3-21-2397/79 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2397

Haldusasi

C, X ja Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti otsuste

tühistamiseks

ning

Politsei-

ja

Piirivalveameti

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I C ja kaebaja II X, ühine esindaja advokaat

Andrei Matvejev

Kaebaja III Y, esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.01.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

C, X ja Y apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 01.06.2022

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde C 01.06.2022 esitatud tõend.

2. Jätta C, X ja Y apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

20.01.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-1397 vaidlustatud osas muutmata.

3. Jätta C, X ja Y menetlusabi kulud (riigilõiv, tõlkekulud ja riigi õigusabi kulud) riigi

kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Tõlkida kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendused kurdi-sorani keelde.

5. Asendada avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.08.2022, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-21-2397

2(11)

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud pidasid 25.06.2021 kinni neli Iraagi kodanikku,

sh C (kaebaja I) ja Y (kaebaja III) ning nende alaealise lapse X (kaebaja II), kes olid väidetavalt

lahkunud 17.06.2021 Iraagist Iraani ja sealt neli päeva hiljem Venemaale, kust nad saabusid

ebaseaduslikult Eestisse.

2. Kaebajad esitasid PPA-le rahvusvahelise kaitse taotlused. Kaebajad selgitasid, et on pärit

Iraagi Kurdistanist. Kaebajate I ja III vanemad ei aktsepteerinud nende abieluvälist suhet,

millest sündis laps, ning perekonna või hõimu liikmed võivad neid päritoluriiki naasmisel tappa

(panna toime aumõrva).

3. PPA lükkas 17.09.2021 otsusega nr 7002110045-1 kaebaja III taotluse välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 2 alusel tagasi, pidades seda

VRKS § 201 p-de 2 ja 3 alusel selgelt põhjendamatuks, tegi väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7² lg 2 p-de 1–3 alusel kohe sundtäidetava ettekirjutuse

lahkumiseks Iraaki seadusliku viibimisaluse lõppemisel (p 3) ning kohaldas VSS § 74 lg 2 alusel

sissesõidukeeldu viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 4).

1) Kaebaja III selgitas 15.07.2021 vestlusel, et on pärit Sulaymaniyah linnast. Ta armus

kaebajasse I ja palus 11.11.2017 tema kätt, kuid naise perekond keeldus. Kaebajad I ja III elasid

edasi nagu abielupaar. Mais 2018 selgus, et kaebaja I on rase. Kaebaja III läks 12.06.2018 uuesti

kaebaja I kätt paluma, kuid naise isa keeldus taas. Seejärel otsustasid kaebajad I ja III põgeneda.

Nad elasid erinevates kohtades Sulaymaniyah’ piirkonnas. 2019. a jaanuaris sündis tütar. Kaks

hõimu otsustasid, et kaebajad I ja III tuleb tappa. Kaebaja III vend F arvas, et nad peavad riigist

lahkuma. Kaebajad said endale ID-kaardid ja läksid bussiga Iraani, ka F tuli nendega.

PPA hinnangul on need ütlused väga üldised. Teave ähvarduste ja aumõrva kohta pärineb

kaebaja III vennalt F-lt, kelle rahvusvahelise kaitse taotluse luges PPA selgelt põhjendamatuks.

On usutav, et alates 12.06.2018 kuni 17.06.20121 riigist lahkumiseni elasid kaebajad

perekonnast eemal ega puutunud vanematega kokku. Seega sai kaebaja III oma aumõrva ohus

oleva partneriga kolm aastat ilma probleemideta Kurdistanis elada. Kaebaja I sünnitas lapse

riiklikus haiglas. Puudub teave konkreetsete ähvarduste või tegude kohta, kuigi väidetavalt oht

järjest suurenes. Kaebaja III sõnul ei teinud nad midagi konflikti lahendamiseks, kuigi

päritoluriigi teabe järgi on see võimalik. Ajal, mil kaebajad I ja III pidid end väidetavalt

varjama, postitas kaebaja III vend Facebooki pilte kaebajast II, millele kaebaja III isa on lisanud

armastust väljendavaid kommentaare, ning kaebaja III vend ja sõber postitasid pilte kaebajast

III peol ja matkamas. Selliste piltide avaldamine ei ole usutav olukorras, kus on teada, et

kohaliku tava järgi ähvardab kaebajat III surm. Seetõttu puudub alus arvata, et kaebaja III on

nii suures ohus, nagu ta väidab. Tema taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p 2 alusel.

3-21-2397

3(11)

2) Kaebaja III selgitas, et 2021. a mais soovitas ema tal Iraagist lahkuda. Ema müüs oma kulla

maha ja vend küsis fotosid, millel kaebaja I oleks peakattega. Nad lahkusid bussiga Iraani ja

hiljem Venemaale.

Ütlused Iraagist lahkumise kohta on samuti vastuolulised ja lünklikud. Kaebaja III väitel oli ta

kaameramees ja liikus Iraagis palju ringi, kuid ta ei mäletanud, millise piiripunkti kaudu nad

Iraani lahkusid. Kaebaja III seletustes on lünk COVID-19 pandeemia algusest (2020. a I

kvartal) kuni maini 2021. Kaebaja III ei toonud välja ühtki olulist muutust, mille tõttu tuli

Iraagist lahkuda, ega selgitanud, miks ei lahkutud juba varem, kuigi oht oli väidetavalt suur.

Kaebaja III selgituse järgi oli riigist lahkumiseks vaja ID-kaarte ja pilti kaebajast I peakattega,

kuid PPA-le esitatud ID-kaardid on välja antud juba 2013. ja 2014. a-l, s.o enne kaebajate I ja

III suhte tekkimist. On alust arvata, et PPA-le esitati teadlikult valed dokumendid, näitamaks,

et kaebajad I ja III on vallalised. Päritoluriigi teabe järgi on Iraagist Iraani sisenemiseks vaja

viisat, mistõttu ei ole usutav väide, et bussiga Iraani sisenemiseks piisas isikutunnistusest. Seega

on taotlus selgelt põhjendamatu ka VRKS § 201 p 3 alusel.

3) Täiendava kaitse andmiseks ei ole alust. Valimatu vägivalla tase Iraagi Kurdistanis on nii

madal, et üldiselt puudub tsiviilisikutel reaalne risk sattuda valimatu vägivalla ohvriks. Iraaki

tagasipöördumine on mõistlikult võimalik. Kaebajal III pole erilisi asjaolusid, mis annaks aluse

arvata, et ta satub Iraaki tagasi pöördumisel tõsisesse ohtu.

4) Kaebaja III 24.08.2021 vestlus ei muuda eeltoodud järeldusi. Puudub selgus, miks lahkuti

Iraagist alles kolm aastat pärast aumõrva ohu tekkimist. Kaebaja III ei ole isiklikult ähvardusi

saanud. Kaebaja III väitel ei teadnud isa lapselapsest, kuid Facebooki kommentaarid näitavad

vastupidist. Kaebaja III väited, et isa on kirjaoskamatu, tal pole Facebooki kontot ja kui on, siis

on tegemist võltsinguga, ei ole usutavad. Väited piiriületusest on vastuolulised.

5) Kaebajale III tuleb teha sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldada sissesõidukeeldu.

4. PPA lükkas 15.10.2021 otsusega nr 7002110047-1 kaebajaga III samal alusel tagasi kaebaja

I rahvusvahelise kaitse taotluse, tegi talle VSS § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse

lahkumiseks Iraaki vabatahtliku täitmise tähtajaga 30 päeva seadusliku viibimisaluse

lõppemisest ning kohaldas VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates

lahkumiskohustuse täitmisest.

1) Kaebaja I selgitas 05.08.2021 ja 10.08.2021 vestlusel, et tutvus kaebajaga III 2017. a märtsis

ja armus. Kaebaja III käis 11.11.2017 kaebaja I isalt abiellumiseks luba küsimas, kuid isa

keeldus. Kaebajad I ja III jätkasid suhtlemist ning 10.05.2018 sai kaebaja I haiglas teada, et

ootab last. Juunis 2018 käis kaebaja III veelkord kaebaja I kätt palumas, kuid kaebaja I isa

keeldus taas ning ütles seejärel kaebajale I halbu sõnu, lõi teda, võttis ära telefoni ja pani

koduaresti. Koolis käies tuli kaebajal I kasutada kindlat marsruuti ja ööbida oma õe juures.

Kaebajad I ja III põgenesid 20.06.2018 ning elasid erinevates kohtades Sulaymaniyah’s.

Sünnitamas käis kaebaja I haiglas. Iraagist lahkumiseks oli vaja teha peakattega fotod, kuid

uued ID-kaardid võeti reisi ajal ära. Lahkuda aitasid smugeldajad.

PPA hinnangul on kaebaja I ütlused Kurdistanis juhtunu kohta üldised ja kirjeldavad. Ütlused

tapmisähvardusest ja aumõrvast põhinevad üksnes kaebaja III venna ütlustel. Usutav on, et

12.06.2018–17.06.2021 elasid kaebajad I ja III perekondadest eraldi. Seega oli võimalik vältida

kontakte väidetavate tagakiusajatega. Kaebajad ei saanud sel ajal mingeid ähvardusi, kaebaja

III ja tema venna seletuste kohaselt ei otsitud neid taga. Aumõrva probleemi ei proovitud

lahendada. Varjamise ajal postitati kaebajatest Facebooki pilte ja kaebaja III isa kommenteeris

armastavalt oma lapselapse fotosid. Tõendid näitavad, et kaebajate Iraagist lahkumisest teadis

laiem ringi inimesi. Kuna kaebaja I jätkas kaebajaga III koos elamist, hoolimata perekonna

vastuseisust (sh nii enne kui ka pärast esimest käepalumist), ja kaebaja sai jätkata koolis käimist,

ei ole usutav, et teda ähvardas suur oht.

3-21-2397

4(11)

2) Iraagist lahkumise kohta selgitas kaebaja I, et ettepaneku tegi kaebaja III ema. Kaebaja I ja

laps pidid tegema dokumentide jaoks peakattega fotod, et saaks bussiga Iraani reisida.

Need reisiteekonda puudutavad ütlused on väga detailivaesed, kuigi elu Iraagis kirjeldas

kaebaja I üksikasjalikult. Seda ei saa selgitada üksnes väikelapse eest hoolitsemisega. Kaebaja

I ei toonud välja mingit muutust, mille tõttu otsustati kolme aasta järel Iraagist lahkuda, sh pidas

kaebaja I viimast peatuspaika Iraagis turvaliseks. Kaebaja I väitel oli vaja teha ID-kaardi jaoks

peakattega foto (see dokument võeti väidetavalt kohe bussis ära). Samas on kaebajal I olemas

2014. a-l väljastatud kehtiv ID-kaart, millel on samuti peakattega foto. Kuna vanemal ID-

kaardil on kaebajate I ja III perekonnaseisuks märgitud vallaline, on alust arvata, et PPA eest

varjatakse oma tegelikku perekonnaseisu või reisiteekonda kinnitavaid tõendeid või on need

teadlikult hävitatud. Kuna Iraagist Iraani reisimiseks on vaja viisat, mis kantakse passi, ei ole

piiri ületamine ID-kaardiga usutav. Päritoluriigi teave kinnitab, et perekonna nõusolekuta

abiellumine on sageli probleem, kuid abielu traditsioonid on siiski liberaliseerumas, eriti

linnades. Kaebaja I on pärit Sulaymaniyah’st, mis on Iraagi Kurdistani mõistes suurlinn. Tema

peres väärtustati haridust ja taotleja lõpetas kolledži, s.o eeldatavalt oli perekond

urbaniseerunud ja liberaalne. See vähendab aumõrva ohtu puudutavate ütluste usutavust.

