1-22-957/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-22-957

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2022. a, Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-22-957 (21278000845)

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Kriminaalasi

Alekssandr Kossarevi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurör Anneli Hinto

Süüdistatav

ALEKSANDR KOSSAREV

Isikukood

36312200300,

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

x, e-post: Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel,

keskharidus, töökoht: xxxxxxxxxxx

Tõkend: puudub

Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Aivar Kello

Kohtuistungi toimumise aeg 25. aprill 2022. a

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Aleksandr Kossarev KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks

2 (kaks) aastat vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Aleksandr Kossarevi eelvangistuses viibitud aeg 12.06.-

13.06.2021. a, s.o kaks päeva karistusaja hulka ning mõista Aleksandr Kossarevile

kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend

kaheksa) päeva vangistust.

3. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui

Aleksandr Kossarev ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime

uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elada

kohtu

määratud

alalises

elukohas

–

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut,

kohustada

Aleksandr

Kossarevi

käitumiskontrolli

ajal

läbima

kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi.

5. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Aleksandr Kossarev elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

6. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o

30.05.2022. a. Käitumiskontrolli algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.

7. Rahuldada kannatanu Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxtsiviilhagi varalise kahju osas

täielikult ja mittevaralise kahju nõudes osaliselt ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1

p-de 2 ja 5 alusel Aleksandr Kossarevilt Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxkasuks välja 1762

eurot ja 98 senti varalise kahju hüvitamiseks ja 2000 eurot mittevaralise kahju

hüvitamiseks, kokku 3762 eurot ja 98 senti. Kahjuhüvitis tuleb maksta Xxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxarveldusarvele AS SEB Pank xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, märkides makse

tegemisel selgituse „Aleksandr Kossarev, kriminaalasi 1-22-957, tsiviilhagi hüvitamine“.

8. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksandr Kossarevilt riigituludesse

menetluskuludena sundraha 981 eurot, ekspertiisitasu summas 84 eurot, kaitsjatasu

summas 713 eurot ja 88 senti.

9. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Aleksandr Kossarevil on õigus menetluskulud

kogusummas 1778 eurot ja 88 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust alates.

10. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank)

või

EE401700017002872300

(Luminor

Bank

AS).

Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99922700019192. Selgitusse tuleb märkida „1-22-957,

menetluskulud, Aleksandr Kossarev“.

11. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja

suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

12. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde CD-R plaadid.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

1. Aleksandr Kossarevi süüdistatakse selles, et tema 12.06.2021 kella 14:20 paiku Jõgeva

maakonnas Jõgeva linnas Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx, magamistoas peksis oma endist

abikaasat Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxtugevajõuliselt puidust taburetiga valimatult vähemalt

neljal korral pähe. Löökide tõrjumiseks püüdis kannatanu end kätega varjata ning selle käigus

tabasid löögid ka viimase mõlemat kätt. Peksmise käigus taburet purunes. Seejärel lükkas

süüdistatav kannatanu voodile pikali ning jätkas tugevajõulist ning valimatut peksmist

purunenud tabureti jalaga, lüües sellega vähemalt kümnel korral kannatanule pähe ning tabades

ka löökide tõrjumiseks ette pandud käsi. Peksmisega tekitas kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

x.

2. Sellega pani Aleksandr Kossarev toime KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, millega on

tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat.

3. Peksmise käigus lõhkus Aleksandr Kossarev ära kannatanule kuuluva puidust voodi

väärtusega 179 eurot, verega sai kokku ja muutus kasutuskõlbmatuks terve voodipesukomplekt

väärtusega 36,99 eurot; padi väärtusega 33,24 eurot; tekk väärtusega 61,74 eurot; päevatekk

väärtusega 14,99 eurot; purunesid kannatanu kaelas olnud pärlitest kaelakett väärtusega 98

eurot, pärlitest käekett väärtusega 51 eurot ja hõbedast käevõru väärtusega 96 eurot. Kokku

rikutud ja lõhutud esemete väärtus 570 eurot ja 96 senti ja kannatu esitas tsiviilhagi.

II Kohtu seisukoht

4. Aleksandr Kossarevile on esitatud süüdistus selles, et ta peksis oma endist abikaasat,

Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx, 12.06.2021 kella 14.20 paiku Jõgeva linnas xxxxxxxxxxxxx2

asuvas korteris tugevajõuliselt puidust taburetiga valimatult vähemalt neljal korral pähe. Oma

tegevusega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui

neli nädalat ja vähem kui neli kuud. Peksmise toimepanemine on tõendatud ning sellele ei ole

vastu vaielnud ei süüdistatav ega tema kaitsja.

5. Asitõendi vaatlusprotokollis, mis kajastab Häirekeskuse helisalvestist, ütleb süüdistatav, et

kakles abikaasaga ja tekitas talle vigastusi ning on vaja kiirabi ja politseid. Sündmuskohale

saabunud politsei vormikaamera salvestise vaatlusprotokollist on näha 12.06.2021

sündmuskohal avanenud vaatepilt magamistoast ja verega kaetud Aleksandr Kossarevist.

6. Kannatanu

andis

kohtuistungil

ütluseid

selle

kohta,

et

kui

ta

12.06.2021

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx jõudis tekkis neid endise abikaasa, Aleksandr

Kossareviga, tüli korteri jagamise pärast. Kui süüdistatav kuulis, et kannatanu soovib korterisse

elama asuga uue abikaasaga, ägestus Aleksandr Kossarev ning lõi kannatanut mitmeid kordi

taburetiga pea piirkonda. Kannatanu sõnul oli tal peas viis haava, mis vajasid õmblemist ning

tema käsi vajas lahasesse panemist, selles olnud mõra tõttu. Süüdistatava tegevuse tagajärjel on

kannatanu sõnul tekitatud talle selline hingeline trauma, mistõttu vajab ta siiani psühholoogi

abi. Eeltoodut tõendab ka psühholoogi poolt 17.03.2022 saadetud kinnituskiri kannatanu

jätkuva abivajaduse kohta.

7.

17.06.2021

SA

Tartu

Ülikooli

Kliinikumi

poolt

väljastatud

kannatanu,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxigusjuhu väljavõttest ja piltidelt nähtub milliseid vigastusi

Aleksandr Kossarev oma tegevusega kannatanule põhjustas. Samuti on kannatanul esinevad

vigastused ja nendest tulenev määratud ravi tõendatud kannatanu haigusloo ja uuringute

väljavõttega viimase perearsti ja SA Jõgeva Haigla poolt. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

eksperthinnangust nähtub, et kannatanule tekitatud vigastused ei ole küll eluohtlikud, kuid

põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud.

8. Kohtuistungil andis ütluseid tunnistaja xxxxxxxxxxxx, kes töötab Politsei- ja

Piirivalveametis. Tunnistaja selgitas, et viibis 12.06.2021 Jõgeval tööl koos liikluspolitseinik

xxxxxxxxxxxxa.

Samal

päeval

kella

poole

kolme

paiku

said

nad

väljakutsexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx1

majja,

kus

mees

peksab

korteris

naist.

Sündmuskohale jõudes olid korteris naisterahvas ja meesterahvas. Naisterahva peas oli näha

mitmeid veritsevaid haavu ja neile vastu tulnud meesterahva nägu ja riided olid verised.

Tunnistaja selgitas, et kui ta sündmuskohal Aleksandr kossarevilt küsis mis juhtus, vastas

viimane, et neil tekkis tüli ja ta lõi naist taburetiga.

9. Süüdistatav Aleksandr Kossarev tunnistas kohtuistungil enda süüd, kahetses tehtut ja tunneb

ennast selle pärast väga halvasti. Ta on nõus tehtu eest karistuse vastu võtma.

10. Eeltooduga on tõendatud, et Aleksandr Kossarev on pannud toime teise inimese tervise

kahjustamise, valu

tekitava kehalise väärkohtlemise, millega tekitas

kannatanule

tervisekahjustuse, mis kestis rohkem kui neli nädalat, täites sellega KarS § 121 lg 2 p 1

objektiivse koosseisu. Süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 paneb isik

teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab

või vähemalt möönab seda. Aleksandr Kossarev võttis teadlikult tabureti ja lõi kannatanut

sellega mitmeid kordi vastu pead, seejuures pidi ta möönma, et põhjustab sellise tegevusega

kannatanule valu.

11. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

12. Eeltoodust tulenevalt tuleb Aleksandr Kossarev süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 1 järgi.

III Karistus

13. KarS § 121 lg 2 p 1 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega.

14. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

15. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui KarS-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse

kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist

põhistama.

16. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase

süü suurusele vastav karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus

asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase

käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus

asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nr

03.04.2020. a otsus 1-18-2232, p 71).

17. Kohus leiab, et rahaline karistus ei täidaks Aleksandr Kossarevi puhul ei üldpreventiivseid

ega eripreventiivseid eesmärke ning isikut tuleb karistada vangistusega (vt ka otsuse p 19 ja

20). KarS § 121 lg 2 p 1 keskmine sanktsioonimäär on kaks aastat ja kuus kuud. Prokurör on

taotlenud mõista karistuseks kaks aastat vangistust.

18. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga ja leiab, et karistuse eesmärke on

süüdistatava puhul võimalik saavutada ka keskmisest madalama määraga, kuigi süü suurusest

lähtudes peaks karistus olema keskmise määra juures. Aleksandr Kossarev pani toime kuriteo,

millega põhjustas enda endisele elukaaslasele füüsilist valu ning tekitas mitmeid vigastusi,

mille kestus oli vähemalt neli nädalat. Tegemist on keskmise süüga. Samas tuleb arvesse võtta,

et süüdistatav avaldas kohtuistungil mitmeid kordi kahetsust enda poolt toime pandud kuriteo

osas ning mõistab selle raskust. Teo toimepanemise järel kutsus ta kannatanu palvel viimasele

kiirabi. Aleksandr Kossarev on kriminaalkorras karistamata ning väärteokorras kehtivaid

karistusi ei ole. Seega, Aleksandr Kossarevi puhul võiks olla võimalik karistuse eesmärke

saavutada keskmisest madalama karistusmääraga.

19. Samuti nõustub kohus prokuröriga osas, mis puudutab karistuse kandmise viisi.

Süüdistatava suhtes on mõistlik jätta karistus täitmisele pööramata. Karistuse kandmine

tingimisi, alludes kriminaalhooldusele ja täites lisakohustust, maandab Aleksandr Kossarevi

puhul tõhusamalt ohtu uute samalaadsete kuritegude toimepanemiseks kui reaalne vangistus.

Vangistuse reaalne ära kandmine ei ole otstarbekas ka põhjusel, et Aleksandr Kossarevil on

tarvis tööl käia ja tasuda tsiviilhagi, mille kohus kannatanu kasuks välja mõistab. Aleksandr

Kossarevi ei saa pidada niivõrd ohtlikuks, et ta tuleks ühiskonnast esimesel võimalusel

eraldada.

20. Karistuse mõistmine ja selle pikkuse määramine on hinnanguline ja selle määr sõltub

paljuski sellest, kuidas kohus tajub süüdistatavat. Praegu leiab kohus, et on vajalik määrata

Aleksandr Kossarevile kontrollnõuded, et süüdistatav mõistaks vastutust mis tal teo

toimepanemise eest lasub. Kohus nendib, et ei saanud paraku selgeks, kuidas sai selline konflikt

tekkida inimeste vahel, kes on pikalt koos elanud ja kellel ei ole varasemalt probleeme olnud.

Kohtuistungil ei olnud Aleksandr Kossarev võimeline aset leidnud sündmusest rääkima, seega

ei saa hinnata, kas ta on antud olukorra enda jaoks täielikult läbi mõelnud ja toime pandud teo

raskust ikkagi mõistnud. Käitumiskontrollile allumine aitab tal seda kindlasti teha. Lisaks on

kohtu

hinnangul

vajalik

süüdistatavale

määrata

lisakaristusena

kohustus

osaleda

sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Sobilikus programmis osalemine aitab

samuti Aleksandr Kossarevil oma tegu läbi mõelda, teha sellest olulised järeldused ning

edaspidi elada seadusekuulekalt.

21. Seega leiab kohus, et Aleksandr Kossarevi puhul tuleb vangistus KarS § 74 lg 1, 3 alusel

jätta tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks kaks aastat ja kuus kuud. KaS § 75 lg 1

sätestatu kohaselt tuleb süüdistataval alluda käitumiskontrollile. Arvestades toime pandud

kuriteo iseloomu ja vältimaks tulevikus vihast tingituna uute kuritegude toimepanemist, on

vajalik määrata süüdistatavale KarS §-st 75 lg-st 2 p-st 8 tulenev lisakohustus osaleda

sotsiaalprogrammis, mille määrab talle kriminaalhooldaja.

IV Tsiviilhagi

22. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on käesolevas kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi

süüdistatava Aleksandr Kossarevi vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kannatanu on tsiviilhagis märkinud, et soovib Aleksandr Kossarevi vastu esitada materiaalse

kahjutasu nõude summas 1762,98 eurot. Kahjud on tekkinud süüdistatava poolt kannatanu

peksmise tagajärjel, s.o erinevad purunenud ja verega määrdunud esemed, saamata jäänud

töötasu ning ravi- ja sõidukulud. Samuti on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kohtule esitatud

tsiviilhagis märkinud, et ta soovib esitada Aleksandr Kossarevi vastu mittevaralise kahju nõude

summas 3000 eurot. Kannatanu sõnul kompenseeriks see summa tema pikaaegse ravi ja annaks

võimaluse enda ja oma tervise eest hoolitseda. Kannatanu lisas istungil, et on toimunu tõttu

kaotanud rahuliku pereelu ja probleemid on tingitud just tema psüühilise seisundi pärast.

23. Kohtule on varalise kahju nõude kinnitamiseks esitanud erinevad tõendid. Raviga seotud

kulusid tõendavad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank pangakonto väljavõtted.

Erinevatele apteekidele on tehtud väljamakseid kogusummas 57 eurot ja 52 senti. OÜ Jõgeva

Apteegid arvest nähtub, et kannatanu on soetanud endale kaelatoe. Kannatanule kuulunud vara

purunemise või verega määrdumisega tekkinud kahjude suurust tõendavad väljatrükid

erinevatelt internetilehekülgedelt, mis näitavad asjade keskmist väärtust. Kannatanu sõidukulu

tõendavad AS Swedbank konto väljatrükk (16.07.2021 Elron Tallinn tehtud maksed

kogusummas 13,7 eurot), Eesti Liinirongid AS 18.08.2021, 19.08.2021, 23.08.2021,

24.08.2021 ja 01.09.2021 arved, e-kirja teel edastatud fotod Eesti Liinirongid AS 16.09.2021

ja 23.09.2021 arvetest, xxxxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank pangakontode väljavõte (nähtuvad

maksed Eesti Liinirongid AS-le). Samuti on hagile lisatud AS SEB Pank pangaautomaadi

väljatrükid Eesti Haigekassa poolt tehtud väljamaksete kohta. Kannatanu jäi 25.05.2022

toimunud kohtuistungil esitatud tsiviilhagi juurde.

24. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või

süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või mittevaralist

kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt VÕS §-st 127 lg-st 4 peab isik

kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

25. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

Tulenevalt VÕS § 128 lg-st 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata

jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

26. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Tulenevalt VÕS §-st 1045 lg-

st 1 p-st 2 on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega tekitati kannatanule kehavigastus või

tervisekahjustus.

27. Süüdistatav Aleksandr Kossarev ennast süüdi tunnistanud ja nõustunud kannatanu esitatud

tsiviilhagiga osas, mis puudutab varalise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitamisega

süüdistatav ei nõustu. Kohtuistungil ütles süüdistatav, et mittevaralise kahju summa on suur ja

temal sellist raha kusagilt võtta ei ole. Aleksandr Kossarev lisas, et kui tal see raha olemas oleks,

siis ta võiks selle maksta, aga tal ei ole sellist raha.

28. Esmalt annab kohus hinnangu varalise kahju osas. Hagiavaldustes kirjeldatud varalise

kahju näol on tegu otsese varalise kahju ja saamata jäänud tuluga VÕS § 128 lg-te 2, 3 ja 4

mõttes, hõlmates praegusel juhul kahju tekitamisega seoses asjade hävimisest tekkinud kulu ja

saamata jäänud tulu. Kannatanu on temale õigusvastaselt tekitatud varaliseks kahjuks pidanud

erinevate esemete purunemist, verega määrdumist, saamata jäänud töötasu ning sõidu ja

ravikulusid. Antud juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule on varalise kahju põhjustanud

süüdistatav oma tahtliku kuritegeliku käitumisega. Süüdistatav lõi kannatanut mitmeid kordi

taburetiga, proovis viimane põgeneda, kuid süüdistatav lükkas teda, misjärel kukkus kannatanu

voodile. Aleksandr Kossarev jätkas kannatanu peksmist, kui viimane voodil lamas, mille

tagajärjel purunes voodi ning kannatanule tekitatud haavadest erituva vere tõttu, määrdusid talle

kuuluv tekk, padi, voodipesu ja päevatekk. Kannatanu peksmise käigus purunesid viimase käel

ja kaelas olevad ehted. Süüdistatava poolt toime pandud teo tagajärjel vajas kannatanu

tervenemiseks ja enesetunde parandamiseks erinevaid ravimeid, tal tuli mitmeid kordi sõita

ühest linnast teise arsti vastuvõtule, millega tekkisid mitmed sõidukulud. Haiguslehel viibimise

tõttu lõpetati kannatanu tööleping, mistõttu vähenes suuresti ka tema sissetulek. Kohtu

hinnangul on kannatanu esitanud asjakohased tõendid oma varalise kahjunõude tõendamiseks.

Nimetatud tõendid on kohus eelnevalt välja toonud ning kohtul puudub alus kahelda kannatanu

esitatud tõendite õiguspärasuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb Aleksandr Kossarevilt välja mõista

VÕS §-de 1043, 1045 lg 1 p 2, 130 lg 1 ja KrMS § 310 lg 1 alusel kannatanu kasuks varaline

kahju

summas

1762,98

eurot,

mis

tuleb

Aleksandr

Kossarevil

kanda

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxarveldusarvele, milline tuuakse välja kohtuotsuse resolutiivosas.

29. Lisaks esitas kannatanu enda hagis mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 3000

eurot. Käesolevat nõuet peab kohus põhjendatuks osaliselt ja seda summas 2000 eurot. Seega

rahuldab kohus kannatanu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osaliselt ja seda

alljärgnevatel põhjustel.

30. VÕS 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule

kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest,

sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Tulenevalt VÕS

§-st 134 lg-st 5 tuleb kohtul mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada rikkumise

raskust ja ulatust, kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

31. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul

ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Antud hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus,

mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Riigikohus on lahendis 3-2-1-34-05 leidnud, et

mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele

kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Kannatanu kasuks mittevaralise kahju

tekitamise eest väljamõistetava hüvitise suuruse hindamisel võtab kohus arvesse

väljakujunenud kohtupraktikat (vt selle kohta Riigikohtu õigusteabe osakonna kohtupraktika

kordusanalüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018. – 2020. aastal“

– mille kohaselt kehalise väärkohtlemisega põhjustatud kahjuhüvitise nõuded jäid vahemikku

50 – 2000 eurot ning keskmiselt oli nõude suuruseks 588 eurot). Arvesse võetava kohtupraktika

puhul on oluline arvestada, et praktika oleks võrreldav ja kui kaua on möödunud võrdluseks

olevast kohtupraktikast.

32. 2018. aastal mõistis Harju Maakohus üldmenetluses arutatud kriminaalasjas nr 1-17-3167

kannatanu kasuks mittevaralise kahjuna välja 800 eurot. Eelnimetatud kriminaalasjas peksis

süüdistatav kannatanut pea ja näo piirkonda, põhjustades kannatanule peaajuvapustuse, ninaluu

murru, parema silmakoopa põhja murru, põrutushaava silmalaul, näo parema poole turse ja

kahe lõikehamba murru. Kohus leidis, et kogu sündmus oli traumeeriv, kannatanu ei näinud

sellise lõpuga konflikti ette ega ei olnud võimeline end ka kaitsma. Arvestades kannatanu

tervisekahjustuse raskust ja sellest tingitud üleelamisi oli kohtu hinnangul põhjendatud

mittevaralise kahju hüvitamine.

33. Kriminaalasjas nr 1-18-3095 lõi süüdistatav kannatanut korduvalt rusikaga näkku,

põhjustades kannatanule peaajupõrutuse, silmaümbruse lahtise haava ja hematoomid mõlema

silma ümber. Antud kriminaalasjas esitas kannatanu mittevaralise kahjunõude summas 3000

eurot, mille Viru Maakohus rahuldas osaliselt ja mõistis kannatanu kasuks välja 1000 eurot.

Kohus leidis, et antud asjas on hüvitise suuruse määramisel oluline arvestada tekitatud

vigastuste raskust ja sellega tekitatud valu, kannatuste suurust, rikkumise raskust ja ulatust ning

vigastusega kaasnenud elukvaliteedi langust, võttes seejuures arvesse ka eelnevat

kohtupraktikat.

34. Lühimenetluses tegi Harju Maakohus otsuse kriminaalasjas nr 1-18-4049 aastal 2019 ja

2020. aastal otsuse nr 1-20-982, millest esimesel puhul määrati hüvitise suuruseks 2000 eurot,

kuna süüdistatav lõi kannatanut joogiklaasiga põse vastu, tekitades lahtise haava, mis vajas

kirurgilist õmblemist ja jättis näole armi. Teises kriminaalasjas mõisteti hüvitiseks 1500 eurot,

sest süüdistatav peksis korduvalt oma elukaaslast, põhjustades mitmeid erinevaid näopiirkonna

vigastusi. Mõlema kriminaalasja puhul tekitas süüdistatav kannatanule vigastusi, mis

põhjustasid kannatanule emotsionaalseid kannatusi ja mõjutasid tema elukvaliteedi langust.

35. Sarnase sisuga lahendeid on palju, kuid kohus tõi välja mõned sellised, kus välja mõistetud

mittevaralise kahju summad olid ühed suuremad. Tavapäraselt jäävad välja mõistetavad

summad vahemikku 200 – 500 eurot.

36. Käesolevas kriminaalasjas on igakülgselt tõendamist leidnud, et 12.06.2021 kella 14.20

paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteris xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa kallaletungi käigus

sai kannatanu järgmiseid vigastusi:

37. Kohus tõdeb, et praktikat mittevaralise kahju hüvitise määramisel on palju ja summad on

väga erinevad. Samas on välja mõistetud summad tagasihoidlikumad ja suuri summasid

mittevaralise kahju puhul on välja mõistetud raskemates asjades. Nagu kohus ka eelnevalt välja

tõi, on keskmiseks hüvitise määraks 588 eurot, kuid see põhineb 2018. – 2020. aasta

kohtupraktikal. Käesolevas kriminaalasjas võtab kohus hüvitatava summa määramisel arvesse

ka asjaolu, et elu on läinud kallimaks, olenevalt asjadest on hinnad mõningal juhul tõusnud

isegi kaks korda. Arvestades lisaks eeltoodule kohtuotsuse p-s 31 välja toodud põhimõtteid

(mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele

kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele, kohtupraktika puhul on oluline arvestada,

et praktika oleks võrreldav ja kui kaua on möödunud võrdluseks olevast kohtupraktikast) ja teo

asjaolusid (äkkviha ootamatus kannatanule ja sellest tulenev hingeline trauma ja kestev

hirmutunne, mitmed vigastused, pikaajaline ravi ja stress sellest, tavapärase elukorralduse

hävinemine) leiab kohus, et 2000 eurot on õiglane summa mittevaralise kahju hüvitisena.

V Lähenemiskeeld

38. Tulenevalt KrMS § 3101 lg-st 1 võib kohus VÕS § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude

isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu

tähtajaga kuni kolm aastat.

39. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtumääruse nr 3-2-1-91-14 punktis 17 märkinud, et

lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et

lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt

proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu

võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust ning kaaluda

ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning

teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile.

40. Kohtuistungil selgitas kannatanu, et soovib, et Aleksandr Kossarevi suhtes kohaldatakse

lähenemiskeeldu. Nähes süüdistatavat tekib tal suur hirm ja stress. Kuna kannatanu ja

süüdistatav elavad samas linnas, mis ei ole väga suur, siis on kannatanu hinnangul suur

tõenäosus, et ta võib süüdistatavaga kohtuda. Kannatanu soovib, et Aleksandr Kossarev ei

tuleks tema juurde, kui viimane teda linnas näeb, kuna ta kardab süüdistatavat. Samas tunnistas

kannatanu kohtuistungil, et seni ei ole süüdistatav temaga mingisugust kontakti otsinud ja tema

juurde tulnud. Nad kohtusid vaid siis, kui kannatanu käis koos oma tütrega Aia tänaval asuvas

korteris enda asjadel järel ja on suhelnud omavahel juristide kaudu.

41. Kohtu hinnangul on lähenemiskeelu seadmine võimalik olukorras, kus kellegi õiguseid on

rikutud ja selline rikkumine on korduv või kui õiguste rikkumine tulevikus on tõenäoline.

Käesoleval juhul on süüdistatav kannatanu suhtes toime pannud isikuvastase kuriteo, kuid

antud juhul on tegemist esmakordse õigusrikkumisega süüdistatava poolt. Samuti ei nähtu

kohtule esitatud materjalidest, et süüdistatav oleks üritanud pärast kuriteo toimepanemist

kannatanule läheneda või temaga muul moel kontakti leida. Kohtu hinnangul on

kriminaalhooldus piisav selleks, et süüdistatav käituks selliselt, et ta rohkem oma tegevusega

kannatanule muret ei tekita.

VI Asitõendid ja menetluskulud

42. Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaat 12.06.2021 Häirekeskuse

kõnesalvestisega ja DVD-plaat 12.06.2021 patrulli vormikaamera salvestisega. KrMS § 126 lg

3 p 1 alusel jätta eelnimetatud CD ja DVD plaat kriminaaltoimiku juurde.

43. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt

ekspertiiside teostamisega seotud kulud, süüdistatava kohtueelses menetluses määratud

kaitsjale makstud õigusabi kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS §

175 lg 1 p 3 kohaselt on käesolevas asjas menetluskuluks isiku kohtuarstliku ekspertiisi

tegemisega tekkinud kulu. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud ekspertiisi

maksumus on 87 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks ka määratud kaitsjale

makstud tasu. Kohtueelses menetluses määrati Aleksandr Kossarevile riigi õigusabi korras

kaitsjaks vandeadvokaadi abi Aivar Kello. Kaitsjale on välja makstud tasu ja kulude katteks

713,88 eurot.

44. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse

määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga

töötamise korral on 654 eurot ning seda alates 01.01.2022, s.t teise astme kuriteo

toimepanemise eest on sundraha 981 eurot.

45. Kohus leiab, et arvestades isiku menetluskulude suuruse tasumise kohustust, samuti

kannatanule

tsiviilhagi

tasumise

kohustust,

siis

on

põhjendatud

väljamõistetud

menetluskulusid, kogusummas 1778 eurot ja 88 senti, KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda ühe aasta

jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

Kohtunik