2-21-136381/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-136381 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants hagi J. Z. vastu võla nõudes Menetlustoiming hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja ja Marek Aunver Kostja: J. Z. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Tõnis Tokko RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata Osaühingu Aktiva Finants hagi J. Z. vastu võla nõudes.

2. Jäta menetluskulud Osaühingu Aktiva Finants kanda.

3. Mõista Osaühingult Aktiva Finants J. Z. kasuks välja menetluskulud 100 eurot. Menetluskulud tasuda Tõnis Tokko arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx LHV pangas.

4. Toimetada määrus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 11. novembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. Z. (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks.

30. detsembril 2021 esitas kostja makseettepanekule vastuväite, mille põhjenduse kohaselt on tegemist aegunud nõudega. Kuivõrd kostja esitas vastuväite hilinenult, jättis kohus selle tähelepanuta.

10. jaanuaril 2022 koostas kohus maksekäsu.

2. 20. jaanuaril 2022 esitas kostja maksekäsu peale määruskaebuse.

Pärnu Maakohus rahuldas 20. aprilli 2022 määrusega määruskaebuse ja tühistas 10. jaanuari 2022 maksekäsu. Kohus määras, et hageja nõue kostja vastu tuleb anda üle Tartu Maakohtu Võru kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. Tartu Maakohus jättis 25. aprilli 2022 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale 14-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – 1) hagejal tuli esitada nõuetekohane hagiavaldus koos esindaja esindusõigust tõendava volikirjaga; 2) hagiavalduses tuli selgelt välja tuua hagi aluseks olevad asjaolud ning märkida ära vastavad tõendid; 3) hagejal tuli hagihinda arvestades tasuda täiendav riigilõiv. Kohtu määratud ajaks ei ole hageja puudusi kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-de 9, 10 ja 12 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõuded, hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu ning õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

5. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai hageja puuduste kõrvaldamise määruse kätte

25. aprillil 2022. Puuduste kõrvaldamise tähtajaks oli seega 9. mai 2022. Selleks tähtajaks ega ka hiljem ei ole hageja nõuetekohast hagiavaldust kohtule esitanud.

6. Eelneva tõttu jätab kohus TsMS § 371 lg 1 p-de 9, 10 ja 12, § 3401 lg 2 ja § 487 lg 3 alusel hagi menetlusse võtmata. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

7. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Seega tuleb praegusel juhul hagimenetluse kulude hulka arvata ja hageja kanda jätta ka kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulud.

8. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt tuleks menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei ole välja toonud ühtegi sätet, mis võimaldaks jätta praeguses olukorras menetluskulud kostja kanda. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased hageja väited selle kohta, et kostja on maksekäsu kiirmenetlust põhjendamatult venitanud. Pärnu Maakohtu 20. aprilli 2022 määrusest nähtub, et kostja ei saanud makseettepanekule vastuväidet varem esitada, kuna makseettepanekut ei toimetatud talle isiklikult kätte, vaid postkasti jätmisega. Kostja on selgitanud, millal ta makseettepaneku tegelikult kätte sai.

9. Menetluskulude kostja kanda jätmiseks ei anna alust ka hageja viidatud TsMS § 171 lg 3. TsMS § kohaldatakse apellatsioonija kassatsioonimenetluses, samuti määruskaebemenetluses teise ja kolmanda astme kohtus ning teistmismenetluses (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt. Tallinn 2017. § 171 komm 3.1.a). Seega ei saa TsMS § 171 lg-t 3 praegusel juhul kohaldada.

10. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja 9. juuni 2022 nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 45 eurot ja lepingulise esindaja kulu 55 eurot (kokku 100 eurot). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt (TsMS § 175 lg 1). Kohus leiab, et praegusel juhul ei kohaldu TsMS §-s 4842 sätestatud 20 euro suurune piirang. Sätte sõnastust arvestades kehtib selline piirang üksnes avaldaja (hageja) menetluskulude osas. Selline piirang ei kehti aga võlgniku (kostja) menetluskulude osas. Kohtule jääb arusaamatuks hageja viide sellele, et kostja kohtuväline kulu ei ole kohtuasjaga seotud kulu. Menetluskulud on menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtuväliseks kuluks on mh menetlusosalise esindaja kulu (TsMS § 144 p 1). Kostjat esindas TsMS § 218 nõuetele vastav esindaja (haridust tõendav dokument on esitatud maksekäsu kiirmenetluses). Seega saab kostja nõuda ka lepingulise esindaja kulu hüvitamist. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 100 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes kohtunik