2-18-12360/104 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Mai Grauberg, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.06.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-12360

Kohtuasi

Pan-Estonian OÜ hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali

vastu

kindlustushüvitise

ja

viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.11.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AB

“Lietuvos

draudimas“

Eesti

filiaali

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

485 053.27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Pan-Estonian OÜ (registrikood 12391419),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik

Kostja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood

12831829), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus

Kattel

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 10.05.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Osas, milles Riigikohus saatis tsiviilasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule, tuleb

maakohtu otsus tühistada osaliselt. Hagi kuulub põhivõla osas täiendavalt

rahuldamisele 12 843.68 euro ulatuses, samuti sellelt arvestatava viivise osas.

2. Mõista AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt täiendavalt välja Pan-Estonian OÜ

kasuks põhivõlgnevus 12 843.68 eurot ja sellelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras alates 17.08.2018 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

3. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

4. Menetluskulud maakohtus ning apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlustes jäävad

83% ulatuses hageja ja 17% ulatuses kostja kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pan-Estonian OÜ (hageja, kindlustusvõtja) esitas 17.08.2018 Harju Maakohtule AB

“Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (kostja, kindlustusandja) vastu hagi, milles palus mõista

välja põhivõlgnevuse 481 284.44 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

29 358.35 eurot ja edasi viivise protsendina põhinõudest selle täieliku tasumiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt kuulub hagejale Harju maakonnas Kose vallas Kolu

külas Põlluaasa kinnistu (edaspidi kinnistu), millel asub tootmishoone (hoone, ehitis). Hageja

ja kostja sõlmisid 17.02.2016 kindlustuslepingu perioodiks 01.03.2016 kuni 28.02.2017, hoone

oli kindlustatud summale 2 320 000 eurot. 25.10.2016 toimus kinnistul tulekahju, mille käigus

sai hoone kahjustada. Taastamistööd toimusid 04.01.2018 sõlmitud töövõtulepingu alusel 2018.

a I ja II kvartalis. Kohtueelselt tasus kostja hagejale 29.11.2016 pakkumise alusel

kindlustushüvitist 688 948.50 eurot.

3. Mh nõudis hageja hüvitist kokku 161 297 eurot seoses ehitustööde kallinemise alusel

võrreldes 29.11.2016 hinnapakkumise tegemise ajal ja tööde tegeliku tegemise ajal. Hageja tõi

välja, et ehitustööd kallinesid järgmistel põhjustel: 1) 29.11.2016 pakkumine ei sisaldanud kõiki

vajalikke töid; 2) osade pakkumises sisaldunud tööde maht ei vastanud taastamistööde käigus

ilmnenud tegelikele vajalikele mahtudele; 3) ehitushinnad olid võrreldes pakkumise tegemise

ajaga 2018. a I poolaastal märkimisväärselt tõusnud (t I kd 166 pöördel, punkt 29).

Kindlustusandja lähtus hüvitise määramisel nimetatud OÜ Silindia Ehitus pakkumisest.

4. 31.01.2020 määrusega lõpetas maakohus hagist osalise loobumise alusel menetluse põhivõla

46 812.70 euro nõude osas.

5. Maakohus rahuldas 24.11.2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

täiendava kindlustushüvitise 449 123.40 eurot koos nii juba sissenõutavaks muutunud kui

tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisega ning jaotas menetluskulud. Mh rahuldas maakohus

hagi osas, milles hageja nõudis hüvitist 161 297 eurot seoses ehitustööde kallinemisega.

6. Mh asus maakohus seisukohale, et asjatundja PP arvamusest ei nähtu, millist metoodikat on

ehitushindade kallinemise arvestamisel kasutatud, mistõttu ei saa seda pidada usaldusväärseks.

Samuti ei ole asjatundja PP ütlused usaldusväärsed, sest tema väitel ei ole ehitustöö keskmist

turuhinda olemas. Kooskõlas kindlustuslepingu üldtingimuste punktiga 15.8 ei saa

taastamisväärtust hinnata tulekahjueelse olukorra hindamise kaudu. Tegelik kulu selgub kõigi

taastamistööde teostamise käigus, mida tuleb hinnata projekteerimis- ja ehitustööde kohaliku

keskmise turuhinna järgi. Käsitledes kulutusi, mille üle pooled vaidlesid, märkis kohus

järgmist. Hageja viitas büroohoone fuajees olevate kabinettide EI30 tulepüsivusega seinte

ehitamise kulu hüvitamise vajadusele 16.10.2017. Tegemist ei ole tuleohuklassi muutmisega

seotud nõudega, vaid selle töö tegemise vajadus tuleneb siseministri 30.03.2017 määrusega

nr 17 kehtestatud „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 45 lõikes 2 sätestatud nõudest.

Tegemist oli töödega, millised hageja oleks pidanud igal juhul teostama, et viia ehitis

vastavusse tuleohutusnõuetega. Samuti on katlaruumi paiskpinna ja selle paigalduse kulu

põhjendatud, sest katla tootja juhistest tuleneb paiskpinna rajamise vajadus. Soklipaneelid olid

kinnitatud postide külge ja postid oli vaja lammutada, mistõttu ei olnud soklipaneele võimalik

säilitada ja nende osaline asendamine ei olnud mõistlik ega otstarbekas. Pinnasetööd ja

välisehitiste kahjustuste likvideerimine on põhjendatud kulu, sest hüvitada tuleb ka kahju, mis

tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena. Kuivõrd ehitusmaksumuse

suurenemine oli vältimatu, on ka hoone ehitustööd, avatäited, viimistlustööd, tehnosüsteemid

ja projekti üldkulud põhjendatud. Samuti oli ventilatsiooniajam kahjustunud ja kostja ei ole

tõendanud, et kompressor ei oleks hoone osa.

7. Kostja vaidlustas 28.12.2020 kaebusega maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ja palus jätta

hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse alusel tühistas ringkonnakohus

14.04.2021 otsusega maakohtu lahendi osaliselt. Ringkonnakohtu jõustunud otsusega jäi hagi

läbi vaatamata põhivõla 14 651.66 euro ja sellelt nõutava viivise osas ning hagi rahuldati

põhivõla 66 924.21 euro ja sellelt nõutava viivise osas. Samuti jaotas ringkonnakohus

menetluskulud.

8. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kaebuse hageja, kes palus jätta jõusse maakohtu otsuse,

v.a osas, milles hagi jäi läbi vaatamata.

9. Riigikohus tühistas 21.12.2021 otsusega ringkonnakohtu otsuse osas, millega oli jäetud

rahuldamata hageja nõue ehitushinna kallinemisel põhineva kindlustushüvitise ja sellelt

arvestatava viivise saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas ning saatis uueks

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

10. Riigikohus tõlgendas võlaõigusseaduse (VÕS) § 479 lõiget 1 koosmõjus § 476 lõikega 1 ja

leidis, et kindlustusandjal tuleb hüvitada ka võimalik ehitushindade (ehitusmaterjali ja -tööde

hindade) tõus, mille tõttu kindlustushüvitis ei kataks samaväärse ehitise tegelikke taastamise

kulusid. Vastasel juhul ei hüvitaks kindlustusandja kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kogu

kahju. Riigikohus andis ringkonnakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 693 lõike

2 kohase kohustusliku suunise, et asja uuel lahendamisel tuleb apellatsioonikohtul hinnata, kas

hageja nõutud ehitise taastamise kulud, mis olid väidetavalt tingitud ehitushindade

kallinemisest, olid mõistlikud ja põhjendatud. Seejuures ei saa enam olla vaidlust, et hageja

asus ehitist taastama mõistliku aja jooksul ja et selle aja jooksul toimunud ehitushindade tõusu

riski ei ole kooskõlas kindlustusõiguses kehtiva hüvitamispõhimõtte ja kahju hüvitamise

eesmärgiga jätta kindlustusvõtja kanda.

11. Hageja jäi peale Riigikohtu lahendit varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde ja

leiab, et asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht, kas hagiavalduses

esitatud tabelis (t I kd lk 3 pöördel) esitatud tööde/materjalide hinnavahed võrreldes Silindia

Ehitus OÜ 29.11.2016 pakkumisest nähtuvat hinda ja 2018. a ilmnenud tegeliku kulu vahe

157 157 eurot kohaselt on põhjendatud ja vajalik. Korrigeeritud tabelis (t III kd lk 193) on

hageja seejuures arvestanud, et esmases tabelis olnud projekteerimistööde hinnavahe 13 384

eurot jäi ringkonnakohtu 14.04.2021 otsusega rahuldamata ja Riigikohus nõustus sellega; et

pinnasetööde ja välisehitiste kulu suurenemisest 11 713.10 eurost on jõustunud kohtulahendiga

rahuldatud 1800 eurot ja hoone ehitustööde hinnavahest 123 899.30 eurost on jõustunud

kohtulahendiga rahuldatud 2340 eurot. Lisaks kuulub läbi vaatamisele viivisenõue VÕS § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 17.08.2018 kuni põhinõude täieliku

täitmiseni.

12. Kostja on seisukohal, et 2016. a ehitushindades tasutud hüvitist tuleb suurendada

proportsionaalselt ehitushinnaindeksi tõusuga ning tulemile liita varjatud kahjustuste

maksumus. Maakohtus esitatud tõendite järgi kallines Statistikaameti ehitusmaksumuse

muutust väljendav sarnaste hoonete ehitushinnaindeks perioodil 2016. a IV kvartal kuni 2018.

a II kvartal 2,1%. Ehitushinna kallinemise ulatusele vastava nõudesumma leidmiseks tuleks

lisada hageja 04.04.2022 tabeli veeru „OÜ Silindia Ehitus pakkumine“ summale 611 604 eurot

2,1% (611 604 x 2,1% = 624 447.68), mis teeb ehitushinna kallinemiseks 624 447.68 - 611 604

= 12 843.68 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja

materjalidega, leiab, et menetletavas osas on kostja 28.12.2020 apellatsioonkaebus põhjendatud

osaliselt. Võrreldes seni Riigikohtu otsuse alusel jõustunud ringkonnakohtu 14.04.2021

lahendiga kuulub hagi täiendavalt rahuldamisele põhivõlgnevuse 12 843.68 euro ja sellelt alates

17.08.2018 kuni täieliku tasumiseni arvestamisele kuuluva viivise osas (TsMS § 657 lõike 1

punkt 2). Samuti jaotab ringkonnakohus menetlusosaliste kulud kõigis kohtuastmetes (TsMS

§ 173 lõiked 2, 3).

14. Ringkonnakohus lähtub TsMS § 693 lõikest 2, mille kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud

seisukohad õigusnormi tõlgendamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.

Samuti TsMS § 457 lõikest 1, mille kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele

kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel

asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 456 lõike 1 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui

seda ei saa ena vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

15. Harju Maakohtu 24.11.2020 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2021 otsus on

jõustunud osas, millega: 1) jäi hagi läbi vaatamata põhivõlgnevuse 14 651.66 euro ja sellelt

arvestatud viivise väljamõistmiseks; 2) jäi hagi rahuldamata põhivõlgnevuselt viivise saamiseks

perioodi 17.10.2017 kuni 16.08.2018 eest; 3) rahuldati hagi põhivõlgnevuse 66 924.21 euro ja

sellelt arvestatud viivise alates 17.08.2018 osas. Lisaks on jõustunud Harju Maakohtu

31.01.2020 määrus, millega lõpetati hagist loobumise alusel menetlus põhivõla 46 812.70 eurot

väljamõistmiseks.

16. Riigikohtu 21.12.2021 lahendi resolutsiooni punktist 1 nähtuvalt tühistati ringkonnakohtu

14.04.2021 otsus mh osas, millega oli jäänud hagi rahuldamata ehitushinna kallinemisel

põhineva kindlustushüvitise osa ja sellelt arvestatava viivise saamiseks. Resolutsiooni punkti 2

kohaselt muus osas (v.a ka menetluskulude jaotus) jäi ringkonnakohtu otsus muutmata, seega

muus osas on hagi lahendatud jõustunud kohtulahendiga. Poolte vahel on erinev arusaam

sellest, millises osas Riigikohus ringkonnakohtu 14.04.2021 otsuse tühistas. Hageja on

seisukohal, et senini on menetluses OÜ Silindia Ehitus 29.11.2016 hinnapakkumise ja vastavate

tööde tegemisele 2018. a I poolaastal tegelikult kulunud summade vahe 157 157 eurot (v.a

senise kohtumenetluse käigus juba rahuldamata jäänud projekteerimise kulu 13 384 eurot,

osaliselt rahuldatud ettevalmistustööde kulust 1800 eurot ja hoone ehitustöödest 2340 eurot

(esmane tabel hagiavalduses t I kd lk 3 pöörel; korrigeeritud tabel t III kd lk 193)). Seejuures

arvestab hageja hinnavahena kahe hinnapakkumise (29.11.2016 ja 04.01.2018) vahet. Kostja

on seisukohal, et ringkonnakohtu poolt rahuldamata jäänud hüvitise osast tühistati vaid see, mis

vastab ehitushindade üldisele tõusule ajavahemikus hinnapakkumisest kuni tööde tegeliku

tegemiseni.

17. Kolleegium on nõustub hagejaga osaliselt ja leiab, et hagi on täiendavalt põhjendatud kostja

poolt apellatsioonimenetluses õigeks võetud ulatuses.

18. Riigikohtu lahendi põhjenduste punktist 11 nähtuvalt ei nõustunud kõrgem kohus VÕS

§ 479 lõiget 1 koosmõjus § 476 lõikega 1 tõlgendades ringkonnakohtuga selles, et ehitise

taastamise maksumust tuleb hinnata vahetult juhtumi aja seisuga ja et ehitushindade võimalikku

suurenemist juhul, kui taastamist alustatakse mõistliku aja jooksul, ei hüvitata. Ringkonnakohus

oli 14.04.2021 lahendi punktides 15 ja 16 asunud erinevalt maakohtust seisukohale, et vajalikku

ja põhjendatud taastamise maksumust tuleb hinnata vahetult kindlustusjuhtumi toimumise aja

seisuga. Riigikohus selgitas, et ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas hageja nõutud ehitise

taastamise väidetavad tegelikud kulud, mis olid hageja väitel tingitud ehitushindade

kallinemisest, olid mõistlikud ja vajalikud, võttes aluseks, et põhjendatud on lähtuda sellest, et

hageja asus ehitist taastama mõistliku aja jooksul. Muus osas (mis ei puuduta ehitushindade

kallinemist tingitud kulusid) nõustus Riigikohus, et ringkonnakohus tuvastas põhjendatult, miks

üks või teine kulutus tuleb või ei tule hüvitada (Riigikohtu lahendi punkt 12).

19. Eeltoodust tulenevalt tuleb seega asja uuel lahendamisel ringkonnakohtul võtta seisukoht,

kas apellatsioonkaebuse väited on põhjendatud osas, milles maakohus rahuldas hagi nende

põhjendatud ja vajalike taastamiskulude osas, mis selgusid (tekkisid) väidetavalt peale

29.11.2016 hinnapakkumist. Kostja võttis praeguses apellatsioonimenetluses hagi õigeks osas,

mille võrra olid ehitushinnad 2018. aastaks kallinenud võrreldes 2016. a pakkumise tegemise

aja seisuga vastavalt Statistikaameti ehitusmaksumuse muutust väljendavale sarnaste hoonete

ehitushinnaindeksile perioodil 2016. a IV kvartal kuni 2018. a II kvartal 2,1%, s.o 611 604 x

2,1% = 624 447.68, mis teeb ehitushinna kallinemiseks 624 447.68 - 611 604 = 12 843.68

eurot. TsMS § 440 lõikest 1 tulenevalt on kohus õigeksvõtuga üldjuhul seotud ja peab hagi

rahuldama

sõltumata

sellest,

kas

kohtu

arvates

on

hageja

nõue

põhjendatud

(Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2017, lk 1038).

Praegusel juhul on kostja väidetud hinnaindeks tõendatud maakohtus esitatud statistikaameti

andmetega (t II kd lk 126-126 pöördel). Seega selles osas kuulub hagi täiendavalt

rahuldamisele.

20. Muus hageja poolt väidetud osas hagi täiendavaks rahuldamiseks kolleegiumi arvates alust

ei ole. Hageja on esile toonud, et põhjendatud ja vajaliku taastamistööde kallinemise kulud on

esitatud tema esimeses tabelis hagiavalduse punktis 22 (tabel 2; korrigeeritud 01.06.2022

menetlusdokumendis). Maakohtu otsuse punktist 50.3 nähtub, et kohus rahuldas hageja nõude

varalise kahju väljamõistmiseks summas 374 961.01 eurot, eristamata seejuures, millises

ulatuses

rahuldas

sellest

tabelist,

mis

on

hageja

nõude

aluseks

praeguses

apellatsioonimenetluses, nähtuvate summade osas. Kuna hageja maakohtu otsust hagi

rahuldamata osas ei vaidlustanud, võrdleb kolleegium järgnevalt maakohtu ja ringkonnakohtu

14.04.2021 otsuse põhjendusi, et tuvastada, millises osas vähendas ringkonnakohus maakohtu

poolt väljamõistetud hüvitist sel alusel, et hindas taastamise maksumust kindlustusjuhtumi

toimumise aja seisuga.

21. Maakohus rahuldas otsuse punktis 50.4 avatäidete real nimetatud kulust 4255 + 4255 +

6885 = 15 395 eurot, käsitledes avatäidetena büroohoone fuajees olevate bokside tulekindlaid

seinu. Maakohtu poolt viidatud tõendist (t I kd lk 40) nähtuvalt oli tegemist kuluga, mis

29.11.2016 hinnapakkumises ei sisaldunud. Ringkonnakohtu otsuse punktist 22.2 nähtuvalt

tühistati maakohtu otsus selles osas, kuid Riigikohus on oma lahendi punktis 12 toonud esile,

et nõustub ringkonnakohtuga, kuna tegemist on kuluga, mis ei ole põhjuslikus seoses

kindlustusjuhtumiga. Seega on selle kulu osas jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et

kahjuhüvitise väljamõistmise eeldus ei ole täidetud ja hagi rahuldamisele ei saa kuuluda.

Samale menetluslikule järeldusele tuleb asuda maakohtu otsuse punktides 50.5-50.7 ja 50.10

rahuldatud kulude (büroohoone II korrusele E130 tulepüsivusega vahelae ehitamine; büroo- ja

tootmishoone ristuvates nurkades soojustuse asendamine villaga; katlaruumi paiskpinnad ja

nende paigaldamine; muud kulud) puhul, mille osas otsuse tühistamisega ringkonnakohtu poolt

Riigikohus viitega ringkonnakohtu otsuse punktile 22.2 nõustus. Põhjenduste punktides 50.11-

50.14 leidis maakohus, et hagi on põhjendatud ventilatsiooniajamiga, kompressoriga, muude

töödega ja betoonitöödega seotud kulude osas. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse selles

osas (põhjenduste punktid 23.1-23.3) ja Riigikohus nõustus sellega. Seega selles osas on ka

kohtuotsus jõustunud.

22. Põhjenduste punktides 50.16 ja 50.17 rahuldas maakohus viimistlustööde nimetuse all

fermide lisakahjustuste ilmnemise tõttu taastamiskulude suurenemise tõttu tekkinud hinnavahe,

leides, et täiendavas mahus kontori katuse fermide taastamine oli põhjendatud ja see tõi kaasa

vajaduse asendada kõik see, mis oli nende küljes. Maakohus rahuldatud hagiosa summaliselt

välja ei toonud. Ringkonnakohus tühistas otsuse 1015.50 euro osas (plaatimise kulu) ja rahuldas

hagi 10 572.10 euro ulatuses (punkt 22.3 viimane lõik). Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga

(punkt 12 esimene lõik). Seega ka selles osas on kohtuotsus jõustunud.

23. Põhjenduste punktis 50.18 rahuldas maakohus hagi ehituse käigus tellitud ja muudetud

tööde osas (lisandunud tõsteuks, automaatika vahetus, elektrikaablite korrastamine jne), mille

osas ringkonnakohus samuti otsuse tühistas (punkt 23.4-24) ja millega Riigikohus põhjenduste

punkti 12 teises lõigus nõustus. Seega ka selles osas on kohtuotsus jõustunud.

24. Põhjenduste punktis 50.8 leidis maakohus, et ettevalmistustööde raames soklipaneelide

säilitamine ei olnud võimalik ja need tulnuks igal juhul asendada. Maakohus ei nimetanud

rahuldatud kulutuse suurust, kuid hagiavaldusest nähtuvalt on nõutavaks hinnavaheks

19 187.50 eurot. Hageja tõi maakohtus esile, et vajadus kõigi soklipaneelide asendamiseks

ilmnes ehitustööde käigus, kui ehitaja keeldus kahjustatud paneelide kasutamisest.

Ringkonnakohus tühistas selles osas otsuse, tuues esile, et 06.12.2016 ekspertiisi kohaselt

puudus vajadus soklipaneelide ja postide lammutamiseks (punkt 21.2). Selles osas ei ole

Riigikohus nõustumist apellatsioonikohtuga väljendanud. Kuna nõude põhjendustest nähtuvalt

on tegemist kuluga, mille järgi vajadus ilmnes väidetavalt taastamistööde käigus, on tegemist

praeguse apellatsioonimenetluse nõude osaga ja kolleegium lahendab selle uuesti.

25. Maakohus rahuldas nõude põhjendusega, et kuigi kostja väidetel ei olnud soklipaneelide

täielik asendamine vajalik, nõustub kohus hagejaga, et kuna soklipaneelid on kinnitatud postide

külge ja postid oli vaja lammutada, ei olnud soklipaneele võimalik säilitada. Maakohus luges

TS selgitusega tõendatuks, et soklipaneelide osaline asendamine ei olnud mõistlik ega

otstarbekas ning need tulnuks igal juhul asendada täielikult. Apellatsioonkaebuses heitis kostja

maakohtule ette TS, kes kahjustustega koha peal ei tutvunud, arvamuse eelistamist teise

asjatundja HK arvamusele, kes leidis, et soklipaneelide ja postide täiemahuliseks

lammutamiseks puudus vajadus tulekahjustuste puudumise tõttu.

26. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited on põhjendatud ning

maakohtu otsus soklipaneelide säilitamise asemel nende asendamisega tekkinud kulu

väljamõistmiseks tuleb tühistada menetlusõiguse normide (TsMS § 232 lõige 1, § 442 lõige 8)

olulise rikkumise tõttu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tõendanud OÜ Silindia

Ehitus pakkumisega (t I kd lk 23-26) ja 04.01.2018 töövõtulepingu lisaks olnud

hinnapakkumisega (t II kd lk 177-191), et temal tekkisid taastamistööde tegemisel täiendavad

kulud võrreldes esmase hinnapakkumisega, mille alusel kostja väljamakstud kindlustushüvitise

arvestas. Hageja on toonud esile, et hinnatõus tekkis põhjusel, et ehitaja ei olnud nõus andma

ehitusgarantiid olemasolevate paneelide soojustusmaterjali põlengu eelse taseme taastamisele

kahe betoonikihi vahel, samuti kuuma-, vee- ja külmakahjustusi saanud paneelide pealiskihi

ilmastikukindlusele, mistõttu ei olnud soklipaneelide osaline asendamine otstarbekas ja välja

vahetati kõik paneelid (t I kd lk 61 punkt 14). Hageja tõendab asendamise vajalikkust asjatundja

TS novembris 2018 antud arvamusega (t I kd lk 168-173), kes on arvamuse lehel 9 (vastuses 6.

küsimusele) tõdenud, et lisaks selgus, et mh soklipaneelide osas olid kahjustused ja

taastamismahud oluliselt suuremad kui esialgses pakkumises. Tunnistajana andis TS ütlusi, et

ise ta kahjustatud soklipaneele ei näinud, tugines arvamuses varasema eksperdi andmetele,

ühtegi kahjustust ta koha peal näinud ei ole, on näinud taastatud hoonet (t II kd lk 194-196

pöördel). Kostja toetub vastuväidetes asjatundja HK detsembris 2016 antud arvamusele (t I kd

lk 124-135) ja 16.03.2018 täiendavatele selgitustele (samas lk 178-181). HK arvamuse

punkti 3.3.2 kohaselt eeldas asjatundja 2016. a detsembris, et muus osas, v.a telgedel 1-4, saab

olemasolevad soklipaneelid säilitada. Selgituste punkti 4.4.8 ja kokkuvõtte kohaselt on ehitaja

arvestanud soklipaneelide demontaažiga ja uute paneelidega telgedel 1-16, kuid asjatundjale ei

esitatud tehnilist infot soklipaneelide kogu mahus asendamise põhjendatuse kohta (võib arvata,

et asendamine on töövõtjale lihtsam teostada), puuduvad objektiivsed asjaolud tööde mahu

suurendamiseks. Maakohtus andis ütlusi (t II kd lk 196 pöördel – 199) ka ehitusinsener PP,

kelle ütluste kohaselt on soklipaneelid tulekahju puhul parandatavad ja muus osas kui telgedel

1-4 nende vahetamine vajalik ei olnud. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium kostjaga, et

hageja ei suutnud tsiviilkohtumenetluse jaoks vajaliku piisava veenvusega tõendada, et hoone

taastamistööde käigus ilmnes, et soklipaneelide vahetamine oli põhjendatud ja vajalik suuremas

mahus kui OÜ Silindia Ehitus pakkumises sisaldus ja mille alusel kostja kindlustushüvitise

välja maksis. Maakohus rikkus vastupidisele seisukohale asudes TsMS § 232 lõikest 1 ja § 442

lõikest 8 tulenevat kõigi kogutud ja uuritud tõendite kogumis hindamise kohustust ja kõigile

tõenditele otsuses hinnangu andmise kohustust.

27. Põhjenduste punktis 50.9 leidis maakohus, et pinnasetööde ja välisehitiste kallinemise kulu

on põhjendatud TS arvamusega selle kohta, et praktikas ei ole võimalik teostada ehitustöid

selliselt, et ehitise ümber olevat pinnast ja rajatist ei kahjustata. Taas ei nimetanud maakohus

rahuldatud kulutuse suurust, kuid hagiavaldusest nähtuvalt on hagetavaks hinnavaheks

11 713.10 eurot, kuna

29.11.2016 hinnapakkumises

see kulu puudus

täielikult.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsustuse osaliselt, leides, et 16.03.2018 ekspertiisi

selgituste alusel on tõendatud kuluks 1800 eurot (punkt 21.1). Ringkonnakohtu poolt

rahuldamata osas ei ole Riigikohus nõustumist apellatsioonikohtuga väljendanud. Kuna nõude

põhjendustest nähtuvalt on tegemist kuluga, mille järgi vajadus ilmnes väidetavalt

taastamistööde käigus, on tegemist praeguse apellatsioonimenetluse nõude osaga ja kolleegium

lahendab selle järgnevalt.

28. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka selles osas ei ole alust hagi täiendavaks

rahuldamiseks. 04.01.2018 töövõtulepingu lahutamatuks osaks oleva hinnapakkumise kohaselt

koosneb see osa hagetavast kulust järgmistest töödest: killustikaluse korrigeerimine

lammutatud betoonpõranda osas (telg C-F/1-4) 2512.70 eurot, aluspõranda killustikalus koos

tarne ja paigaldusega (telg C-F/1-4) 2250 eurot, olemasoleva sokli väljakaeve 962.50 eurot, uue

sokli tagasitäide olemasoleva materjaliga 1674.20 eurot, pinnase planeerimine maja taga 800

eurot ja sokli serva taastamine betooniga asfaldi osas koos tarne ja paigaldusega 3513.70 eurot

(t I kd lk 46-46 pöördel). Jõustunud ringkonnakohtu otsusega on sellest rahuldatud 1800 eurot,

mis vastavalt 16.03.2018 HK täiendavatele selgitustele moodustas kulu soklipaneelide

osaliseks asendamiseks vajalikele kaeve- ja asfalteerimistöödele (t I kd lk 180, punkt 4.4.4).

Maakohus rahuldas hageja nõude täielikult, tuginedes TS selgitusele, et praktikas ei ole

võimalik teostada ehitustöid selliselt, et ehitise ümber olevat pinnast ja rajatisi ei kahjustata.

29. Ringkonnakohus on asja uuel läbivaatamisel seisukohal, et suuremas ulatuses vajalik ja

põhjendatud tulekahju tagajärjel tekkinud kahju, mis oleks seisnenud pinnasetööde tegemise

vajalikkuses ja välisehitistele tekkinud kahjustuste likvideerimises, tõendamist ei leidnud.

Hageja tõi maakohtus esile, et pinnas sai kahjustada hoone taastamise käigus. TS arvamuse (t I

kd lk 172) kohaselt ei saa ehitustöid teostada nii, et hoone ümber u 8-10 m ei oleks vaja pinda

taastada; reeglina tuleb pind koorida ja pärast taastada; hoonevälised tööd on vajalikud hoone

taastamiseks. Samas ei seostanud TS tavalisi vajadusi konkreetse taastatava objektiga. HK

detsembri 2016 arvamuse kohaselt välisrajatistel põlengust tingitud kahjustused puuduvad

(punkt 3.3.15; t I kd lk 132). HK täiendavate selgituste (t I kd lk 180) kohaselt oli tootmise osa

kahest küljest piiratud asfaltplatsidega ja ühest küljest loodusliku haljastusega ning konkreetse

objekti kaeve- ja asfalteerimistööde kuluks oli piisav 1800 eurot. Selles osas on aga kohtuotsus

juba jõustunud.

30. Maakohtu otsus on jõustunud mh osas, milles kohus tuvastas, et hageja viivise nõue on

põhjendatud arvestatuna alates 17.08.2018, s.o hagiavalduse esitamisest (põhjenduste punktid

52.1-52.3). Seega tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

VÕS § 113 lõike 1 ja TsMS § 367 alusel ka praeguse otsusega väljamõistetavalt täiendavalt

hüvitiselt.

Menetluskulude jaotus

31. Vastavalt Riigikohtu suunistele tuleb ringkonnakohtul jaotada kogu senise kohtumenetluse

kulud. Hageja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja taotleb jätta menetluskulud

hageja kanda TsMS § 163 lõike 2 alusel. 08.06.2022 põhjenduste kohaselt tegi ta juba

17.05.2019 hagejale kompromissettepaneku, et tasub 89 950 eurot. Arvestades, et hagist on

kokkuvõttes põhjendatud kuni 17,1% ja kompromissisumma moodustas hagist (arvestades

nõudest osalist loobumist) umbes sarnase osa, on õigustatud jätta kulud kõigis astmetes hageja

kanda.

32. Hagiavalduse kohaselt oli põhinõudeks 481 284.44 eurot, millest menetluse kestel hageja

loobus 46 812.70 eurost (maakohus lõpetas menetluse) ja läbi vaatamata jäi nõudest 14 651.66

eurot. Menetluse osalise lõpetamise 31.01.2020 määruses jaotas maakohus hagist osalise

loobumisega seotud menetluskulud, jättes need hageja kanda (t II kd lk 157-158).

Ringkonnakohtu lahend hagi osalise läbivaatamata kohta on samuti jõustunud, kuid selles osas

kehtiv kulude jaotus puudub. Samas ei saa olla vaidlust, et vastavas osas kuulub kohaldamisele

TsMS § 168 lõige 2, millest tulenevalt jäävad kulud (võrdelises osas) hageja kanda. Seniste

kohtumenetluste tulemusena on jõustunud lahenditega leidnud hageja põhinõue tunnustamist

66 924.21 euro ulatuses, millele praeguse lahendiga lisandub 12 843.68 eurot. Seega kokku

kuulub esialgsest hagiesemest 481 284.44 eurost rahuldamisele 79 767.89 eurot, s.o 17%.

Samuti jäävad loobutud ja tagasivõetud osas kulud hageja kanda.

33. TsMS § 163 lõike 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu

on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud

tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Sel alusel

menetluskulude jaotamine on kohtu kaalutlusotsustus. Kolleegium on asjaolude kaalumise

tulemusena seisukohal, et põhjendatud ja mõistlik on praeguses asjas jaotada kulud siiski

üldnormi TsMS § 163 lõike 1 alusel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pakkus kostja hagejale

17.05.2019 maakohtumenetluses kohtumenetluse lõpetamiseks kompromissina hüvitist 89 950

eurot ja seda, et menetluskulud jääksid kummagi poole enda kanda. Hageja vastust

kohtumaterjalidest ei nähtu, kuid kompromissi pooled ei sõlminud. Ka ei nõustunud hageja

sõlmima kompromissi peale Riigikohtu lahendit. Samas möönab kolleegium, et pooltevaheline

vaidlus on nii õiguslikult kui eluliselt keeruline, mistõttu ei ole vaidluse sisu arvestades õiglane

jätta kõiki menetluskulusid hageja kanda. Seega määrab kolleegium jätta nii maa-, ringkonna-

kui Riigikohtu menetlustega seotud kulud 17% ulatuses kostja ja 83% ulatuses hageja kanda.

Seejuures on juba arvestatud, et nii menetluse osalise lõpetamise kui hagi läbivaatamata

jäämisega seotud kulud jäävad vastavalt jõustunud kohtumääruses märgitud jaotusele ja TsMS

§168 lõikele 2 hageja kanda, s.t vastav osa hagisummast sisaldub hagi rahuldamata jätmise

ulatuses 83%-s.

34. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud

korras. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lõike 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)