Legislator Case Law & Legislation
2-21-16066/22 AI generated

2-21-16066/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-16066/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista K Hilt OÜ Raadiku Arendus kasuks kahju summas 2 139,92 eurot Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõista välja K Hilt OÜ

Legislator headnote

AI generated

2-21-16066/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista K Hilt OÜ Raadiku Arendus kasuks kahju summas 2 139,92 eurot Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõista välja K Hilt OÜ

Keywords

AI generated
cost of living adjustment maintenance arrears medical expenses right to higher insurance cover cost of assistive devices repair costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (4)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.06.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-16066

Tsiviilasi

OÜ Raadiku Arendus hagi K H vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

2 139,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Raadiku Arendus (registrikood 11149490,

asukoht Kentmanni 4, Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja Marge Aron, e-post

marge.vaino@stell.ee);

Kostja K H (isikukood xxx, aadress xxx, e-post xxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

või menetluse liik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista K Hilt OÜ Raadiku Arendus kasuks kahju summas 2 139,92 eurot

(kaks tuhat ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 92 senti).

3. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõista välja K Hilt OÜ

Raadiku Arendus kasuks menetluskulud 250 (kakssada viiskümmend) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest.

2 (4)

ASJAOLUD

K H (edaspidi kostja) ja Tallinna linn sõlmisid 14.01.2020 tähtajalise ja tasulise üürilepingu nr

xxx Tallinnas, xxx paikneva eluruumi kasutamiseks (edaspidi üürileping). Üürilepingu p 14

kohaselt kinnitas vastustaja üürilepingu allkirjastamisega muu hulgas, et ta on teadlik, et

üürilepingu tingimustena kehtivad üürilepingule lisatud “üürilepingu tingimused", ta on

märgitud tingimustega tutvunud, mõistnud tingimuste sisu ja nõustub üürilepingu

sõlmimisega nendel tingimustel. Üürilepingule eelnes üürileping nr xxx, mille sõlmimisel anti

xxx eluruumi valdus kostjale üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle. Eluruumi üleandmise akti

kohaselt ei esinenud üleandmise hetkel eluruumis puudusi. Tallinna linn ütles üürilepingu

21.09.2020 tehtud avaldusega erakorraliselt üles ja leping lõppes 05.11.2020. Kuna kostja

eluruumi vabatahtlikult ei tagastanud, pöördus hageja eluruumi valduse saamiseks Tallinna

Üürikomisjoni. Tallinna Üürikomisjoni otsusega asjas 11-1/97/20 mõisteti kostjalt eluruumi

valdus välja. Üürileandja sai eluruumi valduse 09.06.2021, valduse tagastamise juures kostja

ei viibinud, teavitades mitteilmumisest e-kirja teel. Tallinna linna esindaja vaatas eluruumi üle

ja vormistas eluruumi tagastamise akti (lisa 4). Aktis fikseeriti kostja valduses olnud xxx

eluruumi puudused koos fotodega, mida ei olnud seal eluruumi üleandmisel kostja valdusesse

ja mis ei oleks saanud tekkida eluruumi lepingukohasel kasutamisel ja neid ei saa kõrvaldada

lihtsa puhastamise käigus.

Kahjustused, mida ei saa pidada asja tavapärase kasutamise käigus tekkivateks kahjustusteks,

mille eest hageja VÕS § 334 lg 2 kohaselt ei vastuta ja mida ei olnud seal eluruumi kostja

otsesesse valdusesse üleandmise hetkel, on järgmised koos kahjuga (E OÜ hinnapakkumise

alusel), millele lisandub käibemaks 20%):

- Rikutud esiku seinad (kahju summas 80.25 eurot;) esiku uksepaled (8.10 eurot), esiku

põrandaliistud (72.00 eurot), garderoobi seinad (44.00 eurot), vannitoa ukseleht (52.00

eurot), elutoa seinad (86.25 eurot), elutoa lagi (80.10 eurot), tapeet elutoa seintel (90.00

eurot), elutoa põrandaliistud (61.87 eurot), köögi seinad (47.00 eurot), köögi lagi (21.00

eurot), tapeet köögi seintel (60.00 eurot), köögi põrandaliistud (17.95 eurot), köögi

valamukapp (80.00 eurot), magamistoa seinad (80.50 eurot), magamistoa lagi (36.60

eurot), tapeet magamistoa seintel (168.00 eurot), magamistoa põrandaliistud (78.75 eurot),

magamistoa ukseliistud (24.00 eurot),

- Eemaldatud (puudu) WC prillaud (37.00 eurot), dušši kardin (27.20 eurot), köögi pliit

(135.00 eurot),

- Puhastustööd esikus (uks, lüliti, pistikupesad, põrand, fono; 39.50 eurot), garderoobis

(lüliti, pistikupesa, vent.ava; 23.70 eurot), vannitoas (wc-pott, valamu, segisti, vent.ava;

39.50 eurot), elutoas (lüliti, pistikupesad, aken, radiaator, põrand; 47.40 eurot), köögis

(lüliti, pistikupesad, valamu; 39.50 eurot), magamistoas (aken, radiaator, lüliti,

pistikupesad; 23.70 eurot).

- Garderoobi, elutoa, köögi prügi väljavedu ja utiliseerimine (45.00 eurot, 45.00 eurot 45.00

eurot)

- Muud remonditööd magamistoas (põrandakatted radiaatorile, radiaatori kate korrastus;

47.40 eurot).

Hinnapakkumise kohaselt on kostja poolt hüvitatavaks kahjuks 2 139,20 eurot km/ga.

Tallinna linn loovutas oma nõudeid kostja vastu xxx paiknevate hoonete omanikule OÜ-le

Raadiku Arendus. Hageja teavitas kostjat olemasolevast kahjunõudest 20.07.2021 e-posti teel

ning andis kostjale tähtaja vabatahtlikuks täitmiseks või maksegraafiku sõlmimiseks kuni

20.08.2021. Kostja nõudekirjale ei reageerinud ega hüvitanud kahju. Hageja taotleb kostjalt

kahjuhüvitise summas 2 139,92 euro väljamõistmist ja menetluskulude kostja kanda jätmist.

3 (4)

Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis vastuses, et ei olen õus hüvitama sellist summat.

Korteris elas M H, kes kasutas vägivalda ja lõhkus korterit (tagus pidevalt ust, lõhkus toa, wc

ukse ning kõik seinad, sh garderoobi, esiku. Kostja on teinud ka politseisse M Hi kohta

suhtes väljakutseid. Kostja ei olnud vastuse nõus maksma ka hageja menetluskulusid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub

rahuldamisele.

Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas:

• Tallinna linn ja kostja sõlmisid 08.03.2011 tähtajalise üürileping xxx tähtajaga

08.03.2012, mille järgselt anti eluruum aadressil xxx kostja valdusesse.

• 14.01.2020 sõlmis Tallinna linna kostjaga uue eluruumi üürilepingu nr xxx, mille ütles

Tallinna linn erakorraliselt 21.09.2020 üles, üürileping lõppes 05.11.2020.

• Tallinna linn sai eluruumi valduse tagasi 09.06.2021.

• üürilepingu üldtingimuste p 17 kohaselt: “Üürnik on tsiviilseadusandusega sätestatud

korras kohustatud hüvitama kahju, mida ta ise, temaga koos elav isik või Üürniku või

temaga koos elava isiku loal või kutsel Eluruumis või Elamus viibiv isik tekitab

Eluruumile või Elamu muudele osadele, s.h tehnoseadmetele, heakorraobjektidele või

haljastusele Elamu ümbruses“.

• Tallinna linnale tagastatud eluruum oli puudustega, mis ei olnud tekkinud eluruumi

tavapärasest kasutamisest.

• Tallinna linnale on eluruumi kahjustamisest tekkinud kahju summas 2 139,92 eurot.

• Tallinna linn loovutas kahju hüvitamise nõude kostja vastu 14.06.2021 hagejale.

• Hageja nõudis kostjalt eluruumi kahjustamise eest 20.07.2021 kahju 2 139,92 eurot.

• Kostja ei ole kahju hüvitanud.

Hageja on esitanud lepingurikkumisest tuleneva kahju nõuda VÕS § 115 lg 1 järgi. Hageja

võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud

eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20.0.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-

12, p 27):

•

kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

•

kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole

VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav;

•

hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

•

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

•

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

•

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Vaidlust ei ole selles, et eluruumil oli kahjustused hageja poolt väljatoodud kahjusumma

ulatuses ning kahjustused ei olnud tekkinud eluruumi tavapärase kasutamise käigus, mille eest

vastutaks üürileandja VÕS § 334 lg 2 alusel. Kostja väitel ei ole tema eluruumi kahjustuste

tekitamises süüdi, sest eluruumi kahjustas M H, kes olevat eluruumi ka sisse kirjutatud (tlk

4 (4)

91). Kohus loeb, et poolte esitatud vaidlustamata asjaolud täidavad kahjunõude eeldused ning

kostja väidet tuleb hinnata vastuväitena, et kohustuse rikkumine oli vabandatav VÕS § 103 lg

1 tähenduses.

VÕS § 103 lg 1 tuleb kohaldada koos üürilepingu p-ga 17. Üürilepingu p 17 kohaselt üürnik

on tsiviilseadusandlusega sätestatud korras kohustatud hüvitama kahju, mida ta ise, temaga

koos elav isik või Üürniku või temaga koos elava isiku loal või kutsel Eluruumis või elamus

viibiv isik tekitab Eluruumile või elamu muudele osadele, sh. tehnoseadmetele,

heakorraobjektidele või haljastusele Elamu ümbruses. Kohus leiab, et VÕS § 103 lg 1 ja

lepingu p 17 tuleb mõista selliselt, et üürnik kannab kolmanda isiku tegude eest vastutust siis,

kui üürniku ja kolmanda isiku eriliste suhete tõttu oli kolmandal isikul võimalik ruumidesse

pääseda oluliselt hõlpsamini kui võõral isikul.

Kohus leiab, et kostja vastuse alusel saab teha järelduse, et M H oli üürnikuga ehk kostjaga

koos elav isik üürilepingu punkti 17 tähenduses. Seega ei saa kostja tugineda VÕS § 103 lg 1

järgi kohustuse rikkumise vabandatavusele. Kohus lisab, et lisaks eluruumi kahjustustele, oli

eluruumist eemaldatud wc prilllaud, duššikardin ja köögipliit, mis ilmselgelt ei ole seostatav

üldse M Hi tegevusega.

Eluruumi rikkumistega, sh puuduoleva wc prilllaua, duššikardina ja köögipliidi ning prügi

väljaveo ja utiliseerimisega tekitati hagejale kahju summas 2 139,92 eurot, mis koosneb

rikutud seinte, esiku uksepalede, esiku põrandaliistude, garderoobi seinte, vannitoa ukselehe,

elutoa seinte, elutoa lae, elutoa tapeedi, elutoa põrandaliistude, köögi seinte, köögi lae, köögi

tapeedi, köögi põrandaliistude, köögi valamukapi, magamistoa seinte, magamistoa lae

magamistoa

tapeedi,

magamistoa

põrandaliistude

ja

magamistoa

ukseliistude

parandamisest/asendamisest, eemaldatud asjade asendamisest ja prügi äraveost ning

utiliseerimisest.

Remontööde kohta on teinud eluruumi üleandmise akti alusel

hinnapakkumise E OÜ (lisa 13pöördel kuni 28). Kostja ei remontööde maksumust

vaidlustanud. Kohus mõistab parandamiskulud kostjalt välja.

Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §

174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Hageja menetluskulud käesolevas hagimenetluses on nõudelt tasutud riigilõiv

summas 250 eurot. TsMS § 163 lg 1 ja § 174 lg 1 kohaselt kohus mõistab menetluskulud

kostjalt välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

Kohtunik