1-08-9708/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-9708

M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada M.I talle 30.09.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt.

Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja allkirja vastu M.I-le . M.I-le edastada käesolevast määrusest ka venekeelne tõlge.

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.november 2010.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-9708 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Tõlk

Kaija Sõster Meeli Antonov

22.09.2010.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 22.09.2010.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku

toimikuga materjalide edastamise kohta

süüdimõistetu M.I

tingimisi enne tähtaja lõppemist

elektroonilise valvega vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör Jane Pajus Süüdimõistetu

M.I asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood xxx

kriminaalkorras karistatud 8-l korral,

viimati vanglas karistuse kandmise ajal

02.07.2010.a toimepandud kuriteo eest

30.09.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 331 järgi

Kaitsjata Süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud – avaldus lk 2 kohtu toimikus

2 2 EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus

Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD M.I on kriminaalkorras karistatud 8-l korral:

1. 12.01.1994.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 1 aasta

vabadusekaotusega, tingimisi 1-aastase katseajaga,

2. 27.11.1996.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi 2 aasta

vabadusekaotusega; vabanes 19.02.1998.a pärast karistuse landmist:

3. 11.01.2000.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 2,3, KrK § 141

lg 2 p 1 järgi 6 aasta vangistusega;

4. 05.03.2001.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KrK § 140 lg 2 p 1,3 järgiKrK § 40

lg 3 alusel 5 aasta vabadusekaotusega;

5. 29.10.2001.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 195 lg 2 järgi KrK § 40

lg 3 alusel 6 aasta vabadusekaotusega; 20.07.2005.a Tallinna Linnakohtu määrusega KarS § 65 lg 1 alusel 6 aasta vangistusega, vabanes 22.07.2005 pärast karistuse kandmist;

6. 03.03.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 120, KarS § 121 järgi KarS

§ 64 alusel 6 kuu vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga;

7. 13.10.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4 alusel 4 aasta

vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel 4 aasta 6 kuu vangistusega, karistuse kandmise alguseks 22.06.2008.a;

8. 30.09.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 331 alusel 3 kuu

vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 21 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 30.09.2010.a.

M.I on talle karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud KarS § 76

lg 2 p-s 1 märgitud aja – vähemalt 1/2 karistusajast ja ta on nõus enda suhtes elektroonilise valve kohaldamisega (kirjalik nõusolek kinnipeetava isiklikus toimikus II osa, lk 43).

Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt on M.I vangistusest

vabanemisejärgne elukoht Vana-Narva mnt 9/4-11, Maardu sobilik elektroonilise

valve kohaldamiseks ja seal elavad isikud on andnud nõusoleku enda elukohta elektroonilise valve seadme paigaldamiseks.

08.11.2010.a kohtuistungil jäi M.I selle juurde, et taotleb enda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve alla.

22.09.2010.a kaaskirjaga saabusid kohtusse materjalid koos kinnipeetava isikliku

toimikuga kinnipeetav M.I suhtes tema vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks. 24.09.2010.a määrusega määras kohus

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist menetleda 01.10.2010.a kohtuistungil, algusega kell 15:00.

28.09.2010.a saabus kohtusse Tartu Vangla teatis, millest nähtuvalt ei saa vangla

tagada M.I osavõttu kohtuistungist, kuna Harju Maakohtus toimub

3 3

30.09.2010.a kell 09:30 kohtuistung kriminaalasjas nr 1-10-11059 ja M.I saabub vanglasse tagasi alles 06.10.2010.a.

28.09.2010.a määrusega määras Tartu Maakohus menetleda M.I

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist 11.10.2010 kell 14:00 algaval

kohtuistungil. 11.10.2010.a kohtuistungiks oli Harju Maakohtu 30.09.2010.a süüdimõistev kohtuotsus jõustunud (jõustus 08.10.2010). 11.10.2010.a kohtuistungil kohus sisuliselt M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist

menetleda ei saanud, kuna karistuseks lisandunud 3 kuu tõttu ei olnud veel poolt karistusaega (KarS § 76 lg 2 p 1) kantud, mistõttu kohus määras järgmise kohtuistungi ajaks, kui 4-st aastast 9-st kuust (4 aastat 6 kuud + 3 kuud) vangistusest, algusajaga 22.06.2008, on pool kantud – järgmiseks kohtuistungiajaks sai 08.11.2010, algusega kell 11:00. 08.11.2010.a kohtuistungiks sai M.I kantud enam kui 2 aastat 4 kuud

ja 15 päeva vangistust (4 aasta 9 kuu vangistuse kandmise algusajaks on

22.06.2008.a). Seega on kohtul KarS § 76 lg 2 p 1 alusel olemas eeldus M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamise küsimuse menetlemiseks. Kohtu hinnangul ei takista kohtul vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise menetlemist käesoleval ajal asjaolu, et 30.09.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsuses on

märgitud karistuse kandmise algusajaks 30.09.2010.a. Kohus lähtub 30.09.2010.a kohtuotsuses märgitust selle kohta, et liitkaristus moodustati KarS § 65 lg 2 alusel.

KarS § 65 lõikes 2 on sätestatud liitkaristuse mõistmise põhimõte, mille kohaselt

uuele karistusele lisatakse varasema kohtuotsuse järgi kandmata karistus täies ulatuses. KarS § 76 lg 2 tähtaegade arvestamisel omab siin tähtsust, et sisulises mõttes kuuluvad mõlemad karistused täies ulatuses üksteisega liitmisele. Kõige lihtsamalt on

KarS § 76 lg 2 tähtaegade arvestamisel seetõttu liita 3 kuud + 4 aastat 6 kuud – tulemuseks on 4 aastat 9 kuud ning jagades selle pooleks (KarS § 76 lg 2 p 1), peab vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise küsimuse sisuliseks menetlemiseks olema kinnipeetaval kantud 2 aastat 4 kuud 15 päeva vangistust. M.I

on alates 22.06.2008.a kantud 2 aastat 4 kuud 15 päeva. KarS § 76 lg 2 punktis 1

märgitud eeldused M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise küsimuse menetlemiseks on käesolevaks ajaks olemas.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 08.11.2010.a

kohtuistungil ära M.I ja prokuröri, on seisukohal, et M.I ei ole käesoleval ajal põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Käesoleval ajal kannab M.I liitkaristust ja seda sisuliselt kolme viimase süüdimõistva kohtuotsuse järgi KarS § 120, KarS § 121, KarS § 200 lg 2 p 4, KarS

§ 331 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest. Nimetatud kuritegudest röövimise (KarS § 200 lg 2 p 4) pani M.I toime katseajal, kui ta oli KarS § 120 ja KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest KarS

§ 74 alusel tingimisi vabastatud 6-kuulise vangistuse kandmisest. Vangistuses Tallinna Vanglas KarS § 200 lg 2 p 4, KarS § 120 ja KarS § 121 järgi kvalifitseeritud

4 4

kuritegude eest karistuse kandmise ajal pani M.I 02.07.2010.a toime uue kuriteo – tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli (KarS § 331).

Eelmärgitud kuritegudest raskeim on röövimine (KarS § 200 lg 2 p 4) – võttis naisisikust kannatanu kaelast 8800.- krooni maksva kuldketi, olles vahetult enne seda

löönud naisisikust kannatanule Tallinna linnas, Linnamäe teel asuval tühermaal pea piirkonda; löögi tagajärjel kannatanu kukkus ja kaotas teadvuse. Kuriteo pani toime 22.06.2008.a kella 07:00 kuni 07:30 paiku.

Lähtudes toimepandud kuritegude rohkusest ja raskusest ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Käesolevaks ajaks ärakantud karistuse pikkus ei ole proportsioonis kantud karistusajaga. Lisaks nähtub M.I käitumisest vangistuse ajal – 02.07.2010.a tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli – et ta ei ole vangistuses viibimise ajal seaduskuulekale teele asunud. Kuna M.I pani vangistuses 02.07.2010.a

toime uue kuriteo, mis annab alust järeldada, et vangistuse ajal ei ole M.I seaduskuulekale teele asunud, siis ei ole teiste vabaduses elavate isikute

elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ka kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt on M.I käitumisest

lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid kõrged, kuna alkoholijoobes isik kaotab

enesekontrolli võime ja võib käituda oma lähedaste suhtes agressiivselt; M.I

ema kinnitusel on M.I alkoholijoobes agressiivse

käitumisega ja kaldub vägivaldselt käituma. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu

kohaselt korduvkaristatus ja alkoholsõltuvus viitab väljakujunenud kriminogeensele

käitumismustrile ja elustiilile. Kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses märgitu kohaselt ei nõustu kriminaalhooldusametnik M.I vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega, kuna vangistuse ajal ei ole M.I

käitumine muutunud seaduskuulekuse poole; M.I tuleks

vangistuse ajal osaleda sotsiaalprogrammides, et omandada oskused, mille abil on isikul võimalus kontrollida sõltuvusprobleeme ja elada seaduskuulekalt.

Kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt on kinnipeetava sõnul kõik kuriteod

M.I toime pannud alkoholijoobes; M.I motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on madal.

Käesolevaks ajaks ei ole M.I vangistuses viibimise ajal osalenud mitte üheski programmis ja kursusel – uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid on maandamata. 08.11.2010.a kohtuistungil avaldas M.I, et alates detsembrist hakkab ta osalema programmides ja . Eluviisitreening 12 sammu Kuna käesolevaks ajaks on M.I-st lähtuvad uue kuriteo toimepanemise

riskid maandamata, vastavates programmides hakkab ta enda sõnul osalema alles

2010.a detsembris, siis ei ole põhjendatud käesoleval hetkel teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Ainuüksi asjaolud, et M.I lähedased on valmis teda toetama ja

lähedased on nõus ta enda juurde elama võtma ning M.I on väidetavalt olemas ka töökoht (OÜ-s xxx– kinnipeetava isiklik toimik II osa, lk 44), ei

5 5

ole küllaldased selleks, et M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastada.

Juhul kui M.I oma käitumist muudab ja vangistuse ajal elab edasiselt

seaduskuulekalt ning osaleb uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks

sotsiaalprogrammides ja kursustel, võib edasiselt osutuda põhjendatuks teda

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Edasise vangistuse ajal on M.I igati mõttekas osaleda vangla pakutavates erinevates programmides ja

kursustel, et M.I vabadusse naastes oleksid temast lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid viidud võimalikult madalale.

Heli Sillaots kohtunik