3-21-2750/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

29.06.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2750

Haldusasi

XXi kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.11.2021 e-kirja

peale

Menetlusosalised

Kaebaja XX

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aivar Haava

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.12.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XXi taotlus anda talle riigi õigusabi, esitamaks määruskaebus

Tallinna Halduskohtu 01.12.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-2750.

2. Jätta XXi taotlus määruskaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Võtta XXi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.12.2021 määruse peale menetlusse.

4. Rahuldada XXi määruskaebus.

5. Tühistada Tallinna Halduskohtu 01.12.2021 määrus ja saata asi menetlusse võtmise

otsustamiseks tagasi halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4,

§ 235 lg-d 1 ja 3, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus andis 20.11.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-16510 XXile riigi õigusabi

koos kohustusega hüvitada ühekordse maksena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulud. XX esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse osas, millega määrati riigi õigusabi

hüvitamise kohustus. Harju Maakohus jättis XXi määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule, kes jättis XXi määruskaebuse 13.03.2018 määrusega rahuldamata.

2. Harju Maakohus lõpetas 11.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-16510 XXile riigi õigusabi

andmise. Maakohus mõistis 13.09.2018 määrusega XXilt välja riigituludesse riigi õigusabi tasu

3-21-2750

2(5)

480 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Maakohus selgitas, et

hüvitise tähtaegse tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse

seadustikus (TMS) ettenähtud korras ning tasumisega viivitamisel tuleb maksta kuni kohustuse

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. XX esitas

maakohtu 13.09.2018 määruse peale määruskaebuse, mille menetlusse võtmisest maakohus

keeldus 09.11.2018 määrusega. XX esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Maakohus

jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kes

jättis määruskaebuse 02.04.2019 määrusega rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

3. Maksu- ja Tolliamet (MTA) saatis XXile 10.11.2021 e-kirja, milles teavitas, et tal on

tähtpäevaks tasumata Harju Maakohtu 13.09.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-16510 välja

mõistetud menetluskulude hüvitis 468 eurot. Nõue paluti tasuda hiljemalt 24.11.2021. E-kiri

sisaldas hoiatust, et nõude tähtaegsel täitmata jätmisel pöördub MTA võlgnevuse

sissenõudmiseks kohtutäituri poole.

4. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 10.11.2021 e-kirja peale, märkides, et

maksunõude aluseks olevad dokumendid on ekslikud ja maksunõue võib olla aegunud. Samuti

palus ta teha otsuse, mille kohaselt ei tohiks MTA pöörduda kohtutäituri poole seoses ebaõiglase

maksunõudega. Riigi õigusabi korraldus ja kvaliteet oli halb ning kaebaja vaidlustas kõik riigi

õigusabi andmist puudutavad maakohtu määrused. Kaebajale öeldi, et hagi on perspektiivitu,

kuid maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kaebajale ei saadetud riigi õigusabi tasu aluseks olevat

kulude nimekirja.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 01.12.2021 määrusega kaebuse.

Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus

ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Kui vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

Kaebaja ei ole rahul sellega, et temalt nõutakse Harju Maakohtu 13.09.2018 määrusega

nr 2-16-16510 välja mõistetud menetluskulude tasumist. Õiguslikku tähendust omab viidatud

määrus, mitte MTA teade, millel on üksnes informatiivne iseloom. MTA haldab

kohtumenetlusest tulenevaid nõudeid ja edastab sissenõudjana tähtajaks tasumata nõude

kohtutäiturile. Nende nõuete sundtäitmist ei ole MTA pädevusse antud (vt ka TsMS

kommenteeritud väljaande lk 884 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 1 lg 6).

Halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida maakohtu määruste õiguspärasust. Kaebajal oli

võimalik esitada maakohtu määruse peale määruskaebus ning ta kasutas seda võimalust. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 02.04.2019 määrusega XXi 02.10.2018 määruskaebuse rahuldamata ning

Harju Maakohtu 13.09.2018 määruse muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jõustus ka

Harju Maakohtu 13.09.2018 määrus (TsMS § 466 lg 3). Seega tuli kaebajal nimetatud riigi

õigusabi

kulude

määrus

täita

selle

jõustumisest

päeva

jooksul

(vt

ka

TsMS § 179 lg 5 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 26 lg 2). Kui täitemenetlust on alustatud ja

kaebaja hinnangul on nõue aegunud, saab ta esitada kohtutäiturile avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks või maakohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TsMS § 179 lg-d 7 ja

8; TMS §-d 202, 209 ja 221; vt ka õiguskantsleri 07.06.2021 kiri nr 6-1/211028/210383681).

6. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 23.12.2021 avalduse, milles palus pikendada

määruskaebuse esitamise tähtaega kuni 07.01.2022, et esitada nõuetekohane määruskaebus või

taotleda riigi õigusabi määruskaebuse esitamiseks, ning vabastada ta riigilõivust. Kaebaja sõnul

tegi ta pingutusi esindaja leidmiseks, kuid haigestumise ja puhkuste tõttu see ei õnnestunud.

7. XX esitas 07.01.2022 menetlusabi taotluse, milles palub end vabastada advokaadi õigusabi

eest tasu maksmisest määruskaebuse esitamisel hilisema hüvitamiskohustuseta. Kaebajale jäi

arusaamatuks, miks oli edasikaebuse esitamise õigust piiratud. Kaebaja soovib selgitust muu

3-21-2750

3(5)

hulgas sellele, kas halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt; kas kaebuse edastamine

maakohtule halduskohtu algatusel oli vajalik, arvestades, et kaebaja tegi seda ka ise; kas

maakohus vastab kaebaja kaebusele; kas maakohus pidi vastama kaebaja selgitustaotlustele

seoses menetluskulude tagatise tagastamisega. Taotlusest nähtuvalt peaks riigi õigusabi

hüvitamise nõuded tühistama, sest menetluskulude tagatise tagastamisega venitati ebamõistlikult

kaua ning riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise nõuded on aegunud.

8. MTA oli vastuses seisukohal, et kaebus on õigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastatud.

10.11.2021 e-kiri on menetlustoiming, millega kaebajat teavitati kohtulahendist tulenevast

kohustusest ja kavatsusest pöörduda selle täitmata jätmisel sissenõudmiseks kohtutäituri poole.

MTA-l puudub pädevus nõuete sundtäitmiseks. Kui kaebaja arvates on nõue aegunud, võib ta

esitada kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ja/või maakohtule sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi. Arvestades, et maakohtu määrus jõustus halduskohtu tuvastatud

asjaoludel 02.04.2019, ei olnud nõue e-kirja saatmise ega halduskohtu määruse tegemise ajal

aegunud (TsMS § 179 lg 7). MTA-l ei ole kohtulahendite kontrollimise kohustust.

Täitedokumendi täitmise eeldusi kontrollib kohtutäitur. Määruskaebus ei vasta HKMS §-s 205

sätestatud nõuetele. Kuna kaebaja võimalus õigusi kaitsta on vähene, tuleb määruskaebus HKMS

§ 207 lg 2 alusel tagastada. MTA täpsustas, et menetluskulude tasumise nõuet ei ole

kohtutäiturile sundtäitmiseks edastatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

9. Kaebaja taotleb riigi õigusabi halduskohtu 01.12.2021 määruse peale määruskaebuse

esitamiseks. Ringkonnakohtu jätab taotluse rahuldamata.

10. Riigi õigusabi ei anta muu hulgas vaidlustes, kus isik on võimeline ise oma õigusi kaitsma

(RÕS § 7 lg 1 p 1). Isiku võimekus ise enda õigusi kaitsta ei sõltu niivõrd tema õigusteadmistest,

kuivõrd vaidluse õiguslikust ja faktilisest keerukusest. Praegusel juhul on vaidluse all

halduskohtu 01.12.2021 määrus, millega kaebus tagastati halduskohtu pädevuse puudumise

tõttu. Tegemist ei ole õiguslikult ega faktiliselt keeruka vaidlusega. Küsimus on selles, kas

halduskohus on kaebust tagastades tõlgendanud õigesti menetlusnorme. Õigust kohaldab kohus

ning menetlusnormide tõlgendamiseks pole õigusteadmistega esindaja osalemine menetluses

vajalik. Kaebaja on esitanud määruskaebuse, mis vastab seaduses sätestatud minimaalsetele

nõuetele (vt allpool) ning mille põhjal saab ringkonnakohus hinnata halduskohtu määruse

õiguspärasust. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja osalenud varem mitmetes

kohtuvaidlustes ilma esindajata (nt haldusasjades nr 3-21-2872, 3-20-2183 ja 3-19-1619 ning

tsiviilasjades nr 2-20-11949, 2-20-9766 ja 2-16-16510), mistõttu võib eeldada, et ta on võimeline

oma õigusi kaitsma iseseisvalt ka praeguses asjas määruskaebuse esitamisel. Kaebaja

terviseprobleemidel on riigi õigusabi andmise üle otsustamisel tähtsust vaid juhul, kui need

takistavad kaebajal oma õigusi efektiivselt kaitsta. Praegusel juhul ei ole võimalik järeldada, et

terviseprobleemid avaldaksid kaebajale sellist mõju, et ta ei ole võimeline ise oma õigusi kaitsma.

Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus, mis tagavad, et kaebaja

õiguste kaitseks vajalikud taotlused ei jääks esitamata (vt ka HKMS § 2 lg-d 4–6).

11. Kuna esineb alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub vajadus hinnata kaebaja

majanduslikku seisundit ja võimet tasuda õigusabikulusid.

II

12. Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja 23.12.2021 avaldust määruskaebusena Tallinna

Halduskohtu 01.12.2021 määruse peale ning 07.01.2022 taotlust selle täiendusena.

3-21-2750

4(5)

13. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul vastab määruskaebus minimaalsetele seaduses sätestatud nõuetele.

Ühtlasi ei esine aluseid määruskaebuse tagastamiseks. Asjas esitatud materjalide põhjal on

võimalik tuvastada määruskaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud ning järeldada kaebaja

tahet, mistõttu ei ole määruskaebuse käiguta jätmine vajalik. Kaebaja ei nõustu sellega, et temalt

nõutakse Harju Maakohtu 13.09.2018 määrusega välja mõistetud riigi õigusabi tasu hüvitamist.

Tema hinnangul saab ta seda vältida, vaidlustades halduskohtu määrust, millega tagastati tema

kaebus MTA 10.11.2021 e-kirja peale. Määruskaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda

halduskohtu 01.12.2021 määruse tühistamist ja haldusasja tagasisaatmist halduskohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus on esitatud määruskaebuse esitamiseks ette

nähtud tähtaja jooksul (HKMS § 204 lg 1). Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse

esitamiseks ette nähtud tähtaeg on seaduses sätestatud tähtaeg, mida ei ole võimalik pikendada.

Kohus saab pikendada enda määratud menetlustähtaegu. Seaduses sätestatud tähtaegu on

võimalik ennistada. Kuna määruskaebus on esitatud seaduses sätestatud 15-päevast tähtaega

järgides, puudub vajadus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Seega jätab

ringkonnakohus kaebaja tähtaja pikendamise taotluse tähelepanuta. Kuna määruskaebuse

esitamine on riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 järgi riigilõivuvaba, jääb läbi vaatamata kaebaja

taotlus määruskaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks.

14. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel XXi määruskaebuse menetlusse.

