma, jätkates tõusu igal järgneval kuul. Järelikult ei tõenda eeltoodud

tõendid asjaolu, et augustis 2020.a oleks esinenud kostja juures koondamise situatsioon ja

vajadus hageja töökoha reorganiseerimiseks.

17. 30.07.2020 töötajate avaldusest kostja juhatuse liikmele M.P nähtub, et töötajad koostasid ja

allkirjastasid kostjale kollektiivse kirja, milles palusid seoses töömahu suurenemisega taastada

senine vahetuste ajakava, töötasu arvestamise korra ning tühistada 05.05.2020 käskkirja nr 30

punkti 1. Pöördumisega, mis on vastavuses kostja koostatud analüüsiga, on tõendatud, et 2020.a

juulikuu lõpuks olid töömahud suurenenud ja koondamise või hageja töökoha reorganiseerimise

vajadus puudus. Et töötajate koondamise vajadus puudus, hageja töö ei lõppenud ja laotöötajaid

otsiti juurde, on tõendatud kostja 19.02.2021 menetlusdokumendi p-s 11 avaldatuga, et kostja

avaldas ajavahemikul 29.07.2020 s.o enne hagejaga töölepingu lõpetamist töökuulutuse, mis

võeti maha 03.09.2020; väljavõttega tööotsimise portaalist, millest nähtub, et Y AS otsis

perioodil 29.07.2020 - 27.08.2020 uut laotöötajat, kelle ülesandeks oli laotehnikaga töötamine,

kaubakoormate kinnitamine ja teised laotööd. Väljavõttest nähtuvalt on tööandja kontaktisikuks

märgitud K M. Samuti on tõendatud asjaolu, et töö ei lõppenud tunnistaja K Mi kohtuistungil

antud ütlustega selle kohta, et sama nädala alguses kui hageja koondati oli üles pandud

tõstukijuhi kuulutus, mis võeti kaks nädalat hiljem maha.

18. Kostja esitatud tõendi teatmik EE väljavõttega ei saa lugeda tõendatuks, et 2020.a augustikuus

oleks esinenud koondamise situatsioon. Kostja esitatud teatmik EE väljavõte ei kajasta kostja,

vaid kontserni väljavõtet, mistõttu ei tõenda antud tõend kostja majandustegevust, kuid

kontserni väljavõttest nähtub, et kui kontserni töömaht II kvartalis kahanes, siis juba III kvartalis

see kasvas ja kasv jätkus ka IV kvartalis. Kostja esitatud 2019.a ja 2020.a käibe ja kasumi

analüüsist nähtub küll müügitulu, puhaskasumi ja müügikäibe vähenemine 2020.a võrreldes

2019.a, kuid kõige suurem langus oli märtsi- ja aprillikuus hakates alates maikuust järjepidevalt

kasvama. Seega ei tõenda tõend 2020.a augustikuus kostja majandusliku olukorra halvenemist ja

hageja koondamise vajadust.

19. Väljavõtted e-MTA töötamise registrist kostja juures 31.12.2019 ja 31.12.2020 töötanud isikute

kohta ei tõenda asjaolu, et augustis 2020 oleks esinenud kostja juures koondamise situatsioon.

Tõendist nähtub aga, et hageja on dokumendis märgitud ametinimetusega „mujal liigitamata

kahveltõstukite jms masinate juhid“ ning, et peale hageja on sama ametinimetusega seitse kostja

töötajat. Samuti nähtub võrdlusest, et kahveltõstukite masina juhtidest lõpetati tööleping

2020.aastal ainult hagejaga. Seejuures töötas kahveltõstukite masinate juhte kostja juures

seisuga 31.12.2020 kokku kaheksa töötajat nagu ka 31.12.2019 ehk hageja koondamine ei

muutnud aasta lõpu seisuga töötajate arvu. Hageja ei nõustu kostja tootmistalituse laotöötajate ja

võrreldavate ametikohtade 2020.a töötasude kohta koostatud tabelis toodud andmetega ja kuna

ei ole näha, kes tabeli on koostanud, sest puuduvad nii koostaja nimi kui ka allkiri, siis jätab

kohus tabeli ebausaldusväärsuse tõttu tähelepanuta.

20. Töölepinguga ja töölepingu lisadega on tõendatud, et 01.06.2020 sõlmitud töölepingu lisa järgi

töötas avaldaja transporttöölise ja kaubalugejana ning alates 01.06.2020 ta vahetuse brigadiri

tööülesandeid enam ei täitnud. Transporditöötaja ametijuhendiga on tõendatud, et hageja

allkirjastas antud ametijuhendi 24.10.2016, seega kuigi hageja ametinimetus oli algul

laohoidja/operaator, tutvustati talle transporditöötaja ametijuhendit. Hageja vande all antud

seletuse kohaselt töötas ta 2020.a töölepingu muudatuse järgi transporttöölise ja kaubalugejana,

ka teised transporttöölised tegelesid kauba loendamisega ning et tema tööülesanded ei erinenud

teiste töötajate tööülesannetest. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tutvustanud

talmani ametijuhendit, hageja eitab seda avaldustes ja ka tunnistaja K M ütlustest nähtub, et

hageja ametijuhendit ei muudetud, siis jätab kohus talmani ametijuhendi kui asjakohatu tõendi

tähelepanuta. Juhatuse liikme M Pi kirjalik kinnituskiri ei ole tõendiks TsMS § 229 järgi.

