4-22-1734/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2022, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-22-1734

Kohtukoosseis Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 2. juuni 2022

määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

U.L

(isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 2. juuni 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseivõi Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. PPA 13.05.2018 otsusega väärteoasjas nr 2590,18,002552 määrati U.L-ile LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. Otsus jõustus 29.05.2018.

U.L rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, mistõttu pöörati otsus selle sissenõudes

sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 196/2019/2). 15.01.2021 teavitas kohtutäitur

täitemenetluse lõpetamisest. Pärnu Maakohtu 05.01.2021 kohtumäärusega nr 2-20-18030 kuulutati välja võlgniku pankrot. 23.05.2022 esitas PPA taotluse U.L-ile mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga.

2. Tartu Maakohtu 02.06.2022 määrusega rahuldati sissenõudja taotlus ning asendati kinnipeetavale U.L-ile PPA 13.05.2018 otsusega väärteoasjas nr 2590,18,002552 määratud tasumata rahatrahv 60 trahviühikut, s.o 240 eurot, 6 päeva pikkuse arestiga. U.L kanda arest koheselt vanglast vabanemisel arestikambris.

2.1. U.L on PPA 13.05.2018 otsusega väärteoasjas nr 2590,18,002552 määratud rahatrahv 240 eurot seniajani tasumata. U.L ei tasunud trahvisummat ära vabatahtlikult. Nurjus ka rahatrahvi sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. U.L viibib käesolevalt vangistuses, ta kannab karistust Harju

Maakohtu 20.02.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9250 alates 02.05.2019, vabanemistähtaeg on 29.09.2022. Kuna isiku suhtes on välja kuulutatud pankrot, saab eelnevast

järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu. Ennetähtaegne vabanemise võimalus vaadatakse läbi kohtuistungil 23. nädalal.

2.2. Maakohus leiab, et U.L-ile määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga, kuivõrd

käesoleva menetlustoimingu ajal on U.L kinnipeetav. Kohtu infosüsteemist nähtub, et U.L ennetähtaegset vabanemist Tartu Vangla ei toeta. Seega puudub kindlus, et U.L lähiajal vanglast vabaneks. U.L tasumata rahatrahvi suuruseks on 60 trahviühikut, seega

kujuneb U.L asendusaresti pikkuseks 6 päeva, mis tuleb kanda koheselt vanglast vabanemisel arestikambris.

3. Tartu Maakohtu 02.06.2022 määruse peale esitas määruskaebuse U.L, kes palub 6

päeva aresti asendada üldkasuliku tööga, mille ta teeb ära 1 kuu jooksul peale vabanemist 29.09.2022.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist.

5. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud, et U.L on

rahatrahv tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Seega asenduskaristuse määramine on põhjendatud. 6. Kaebuses soovib U.L, et rahatrahv asendatakse üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus leiab, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole U.L puhul põhjendatud. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et tegemist ei ole õiguskuuleka inimesega ning käesoleval ajal puudub alus veendumuseks, et üldkasuliku töö tegemine oleks U.L puhul edukas. Kuna ta on jätkanud seaduste mittetäitmist ka pärast eelnevaid karistusi, mis on määratud ka kriminaalkuritegude eest, siis saab öelda, et kergemaliigilised karistused ei tagaks tema õiguskuulekust. Sellest tulenevalt ei täidaks üldkasuliku töö määramine tema puhul oma

eesmärki ning mõistetud rahatrahv on põhjendatult asendatud just arestiga. Aresti saab üldkasuliku tööga asendada vaid siis, kui on piisav veendumus, et süüdlane suudab üldkasuliku

töö korralikult ära teha. Riigile ei ole kasulik anda isikule korduvalt võimalusi karistuse kergemal viisil kandmiseks, kui on alust kahelda, kas isik seda lähtuvalt varasemast elukäigust ja isikust tulenevatest asjaoludest teha suudab ning on tõenäoline, et hiljem tuleb siiski otsustada karistuse muul viisil täitmise üle. 7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 02.06.2022 määruse muutmata ja U.L määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik