2-20-19165/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.06.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-19165

Kohtuasi

X (X) hagi DEOS INT OÜ vastu võlgnevuse koos

viivistega väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.10.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

24 148.95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi X,

registrikood XXXXXXX), lepingulised esindajad Irina

Bušujeva ja Janika Drobot

Kostja DEOS INT OÜ (registrikood 11007407), seaduslik

esindaja juhatuse liige EV

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lisada pabertoimikusse kostja 22.08.2021 menetlusdokumendi lisana nr 1 esitatud

tõend (kostja 15.03.2018 e-kiri lepingu lõpetamise kohta; dtl 79).

2. Harju Maakohtu 15.10.2021 otsus jätta muutmata.

3. X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta X kanda.

5. Määrata kindlaks DEOS INT OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

ja mõista X-lt DEOS INT OÜ kasuks välja menetluskulud apellatsioonimenetluses

559 eurot.

6. Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

2-18-19590

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas 29.12.2020 Harju Maakohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla

10 550 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 9748.20 eurot ja viivise alates 22.12.2020 0,1%

põhivõlalt päevas kuni võla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Pooled sõlmisid 18.09.2017 töövõtulepingu nr 07/17, mille esemeks olid Alu alevikus Mäe

6 korterelamu elektrisüsteemi rekonstrueerimistööd. Tööde kogumaksumuseks lepiti kokku

21 000 eurot (sh käibemaks), mis tuli hagejale (töövõtjale) kostja (tellija) poolt tasuda vastavalt

üleandmisaktidele 14 tööpäeva jooksul (lepingu punktid 6.2, 6.3). Hageja teostas kokkulepitud

tööd täies mahus, kuid kostja jättis tasumata 10 550 eurot.

3. Kostja ei esitanud tööde üleandmise järgselt mistahes vastuväiteid. Kuigi pooled ei

koostanud ega allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte, on lepingujärgsed tööd

faktiliselt teostatud. Seda tõendab Elektripaigalduse OÜ audit nr 00431/101, millest nähtuvalt

võib elektrisüsteemi ettenähtud otstarbel kasutada. Poolte tavast tulenevalt ei koostatud tööde

käigus akte, kuid kostja tasus hageja arvete alusel osade kaupa. Seega sisuliselt olid pooled

muutnud lepingus kokkulepitud tööde eest tasumise tingimusi. Hageja esitas pärast auditi

läbiviimist viimase arve.

4. Vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda maksetähtaja rikkumisel viivist suuruses 0,1%

päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja on seisuga 21.12.2020 10 550 euro

tasumisega viivituses 924 päeva, seega on viivised muutunud sissenõutavaks summas 9748.20

eurot. Arve nr 51/2018 muutus vastavalt lepingu punktile 6.3 sissenõutavaks 12.06.2018.

Hageja palus välja mõista ka viivised edasiulatuvalt lepingujärgses määras kuni põhivõla

lõpliku tasumiseni.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Pooled ei sõlminud kirjalikku töövõtulepingut. Hageja ei ole ka tõendanud, et pooled oleksid

leppinud kokku muul viisil, et tööd pidid lõppema 30.11.2017. Makseid tehti valdavalt pärast

väidetava lepingutähtaja lõppu. Kuna hageja ei ole väitnud, et kostja ei maksnud tähtaegselt,

siis hageja esitatud lepingudokumendis kirjeldatud tingimustel pooled lepingut ei sõlminud.

2-18-19590

7. Hageja ei tõendanud, et kostja oleks tööd vastu võtnud või et hagejal oli õigus lugeda tööd

vastuvõetuks hagis väidetud mahus. Protokoll ei tõenda, et elektrisüsteem on renoveeritud,

sihtotstarbeliselt kasutatav ja et vajalikud elektritööd tegi hageja. Kostja tasus täielikult hageja

osaliselt tehtud töö eest.

8. Kostja ei ole arvet nr 51/2018 aktsepteerinud, selle vormistas hageja tagantjärgi. Arve on

koostatud summale 11 200 eurot. Võltsituse vastuväidet näitlikustab kostja sellega, et 2018. a

II kvartali kogukäibeks on hageja deklareerinud 3280.78 eurot ehk kolm korda väiksema

summa kui arvel näidatud. Arve kannab kuupäeva 25.05.2018, kuid kostjale edastati see

27.11.2020. Faili meta-andmetest on näha, et arve loodigi alles 27.11.2020. Seega on hageja

tagantjärgi fabritseerinud arve.

9. Hageja ei ole ka tõendanud, et poolte vahel oleks kokkulepe viivisemääras 0,1% päevas.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus jättis 15.10.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning mõistis hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 1320.80 eurot koos viivisega.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõike 1 ja § 9 lõike 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled

on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused

samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud konsensuse.

Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke

lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõikest 1 tulenevalt mistahes viisil.

Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste kui kaudsete tahteavalduste vahetamisega.

Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on töövõtulepingu

jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud,

kui pooled on saavutanud kokkuleppe.

12. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud allkirjastamata lepingudokumendi. Kohtu

hinnangul ei ole pooled lepingus fikseeritud tingimustel konsensust saavutanud, kuna ühestki

käesolevas menetluses kogutud tõendist ei nähtu, et poolte vahel oleks kokkulepe, mille

kohaselt kostja tasub hagejale 21 000 eurot. Lepingu tingimuste osas kokkuleppe puudumist

tõendab ka asjaolu, et hageja on kostjale vaidlusaluse arve saatnud esmakordselt alles

27.11.2020. Hageja enda poolt kohtule esitatud töövõtulepingu punktide 6.2 ja 6.3 kohaselt

teostab tellija maksed vastavalt tööde aktide alusel koostatud arvetele 14 tööpäeva jooksul.

Puudub vaidlus, et ühtegi lepingu punktile 6.1 vastavat akti hageja koostanud ega kostjale

esitanud ei ole. Puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjale ka arvet nr 51/2018 esitanud

kooskõlas vaidlusaluse lepinguga.

13. VÕS § 635 lõike 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud

tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS §-s 637 sätestatule on

töövõtuleping tasuline leping. VÕS § 637 lõike 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö

vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui

töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti

määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on

tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö

omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta

valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

2-18-19590

14. Kohtu hinnangul oli hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline töövõtuleping elektritööde

teostamiseks. 15.03.2018 seisuga oli hageja teostanud elektritöid ning osaliselt jätnud need ka

tegemata, mis nähtub kostja poolt hagejale sel kuupäeval koos lepingu ülesütlemisavaldusega

esitatud fotodelt. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et 18.03.2018 on hageja lepingu ülesütlemise

avalduse kätte saanud ning esitanud nõudmise, et edaspidi on tööde lõpetamine võimalik üksnes

kirjalikul kokkuleppel (t lk 83). Tõendeid selle kohta, et pärast 15.03.2018 oleks hageja kostjale

mingeid töid teinud või tööde lõpetamiseks kirjaliku kokkuleppe sõlminud, kohtule esitatud ei

ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. VÕS

§ 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et ta on tööd tellijale üleandmiseks esitanud

ning töö oli lepingukohane ja täielik. Hageja seda tõendanud ei ole. Kohtu hinnangul ei saa

hageja tugineda ka väitele, et tema tasunõue on sissenõutavaks muutunud elektripaigaldise

kasutuselevõtule eelneva auditi läbiviimisest 22.05.2018. See asjaolu ei vabasta hagejat enda

tõendamiskoormisest. VÕS-st ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö

vastuvõetuks. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö

vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638 teine lause;

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14).

15. Kostja esitas 15.03.2018 hagejale lepingu ülesütlemise avalduse põhjusel, et hageja oli

viivitanud tööde teostamisega rohkem kui 3,5 kuud ning hageja poolt lõpetamata tööd takistasid

remonttööde teostamist. VÕS § 655 lõike 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles

öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu,

millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma

tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 116

lõike 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lõike 1 kohaselt

lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning lõike

2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab

lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 116

lõike 2 punkti 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust,

mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks

lepingu täitmise vastu. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on

töövõtja oluline lepingurikkumine.

16. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks,

kuivõrd hageja on lepingut rikkunud. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et töö on hageja

poolt teostamata. Hageja sai taganemisavalduse kätte 18.03.2018. Kohtu hinnangul on kostja

kehtivalt lepingust taganenud. Puudub vaidlus, et kostja on tasunud hagejale tehtud tööde eest

10 450 eurot. Kostja on oma lepingulised kohustused täitnud. Hageja vaidlusalusel objektil töid

ei lõpetanud, mistõttu ei ole tal õiguslikku alust raha saada. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja

nõuded kostja vastu õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

17. Kuivõrd põhinõue 10 550 eurot ei kuulu rahuldamisele, jäi rahuldamata ka viivise nõue.

18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 alusel jäid menetluskulud hageja

kanda.

19. Kostja nimekirja järgi moodustavad tema menetluskulud 1320.80 eurot (ei sisalda

käibemaksu). Kohtu hinnangul on kantud kulud põhjendatud ning kooskõlas tsiviilasja mahu ja

keerukusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks

esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lõike 1

2-18-19590

järgi hinnata ka 1 tööühiku hinna (tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul

saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Lepinguline esindaja

on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Kohus

leidis, et keskmine tasu õigusteenuse eest 130 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute

poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Seega rahuldas kohus kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse.

20. TsMS § 177 lõike 4 alusel märkis kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal

tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1320.80 eurolt viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja apellatsioonkaebus

21. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi

rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus kohaldas valesti menetlus- ja

materiaalõiguse norme ning hindas ebaõigesti tõendeid.

22. Vaidluses on määrava tähtsusega, kas tööd olid tehtud ehk kas hageja tasunõue oli

muutunud sissenõutavaks. Kohus jättis täielikult tähelepanuta hageja esitatud elektripaigaldise

eelneva kasutuselevõtu protokolli ja sellega kaasnevad selgitused. Selliselt rikkus maakohus

TsMS § 442 lõiget 8, märkides vaid, et hageja ei saa protokollile tugineda.

23. Hageja kordab varasemaid selgitusi seoses protokolliga. Puudub vaidlus, et n-ö lõplikku

tööde üleandmise-vastuvõtmise akti poolte vahel allkirjastatud ei ole. Tööde faktilist teostamist

ja üleandmist tõendab protokoll, kuna selle kohaselt on elektrisüsteem renoveeritud,

sihtotstarbeliselt kasutatav ja antud töö tegi hageja. Protokolli koostamise (auditi läbiviimise)

kohustus tuleneb seadusest. Seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 9 lõike 1 kohaselt tuleb audit

teha sama seaduse § 2 lõikes 2 loetletud seadme (mh elektriseade) kasutusele võtmisel. SeOS

§ 8 lõige 1 selgitab, et seaduse tähenduses on audit tehniline kontroll, mille eesmärk on

tuvastada seadme tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus ning

võimalikud puudused.

24. Elektripaigaldiste renoveerimisel/ehitamisel puudub sisuline mõte koostada üleandmise

akti tellija ja töövõtja vahel. Kuivõrd riik on kehtestanud nõuded elektripaigaldise eelnevaks

kasutuselevõtuks auditi tegemise ja vastavate tulemuste fikseerimiseks, ei omaks üleandmise

akt mingit tähtsust. Olukorras, milles tellija ei ole niikuinii pädev hindama, kas tööd on seaduse

nõuetele vastavalt teostatud, asendab SeOS-i järgne audit faktiliselt tööde üleandmise akti.

Protokollis kajastuv otsus elektripaigaldise vastavusest kehtestatud nõuetele ja luba selle

kasutuselevõtuks kinnitab ja tõendab tööde teostamist vastavalt nõuetele ja üleandmist.

25. Nõuded auditile kehtestab majandus- ja taristuministri määrus „Auditi kohustusega

elektripaigaldised ning nõuded elektripaigalise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“. Mh

kohustab määrus esitama auditis ka elektripaigaldist ehitanud isiku andmed. Protokollist

nähtuvalt on selleks hageja.

26. Tähtis on, et kostja on jätnud tööde eest tasumata üksnes osaliselt ning ka varasemalt

ülekantud summade puhul ei vormistatud akte. Hageja hinnangul näitab see poolte (peamiselt

kostja) käitumist lepingulises suhtes ja seda tuli kohtul hinnata.

27. Kohtu esmaseks kohustuseks oli hinnata, kas tööd on faktiliselt teostatud ning seejärel

kohaldada seadust iseseisvalt ja vajadusel kaaluda hagi rahuldamist muul õiguslikul alusel

2-18-19590

(antud juhul käsundita asjaajamise alusel). Olukorras, milles hageja on tõendanud protokolliga

üheselt, et tööd olid tehtud, ning kostja ei esitanud vastuväiteid tasu suurusele, sai ja pidi kohus

kaaluma nõude rahuldamist muul õiguslikul alusel.

28. Seonduvalt lepinguga tõi hageja esile ja tõendas, et faktiliselt oli leping koostatud kostja

poolt. See fakt tõendab mh, et eksisteeris kokkulepe tööde maksumuse osas. Hageja tõendas, et

arved, mis ta kostjale tööde teostamise eest esitas ja millised kostja tasus, kannavad viidet

töövõtulepingule 07/17. Oleks ebaloogiline, kui kostja tasunuks hageja esitatud arved igasuguse

lepingulise aluseta. Otsusest ei nähtu, kas kohus hindas asjaolu, et kostja tegi varasemalt

hagejale ülekandeid arvete, millel on viited töövõtulepingule 07/17, alusel.

29. Otsus sisaldab põhjendusi, mis on vastukäivad ja teineteist välistavad. Kohus tuvastas, et

lepingut ei sõlmitud, kuid samaaegselt tuvastas, et kostja on kehtivalt lepingust taganenud.

30. Hageja ei vaidlusta, et leping öeldi üles ja kostja katkestas tööde teostamise, kuid pärast

ülesütlemist leppisid pooled kokku tööde jätkamises ning lõpetamises. Seda tõendab jällegi

protokoll, mis sedastab üheselt isiku, kes on tööd teostanud. Praeguses vaidluses ja olukorras,

kus tööde teostamine on tõendatud, ei oma ülesütlemise (või taganemise) fakt iseseisvat

tähtsust. Määravat tähtsust omab tööde faktiline teostamine.

Vastustaja seisukoht

31. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätta

muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu

poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget

kohaldamist, mis oleks toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise. Kolleegium nõustub maakohtu

põhjendustega ja TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Samuti võtab kolleegium

kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud,

kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või

ebapiisava ulatuse kohta.

33. Esmalt märgib kolleegium, et jätab tähelepanuta hageja 31.05.2022 täiendava seisukoha,

mis sisaldab osaliselt uusi asjaolusid ja faktiväiteid. Ringkonnakohus määras 17.05.2022

määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses ja andis TsMS § 647 lõike 1 alusel pooltele

tähtaja avalduste ja seisukohtade esitamiseks. Kohus selgitab, et selles menetlusetapis oli

pooltel õigus esitada eelkõige õiguslikke seisukohti ning uute asjaolude ja tõendite esitamiseks

tuli esile tuua õiguslik alus, mis nende esitamist vastavas menetlusetapis veel võimaldab.

Hagejal apellandina on apellatsioonkaebuse muutmise ja täiendamise õigus üksnes kaebuse

esitamise tähtaja jooksul ning muid avaldusi ja seisukohti saab ringkonnakohus arvesse võtta

üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel (TsMS § 634 lõige 2). Kuivõrd hageja ei ole

põhjendatud uute väidete lubatavust ning tal on olnud võimalus kõik seisukohad varasemalt

menetluses esitada, jätab kohus hageja 31.05.2022 menetlusdokumendi tähelepanuta.

34. Maakohus eksis tsiviilasjas pabertoimiku pidamisel (TsMS § 56 lõiked 1-3), kui ei lisanud

toimikusse kostja 22.08.2021 menetlusdokumendi (t lk 66-67) lisana nr 1 esitatud kostja

2-18-19590

15.03.2018 e-kirja lepingu lõpetamise kohta (dtl 79). Ringkonnakohus selgitas 17.05.2022

määruses, et kohtupraktikas on sellises olukorras apellatsioonikohus ise täiendanud

pabertoimikut ja kohus plaanib seda teha ka praeguses asjas, ning andis pooltele võimaluse

avaldada selles osas seisukoht. Kostja palus ringkonnakohtul teha viidatud toiming, hageja

seisukohta ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt lisab ringkonnakohus pabertoimikusse kostja

22.08.2021 menetlusdokumendi lisana nr 1 esitatud tõendi (dtl 79), kuna selle tõendi

vastuvõtmisest keeldumist maakohtu poolt tsiviilasja materjalidest ei nähtu.

35. Maakohus tuvastas asja lahendamisel järgmised olulised asjaolud: poolte vahel oli sõlmitud

suuline töövõtuleping elektritööde teostamiseks, mille alusel hageja tegi elektritöid ja kostja

tasus tööde eest 10 450 eurot; tõendatud ei ole, et lepingule kohalduksid hageja esitatud

lepingudokumendist nr 07/17 nähtuvad tingimused; 15.03.2018 avaldusega ütles kostja

pooltevahelise lepingu üles hagejapoolse lepingurikkumise tõttu; tõendatud ei ole, et hageja

oleks faktiliselt teinud elektritöid ja sõlminud kostjaga uue lepingu tööde lõpetamiseks peale

nimetatud kuupäeva.

36. Hageja on esitanud töövõtulepingust tuleneva nõude. Vastavalt TsMS § 230 lõikele 1 tuleb

hagejal tõendada kokkulepet lepingu tingimuste osas. Pooltel on vaidlus eelkõige tööde eest

makstava tasu suuruse osas. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus tõlgendas

pooltevahelist suulist lepingut koos kõlas VÕS §-s 29 sätestatud reeglitega. Maakohus leidis

õigesti, et tõendatud ei ole kokkulepe hagile lisatud lepingudokumendist nr 07/17 (t lk 7-8)

nähtuvatel tingimustel mh põhjusel, et tegemist on allkirjastamata dokumendiga. Lisaks

tõendas maakohtu hinnangul lepingu tingimuste osas kokkuleppe puudumist ka asjaolu, et

hageja on kostjale vaidlusaluse arve nr 51/2018 saatnud esmakordselt alles 27.11.2020. Hageja

ei ole tõendanud arve varasemat esitamist. Kuivõrd hageja poolt elektritööde teostamises ja

kostja poolt hagejale 10 450 euro tasumises poolte vahel vaidlus puudub, tuvastas maakohus

õigesti, et poolte vahel sai olla seega suuline töövõtuleping ning selle järgi on kostja hagejale

tasunud 10 450 eurot. Hagejal tuli tõendada, et poolte vahel oli kokkulepe suurema tasu osas.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et seda väidet hageja tõendanud ei ole.

37. Kaebuses leitakse, et kohus on jätnud tähelepanuta asjaolud, et faktiliselt oli

lepingudokument nr 07/17 koostatud kostja poolt ning et kostja on varasemalt tasunud arveid,

mis kannavad viidet töövõtulepingule nr 07/17 (arved t lk 9-11; tasumise väljavõte lk 12). Kuigi

maakohus ei ole selgelt eeltoodud väidetele vastanud, on kohus kokkuvõtlikult leidnud, et

ühestki menetluses kogutud tõendist ei nähtu, et poolte vahel oleks kokkulepe

lepingudokumendist 07/17 nähtuvatel tingimustel, eelkõige kokkulepe, mille kohaselt kostja

tasub hagejale 21 000 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ainuüksi viidatud

asjaoludest ei saa tuvastada, et pooltevaheline suuline töövõtuleping oli sõlmitud

lepingudokumendi nr 07/17 tingimustel. Maakohus on õigesti selgitanud, et töövõtulepingu

jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on

sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Seega puudub õiguslik tähendus asjaolul,

kes on lepingu koostanud. Ka arvetel olevast viitest lepingule nr 07/17 ei piisa, et lugeda leping

sõlmituks dokumendist nr 07/17 nähtuvatel tingimustel. Vastupidi, tasutud arvetelt nähtuvad

teistsugused tingimused, kui lepingus nr 07/17 - viivisemäär 0,15% päevas, lepingus 0,1%;

maksetähtaeg 3 päeva, lepingus 14 päeva. Seega tõendavad arved, et pooled ei leppinud suulises

lepingus kokku samu tingimusi, mis olid kirjas allkirjastamata lepingudokumendis.

38. Maakohus leidis ka õigesti, et kostja on pooltevahelise lepingu 15.03.2018 avaldusega VÕS

§ 655 lõike 1 kohaselt üles öelnud. Ekslik on kaebuse väide, et maakohtu otsus on vastuoluline

seonduvalt sellega, et kohus tuvastas, et lepingut ei ole sõlmitud ning samaaegselt tuvastas, et

kostja on kehtivalt lepingu üles öelnud. Nagu eelnevalt märgitud, tuvastas maakohus selgelt, et

2-18-19590

poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping elektritööde teostamiseks (vt maakohtu otsuse

punkt 12). Kohus leidis, et tõendatud ei ole hageja väidetud kirjalikus vormis lepingu sõlmimine

lepingudokumendi nr 07/17 näol. Samuti on kaebuses ekslikult leitud, et kohus jõudis

järeldusele, et elektritöid tehtud ei olnud. Vastupidi, kohus on otsuse punktis 12 selgelt

märkinud, et 15.03.2018 seisuga oli hageja teostanud elektritöid ning osaliselt jätnud need ka

tegemata. Seega leidis kohus, et töid teostati osaliselt. Kolleegiumi hinnangul ei oma praegusel

juhul hageja selgitused seoses elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva auditi protokolli (t lk

13-14) alusel tööde vastuvõetuks lugemisega tähendust, kuivõrd hageja ei ole suutnud

tõendada, et poolte vahel oli kokkulepe hageja nõutud tasus. Seega isegi, kui kõnealune

protokoll tõendaks, et tööd olid hageja poolt lõpuni viidud, ei ole hageja tõendanud, et nende

tööde eest oli kokku lepitud suurem tasu kui kostja on juba maksnud. Ka ei ole hageja toonud

esile, et tema poolt juba saadu ei vastaks tavalisele tasule või mõistlikule tasule VÕS § 637

lõike 1 mõttes.

39. Asja materjalidest nähtub, et hageja sai 18.03.2018 lepingu ülesütlemise avalduse kätte ja

esitas nõudmise, et edaspidi on tööde lõpetamine võimalik üksnes kirjalikul kokkuleppel

(hageja vastav e-kiri t lk 83, tõlge pöördel). Apellatsioonkaebusest nähtuvalt hageja ka ei

vaidlusta iseenesest asjaolu, et leping üles öeldi ja hageja tööde teostamise katkestas. Seega

möönab ka hageja, et ülesütlemise ajal olid tööd pooleli. Hageja leiab, et pärast ülesütlemist on

pooled siiski leppinud kokku tööde jätkamises ja lõpetamises ning et eeltoodut tõendab

kõnealune auditi protokoll. Kolleegium nõustub maakohtuga, et asjas ei ole tõendatud, et pärast

kostja poolt lepingu ülesütlemist oleks hageja kostjale mingeid töid teinud või sõlminud uue

kokkuleppe tööde lõpetamiseks. Hageja esitatud auditi protokoll ei tõenda tema poolt tellijaga

uue kokkuleppe sõlmimist ega elektritööde lõpetamist. Kõnealuse auditi eesmärgiks on SeOS-

i kohaselt hinnata tööde kvaliteeti ning üksnes asjaolust, et auditil on märgitud ehitajana hageja,

ei saa järeldada kokkuleppe sõlmimist tööde lõpetamiseks ega tööde tegemist hageja poolt

väidetud mahus ega poolte kokkulepet hageja poolt väidetavas suuruses. Seejuures on kostja

22.08.2021 menetlusdokumendis märkinud, et kõnealune audit on koostatud kostja ja

korteriühistu esindajate juuresolekuta, ning 13.09.2021 istungil on kostja esile toonud, et ta ei

tea, kust akti koostaja võttis, et tööde tegijaks oli hageja ning et tõenäoliselt hageja ise ütles

seda talle (protokoll t lk 155 pöördel, 00:26:32). Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohtu

hinnangul omistada õiguslikku tähendust asjaolule, et kõnealuses auditis on märgitud ehitajaks

(üksnes) hageja.

40. Seoses kaebuse väitega, et kohus oleks pidanud kaaluma nõude rahuldamist käsundita

asjaajamise sätete alusel, märgib kolleegium järgmist. Kuigi kohus peab tulenevalt TsMS § 436

lõikest 7 ja § 438 lõike 1 esimesest lausest pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerima, ei tähenda

see, et kohus peaks kontrollima hageja nõuet nendel õiguslikel alustel, mille alusel ei ole

menetlusosalised nõude lahendamiseks vajalikke asjaolusid kohtu ette toonud (vt nt Riigikohtu

08.12.2021 lahend nr 2-18-4181, punkt 15; 20.02.2019 lahend nr 2-16-12587, punkt 11).

Praegusel juhul on hageja kohtumenetluses läbivalt tuginenud üksnes pooltevahelisele

lepingule, mitte sellele, et ta soovis kostjat soodustada lepinguväliselt. Seega ei olnud kohtul

alust ega kohustust kontrollida, kas hageja võis ajada kostja asja ja poolte vahel tekkis käsundita

asjaajamise võlasuhe. Riigikohus on leidnud, et see, kas hageja soovis kostjat VÕS § 1018 lõike

1 mõttes soodustada, on faktiline asjaolu, millele pool peab tuginema selleks, et kohus saaks

seda asja lahendamisel arvestada (vt TsMS § 5 lõiked 1 ja 2) ja tegemist ei ole poole õigusliku

seisukohaga, millega kohus ei ole TsMS § 436 lõike 7 järgi seotud (vt 04.05.2022 lahend nr

2-19-121704, punkt 11).

41. Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, puudub alus muuta maakohtu

määratud menetluskulude jaotust. Kuna hageja ei vaidlustanud (alternatiivselt) maakohtu poolt

2-18-19590

kindlaksmääratud menetluskulude hüvitise suurust, ei kontrolli kolleegium väljamõistetud

hüvitise põhjendatust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike

1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1

kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.

43. TsMS § 174 lõigete 1 ja 3 järgi tuleb ringkonnakohtul vastavalt jaotusele määrata kindlaks

kostja menetluskulude rahaline suurus. Kostja 31.05.2022 menetluskulude nimekirja järgi on

tema menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 4,3 t õigusabi eest (s.o

3 t apellatsioonkaebusele vastuse koostamine; 0,55 t 31.05.2022 arvamuse koostamine; 0,42 t

31.05.2022 taotluse koostamine; 0,33 t menetluskulude nimekirja koostamine) tunnitasuga 130

eurot (käibemaksuta). Seega kokku palub kostja hüvitada 559 eurot. Hageja menetluskulude

suuruse osas seisukohta ei esitanud.

44. TsMS § 175 lõikest 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on kostja menetluskulude

nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja kostja õiguste kaitseks vajalikud ning

neile kulunud aeg (kokku 4,3 t), arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mõistlik ja

kooskõlas asja materjalidega. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (käibemaksu ei

lisandu) on vastavuses esindaja kvalifikatsiooniga ega ületa kohtupraktikas mõistlikuks

peetavat vandeadvokaadist esindaja tunnitasu. Seega määrab ringkonnakohus kostjale

apellatsioonimenetluses hüvitatavate menetluskulude suuruseks 559 eurot (4,3 x 130), mis tuleb

hagejalt välja mõista.

45. Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus

rahuldab.

46. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)