21. Kohus

asub

eelnevate

tõendite

põhjal

seisukohale,

et

kostja

ei

ole

tõendanud

koondamissituatsiooni olemasolu ja hageja töökoha reorganiseerimise vajadust 2020.a

augustikuus, mistõttu on töölepingu ülesütlemine koondamise tõttu õigusliku aluseta ja TLS §

104 lg 1 järgi tühine.

22. Kohus on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on tühine TLS § 104 lg 1 järgi lisaks eelnevale

ka seetõttu, et ülesütlemine oli seaduse nõuetele mittevastav. Kostja ei ole tõendanud, et ta

pakkus hagejale vastavalt TLS § 89 lg 3 teist tööd. Riigikohtu lahenditest tuleneb, et teise töö

pakkumise kohustuse eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja

juures, et see eesmärk on täidetud, kui töötajale pakutakse sobivat tööd, et tööandja kohustus

pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda erialase töö pakkumisega ja vältimaks töölepingu

lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida töötaja on

võimeline tegema. Riigikohtu praktika kohaselt on tööandjal kohustus pakkuda töötajale kõiki

töökohti, mis on ülesütlemise hetkel vabad ja seotud tööga, mida töötaja on võimeline tegema.

Asjaolu, et hagejale ei pakutud teist tööd, on tõendatud ülesütlemisavaldusega, milles on

märgitud, et Y OÜ-l ei ole võimalust pakkuda hagejale teist tööd ja hageja vande all antud

seletusega selle kohta, et talle ei pakutud ülesütlemisavalduse üleandmisel teist tööd. Tunnistaja

K Mi ütlused selle kohta, et hagejale pakuti teist tööd ülesütlemisavalduse üleandmise ajal on

eelnevate

tõenditega

vastuolus

aga

ka

eluliselt

mitteusutavad,

sest

töölepingu

ülesütlemisavalduse vormistamine ja hagejale üleandmine toimusid sama päeva jooksul,

mistõttu ei olnud tööandja olukord ja võimalused pakkuda teist tööd muutunud. Nii tuvastas

kohus eelpool, et kostja otsis samal ajal, kui lõpetas hagejaga töölepingu, tööotsimise portaali

kaudu uusi laotöötajaid. Seega juhul, kui hageja ametikohajärgne töö oleks tegelikult lõppenud,

siis oleks kostjal olnud võimalik pakkuda talle tööotsimisportaalis pakutavat laotöötaja tööd.

23. TLS § 89 lg 5 sätestab, et töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on tööle jäämise eelisõigus

töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Vaidlus puudub, et hageja

kasvatas alla kolmeaastast last ja tööandja teadis seda töölepingu lõpetamise ajal, mistõttu juhul,

kui kostjal oleks esinenud koondamise situatsioon, oleks tulenevalt seadusest olnud hagejal

eelisõigus tööle jäämisel teiste sarnast tööd teinud töötajate ees. Hageja vande all antud ütlustega

on tõendatud, et ta rõhutas seda asjaolu vestlusel tööandjaga, kuid see ei takistanud tema

koondamist. Tunnistaja K Mi ütlustest nähtub, et kostja juhatuse liige M P ütles talle, et ta oli

otsustanud hageja koondamise ja koos juristiga leidsid nad sobiva lahenduse, et hageja

koondada; et tunnistajale tuli hageja koondamine tellimusena, mille ta vormistas paari päeva

jooksul; et arutelu teiste töötajate koondamise üle ei olnud. Tunnistaja K Mi ütlustest nähtub ka,

et ta teadis, et hagejal on alla kolmeaastane laps. Kostja ei ole ta tõendanud, et hageja ametikoht

oli teiste transpordi- ja laotööliste ametikohtadest sedavõrd erinev, et koondamise korral ei

saanud ta kaheksat töötajat omavahel võrrelda ja täita TLS § 89 lg-s 5 sätestatud eelisõiguse

nõuet. Asjaolu, et tunnistaja K Mi ütluste järgi olid hageja koondamise ajal tema töökohustuste

maht teistest transporditöölistest laiem ja töötasu kõrgem, ei tähenda, et ta oleks olnud sellega

teistest töölistest erinevas kategoorias. Kohus uuris eelpool ka tõendit töötajate registri kohta,

millest nähtuvalt oli hageja registris üks kaheksast kahveltõstukite masinate juhtidest.