3) Puudub alus täiendava kaitse saamiseks (põhjendused kattuvad kaebaja III otsuse

põhjendustega).

4) Kaebaja I 09.09.2021 ütlused ei muuda eeltoodud järeldusi, sest ütlused tekitasid uusi

vastuolusid (nt seoses sünnitama mineku, uue ID-kaardi taotlemise, reisiteekonna ja F-ga

kohtumise asjaoludega). Facebooki fotod kinnitavad, et kaebajad I ja III ei varjanud juba enne

lapse sündi oma suhet, sh käisid koos pidudel. Eluliselt on usutav, et kaebaja I ja III pered

teadsid nende välismaale lahkumisest ja igatsevad neid taga. Kuna kaebaja I ütlused ei ole

usutavad, pole tähtsust abieluvälise lapse saanud naiste kohtlemist puudutaval päritoluriigi

teabel.

5)

Rahvusvahelise

kaitse

taotluse

tagasilükkamise

tõttu

tehakse

kaebajale

I

lahkumisettekirjutus. Puuduvad majanduslikud, sotsiaalsed või tervisest lähtuvad põhjused,

miks jätta lahkumisettekirjutus tegemata. Kaebaja I pole Eesti ühiskonda lõimunud. Puuduvad

takistused

Iraaki

tagasipöördumiseks.

Lahkumisettekirjutuse

täitmiseks

määratakse

maksimaalne tähtaeg, arvestades reisidokumendi puudumist ja väikest last. Sarnastel põhjustel

tuleb kohaldada sissesõidukeeldu.

5. PPA lükkas 15.10.2021 otsusega nr 7002110048-1 VRKS § 20 lg-te 1 ja 2 alusel tagasi

kaebaja II rahvusvahelise kaitse taotluse ja tegi talle VSS § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel

lahkumisettekirjutuse. Kuna kaebajal II puudusid iseseisvad alused rahvusvahelise kaitse

taotlemiseks, kordas PPA kaebajate I ja III taotluse tagasilükkamise põhjendusi. Väikelapse

parimates huvides on olla koos oma vanematega. Lahkumisettekirjutuse põhjendused on

samad, mis kaebajal I.

6. Y, C ja X esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused PPA otsuste tühistamiseks ning PPA

kohustamiseks vaadata nende rahvusvahelise kaitse taotlused uuesti läbi (pärast liitmist jäi

haldusasja

numbriks

3-21-2397). PPA on rikkunud uurimispõhimõtet ja hinnanud valesti tõendeid, sh esitanud

päritoluriigi teavet valikuliselt ja ebaobjektiivselt. Kõiki detaile ei ole võimalik mäletada.

Facebooki väljavõtted ei ole usaldusväärsed tõendid. Vastuolud võisid tekkida tõlkimise

käigus. Rikutud on kohustust vaadata iga taotlus läbi individuaalselt.

7. Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebused rahuldamata, jäädes vaidlustatud

haldusaktide põhjenduste juurde.

3-21-2397

5(11)

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 20.01.2022 otsusega osaliselt kaebaja III kaebuse ja

tühistas PPA 17.09.2021 otsuse lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu puudutavas osas.

Muus osas jäid kaebused rahuldamata. Osas, milles kaebused jäid rahuldamata, nõustus kohus

vaidlustatud haldusaktide põhjendustega ega korranud neid kõiki (HKMS § 165 lg 2).

Rahvusvaheline kaitse

1) Kaebajate väiteid nende tapmisega ähvardamisest kinnitavad üksnes kaebaja III venna F

varjupaigamenetluses antud seletused. Kaebajatega saab nõustuda, et enamasti on keeruline

esitada tõendeid tagakiusamise kohta päritoluriigis. Kui muud tõendid puuduvad, tuleb hinnata

rahvusvahelise kaitse taotleja ütluste usutavust (ühelt poolt ütluste detailirohkust ja

järjepidevust ning teiselt poolt ütluste kooskõla päritoluriigi teabe, teadaolevate faktide jm PPA

kogutud tõenditega) ning taotleja üldist usaldusväärsust. Tõendite puudumise korral ei kehti

taotleja ütluste õigsuse presumptsioon (vt Euroopa Kohtu 25.01.2018 otsus C-473/16). PPA on

jõudnud õigele järeldusele, et kaebajad I ja III ei ole usaldusväärsed. Nende ütlused on üldised

(elamine Iraagis pärast pere juurest lahkumist, reisiteekond, ähvardused jm) ja vastuolulised

(Arani ja Sara tutvumise aeg, haiglas sünnitamiseks vajalik dokumentatsioon, piiriületusel

isikutunnistuste äravõtmine, passide puudumine, ähvardused, Facebooki postitused). Seetõttu

ei saa pidada usutavaks kaebajate I ja III ütlusi neid päritoluriigis ähvardavast aumõrvast.

2) PPA on päritoluriigi infot ja kaebaja III individuaalseid asjaolusid ning haldusmenetluses

kogutud tõendeid arvesse võttes õigesti leidnud, et kaebaja III on ebausaldusväärne ja on

andnud tagakiusukartuse kohta teadvalt valeütlusi. Kaebajad I ja III olid Iraagis paar juba pikka

aega ning nende suhe oli tehtud avalikuks Facebookis. Ka pärast kodust lahkumist elasid nad

koos, ilma et keegi pereliikmetest oleks neid leidnud või vahetult ähvardanud. Kaebaja I sai

käia rasedusaegses kontrollis ja sünnitada riiklikus haiglas. Ajal, kui perekonnad väidetavalt

soovisid kaebajaid I ja III tappa, postitas kaebaja III vend Facebooki pilte kaebajast II, mida

kommenteeris armastust väljendavalt lapse vanaisa. Kaebajatega tehtud pilte postitas ka nende

sõber, mis samuti viitab, et jutt enda varjamisest surmaähvarduse tõttu ei vasta tõele. Samuti

viitab 20.06.2021 avalik postitus, et sõber oli teadlik kaebajate riigist lahkumisest ega pidanud

vajalikuks seda varjata. PPA on asjakohaselt käsitlenud viisanõuet Iraani ja Iraagi vahel.

Passide puudumine viitab nende teadlikule hävitamisele, mis raskendab kaebajate tegeliku

liikumisteekonna ja võimaliku abielus oleku tuvastamist. PPA ei ole lugenud kaebaja III taotlust

põhjendamatuks pelgalt F taotluse selge põhjendamatuse tõttu.

3) PPA on kaebaja I ütluste usutavust hinnates õigesti leidnud, et kaebaja I tihe suhtlemine

kaebajaga III, ilma et pere oleks seda suhet heaks kiitnud, viitab sellele, et kaebaja I väited oma

isa väga rangest religioossest vaatest ja hilisemast väidetavast tapmise soovist ei ole

usaldusväärsed. Kaebaja I isa oletatav tauniv suhtumine abieluvälisesse suhtesse (mida võib

pidada eluliselt usutavaks) ei tähenda päritoluriigi teavet arvesse võttes surmaotsust (vt

haldusakti joonealused viited 5 ja 6). Kui väidetavalt mõjuvõimsatel hõimudel oleks tegelikult

olnud selline soov, siis oleks eluliselt usutav, et kaebajad oleks Iraagis viibimise ajal (s.o

ligikaudu kolme aasta jooksul) ka üles leitud, arvestades, et nad ei elanud oma peredest kaugel

ning neid külastasid sõbrad ja kaebaja III vend; kaebaja I käis sünnitamas riiklikus haiglas;

Facebooki foto kohaselt on kaebajat II pildistatud koos kaebaja III venna lastega; kaebaja II

pilte on Facebookis armastavalt kommenteerinud tema vanaisa. Kaebaja I selgitused eeltoodud

asjaolude kohta on intervjuudel olnud vastuolulised ja ebausutavad.

4) PPA kogutud päritoluriigi info ning kaebajate I ja II viidatud allikad ei sisalda põhimõtteliselt

erinevat teavet küsimustes, et Iraagis elavate kurdide (ja ka Euroopas elavate kurdi

kogukondade) traditsioonid abielu sõlmimise ja abielueelsete suhete osas erinevad oluliselt

läänelikest traditsioonidest, levinud on aumõrvad tavade vastu eksinute suhtes ning kuigi

aumõrva eest on ette nähtud kriminaalkaristus, on tavad visad kaduma. Praeguse vaidluse

3-21-2397

6(11)

kontekstis on PPA asjakohaselt hinnanud arvukatest ja usaldusväärsetest allikatest saadud

teavet kaebajate selgituste ja kogutud tõendite kontekstis (vt viited vaidlustatud otsustes ja

vastustaja 08.12.2021 vastuse lisas 10). PPA on tuginenud päritoluriigi teabele, mille kohaselt

on Iraagi Kurdistanis maa- ja linnapiirkondade vahel tavade järgimisel erisusi ning iga

abielueelne suhe või perekondade heakskiitu mittesaanud noorte paaride kooselamine ei päädi

mõrvamisega, vaid võimalikud on perekonna leppimised tavade vastu eksinutega. Ka kaebajate

I ja II esindaja on viidanud (10.12.2021 menetlusdokumendi p 10, Taani uuringu lk 17), et

naispool võib saada kaitset ka mehe vanematelt. See ei ole kõnealuse uuringu kallutatud ja

ebaobjektiivne kasutamine PPA poolt.

5) Kohtuistungil selgus kaebajate I ja III küsitlemisel, et kaebaja III isa, kes oli lisanud 2019.

a-l oma lapselapse pildile Facebookis kommentaari, oli teinud oma pojale tapmisähvarduse juba

pärast teist käe palumist (12.06.2018), kuna tundis end kaebaja I pere poolt alandatuna ja soovis,

et poeg selle suhte lõpetaks. 24.08.2021 intervjuul on kaebaja III öelnud, et teda ei ähvardatud,

kuna ta põgenes (p 6). Kaebaja I intervjuudest nähtub pärast teistkordset käe palumist tema

koduaresti panek ning isa poolne löömine ja õelad sõnad, kuid mitte tapmisega ähvardamine.

Samuti nähtub, et võimalikku tapmist oletati kohalikest tavadest tulenevalt, mitte kaebajate

pereliikmete sõnade põhjal. Haldusmenetluses öeldu kohaselt said kaebajad perekondade

soovist nad tappa teada alles F-lt, kui oldi juba kodust põgenenud. Kohtuistungil muutis kaebaja

I selles osas oma vastust. Samuti selgus kohtuistungil erinevalt haldusmenetlusest see, et

kaebajate I ja III hõimud on nii erinevad, et selliste hõimude liikmete vahelised abielud on

tavaliselt välistatud ning sellest saadi teada alles pärast esimest käe palumist. Haldusmenetluses

toodi põhjuseks, miks isa tegelikult ei soovinud kaebajat I kaebajale III naiseks anda, et kaebaja

I oli isa plaanide kohaselt määratud kaebaja I nõole.

6) Haldusmenetluse materjalid ning kaebajate I ja III kohtuistungil antud ütlused kinnitavad, et

tegemist on varjupaigasüsteemi kuritarvitajatega, kes on välja mõelnud loo Iraagist lahkumise

ja Euroopas varjupaiga taotlemise tarbeks. Kohtuistungil oli ilmne, et kaebaja I ei ole rahul

naiste olukorraga Iraagis ega soovi elada nii rangete usuliste piirangutega riigis. See on

inimlikult mõistetav, aga ei anna piisavat alust saada rahvusvahelist kaitset. Pigem on usutav,

et kaebajad I ja III on abielus – sellele viitab nende tegevus riigist lahkumiseks uute

isikutunnistuste taotlemisel, mida neil ei olnud olemasolevate kehtivate isikutunnistuste tõttu

tegelikult vaja ning mille hankimise vajaduse ja äravõtmisega seotud väited on jäänud segaseks

ja vastuoluliseks. Usutav on PPA järeldus, et passidest vabaneti teadlikult, kuna neist võinuks

nähtuda tegelik reisiteekond ning võimalik kaebajate I ja III abielus olek. PPA kogutud teabe

kohaselt olid passid vajalikud Iraagi ja Iraani piiril, kuna viisad kantakse passi piiri ületamisel

(vt nt otsuse 7002110047-1 joonealune viide 29). Sellele, et kaebaja I isa pole pimedalt

usutavadest ja kommetest lähtuv potentsiaalne mõrvar, viitab ka asjaolu, et kaebaja I on saanud

hariduse, elanud hariduse omandamise ajal ühiselamus ilma ühegi vanema sugulase

järelevalveta ning tema suhtes pole toime pandud muid kurdi tavadest tulenevaid naise füüsilist

puutumatust rikkuvaid rituaale. Kaebaja I on oma sõnul isale paljudes küsimustes vastandunud

ja tema vaateid kritiseerinud. Eelkõige aga viitavad tagakiusu fiktiivsusele kaebajate I ja III

elamine oma päritoluriigis perekondadega samas piirkonnas ligi kolm aastat enne riigist

lahkumist ning asjaolu, et selle aja jooksul ei toimunud nende suhtes ühtegi rünnakut ega

vahetut ähvardamist. Facebookis on avaldatud ühine foto kaebajast II ja kaebaja III teise venna

kahest lapsest, mis viitab sugulaste läbikäimisele ka pärast kaebaja II sündi. Samuti on kaebaja

II vanaisa näinud tema fotot ja armastust väljendava kommentaariga reageerinud sellele kaebaja

II onu F Facebooki kontol. See toimus 2019. a-l, mil kaebajad olid väidetavalt oma perekondade

eest päritoluriigi siseselt põgenenud ja saanud teada perekondade vahelisest kokkuleppest nad

tappa. F on omakorda kommentaarile vastanud südamlikkust väljendava emotikoniga

(Facebooki 10.08.2021 vaatlusprotokoll). Kaebajad olid haldusmenetluses Facebooki postitusi

kommenteerides segaduses ning andsid vastuolulisi ja eluliselt mitteusutavaid selgitusi

3-21-2397

7(11)

(tegemist pole kaebaja III isaga, tegemist on võltskontoga, kaebaja III isa on kirjaoskamatu ega

oska Facebooki kasutada, Facebookis valetatakse ja armastusavaldus pole tõene jne). Ka

kohtuistungil ei esitatud Facebooki postituste kohta usutavaid selgitusi.

7) PPA on asjakohaselt hinnanud Iraaki naasmise võimalikkust. Kaebajad on nõuetekohaselt

ära kuulatud. Kaebaja II puhul on silmas peetud lapse parimaid huve ja õigesti leitud, et 3-

aastase lapse huvides on olla koos oma vanematega. Kaebajal II puudub iseseisev alus

rahvusvahelise kaitse taotlemiseks.

Lahkumisettekirjutus

8) Kaebajad I ja II on vaidlustanud lahkumisettekirjutused üksnes põhjendusega, et

rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumine oli õigusvastane. Eespool on see seisukoht ümber

lükatud. Kaebajale III tehtud sundtäidetav lahkumisettekirjutus tuleb tühistada, sest PPA ei

võtnud otsuse tegemisel arvesse, et kaebajal III on alaealine laps.

Sissesõidukeeld

9) Kaebajale I kohaldatud sissesõidukeeld on eesmärgipärane, piisavalt kaalutletud ja

proportsionaalne. Kaebajale III kohaldatud sissesõidukeeld tuleb tühistada, sest vabatahtliku

täitmise tähtajaga lahkumisettekirjutuse puhul ei saa kohaldada sissesõidukeeldu, mis on pikem

kui kolm aastat.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Y esitas ringkonnakohtule 15.02.2022 apellatsioonkaebuse, milles palub osaliselt tühistada

halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus tervikuna rahuldada.

Halduskohus ei ole süvenenud asjaoludesse ja tõenditesse ning selle tulemuseks on

motiveerimata ja väär otsus. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et kaebajatel poleks olnud võimalik

saada riigilt kaitset. Halduskohus pole piisavalt põhjendanud, miks kaebaja III ei ole

usaldusväärne. On selge, et tapmisähvardusi ei vormistata kirjalikult. Jääb selgusetuks,

milliseid tõendeid oleks kaebaja III pidanud esitama. Facebookist leitud tõendid, millele PPA

tugines, ei ole asjakohased ega usaldusväärsed. Passi puudumine ei saa viidata selle

hävitamisele. Päritoluriigi teave kinnitab kaebaja III ütluste usaldusväärsust, kuid raportid ei

kirjelda iga üksikasja ja riigis tegelikult toimuva kohta oskavad ütlusi anda rahvusvahelise

kaitse taotlejad. Kaebajad püüdsid elada kolm aastat võimalikult märkamatult, et ellu jääda.

10. C ja X esitasid ringkonnakohtule 21.02.2022 apellatsioonkaebuse, milles paluvad

tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada.

Facebooki fotodel ei ole asjas tähtsust. Kaebajad I ja III ei ole eitanud, et suhtlesid sugulastega

ka pärast lapse sündi, kuid abiellumiseks annavad loa neiu ja noormehe isad. Ka aumõrva üle

otsustab perekonnapea. Aumõrv ei pruugi puudutada kaebajat II, kes oma vanemate tapmise

järel jääks elama ühe või teise vanema perekonda. Seega pole midagi imelikku selles, et kaebaja

III isa on näinud kaebaja III venna F kontol oma lapselapse fotot ja seda kommenteerinud.

