1-09-11254/16 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 1-09-11254

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 08. november 2010.a. Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-11254 Kriminaalasi

Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne F.U kohta Menetlusosalised ja nende esindajad Süüdimõistetu: F.U( isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx; Prokurör: Lõuna Ringkonnaprokuröri abi Margit Luga Taotlus Karistuse täitmisele pööramine Kohtuistungi toimumise aeg 08. november 2010.a. RESOLUTSIOON

Käsitades KarS § 76 lg.5, KrMS § 427 lg.1, lg.2, § 432 lg.3 maakohus M ä ä r a s:

Tühistada F.U vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ja saata F.U kandma temale Tartu Maakohtu 22.07. 2009.a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 3 kuud 13 päeva vangistust.

Kohus saadab F.U-le teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Jõgeva kohtumajja 10 päeva

jooksul arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

F.U on süüdi mõistetud 05.06.2009..a . Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega KarS § 199 lg.1 ja § 266 lg.1 järgi ja karistatud liitkaristusega 5 kuud vangistust.

2 Kohtuotsus jõustus 21.07.2009. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 22.07.2009.a. otsusega

karistati F.U KarS § 424 järgi 5-kuulise vangistusega. Mõistetud karistust on

suurendatud KarS § 65 lg.2 alusel Tartu Maakohtu 05.06.2009.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud vangistust võrra, liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 10

kuud vangistust. F.U kohustati ilmuma karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse. Karistuse kandmine algas 06.augustil 2009. Harju Maakohus määrusega 09.02..2010 vabastas

F.U enne tähtaega temale mõistetud vangistuse kandmiselt tingimuslikult enne tähtaega ja F.U vabanes 22.02.2010.a.

F.U kohustati täitma kontrollnõudeid ja kohustusi, s.h. lisakohustusena rakendati kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata ja kohustus osaleda sotsiaalprogrammis.. Talle määrati katseaeg üks aasta.

02.11.2010 saabus kohtule erakorraline ettekanne kriminaalhooldajalt, milles taotletakse

karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande koostamise aluseks on asjaolu, et

F.U on rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

F.U alkoholitarvitamine on fikseeritud 20.10.2010 Lõuna Prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna vanemkonstaabli poolt, tuvastati F.U joobeseisund alkomeetri näiduga 1,05 mg/l.

Kriminaalhooldaja esitas kohtule erakorralises ettekandes ülevaate F.U

kriminaalhoolduse kulgemisest. F.U on täitnud talle pandud kontrollnõudeid korrektselt. Ta asus appi oma vanematele nende firmas, elas vaoshoitult. Läbis Viha

juhtimise programmi, mille käigus oli 7 nädala kestel kriminaalhooldusametniku tiheda

kontrolli all. 20.10.2010 sai kriminaalhooldusametnik politseiametnikelt teate, et F.U on toime pannud varguse. Koostati väärteoprotokoll KarS § 218 lg.1 aluse, määrati rahatrahv 1200 krooni, tuvastati joove indikaatorvahendiga.

Kohtuistungil jääb kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatu juurde, lisades, et F.U on kriminaalhooldusperioodi jooksul teinud endaga tööd: ta on pöördunud

psühhiaatri vastuvõtule, tarvitab ravimeid, kasutanud ka alternatiivseid ravivahendeid.

Kriminaalhooldaja arvates on kasutamata veel üks vahend- programmis „Eluviisitreening“

osalemine, mis oleks ka pidev analüüs ja järelevalve. 20.10.2010 kui toimus alkoholitarvitamise kontrollreid, siis F.U joovet ei tuvastatud.

Kohtuistungil annab F.U seletuse, et ta ei tea, mis tookord juhtus ja ta 19.oktoobril viina võtma hakkas. Ta oli stressis, olid pereprobleemid. Jõi viina alates kella 1-st õhtul kuni kella 4-ni, mil koju läks. Jõi kellegi Andreiga, kelle perekonnanime ei tea, aga on ammune tuttav. Siis läks hommikul tööle, võttis sealt armatuuri, kaheksa varrast, ja viis Jõgeva

alevikus Aamissepa tänaval kellegi juurde. Ülemus helistas, politsei tuli järgi. Tal mõõdeti alkoholijoove ja pärast andis ka varastatud armatuuri välja. F.U soovib, et talle veel üks võimalus antaks. Ta käis Moskvast tulnud psühhoterapeudi juures, see aitas, samuti aitab

psühhiaater Jõgeval. F.U võtab tablette- ikka kõik selleks, et alkoholist eemal olla. Praegu elab ta oma tüdruku juures, kriminaalhooldajalt on luba. Tema laps elab koos oma emaga Ukrainas. Töövõimekaotus on 80%, mingi viga on seljaga, selg valutab, selgroog on valesti kasvanud. Ehitusel oli tööl umbes 2 nädalat, ta aitas teistel jooniseid lugeda. Prokuröri küsimusele: mida tuleks veel teha, et alkoholitarvitamist ei tuleks, vastab F.U, et tuleb tegevust leida.

3

Prokurör leidis kohtuistungil, et isik on katseajal rikkunud temale määratud kohustust ja kandmata jäänud karistuse osa tuleb pöörata täitmisele KarS § 76 lg.5 alusel. Prokuröri silmis

ei ole F.U juures midagi muutunud võrreldes varasemaga- uus varavastane tegu, alkoholitarvitamine. Ei ole aidanud ei meditsiinilised ega alternatiivsed ravivahendid ega

vanglas viibimine. Prokuröri hinnangul on mõõdetud raske joove- kui arvestada ümber alkoholisisaldusele veres.

Kohtu seisukohad

Kohus erakorralise ettekande läbivaatamisel võtab aluseks KarS § 76 lg.5, mis sätestab: kui

isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu

elektroonilisele valvele,

pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

Asja menetluse käigus on tõendamist leidnud, et F.U on temale määratud katseajal

tarvitanud alkohoolset jooki- joonud viina ja temal on tuvastatud joove rohkem kui 1,05 milligrammi ühes liitris väljahingatavas õhus.. Sellega on aset leidnud KarS § 75 lg.2 p.2

märgitud kohustuse rikkumine, mis on F.U-le ennetähtaegsel vabastamisel tingimuseks seatud. Sellega on formaalselt olemas KarS § 76 lg.5 ettenähtud alus kandmata jäänud karistuse osa 3 kuud 13 päeva vangistuse täitmisele pööramiseks.

Kohtu hinnangul on KarS § 76 lg.5 sätte näol tegemist sättega, mille kohaldamisel on kohtul

diskretsiooniõigus ehk kohtul tuleb kaaluda ennetähtaegselt vabastatu poolt toime pandud rikkumisega seonduvat ja langetada otsustus vastavalt kaalumistulemusele. Kohus leiab, et F.U tuleb kandmata jäänud karistuse osa 3 kuud 13 päeva vangistust ära kanda.

Karistuse kohaldamisel F.U-le on kohus arvestanud KarS § 56 lg.1, lg.2 nõuetega, s.h.

vajadusega saavutada karistuse eesmärgid. F.U ennetähtaegse vabastamise otsustamisel käsitles kohus samuti karistuse eesmärkide saavutamist ja leidis, et karistuse

eesmärgid on sisuliselt täidetud: F.U on oma kuritegu kahetsenud ja kuritegeliku

käitumise hukka mõistnud. Kohtuistungil avaldas F.U tookord, et ta ei hakka enam

alkoholi tarvitama, tal alkoholiga probleeme ei ole ja oli nõus võtma kohustuse mitte tarvitada alkoholi.

Kohus, arvestades toimepandu asjaolusid ja et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski, on määranud KarS § 75 lg.2 p.2 alusel täiendava kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Sellele vaatamata on umbes 8 kuud pärast ennetähtaegset vabanemist F.U pannud

toime uue varavastase süüteo ja tal on tuvastatud tõsine joove. See tähendab, et ta on rikkunud mõlemat nõuet- alkoholi tarvitamise keeldu, mis on määratud selleks, et hoida ära

uute süütegude toimepanemist ja pannud toime ka uue varavastase süüteo ( mis varastatu suurema väärtuse puhul kujutaks endast uut kriminaalkorras karistatavat tegu). Seejuures loeb kohus oluliseks ka seda, et alkoholi tarvitamine F.U poolt ei ole olnud juhuslik hetkesituatsioonist tulenev rikkumine, vaid kestev ja pikaajaline tegevus (kestis öö läbi), millel tõsised nähud ja tagajärg.

Neil asjaoludel ei ole kohtul ühtki elimineerivat argumenti ega õigustavat väidet, millele tuginedes toimepandud rikkumine olematuks lugeda ja karistust täitmisele mitte pöörata.

4 Kohtunik Ü.Raag