2-18-17438/109 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-174xx

Kohtuasi

Tallinn, E. Vilde tee 87 korteriühistu hagi XXi, YYi

(endise nimega J) ja WW vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.08.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, E. Vilde tee 87 korteriühistu apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): : Tallinn, E. Vilde tee 87 korteriühistu

(registrikood 80177327), lepinguline esindaja Sulev

Mander

Kostja I (vastustaja I): XX (isikukood xxxxxxxxxx)

Kostja II (vastustaja II): YYi (endise nimega J) (isikukood

xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 02.08.2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse

põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse

kulud

jätta

apellandi

kanda.

Vastustajatel

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-18-174xx

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, E. Vilde tee 87 korteriühistu esitas 16.11.2018 Harju Maakohtule hagi XXi, J Ji

(praeguse nimega Y) ja WW vastu kahju summas 1 000 eurot hüvitamiseks.

2. 05.03.2014 jagasid kostjad korteriomanikele 18.02.2014 juhatuse koosoleku protokolli koos

selles sisalduvate otsustega, mille punktis 3 oli kirjas järgmine: Kuna BB on kõige suurem

võlgnik, siis panna kanalisatsioonitorule ette kork/pump/tihend; teavitada isiklikult ja anda

kätte allkirja vastu. 06.03.2014 saatis kostja II hageja nimel tema liikmele (korteri nr xx

omanikule) e-kirja, milles teatas, et korteriühistu lõpetab korterile nr xx teenuste osutamise, kui

korter nr xx omanik ei tasu võlgnevust tervikuna, osaliselt või ei sõlmi kompromissi. E-kiri

saadeti korteri nr xx omaniku esindajale EEle.

3. Korteri nr xx omanik esitas tema vastu esitatud nõude tõttu hageja vastu hagi kohtusse kahju

tekitava käitumise lõpetamiseks. 17.11.2015 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx

hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja rahuldas hagi ning mõistis hagejalt BBi kasuks välja

menetluskulud summas 1000 eurot, s.o riigilõiv hagi tagamiselt 50 eurot, riigilõiv hagilt 250

eurot ja lepingulise esindaja tasu 700 eurot. Kohtuotsusega väljamõistetud summa tasus hageja

BBi arveldusarvele 18.11.2015.

4. Tsiviilasjas nr y-yy-yyyyyy tuvastati, et kostja II ei kuulunud hageja juhatusse alates

12.06.2013. Tsiviilasjas nr b-bb-bbbbbb tuvastas maakohus, et alates 12.06.2013 ei kuulunud

kostjad hageja juhatusse ning et nad tegutsesid käsundita asjaajajatena. Seega alates 12.06.2013

ei kuulunud kostjad enam hageja juhatusse. Järelikult tegutsesid kostjad hageja nimel käsundita

asjaajajatena ka 18.02.2014 (hageja juhatuse nimel juhatuse koosoleku otsuste vastuvõtmine,

hageja esindamine kohtus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, hageja nimel ähvardust sisaldavate e-

kirjade saatmine). Kostjate sellist tegevust ei saa hinnata hageja huvile ja tegelikule või

eeldatavale tahtele vastavana. Tegemist oli õigustamata ja pahauskse asjaajamisega.

5. Kuivõrd kostjad tegutsesid vaidlusalusel perioodil (18.02.2014 ja sealt edasi) faktiliste

ühingujuhtidena, siis järelikult vastutavad nad hagejale kahju tekitamise eest solidaarselt.

Kostjad tekitasid hagejale varalise kahju summas 1000 eurot. Hageja nimel tegutsenud kostjad

sundisid oma kahjutekitava käitumisega pöörduma hageja liiget (krt xx omanikku E-cc) oma

õiguste kaitseks hagiga kohtusse. Hagejal tuli vastavalt 17.11.2015 kohtuotsuse resolutsioonile

tasuda BBile menetluskuludena 1000 eurot. Tekkinud kahju ja kostjate rikkumise vahel on

põhjuslik seoses, sest kui kostjad hageja juhatuse nimel ei koostanuks hagejale soovimatuid

18.02.2014 juhatuse otsuseid, s.h otsust nr 3 (krt nr xx torustiku sulgemine) ja ei oleks

ähvardanud BBile ja tema korteriomandile kahju tekitada, ei pidanuks BB esitama hagi

kohtusse hageja vastu kahju tekitava käitumise lõpetamise kohustamiseks. Samuti kui kostjad

ei

vaielnuks

hageja

nimel

hagile

vastu,

s.t

ei

venitanuks

vaidlust

hulgaliste

menetlusdokumentide esitamisega, ei tulnuks hagejal menetluse lõppedes hüvitada BBile tema

2-18-174xx

poolt tsiviilasja nr x-xx-xxxxx kantud menetluskulusid summas 1000 eurot ja hagejale ei oleks

kahju tekkinud.

Kostjate vastuväited

6. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta see rahuldamata.

7. Kostja I väitel ei olnud kuni 2015. a lõpuni keegi osapooltest, s.o ei hageja praegused

juhatuse liikmed ega kostja I, veel teadlikud sellest, kes on hageja seaduslik juhatuse liige ning

kellel on seadusest tulenev pädevus täita hageja juhatuse liikme kohustusi. Perioodil 2013-2015

tegutses kostja I kui hageja juhatuse liige (kuivõrd ta ei olnud teadlik, kumma poole kasuks

kohus otsuse teeb) ning lähtus ainuüksi hageja huvidest. Kohus ei saa õigeksvõtul põhineva

kohtuotsuse, mis tehti BBi hagis hageja vastu, alusel lugeda tuvastatuks kahju tekitamist kostja

I poolt korteriühistule. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx ei ole kohus kontrollinud, kas BBi poolt oli

kohustus korteriühistule täidetud või mitte. Hageja teeb niivõrd palju mööndusi oma võlgnikule

BBile, kuna võlgniku ema EE teeb hageja praeguse juhatusega pikaajalist koostööd (erinevate

nõuete koostamine ja esitamine hageja nimel), mille tulemusena ei tegele hageja võlgnevuste

väljamõistmisega tema tütrelt BBilt. Kuivõrd kostja I oli see isik, kes üritas ülalpool toodud

isikute koostööd “rikkuda”, hakkas hageja mõtlema välja kõikvõimalikke skeeme, et kostjat I

“karistada”. Eeltoodust tulenevalt on kostja I seisukohal, et ka antud menetlus oli algatatud

sooviga kostja I kaudu alusetult rikastuda. Kostja I leiab, et korteriühistu võlgnikega tegelemine

ilmselgelt vastab korteriühistu huvidele ning eeldatavale tahtele.

8. Kostja II leiab, et hagi on põhjendamatu, kuna korteriühistu juhatuse liikmed kasutasid

seaduslikke võimalusi võlgnevuse väljamõistmiseks. BB oma käitumisega tekitas

korteriühistule kahju. BB rikkus korteriühistu põhikirjas sätestatud kohustusi, kuna ei ole

regulaarselt maksnud korteriühistu poolt esitatud arveid. Korteriühistu kasutas kõiki võimalusi

selleks, et võlgnik maksaks oma võla. Kõige suurem võlgnik majas on BB, kes elab korteris

Xxxxxx-xx – xx. Võlgnikule saadeti mitu e-maili ja teatati suuliselt, et võlg on vaja

likvideerida, kuna teised majaelanikud ei soovi maksta tema eest. Pakuti kompromissi võla

osadena maksmiseks. Võlgnik ei reageerinud. 25.06.2013 esitasid uued korteriühistu liikmed

kohtusse hagi (tsiviilasi nr m-mm-mmm BBi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks). BB ei ole

kohtuotsust täitnud ning võlgnevus jäi samaks. Vastuseks juhatuse 04.02.2014 pöördumisele

selgitas Tarbijakaitseamet, et kui korteriomanik kulude eest ei tasu, on korteriühistu õigustatud

teenuste andmine lõpetada. 12.03.2014 teatati BBile kirjalikult võimalikest sanktsioonidest

ning võimalustest, kuidas oma võlga likvideerida.

Menetluse käik

9. Harju Maakohus tegi 03.07.2019 tagaseljaotsuse kostja I suhtes ja rahuldas hageja hagi kostja

I suhtes, mõistes kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1000 eurot ning

menetluskulud summas 1155 eurot. Kostja I esitas 21.08.2019 kaja kohtu 03.07.2019

tagaseljaotsuse peale, paludes taastada menetlus. Kohus rahuldas 11.02.2020 määrusega kostja

I avalduse menetluse taastamiseks ning taastas menetluse kostja I osas.

10. Hageja ja WW esitasid 17.03.2020 Harju Maakohtule kompromissilepingu, milles palusid

kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus kinnitas 03.04.2021 määrusega

kompromissi ja lõpetas menetluse AA osas.

2-18-174xx

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

12. Maakohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud:

-

hageja 24.05.2013 üldkoosoleku otsusega valiti hageja juhatuse liikmeteks kostjad ja

VVa ning LL (endine K);

-

kostjate volitused hageja juhatuse liikmena lõppesid 12.06.2013, kui sama kuupäeva

hageja üldkoosoleku otsusega valiti uued juhatuse liikmed AA, KK, II ja CC;

-

kostja I oli juhatuse liikmena kantud registrikaardile kuni 09.11.2015;

-

kostjad koostasid 18.02.2014 juhatuse otsuse, mille järgi tuli BBi kui kõige suurema

võlgniku korteriomandi kanalisatsioonitoru sulgeda. Kanalisatsioonitoru kunagi ei

suletud;

-

tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx esitas BB Harju Maakohtule hagi korteriühistu vastu kahju

tekitava käitumise lõpetamiseks. Korteriühistu nimel esinenud Monika Sulg hagi ei

tunnistanud;

-

korteriühistu võttis tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx hagi õigeks;

-

Harju Maakohtu tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud 17.11.2015 õigeksvõtul põhineva

otsuse alusel tuli korteriühistul hüvitada BBile menetluskulud 1000 eurot (riigilõiv

300 eurot ja lepingulise esindaja tasu 700 eurot). Kohtuotsusega väljamõistetud summa

tasus hageja BBi arveldusarvele 18.11.2015.

13. Kostjate vastu esitatud nõuet on võimalik lahendada käsundita asjaajaja sätete alusel.

Kostjate tegevuses puudub pahauskne hageja huvide kahjustamine. Kostjad tegutsesid selle

nimel, et nõuda võlgnikult, korter xx omanikult BBilt, võlgnevus välja korteriühistu jaoks.

Korteriühistu võlgnikega tegelemine vastab selgelt korteriühistu huvidele ning eeldatavale

tahtele.

14. Kostjate tegevuse ja kahju vahel puudub põhjuslik seos. Pole teada, millise lahendi oleks

kohus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx teinud, kui hageja poleks hagi õigeks võtnud.

15. Lisaks eelnevale tuleb hagi jätta rahuldamata ka seetõttu, et hagejal puudub käesoleval ajal

kostjate vastu nõue. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 1000 euro välja mõistmist. Samas on

hageja nõue rahuldatud enam kui 1,5 aastat tagasi. Kohus taastas käesolevas tsiviilasjas

menetluse 11.02.2020 määrusega ja sellega loetakse, et tagaseljaotsust asjas pole tehtud.

Vaatamata sellele pole kostja I, kes tagaseljaotsuse täitmise käigus hageja nõude täitis, raha

tagasi saanud ega esitanud selles osas ka nõudmisi käesolevas menetluses.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4, § 163 lg 2 ja § 168 lg 4 koostoimes

on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda järgmistel põhjendustel: kohus jättis hagi

rahuldamata muuhulgas põhjusel, et kostja I on alles pärast hagi esitamist hageja nõude

rahuldanud; WW on käesolevas asjas hagejaga kompromissi sõlmides juba hüvitanud hagejale

menetluskulusid summas 718,32 eurot; kostja I pakkus hagejale kompromissi, et vähendada

menetlusega seotud kulusid; hagejale oli juba enam kui 1,5 aastat tagasi teada, et tema nõue on

2-18-174xx

rahuldatud ja vaatamata sellele ei esitanud hageja menetluse lõpetamise taotlust ega muutnud

oma nõuet.

Apellatsioonkaebus

17. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

18. Maakohus rikkus menetlusõiguse normi sellega, et ei teinud kohtuotsust avalikuks nii nagu

TsMS § 452 ette näeb. Kohus tegi otsuse avalikuks 02.08.2021, s.o 4 kuud hiljem varem

teatatud kuupäevast, ületades seaduses ettenähtud tähtajad üle igasuguse mõistlikkuse piiri.

19. Maakohtul puudus mis tahes seaduslik võimalus ja alus kostja I kaja rahuldamiseks. Kaja

alusetu rahuldamine tõi kaasa pikaks ja kulukaks veninud menetluse, st põhjustas hagejale

lisakulutusi. Kohus rahuldas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ja tegi tagaseljaotsuse

03.07.2019. Seega olnuks kostjal I aega esitada enda vastuväited hagile alates hagimaterjalide

kättetoimetamisest 07.01.2019 kuni tagaseljaotsuse tegemiseni 03.07.2019, s.o 6 kuu jooksul.

Kostja I ei reageerinud hagile aga mingil viisil isegi siis, kui ta sai 26.03.2019 kätte hageja

taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ehkki hageja taotluse kättesaamisest 26.03.2019 tegi kohus

tagaseljaotsuse alles 4 kuud hiljem. Seega esinesid kõik eeldused selleks, et kohus võis

tagaseljaotsusega kostja I osas hagiavalduse rahuldada selles toodud põhjendustel, kuna hageja

poolt hagis esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks.

20. Maakohus on rikkunud menetlusõigust sellega, et on jätnud sisuliselt hindamata

absoluutselt kõik hageja poolt hagi tõendamiseks esitatud tõendid, sh ka kõik samade poolte

vahel samadel asjaoludel esitatud jõustunud 6 kohtulahendit ehkki neis kohtulahendites

tuvastatu pidanuks kohtule siduv olema ka käesolevas asjas. Kohus ei ole otsuses isegi mitte

möödaminnes märkinud, miks jõustunud kohtulahendid talle siduvad ei olnud või miks kohus

need kõrvale jättis. Tsiviilasjades nr n-nn-nnnn, nr p-pp-pppp ja nr b-bb-bbbbbb on kohtud

tuvastanud, et kostjad tegutsesid hageja nimel käsundita asjaajajana alates 12.06.2013,

järelikult ka ajal, millist käsitletakse praeguses hagis, s.o alates 18.02.2014. Kohus jättis ka selle

tähelepanuta ning asus alusetult kostjat I õigustama, et kuna mitmed korteriühistu koosolekute

otsused olid kohtus vaidlustatud, siis kostja I ei teadnud, kas ta on juhatuses või mitte. Seejuures

võttis maakohus alusetult arvesse asjaolu, et kostja I oli kantud registrikaardile juhatuse

liikmena.

21. Kostjate käsundita asjaajamine oli õigustamatu ja pahauskne. Kostjate tegevust (hageja

juhatuse nimel hagejale soovimatute ja mittevajalike otsuste vastu võtmine; nende otsuste

jagamine korteriomanikele, otsuste täideviimine, s.o hageja liikme korteriomandis kavandatud

kanalisatsioonitorustiku sulgemine ja muude teenuste lõpetamisega ähvardamine) ei saa hinnata

hageja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele vastavana. Ükski Eestis kehtiv seadus (ka

senine kohtupraktika) sellist tegevust ei luba. Seejuures ei tohi unustada, et

kanalisatsioonitorustiku sulgemine ühes või mitmes korteris on võimalik üksnes nii, et

rikutakse kõigi 80 korteriomaniku kaasomandid olevat torustikku ning selline tegevus

eeldanuks kõigi 80 korteriomaniku kokkulepet. 18.02.2014 hageja juhatuse nimel kostjate poolt

tehtud otsus nr 3: 1) ei ole olnud ega ole hageja huvides (loomulikult ka mitte avalikes huvides);

2) kostjad ei selgitanud välja enne nimetatud otsuse tegemist ja korteriomanikele jagamist

hageja tegelikku tahet, s.t kostjad ei selgitanud välja, kas krt nr xx omanikul on mingeid täitmata

kohustusi hageja ees, kas tal on sõlmitud hagejaga kokkulepe võlgnevuse tasumiseks või kas

hageja soovib sulgeda korteri xx kanalisatsioonitorustiku selliselt, et korter muutub

kasutuskõlbmatuks. Samas teadsid kostjad väga hästi, et kohtu menetluses oli tsiviilasi nr m-

2-18-174xx

mm-mmm (hageja hagi krt xx omaniku vastu võlgnevuse nõudes). Ka teadsid kostjad, et

väidetav võlgnevuse summa oli vaieldav, kuna oletatav nõue oli loovutatud inkassofirmale ja

seda tagasi hagejale ei loovutatud, ka oli osaliselt nõue aegunud.

22. Korteri nr xx omanikku sundis hagi esitama ka see, et kostjad hageja juhatuse nimel käitusid

kahjutekitavalt veel ka siis, kui neil oli olemas juba maakohtu 07.04.2014 hagi tagamise

määrus; samuti ka see, et AA kinnitas, et nad torustiku kindlasti ka sulgevad. Hagile esitas

vastuse hageja nimel Monika Sulg, kellele hageja esindamiseks andsid volikirja kostjad ja AA.

Nimetatud vastuses hagi ei tunnistatud ning leiti, et hageja käitumine seoses

kanalisatsioonitorustiku sulgemisega oli õiguspärane. Tegelikult ei saanuks Monika Sulg üldse

hageja nimel selles tsiviilasjas kohtule mingeid dokumente esitada. Harju Maakohus küsis

vastuse hageja tegelikelt seaduslikelt esindajatelt (JK, GG, AA, II), kes võtsid koheselt hagi

õigeks, kuna neil oli soov vabaneda kostjate süü läbi esitatud hagist ja mitte põhjustada suuri

menetluskulusid. Seoses sellega, et hageja nimel käsundita asjaajajana tegutsenud kostjad ei

võtnud hagi õigeks, vaid vaidlesid sellele mitmes menetlusdokumendis vastu, venis menetlus

juba algstaadiumis üsna mahukaks, mis tõi kaasa krt xx omanikule lisakulutusi lepingulise

esindaja (FIE EE) kulude näol.

23. Kostjad on faktilise ühingujuhina asjaajamisega tekitanud hagejale varalist kahju

järgmisega: 1) Kostjad koostasid hageja juhatuse nimel 18.02.2014 juhatuse otsused, millise

punkti 3 järgi tuli BBi kui kõige suurema võlgniku korteriomandi kanalisatsioonitoru sulgeda;

2) Nimetatud otsus tehti ile teatavaks; 3) Hageja tegelik seaduslik esindaja JJ ja BBi esindaja

püüdsid korduvalt AAt veenda kavatsusest (torustiku sulgemine) loobuma, kuid AA kinnitas,

et tegemist on kostjate üksmeelse otsusega ja sellest ei loobuta; 4) AA kirjeldas ka, kuidas

torustik suletakse; 5) BBile saadeti korduvalt torustiku sulgemise kavatsust kinnitavaid kirju,

misjärel pöördus BB kohtusse hagi tagamiseks, millise taotluse kohus ka 07.03.2014 määrusega

tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx rahuldas; 6) Kostjatele tehti hagi tagamise määrus teatavaks, kuid

kostjad jätkasid BBi ähvardamist kahjutekitava käitumisega; 7) Kuivõrd kostjate poolt hageja

nimel kahjutekitav käitumine jätkus ka peale hagi tagamise määruse edastamist kostjatele, oli

BB sunnitud esitama kohtusse hagi; 8) Kostjad vaidlesid hageja nimel hagile vastu, õigustasid

oma käitumist ning kinnitasid, et ei kavatse loobuda torustiku sulgemisest; 9) Kostjad teadsid,

et hageja tegelikud seaduslikud esindajad võtsid hagi õigeks ning et hageja ei ole soovinud krt

xx eraldamist elamu ühtsest kanalisatsioonitorustikust ning ei pidanud seda lubatavaks; 10)

Kostjad provotseerisid BBit hageja vastu hagiga kohtusse pöörduma ehkki teadsid, et hageja

tegelikud seaduslikud esindajad kostjate käitumist heaks ei kiida; 11) Kostjatel oli võimalus

korduvalt enda kahjutekitavast käitumisest BBi suhtes loobuda, s.h oli võimalik vältida hagi

esitamist üldse; 12) Kuna kostjad provotseerisid enda jätkuvate ähvardustega BBit hageja vastu

kohtusse pöörduma ja jätkasid sama käitumist ka kohtumenetluses, tekkisid BBil kulutused

(riigilõivud ja õigusabikulu), millised ta oli õigustatud menetluse lõpus hagejalt sisse nõudma;

13) Hageja oli sunnitud hagi õigeks võtma, kuna hagi esitati kohtusse hageja vastu kostjate süü

läbi. Hageja ei saanud lubada hagi menetlemist lõpuni, kuna sellisel juhul oleks hageja kaudselt

heakskiidu andnud kostjate tegevusele, kes provotseerisid hageja nimel BBit kohtusse

pöörduma ning menetluskulud suurenenuks veelgi. x.X aga ei olnud nõus sellega, et

menetluskulud jäänuks tema kanda.

24. Tekkinud kahju ja kostjate rikkumise vahel on põhjuslik seos, sest kui kostjad hageja

juhatuse nimel ei koostanuks hagejale soovimatuid 18.02.2014 juhatuse otsuseid , s.h otsust nr

3 (torustiku sulgemine) ja ei oleks ähvardanud BBile ja tema korteriomandile kahju tekitada

(seda isegi veel kohtumenetluse ajal ja vaatamata hagi tagamise määruse olemasolule), ei

pidanuks BB esitama hagi kohtusse hageja vastu kahju tekitava käitumise lõpetamiseks

kohustamiseks. Samuti kui kostjad ei vaielnuks hageja nimel hagile vastu, s.t ei venitanuks

2-18-174xx

vaidlust hulgaliste menetlusdokumentide esitamisega, ei tulnuks hagejal menetluse lõppedes

hüvitada BBile tema poolt tsiviilasja nr x-xx-xxxxx kantud menetluskulusid summas 1000 eurot

(riigilõiv hagi tagamiselt 50 eurot, riigilõiv hagilt 250 eurot ja õigusabikulu 700 eurot), siis

hagejale ei oleks kahju tekkinud.

25. Kanalisatsioonitorustiku sulgemise mõtles välja just nimelt kostja I Vene Föderatsioonis

kasutatava praktika eeskujul. Maakohus andis oma otsusega vähemalt kaudselt heakskiidu

Vene Föderatsiooni praktika juurutamisele ka Eesti Vabariigis. Korteriühistu ei saa peatada ega

keelata korteriomanikele mingeid teenuseid, kuna ühistu vahendab teenuseid (vesi,

kanalisatsioon, elekter) aga mitte ei anna ega müü neid ise korteriomanikele.

26. Maakohus tegi vastuolulise otsuse kui leidis, et hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud ning

et kostja I on nõude tasunud. Kostja I ei tasunud summat ise, vaid tasumine toimus

täitemenetluse käigus. Kostja I ei ole üldse mingeid summasid hagejale tasunud.

Vastustajate seisukoht

27. Kostja I ei esitanud vastust apellatsioonkaebusele. Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele

vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel

jätta muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldamata

jätta.

29. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et võlgnikuga

tegelemine kanalisatsioonitoru sulgemise otsustamise näol vastab hageja eeldatavale või

tegelikule huvile ning kostjate tegevus 18.02.2014 otsuse vastuvõtmisel vastas seetõttu

käsundita asjaajamisele (VÕS § 1018). See materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ei too aga

kaasa siiski maakohtu otsuse tühistamist, kuna maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi.

Nimelt rikkus maakohus menetlusnormi osas, milles maakohus ei käsitlenud otsuses kostja I

tasaarvestusavalduse vastuväidet ning jättis kostja I ja hageja vastastikused nõuded

tasaarvestamata. Selle tõttu on vajalik maakohtu otsuse põhjendusi muuta, kuid lõppjäreldusena

ei too see kaasa maakohtu otsuse resolutsiooni muutmist.

30. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selle kohta, et maakohus rikkus menetlusõiguse

norme, kuna ei kuulutanud kohtuotsust määratud ajal ja rahuldas kaja ebaõigesti, märgib

ringkonnakohus, et kohtuotsuse määratud ajal kuulutamata jätmisest ei saa järeldada, et

maakohtu otsus oleks sisuliselt ebaõige. Samuti ei saa ringkonnakohus muuta

apellatsioonimenetluses maakohtu otsustust kaja rahuldamise ja menetluse taastamise osas ning

isegi kui maakohus rikkus selles osas menetlusõigust, ei saaks sellest järeldada vaidlustatud

kohtuotsuse ebaõigsust.

31. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjate volitused hageja juhatuse liikmena lõppesid

12.06.2013, mistõttu võib nende tegevus 18.02.2014 otsuste vastuvõtmisel olla kvalifitseeritav

käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 mõttes (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-

2-1-181-15, p xx).

2-18-174xx

32. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all, et 18.02.2014 otsustasid kostjad BBile kuuluva

korteriomandi nr xx kanalisatsioonitoru sulgeda majandamiskulude võlgnevuse tõttu.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et korteriühistu võlgnikega tegelemine vastab üldjuhul

korteriühistu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2). Samas peavad

sellele vastama ka kohaldatavad meetmed. Kanalisatsioonitoru lahti ühendamine ja

korteriomaniku äralõikamine süsteemist (kanalisatsioonitorule korgi paigaldamine) sellele

kolleegiumi hinnangul ei vasta. Tegemist ei ole meetmega, mida seadus võimaldaks

korteriühistul kohaldada. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 2 ja §

2 järgi on korteriomanike kaasomandis korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud

seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks. Seejuures on ühiseks kasutamiseks

vajalikud seadmed, mis on üks tervik, korteriomanike kaasomandis vaatamata sellele, et

ühiskommunikatsioon läbib korteriomandi reaalosa (vt ka Riigikohtu 21.10.2015 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15 ja 16.05.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16-8344, p 11). KOS § 10 lg 2

kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt.

Kolleegiumi arvates on korteriühistul kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) §

2 lg 1 järgi kohustus tagada kaasomandi osa majandamine, sh selle korrashoid ning säilitamine.

Viidatud sättest tulenevalt saab korteriomanik, kes ei ole ühendatud ühtsesse süsteemi, nõuda

korteriühistult selle kasutamise võimaldamist ning ühenduse tagamist (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 15.04.2020 otsust tsiviilasjas nr 2-15-10277, p 29). Viidatud lahendis leidis

ringkonnakohus, et kui korteriühistu on kaasomandis olevat elektrisüsteemi muutnud ning

korteriomaniku elektrivõrgu katkestanud (nt elektrikaabli läbilõikamisega), saab korteriomanik

asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 ja KOS § 16 lg 1 järgi nõuda elektrisüsteemi taastamist ning võrku

tagasi ühendamist. Kolleegium leiab, et viidatud ringkonnakohtu seisukoht on kohaldatav ka

kanalisatsioonisüsteemist eraldamise olukorras. Viidatud sätetest tulenevalt oli korteriühistul

kohustus tagada korteriomanikule kaasomandis olevate seadmete, sealhulgas kanalisatsiooni

kasutamine. Korteriomandiseadus ega korteriühistuseadus ei näinud ette võimalust ühises

kasutuses olevast süsteemist ühe korteriomaniku eraldamist vastu tema tahtmist.

Kanalisatsioonisüsteemile ligipääsu sulgemise võimalust ei näinud ette ka ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni seadus. Seejuures ei näe seadus ette, et olukorras, kus võlgnik ei ole reageerinud

korteriühistu nõudmistele majandamiskulude võlgnevus tasuda, võiks korteriühistu teenuse

vahendamise lõpetada. Korteriühistul ja korteriomanikel on seadusega ettenähtud meetmed,

millega võlgnikelt võlga sisse nõuda. Muuhulgas nii enne 01.01.2018 kehtinud

korteriomandiseadus kui ka käesoleval ajal kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus näevad

ette võlgniku suhtes, kes on korduvalt enda kohustusi rikkunud, võimaluse nõuda korteriomandi

võõrandamist.

33. Eelnevast tulenevalt oli kostjate poolt 18.02.2014 korteriühistu juhatuse otsuse punktis 3

väljendatud otsustus (panna kanalisatsioonitorule ette kork/pump/tihend) vastuolus seadusega.

VÕS § 1018 lg 1 p 2 kohaselt peab asjaajamisele asumine vastama soodustatu huvile ja

tegelikule või eeldatavale tahtele. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta seadusega vastuolus olev

käitumine soodustatu huvile ega tegelikule või eeldatavale tahtele. Soodustatu tahet

asjaajamiseks

eeldatakse

juhul,

kui

asjaajamine

oli

soodustatu

objektiivsetes

(hästimõistetavates) huvides (vt Võlaõigusseadus kommenteeritud väljaanne, § 1018, p 3.6.2).

Soodustatu objektiivsetes huvides käitumiseks ei saa pidada seadusega vastuolus olevate

meetmete kohaldamist korteriomaniku suhtes, kuna selline tegutsemine toob kaasa seaduses

ette nähtud vastutuse ja sellega ka võimaliku varalise kahju.

34. Antud juhul ei ole vaidluse all, et hageja ei ole kostjate käitumist heaks kiitnud (VÕS §

1018 lg 1 p 1) või tegemist oleks olnud avalikes huvides tegutsemisega (VÕS § 1018 lg 1 p 3).

Seega puudusid kostjate tegutsemises 18.02.2014 otsuse p 3 vastuvõtmisel käsundita

asjajaamise eeldused. Kui käsundita asjaajajal puudus käesoleva seaduse § 1018 lõike 1

2-18-174xx

punktides 2 ja 3 nimetatud õigustus asjaajamisele asumiseks ja kui soodustatu ei kiitnud

asjaajamist heaks, peab asjaajaja kõrvaldama soodustatule asjaajamisest tulenenud tagajärjed

ja hüvitama asjaajamisest tekkinud kahju (VÕS § 1024 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on

kostjate käitumine sellise otsustuse vastuvõtmisel pahauskne. Kostjad pidid aru saama, et

tegemist ei ole korteriühistu huvides tegutsemisega. Asjaolu, et Tarbijakaitseameti ametnik on

kostjatele selgitanud, et kui korteriomanik kulude eest ei tasu, on korteriühistu õigustatud

teenuste andmine lõpetada, ei tähenda, et kostjad saanuks sellist seisukohta aluseks võtta ja

vastuolus

seadusega

otsustada

korteriomanikul

kaasomandis

oleva

seadme

(kanalisatsioonisüsteemi) kasutamise peatamise.

35. VÕS § 1022 lg 4 kohaselt juhul kui käsundita asjaajaja teadis või pidi teadma, et

asjaajamine ei vasta soodustatu tahtele ja see tahe ei olnud vastuolus avalike huvide ega

seadusega, vastutab käsundita asjaajaja igasuguse asjaajamise tõttu soodustatule tekitatud kahju

eest. Käsundita asjaajaja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et kahju oleks tekkinud ka

asjaajamise ülevõtmiseta. Asjaajaja vastutuse eelduseks VÕS § 1022 lg 4 järgi on lisaks

asjaajamise pahausksusele § 1024 lg 1 mõttes seega veel põhjuslik seos kahju ja asjaajamisele

asumise vahel (§ 127 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul esineb hagejal tekkinud varalise kahju

ja kostjate 18.02.2014 otsuse p 3 vastu võtmise vahel põhjuslik seos. Vaidluse all ei ole, et

tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx esitas BB Harju Maakohtule hagi korteriühistu vastu kahju tekitava

käitumise lõpetamiseks. Kostjad hagi ei tunnistanud. Korteriühistu võttis seaduslike esindajate

esindamisel hagi õigeks ning Harju Maakohtu tegi 17.11.2015 õigeksvõtul põhineva otsuse,

mille alusel tuli hagejal hüvitada BBile menetluskulud 1000 eurot (riigilõiv 300 eurot ja

lepingulise esindaja tasu 700 eurot). Kohtuotsusega väljamõistetud summa tasus hageja BBi

arveldusarvele 18.11.2015. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua

non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse

põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui

kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt

Riigikohtu 08.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; Riigikohtu 08.06.2016 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 19). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kui kostjad ei oleks

koostanud 18.02.2014 juhatuse otsust nr 3 (korteri nr xx kanalisatsioonitorustiku sulgemine) ja

ei oleks seejärel ähvardanud BBit torustiku sulgemisega (06.03.2014 ja 12.03.2014 e-kirjades

– I kd tl 63-64), ei pidanuks BB esitama hagi kohtusse hageja vastu kahju tekitava käitumise

lõpetamiseks kohustamiseks. Samuti kui kostjad ei vaielnuks hageja nimel hagile vastu, ei

tulnuks hagejal hüvitada BBile tema poolt tsiviilasja nr x-xx-xxxxx kantud menetluskulusid

summas 1000 eurot (riigilõiv hagi tagamiselt 50 eurot, riigilõiv hagilt 250 eurot ja õigusabikulu

700 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul pole antud juhul võimalik järeldada, et selline kahjulik

tagajärg oleks saabunud ka ilma kostjate tegevuseta. Seetõttu on ebaõige maakohtu järeldus, et

pole teada, millise lahendi oleks ilma hageja poolse õigeks võtuta maakohus teinud. Kahju oli

hagejale tekkinud kostjate õigustamatust käsundita asjaajamisest ja korteri nr xx omaniku poolt

kulu (summas 1000 eurot) kandmisest. Seega on hageja nõue kostjate vastu 1000 euro

saamiseks põhjendatud.

36. Ringkonnakohtu hinnangul on väär maakohtu arusaam, et hagejal puudub käesoleval ajal

kostjate vastu nõue, kuna see nõue on rahuldatud enam kui 1,5 aastat tagasi. 03.07.2019

tagaseljaotsusega käesolevas asjas mõistis maakohus kostjalt I välja 1000 eurot + menetluskulu

1155 eurot. 11.02.2020 määrusega rahuldas maakohus kostja I kaja ja taastas menetluse.

Kostjalt I oli täitemenetluse raames hagejale sisse nõutud 2155 eurot (=1000+1155). Maakohus

jättis tähelepanuta, et 10.03.2020 esitas kostja I hagejale tagaseljaotsuse alusel tasutud raha

tagastamise nõude. Ka 07.02.2021 istungil kinnitas kostja I, et tal on hageja vastu nõue raha

tagastamiseks. Kostjal I on tagaseljaotsuse alusel tasutud summa tagasinõude õigus, kuna

kehtivat täitedokumenti, mille alusel kostjalt I nimetatud summa sisse nõuti – tagaseljaotsust,

2-18-174xx

enam pole. Seega on tegemist õigusliku aluseta tasutu tagasisaamise nõudega (VÕS § 1028 lg

1). Esile toodud asjaolude kohaselt ei ole hageja kostjale I temalt täitemenetluses sisse nõutud

summat tagastanud.

37. Kostja I on maakohtus esitanud tasaarvestusavalduse, milles palub juhul kui kohus hagi

rahuldab, tasaarvestada hageja ja kostja I nõuded (kostja I nõue raha tagastamiseks) (vt kostja

I 08.03.2021 menetlusdokument, p 2.9). Riigikohus on selgitanud, et kui kostja on esitanud

hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama (vt

Riigikohtu 28.11.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16). Antud juhul on maakohus

kostja I tasaarvestusavalduse arvestamata jätnud seetõttu, et hagejal puudub nõue kostjate vastu

ja hagi on rahuldamata jäetud. Kuna ringkonnakohus leiab, et hagejal on nõue kostjate vastu,

tuleb ringkonnakohtul kostja I poolt maakohtus esitatud tasaarvestusavaldust arvestada. Hageja

15.03.2021 menetlusdokumendist nähtub, et hageja on kostja I tasaarvestusavalduse kätte

saanud. VÕS § 197 lg-st 1 tuleneb, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud

maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2

esimese lause järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas

ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Pärast tasaarvestuse

õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest

ning VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele (vt Riigikohtu

14.12.2009 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09, p 22). Ringkonnakohus ei nõustu hageja poolt

maakohtus 15.03.2021 esitatud seisukohaga, et kostja I tasaarvestuse vastuväide on esitatud

hilinenult. Maakohus andis 08.02.2021 istungil pooltele võimaluse hiljemalt 08.03.2021 oma

lõplike seisukohtade esitamiseks. Kostja I esitas seega oma vastuväite õigeaegselt. Seega piisas

tasaarvestuseks VÕS § 198 kohaselt kostja I avaldusest ja selle lahendamist ei takista see, et

hageja on sellele vastu vaielnud. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kostjal I on

hageja vastu nõue 1000 euro tagastamiseks ja hagejal on nõue solidaarselt kostjate vastu 1000

euro tasumiseks. Riigikohus on leidnud, et kui nõuded on täielikult tasaarvestatavad, jätab

kohus tasaarvestatud summa sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 06.06.2000 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-81-00). Õiguskirjanduses on asutud

seisukohale, et menetlusliku tasaarvestuse puhul saab kohus kohtuotsuse resolutsioonis

märkida üksnes, kas hagi kuulub tasaarvestusest tulenevalt osaliselt rahuldamisele või jääb

rahuldamata (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 442, p

3.4.2.3 b). Seega tuleb kostjate vastu esitatud hagi jätta rahuldamata põhjusel, et hageja nõue

kostjate vastu on kostja I tasaarvestusega lõppenud.

38. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4, § 163 lg 2 ja § 168 lg

4 koostoimes. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsustuse menetluskulude jaotuse osas samuti

muutmata, kuid muudab selle põhjendusi. Maakohus on ebaõigesti võtnud aluseks TsMS § 168

lg 4, kuna antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks hagist loobunud või selle

tagasi võtnud. Samuti ei saanud maakohus juhinduda TsMS §-st 163, kuna tegemist ei ole

osalise hagi rahuldamisega. Lisaks sellele on asjakohatu maakohtu põhjendus selle kohta, et

AA on midagi hagejale kompromissi korras tasunud ja see on üks asjaoludest, mis annab aluse

menetluskulud poolte endi kanda jätmiseks. Maakohtu kohtuistungi protokollist nähtub, et see

osa, mida AA kompromissi korras tasus, ei olnud hageja põhinõue, vaid hageja kohtuvälised

menetluskulud. Selline asjaolu ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust hageja ja kostjate

vahel menetluskulude jaotamisel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb hagi rahuldamata jätmise

korral jätta menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Üldpõhimõte „kaotaja

maksab“ kehtib ka juhul, kui hagi jääb rahuldamata eduka tasaarvestuse vastuväite tõttu. Seega

pidanuksid menetluskulud maakohtus jääma tervikuna hageja kanda. Kuna maakohus jättis

2-18-174xx

menetluskulud poolte endi kanda ja kostjad apellatsioonkaebust esitanud ei ole, ei ole

ringkonnakohtul võimalik maakohtu otsust muuta osas, milles menetluskulud jäid kostjate

kanda. Seega lõppkokkuvõttes tuleb menetluskulude jaotus jätta endiseks – jätta menetluskulud

poolte endi kanda.

39. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisest tulenevalt

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

40. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kostjad ei ole ringkonnakohtule apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest kostjate poolt

apellatsioonimenetluses menetluskulude kandmist. Seetõttu märgib ringkonnakohus, et

kostjatel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Imbi Sidok-Toomsalu