1-10-11455/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 8. november 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-10-11455 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi B.R-i (B.R) süüdistus KarS § 375 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kaire Hänilene Süüdistatav B.R

Eluvõi asukoht ja aadress: Tartu XXXXXXXXX XX-XX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: Tartu Linnakohtu poolt 02.11.1998.a. KrK § 15 lg 2 – 139 lg 2 alusel 600.- kroonise rahalise karistusega, väärtegude toimepanemise eest karistatud 7-l korral, viimati 04.12.2008.a. Tubakaseaduse § 39 lg 1 ja Alkoholiseaduse § 54 lg 1 alusel 18 000.- kroonise rahatrahviga Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja kokkuleppel korras advokaat Andres Veski Tõlk Natalia Tselikova

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada B.R KarS § 375 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 270 miinimumpäevamäära ( ), s.o. (kakssada seitsmekümmend) 1 päevamäär 50.- krooni summas 13 500.- krooni. (kolmteist tuhat viissada) KarS § 66 lg-te 1, 2 alusel määrata, et B.R on õigus mõistetud rahalist karistust tasuda kahes osas: 15.novembriks 2010. a 6750.- (kuus tuhat seitsesada viiskümmend) krooni ja 15. märtsiks 2011. a 6750.- krooni. (kuus tuhat seitsesada viiskümmend)

Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuses märgitud tähtajaks Rahandusministeeriumi

arveldusarvele AS-s SEB Pank nr 10220034796011 või AS-s Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr,

2

rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Konfiskeerimine: KarS § 375 lg 3 ja 83 lg 2 alusel konfiskeerida asitõenditeks olevad 27 tühja anumat, 5 30-liitrist

vedelikuga kanistrit, 2 tühja 30-liitrist kanistrit, 2 5-liitrist plastmassist kanistrit, 2 1,5-liitrist plastpudelit, 4 1-liitrist plastpudelit, 14 0,5-liitrist plastpudelit, kui kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja B.R-ilt menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

 riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 4 700.- (neli tuhat seitsesada) krooni;

 postikulu 32.- (kolmkümmend kaks) krooni.

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB

Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud“. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu B.R süüdistatakse selles, et tema

• alates eeluurimisega tuvastamata ajast kuni 28.04.2009.a. hoidis ja ladustas Tartumaal

Luunja vallas XXXX külas XXXX asuvas renditud garaažikooperatiivi garaažiboksis

pudelites ja plastkanistrites kokku 79,5 liitrit 90,4% maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi-etanooli vesilahust, mis sisaldab etanooli ja lisandeid koguses, mis ei vasta Eestis viinale kehtestatud piirnormidele ning mis Alkoholiseaduse § 7 lg 5 järgi on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suur kogus.

Seega pani B.R toime KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise, ladustamise ja suures koguses.

Kuriteoga B.R kellelegi kahju ei tekitanud ning tsiviilhagi esitatud ei ole.

Asitõendid: 27 tühja anumat, 5 30-liitrist vedelikuga kanistrit, 2 tühja 30-liitrist kanistrit, 2 5-liitrist plastmassist kanistrit, 2 1,5-liitrist plastpudelit, 4 1-liitrist plastpudelit, 14 0,5-liitrist plastpudelit Salvestised: ei ole

Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi

3 tegemisega tekkinud kulud 4700.- krooni (tl 40).

KarS § 375 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 270 (kakssada seitsekümmend) päevamäära, so. 13 500 (kolmteist tuhat viissada) krooni riigituludesse. KarS § 66 lg 1 alusel tasuda rahaline karistus ositi:

15.11.2010.a. 6750 krooni

15.03.2011.a. 6750 krooni KarS § 375 lg 3 ja 83 lg 2 alusel konfiskeerida 27 tühja anumat, 5 30-liitrist vedelikuga kanistrit, 2

tühja 30-liitrist kanistrit, 2 5-liitrist plastmassist kanistrit, 2 1,5-liitrist plastpudelit, 4 1-liitrist plastpudelit, 14 0,5-liitrist plastpudelit, kui kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et B.R-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et B.R on sõlminud

kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.R süüdi tunnistada KarS § 375 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kuulub süüdimõistetult väljamõistmisele riiklikul ekspertiisiasutuse tekkinud kulu 4 700.- krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu 32.- krooni.

Rutt Teeveer Kohtunik