24. Hagiavaldusest ja hageja vande all antud ütlustest nähtuvalt otsustasid töötajad teha 2020.a

juulikuus töömahu suurenemise tõttu kollektiivse avalduse kostjale, mille üleandmisel esindas

hageja töötajaid. Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et 06.08.2020 läks ta üksinda

töötajate kollektiivse kirjaga kostja kontorisse, et kiri kostjale üle anda, kuid kuna kostja

juhatuse liiget M P kontoris ei olnud, siis andis ta kirja üle kommertsdirektor M Mle. Järgmisel

päeval helistas ta M.Mle, et saada teada, kas avaldus on M.Pile üle antud, mida M.M kinnitas ja

ütles, et M soovib kollektiivi kokku kutsuda ja avaldust arutada. Kui kostja sekretär 11.08.2020

hagejale helistas ja kutsus ta kontorisse M.Pi juurde, siis hageja arvas, et M.P soovib temaga

kohtuda seoses kollektiivse kirjaga. Tegelikult anti hagejale aga üle ülesütlemisavaldus, mille

kohaselt ütles kostja temaga töölepingu üles päevapealt koondamise tõttu. Eeltoodust ja uuritud

tõenditest kogumis saab kohus järeldada, et hagejaga töölepingu ülesütlemise tingis töötajate

esindamine 30.07.2020 avalduse koostamisel ja edastamisel kostjale, mitte vajadus tema

ametikoha reorganiseerimiseks. Hageja vande all antud ütlustega saab lugeda tõendatuks, et

kostja juhatuse liige M.P oli töötajate kollektiivsest avaldusest teadlik hiljemalt 07.08.2020 ja

see asjaolu nähtub ka tööandja vastusest töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele. A J

kirjalikust selgitusest nähtub, et pärast hagejaga töölepingu lõpetamist kutsuti töötajad

olmeruumi ja M.P ütles töötajatele, et näete, mis juhtus ja et rohkem selliseid avaldusi ei oleks.

TLS § 89 lg 4 sätestab, et tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise

põhimõtet. VõrdKS § 2 lg 1 ja lg 3 koosmõjus on keelatud isikute diskrimineerimine muuhulgas

töölepingu ülesütlemisel töötajate huvide esindamise tõttu. Hagejaga töölepingu ülesütlemist

põhjusel, et ta esindas töötajate huve, saab pidada kostja poolt töösuhte lõpetamisel

diskrimineerimiseks.

25. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu

ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu

tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole

ülesütlemisega lõppenud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt lõpetab kohus või töövaidluskomisjon

tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise

kehtivuse korral. TVK otsusest nähtuvalt lõpetati tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 10.09.2020,

mida ei ole vaidlustatud ja hageja taotles töölepingu lõpetamist samuti alates 10.09.2020, mida

kohus peab põhjendatuks. Seega tuleb 22.08.2016.a sõlmitud tööleping lõpetada kohtu poolt

10.09.2020.a TLS § 107 lg 2 alusel.

26. TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2

nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu

ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista hüvitis

nelja kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o. 5971 eurot ja arvestada töölepingu ülesütlemise

asjaoludega. Kohus on seisukohal, et kuigi hageja ei olnud valitud töötajate esindajaks töötajate

usaldusisiku seaduses või ametiühingute seaduses ettenähtud korras, esindas ta töötajate

kollektiivse kirja üleandmisel sisuliselt töötajate huve. Kuna kohus tuvastas, et tegelikkuses

koondamise situatsiooni ei esinenud ja on eluliselt usutav, et kostja ütles peale kollektiivse kirja

saamist hagejaga töölepingu üles põhjusel, et hageja asus esindama töötajate huve, kes nõudsid

tööandjalt töötingimuste muutmist, siis on hüvitise suurendamine kolme kuu keskmiselt

töötasult nelja kuu keskmise töötasuni põhjendatud. Samuti on põhjendatud hüvitise

suurendamine ühe kuu keskmise töötasu võrra seetõttu, et hagejaga töölepingu ülesütlemisel oli

tema ülalpidamisel 1 aastane laps, mille mittearvestamist koondamisel peab kohus oluliseks

töölepinguseaduse rikkumiseks. Vaidlus puudub, et hageja keskmine töötasu oli 1492,75 eurot.

Seega tuleb hagi hüvitise väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldada ja kostjalt välja mõista

hüvitis nelja kuu keskmise töötasu ulatuses 5971 eurot.

Menetluskulude jaotus

27. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus hagi rahuldas, siis kannab menetluskulud täies ulatuses kostja.

28. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Kohus on seisukohal, et menetluskulude suurus tuleb määrata kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/