2-21-11261/31 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-11261

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2022, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-11261

Tsiviilasi

Axxxx Axxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlusosalised

võlgnik:

Axxxx

Axxxxxxx

(pankrotis;

isikukood

xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx küla,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

maakond;

telefon

xxxxxxxxxxx e-post: xxxxxxxxxxxxx.ee);

pankrotihaldur: Tiia Kalaus (OÜ Civilex; Soola 3, Tartu

linn, 51004 Tartu maakond; telefon: 7 407 662; 50 46694;

e-post: tiia.kalaus@civilex.ee);

usaldusisiku

kandidaat:

AxxxxLxxxx

Axxxxxx

(isikukood xxxxxxxxxxx; telefon: xxxxxxxxxxe-post:

xxxxxxxxxxx)

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

raugemine,

pankrotihalduri

tasu

määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamine

Menetlustoimingu aeg

30. mai 2022

RESOLUTSIOON:

1. Lõpetada

füüsilisest

isikust

võlgniku

Axxxx

Axxxxxxxx

(pankrotis)

pankrotimenetlus

raugemise

tõttu

pärast

pankroti

väljakuulutamist,

sest

pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

2. Axxxx Axxxxxxxx (pankrotis) võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses

võlausaldajad ei ole raha saanud, on alljärgnevad:

II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded:

Võlausaldaja (registrikood)

Saamata

nõue €

Jaotis

Andmed võlausaldajatele

väljamaksete tegemiseks

1. Kohtutäitur Ivi Kalmet

39,87 €

0,10%

EE501010010124155015

2. PlusPlus Capital AS (11919806)

369,14 €

0,98%

EE082200221053320710

Viitenumber: 24799038

3. OK Incure OÜ (11542046)

21 010,08 € 55,66%

EE452200221066697508

Viitenumber: 65355800084016700

4. Intrum Debt Finance AG (CHE-

100.023.266)

5 442,66 €

14,42%

EE952200221016123815

Viitenumber: 15134183707

5. Holm Bank AS (14080830)

2 686,35 €

7,12%

EE087700771000802113

Viitenumber: 526706082

6. Bondora AS (11483929)

5 957,49 €

15,78%

EE937700771004427510

7. Aktiva Finants OÜ (10746479)

2 241,92 €

5,94%

Saaja: Julianus Inkasso

EE147700771000526428

Kokku:

34 747,51 €

100,00

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

3. Axxxx Axxxxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162

lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

4. Vabastada Tiia Kalaus Axxxx Axxxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

5. Jätta

realiseerimata

pankrotivarana

võlgnikule

kuuluv

korteriomand

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxküla, xxxxxxxxx vald.

6. Määrata pankrotihaldur Tiia Kalause tasuks Axxxx Axxxxxxxxx(pankrotis)

pankrotimenetluses 726 eurot, mille lisandub käibemaks 145,20 eurot, kokku 871,20

eurot, ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo

Faktootum.

7. Anda

Axxxx

Axxxxxxxxxx

(pankrotis)

hüvitamiskohustusega

menetlusabi

pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 6726 eurot, millele

lisandub käibemaks 145,20 eurot, kokku 871,20 eurot.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Tiia Kalause pankrotihalduri

tasu katteks riigi vahenditest 871,20 eurot, sh käibemaks, OÜ CiviLex (registrikood

12088721) arvelduskontole nr EE312200221055387366.

9. Kohustada

Axxxx

Axxxxxxxx

realiseerima

talle

kuuluvad

kohustusliku

pensionikonto osakud. Axxxx Axxxxxxxxx hüvitada menetlusabi summas 871,20

eurot, sh käibemaks, Eesti Vabariigile hiljemalt 31.12.2022. a (saaja Maksu- ja

Tolliamet, arvelduskonto nr SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE522200221013264447, Luminor Bank IBAN EE401700017002872300, LHV Pank

EE957700771001523585, viitenumber 99922700022765). Axxxx Axxxxxxx võib

menetlusabi hüvitamiseks kasutada võlgniku kohustusliku pensionikonto osakute

väljamaksena saadavaid rahalisi vahendeid. Kohustada Axxxx Axxxxxxxx ülejäänud

kohustusliku pensionikonto osakute väljamaksest saadavad rahalised vahendid

andma üle usaldusisikule.

10. Algatada Axxxx Axxxxxxxx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus.

Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid

arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta

möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud

ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1, lg 11).

11. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses Axxxx Axxxxxxxx usaldusisikuks

AxxxxLxxxx

Axxxxxx

(isikukood

xxxxxxxxxxx;

telefon:

xxxxxxxx:

e-post:

ixxxxxxxxxxxxx

12. Usaldusisikul (AxxxxLxxxx Axxxxxxx) kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa

pöörata

sissenõuet,

Axxxx

Axxxxxxxx

igapäevakulutusteks

mõeldud

arvelduskontole. Igakuuliselt tuleb eraldada võlausaldajate tarbeks 75% tulust,

millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele

arveldusarvele, millelt usaldusisik (AxxxxLxxxx Axxxxxx) teeb väljamaksed

võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. juunil). Arestimisele kuuluva

sissetuleku puudumisel tuleb võlgnikul teha võlausaldajatele eraldisi vastavalt

võimalusele, kuid mitte vähem kui 25 eurot kuus.

13. Kohustada Axxxx Axxxxxxxx esitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant)

aruandeid ja teavet võlgniku (s.o iseenda) tegevuse, sissetulekute, vara ning

võlausaldajatele raha eraldamise kohta (PankrS § 173 sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada 5. jaanuaril 2023, järgnev 5. juulil 2023, jne. Usaldusisikul

(AxxxxLxxxx Axxxxxxx) tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud

jaotistele üks kord aastas (iga aasta 15. juunil) võlausaldajatele väljamakseid ja

esitada selle kohta aruanne kohtule iga aasta 5. juuliks, esimene aruanne esitada 5.

juulil 2023.

14. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised

(PankrS § 173):

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui

see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust

või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga

ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning

sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude

täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20%

võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud

arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12

nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt

avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta.

TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud

peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse

tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja

majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke

tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja

mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline

ravikindlustushüvitis

ravikindlustuse

seaduse

tähenduses,

välja

arvatud

ajutise

töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise

toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav

represseeritu toetus.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle

andma.

15. Määrus

saata

menetlusosalistele.

Pankrotihalduril

edastada

määrus

võlausaldajatele. Resolutsiooni kaheksanda punkti osas saata määrus täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee).

16. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

on

õigus

esitada

määruskaebus

Tartu

Maakohtu

kaudu

Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest. PankrS § 164 lg 2 alusel võib

võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja PankrS § 171 lg 4 alusel

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta

pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise vastu esitas PankrS § 162 lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud

vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Axxxx

Axxxxxxx

esitas

19.07.2021.

a

kohtule

avalduse

tema

enda

pankroti

väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 15.10.2021. a määrusega välja Axxxx Axxxxxxxx

pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Võlausaldajate esimene üldkoosolek

toimus 02.11.2021. a.

25.02.2022. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja.

Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 01.04.2022. a määrusega.

25.04.2022. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1) lõpetada Axxxx Axxxxxxx (i.k.

xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) jätta

realiseerimata pankrotivarana võlgnikule kuuluv korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

küla,xxxxxxxxxx vald; 3) Kohustada võlgnikku pankrotimenetluse lõppemisel raugemise

tõttu realiseerima talle kuuluvad kohustusliku pensionikonto osakud ning müügist saadavad

rahalised vahendid andma üle usaldusisikule; 4) Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada

pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri kohustustest; 5) Kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu

summas 871,20 € (s.h. käibemaks), ning mõista tasu välja OÜ Civilex kasuks

(EE312200221055387366); 6) Anda võlgnikule menetlusabi summas 871,20 eurot (s.h.

käibemaks) ja välja mõista halduritasu katteks riigi vahenditest OÜ Civilex kasuks; 7)

Otsustada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja nimetada

AxxxxxAxxxxxxs

kohustustest

vabastamise

menetluses

usaldusisikuks

võlanõustaja

AxxxxLxxxx Axxxxxx (i.k. xxxxxxxxxxx, kontakt: e-post: xxxxxxxx.ee, tel. xxxxxxxx).

Kohus on avaldanud 24.05.2022. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse

raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1000 eurot hiljemalt 14.06.2022. a.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat

tasunud.

AxxxxLxxxx Axxxxxx on esitanud kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks

võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.

Axxxx Axxxxxxx on 27.05.2022. a esitanud Pensionikeskusele avalduse kohustusliku

pensionikonto osakute arvel väljamakse tegemiseks.

30.05.2022. a toimunud istungil kuulas kohus ära võlgniku ja usaldusisiku kandidaadi.

Võlgnik avaldas, et on valmis arestimisele kuuluva sissetuleku puudumisel tegema

võlausaldajatele eraldisi vastavalt võimalusele, kuid mitte vähem kui 25 eurot kuus. Võlgnik,

usaldusisiku kandidaat ja võlgniku tugiisik kinnitasid, et Axxxx Axxxxxxx on juba esitanud

avalduse tema pensionikontol (II sammas) oleva raha väljavõtmiseks. Kohtule esitati selle

kinnituseks 31.05.2022 vastav avaldus elektroonilisel viisil nähtavakstehtuna. Võlgnik on

nõus, eesmärgiga säilitada temale kuuluv korteriomand, pensionikonto osakute arvel tehtava

väljamakse panustamisega võlausaldajatele eraldiste tegemiseks.

ARUANNE

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1)

1.1. Materiaalne põhi- ja käibevara:

Võlgnikule kuulub 1-toaline korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxküla,xxxxxxxxxx

vald.

Võlgnik elab korteris koos oma alaealise pojaga. Võlgnik esitas Tartu Maakohtule 8.03.2022

avalduse, milles palub jätta talle kuuluv korteriomand pankrotimenetluses võõrandamata.

Võlgnik selgitab, et laps käib kodu lähedal koolis ning on talle ainukeseks koduks. Samuti on

võlgnikul endal tuvastatud puuduva töövõime põhjusena xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx ja

xxxxxxxxxxxxxxxxxprobleemid.

Halduri hinnangul elukoha vahetus mõjutaks nii võlgniku kui tema lapse elukvaliteeti.

xxxxxxxxx valla poolt pole võimalik võlgnikule tagada samaväärset elamispinda, et oleks

tagatud lapsele kooliskäimise võimalus edaspidi samas koolis. Kõik võimalikud elukohad

jäävad koolist kaugele ning mõjutaksid nii võlgniku kui tema alaealise lapse edasist

toimetulekut. Kooli vahetus oleks valulik nii võlgnikule kui lapsele.

Alternatiivina on võlgnik nõus korteri võõrandamata jätmisel andma kohustusliku

pensionikonto osakud (4071.231 LHV Pensionifond XL, võimalik väärtus ca 7000 eurot)

pankrotivarasse või usaldusisikule, et tasuda võlausaldajate nõudeid.

Haldur leiab, et võlgniku taotlus korteri võõrandamata jätmiseks pankrotimenetluses on

põhjendatud ning tuleks rahuldada.

Korteriomandi müügihind on kindlasti väiksem kui pensioniosakute realiseerimisel saadav

summa.

Avaldus võlgniku poolt pensionikonto osakute võõrandamiseks ei ole veel esitatud. Võlgniku

kinnitusel soovib ta, et avalduse esitamisega aitab tegeleda usaldusisik ning ta kohustub

osakute realiseerimisest saadavad rahalised vahendid andma üle usaldusisikule. Usaldusisik

saab teostada väljamaksed võlausaldajatele.

Lähtudes eeltoodust, ei ole halduri hinnangul tegemist võlausaldajate huvide kahjustamisega.

1.2. Muu laekumine: puudub

Võlgnik

on

osaliselt

töövõimetu.

Sissetulek

on

pankrotimenetluse

ajal

olnud

töövõimetustoetus, peretoetus ja sotsiaaltoetus. Kokku ei ole tulud ületanud võlgnikule koos

alaealise ülalpeetavaga kasutamiseks ettenähtud seadusest tulenevat limiiti.

2. Andmed pankrotiseaduse § 146 lg 1 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 143 lg

1 p 3)

Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad;

Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav

elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud

Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad

Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – 1200 eurot

Ajutise halduri tasu (Tartu MK määrus 15.10.2021) – 653,40 eurot (sh. käibemaks) tasuti riigi

eelarvelistest vahenditest.

Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitas haldur taotluse halduritasu määramiseks

toimingutasuna.

Haldur palub määrata PankrS § 65 lg 113 toimingutasuna halduritasu summas 726,00 eurot

(lisandub käibemaks), kokku 871,20 eurot.

3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa

(PankrS § 162 lg 2 p 3)

3.1. II järgu võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole.

3.3. I järgus ja III järgus tunnustatud nõuded puudusid.

4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4)

Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud.

5. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS §

162 lg 2 p 5)

Menetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt midagi saada ei ole.

6. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta

(PankrS § 162 lg 2 p 5)

Müümata on pankrotivarasse arvatud korter, mille kohta on esitatud selgitused aruande p 1.1.

7. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6)

Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku

huvidest.

Võlgniku pangakontodele oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus.

8. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja

ei ole raha saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7)

II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole

raha saanud moodustavad 37 747,51 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt:

Jrk

nr

Võlausaldaja

Tunnustatud

nõue EUR

Jaotis

%

Saamata

jaotis EUR

Võlausaldajate andmed

Konto nr/viitenumber

Kohtutäitur Ivi

Kalmet

39,87

0,10%

39,87

EE501010010124155015

PlusPlus Capital AS

(rk 11919806)

369,14

0,98%

369,14

EE082200221053320710/

24799038

OK Incure OÜ (rk

11542046)

21 010,08

55,66%

21 010,08

EE452200221066697508/

65355800084016700

Intrum Debt Finance

AG (rk CHE-

100.023.266)

5 442,66

14,42%

5 442,66

EE952200221016123815/

15134183707

Holm Bank AS (rk

14080830)

2 686,35

7,12%

2 686,35

EE087700771000802113/

526706082

Bondora AS (rk

11483929)

5 957,49

15,78%

5 957,49

EE937700771004427510

Aktiva Finants OÜ

(rk 10746479)

2 241,92

5,94%

2 241,92

Saaja: Julianus Inkasso

EE147700771000526428

34 747,51

100,00

34 747,51

9. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide

kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8)

Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.

10. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS §

162 lg 2 p 9)

Kohtukulud puuduvad.

Halduri poolt tehtud kulutused on kirjeldatud aruande punktis 2 ja lisatud lõpparuandele.

Lõpparuande kinnitamisel kuulub kinnitamisele pankrotihalduri tasu.

Haldur palub määrata PankrS § 65 lg 113 toimingutasuna halduritasu summas 726,00 eurot

(lisandub käibemaks), kokku 871,20 eurot.

Prognoositav halduritasu ei ületa PankrS § 95 lõikes 113 sätestatud piirmäära.

11. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 162 lg 3)

Axxxx Axxxxxxs pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli

võlgniku ebapiisav sissetulek kohustuste täitmiseks. Võlgnikul oli kohustuste võtmise ajal

probleeme arusaamisega nendest kohustustest. Samuti on juba eelnevalt tuvastatud, et

laenusid võttis võlgnik koos oma hea tuttavaga, kuid laenud vormistati kõik ainult võlgniku

nimele.

Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu PankrS mõttes.

Võlgnik on esitanud kohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamiseks. Nimetatud menetluse algatamise otsustab kohus.

KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS

Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised

vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud.

Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole

kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg

3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Kuna Axxxx Axxxxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3

alusel Tiia Kalause pankrotihalduri kohustest.

Võlgnik ja pankrotihaldur on esitanud taotluse jätta realiseerimata pankrotivarana võlgnikule

kuuluv korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxküla, xxxxxxxxx vald. Kohus leiab, et

kuna tegemist on pigem väheväärtusliku kinnisvaraga, mis on samas võlgniku ja tema

alaealise poja elukohaks, tuleb taotlus rahuldada. Samas tuleb võlgnikku kohustada

realiseerima talle kuuluvad kohustusliku pensionikonto osakud ja andma kohustusliku

pensionikonto osakute väljamaksest saadavad rahalised vahendid üle usaldusisikule

võlausaldajatele jaotise alusel väljamaksete tegemiseks.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine

21.10.2021. a esitas võlgnik Axxxx Axxxxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule

avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldus sisaldas

kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et

ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi.

PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse

lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 02.11.2021.

PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib

PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest

vabastamisele vastuväite.

Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmisele.

Kohus, kaalunud Axxxx Axxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS §

171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest

vabastamise menetlus algatamata.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt PankrS § 175 lg 1

otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest.

Kohus rahuldab Axxxx Axxxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse

kestel.

PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega

ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu

ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik

võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva

määra.

PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma.

PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS

§ 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Axxxx Axxxxxxxx võlanõustaja AxxxxLxxxx Axxxxxx on esitanud nõusoleku usaldusisiku

kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.

Kohus kuulas ära võlgniku ning usaldusisiku kandidaadi 30.05.2022. Usaldusisiku ja

võlgniku vahel on toimiv koostöö.

Kohus leiab, et AxxxxLxxxx Axxxxxx tuleb nimetada Axxxx Axxxxxxxx kohustusest

vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Axxx-

Lxxxx Axxxxxx nimetamise usaldusisikuks.

PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused.

(2)Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

(3) Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida,

kas võlgnik täidab oma kohustusi.

(4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande.

Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

(5)Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.

PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Axxxx Axxxxxxxx

tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankS § 173 lõikes 3

nimetatud tulust (Axxxx Axxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid

arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3

nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti

ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed

võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. juunil). Arestimisele kuuluva sissetuleku

puudumisel tuleb võlgnikul teha võlausaldajatele eraldisi vastavalt võimalusele, kuid mitte

vähem kui 25 eurot kuus.

Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid usaldusisiku ülesannete täitmise

kohta kord aastas (iga aasta 5. juulil), esimene aruanne tuleb esitada 5. juulil 2023. a. Axxxx

Axxxxxxxxx tuleb esitada kohtule perioodilisi aruandeid iga aasta 5. jaanaruks ja 5. juuliks,

mis sisaldab teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele raha

eraldamise kohta (PankrS § 173 sätestatud kohustused). Esimene aruanne esitada 5. jaanuaril

2023, järgnev 5. juulil 2023, jne.

Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei

panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et

võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase

täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud

võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade

saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on

otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest

rahuldada võlausaldajate nõudeid.

PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest

teadasaamisest arvates.

PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik

on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Pankrotihalduri tasu ja kulud

PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri

tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja

tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja

pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö

mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks

kulunud aja arvestust.

PankrS § 65 lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu

toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu

pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta

sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel

ega pea pidama tööaja arvestust.

Haldur on taotlenud halduri tasu määramist toimingutasuna summas 726 eurot, millele

lisandub käibemaks 145,20 eurot, kokku 871,20 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu

haldur tegutseb – OÜ-le CiviLex.

Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest summas 841,20 eurot, sh käibemaks 145,20 eurot.

PankrS § 65 lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11

alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus

halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused

mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi

vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud

tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses,

mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu ja

halduri taotlust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Tiia Kalause taotlus ning määrata

pankrotihalduri tasu suuruseks 726 eurot, millele lisandub käibemaks 145,20 eurot.

Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-

le CiviLex.

Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS §

171 lg 11 alusel, saab kohus määrata halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. 2021 aastal oli kuutasu alammäär täisajaga töötamise korral 584 eurot. Alates

2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Seega saab Axxxx

Axxxxxxxx pankrotimenetluses menetlusabi suuruseks, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult

riigi tuludesse välja, olla maksimaalselt 584+654 ehk 1238 eurot. Kohus leiab, et arvestades

asjaolu, et võlgniku korter jääb pankrotimenetluses müümata ja võlgnikul on kohustus pärast

pankrotimenetluse lõpetamist eraldada kohustusliku pensionikonto osakute väljamaksmisest

saadav rahasumma võlausaldajate nõuete katteks, tuleb võlgnikule anda menetlusabi

kohustusega see riigile hüvitada hiljemalt 31.12.2022. Võlgnik võib menetlusabi riigile

hüvitamiseks kasutada kohustusliku pensionikonto osakute realiseerimisest saadavat

rahasummat. Ülejäänud kohustusliku pensionikonto osakute väljamaksest saadavad rahalised

vahendid peab võlgnik andma üle usaldusisikule.

Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning Axxxx Axxxxxxxxxx tuleb anda

hüvitamiskohustusega menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest

summas 871,20 eurot, sh käibemaks. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le CiviLex. Kuna kohus

on määranud hüvitamiskohustusega menetlusabi summas 726 eurot, millele lisandub

käibemaks, on määratud menetlusabi suurem kui 584+654=1238 eurot. Ajutise halduri tasu

hüvitamiseks määras kohus menetlusabi summas 554,50 eurot, millele lisandus käibemaks.

Seega on kohus kokku määranud menetlusabi summas 554,50+726=1280,50 eurot, millest

AxxxxxAxxxxxxxxx tuleb riigile hüvitada 871,20 eurot, sh käibemaks, hiljemalt 31.12.2022.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Ülle Raag