III

15. Kaebajat ajendas kohtusse pöörduma MTA 10.11.2021 e-kiri, milles teda teavitati, et tal

on maksmata Harju Maakohtu 13.09.2018 määrusest tulenev riigi õigusabi tasu hüvitise nõue

468 eurot, ja hoiatati, et nõude tähtaegsel täitmata jätmisel pöördub MTA võlgnevuse

sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Kaebaja arvates on hüvitise nõue alusetu eelkõige seetõttu,

et riigi õigusabi ei olnud kvaliteetne ja hüvitise nõue on aegunud. Hüvitisenõude kustutamist

õigustab kaebaja hinnangul ka see, et nõutakse summat, mida ei määratud kindlaks maakohtu

määruses (480 euro asemel 468 eurot). Halduskohus leidis, et vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses.

16. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Pädevuse piiritlemisel on otsustav

tähendus õigussuhte iseloomul, mille kindlakstegemisel tuleb lähtuda vaidluse esemest (vt

Riigikohtu 16.06.2011 määrus nr 3-2-4-2-11, p 11; 24.03.2015 määrus nr 3-3-4-1-15, p 7).

Vaidluse eseme teeb kaebuse eesmärgist lähtudes kindlaks kohus. Õigussuhtel on avalik-õiguslik

iseloom, kui see on tekkinud avaliku õiguse normi alusel, seda reguleerivad avaliku õiguse

normid või kui protsessis on määravad avaliku õiguse põhimõtted ja sätted (vt Riigikohtu

22.12.2000 otsus nr 3-4-1-10-00, p 14; 19.02.2002 määrus nr 3-3-1-12-02, p 4; 19.12.2005

määrus nr 3-3-1-64-05, p 10; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2022 määrus nr 3-21-308, p-

d 13–14, 15.12.2021 määrus nr 3-21-2642, p-d 12–13).

17. Riigi õigusabi tasu riigi kasuks väljamõistmist ja sissenõudmist, mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest

kohtumenetluses

menetlusosalisena,

reguleeritakse

TsMS

§-s

179.

Kohtumenetlusest tulenevaid nõudeid haldab ja nende üle peab alates 01.01.2020 arvestust MTA.

Kohtulahendiga välja mõistetud menetluskulude tasumine toimub MKS 9. ptk-s sätestatud korras

(TsMS § 179 lg 51). Sarnaselt sätestatakse MKS § 1 lg-s 6, et kohtumenetlusest tulenevate avalik-

õiguslike rahaliste kohustuste tasumisele ja tasaarvestamisele kohaldatakse MKS 9. ptk esimeses

jaos sätestatud korda. MKS § 1 lg-s 6 nimetatud avalik-õigusliku rahalise kohustuse arvestusse

kandmise, kohustuse summa tasumise, arvestusse kantud kohustuse summa tasutuks märkimise

ja tagastusnõude kord on kehtestatud rahandusministri 19.12.2008 määrusega nr 51. Need on

avaliku õiguse normid. MTA ei juhindu menetluskulude hüvitise sissenõudmisel eraõiguse

3-21-2750

5(5)

normidest. Ka ei ole MTA olemuslikult samaväärses seisundis, milles võivad olla eraisikud.

Praeguse vaidluse lahendamiseks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda. Võimalus

vaidlustada kohtutäituri toiminguid hüvitise sissenõudmisel TsMS-s sätestatud korras, ei võta

kaebajalt õigust vaidlustada MKS § 137 lg 2 p 5 ja § 151 alusel MTA haldusakte või toiminguid

täitmisel või kohtutäiturile sundtäitmiseks edastamisel. Eelneva põhjal on hüvitise maksmise üle

peetav vaidlus avalik-õiguslik ja kaebust ei oleks tohtinud pädevuse puudumise tõttu tagastada.

18. Ringkonnakohus märgib, et MTA 27.06.2022 vastuse kohaselt ei ole menetluskulude

hüvitise nõuet kohtutäiturile sundtäitmiseks edastatud. Seega põhimõtteliselt saaks halduskohus

otsusega keelata MTA-l sissenõudmise toimingute tegemise, sh täitmisavalduse esitamise

kohtutäiturile (HMS § 109, HKMS § 5 lg 1 p 3). Kaebeõiguse puudumine keelamiskaebuse

esitamiseks ei ole haldusasjas seni esitatud materjalide põhjal ilmselge (vt HKMS § 45 lg 1).

MTA ei ole pöördunud sundtäitmiseks kohtutäituri poole, kuid samas puudub kindlus, et ta seda

ei tee. MTA-l puudub kohustus kohaldada aegumist omal algatusel. Kohus saab asja

lahendamisel kontrollida maakohtu lahendi olemasolu ja sundtäitmist välistavate asjaolude

esinemist, nagu täitmine või aegumine (vrd Riigikohtu 14.12.2021 määrus nr 3-21-980, p 13).

Pärast nõude kohtutäiturile edastamist võib kaebajal olla oluliselt keerulisem oma õigusi kaitsta.

Halduskohus ei kontrolli siiski maakohtu määruse sisulist õigsust. Etteheited riigi õigusabi

andmise viisile ja väljamõistmise ulatusele tulnuks esitada tsiviilkohtumenetluses. Samuti

tulnuks tsiviilkohtumenetluses vaidlustada ringkonnakohtu määruse edasikaebeõiguse piirangut.

Kaebaja kasutas edasikaebeõigust.

19. Kaebuse lahendamisel tehakse asjaolud kindlaks otsuse tegemise seisuga (HKMS § 158 lg

2 ls 1). Sel põhjusel ei saa kaebuse rahuldamise tõenäosust pidada väheseks. TsMS § 179 lg 7

järgi aegub kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis

ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, kolme aasta möödumisel raha

väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa

seaduses (TsÜS) nõuete aegumise kohta sätestatut. Harju Maakohtu 13.09.2018 määrus nr 2-16-

16510 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 02.04.2019 määrusega. Ringkonnakohtule ei nähtu asja

materjalidest, et aegumine oleks TsÜS § 158 mõistes vahepeal nõude tunnustamisega katkenud

ja alanud uuesti. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Xxx arveldusarvelt on toimunud riigi õigusabi

kulude katteks 05.05.2021 laekumine 12 euro ulatuses. Ühtlasi seletab see välja mõistetud

menetluskulude hüvitise vähenemist 12 euro võrra. Samas eeldab nõude tunnustamine tehingu

tegemisele sarnast tahteavaldust (vt Riigikohtu 16.02.2022 otsus nr 2-18-8699, p-d 15–16 ja

sealsed viited). Arvestades makse selgitust „XXX MAAMAKS“, ei ole praeguses

menetlusstaadiumis võimalik järeldada, et kaebaja oleks soovinud nõuet tunnustada.

Halduskohtul tuleb eeltoodud asjaolusid siiski täpsemalt kontrollida.

20. Kaebuse tagastamisel ei edastatud kaebust lahendamiseks Harju Maakohtule. Kuigi

kaebaja väidab, et ta edastas ise kaebuse lahendamiseks Harju Maakohtule, ei nähtu seda kohtute

infosüsteemist. Kui kaebaja selgitustaotlustele ei ole vastatud, võib ta esitada halduskohtule

kohustamiskaebuse. Kui kaebajal tekkis kahju põhjusel, et maakohus viivitas tsiviilasjas nr 2-16-

16510 makstud tagatise tagastamisega ebamõistlikult kaua, võib ta esitada hüvitamiskaebuse

riigivastutuse seaduses sätestatud korras.

21. Eelneva põhjal on halduskohus kaebuse ebaõigesti tagastanud. Ringkonnakohus rahuldab

määruskaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 01.12.2021 määruse ning saadab asja tagasi

halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)