Legislator Case Law & Legislation
2-22-105386/6 AI generated

2-22-105386/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-105386/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

J. J. (hageja) esitas 14.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. V.´ilt (kostja, võlgnik) 1 200 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 01.03.2022 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 13.03.2022 (täpsustatud 05.05.2022).

Legislator headnote

AI generated

2-22-105386/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-105386 Tsiviilasi

J. J.a (J.) hagi J. V.i (V.) vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 1066 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J. J. (isikukood xxxx) Kostja J. V. (isikukood xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J. V.´ilt J. J.´a kasuks J. V.´i ja B. T.´i vahel 09.12.2021 sõlmitud laenulepingust tulenevalt põhivõlgnevus summas 400 eurot, intress summas 320 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 10.01.2022 kuni 26.01.2022 eest summas 80 eurot.

3. Välja mõista J. V.´ilt J. J.´a kasuks J. V.´i ja J. J.´a vahel 13.12.2021 sõlmitud laenulepingust tulenevalt põhivõlgnevus 200 eurot ning intress summas 66 eurot.

4. Jätta menetluskulud J. V.´i kanda.

5. Välja mõista J. V.´ilt J. J.´a kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-jatagastamine.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. J. J. (hageja) esitas 14.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. V.´ilt (kostja, võlgnik) 1 200 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 01.03.2022 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 13.03.2022 (täpsustatud 05.05.2022).

Hagi aluseks on kostja ja B. T.´i vahel 09.12.2021 sõlmitud laenulepingust ning kostja ja hageja vahel 13.12.2021 sõlmitud laenulepingust tuleneva tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1 066 eurot, mis koosneb järgmistest osadest: „Laenuleping J. V. 09.12.2021“ – põhiosa 400 eurot, intress 320 eurot ja viivis 80 eurot ning „J.

V. laenuleping 2“ – põhiosa 200 eurot ja intress 66 eurot.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 07.06.2022. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

4. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS §

162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 280 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 65 eurot ning Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu summas 215 eurot. Seega kokku on hageja käesolevas tsiviilasjas maksnud riigilõivu summas kokku 280 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1 066 eurot. Hagilt hinnaga kuni 1 500 eurot tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 280 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskuluna on põhjendatud riigilõiv summas 280 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 300 eurot (riigilõiv 280 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

6. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik