2-19-15826/193 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.06.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19- 15826

Tsiviilasi

aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias

Palmits

hagiavaldus

O.

M. vastu

O.

M. tahteavalduse asendamise nõudes / OÜ Reyna

Trade (pankrotis) pankrotihalduri Kristo Teder

hagi AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias

Palmits ning V. L. vastu tahteavalduse asendamise

nõudes

Tsiviilasja hind

aktsiaseltsi

Saaremaa

Laevakompanii

(pankrotis)

pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias Palmits

hagi hind 157 670 eurot/ OÜ Reyna Trade (pankrotis)

pankrotihalduri Kristo Teder hagi hind 157 670 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

I:

aktsiaseltsi

Saaremaa

Laevakompanii

(registrikood 10214334) (pankrotis) pankrotihaldurid

Toomas Saarma ja Andrias Palmits

Hageja I lepingulised esindajad: vandeadvokaat Carri

Ginter

(e-post:

carri.ginter@sorainen.com)

ja

vandeadvokaadi

abi

Mari

Agarmaa

(e-post:

mari.agarmaa@sorainen.com)

Hageja II: OÜ Reyna Trade (pankrotis, registrikood

11411309) pankrotihaldur Kristo Teder;

Hageja II lepingulised esindajad: vandeadvokaadid

Toomas Vaher (e-post toomas.vaher@ellex.ee) ja

vandeadvokaadi

abi

Kaisa

Margus

(kaisa.margus@ellex.ee)

Kostja I: O. M. (isikukood xxx; e-post: xxx)

Kostja I lepingulised esindajad: vandeadvokaadid

Toomas Vaher (e-post toomas.vaher@ellex.ee ja

vandeadvokaadi

abi

Kaisa

Margus

(kaisa.margus@ellex.ee)

Kostja II: aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii

2

(registrikood 10214334) (pankrotis) pankrotihaldurid

Toomas Saarma ja Andrias Palmits

Kostja II lepingulised esindajad: vandeadvokaat Carri

Ginter

(e-post:

carri.ginter@sorainen.com)

ja

vandeadvokaadi

abi

Mari

Agarmaa

(e-post:

mari.agarmaa@sorainen.com)

Kostja III: V. L. (isikukood xxx)

Kostja III lepinguline esindaja: A. V. (e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

02.06.2022 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite Toomas

Saarma ja Andrias Palmits hagi rahuldada.

2. Asendada O. M. tahteavaldus kohtuotsusega, millega O. M. annab enda

nõusoleku 22.12.2016 hoiustamisavalduse ja ametiteenuste lepingu alusel

Tallinna notari Merle Saar-Johansoni notarikontole hoiustatud rahasumma 157

670 euro väljamaksmiseks aktsiaseltsile Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

arvelduskontole EExxx.

3. OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotihalduri Kristo Teder hagi AS Saaremaa

Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias

Palmits ning V. L. vastu tahteavalduse asendamise nõudes jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

4. Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite Toomas

Saarma ja Andrias Palmits hagis O. M. vastu jätta menetluskulud O. M. kanda.

5. OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotihalduri Kristo Teder hagis AS Saaremaa

Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias

Palmits ning V. L. vastu jätta menetluskulud OÜ Reyna Trade (pankrotis)

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

AKTSIASELTS

SAAREMAA

LAEVAKOMPANII

(PANKROTIS)

PANKROTIHALDRITE NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) (edaspidi SLK) pankrotihaldurid esitasid

kohtule hagi, milles palusid kohtul:

• asendada O. M. tahteavaldus kohtuotsusega, millega O. M. annab enda nõusoleku

22.12.2016 hoiustamisavalduse ja ametiteenuste lepingu alusel Tallinna notari Merle

Saar- Johansoni notarikontole hoiustatud rahasumma 157 670 euro väljamaksmiseks

aktsiaseltsile Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) tema arvelduskontole EExxx;

• jätta menetluskulud O. M. kanda ja mõista need O. M.lt aktsiaseltsi Saaremaa

Laevakompanii kasuks välja;

3

• mõista O. M.lt aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii kasuks välja viivis O. M.lt

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja SLK ja Tallinna notar Merle Saar-Johanson

(edaspidi notar) sõlmisid 22.12.2016 lepingu „Hoiustamisavaldus ja ametiteenuste leping“

(edaspidi hoiustamisleping). Hoiustamislepingu kohaselt kohustus hageja SLK hoiustama

enda raha summas 690 000 eurot.

3. Notar väljastas 05.01.2017 hoiustamiskviitungi, milles kinnitas, et SLK on notari

hoiustamiskontole hoiustanud 690 000 eurot. Seega hageja SLK hoiustas notari deposiidi

kontol enda rahalisi vahendeid, mille omanikuks jäi SLK ka pärast raha deposiiti hoiustamist.

Hoiustamislepingu kohaselt ei tekkinud ühelgi kolmandal isikul õigust hoiustatud rahasumma

väljamaksmisele.

4. Notar kohustus väljamakse tegema kahe pangapäeva jooksul arvates päevast, mil hageja

SLK, O. M. ja V. L. on notarile edastanud hoiustatu väljaandmiseks ühise notariaalselt

kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avalduse. Avaldusest peavad nähtuma hoiustatud

rahasumma või selle osa saamiseks õigustatud isikud, vastavale õigustatud isikule ülekantava

rahasumma suurus, vastavate isikute pangakonto number ja panga nimi. Seega on hoiustatud

raha deposiidist väljamaksmise eelduseks, et hageja SLK, O. M. ning V. L. esitaksid ühise

avalduse.

5. Notari hoiukontol on käesoleval hetkel deponeeritud 157 670 eurot, mis kuulub

väljamaksmisele hoiustamislepingus sätestatud korras. Hageja SLK on pöördunud kostja O.

M. poole seoses tema kohustusega anda nõusolek hoiustatud rahasumma 157 670 euro

väljamaksmiseks hagejale, aga kostja O. M. ei ole enda nõusolekut andnud. Hageja SLK on

pöördunud ka notari poole palvega väljastada hoiustatud rahasumma hagejale, aga notar on

sellest keeldunud viidates NotS § 35 lg 5 ja sellele, et notar saab väljamakse teha ainuüksi

hoiustamislepingus sätestatud korras, so. juhul kui notarile esitada hageja SLK, O. M. ja V. L.

nõusolek hoiustatud summa välja maksmiseks.

6. Seega hageja SLK eesmärke on võimalik saavutada ainuüksi kohtu abiga asendades kostja

O. M. nõusolek hoiustatud rahasumma 157 670 eurot väljamaksmiseks hagejale SLK-le

kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 alusel.

7. Hageja nõuab TsÜS § 68 lg 5 alusel kostja kohustamist nõusoleku andmiseks notari

hoiukontol hoiustatud rahasumma 157 670 euro hagejale väljaandmiseks.

8. Kostjal on seadusest tulenev kohustus tahteavalduse tegemiseks VÕS § 632 lg 2, PankrS §

35 lg 1 p 1 ja PankrS § 36 lg 1 alusel .

9. Kuna hageja SLK pankrot kuulutati välja 19.11.2018, siis sellega lõppes hoiustamisleping

VÕS § 632 lg 2 alusel, võlgniku (hageja SLK) varast moodustus pankrotivara (PankrS § 35 lg

1 p 1) ning võlgniku (hageja SLK) vara käsutusõigus läks pankrotihaldurile üle (PankrS § 36

lg 1).

10. 22.12.2016. sõlmitud hoiustamislepingu poolteks on hageja SLK ja Tallinna notar Merle

Saar-Johanson. Tegemist on tähtajatu käsunduslepinguga VÕS § 619 tähenduses. VÕS § 619

sätestab, et käsunduslepinguga kohustub käsundisaaja vastavalt lepingule osutama

käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui

selles on kokku lepitud.

11. Antud juhul on hoiustamisleping samuti suunatud teenuse osutamisele ning tulemuse –

raha hoiukontolt väljamaksmise – saavutamine sõltub hageja SLK (käsundiandja), O. M. ja V.

L. ühisest tahteavaldusest (nõusolekust). Käsundusleping on seotud pankrotivaraga, kuivõrd

raha hoiustajaks (käsundiandjaks) oli hageja SLK ja raha hoiustamisel ei toimunud mingit

4

muutust raha omandiõiguse osas. Hageja SLK jäi ka pärast raha hoiustamist raha omanikuks,

lihtsalt hoiustamisleping piiras hageja SLK raha käsutamisõigust.

12. Kuigi hoiustamislepingus on ära märgitud hoiustamissumma selgitusena „MS Hiiumaa

prahiraha makse AS Saaremaa laevakompanii deposiidi tegemiseks,“ mis viitab hageja SLK

kohustustele Reyna Trade OÜ (edaspidi Reyna) ees nendevahelisest prahilepingust tulenevalt,

siis hoiustamislepingu tekstist tulenevalt ei olnud deponeeritud summa väljamaksmine

kuidagi seotud hageja SLK ja Reyna vahelise lepingulise suhtega. Seda tõendab asjaolu, et

deponeeritud summat võis välja maksta ükskõik kellele ja väljamaksmise nõusoleku

andmisega pole seotud Reyna esindusõiguslikud isikud. Reyna ühine esindusõigus oli O. M.l,

V. L.l ja R. T. korraga. Seega hoiustamislepingu kohaselt polnud hoiustatud summa

hoiustatud mitte ühegi kolmanda isiku huvides.

13. Hagejal SLK-l oli õigus kasutada hoiustatud summat enda kohustuste täitmiseks Reyna

ees, aga samamoodi tohtis hageja SLK kasutada enda poolt hoiustatud summat ka muul

otstarbel eeldusel, et kõik hoiustamislepingu alusel nõusolekut andma kohustatud isikud

sellega nõustuvad. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et hoiustamislepingu alusel võis hoiustatud

summat maksta välja ükskõik kellele, st hoiustamislepingust ei tulenenud hoiustatud summat

saama õigustatud isikut ehk võlausaldajat.

14. Seega on ilmne, et hoiustamislepinguga leppisid hageja SLK, O. M. ja V. L. kokku hageja

SLK raha käsutamise piiramises ja selline raha käsutamise piirang ei muutnud midagi hageja

SLK omandiõiguses rahale.

15. Kuivõrd hoiustamislepingu alusel hoiustati hageja SLK raha ja hageja SLK rahal lasus

hoiustamislepingust tulenev raha käsutuspiirang, siis hoiustamislepingu lõppemisega (VÕS §

632 lg 2) hageja pankroti väljakuulutamise tagajärjel lõppes ka hageja SLK rahal lasuv

käsutusõiguse piirang ning hoiustatud summa 157 670 eurot kuulub hagejale SLK-le

tagastamisele VÕS § 632 lg 2, PankrS § 35 lg 1 p 1 ja PankrS § 36 lg 1 alusel.

16. Kuna notar keeldub hagejale SLK-le hoiustatud rahasumma väljamaksmisest tuginedes

NotS § 35 lg 5, on vajalik, et kohus VÕS § 632 lg 2, PankrS § 35 lg 1 p 1 ning PankrS § 36 lg

1 asjaoludega arvestades asendaks kostja O. M. nõusoleku kohtuotsusega hoiustatud

rahasumma 157 670 euro väljamaksmiseks hagejale SLK-le.

17. Isegi kui jätta hoiustamislepingu lõppemise alusena VÕS § 632 lg 2 kõrvale, siis tuleneb

ka PankrS § 45 mõttest, et pärast pankroti väljakuulutamist lõppeb pankrotivõlgniku varale

kohaldatud käsutuspiirang. SLK leiab, et kostjal on seadusest tulenev kohustus tahteavalduse

tegemiseks PankrS § 45 alusel.

18. Hoiustatud rahasumma näol pole tegemist mitte kolmanda isiku rahaliste vahendite

hoiustamisega, vaid pankrotivõlgniku (hageja SLK) rahaliste vahendite tingimusliku

hoiustamisega. Hageja SLK rahalisi vahendeid notari deposiidikontole hoiustades ei

muutunud midagi raha omandiõiguse osas – raha omanikuks jäi hageja SLK. Küll aga tõi raha

hoiustamine kaasa pankrotivõlgniku (hageja SLK) raha käsutamisõiguse piirangu, mis pärast

hageja SLK pankroti väljakuulutamist pidi lõppema sarnaselt täite-ja kriminaalmenetluses

kohaldatava raha käsutusõiguse piiranguga PankrS § 45 alusel.

19. Eeltoodust järeldub, et ka tulenevalt PankrS § 45 on kostja kohustatud andma oma

nõusoleku hoiustatud rahasumma 157 670 euro tagastamiseks hagejale SLK-le, et tuua kaasa

seaduspärane lahendus, st raha tagastamine pankrotivarasse.

20. Kostja tahteavalduse sisuks on nõusoleku andmine hoiustamislepingu alusel hoiustatud

rahasumma 157 670 euro väljaandmiseks hagejale SLK-le

21. Kostja tahteavaldusel on vastavalt hoiustamislepingule kindel sisu. Hoiustamislepingu

kohaselt maksab notar raha deposiidist välja, kui hoiustaja (hageja SLK), O. M. ja V. L. on

5

edastanud notarile hoiustatu väljaandmiseks ühise notariaalselt kinnitatud või digitaalselt

allkirjastatud avalduse.

22. Avalduses peavad olema näidatud hoiustatud rahasumma (või selle osa) saamiseks

õigustatud isikud, vastavale õigustatud isikule ülekantava rahasumma suurus, vastavate

isikute pangakonto number ja panga nimi. Seega tuleneb hoiustamislepingust tahteavaldusele,

mille tegemiseks kostja kohustatud on, konkreetne sisu.

23. Eeltoodust tulenevalt palub hageja SLK asendada kostja nõusolek kohtuotsusega, mis

võimaldab hoiustamiselepingu alusel hoiustatud rahasummat 157 670 eurot välja maksta

hageja SLK arvelduskontole EExxx.

KOSTJA O. M. VASTUVÄITED SLK HAGILE

24. Kostja vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata.

25. Kostja vastuse kohaselt AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) („SLK“) hoiustas 2017.

aasta alguses 22. detsembri 2016 hoiustamisavalduse alusel Tallinna notar Merle Saar-

Johansoni notarikontol 690 000 eurot. Notarikontol hoiustatu jääk on 157 670 eurot.

Hoiustamisavaldusest nähtub, et: a) SLK hoiustas

raha selgitusega „MS Hiiumaa

prahiraha

makse AS Saaremaa Laevakompanii deposiidi tegemiseks“; b) SLK ei jätnud

hoiustamisavalduses endale hoiustatu tagasivõtmise õigust; c) hoiustatu väljamaksmise

tingimuseks oli SLK, O. M. („kostja“) ja V. L. ühine sellekohane tahteavaldus notarile.

26. 22. juulil 2009 sõlmisid OÜ Reyna Trade (pankrotis) („Reyna“) ja SLK prahilepingu.

Reyna andis prahilepingu alusel SLK-le rendile parvlaeva „Hiiumaa“ ning SLK kohustus

selle eest Reynale tasuma iga kuu prahitasu (s.o renditasu). SLK jäi juba alates 2013. aastast

Reynale prahitasu maksmisega võlgu.

27. 19. detsembril 2017 kuulutati välja Reyna pankrot. 19. novembril 2018 kuulutati välja

SLK pankrot. 30. novembril 2018 esitas Reyna pankrotihaldur SLK pankrotimenetluses kaks

nõudeavaldust, millega palus tunnustada Reyna prahitasu nõuet SLK vastu kogusummas ca

9,5 miljonit eurot. SLK nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati Reyna prahitasu nõuet

summas 421 914,21 eurot. Ülejäänud osas esitasid SLK pankrotihaldur ja mõned

võlausaldajad Reyna nõude tunnustamisele vastuväite. Reyna on esitanud kohtule vastavalt

hagi oma nõude tunnustamiseks selle osas, milles see jäi nõuete kaitsmise koosolekul

tunnustamata.

28. Kostja keeldus hagiga taotletavat tahteavaldust andmast, kuna hoiustatud raha ei kuulu

SLK pankrotivara hulka. 4. oktoobril 2019 saatis SLK lepinguline esindaja kostjale kirja,

milles palus kostjal teha tahteavaldus hoiustatu väljamaksmiseks SLK-le. Oma vastuses

selgitas kostja, et ta ei saa SLK taotletud tahteavaldust anda, kuna SLK ei hoiustanud raha

enda huvides ning tegemist ei ole SLK pankrotivara hulka kuuluva varaga. Notarikontol

hoiustatud raha kuulub Reyna pankrotivarasse, kuna tegemist on parvlaeva „Hiiumaa“

prahtimise eest Reynale võlgnetud prahitasuga. SLK on raha selle eesmärgiga hoiustanud,

mida kinnitab ka hoiustamisavalduse tekst. Kostja on seetõttu andnud tahteavalduse hoiustatu

väljamaksmiseks Reynale.

29. Kostja märgib, et tema hinnangul on hoiustamisleping SLK ja notari vahel täitmisega

lõppenud – hageja muud hinnangud ei vasta kehtivale õigusele. Hoiustamislepingu esemeks

oli raha hoiustamine, mis on tehtud ja mille üle pooled ka ei vaidle. See, et raha saamiseks

õigustatud isik saab notarilt nõuda raha väljamaksmist, ei puuduta enam SLK-d ega ole SLK

ja notari vahelise hoiustamislepingu ese.

30. Hageja viidatud seaduse sätetest ei saa juba põhimõtteliselt tulla kostjale tahteavalduse

andmise kohustust. Seaduse sätted, millele hagiavalduses on viidatud – VÕS § 632 lg 2,

PankrS § 35 lg 1 p 1, PankrS § 36 lg 1, PankrS § 45 – reguleerivad pankroti väljakuulutamise

6

tagajärgi käsunduslepingule ja SLK varale. Nende sätete alusel ei saa juba põhimõtteliselt

tekkida õigussuhet hageja ja kostja vahel, millest tuleneks kostjale kohustus anda hageja

taotletud tahteavaldus. Seda eriti arvestades, et kostja ei ole hoiustamislepingu (mis

väidetavalt VÕS § 632 lõike 2 alusel SLK pankrotiga lõppes) osapool.

31. Hoiustatu ei ole SLK pankrotivara. SLK pankroti väljakuulutamine ei anna SLK-le õigust

nõuda hoiustatu tagastamist. SLK pankroti tõttu hoiustatu tagasivõtmise õiguse ja hoiustatu

tagastamise kohustuse jaatamine oleks otseses vastuolus VÕS § 121 lõikega 1 ja lg 2 punktiga

4 – „[v]õlgnik võib hoiustatu isikult, kelle juures hoiustamine toimub, tagasi võtta üksnes

juhul, kui ta hoiustamisel teatas isikule, kelle juures hoiustamine toimub, et ta jätab endale

hoiustades sellise õiguse (hoiustatu tagasivõtmise õigus)“ ning „[h]oiustatu tagasivõtmise

õigus lõpeb, kui kohus on välja kuulutanud võlgniku pankroti“. Viidatud sätetest nähtub

seadusandja tahe tagada, et hoiustaja pankroti väljakuulutamisel ei tekiks hoiustajal hoiustatu

tagasivõtmise õigust. VÕS § 121 lõikega 1 ja lg 2 punktiga 4 on järelikult vastuolus ka hageja

väide, nagu oleks notarikontol hoiustatud vara muutunud SLK pankrotivaraks. Notarikontol

hoiustatud vara ei olnud enam SLK vara. Vastupidise käsitluse korral saaks hoiustaja alati

öelda, et hoiustatud vara on tema vara, ning nõuda hoiustatud vara väljaandmist omandikaitse

sätete alusel. See ei ole seadusega kooskõlas, kuna seadus seab hoiustatu tagasivõtmisele

piirangud (ning välistab selle hoiustaja pankroti korral). Notarikontol hoiustatud vara on

Reyna vara, kuna SLK hoiustas raha prahitasu tasumise kohustuse täitmiseks. SLK pankrot ei

saa hoiustamislepingut kuidagi mõjutada ka seetõttu, et hoiustamisleping täideti juba enne

SLK pankroti väljakuulutamist. See, et notarikontol on praegu veel raha (157 670 eurot),

mille notar maksab hoiustamisavalduses toodud tingimustel välja, ei puuduta SLK ja notari

vahelise hoiustamislepingu täitmist. Samuti on ebaõige hageja väide, nagu oleks hoiustamine

käsitletav pankrotivõlgniku varale seatud arestina.

32. Hageja väidab, et „hoiustamislepingu tekstist tulenevalt ei olnud deponeeritud summa

väljamaksmine kuidagi seotud hageja SLK ja Reyna vahelise lepingulise suhtega“ ning et

„hoiustamislepingu kohaselt polnud hoiustatud summa hoiustatud mitte ühegi kolmanda isiku

huvides“. Hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isik on Reyna. Hageja väide, nagu ei oleks

hoiustamine toimunud ühegi kolmanda isiku huvides, ei vasta hoiustamisavaldusest nähtuvalt

tõele. Hoiustamisavalduses on selgelt kirjas, mis eesmärgil SLK raha hoiustas – parvlaeva

„Hiiumaa“ kasutamise eest võlgnetava prahitasu katteks. Vaidlus puudub, et kõnealuse

prahitasu osas on võlausaldajaks Reyna. Samuti ei saa vaidlust olla selles, et vähemalt

notarikontol jätkuvalt hoiustatud summas (157 670 eurot) jäi Reynal SLK-lt prahitasu

saamata. Hoiustamisavaldusest endast tuleneb seega otseselt, et raha hoiustati Reyna huvides

ning et Reyna on hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isik. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et

hoiustatu väljamaksmine sõltus SLK, kostja ja V. L. tahteavaldustest. See, et SLK ise seadis

hoiustatu väljamaksmisele sellise tingimuse, ei muuda hoiustamise eesmärki, mille SLK ise

hoiustamisavalduses notarile deklareeris. Sellele vastab ka maksekorraldus, milles SLK

kordas raha deponeerimise eesmärgi üle: „MS Hiiumaa prahiraha makse AS Saaremaa

Laevakompanii deposiidi tegemiseks“.

33. Hoiustatu tuleb välja maksta selleks õigustatud isikule. Hagiavaldusest nähtuvalt püüab

hageja saavutada olukorda, kus hoiustatu lihtsalt tagastataks SLK-le (SLK pankroti

väljakuulutamise tõttu), ilma et oleks tuvastatud, mis eesmärgil raha hoiustati ja kes on sellest

tulenevalt hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isik. Selline käsitlus on ebaõige. Olukorras,

kus SLK, kostja ja V. L. ei anna hoiustamisavalduses ettenähtud ühist juhist hoiustatu

väljamaksmiseks, tuleb vastavas kohtumenetluses teha kindlaks hoiustamislepingu aluseks

olev õigussuhe, s.t mis eesmärgil SLK raha hoiustas. Isik, kelle huvides raha hoiustati, saab

nõuda SLK-lt, kostjalt ja V. L.lt vajalike tahteavalduste andmist. SLK ise ega selle

pankrotihaldur selliseks isikuks ei ole.

7

OÜ

REYNA

TRADE

(PANKROTIS)

PANKROTIHALDURI

NÕUE

JA

PÕHJENDUSED

34. OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotihaldur esitas kohtule hagi, mills palus kohtul:

• kohustada AS-i Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurit andma järgmise

sisuga tahteavaldust, lugedes tahteavaldus asendatuks kohtuotsusega: „Palume kanda

Tallinna

notar

Merle

Saar-Johansoni

(Johanson)

notarikontol

22.12.2016

hoiustamisavalduse (notari ametitegevuse raamatu nr 3616) alusel hoiustatud summa 157

670 eurot OÜ Reyna Trade (pankrotis) (registrikood 11411309) pangakontole nr EExxx

Swedbank AS-is. Kinnitame, et nõustume eelpoolmärgitud summa 157 670 euro

ülekandmisega notarikontolt OÜ Reyna Trade (pankrotis) kontole“

• kohustada V. L.t (L.) (isikukood xxx) andma järgmise sisuga tahteavaldust, lugedes

tahteavaldus asendatuks kohtuotsusega: „Palume kanda Tallinna notar Merle Saar-

Johansoni (Johanson) notarikontol 22.12.2016 hoiustamisavalduse alusel (notari

ametitegevuse raamatu nr 3616) hoiustatud summa 157 670 eurot OÜ Reyna Trade

(pankrotis) (registrikood 11411309) pangakontole nr EExxx Swedbank AS-is. Kinnitame,

et nõustume eelpoolmärgitud summa 157 670 euro ülekandmisega notarikontolt OÜ

Reyna Trade (pankrotis) kontole.“;

• jätta

menetluskulud

solidaarselt

AS-i

Saaremaa

Laevakompanii

(pankrotis)

pankrotihalduri ja V. L. kanda;

• mõista OÜ Reyna Trade (pankrotis) menetluskulud AS-i Saaremaa Laevakompanii

(pankrotis) pankrotihaldurilt ja V. L.lt välja.

35. Hagiavalduse kohaselt Reyna ja SLK vahel on sõlmitud prahileping. 22. juulil 2009

sõlmisid OÜ Reyna Trade (pankrotis) („Reyna“) ja AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

(„SLK“) prahilepingu (inglise keeles „Bareboat Charter“, edaspidi „prahileping“). Reyna

andis prahilepingu alusel SLK-le rendile parvlaeva Hiiumaa ning SLK kohustus selle eest

Reynale tasuma iga kuu prahitasu (s.o renditasu).

36. Prahilepingu eritingimuste p 22 järgi pidi SLK maksma Reynale prahitasu 11 900 eurot

päevas (+km). 20. veebruaril 2014 sõlmitud prahilepingu lisa punktide 1-2 järgi pidi SLK

alates 1. märtsist 2014 maksma Reynale prahitasu 10 030 eurot päevas. 1. märtsil 2017

sõlmitud lisakokkuleppe „Novation Addendum“ kohaselt pidi SLK maksma Reynale alates 1.

märtsist 2017 prahitasu 18 000 eurot päevas. SLK jäi juba alates 2013. aastast Reynale

prahitasu maksmisega võlgu.

37. 2. jaanuaril 2017 hoiustas SLK 22. detsembri 2016 hoiustamisavalduse alusel Tallinna

notar Merle Saar-Johansoni notarikontol 690 000 eurot. SLK hoiustas kõnealuse summa

selgitusega „MS Hiiumaa prahiraha makse AS Saaremaa Laevakompanii deposiidi

tegemiseks“. Hoiustamisavalduse kohaselt pidi hoiustatud rahasumma väljamaksmine

õigustatud isikule toimuma SLK, O. M. ja V. L. ühise notariaalselt kinnitatud või digitaalselt

allkirjastatud avalduse alusel. SLK ei jätnud hoiustamisavalduses endale hoiustatu

tagasivõtmise õigust. SLK, O. M. ja V. L. ühiste avalduste alusel tegi notar hoiustatu osalisi

väljamakseid. Kohtule hagi esitamise seisuga on notarikontol hoiustatu jääk 157 670 eurot.

38. 19. detsembril 2017 kuulutati välja Reyna pankrot. 19. novembril 2018 kuulutati välja

SLK

pankrot.

30. novembril

2018

esitas

hageja

nõuded

tunnustamaks

SLK

pankrotimenetluses Reyna prahitasu nõudeid SLK vastu kogusummas ca 9,5 miljonit eurot

(koos viivistega). 22. aprillil 2019 toimunud SLK nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati

Reyna prahitasu nõuet summas 421 914,21 eurot. Ülejäänud osas esitasid SLK pankrotihaldur

ja mõned võlausaldajad Reyna nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite. Osas, milles

Reyna nõudeid nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud, on Reyna esitanud kohtule nõude

tunnustamise hagi. Reyna hagi menetletakse asjas nr 2-19-7703.

8

39. Samuti saatis vandeadvokaadi abi Mari Karja 4. oktoobril 2019 O. M.le kirja, milles

palus O. M.l teha tahteavaldus hoiustatu väljamaksmiseks SLK-le, „kuna tegemist on

rahasummaga, mis hoiustati SLK poolt SLK huvides“. Samuti selgitas Mari Karja, et

tahteavalduse mitteandmise korral on „SLK kahjuks sunnitud pöörduma kohtu poole Teie

tahteavaldust asendava kohtuotsuse saamiseks“. O. M. SLK taotletud tahteavaldust ei andnud,

sest SLK ei hoiustanud raha iseenda huvides ning tegemist ei ole SLK pankrotivara hulka

kuuluva varaga .

40. Notarikontol deponeeritud raha kuulub Reynale. Tegemist on parvlaeva Hiiumaa

prahtimise eest Reynale võlgnetud prahitasuga, mis kuulub seetõttu Reyna pankrotivarasse.

SLK on raha selle eesmärgiga hoiustanud.

41. Eelnevat arvesse võttes esitas hageja hagi SLK pankrotihalduri ja V. L. vastu taotlemaks

SLK pankrotihalduri ja V. L. tahteavaldusi asendavat kohtuotsust hoiustatu väljamaksmiseks

Reynale. Hagejal puudub vajadus esitada hagi O. M. vastu, kuna O. M. on tahteavalduse

hoiustatu väljamaksmiseks Reynale vabatahtlikult teinud.

42. SLK-l oli prahilepingust tulenev kohustus maksta Reynale parvlaeva Hiiumaa kasutamise

eest prahitasu. Selle kohustuse osaliseks täitmiseks tegigi SLK 22. detsembril 2016 notarile

avalduse 690 000 euro hoiustamiseks ning hoiustas vastava summa 2. jaanuaril 2017. Seda

kinnitab SLK enda poolt hoiustamisel antud selgitus, et hoiustatav summa on „MS Hiiumaa

prahiraha makse AS Saaremaa Laevakompanii deposiidi tegemiseks“. SLK tahe raha

hoiustamisel oli seega täita oma kohustus tasuda parvlaeva Hiiumaa prahtimise eest prahitasu.

Selline kohustus oli SLK-l üksnes Reyna ees.

43. Reyna prahitasu nõuet SLK vastu on tunnustatud summas 421 914, 21 eurot. PankrS §

106 kohaselt ei saa nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku

hiljem vaidlustada (v.a PankrS § 106 lõikes 2 toodud asjaoludel, mida praegu ei esine). SLK

poolt notarikontol hoiustatud summast on notarikontol alles 157 670 eurot.

44. Olukorras, kus (i) SLK hoiustas notarikontol raha eesmärgiga täita prahitasu maksmise

kohustus Reyna ees ning (ii) Reynal jäi vaieldamatult SLK-lt saamata prahitasu summas, mis

vastab notarikontol jätkuvalt hoiustatud summale, on hoiustatu saamiseks õigustatud isik

Reyna.

45. Hoiustamisavalduse kohaselt on hoiustatu väljamaksmise tingimuseks üksnes O. M., V. L.

ja SLK ühine notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus. Hoiustatu

väljamaksmise muid tingimusi hoiustamisavalduse kohaselt ei ole. Hoiustamisavalduses on ka

otsesõnu märgitud, et notaril ei ole kohustust „täiendavalt kontrollida muid andmeid või

asjaolusid ning tal on õigus teostada väljamakse käesolevas dokumendis nimetamata ja

muude täiendavate tingimusteta“.

46. Hoiustatud raha ei olnud ettenähtud tagastada SLK-le, kui hoiustamisavalduses märgitud

isikud ei saavuta kokkulepet hoiustatu väljamaksmise osas vms. SLK ei jätnud endale

hoiustamisavalduses hoiustatu tagasivõtmise õigust. VÕS § 121 lg 1 kohaselt, võlgnik võib

hoiustatu isikult, kelle juures hoiustamine toimub, tagasi võtta üksnes juhul, kui ta

hoiustamisel teatas isikule, kelle juures hoiustamine toimub, et ta jätab endale hoiustades

sellise õiguse (hoiustatu tagasivõtmise õigus). Isegi kui SLK oleks jätnud endale hoiustatu

tagasivõtmise õiguse, oleks see õigus lõppenud SLK pankroti väljakuulutamisega (VÕS § 121

lg 2 p 4). Nii hoiustamisavaldusest kui ka seadusest tuleneb seega üheselt, et SLK hoiustatut

tagasi võtta ei saa. Samuti ei olnud hoiustatud raha ettenähtud sellises olukorras jäämagi

määramata ajaks notarikontole. See ei ole õiguslikult võimalik ega lubatav.

47. Hoiustatud raha oli ettenähtud väljamaksmisele õigustatud isikule. Hoiustamisavaldusest

tuleneb järelikult O. M.le, SLK-le (pärast SLK pankroti väljakuulutamist selle

pankrotihaldurile) ja V. L.le, kui isikutele, kelle tahteavaldustest hoiustatu väljamaksmine

9

sõltub, ka kohustus teha vajalikud tahteavaldused selleks, et õigustatud isikul oleks võimalik

hoiustatu kätte saada. Nagu eespool öeldud, on notarikontol hoiustatud raha kättesaamiseks

õigustatud isik Reyna, mistõttu on SLK pankrotihaldur ja V. L. kohustatud vastavad

tahteavaldused ka tegema.

48. SLK pankrotihalduri ja V. L. kohustus teha tahteavaldused notarikontol hoiustatud raha

väljamaksmiseks Reyna tulenevad lisaks hoiustamisavaldusele paralleelselt ka seadusest.

VÕS § 123 sätestab, et kui võlausaldajal on hoiustatu kättesaamiseks vaja kättesaamise õigust

tõendavat võlgniku avaldust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult avalduse andmist samadel

tingimustel, nagu ta võiks nõuda kohustuse täitmist, kui hoiustamist ei oleks toimunud.

Riigikohtu praktika kohaselt kohaldub VÕS § 123 analoogia korras ka juhul, kui hoiustamine

on toimunud muul põhjusel, kui asjaolu tõttu, et võlausaldaja oleks vastuvõtuviivituses või ei

teaks võlgniku isikut (s.o VÕS § 120 lg 1 olukord). Ka praegu, mil hoiustamine ei toimunud

VÕS § 120 lõikes 1 sätestatud asjaoludel, saab hageja seega VÕS § 123 alusel nõuda avalduse

tegemist hoiustatu kättesaamiseks.

49. SLK hoiustas notarikontol prahitasu parvlaeva Hiiumaa kasutamise eest. Reyna

pankrotihaldurina on hagejal VÕS § 108 lg 1 ja prahilepingu alusel õigus nõuda SLK-lt

prahitasu tasumist (mida hageja on SLK pankrotimenetluses ka teinud). Kuna notarikontol on

jätkuvalt hoiustatud üksnes 157 670 eurot, omab käesolevas asjas tähtsust ainult see, kas

SLK-l oleks Reyna ees prahitasu tasumise kohustus (vähemalt) summas 157 670 eurot, kui

hoiustamist ei oleks toimunud. SLK pankrotimenetluses on tunnustatud Reyna prahitasu

nõuet SLK vastu veelgi suuremas summas (summas 421 914,2 eurot). Vaidlust ei saa seega

olla, et vähemalt summas 157 670 eurot, s.o notarikontol jätkuvalt hoiustatud summas, on

SLK-l Reyna ees prahitasu tasumise kohustus.

50. Hoiustamisavalduse kohaselt on hoiustatu väljamaksmise tingimuseks üksnes O. M., V.

L. ja SLK ühine notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus. O. M. on teinud

avalduse hoiustatu väljamaksmiseks Reynale. Pärast SLK pankroti väljakuulutamist saab SLK

nimel vajaliku tahteavalduse anda SLK pankrotihaldur. Hoiustatu väljamaksmine sõltub seega

üksnes SLK pankrotihalduri ja V. L. vastavasisulistest tahteavaldustest, mille asendamisel

kohtuotsusega peab notar tegema Reynale väljamakse (TsÜS § 68 lg 5, TMS § 184 lg 1).

51. Kuna raha hoiustamine notarikontol oli seotud SLK kohustusega tasuda Reynale prahitasu

ning SLK võlgnes Reynale prahitasu vähemalt summas, mis on jätkuvalt notarikontol

hoiustatud, on hagejal VÕS § 123 alusel õigus nõuda kostjatelt hoiustamisavalduses nõutud

avalduste tegemist hoiustatu väljamaksmiseks Reynale.

52. Kostjate keeldumine hageja nõutud tahteavalduse tegemisest on hea usu põhimõtte

vastane. Hoiustamisavaldus on selge küsimuses, mis eesmärgil SLK raha notarikontol

hoiustas – prahitasu makse parvlaeva Hiiumaa kasutamise eest. Õigus saada SLK-lt prahitasu

parvlaeva Hiiumaa eest on üksnes Reynal. Nii SLK kui ka V. L. ei ole ühelgi õiguslikul alusel

õigustatud nõudma parvlaeva Hiiumaa prahitasu maksmist SLK-le. Veelgi enam, kui raha

hoiustas SLK ning selliselt, et selle väljamaksmine sõltus kolmandate isikute (O. M., V. L.)

tahteavaldustest, ja SLK ei jätnud endale hoiustatu tagasivõtmise õigust, on selge, et

hoiustamine ei toimunud SLK huvides. Samuti puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks

hoiustamine oleks pidanud toimuma V. L. huvides.

53. Kui kostjatel puudub õigus hoiustatu endale saada, puudub kostjatel ka kaitsmisväärt

õigustatud huvi keelduda hageja nõutud tahteavalduste tegemisest. Hoiustatu kättesaamiseks

nõusoleku andmisest keeldumine omamata selleks õigustatud huvi on käsitletav oma õiguste

kuritarvitamisena. Seda eriti olukorras, kus hagejal muid võimalusi kui kostjate

vastavasisulised tahteavaldused hoiustatu kättesaamiseks ei ole. Lisaks VÕS §-le 123 tuleneb

kostjate kohustus anda hageja nõutud tahteavaldused seega ka hea usu põhimõttest (VÕS § 6

lg 1; TsÜS § 138).

10

54. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks rahuldada hageja nõuet hoiustamisavalduse või

võlaõigusseaduse alusel, tugineb hageja alternatiivselt PankrS § 123 lõikele 1. SLK

pankrotihalduri tegevusest (hagi esitamine notari vastu) nähtub, et pankrotihaldur käsitleb

(ebaõigesti) notarikontol hoiustatud raha osana SLK pankrotivarast. PankrS § 123 lõike 1

kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui

kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama

(vara välistamine). Riigikohus on selgitanud, et vara välistamise hagi esitamise eelduseks ei

ole eelnevalt välistamistaotluse esitamine pankrotihaldurile.

55. TsÜS § 48 kohaselt on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse

objektiks. Õiguskirjanduse kohaselt on esemeks „kõik see, mida subjektid saavad omada ja

omandada, st kõik see, mis saab olla käibe objektiks, st mida saab käsutada“. Ka raha on

järelikult ese, mida saab PankrS § 123 lõike 1 alusel pankrotivõlgniku pankrotivarast välja

nõuda.

56. Notarikontol hoiustatud raha kuulub Reyna pankrotivarasse, kuna tegemist on Reynale

parvlaeva Hiiumaa kasutamise eest võlgnetava prahitasuga. Notarikontol hoiustatud raha ei

kuulu SLK-le, kellel puudub õigus saada endale Reynale võlgnetav prahitasu ning kes ei

jätnud hoiustamisavalduse tegemisel endale ka hoiustatu tagasivõtmise õigust.

57. SLK pankrotihalduril ei ole võimalik notarikontol hoiustatud raha ise hagejale välja

maksta. Kui kohus peab põhjendatuks rahuldada hageja nõue PankrS § 123 lõike 1 alusel,

tuleb kõnealuse raha välistamiseks SLK pankrotivarast kohustada SLK pankrotihaldurit ja V.

L.t tegema hoiustamisavalduses ettenähtud avaldused ning asendada vastavad tahteavaldused

kohtuotsusega. Seejärel on hagejal võimalik raha notarikontolt kätte saada ning vaidlusalune

raha SLK pankrotivarast välistada. Ka PankrS § 123 lõike 1 alusel esitatava vara välistamise

nõude sisuks on seega kostjate kohustamine hoiustatu väljamaksmiseks vajalike

tahteavalduste tegemiseks.

58. Hageja nõuet välistada SLK pankrotivarast notarikontol hoiustatud 157 670 eurot ei

mõjuta see, et hageja on seda summat sisaldava prahitasu nõude esitanud ka SLK

pankrotimenetluses ning palunud selle tunnustamist pankrotimenetluse üldises korras. Kui

kohus rahuldab käesoleva hagi ning notarikontol hoiustatud 157 670 eurot tasutakse Reyna

pankrotivarasse, ei saa Reyna selle nõude eest SLK pankrotivarast enam väljamakset. Seda, et

vara välistamist PankrS § 123 alusel ei välista vaidlusaluse summa osas pankrotimenetluses

nõudeavalduse esitamine, kinnitab ka kohtupraktika.

KOSTJA I SLK VASTUS REYNA HAGILE

59. Kostja I SLK vaidleb Reyna hagile vastu.

60. Reyna nõuab SLK-lt ja V. L.lt tahteavalduse tegemist notari hoiustatud rahasumma 157

670 euro väljamaksmiseks Reynale VÕS § 123 alusel ning alternatiivselt PankrS § 123 lg 1

alusel.

Mõlemad

haginõuded

põhinevad

eeldusel,

et

notari

juures

sõlmitud

hoiustamislepinguga hoiustati raha kohustuse täitmiseks Reynale.

61. Hoiustamislepingu sõnastusest ei nähtu, et raha oleks hoiustatud kohustuse täitmiseks

Reynale või et Reyna oleks õigustatud isikuks hoiustatud summa suhtes. Raha hoiustamise

eesmärgiks oli anda tagatis nende nõuete täitmiseks, milles SLK, O. M. ja V. L. tulevikus

ühiselt kokku lepivad. Hoiustamislepingu kohaselt võis deponeeritud summa välja maksta

ükskõik kellele. Ainukeseks väljamakse tingimuseks on see, et SLK, O. M. ja V. L. on ühiselt

määranud õigustatud isiku.

62. Samuti polnud Reyna hoiustamislepingu alusel õigussuhte pooleks. Hoiustamislepingu

kohaselt väljamaksmise nõusoleku andmisega ei olnud seotud Reyna esindusõiguslikud isikud

(O. M., V. L. ja R. T. ühiselt). Seega kui hoiustamislepingus pole märgitud ei kohustust, mida

hoiustatud rahasumma peaks tagama, ega ka Reynat kui võlausaldajat või õigustatud isikut,

11

siis ei saa ka Reynal mingit nõudeõigust sellele rahale olla. Õiguslik alus, millele Reyna

haginõue tugineb (VÕS § 123 lg 1), räägib ühemõtteliselt võlausaldajast. Samas Reyna ei ole

hoiustatud summa suhtes võlausaldajaks ja sellest tulenevalt on välistatud Reyna hagi

rahuldamine VÕS § 123 lg 1 alusel. Lisaks on notarikontolt eelnevalt tehtud väljamakseid

ainult SLK-le ja mitte kunagi Reynale.

63. Eeltoodu välistab Reyna nõudeõiguse ka PankrS § 123 lg 1 alusel, sest ka PankrS § 123 lg

1 eeldab, et raha oleks hoiustatud rahalise kohustuse täitmiseks Reynale. Antud juhul ei ole

hoiustamislepinguga hoiustatud raha kohustuse täitmiseks Reynale ja seega ei saa ka Reynal

olla vara välistamise õigust SLK pankrotimenetluses PankrS § 123 lg 1 alusel.

64. Hoiustamislepingut pole sõlmitud VÕS § 120 alusel ja sellele ei kohaldu VÕS §-d 120-

123, sest hoiustamisleping pole sõlmitud võlausaldaja kohustuse täitmise tagamiseks. Selleks,

et hoiustamisleping oleks sõlmitud võlausaldaja kohustuse täitmise tagamiseks peaks

hoiustamislepingus sisalduma nii hoiustatud summaga tagatud kohustus kui ka võlausaldaja,

kelle kohustust tagatakse. Sellist infot hoiustamisleping ei sisalda.

65. Tegemist oli muu hoiustamisega NotS § 35 lg 3 mõttes ja hoiustamislepingule kohalduvad

käsunduslepingu sätted. Kuivõrd hoiustamislepingu alusel hoiustati SLK raha ja SLK rahal

lasus hoiustamislepingust tulenev raha käsutuspiirang, siis hoiustamislepingu lõppemisega

(VÕS § 632 lg 2) SLK pankroti väljakuulutamise tagajärjel lõppes ka SLK rahal lasuv

käsutusõiguse piirang ning hoiustatud summa 157 670 eurot kuulub SLK-le tagastamisele

VÕS § 632 lg 2, PankrS § 35 lg 1 p 1 ja PankrS § 36 lg 1 alusel.

66. Isegi kui jätta hoiustamislepingu lõppemise alusena VÕS § 632 lg 2 kõrvale, siis tuleneb

ka PankrS § 45 mõttest, et pärast pankroti väljakuulutamist lõppeb pankrotivõlgniku varale

kohaldatud käsutuspiirang. Seega ka käesoleval juhul lõppeb pärast pankroti väljakuulutamist

hoiustamislepingu alusel pankrotivõlgniku varale seatud käsutuspiirang PankrS § 45 alusel.

67. SLK rõhutab, et hoiustatud rahasumma näol pole tegemist mitte kolmanda isiku rahaliste

vahendite hoiustamisega, vaid SLK rahaliste vahendite tingimusliku hoiustamisega. SLK

rahalisi vahendeid notari deposiidikontole hoiustades ei muutunud midagi raha omandiõiguse

osas – raha omanikuks jäi SLK. Küll aga tõi raha hoiustamine kaasa SLK raha

käsutamisõiguse piirangu, mis pärast SLK pankroti väljakuulutamist pidi lõppema PankrS §

45 alusel.

68. Kokkuvõtlikult hagejal puudub nõue VÕS § 123 lg 1 ja PankrS § 123 lg 1 alusel ning

hoiustatud rahasumma kuulub tagastamisele SLK-le kui raha omanikule tulenevalt VÕS §

632 lg 2, PankrS § 35 lg 1 p 1, PankrS § 36 lg 1 ja PankrS § 45.

KOSTJA II V. L. VASTUS REYNA HAGILE

69. Kostja II vaidleb hagile vastu.

70. Hageja hagi tugineb sisuliselt ainult ühele asjaolule ning selleks on SLK poolt notari

kontole tehtud makse maksekorraldusele kirjutatud selgitus „MS Hiiumaa prahiraha makse

AS Saaremaa Laevakompanii deposiidi tegemiseks“. Sellise maksekorraldusele kantud

selgituse nõue tuleneb 22.12.2016.a SLK poolt tehtud hoiustamisavaldusest ja notari

ametiteenuse lepingust. Mitte ühtegi muud alust või tõendit, millest saaks kaudseltki tuletada,

et SLK poolt hoiustatud summa oli hoiustatud Reyna huvides või väljamaksmiseks Reynale,

hagiavalduses märgitud ei ole.

71. See, millise selgitusega pidas SLK vajalikuks rahasummasid kanda notari deposiiti, sõltus

üksnes ja ainult SLK-st. Hoiustamisavaldusse märgitud maksekorraldusele märgitav selgitus

ei tekita õigusi ega kohustusi. Maksekorralduse selgituse näol on tegemist on tehnilise

toiminguga, mille järgi rahasummat hoiustav notar suudab laekuvatest maksetest eraldada,

millise hoiustamisavalduse alusel on rahasumma notari kontole kantud.

12

72. Kostja II, SLK ja O. M., kelle kõigi nõusoleku korral oli võimalik hoiusest väljamakseid

teha, olid ärisuhetes ja leppisid kokku, et SLK hoiustab rahasumma, mille kasutamise üle

omavad nad ühist mõju. Summa hoiustati selleks, et kõigil osapooltel oleks kindlus

rahasumma kasutatavuse võimaluses ja olemasolus, et siis ühiselt oleks võimalik otsustada,

kuhu ja milliste kohustuste täitmiseks seda summat kasutada. See oli kokkulepe, milles SLK,

kostja 2 ja O. M. kokku leppisid.

73. SLK ei võlgne Reynale 9,5 miljonit eurot. Seda asjaolu on kinnitanud nii Pärnu

Maakohtu kui Tallinna Ringkonnakohtu kohtulahendid.

74. Kogu hageja hagi põhineb tervikuna vääral arusaamal, justkui oleks SLK poolt 690 000

euro notari ametikontol hoiustamise eesmärk SLK kohustuse täitmine Reyna ees. Selle kohta

puuduvad hagejal mistahes tõendid ja edasine hagis esitatud teoreetiline arutelu ja põhistus,

mil viisil võlausaldaja kui selline teoreetiline õigussubjekt on õigustatud hoiustatut kätte

saama, on seega asjakohatu.

75. Mistahes võlausaldaja poolsete nõuete esitamisel hoiustatu kättesaamiseks tuleb esmalt

selgitada välja, kas hoiustatud on konkreetse võlausaldaja kasuks või mitte. Antud juhul ei ole

SLK hoiustanud Reyna kasuks mitte midagi.

76. Notarikontol olev raha ei kuulu Reynale, vaid on SLK pankrotivara. SLK ei ole mitte

kunagi leppinud kokku selles, et notarikontole kantud rahasumma on sisuliselt väljamakse

Reynale SLK väidetava võlgnevuse katteks või selleks otstarbeks määratud. Kui SLK oleks

tahtnud vähendada oma kohustusi Reyna ees, oleks rahasumma kantud Reynale, mitte notari

kontole, millelt väljamakse tegemine on omakorda seotud kolme isiku tahteavaldusega.

77. Notari ametikontole kantud rahasummad kuuluvad hoiustajale seni, kuni rahasummasid

ei ole hoiustamislepingu kohaselt notari poolt välja makstud. Vaidlust ei ole, et vaidlusalune

rahasumma 157 670 eurot on senini notari ametikontol. Võimalik ei ole olukord, kus

hoiustatud rahasumma ei kuulu mitte kellelegi. Seni kuni rahasummat ei ole notari

ametikontolt välja makstud, kuulub rahasumma hoiustajale, kelleks antud juhul on SLK.

78. Eksisteerib üks erand, mille puhul loetakse, et hoiustatud rahasumma on õigustatud isikule

välja makstud ja läinud seega hoiustaja omandist välja. Selliseks aluseks on tagasivõtmise

õiguseta hoiustamine võlausaldaja kasuks (VÕS § 122 lg 1). SLK ei ole loobunud hoiustatud

rahasumma tagasivõtmise õigusest Reyna kasuks, sellist avaldust ei ole SLK teinud.

79. Käesoleval juhul SLK hoiustanud notari juures rahasumma nö muu hoiustamisena ja

seadnud hoiustatud rahasumma kasutamiseks omal äranägemisel täiendavad tingimused,

milleks on 2, V. L. ja O. M. poolt ühiselt digitaalselt või notariaalselt allkirjastatud avalduse

esitamine rahasumma kasutamise eeldusena. Mitte mingeid muid tingimusi, eeldusi, kinnitusi

või eesmärke hoiustamisel ei ole SLK avaldanud ega kokku leppinud. Seega ei ole käesoleval

juhul rahasumma notari ametikontol hoiustamisel tegemist hoiustamisega VÕS § 120 mõttes.

80. Hoiustamisavalduses puuduvad mistahes viited VÕS § 120 alusel hoiustamisele või

tehingu täitmise tagamisele suunatud hoiustamisele. Seega on ühemõtteliselt tegemist

tehinguga, kus SLK leppis notariga kokku enda vara notari juures hoiustamises NotS § 35 lg 3

alusel ja määras hoiustatu kasutamise tingimused.

81. Hageja tuginemine PankrS § 123 lg 1 alusele ehk vara välistamine eeldab, et vara (SLK

poolt hoiustatud rahasumma) kuulub kolmandale isikule, st Reynale. Hageja ise väidab

sealjuures, et hoiustatu näol on tegemist summaga, mis võlgnetakse Reynale, see on SLK käes

ja seda soovitakse SLK pankrotivarast välistada. Selleks, et hageja saaks väita SLK poolt

kohustuse täitmist hoiustamisega ja raha (mida välistada SLK pankrotivarast) kuulumist

Reynale, on minimaalseks eelduseks see, et rahasumma hoiustati SLK poolt notari juures

tagasivõtmise õiguseta Reyna kasuks. Tagasivõtmise õiguseta hoiustamist SLK ei teinud ja

tagasivõtmise õiguseta hoiustamist ei nähtu ka hoiustamisavalduselt.

13

82. Kui raha oleks hoiustatud Reyna kasuks, ei oleks selle kasutamine seotud kolme isiku

(SLK, V. L. ja O. M.) suvaotsustusega, kellele ja kui palju raha kanda.

83. Samuti ei ole hoiustamisavaldus tehtud tagasivõtmise õiguseta, millise kinnituse hoiustaja

alati notarile annab, kui sellisel viisil raha hoiustab.

84. Seoses hageja tuginemisega PankrS § 123 lõikele 1 märgib V. L., et viidatud sätte

kohaselt peab vara välistamise korral eseme tagastama haldur. Sama paragrahvi lõike 3

kohaselt tuleb vara välistamise taotlus esitada haldurile. Arusaamatu on vara välistamise

sätete alusel hagi esitamine kostja II vastu. Kostjal II ei ole kohustust ega ka võimalust SLK

pankrotivara hulgast vara välistada. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks seoses hoiustatud

summaga üldse esitanud vara välistamise taotlust SLK haldurile.

85. Hoiustatud summast 532 330 eurot ehk 100% hoiustatud summa väljamaksetest on tehtud

tagasi SLK kontole. Mitte ühtegi senti ei ole hoiustatud summast kasutatud Reynale ei

prahiraha võlgnevuse ega muude võlgnevuste tasumiseks. Seega jääb kostjale II täiesti

arusaamatuks, millistel asjaoludel saab hageja väita endal mingitki õigust olevat SLK poolt

hoiustatud rahasummale.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

86. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et SLK pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias Palmits hagi O. M. vastu

tuleb rahuldada ja Reyna pankrotihalduri Kristo Teder hagi SLK pankrotihaldurite Toomas

Saarma ja Andrias Palmits ja V. L. vastu tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele.

87. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

Aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (edaspidi SLK) ja Tallinna notar Merle Saar-

Johanson (edaspidi notar) sõlmisid 22.12.2016 lepingu „Hoiustamisavaldus ja

ametiteenuste leping“ (edaspidi hoiustamisleping). Hoiustamislepingu kohaselt

kohustus hageja SLK hoiustama enda raha summas 690 000 eurot (I kd tl 6);

-

Notar väljastas 05.01.2017 hoiustamiskviitungi, milles kinnitas, et SLK on notari

hoiustamiskontole hoiustanud 690 000 eurot (I kd tl 7);

-

19. detsembril 2017 kuulutati välja Osaühing Reyna Trade (edaspidi Reyna) pankrot

(II kd tlk 24).

-

19. novembril 2018 kuulutati välja SLK pankrot (II kd tlk 25);

-

30. novembril 2018 esitas Reyna nõuded tunnustamaks SLK pankrotimenetluses

Reyna prahitasu nõudeid SLK vastu kogusummas ca 9,5 miljonit eurot (II kd tl 26).

22. aprillil 2019 toimunud SLK nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati Reyna

prahitasu nõuet summas 421 914,21 eurot. Ülejäänud osas esitasid SLK

pankrotihaldur ja mõned võlausaldajad Reyna nõudele nõuete kaitsmise koosolekul

vastuväite (II tl 29-33);

-

Reyna on kohtule vastavalt esitanud hagi nõude tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-19-xxx,

kohtunik Reena Undrest);

14

-

Tallinna notari Merle Saar-Johansoni hoiukontol on käesoleval hetkel deponeeritud

157 670 eurot.

88. Poolte vahel on vaidlus hoiustamislepingu alusel Tallinna notari Merle Saar-Johansoni

juures hoiustatud rahasumma kuuluvuse üle, mille kindlaks tegemist on vaja välja selgitada,

millistel tingimustel hoiulepingu sõlmiti. Samuti on vaidlus selles, kas hoiustamisleping

kehtib edasi ka pärast SLK pankroti väljakuulutamist ja kas nimetatud summa kuulub SLK

pankrotivarasse. Veel on poolte vahel vaidlus selle üle, kellel on õigus nõuda notari

ametikontol deponeeritud raha.

89. SLK nõuab O. M. kohustamist nõusoleku andmiseks notari hoiukontol hoiustatud

rahasumma 157 670 euro väljaandmiseks SLK-le. Reyna nõuab SLK-lt ja V. L.lt

tahteavalduse

tegemist

notari

hoiukonto

hoiustatud

rahasumma

157

670

euro

väljamaksmiseks.

90. Seega tuleb kohtul käesoleva vaidluse lahendamiseks kõigepealt välja selgitada, kas

22.12.2016 hoiustamisavalduse ja ametiteenuste lepingu alusel hoiustati SLK poolt notar

Merle Saar-Johanson ametikontole SLK rahalisi vahendeid Reyna kohustuse tagamiseks või

hoiustati SLK rahalisi vahendeid ilma määratlemata kohustust, mida hoiustatud summa peaks

tagama.

91. Kohus tuvastab, et 22. detsembri 2016 hoiustamisavalduse alusel SLK hoiustas 2.jaanuaril

2017 Tallinna notar Merle Saar-Johansoni notarikontol 690 000 eurot. SLK hoiustas

kõnealuse summa selgitusega „MS Hiiumaa prahiraha makse AS Saaremaa Laevakompanii

deposiidi tegemiseks kuni 690 000 eurot.“. Hoiustamisavalduse kohaselt pidi hoiustatud

rahasumma väljamaksmine õigustatud isikule toimuma SLK, O. M. ja V. L. ühise

notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avalduse alusel, milles on ära näidatud

hoiustatud rahasumma või selle saamiseks õigustatud isiku, vastavale õigustatud isikule

ülekantava rahasumma suurus, vastavate isikute pangakonto number ja panga nimi (I kd tl 6).

92. Notariaadiseaduse § 35 lg 1 kohaselt võtab notar ametitoiminguna hoiule raha,

väärtpabereid ja dokumente. NotS § 35 ja VÕS § 120 kohaselt on raha hoiustamine notari

poolt lubatav kolmel erineval alusel:

•

Hoiustamine NotS § 35 lõike 2 alusel kui notari tõestamistoiminguga kaasnev

ametikohustus, millisel juhul toimub raha hoiustamine seoses sama notari poolt tõestatava

tehinguga põhjusel, et hoiule võtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenevalt õigustatud

huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel.

•

Hoiustamine VÕS § 120 lõike 1 alusel, mille kohaselt võlgnik võib võlgnetava raha

notari juures hoiustada juhul, kui võlausaldaja on vastuvõtuviivituses või kui võlgnik ei tea

ega peagi teadma, kes on võlausaldaja.

•

Hoiustamine NotS § 35 lõike 3 alusel notari poolt osutatava ametiteenusena juhul, kui

notaril pole tõestamistoiminguga kaasnevat hoiustamise kohustust ega tegemist pole VÕS §

120 lõikes 1 sätestatud hoiustamisega. Sisuliselt on viimasel juhul tegemist hoiustamisega,

kus notar võtab raha hoiule hoiustaja ja notari vahel kokkulepitud tingimustel.

93. Poolte poolt kohtule esile toodud asjaolude kohaselt toimus käesoleval juhul notari poolt

hoiustamine NotS § 35 lg 3 alusel notari poolt osutatava ametiteenusena. NotS § 35 lg 3

sätestab ühemõtteliselt, et hoiustamine väljaspool VÕS § 120 on notari ametiteenus. Seda

kinnitab ka lepingu pealkiri, milleks oli „Hoiustamisavaldus ja ametiteenuse leping“.

Käesoleval juhul on SLK hoiustanud raha notari juures nö muu hoiustamisena ja on seadnud

hoiustatud rahasumma kasutamiseks omal äranägemisel täiendavad tingimused, milleks on

SLK, O. M. ja V. L. poolt ühiselt digitaalselt või notariaalselt allkirjastatud avalduse

esitamine rahasumma kasutamise eeldusena. Mitte mingeid muid tingimusi, eeldusi, kinnitusi

või eesmärke hoiustamisel ei ole SLK avaldanud.

15

94. Reyna nõuab SLK-lt ja V. L.lt tahteavalduse tegemist notari kontol hoiustatud rahasumma

157 670 euro väljamaksmiseks Reynale VÕS § 123 alusel ning alternatiivselt PankrS § 123 lg

1 alusel. Mõlemad nõuded põhinevad eeldusele, et notari juures sõlmitud hoiustamislepinguga

hoiustati raha kohustuse täitmiseks Reynale.

95. Kohus nõustub SLK-ga, et Reyna on ebaõigesti leidnud, et SLK hoiustas raha parvlaeva

„Hiiumaa“ prahitasu katteks ning Reyna huvides. Kohus põhjendab enda seisukohta

alljärgnevalt.

96. Vaidlust pole poolte vahel selle üle, et SLK, O. M. ja V. L. teostasid ühist parvlaeva äri,

mis seisnes selles, et Eesti suursaarte laevaliinide teenindamiseks ehitati aastatel 2009-2010

parvlaevad Hiiumaa, Muhumaa ja Saaremaa. Vaidlust pole selle üle, et parvlaevade kasutusse

võtmiseks asutati äriühingud Reyna Trade OÜ (parvlaev Hiiumaa), OÜ D (parvlaev

Muhumaa) ja OÜ X (parvlaev Saaremaa). Äriühingud Reyna Trade OÜ, OÜ D ja X OÜ

prahtisid parvlaevad omakorda SLK-le, mehitas need laevad ja teostas nende laevade

ekspluatatsiooni ajal tehnilist juhtimist. SLK prahtis omakorda need mehitatud laevad edasi X

OÜ-le, kellel oli sõlmitud Eesti Vabariigiga avaliku teenindamise leping. Ühise praamiäri

lõppemine oli tingitud sellest, et 2014. aastal viis Eesti Vabariik läbi riigihanke uue vedaja

leidmiseks mandri ja suursaarte vahelistele liinidele, kuid X OÜ pakkumine ei osutunud

valituks. X OÜ Eesti Vabariigiga sõlmitud avaliku teenindamise leping kehtis kuni 2016.

aasta oktoobrini. Alates 2015. aasta augustist alustati parvlaevadega Saaremaa ja Muhumaa

opereerimist Saksamaal (Elb-Linki liinil Cuxhaven-Brunsbüttel). Vaidlust pole selle üle, et

01.10.2016 sõlmis SLK TS Laevad OÜ-ga parvaleaeva MS Hiiumaa prahilepingu.

97. SLK selgituse kohaselt SLK tegi Tallinna notar Merle Saar-Johanson ametikontole

deposiitkande TS Laevad OÜ-lt laekunud parvlaeva Hiiumaa prahirahade arvelt ning sellest

tulenes ka deposiidikande nimetus. Kohus tuvastab, et SLK poolt 02.01.2017 Tallinna notar

Merle Saar-Johanson ametikontole tehtud makse selgituseks on märgitud “MS Hiiumaa

prahiraha makse AS Saaremaa Laevakompanii deposiidi tegemiseks“ (III kd tl 125). Kohus

tuvastab, et SLK, O. M. ja V. L. poolt allkirjastatud avaldustes hoiustatud rahasummast osa

väljakandmiseks on kõigis toodu selgitus [...]mis summa on osa notari kontole deponeeritud

MS Hiiumaa prahiraha kogusummast, mis saadud AS Saaremaa Laevakompanii ja X OÜ

vahel 01.10.2016 sõlmitud prahilepingu alusel.“ (III kd tl 126-131). Seega SLK poolt

ülekande selgitus ja deposiidist väljamaksmise avaldustes olevad selgitused viitavad üksnes

raha algallikale, milleks on X OÜ poolt SLK-le tehtud MS Hiiumaa prahiraha makse SLK ja

X 01.10.2016 sõlmitu prahilepingu alusel, mitte selle kasutamise sihtotstarbele. Seega

hoiustamine toimus SLK poolt vahendite arvelt, mille SLK sai TS Laevad OÜ-ga sõlmitud

parvlaeva MS Hiiumaa prahilepingu alusel.

98. Kohus tuvastab, et Tallinna notar Merle Saar-Johanson notarikontolt on 10.01.2017-

28.02.2017 tehtud väljamakseid 7 korral kokku summas 532 330 eurot ainult SLK-le (II kd tl

125) ja mitte kunagi ei ole tehtud väljamakseid Reynale. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt

on SLK, O. M. ja V. L. poolt notarile tehtud avaldustes märgitud, et väljamakse kuulub

tegemisele SLK-le, kes kasutab saadud raha maksete tegemiseks XX-le MV Muhumaa ja MV

Saaremaa kütuse eest ja muude erinevate laevaliini opereerimiskulude eest maksete

tegemiseks (III kd tlk 126- 132). Mitte kunagi ei ole SLK, O. M. ja V. L. poolt notarile tehtud

avaldustes märgitud, et notari deposiidis olev raha kuuluks väljamaksmisele Reynale. Seega

kui SLK poolt notari kontol hoiustatud raha kasutamise kokkulepe oleks olnud Reyna ees

kohustuste täimine, siis oleks ilmselgelt notari ametikontolt kantud raha Reynale. Juhul kui

raha oleks hoiustatud kohustuse täitmiseks Reynale, siis VÕS § 120 lg 3 kohaselt oleks

pidanud saatma selle kohta ka vastava teate Reynale kui võlausaldajale. Vaidlust pole selle

üle, et antud juhul seda tehtud ei ole.

99. Kohus asub seisukohale, et eeltoodust järeldub, et notarikontol olev raha ei kuulu

Reynale, sest raha hoiustamise eesmärgiks ei olnud kohustuse täitmise tagamine Reynale ega

16

ka Reyna määratlemine väljamakset saama õigustatud isikuna. Eeltoodu välistab Reyna

nõudeõiguse ka PankrS § 123 lg 1 alusel, sest ka PankrS § 123 lg 1 eeldab, et raha oleks

hoiustatud rahalise kohustuse täitmiseks Reynale. Antud juhul ei ole hoiustamislepinguga

hoiustatud raha kohustuse täitmiseks Reynale ja seega ei saa ka Reynal olla vara välistamise

õigust SLK pankrotimenetluses PankrS § 123 lg 1 alusel.

100. Kohus nõustub SLK-ga, et asjaolu, et Reynal on SLK pankrotimenetluses tunnustatud

nõue 421 941,21 euro ulatuses, annab Reynale õiguse rahuldada enda nõuet SLK

pankrotimenetluses üldkorras, so PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel proportsionaalselt teiste

võlausaldajatega. Reynal ei ole PankrS-ist tulenevalt õigust enda 421 941,21 euro suurust

nõuet rahuldada suuremas proportsioonis kui PankrS § 153 lg 1 p 2 ette näeb. Teistsuguse

tõlgenduse korral saaks üks võlausaldaja, st Reyna, SLK pankrotis eelisseisu ning SLK

pankrotihaldur ei saaks täita oma kohustust seista kõikide võlausaldajate eest.

101. Kuna kohus on asunud seisukohale, et SLK poolt notari kontole hoiustatud raha ei ole

hoiustatud parvlaeva „Hiiumaa“ prahitasu katteks ning Reyna huvides, siis kohus ei analüüsi

Reyna ja SLK vahel sõlmitud prahilepingut, SLK poolt tekkinud võlgnevust ja sellega seoses

Reyna poolt kohtule esitatud tõendeid.

102. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist oli SLK rahaga, mida SLK

nõustus tingimuslikult hoiustama Tallinna notar Merle Saar-Johanson notarikontolt seniks

kuni SLK, O. M. ja V. L. on kokku leppinud õigustatud isikus, kellele ühise tahteavalduse

alusel raha välja maksta ja notari deposiidikontolt väljamakse ainukeseks tingimuseks oli see,

et SLK, O. M. ja V. L. on ühiselt määranud õigustatud isiku.

103. Kuna kohus on asunud seisukohale, et SLK poolt notar Merle Saar-Johanson

ametikontole hoiustatud rahasumma ei ole hoiustatud kohustuse täitmiseks Reynale, siis tuleb

järgnevalt välja selgitada, kelle on õigus nõuda notari ametikontol deponeeritud raha.

104. SLK on seisukohal, et hoiustatud raha on SLK pankrotivara, kuna SLK pankroti

väljakuulutamisega lõppes hoiustamisleping. Alternatiivselt leiab SLK, et hoiustatud raha on

SLK pankrotivara, kuna SLK pankroti väljakuulutamisega lõppes hoiustamislepinguga

hoiustatud raha käsutamisele seatud piirang.

105. Riigikohus on 19.03.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-130-13 punktis 14 märkinud, et

notaril on kohustus poolte tahe välja selgitada juba hoiustamisel (st see, millise tähenduse

annavad pooled või annab hoiustaja hoiustamise tagasivõtmatusele), et vältida hilisemaid

vaidluseid.

106. SLK leiab, et antud juhul ei ole tegemist tagasivõtmatu hoiustamisega kuna SLK ei ole

hoiustamisavalduse sõnastusest nähtuvalt loobunud hoiustatu tagasivõtmise õigusest. Kohus

ei nõustu SLK seisukohaga. VÕS § 121 lg 1 sätestab, et võlgnik võib hoiustatu isikult, kelle

juures hoiustamine toimub, tagasi võtta üksnes juhul, kui ta hoiustamisel teatas isikule, kelle

juures hoiustamine toimub, et ta jätab endale hoiustades sellise õiguse (hoiustatu

tagasivõtmise õigus). SLK hoiustamisavaldus ei sisalda hoiustatu tagasivõtmise õigust. Seega

VÕS § 121 lõike 1 kohaselt võiks SLK notarikontol hoiustatud rahasumma tagasi võtta

üksnes juhul, kui SLK hoiustamisavalduses oleks sisaldunud hoiustatu tagasivõtmise õigus.

Järelikult puudub SLK-l VÕS § 121 lõike 1 kohaselt hoiustatu tagasivõtmise õigus.

107. VÕS § 121 lõige 1 on kohaldatav ka notari ametiteenusena teostatud hoiustamise korral.

Nimelt on Riigikohus on 06.04.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-15-3965 leidnud järgmist:

Notariaadiseaduse (NotS) § 35 lg 3 ei välista iseenesest VÕS §-de 122 ja 123 kohaldamist ka

juhul, kui hoiustamine on toimunud muul põhjusel kui asjaolu tõttu, et võlausaldaja oleks

vastuvõtuviivituses või ei teaks võlgniku isikut. Muu hulgas võiks analoogia korras tulla

VÕS §-de 122 ja 123 kohaldamine kõne alla siis, kui hoiustamine toimub ametikohustusega

17

kaasneva tõestamistoiminguna NotS § 35 lg 2 alusel (Riigikohtu 19. märtsi 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-130-13, p 12).

108. Nimetatud Riigikohtu seisukohast tuleneb, et VÕS § 122 ja § 123 on kohaldatavad

hoiustamisele, mis toimub nii NotS § 35 lõike 2 alusel notari ametikohustusena kui ka NotS §

35 lõike 3 alusel notari ametiteenusena. Lisaks järeldub sellest Riigikohtu seisukohast, et kui

NotS § 35 lõike 2 ja lõike 3 alusel toimuva hoiustamise korral on VÕS § 122 ja § 123

kohaldatavad, siis järelikult peab ka VÕS § 121 olema kohaldatav. Kui kohaldatav on VÕS §

122, mis reguleerib tagasivõtmise õiguseta ja tagasivõtmise õigusega hoiustamise õiguslikke

tagajärgi, siis järelikult on loogiline, et kohaldatav on ka VÕS § 121, mis reguleerib seda,

millal hoiustajal üldse on hoiustatu tagasivõtmise õigus ja millal pole. Hoiustatu

tagasivõtmise õiguse puudumist kinnitab ka praktika. Hoiustamisavalduse alusel hoiustas

SLK notari hoiukontol 690 000 eurot. Hoiustamisavalduse kohaselt oli Tallinna notar Merle

Saar-Juhanson õigustatud väljamakset tegema üksnes juhul, kui talle on edastatud SLK, O. M.

ja V. L. ühine tahteavaldus hoiustatu väljamaksmiseks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et

nimetatud isikud on esitanud kokku seitse ühist tahteavaldust hoiustatu väljamaksmiseks ja

nende avalduste alusel maksis notar välja kokku 532 330 eurot, millest tulenevalt ongi notari

hoiukontol asuva hoiustatud rahasumma jäägiks 157 670 eurot.

109. SLK on seisukohal, et kuna SLK pankrot kuulutati välja 19.11.2018, siis seega lõppes

hoiustamisleping VÕS § 632 lg 2 alusel, võlgniku (SLK) varast moodustus pankrotivara

(PankrS § 35 lg 1 p 1) ning võlgniku (SLK) vara käsutusõigus läks pankrotihaldurile üle

(PankrS § 36 lg 1). Kohus leiab, et VÕS § 632 lõige 1 ei lõpeta hoiustamissuhet ega anna

SLK-le õigust Tallinna notar Merle Saar-Johanson ametikontol hoiustatud rahasumma

tagastamist nõuda. Kuna käesoleval juhul hoiustamisavalduses sisalduv hoiustamine Tallinn

notar Merle Saar-Johanson ametikontol on teostatud juba enne SLK pankrotti, siis järelikult ei

saa SLK pankrot hoiustamissuhet kuidagi enam mõjutada. Kuna hoiustamisavalduse kohaselt

puudub SLK-l hoiustatud rahasumma tagasivõtmise õigus, siis VÕS § 121 lõike 1 kohaselt

tähendab see, et SLK-l ei olegi õigust hoiustatud rahasummat tagasi võtta. Kohus leiab, et ka

SLK pankrot ei tekita SLK-le seda õigust. Lisaks on SLK käsitlus pankoti mõjust vastuolus

VÕS §-ga 121 lg 2 punktiga 4, mille kohaselt SLK pankrot lõpetab hoiustatu tagasivõtmise

õiguse, isegi kui SLK-le oleks selline õigus hoiustamisavaldusega antud. Kohus on eelnevalt

asunud seisukohale, et hoiustamisavaldusega sellist õigust SLK-le ei antud.

110. SLK leiab, et isegi kui jätta hoiustamislepingu alusena VÕS § 632 lg 2 kõrvale, siis

tuleneb ka PankrS § 45 mõttest, et pärast pankroti väljakuulutamist lõppeb pankrotivõlgniku

varale kohaldatud käsutuspiirang. Kohus SLK käsitlusega ei nõustu. Kohus leiab, et raha

notarikontol hoiustamisel ei ole tegemist vara arestiga, sest notarikontol raha hoiustamisel ei

aresti hoiustaja ise oma vara ja /või ei aresti ka keegiteine kolmas isik (sh notar) hoiustaja

vara. Seega ei lõppenud hoiustamisleping ka PankrS § 45 alusel.

111. Seega tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kas O. M. on kohustus anda nõusolek raha

notari ametikontol oleva raha ülekandmiseks SLK-le.

112. Riigikohus on raha lepingulise hoiustamise puhul leidnud, et kui pooled ei ole piisavalt

täpselt kokku leppinud deponeerimiskontol oleva raha väljamaksmise tingimusi juhuks, kui

õigustatud isikud selleks ühist juhist ei anna, tuleb kohtuvaidluses teha kindlaks, kas ja

millistel tingimustel on üks pool kohustatud teise kasuks tahteavalduse raha ülekandmiseks

tegema, tehes kindlaks, kust selline kohustus tuleneb (Riigikohtu 06.04.2018 otsus asjas nr 2-

15-3965, p 28). Kui sellise kohustuse olemasolu on kindlaks tehtud ja selle täitmist nõutakse,

saab kohus avalduse TsÜS § 68 lõike 5 ja täitemenetluse seadustiku § 184 lõike 1 alusel

otsusega asendada (Riigikohtu 03.10.202 otsus asjas nr 3-2-1-94-12, p 48).

113. Sellises olukorras on Riigikohus leidnud, et tahteavalduse andmise kohustus võib

tuleneda hea usu põhimõttest (VÕS § 6, TsÜS § 138). Isiku õiguste teostamine võib olla

18

vastuolus hea usu põhimõttega, kui puudub kaitsmisväärne isiklik huvi, millest lähtudes isik

oma õigusi teostab. Nõue tuleb lahendada esmajoones poolte huvide kaalumise teel,

hindamaks, milline on ühe poole huvi teiselt poolelt nõusolek saada ja teise poole huvi

nõusoleku andmisest keelduda, kusjuures nõusoleku andmise eelduseks võib olla ka sellest

tingitud negatiivsete tagajärgede hüvitamine (Riigikohtu 01.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-34-16, p 27). Eelnimetatu kohtuasjas leidis Riigikohus, et teise poole keeldumine hoiustatud

raha kättesaamiseks vajaliku tahteavalduse andmisest on tuvastatud asjaoludel vastuolus hea

usu põhimõttega (TsÜS § 138, VÕS § 6 lg 1). Seda põhjendab asjaolu, et ühel poolel on teise

poole tahteavaldus raha kättesaamiseks notari kontolt (oma õiguste kaitseks) mõistlike

alternatiivideta vajalik (vt VÕS § 121 lg 1 ja § 122 lg 1) ja teisel poolel puudub mõistlik

põhjendus tahteavalduse andmisest keelduda. Viidatud asjas leidis Riigikohus, et teine pool ei

ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et teine pool ei ole esitanud asjaolusid, millest

saaks järeldada, et ta oleks kellegi huvide kaitseks nõusoleku andmisest keeldumiseks

kohustatud või õigustatud(Riigikohtu 01.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-16, p 28, 30).

114. Kohus leiab, et käesoleval juhul hoiustatud rahasumma näol ei ole tegemist mitte

kolmanda isiku rahaliste vahendite hoiustamisega, vaid SLK rahaliste vahendite tingimusliku

hoiustamisega. SLK vahendid notari deposiitkontol hoiustamisega ei muutunud midagi raha

omandiõiguse osas- raha omanikus jäi SLK. Kuna NotS § 35 lg 5 võimaldab notaril

hoiustatud rahasumma välja maksta ainult hoiustamislepingus märgitud tingimusel, siis on

vajalik notarile esitada hoiustamislepingus märgitud isikute (SLK, O. M. ja V. L.) nõusolek

hoiustatud summa väljamaksmiseks SLK-le. Ilma SLK, O. M. ja V. L. nõusolekuta ei ole

võimalik ühtegi väljamakset notari hoiukontolt teha.

115. Kostja O. M. on oma vastuväidet SLK poolt taotletava tahteavalduse andmisel

põhjendanud sellega, et tema arvates hoiustatud vara näol tegemist ei ole SLK pankrotivara

hulka kuuluva varaga ja notarikontol hoiustatud raha kuulub Reyna pankrotivarasse, kuna

tegemist on parvlaeva „Hiiumaa“ prahtimise eest Reynale võlgnetud prahitasuga ning SLK

hoiustas raha prahitasu tasumise kohustuse täitmiseks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et

tegemist ei ole SLK poolt parvlaeva Hiiumaa prahitasu katteks Reyna huvides hoiustatud

varaga.

116. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Tallinna notar Merle Saar-Johanson ametikontolt on

10.01.2017-28.02.2017 tehtud väljamakseid kokku summas 532 330 eurot ainult SLK-le ja

nimetatud väljamaksete tegemiseks esitatud avaldustele on alla kirjutanud SLK, O. M. ja V.

L.. Eeltoodust võib järeldada, et poolte tahe oli teha notari hoiukontol väljamaksed SLK-le,

mitte kellelegi teisele. Seega on SLK hoiustatud raha väljamaksmiseks õigustatud isikuks.

Eeltoodust

tuleneb

järelikult

SLK-le

(pärast

pankroti

väljakuulutamist

selle

pankrotihaldurile), O. M.le ja V. L.le, kui isikutele, kelle tahteavaldustest hoiustatu

väljamaksmine sõltub, ka kohustus teha vajalikud tahteavaldused selleks, et õigustatud isikul

oleks võimalik hoiustatu kätte saadaKohus leiab, et O. M. ei ole esitanud asjaolusid, mis

annaksid aluse järeldada, et ta on kellegi huvi kaitseks nõusoleku andmiseks õigustatud või

kohustatud. Seega on kohtu hinnangul O. M. keeldumine vastava tahteavalduse andmisest

vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6, TsÜS § 138 lg 1 ja 2). Kohus märgib, et arvestades

seda, et välja on kuulutatud SLK pankrot, siis ei ole enam võimalik SLK-l, O. M.l ja V. L.l

sõlmida kokkuleppeid notarikontol hoiustatud rahasumma väljamaksmiseks muudele

isikutele, sest pankrotivara käsutamine toimub PankrS sätestatud korras.

117. TsÜS § 68 lg 5 järgi juhul kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse,

asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut

kohustatakse sellist tahteavaldust andma. TMS § 184 lg 1 näeb ette, et kui võlgnikku on

kohtuotsusega kohustatud tahteavaldust tegema, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus.

118. Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias Palmits hagi ja asendada O. M. tahteavaldus

19

kohtuotsusega, millega O. M. annab enda nõusoleku 22.12.2016 hoiustamisavalduse ja

ametiteenuste lepingu alusel Tallinna notari Merle Saar- Johansoni notarikontole hoiustatud

rahasumma 157 670 euro väljamaksmiseks aktsiaseltsile Saaremaa Laevakompanii

(pankrotis) tema arvelduskontole EExxx.

119. Kohus jätab rahuldamata OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotihalduri Kristo Teder hagi

AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias

Palmits ning V. L. vastu tahteavalduse asendamise nõudes.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

120. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

121. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti.

122. Kuna kohus rahuldas aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite

Toomas Saarma ja Andrias Palmits hagi O. M. vastu, siis tuleb jätta menetluskulud Saaremaa

Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias Palmits hagis O. M.

vastu O. M. kanda. Kuna kohus jättis OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotihalduri Kristo

Teder hagi AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite Toomas Saarma ja

Andrias Palmits ning V. L. vastu rahuldamata, siis tuleb jätta OÜ Reyna Trade (pankrotis)

pankrotihalduri Kristo Teder hagis AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite

Toomas Saarma ja Andrias Palmits ning V. L. menetluskulud Reyna Trade OÜ (pankrotis)

kanda.

123. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik