2-22-105616/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2022.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-105616 Tsiviilasi AS Aktiva Portfolio hagi M. P. vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 4566,36 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522, Postiaadress: A. Weizenbergi tn 20, 10150, Tallinn, Harju maakond), Lepinguline esindaja: Anni Kennedy, e-post: jurist@julianus.ee; Kostja: M. P. (isikukood xxxx, Postiaadress: xxxx, faktiline asukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M. P. hageja AS Aktiva Portfolio kasuks põhivõlgnevus 3623,92 eurot, intress 136,09 eurot, haldustasu 7,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 258,89 eurot ning viivised alates 20.04.2022 kuni põhinõude summas 3623,92 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 14,9% aastas, kuid mitte rohkem, kui põhivõla summa.

3. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

4. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta AS Aktiva Portfolio ja M. P. menetluskulud M. P. kanda.

2. Välja mõista kostjalt M. P. hageja AS Aktiva Portfolio kasuks menetluskuludena riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulud 240 eurot.

3. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb M. P.il tasuda AS-ile Aktiva Portfolio menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

I AS ja kostja sõlmisid 02.11.2020 väikelaenu lepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 4000,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 60 osamaksega perioodil 20.11.2020 - 20.10.2025. Laenuandja saatis 06.10.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 26.10.2021 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. I AS loovutas 29.10.2021 kostja vastase nõude AS-le Aktiva Portfolio koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjal on võlgnevus alates 10. osamaksest 20.08.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 12. osamakseni 20.10.2021. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 376,08 eurot (maksegraafiku 9. osamakset perioodil 20.12.2020 - 20.07.2021). Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 3623,92 eurot (4000,00 - 376,08). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 14,90% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates

10. osamaksest 20.08.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 12. osamakseni 20.10.2021 summas 136,09 eurot (46,50 + 45,85 + 43,74 = 136,09). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 136,09 eurot. Vastavalt 02.11.2020 sõlmitud laenulepingule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldustasu. Pooled on kokku leppinud haldustasu summas 2,50 eurot kuus. 26.10.2021 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.08.2021 - 20.10.2021 osamaksete haldustasud kokku summas 7,50 eurot (2,5x3). Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 7,50 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 3623,92 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 27.10.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 19.04.2021 lepingujärgses viivisemääras, s.o 14,90% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 258,89 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks välja põhivõlgnevus 3623,92 eurot, intress 136,09 eurot, haldustasu 7,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 258,89 eurot; viivised alates 20.04.2022 kuni põhinõude summas 3623,92 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 14,9% aastas, kuid mitte rohkem, kui põhivõla summa; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 560 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot; ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale sama moodi dokumente kätte toimetada. Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.05.22.a. kostja andmed ei ole muutnud käesoleva otsuse tegemise ajaks.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulud

480 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 560 eurot, mis vastab riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I sätestatud riigilõivumäärale, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 560 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, kohtule on esitatud üksnes hagiavaldus ja tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks

240 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 800 eurot (560+240). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (800 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik