2-20-12105/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. juuni 2022

Tsiviilasja number

2-20-12105

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1278 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. novembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Ilya Zuev

Vastustaja

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C.C.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B.B. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 25. novembri 2021. a

otsus

osaliselt

alates

1. jaanuarist

2022

väljamõistetud elatise suuruse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada A.A. hagi B.B. vastu elatise alates 1.

jaanuarist 2022 väljamõistmiseks osaliselt.

Mõista B.B. A.A. kasuks elatisena perioodi

1. jaanuarist 2022 – 31. märtsini 2022 eest 640

eurot 32 senti.

Mõista B.B. A.A. kasuks välja alates 1. aprillist

2022

kuni

A.A.

täisealiseks

saamiseni

(XXXXXXXXXXX) igakuine elatis 225 eurot 64

senti (209 eurot 20 senti (baassumma seisuga

1. aprill 2022) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti

Eesti

Vabariigi

keskmisest

brutokuupalgast

seisuga

1. aprill

2022)

–

30 eurot

(50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest

korda

1. aprillil

2023),

lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17

lg 3

esimene

lause)

suuruse

muutumisest

alates

lapsetoetuse

suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon lõplikult

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada A.A. hagi osaliselt.

4.2. Mõista B.B. A.A. kasuks välja elatisena 3354

eurot 32 senti 1. augusti 2020 – 31. märtsi 2022 eest.

4.3. Mõista B.B. A.A. kasuks välja alates 1. aprillist

2022

kuni

A.A.

täisealiseks

saamiseni

(XXXXXXXXXXX) igakuine elatis 225 eurot 64

senti (209 eurot 20 senti (baassumma seisuga

1. aprill 2022) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti

Eesti

Vabariigi

keskmisest

brutokuupalgast

seisuga

1. aprill

2022)

–

30 eurot

(50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest

korda

1. aprillil

2023),

lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest

alates

lapsetoetuse

suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

4.4. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.

Elatis

tuleb

tasuda

C.C.

pangakontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,

selgitusega

„elatis A.A.“.

4.5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada pärast

1. oktoobrit 2021 B.B. poolt hagejale tasutud

summadega.

4.6. Jätta menetluskulud B.B. kanda.

4.7. A.A.le hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 21. augustil 2020 hagi B.B. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks,

paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 142 eurot ajavahemiku 1. augustist 2020 – 31.

augustini 2020 eest ja alates 1. septembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 292 eurot,

kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalpalga määrast. Elatis

tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.

Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja elab koos emaga. Kostja täitis kuni

augustini 2020. a elatise maksmise kohustust, kuid juulis tegi ettepaneku vähendada elatist 150

euroni. Kostja nimetas põhjendusena veel ühe lapse ülalpidamise vajadust ja koroonaviirusest

põhjustatud takistusi. Kostja sissetulek 850 eurot võimaldab kostjal tagada hagejale ja teisele

lapsele ülalpidamise seadusega sätestatud miinimummääras. Sellele vaatamata maksis kostja

hagejale elatist ainult 150 eurot.

Kostja materiaalne olukord (madal sissetulek või selle puudumine) ei mõjuta kostja elatise

maksmise kohustust. Veel ühe alaealise lapse olemasolu ei ole iseenesest aluseks hagejale

makstava elatise vähendamiseks alla seadusega sätestatud miinimummäära. Tähtis on, kas

kostja sissetulek võimaldab tal iseennast ja oma alaealisi lapsi ülal pidada. Kostja sissetulek

850 eurot kuus (konto väljavõttest nähtuvalt on kostja sissetulek suurem) võimaldab tal ennast

ülal pidada ja oma kahele alaealisele lapsele seadusega sätestatud miinimummääras elatise

tagada. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt laekus kostja kontole ajavahemikul 8. märtsist

2020 kuni 9. septembrini 2020 6417 eurot 63 senti, mis tähendab, et kuus laekus kontole

keskmiselt 1069 eurot 61 senti. Samuti tehakse kostja pangakontole sularaha sissemakseid, mis

võimaldab eeldada, et kostjal on lisa sissetuleku allikas.

Kuna hageja palub mõista välja elatist miinimummääras, ei pea hageja ülalpidamiseks tehtavate

kulutuste suurust tõendama. Kostja kulutused on ebamõistlikult suured. Kostjal on vara, mille

realiseerimisel võib kindlustada lastele elatise maksmise miinimummääras.

2. Kostja leidis, et hagi on põhjendatud osaliselt. Kostja palus hageja emalt võimalust tasuda

elatist väiksemas ulatuses, kuna kostja abikaasal lõppes vanemahüvitise saamise võimalus ja

kostjal vähenes töömaht. Kostja palub arvestada hagejale määratud peretoetusega.

Hageja ülalpidamiskulude nimekiri ei ole selge. Hageja ülalpidamiskulud on ülepaisutatud.

Hageja ema ei ole esitanud andmeid enda sissetulekute ja väljaminekute kohta. Kostja kuue kuu

keskmine töötasu on 723 eurot, kostja töötab keevitajana OÜ-s XXXXXXXXXXX. Lisaks

hagejale on kostjal veel üks alaealine laps, kelle suhtes on kostjal ülalpidamiskohustus.

Kinnisvara kostjal puudub. Kostjal on kaks sõiduautot. Kostja igakuised kulud on 515 eurot.

Kostjal on seega võimalik tasuda elatist 150 eurot kuus, kuna kostjal on vajalik toetada ka teist

last. Kostja ei loobu elatise tasumise kohustusest, kuid elatis peab olema reaalselt täidetav.

Menetluse kestel vahetas kostja töökohta. Kostja töötas keevitajana Rootsi firmas XXXXXX

ja hiljem hakkas töötama ettevõttes XXXXXX. Kostja sai mais 2021. a töötasu aprilli eest 2500

eurot, mais töötasu oli 0 eurot, juunis – 0 eurot, juulis – 0 eurot, augustis 2130 eurot, septembris

– 1390 eurot, s.o keskmine töötasu on umbes 1000 eurot. Sissetulek ei ole stabiilne ja sõltub

sellest, kui palju on tööd.

Kostja elab ja töötab Põhja Rootsis X linnas. Kord kuus külastab kostja oma perekonda Narvas.

Lennupiletid edasi-tagasi X-Stockholm-Narva maksavad alates 250 eurost, lisandub sõidukulu

Tallinn-Narva-Tallinn. Bensiinikulu on umbes 100 eurot kuus. Elu Rootsis on väga kallis.

Eluasemekulud maksab tööandja. Seoses reisidega Rootsist Eestisse on vajalik teha Covid-19

testi, mille maksumuseks on 60 eurot.

Kostja võttis aasta jooksul kaks järelmaksuga laenu. Varem kohustusi ei olnud.

Kostja maksis hagejale elatist igakuiselt 150 eurot kuus ning palub arvestada otsuse tegemisel

juba tasutud maksed.

Kostja abikaasa ootab last. Tulevikus võib tekkida olukord, kus kostjal on vaja elatist

vähendada, kuna tema kulud suurenevad seoses veel ühe lapse sünniga.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 25. novembri 2021. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja elatise 142 eurot ajavahemiku 1. augustist 2020 – 31. augustini 2020 eest ja alates

1. septembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 292 eurot, kuid mitte vähem

kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalpalga määrast. Maakohus märkis, et

elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette hageja ema arvelduskontole. Kohtuotsuse täitmisel

tuleb arvestada, et ajavahemikul 1. septembrist 2020 – 8. septembrini 2021 tasus kostja elatisena

kokku 1950 eurot. Kui kostja tasus midagi elatisena viimati toodud ajavahemikul või pärast

8. septembrit 2021, tuleb sellegagi arvestada kohtuotsuse täitmisel. Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda, märkides, et hagejale hüvitatavad kulud puuduvad.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on hageja isa (tl 4) ning et hageja elab koos

emaga. Vaidlust ei ole, et hagejaks on alaealine laps ning kostja on kohustatud hagejale

ülalpidamist andma.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese

ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vastavalt PKS § 97 p-le 1 on ülalpidamist

õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise

ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. PKS § 100 lg-te 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise

maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel

eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Sama paragrahvi

lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kostja tasus vabatahtlikult hageja ülalpidamiseks igakuiselt 150 eurot alates 2020. a augustist

kuni 8. septembrini 2021 (tl 5, 74–83).

Üldjuhul on igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 alusel pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 2020. a aastast on Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäär 584 eurot, pool sellest on 292 eurot. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2

kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel miinimumelatist vähendada. Mõjuvaks

põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps,

kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on mõjuvad põhjused

sätestatud näidisloeteluna. Seega saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata,

kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks

(Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus nr 3-2-1-174-16, p 13).

Kuna hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummääras, tuleb eeldada, et hageja

ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise

miinimummäär ning hageja ei pea tema vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendama.

Maksu- ja Tolliameti töötamiste registri andmetel (tl 28) töötas kostja viimati keevitajana

töölepingu alusel XXXXXXX OÜ-s kuni 24. septembrini 2020. Kostja väidete kohaselt ei tööta

ta praegu Eestis. Kinnistusraamatus puuduvad andmed kostjale kuuluva kinnisvara kohta.

Transpordiameti andmetel (tl 31) kuuluvad kostjale järgmised sõidukid: Toyota Avensis,

registreerimismärk XXXXXXX, ehitusaasta 2007. a ja Renault Trafic, registreerimismärk

XXXXXXX, ehitusaasta 2007. a. Kostja väidete kohaselt sõiduauto Toyota eeldatav väärtus on

1000 eurot ja sõiduauto Renault väärtus 2000 eurot. Äriregistris puuduvad andmed kostja kohta.

Rahvastikuregistri andmetel (tl 26) on kostja abielus ja peale hageja on temal veel üks laps, X

sündinud tütar D.D..

Sotsiaalkindlustusameti 24. septembri 2021. a vastuse (tl 53) kohaselt ei ole kostjale pensione

ja/või toetusi määratud ja ei maksta. Eesti Töötukassa 21. septembri 2021 teatise (tl 43) kohaselt

ei ole kostja registreeritud töötuna/tööotsijana ja ei ole saanud ajavahemikul 1. oktoobrist 2020

– 21. septembrini 2021 töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Maksu- ja Tolliameti

22. septembri 2021 teatisest (tl 47–48) nähtub, et ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 –

31. augustini 2021 on kostjale tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning

töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 8315 eurot 68 senti, väljamaksete tegijaks

jaanuarist oktoobrini (k.a) 2020. a oli XXXXXXX OÜ.

Kostja pangakonto väljavõtte (tl 74–82) kohaselt kandis kostja 7. mail 2021 kontole 2536 eurot

21 senti, sai XXXXXX-lt 9. augustil 2021 2130 eurot ja 7. septembril 2021 1390 eurot. Kostja

konto väljavõtte kohaselt tegid füüsilised isikud kostjale pidevalt sissemakseid.

AS-i Pensionikeskus 5. oktoobri 2021. a vastuse (tl 105) kohaselt on kostja 8. jaanuaril 2021

esitanud raha väljavõtmise avalduse, väljamakse teostati septembris. Kostja pensionikonto

väljavõtte (tl 106) kohaselt oli kostjale välja makstud pension ja kompensatsioonimakse kokku

9759 eurot 93 senti (2. septembril 2021. a 9622 eurot 22 senti ja 28. septembril 2021. a 137

eurot 71 senti (tl 80 pöördel, 81 pöördel)).

Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et kostja abikaasa ootab last. Eeldatav sünnitamise kuupäev

on 26. jaanuar 2022 (tl 84).

Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et Norras on elu kallim, kui Eestis, mistõttu on kostjal

suured kulutused. Norras on ka palgad suuremad kui Eestis. Kostja omab head eriala (keevitaja)

ning leidis endale tööd välismaal. Kostja peab tegema kõik, et tal oleks olemas küllaldane tulu

kõikide oma laste ülalpidamiseks ja enda vajaduste katmiseks. Käsutuses olevaid rahalisi

vahendeid peab kostja jagama oma ülalpeetavate vahel ühtlaselt.

Maakohus arvestas ka sellega, et septembris 2021. a sai kostja AS-ilt Pensionikeskus kokku

9759 eurot 93 senti. Nimetatud summast piisab kostjal oma lastele ülalpidamise andmiseks

seadusega ettenähtud suuruses. Kostja varaline olukord võimaldab tal täita hageja

ülalpidamiskohustust taotletud ulatuses, seejuures kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja

kostja teine laps ei sattu hageja nõutud suuruses elatist välja mõistes ebavõrdsesse olukorda

võrreldes hagejaga. Käesoleval juhul, arvestades kostja majanduslikku seisu, ei ole põhjendatud

elatise suuruse määramisel arvestada riiklike peretoetustega.

Maakohus leidis, et hageja ema majandusliku seisundi kohta esitatud andmete põhjal saab

järeldada, et hageja ema on võimeline ja rahuldab hageja igapäevased vajadused ning tagab

hageja arenguks küllaldased vahendid samas suuruses nagu kostjalt välja mõistetakse.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 1. septembrist

2020 292 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

miinimumpalga määrast ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, mõista

kostjalt hageja kasuks välja elatis 150 eurot kuus alates 1. septembrist 2020 ning jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus piisaval määral arvestanud kostja varalise

olukorraga. Kogumispensionina saadud 9759 eurot 93 senti on ühekordne hüvitis, mitte kostja

tulu ega sissetulek, mida saanuks elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Kostja sissetulek ei

ole stabiilne. Kostja keskmine sissetulek on 1000 eurot kuus.

Kostja ülalpidamisel on kaks last ja üks laps sünnib 2022. aasta alguses.

Maakohus leidis, et kostja netosissetulek 2020. a jaanuarist oktoobrini (k.a) oli keskmiselt 832

eurot kuus. Seega kui kostja peab ülal pidama vähemalt kahte last, tagades mõlemale lapsele

võrdset ülalpidamist 292 eurot, siis jääb kostjale enda ülalpidamiseks 248 eurot. Sellega

kahjustaks kostja enda ülalpidamise võimalusi.

Kostja töötab Norras. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata üldteada asjaoluga, et

Norras on elu kallim kui Eestis.

Maakohus jättis põhjendamatult arvestama riiklike peretoetustega.

Maakohus jättis hageja kulud analüüsimata, leides, et hageja kulud on vajalikud ja mõistlikud.

Kostja vaidleb hageja kuludele osaliselt vastu. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, jättes

kostja vastuväidetele hageja kulude kohta vastamata.

Maakohus pidi arvestama alates 1. jaanuarist 2022 planeeritud PKS muudatustega. Elatise

määramine vastavalt maakohtu otsusele oleks kostjale ülejõukäiv. Jooksev elatise suurus tuleb

määrata alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS alusel. Enne 1. jaanuari 2022 kehtinud

PKS redaktsiooni tuleb kohaldada asjaoludele, mis leidsid aset enne 1. jaanuari 2022.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

kostja kanda.

TsMS § 631 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Hageja hinnangul ei tugine esitatud kaebus TsMS § 631 lg-s 1 sätestatule ning kaebus tuleb

jätta menetlusse võtmata.

Maakohus analüüsis küllaldasel määral kostja majanduslikku ja varalist olukorda. Kostja

pangakonto väljavõttest nähtuvalt laekus ajavahemikus 8. märtsist 2020 kuni 9. septembrini

2020 kostja kontole 6417 eurot 63 senti, s.o keskmiselt 1069 eurot 61 senti kuus. Samuti laekub

kostja kontole lisaks töötasule sularaha, millest võib eeldada, et kostjal on lisasissetuleku

allikas. Kostjal on olemas vara, mida võib võõrandada, et täita elatise maksmise kohustust.

Kostja väide, et elamiskulud Norras on kõrgemad kui Eestis, ei ole millegagi tõendatud.

Arvestades Norra elanike kõrgemat elatustaset ja suuremat sissetulekut, ei saa nimetatud

asjaolu olla aluseks väljamõistetava elatise vähendamiseks.

Lastetoetuse maksmine iseenesest ei ole aluseks alaealisele lapsele makstava elatise

vähendamiseks, kuid seda võib arvesse võtta kui ühte elatusraha suurust mõjutavat faktorit.

Praegusel juhul võimaldab kostja materiaalne olukord maksta alaealisele lapsele elatist

seadusega ettenähtud miinimummääras.

Maakohus määras elatise suuruses, mis ei ületa alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakkava PKS

redaktsiooniga kehtestatavat määra.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt alates 1. jaanuarist 2022 väljamõistetud

elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi

elatise alates 1. jaanuarist 2022 väljamõistmiseks osaliselt. Kohtuotsuse resolutsiooni

täidetavuse ja selguse mõttes mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise

perioodi 1. august 2020 – 31. märts 2022 eest kindla summana 3354 eurot 32 senti ning alates

1. aprillist 2022 igakuise elatise 225 eurot 64 senti (209 eurot 20 senti (baassumma seisuga

1. aprill 2022) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast

seisuga 1. aprill 2022) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust. Ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei

vaidlusta apellatsioonkaebuses otsust elatise 142 eurot perioodi 1. augustist 2020 kuni

31. augustini 2020 eest väljamõistmise osas. Seega on selles osas maakohtu otsus jõustunud.

8. Hageja leidis, et apellatsioonkaebus ei vasta TsMS § 631 lg-s 1 sätestatule ning kaebus tuleb

jätta menetlusse võtmata. Hageja pidas silmas ilmselt TsMS § 637 lg 1 p-i 6. Ringkonnakohus

ei nõustu hageja väidetega.

9. Vaidlust ei ole, et hageja on kostja laps ning kostja on PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt

kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Kostja väitel ei ole ta võimeline miinimummääras

ülalpidamist andma, maakohus on ebaõigesti hinnanud kostja majanduslikku olukorda,

maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hagejale makstavad toetused ning ei tuvastanud

hageja vajadusi.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanem

oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Elatise miinimummääras nõudmisel ei pea laps

oma vajadusi ja kulutusi tõendama (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas

nr 2-15-15909, p 12). Seega ei pidanud maakohus hageja kulude suurust detailselt analüüsima.

Kui kostja leidis, et hageja vajadused on väiksemad, kui hageja väidab, tuli kostjal enda väiteid

tõendada. Kostja ei ole seda teinud.

Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2

kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Elatise vähendamiseks alla

miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu (Riigikohtu

28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Mõjuvaks põhjuseks võis enne

1. jaanuari 2022 kehtinud PKS § 102 lg 2 järgi mh olla vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja

tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu. PKS § 102 lg 2 osas ei ole ka alates 1. jaanuarist 2022

midagi põhimõtteliselt muutunud.

10. Vaidlus puudub selle üle, et kostjal on lisaks hagejale veel X sündinud tütar D.D. (tl 100),

s.o kostja ülalpidamisel kogu menetluse kestel on olnud vähemalt kaks last.

Teise lapse olemasolu saaks olla hagejale alla seadusega kehtestatud miinimummäära elatise

väljamõistmisel aluseks siis, kui teise lapse vajaduste rahuldamine satuks ohtu, kui kostja tasuks

hagejale miinimummääras elatist. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et

kostja sissetulek võimaldab tal pidada üleval mõlemat last enda toimetulekut kahjustamata.

Hageja nõudis elatist alates augustist 2020, s.t ajast, mis kostja otsustas vähendada makstavat

elatist kuni 150 euroni kuus. Kostja sissetulek perioodil jaanuar – oktoober 2020 oli keskmiselt

962 eurot 50 senti (bruto) kuus (tl 48), s.o 842 eurot 28 senti (neto) kuus. Kostja maksis hagejale

elatist 295 eurot kuus kuni juulini 2020 (k.a) (tl 5). Kostja ei toonud esile ühtegi asjaolu ega

tõendit selle kohta, et tema majanduslik olukord oleks augustist 2020 halvenenud ega

võimaldaks enam kokkulepitud suuruses elatist maksta. Kostja väited töömahu vähenemise

kohta on tõendamata. Kostja poolt esitatud XXXXXXX OÜ tõendi (tl 15) kohaselt oli kostja

töötasu olnud alates maist 2020 kuni juulini 2020 sama. Kostja väited kostja abikaasal

lapsehüvitise saamise õiguse lõppemise kohta ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, kuivõrd

hageja ülalpidamiskohustus on kostjal, mitte kostja abikaasal. Kostja majanduslik olukord

võimaldas seega olemasoleva sissetuleku juures maksta hagejale elatist 295 eurot kuus

kahjustama nii enda, kui ka oma teise lapse ülalpidamiskohustust.

Kostja kinnitusel pidi tal jaanuaris 2022. a sündima veel kolmas laps. Kostja ei ole selle kohta

ühtegi tõendit esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kolmanda lapse sünd alust

vähendada hagejale väljamõistetavat elatist alla seadusega kehtestatud miinimummäära.

Menetluse

kestel

asus

kostja

tööle

Rootsi.

Ringkonnakohus

ei

nõustu

kostja

apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks kostja sissetulek ebastabiilne ning keskmiselt vaid

1000 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõttest perioodi 1. aprill – 1. oktoober 2021 kohta

nähtub, et kostja oli saanud töötasu firmalt XXXXXX 27. aprillil 2021 800 Rootsi krooni, s.o

77 eurot 35 senti, 7. mail 2021 summas 26 000 Rootsi krooni, s.o 2536 eurot 21 senti (tl 74

pöördel, tl 81 pöördel) ning 13. juunil 2021 summas 26 000 Rootsi krooni, s.o 2532 eurot 51

senti (tl 75 pöördel, tl 81 pöördel). Alates augustist maksab kostjale töötasu XXXXXX, kellelt

kostja sai töötasu juuli eest 9. augustil 2021 summas 2130 eurot (tl 79) ning augusti eest

7. septembril 2021 summas 1390 eurot (tl 80 pöördel). Seega oli kostja keskmine sissetulek

aprill – august (k.a) eest 1733 eurot 21 senti (neto) [(77,35+2536,21+2532,51+2130+1390)/5].

Kostja ei ole väitnud, et tal lõppeks töösuhe XXXXXX-ga. Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt

töötab ta endiselt välismaal. Kostja leiab vaid paljasõnaliselt, et kuivõrd elu on Rootsis kallim,

siis tuli maakohtul sellega arvestada. Kostja ei ole esitanud enda kulutuste suurust Rootsis.

Kostja kinnitusel maksab eluasemekulusid Rootsis kostja tööandja (tl 72 pöördel).

Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab kostja nimetatud suuruses sissetulek pidada oma lapsi

üleval vähemalt seadusega kehtestatud miinimummääras kahjustamata ka enda vajaduste

rahuldamist.

Lisaks töötasule on kostja saanud 7. septembril 2021 Rootsi maksude tagastust 900 eurot 91

senti (tl 80 pöördel), mis on küll ühekordne makse, kuid millega saab elatise suuruse

määramisel arvestada. Lisaks tehakse kostja kontole sularaha sissemakseid. Kostja konto jääk

1. oktoobri 2021. a seisuga oli 10 664 eurot 21 senti (tl 81 pöördel).

11. Kostja leiab, et maakohus luges põhjendamatult kostjale väljamakstud pensionifondi

osakutega elatise suuruse määramisel. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu.

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel,

piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike

(Riigikohtu 13. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13; 24. oktoobri 2012. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). AS-i Pensionikeskus väljamakse puhul on tegemist

kostja varaga, mille arvelt ta peab oma ülalpidamiskohustust täitma juhul, kui tema muu

sissetulek on ebapiisav.

Kostjal on ka kaks sõiduautot (tl 31). Kostja ei ole põhjendanud, miks ta vajab kahte sõiduautot,

samuti ei teeni kostja sõiduvahendite abil sissetulekut. Seega on kostjal vara, mille arvelt ta

saab ülalpidamiskohustust täita.

12. Kostja leiab, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hagejale makstava

lapsetoetusega.

Maakohus tegi otsuse 25. novembril 2021. Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud

perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud

lapsel oli õigus saada lapsetoetust. Kuigi PKS § 102 lg 2 kolmas lause ei välista, et elatise

määramisel võib arvesse võtta ka seda, et elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud

nt riiklike toetustega, on siiski kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat

elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes juhul, kui kostja esiletoodud ning

tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Maakohus tuvastas põhjendatult otsuse tegemise ajal

kehtinud seaduse järgi, et asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks elatise

suuruse määramisel arvestada lapsetoetusega. Kostja sissetulek ja muu varaline olukord

võimaldab tal tasuda elatist väljamõistetud ulatuses.

Seega lähtus maakohus õigesti elatise väljamõistmisel kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud

elatise miinimummäärast ning mõistis kostjalt elatise 292 eurot kuus.

13. Riigikohus selgitas 22. juuni 2022. a otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-s 17.2., et selleks,

et tagada lahendi täidetavus ning vältida olukorda, kus isik peab kohtulahendi resolutsiooni

ebaselguse tõttu täiendavalt kohtusse pöörduma, tuleb tagasiulatuv elatis ning elatis kuni

31. detsembrini 2021 välja mõista kindla summana, mitte muutuva suurusena.

Ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust kuni 31. detsembrini 2021 väljamõistetud elatise

suuruse osas, kuid selguse mõttes mõistab elatise kuni 31. detsembrini 2021 kindla summana

välja.

Hageja taotles elatise väljamõistmist alates 1. augustist 2020, paludes mõista elatis augusti 2020

eest 142 eurot ning alates 1. septembrist 2020 kuni täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus. Seega

on hageja elatise nõue august 2020 – detsember 2021 (k.a) eest kokku 4814 eurot

(142+292*16). Perioodil 1. augustist 2020 kuni 1. oktoobrini 2021 on kostja hagejale tasunud

elatist 2100 eurot (tl 93). seega tuleb menetluse kestel tasutud summa väljamõistetavast elatisest

maha võtta. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja elatis perioodi 1. august 2020 –

31. detsember 2021 eest summas 2714 eurot (4814–2100).

Elatise vabatahtlikul tasumisel pärast 1. oktoobrit 2021 võib olla tähtsus kohtuotsuse täitmisel.

Juhul, kui kostja on tasunud hagejale elatist, tuleb tehtud maksed elatise nõude täitmisel

arvestada.

14. Kostja heidab maakohtule ette alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS uue

redaktsiooniga arvestamata jätmist.

Alates 1. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse

kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel.

Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid,

tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne 1. jaanuari 2022,

saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 1. jaanuarini 2022 elatise välja enne 1. jaanuari

2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 1. jaanuarist 2022 aga kehtiva

perekonnaseaduse sätete alusel (Riigikohtu 19. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-75-11, p 11). Maakohus tegi asjas lahendi 25. novembril 2021, seega kooskõlas otsuse

tegemise ajal kehtinud seadusega, s.o kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud PKS alusel.

Ringkonnakohus peab aga alates 1. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel lähtuma kehtivast

seadusest.

15. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine

elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

seletuskirja kohaselt on elatise väljamõistmise eesmärgiks lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Igakuine elatis ühele

lapsele arvutatakse alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse kohaselt lapse

vajadustest, kohustatud vanema sissetulekust, elatist saama õigustatud laste arvust,

peretoetustest ja kummagi vanemaga koos veedetud ajast lähtudes. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Kui toetused laekuvad elatist taotlevale poolele, tuleks pool toetusest seega elatise

summast maha arvata. Kuna tegemist on toetustega, mille eesmärk on pere toimetuleku

parandamine, on põhjendatud neid elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta.

16. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 102 lg-te 1–2 kohaselt vabaneb isik

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit

arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud

elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Ringkonnakohus tuvastas eespool, et kostja sissetulek ja majanduslik olukord võimaldavad tal

maksta elatist kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud miinimummääras, s.o 292 eurot kuus,

kahjustamata enda ja oma teiste laste vajaduste rahuldamist. Kostja ei ole tõendanud mõjuva

põhjuse olemasolu elatise vähendamiseks. Sellise mõjuva põhjuse olemasolu puudub ka alates

1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 102 lg 1 redaktsiooni järgi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluses tuvastamist leidnud, et hageja vajadused ületaksid

alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduses kehtestatud miinimummäära. Puudub alus

jätta maakohtu poolt väljamõistetud elatis 292 eurot alates 1. jaanuarist 2022 muutmata. Seega

tuleb alates 1. jaanuarist 2022 mõista välja hagejale elatis alates 1. jaanuarist 2022 kehtima

hakanud miinimummääras.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi tuleb elatise arvestamisel võtta aluseks

baassumma, milleks on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma (PKS § 101 lg 3).

Perioodil 1. jaanuar – 31. märts 2022. a PKS § 101 lg 4 järgi lisanduv kolm protsenti eelneva

kalendriaasta keskmisest brutopalgast (1448 eurost) on 43 eurot 44 senti. Seega on perioodil

1. jaanuar – 31. märts 2022. a arvestatavaks miinimumelatise määraks 243 eurot 44 senti.

Arvestatavast miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata hagejale makstavaid

toetusi. Hageja ema saab lapsetoetust 60 eurot (tl 53), millest ühe vanema osa oleks pool ehk

30 eurot kuus. Seega tuleb perioodi 1. jaanuar – 31. märts 2022. a eest mõista kostjalt hageja

kasuks välja elatis 213 eurot 44 senti (243,44–30) kuus, s.o kokku 640 eurot 32 senti.

Ringkonnakohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 1. august 2020 –

31. märts 2022 eest kokku summas 3354 eurot 32 senti (2714+640,32).

Statistikaameti andmete kohaselt on 1. aprilli 2022. a seisuga tarbijahinnaindeksi muutus

võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on alates 1. aprillist 2022. a elatise baassumma

200*4,6%=209 eurot 20 senti. 2021. a keskmine brutopalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46

eurot 44 ning sellest tulenevalt arvestatavaks elatise miinimummääraks on 255 eurot 64 senti.

Lapsetoetuse suurus ei ole muutunud. Seega on alates 1. aprillist 2022 kostjalt hageja kasuks

väljamõistetava elatise suuruseks 225 eurot 64 senti (255,64–30).

17. Kuigi ringkonnakohus rahuldab osaliselt kostja apellatsioonkaebuse ning tühistab osaliselt

maakohtu otsuse, puudub vajadus menetluskulude jaotuse muutmiseks maakohtu menetluses

(TsMS § 173 lg 3).

Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

TsMS § 163 lg 1 järgi koosmõjus § 171 lg-ga 1 poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke