1-10-13482/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-13482

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08 november 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-13482 (10230113332) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi B.A süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Tron Süüdistatav B.A

Ik xxx, EV kodanik, kõrgharidus, emakeel: vene keel, töökoht: töötu, elukoht: xxx.

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud

03.08.2010 kuni 04.08.2010, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: Narva Linnakohtu 09.04.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 6 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON

1. B.A süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada B.A-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 03.08.2010 kuni 04.08.2010 so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

4. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta B.A-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva B.A suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et B.A

temale määratud 1 (üks) aastase ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane

2 tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna

Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

5. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada B.A järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas xxx;

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada B.A-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 08.11.2010.

7. B.A suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

8. B.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.A, 1-10-13482, kaitsjatasu“.

9. Jätta B.A-lt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1

alusel välja mõistetav sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni B.A-lt KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selles osas menetluskulu riigi kanda.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 11. Baltman OÜ esitatud tsiviilhagi 1299 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja

mõista B.A-lt Baltman OÜ kasuks 1299 (tuhat kakssada üheksakümmend

üheksa) krooni, milline summa tuleb tasuda OÜ Baltman arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx.

12. Tallinna Kaubamaja ASi esitatud tsiviilhagi 2857,40 krooni nõudes rahuldada täies

ulatuses ning välja mõista B.A-lt Tallinna Kaubamaja AS-i kasuks 2857 (kaks tuhat viiskümmend seitse) krooni ja 40 senti, milline summa tuleb tasuda Tallinna Kaubamaja AS arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx.

13. Asitõendid: rikutud kaup (1 seelik ja kaks toppi), mis on lisatud asitõendina

kriminaalasja juurde, kuuluvad kui asjad, mida ei saa enam realiseerida ja on seetõttu väärtusetud, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

B.A süüdistatakse selles, et tema 03.08.2010 kella 16.35 ajal võttis Tallinna

Kaubamajast aadressil Tallinn, Viru Väljak 4/6 võõra vallasasja selle ebaseadusliku

3

omastamise eesmärgil - Guess by Marciano topi hinnaga 2018.40 krooni ning Guess by Marciano topi hinnaga 839 krooni, kõik kokku hinnaga 2857.40 krooni.

Samuti tema, olles varem toime pannud varguse, 03.08.2010 kella 16.40 ajal võttis Baltman

OÜle kuuluvast kauplusest Ivo Nikkolo aadressil Tallinn, Viru Väljak 4/6 võõra vallasasja

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil - seeliku hinnaga 1299 krooni, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega alustas B.A vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel.

Sellega pani B.A toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Kohtuistungil süüdistatav B.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on

põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 03.08.2010 koostatud Baltman OÜ avalduse kohaselt 03.08.2010 kell 16:35 B.A

rikkus kauplusele kuuluva kauba (seelik VIAP) hinnaga 1299 krooni. Kaup tagastati kauplusele. (t/l 2)

• 03.08.2010 koostatud Tallinna Kaubamaja AS-i avalduse nr 190/10 kohaselt 03.08.2010

peeti Gonsori 2/Viruväljak 4/6 asuvast Tallinna Kaubamajast kinni B.A, kelle

juurest avastati Tallinna Kaubamajast ebaõigel teel omandatud kaupu 2857,40 krooni väärtuses. Tallinna Kaubamaja AS esitab tsiviilhagi 2857,40 krooni väärtuses. (t/l 11)

• 03.08.2010 koostatud tunnistaja MA ülekuulamisprotokolli kohaselt tema, olles tööl 03.08.2010 Tallinna Kaubamaja Valvekeskuses, 16:00 ajal märkas Guess by Marciano firmas

naisterahvast (käes paberkott) liikumas kabiini, hoides käes kaupa riidepuul (6 tk). Peale

naisterahva väljumist kabiinist, riputas naisterahvas tagasi valge jaki. Seejärel tunnistaja

kontrollis kabiini ning avastas üksnes 3 toodet rippumas riidepuul. Naisterahva riputatud valge jaki taskust leidis tunnistaja kaks katkist turvaelementi ning toote etiketid. Naisterahvas

möödus kassast maksmata, väljus kauplusest ja sisenes koheselt järgmisse Ivo Nikkolo

kauplusesse. Seal naisterahvas viibis mõnda aega ning väljumisel kell 16:35 peeti ta kinni.

Turvakontrolli käigus avastati naisterahva paberkotist 3 riideeset ja riidepuud. Ostutšekid puudusid. Tallinna Kaubamaja kauplusest oli kinnipeetud isik B.A võtnud Guess

by Marciano 2 toppi koguväärtusega 2857,40 krooni (kaup oli rikutud ja jäeti hoiule

valvekeskusesse) ning Ivo Nikkolo kauplusest oli võtnud seeliku väärtusega 1299 krooni (kaup oli rikutud ja tagastati kauplusele). (t/l 3)

• 15.09.2010 koostatud kannatanu TK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 03.08.2010 kell

16.35 üritas B.A varastada Baltman OÜle kuuluvast kauplusest Ivo Nikkolo aadressil Tallinn, Viru Väljak 4/6 seelikut maksumusega 1299 krooni. Varguse käigus kaup rikuti. Baltman OÜ esitab tsiviilhagi summas 1299 krooni. (t/l 4,5)

• 10.08.2010 koostatud kannatanu Aleksandr K ülekuulamisprotokolli kohaselt 03.08.2010 kell 16.35 üritas B.A varastada Tallinna Kaubamajast aadressil Tallinn, Viru Väljak 4/6 „Guess by Marciano" topi (kood 0205080845910) maksumusega 2018.40 krooni, „Guess by Marciano" topi (kood 0205080765713 ) maksumusega 839 krooni. Varguse käigus kaup rikuti. Tallinna Kaubamaja AS esitab tsiviilhagi summas 2857.40 krooni. (t/l 12,13)

• 04.08.2010 koostatud kahtlustatava B.A ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 03.08.2010 kella

4

16.30 paiku sisenes ta Tallinna Kaubamajja. Kaubamajast võttis riiulilt mitu riideeset, läks

proovikabiini, kus eemaldas kahelt topilt turvaelemendid ning pani 2 toppi kilekotti. Pärast

seda läks kassast mööda ning väljus kaubamajast, jättes kauba eest maksmata. Kauplusest väljumisel keegi teda ei peatanud ning läks kauplusesse Ivo Nikkolo, mis asub Viru Keskuses. Seal võttis ühe seeliku, proovikabiinis eemaldas turvaelemendi ning pani seeliku oma kilekotti.

Pärast seda läks kassast mööda ning väljus kauplusest, jättes kauba eest maksmata.

Kauplusest väljumisel pidas turvatöötaja ta kinni ning toimetas turvaruumi. Turvakontrolli

käigus avastas turvatöötaja tema kilekotist varastatud kaupu. Varastas enda jaoks. Lubab hüvitada kahju. (t/l 21,22)

• 28.09.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fotodest nähtuvalt olid

vaadeldavateks objektideks seelik Vaip, 2 toppi Guess by Marciano. Seelik oli firmalt Ivo

№kkolo, lillat värvi, suurus R 34, triipkood 474305630627, vöö peal oli hinnasilt kirjaga VAIP IM 13190 112073 22 159382, hind 1299 krooni. Seelik oli turvaelemendita. Seelik oli rikutud. Parema õmbluse peal oli auk suurusega 0,3 cm, riie selles kohas oli venitatud. Topp firma Guess by Marciano oli musta värvi. Topp oli turvaelemendi ning hinnasildita. Topp oli

rikutud. Parema õmbluse juures oli auk suurusega 0,5 cm, riie selles kohas oli venitatud.

Teine topp firmalt Guess by Marciano oli sinist värvi. Topp oli turvaelemendi ning hinnasildita. Topp oli rikutud. Parema õmbluse peal oli auk suurusega 1,5 cm. (t/l 24, 25- 25- 30)

• Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et kahtlustatav B.A 2009 aastal tuludeklaratsiooni ei esitanud. (t/l 33)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava B.A süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute avaldusi, kannatanu esindajate T K ´i ja

A K´i ütlusi, tunnistaja M A ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et

süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava B.A käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tõendamist leidnud süüdistatava poolt

kahes erinevas kaupluses kahe varguse toimepanemine, kusjuures lõppkokkuvõttes võeti süüdistatavalt varastatu ära. Kuivõrd tegemist oli erinevate kannatanute vara vastu suunatud

kuritegudega, asub kohus seisukohale, et tegemist on erineva tahtlusega toime pandud

erinevate kuritegudega ning tegemist on faktilise korduvusega, kuivõrd pärast kahe topi

vargust, olles varguse lõpule viinud ja minnes vargust toime panema teise kauplusse, oli

süüdistatav isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra

vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse so KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on Baltman OÜ esindaja esitanud tsiviilhagi 1299 krooni nõudes,

milline sisaldab endas varguse katsega rikutud riideeseme maksumust. Kohus asub

seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva eseme

varastas B.A, kes varguse toimepanemise hõlbustamiseks varastatud eseme rikkus, mida on süüdistatav ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on

tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning

süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu

füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase

teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab

rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi

aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava B.A poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on

5 kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline

kahju 1299 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista B.A-lt Baltman OÜ kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on Tallinna Kaubamaja ASi esindaja esitanud tsiviilhagi 2857,40

krooni nõudes, milline sisaldab endas vargusega rikutud esemete maksumust. Kohus asub

seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed

varastas B.A, kes varguse toimepanemise hõlbustamiseks varastatud esemed rikkus, mida süüdistatav on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on

tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning

süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu

füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase

teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab

rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi

aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava B.A poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega

on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud

varaline kahju 2857,40 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi

rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd

kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju

kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st

varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista B.A-lt Tallinna Kaubamaja ASi kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist.

Süüdistatav on toimepandut kahetsenud ning kohus peab võimalikuks seda kahetsust võtta siirana, arvestades seda kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel süüdistataval puudub alaline ja legaalne sissetulek, millele viitab ka süüdistatavale inkrimineeritud süütegude varavastane

iseloom. Süüdistatav selgitas ka kohtuistungil seda, et tema ainsaks sissetulekuks on laste elatisraha. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist

karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks. Seetõttu arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, kahe lapse ülalpidamiskohustust ja

kuriteo laadi, leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat

karistust. Arvestades seda, et süüdistatavat on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud

aastaid tagasi, millest saab teha järeldusi selle kohta, et süüdistatav ei ole süstemaatiline õigusrikkuja ning seda, et süüdistus on esitatud kahes episoodis, millega tekitati kannatanule

varalist kahju, siis ei peab kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Samas ei pea kohus vajalikuks karistada süüdistatavat ka karistusega,

mis ulatuks oma määralt ettenähtud sanktsiooni keskmise määrani. Seetõttu peab kohus

võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise

määra. Kuivõrd süüdistatavat on varem karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest kaheksa aastat tagasi ja karistus jäeti süüdistatava suhtes kohaldamata ning puuduvad andmed

6

selle kohta, et seda karistust oleks täitmisele pööratud, leiab kohus, et mõistetava karistuse

täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta tingimisi kohaldamata, lootuses, et määratav katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Kuivõrd süüdistatava ainsaks sissetulekuks on igakuine elatisraha ja süüdistataval lasub kahe lapse ülalpidamiskohustus, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada KrMS § 180 lg

3 sätteid ning välja mõistetavast menetluskulust võib valdava osa, arvestades ka

väljamõistetud tsiviilhagide suurust, jätta süüdistatavalt välja mõistmata, jättes välja

mõistetava sundraha kui suurima menetluskulu süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.

Märt Toming kohtunik