Kohus ei arvestanud aumõrvu ja Kurdistani abielutraditsioone puudutavate artiklite ja

uuringutega, millele oli viidatud kaebuses. On usutav, et kaebajad püüdsid enne Iraagist

lahkumist olukorda lahendada, kuid see ei õnnestunud. Facebooki kontol avaldatud fotod on

teinud isikud, kelle arvamus aumõrvast ei ühti perekonna arusaamaga. Kaebajad I ja III püüdsid

sugulaste vahendusel saada nõusolekut abiellumiseks ning mõned sugulased olid vahendajaks.

Pole mingit alust arvata, et Iraagi riik pakuks kaebajatele kaitset kurdi tavade vastu.

11. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes

varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-2397

8(11)

12. Apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Kaebajate I ja III rahvusvahelise kaitse taotlused

13. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning

tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on

põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS §

22 lg 1).

14. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru

pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on

alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis

kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise

või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside

kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või

tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu.

Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused

C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).

15. VRKS § 201 järgi loetakse taotlus selgelt põhjendamatuks, kui selles esitatud väited ja

põhjendused ei ole seotud VRKS § 20 lg-s 1 nimetatud asjaoludega (s.o asjaoludega, mille

puhul saab isiku kvalifitseerida rahvusvahelise kaitse saajaks) või see on esitatud selgelt

eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ja esineb vähemalt üks nimetatud

paragrahvis loetletud üheksast alusest, sh kui taotleja on rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemisel esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid, on andnud ebaõigeid seletusi, on teadvalt

jätnud esitamata andmeid või andmata seletusi, mis on tema rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemisel olulised, või on teadvalt esitanud valedokumente (p 2) või on põhjendatud alus

arvata, et taotleja on dokumendi või muu tõendi, mis oleks aidanud kindlaks teha tema isiku

või kodakondsuse, hävitanud või sellest vabanenud (p 3). Kui taotlus on põhjendamatu, teeb

PPA otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (VRKS § 20 lg 2).

16. Kaebajate I ja III rahvusvahelise kaitse taotlused on õigesti tagasi lükatud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS §

201 lg 4).

17. Kaebajate I ja III apellatsioonkaebustes esitatud vastuväited halduskohtu otsusele on

sarnased: halduskohus eksis tõendamiskoormuse jaotamisel ja tõendite hindamisel ning see tõi

kaasa ebaõige kohtuotsuse. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate väidetega.

18. Kaebaja I selgitas ringkonnakohtu istungil, et tagakius, mille eest kaebajad päritoluriigist

põgenesid, lähtub nii kaebaja I kui ka kaebaja III perekonnast (hõimust) ning aumõrv võidakse

toime panna kõigi kaebajate, sh lapse suhtes (helisalvestis 10:32:19). Eeltoodu lükkab ümber

kaebaja I apellatsioonkaebuses toodud väite, et aumõrv ei pruugi puudutada kaebajat II, mis

omakorda oleks selgitanud kaebaja III isa (ja kaebaja II vanaisa) armastust väljendavaid

kommentaare Facebookis kaebaja II fotode juures. Kaebaja III selgitas ringkonnakohtu istungil,

et umbes kolm kuud pärast kodust põgenemist (s.o 2018. a septembris) hakkas ta taas suhtlema

oma venna F-ga, kelle kaudu jõudsid kaebajateni kaebaja III isa ja teiste pereliikmete

tapmisähvardused (helisalvestis 11:00:21). Kaebaja III ütlustest saab järeldada, et F oli

kaebajate poolel ega toetanud kaebaja III perekonna (hõimu) plaani kaebajad abieluvälise suhte

tõttu tappa. Kui aga F teadis, et tema isal või teistel sugulastel on kavas kaebajad tappa, ei ole

eluliselt usutav, et F postitas oma Facebooki kontole fotosid vennast ja tema abieluvälisest

lapsest. Selline teguviis olnuks ohtlik nii F-le endale, kes astus vastu oma isa käsule, kui ka

kaebajatele, kelle aumõrva F õigeks ei pidanud. Kaebaja III selgitas ringkonnakohtu istungil, et

3-21-2397

9(11)

tema isa on väga rikas ja edukas ärimees, kes tegeleb mh maade ja nafta ostu-müügiga

(helisalvestis 11:25:39). Kaebajate I ja III varasemad seletused, et kaebaja III isa on harimatu,

kirjaoskamatu ega oska arvutit kasutada, ei ole seetõttu usutavad, nagu ka kaebajate I ja III

oletus, et Facebookis postitas kaebaja III isa nime alt kommentaare keegi võltskonto loonud

tundmatu isik, kelle kommentaari kaebaja II foto all omakorda märkis meeldivaks end kaebaja

III venna F-na esitlev tundmatu isik. Eeltoodu seab kahtluse alla kaebaja III perekonna

ähvardused kaebajad mõrvata.

19. Kaebaja I selgituse järgi kohtles isa teda halvasti pärast seda, kui kaebaja III käis teist

korda tema kätt palumas (18.06.2020). Kaebaja I selgitas ringkonnakohtu istungil, et pärast

kodust põgenemist (20.06.2018) kuni Iraagist lahkumiseni (2021. a juunis) ei puutunud ta

kokku ühegi enda perekonna liikmega (helisalvestis 10:57:13). Seega pärast kodust lahkumist

rajanes kaebaja I teadmine, et tema perekond (hõim) soovib kaebajaid tappa, arusaamale, et

selline on kurdi tava. Halduskohus on aga asjakohaselt välja toonud, et väited kaebaja I

perekonna väga konservatiivsetest ja vanu hõimutavasid austavatest vaadetest ei ole usutavad.

Kaebaja I selgitas ringkonnakohtu istungil, et ta on käinud kolledžis ja õppinud ajakirjanikuks

(helisalvestis 11:08:53). Kõrghariduse saamiseks pidi tal ilmselt olema oma perekonna (sh isa

kui perekonnapea) toetus. Kaebaja I alustas suhet kaebajaga III juba oma õpingute ajal

(haldusmenetluses antud selgituste kohaselt sai ta kaebajaga III tuttavaks 2017. a märtsis, lähem

suhe tekkis 2017. a juulis, seksuaalsuheteni jõuti 2017. a oktoobris ja kolledži lõpetas kaebaja

I 2018. a juunis). Kaebaja I isa pidi olema teadlik tema suhtest kaebajaga III juba 2017. a

novembris, kui kaebaja III käis esimest korda abiellumiseks luba küsimas. Kuigi kaebaja I isa

ei nõustunud abieluga, sai kaebaja I jätkata õpinguid ja ka suhet kaebajaga III. Kaebaja I ei

väida, et tema isa või teised pereliikmed oleksid teda või kaebajat III ähvardanud enne, kui

kaebaja I isa lükkas teist korda tagasi kaebaja III abieluettepaneku (2018. a juunis). Lisaks lubas

isa kaebajal I ka pärast teist käepalumist kodus edasi elada ja ka kolledži lõpetada. Seetõttu pole

usutav kaebaja I isa vaadete äkiline muutumine väga konservatiivseks pärast teist käepalumist.

Eeltoodu seab kahtluse alla ka kaebaja I perekonna ähvardused kaebajad mõrvata.

20. Lisaks tuleb märkida, et kaebajate I ja III kodust ning kaebajate päritoluriigist lahkumise

vahele jäi ligikaudu kolm aastat. Kaebajad ei ole välja toonud mingeid konkreetseid asjaolusid,

mis muutusid 2021. a kevadel ja mille tõttu tuli kaebajatel oma elu päästmiseks päritoluriigist

lahkuda. Kaebaja III selgitas 24.08.2021 PPA-le, et nii tema kui ka kaebaja I pärinevad

mõjuvõimsast klannist, kes leiavad üles igaühe igast riigi nurgast. Kaebaja III vend seletas PPA-

le, et isa otsis kaebajaid kogu aeg ning kõigil, kes kaebaja III leiavad, tuli sellest isale teada

anda (vt PPA 08.12.2021 vastuse lisa 15). Kaebajad ei saanud aga kolme aasta jooksul mingeid

uusi ähvardusi ega kohtunud väidetavalt ühegi teise pereliikmega peale F. Kaebajate I ja III

selgitused enda varjamisest on üldsõnalised ega haaku asjaoluga, et kaebaja I käis raseduse ajal

riiklikus haiglas tervisekontrollis ja hiljem sünnitamas ning kaebaja III vend, kes hoidis

kaebajate poole, postitas pärast kaebajate kodust põgenemist sotsiaalmeediasse pilte kaebajast

II, samuti pilte kaebajast III, kes viibis fotode järgi vennaga koos peol või matkamas. Kaebajate

kohta on teinud sotsiaalmeedia postitusi ka kaebaja III sõber. See viitab pigem, et kaebajad I ja

III ei varjanud tegelikult ennast ega oma suhet, sh sellest suhtest sündinud last, ning ka

kaebajate poole hoidvad pereliikmed ja sõbrad ei püüdnud neid varjata, vaid pigem

eksponeerisid kaebajaid sotsiaalmeedias.

21. Kaebajate I ja III ütlused uute dokumentide hankimise vajaduse ja Iraagist lahkumise

asjaolude kohta on samuti vastuolulised. Kaebajad ei ole suutnud arusaadavalt selgitada, miks

oli vajalik hankida kaebajale I uus ID-kaart, millel oleks kaetud peaga foto, kui selline

dokument oli kaebajal I juba olemas ning ta esitas selle ka PPA-le. Kaebaja väidab, et uut ID-

kaarti oli vaja riigist lahkumiseks, kuid PPA on päritoluriigi teabele tuginedes asjakohaselt

järeldanud, et Iraagi ja Iraani piiri ei saanud tõenäoliselt ametlikult ületada ID-kaardiga, kuna

3-21-2397

10(11)

sinna ei saanud kanda viisat (vt otsuse nr 7002110047-1 joonealune märge nr 29). Seda, et piiri

ei ületatud salaja (sh ilma viisata), võib järeldada sellest, et kaebaja III sõnul valmistati Iraani

piiri ületamiseks ette dokumendid ja piir ületati piiripunktis suure bussiga (15.07.2021 seletuse

protokoll). Kaebajad I ja III rõhutasid PPA-le spetsiaalselt, et haldusmenetluses esitatud ID-

kaadid kinnitavad asjaolu, et nad pole abielus (vastavalt 30.01.2014 ja 13.08.2013 väljastatud

dokumentidele on kantud märge „perekonnaseis: vallaline“; vt PPA 08.12.2021 vastuse lisa 8

ja 29.12.2021 vastuse lisa 23). Kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates on aga usutavam,

et kaebajad I ja III on tegelikult abielus, kuid soovivad seda PPA eest varjata, kuna see ei haaku

nende selgitusega aumõrva eest põgenemisest, ning seetõttu jätsid nad PPA-le esitamata

hilisemad isikut tõendavad dokumendid (või on need hävitanud).

22. Halduskohus ei ole kaebajatele ette heitnud tagakiusamise kohta dokumentaalsete

tõendite esitamata jätmist, vaid möönnud, et see on sageli keeruline või mõnel juhul suisa

võimatu. Seepärast on tagakiusamise kartuse põhjendatuse kindlakstegemisel oluline kaal

taotlejate ütlustel (tõendite kogumise ja hindamise reeglite ning taotleja kaasaaitamiskohustuse

kohta vt ka Riigikohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-990, p-d 16 ja 21; VRKS § 11 lg 2 ja § 18 lg-

d 2, 4; direktiivi 2011/95/EL art 4). Halduskohus on õigesti välja toonud, et tagakiusamist

puudutavas osas on kaebajate I ja III ütlused üldsõnalised ja vastuolulised. Kaebajad I ja III ei

ole kõrvaldanud ka apellatsioonimenetluses vastuolusid, mille halduskohus on kohtuotsuses

välja toonud ning seetõttu ei saa kaebajaid I ja III pidada usaldusväärseteks. Ringkonnakohus

nõustub seetõttu halduskohtu hinnanguga, et kaebajate I ja III päritoluriigist lahkumise

tõenäoline põhjus ei olnud hirm langeda aumõrva ohvriks ning PPA-le sellise versiooni

esitamist ja riigist lahkumise tegelike asjaolude varjamist saab käsitada varjupaigasüsteemi

kuritarvitamisena.

23. PPA vaidlusalustes otsustes viidatud päritoluriigi teabe järgi pannakse Kurdistanis

jätkuvalt toime aumõrvu, kuid praeguses asjas pole alust arvata, et Iraaki naastes võivad

kaebajate I ja III perekonnad (või hõimud) kaebajad tappa põhjusel, et kaebajad I ja III on

abieluvälises suhtes, millest on sündinud laps. Seepärast ei ole asja lahendamisel tähtsust, kas

kaebajatel oleks võimalik saada selliste kurdi tavade vastu kaitset Iraagi ametivõimudelt või

kas neil oleks võimalik ümber paikneda muusse Iraagi osasse peale Kurdistani.

24. PPA vaatas kaebajate I ja III taotlused läbi individuaalselt, tuginedes konkreetse taotleja

seletustele ja muudele asjas kogutud tõenditele. Kuna kaebajate I ja III väidetava tagakiusamise

asjaolud on sarnased ning tapmisähvardused on jõudnud kaebajateni kaebaja III venna F kaudu,

kes lahkus Iraagist ja saabus Eestisse koos kaebajatega I ja III, on PPA asjakohaselt kõrvutanud

kaebajate taotluse läbivaatamisel kõigi kolme isiku varjupaigamenetluses antud ütlusi. Sellega

täitis PPA kohustust arvestada rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamisel kõigi oluliste

asjaoludega.

25. Täiendava kaitse kohta ei ole apellatsioonkaebustes uusi väiteid esitatud, mistõttu

ringkonnakohus neil aspektidel pikemalt ei peatu. Kaebajad I ja III ei ole taotlenud

rahvusvahelist kaitset üldise ohtliku olukorra tõttu oma päritoluriigis (vt VRKS § 4 lg 3).

Kaebajad ei ole välja toonud ja ka ringkonnakohtule ei ole teada infot, mille järgi oleks olukord

Iraagi Kurdistanis võrreldes halduskohtu otsuse tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et see

mõjutaks kaebajate I ja III võimalust oma päritoluriiki naasta.

Kaebaja I lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld

26. PPA tegi kaebajale I VSS § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Iraaki

vabatahtliku täitmise tähtajaga 30 päeva seadusliku viibimisaluse lõppemisest ning kohaldas

VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.

Kaebaja I peab lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu õigusvastaseks eelkõige põhjusel, et

3-21-2397

11(11)

tema rahvusvahelise kaitse taotlus on alusetult tagasi lükatud ning tal on ohtlik naasta

päritoluriiki. Ringkonnakohus leidis eespool, et sellel väitel ei ole alust.

27. Uue asjaoluna esitas kaebaja I ringkonnakohtu istungil tõendi, et on asunud Eestis tööle.

Selle tõendi saab asja õigemaks lahendamiseks vastu võtta (HKMS § 198 lg 3), kuid Eestis

töötamine ei ole nii kaalukas asjaolu, et annaks eraldi võetuna aluse lahkumisettekirjutuse ja

sissesõidukeelu tühistamiseks. Kaebaja I õigus Eestis töötada tuleneb üksnes asjaolust, et

esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu on tal kohtumenetluse ajal jätkuvalt rahvusvahelise

kaitse taotleja staatus. See staatus lõpeb hiljemalt siis, kui kaebaja I rahvusvahelise kaitse

taotluse suhtes tehtud PPA otsus jääb kohtumenetluse tulemusel kehtima. Ringkonnakohtu

hinnangul on PPA otsus õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. Seega ei ole kaebajal I

tekkinud Eestiga olulist sidet ning vaidlustatud haldusakti lõppjäreldus on jätkuvalt asjakohane.

Kaebaja II rahvusvahelise kaitse taotlus ja lahkumisettekirjutus

28. Kaebajal II ei ole iseseisvat alust rahvusvahelise kaitse saamiseks või Eestisse jäämiseks.

Kaebaja II vanemate rahvusvahelise kaitse taotlused on õiguspäraselt lükatud tagasi ja tema

emale on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Ka kaebaja II isa ei kvalifitseeru

rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA selgitas ringkonnakohtu istungil, et kaebaja II isale tehakse

uus lahkumisettekirjutus pärast praeguse kohtumenetluse lõppemist. Väikelapse parimates

huvides on kasvada koos oma vanematega. Seetõttu jääb ka kaebaja II apellatsioonkaebus

rahuldamata, arvestades tema vanemate apellatsioonkaebuste kohta eespool toodud põhjendusi.

Kokkuvõte ja menetluskulud

29. Kokkuvõttes jäävad apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus vaidlustatud

osas muutmata.

30. Kaebajad on saanud menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja kohtuotsuse tõlkimiseks, samuti

riigi õigusabi selle hüvitamise kohustuseta. Need kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 108 lg 1

ja § 118 lg 3). Ülejäänud menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda (HKMS § 108

lg 1 ja § 109 lg 1). Kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendused tuleb menetlusabi jätkuvuse korras

tõlkida kurdi-sorani keelde. Riigi õigusabi korras määratud advokaatide tasutaotlused lahendab

ringkonnakohus eraldi määrustega.

31. Kaebajate eraelu kaitseks ja nende identifitseerimise vältimiseks asendab ringkonnakohus

kaebajate I–III ja kaebaja III venna nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)