2-22-113937/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-22-113937

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.06.2022, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-22-113937 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Rxxxx Kxxxx vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115 Harju maakond), esindaja Carlo Kask (e-post: carlo.kask@plusplus.ee); Kostja: Rxxxx Kxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx maakond; e-post: xxxxxxxxxxx@suhtlus.ee) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada poolte taotlus.

2. Kinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja Rxxxx Kxxxx vahel 28.06.2022 kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

2.1. Rxxxx Kxxxxxtasub PlusPlus Capital AS-i arveldusarvele EE082200221053320710 Swedbank, viitenumbriga 24988331 põhivõlgnevuse 560,45 eurot, viivised 154,29 eurot, lepingu tasu 10 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, riigilõivu ½ määras summas 32,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 20 eurot, kõik kokku 817,24 järgmise maksegraafiku järgi:

Makse tähtaeg Tasumata jääk Tasumisele kuuluv osa Jääk peale tasumist 20.07.2022 817,24 35,00 782,24 20.08.2022 782,24 35,00 747,24 20.09.2022 747,24 35,00 712,24 20.10.2022 712,24 35,00 677,24 20.11.2022 677,24 35,00 642,24 20.12.2022 642,24 35,00 607,24 20.01.2023 607,24 35,00 572,24 20.02.2023 572,24 35,00 537,24

2-22-113937 20.03.2023 537,24 35,00 502,24 20.04.2023 502,24 35,00 467,24 20.05.2023 467,24 35,00 432,24 20.06.2023 432,24 35,00 397,24 20.07.2023 397,24 35,00 362,24 20.08.2023 362,24 35,00 327,24 20.09.2023 327,24 35,00 292,24 20.10.2023 292,24 35,00 257,24 20.11.2023 257,24 35,00 222,24 20.12.2023 222,24 35,00 187,24 20.01.2024 187,24 35,00 152,24 20.02.2024 152,24 35,00 117,24 20.03.2024 117,24 35,00 82,24 20.04.2024 82,24 35,00 47,24 20.05.2024 47,24 35,00 12,24 20.06.2024 12,24 12,24 0,00

2.2. Kui Rxxxx Kxxxx jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on Aktsiaseltsil PlusPlus Capital õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning Rxxxx Kxxxx kohustub punktis 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos punktis 2.1 kirjeldatud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse 560,45 € ulatuseni.

3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-113937 menetlus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Rxxxx Kxxxx vastu võlgnevuse nõudes.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2. Tagastada hagejale pool riigilõivust, s.o 32,50 eurot PlusPlus Capital AS a/a-le E082200221053320710 Swedbank.

Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.

Menetluse käik Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 21.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Rxxxx Kxxxx 763,56 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 26.04.2022 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik soovis maksegraafikut. Menetlusosalised ei saanud kompromissile. 13.06.2022.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

28.06.2022 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja menetluse lõpetada.

Kohtumääruse põhjendused TsMS § 486 lg 1 p 3 sätestab: Makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama

2-22-113937 paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Käesolevalt on maksekäsku menetlev kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetanud ja andnud asja menetluse jätkamiseks üle hagimenetlusse. Pooled on esitanud kompromissilepingu enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 486 lg 4 menetleb kohus kompromisslepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude osas kokku leppinud kompromissitingimustes, mille kohus kinnitas. Muude menetluskulude osas pole pooled kokku leppinud teisiti, seega määrab kohus, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Hageja on riigilõivu tasunud 65 eurot ning pool sellest tuleb talle tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

2-22-113937 kohtunik