2-21-15011/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.06.2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-15011

Tsiviilasi

Tallinna linna (Tondiraba Spordikeskuse kaudu) hagi

Tallinn Contsert Club OÜ ja X vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

30 882,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tallinna linna (Tondiraba Spordikeskuse kaudu)

(asukoht Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Uve Jürgens, e-post xxx

Kostja I: Tallinn Contsert Club OÜ (rk 12401106, asukoht

Narva

mnt

7a,

15172

Tallinn,

e-post

tallinncontsert@gmail.com)

Kostja II (kostja I seaduslik esindaja): X (ik xxxxxxxxxxx,

elukoht xxx, e-post xxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista solidaarselt Tallinn Contsert Club OÜ-lt ja Xlt põhinõue 20 000 eurot

ja viivis 9 132,85 eurot Tallinna linna (Tondiraba Spordikeskuse kaudu) kasuks.

3. Välja mõista solidaarselt Tallinn Contsert Club OÜ-lt ja Xlt viivis põhinõudelt

20 000 eurolt 0,05% tööpäevas alates 22.06.2022 kuni põhinõude tasumiseni Tallinna

linna (Tondiraba Spordikeskuse kaudu) kasuks.

4. Menetluskulud jätta solidaarselt Tallinn Contsert Club OÜ ja X kanda.

5. Määrata kindlaks, et Tallinna linnale (Tondiraba Spordikeskuse kaudu)

hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 1 000 eurot.

6. Välja mõista solidaarselt Tallinn Contsert Club OÜ-lt ja Xlt menetluskulud 1 000

eurot Tallinna linna (Tondiraba Spordikeskuse kaudu) kasuks.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb solidaarselt Tallinn Contsert Club

OÜ-l ja Xl tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras Tallinna linna (Tondiraba Spordikeskuse kaudu) kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud

tähtaegu.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt on Tondiraba Spordikeskus Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti

hallatav linna spordiasutus. Hageja (Tondiraba Spordikeskuse kaudu) ja kostja I sõlmisid

27.05.2017 Tondiraba Spordikeskuse peaareeni rendilepingu nr. 11/17 (edaspidi ka rendileping

nr 1) rendiperioodiga alates 04.11.2017 kell 8.00 kuni 05.11.2017 kell 4.00, mille alusel

Tondiraba Spordikeskus (hallatav asutus) andis ja kostja I võttis kasutusse lepingu punktis 3

nimetatud rendiobjekti (Tondiraba Spordikeskuse peaareeni sektorid A1-A4, D1-D4 (plaanil ala

nr.0145), peaareeni tribüünid 1. ja 2. korruse tasandil, parteris read 1-20, 3 abiruum 0-korrusel,

peaareeni A – sissepääsu, VIP nr 2 , garderoobi ala (letid nr. 1015, 1016, 1017, 1018) koos

nagidega, üldkasutatavad alad peaareeni fuajees publikule, inva WC-d, inva kohad tribüünil,

väliparkla ja suitsuala läbiviimaks üritust „Apocalyptica“. Kostja I kohustus rendilepingu nr 1

alusel tasuma kokku 7 440 eurot vastavalt rendilepingu nr 1 punktis 5.4 kokkulepitud

tähtaegadel.

Hageja (Tondiraba Spordikeskuse kaudu) ja kostja I sõlmisid 28.03.2017 Tondiraba

Spordikeskuse peaareeni rendilepingu nr. 00/16 (edaspidi ka rendileping nr 2) rendiperioodiga

alates 01.12.2017 kell 6.00 kuni 03.12.2017 kell 6.00, mille alusel Tondiraba Spordikeskus andis

ja Tallinn Concert Club OÜ võttis kasutusse lepingu punktis 3 nimetatud rendiobjekti (Tondiraba

Spordikeskuse peaareeni sektorid A1-A4, D1-D4, B2, C4 (plaanil ala nr.0145), peaareeni

tribüünid 1. ja 2. korruse tasandil, parteris read 1-20, 3 abiruum 0-korrusel, peaareeni A –

sissepääsu, garderoobi ala (letid nr. 1015, 1016, 1017, 1018) koos nagidega, üldkasutatavad alad

peaareeni fuajees publikule, inva WC-d, inva kohad tribüünil ja väliparkla läbiviimaks üritust

„Lumekuninga tagasitulek“. Kostja I kohustus rendilepingu nr 2 alusel tasuma kokku 17 400

eurot vastavalt rendilepingu nr 2 punktis 5.4 kokkulepitud tähtaegadeks.

Hageja (Tondiraba Spordikeskuse kaudu) ja kostja I sõlmisid 26.04.2017 Tondiraba

Spordikeskuse peaareeni rendilepingu nr. 07/17 (edaspidi ka rendileping nr 3) rendiperioodiga

alates 26.12.2017 kell 8.00 kuni 27.12.2017 kell 4.00, mille alusel Tondiraba Spordikeskus

(hallatav asutus) andis ja Tallinn Concert Club OÜ võttis kasutusse lepingu punktis 3 nimetatud

rendiobjekti (Tondiraba Spordikeskuse peaareeni sektorid A1-A4, D1-D4 (plaanil ala nr.0145),

peaareeni tribüünid 1. ja 2. korruse tasandil sektorid A1-A4, D1-D4, 3 abiruum 0-korrusel,

parteris read 1-25, peaareeni A – sissepääsu, VIP nr 2 , garderoobi ala (letid nr. 1015, 1016,

1017, 1018) koos nagidega, üldkasutatavad alad peaareeni fuajees publikule, inva WC-d, inva

kohad tribüünil, väliparkla ja suitsuala läbiviimaks üritust „Valeri Leontjev-kontsert“. Kostja I

kohustus rendilepingu nr 3 alusel tasuma kokku 7 440 eurot vastavalt rendilepingu nr 3 punktis

5.4 kokkulepitud tähtaegadeks.

Hageja (Tondiraba Spordikeskuse kaudu) ja kostja I sõlmisid 13.12.2016 Tondiraba

Spordikeskuse peaareeni rendilepingu nr. 38/16 (edaspidi ka rendileping nr 4) rendiperioodiga

alates 09.11.2017 kell 8.00 kuni 10.11.2017 kell 4.00, mille alusel Tondiraba Spordikeskus andis

ja Tallinn Concert Club OÜ võttis kasutusse lepingu punktis 3 nimetatud rendiobjekti (Tondiraba

Spordikeskuse peaareeni sektorid A1-A4, D1-D4 (plaanil ala nr.0145), peaareeni tribüünid 1. ja

2. korruse tasandil, parteris read 1-24, 3 abiruum 0-korrusel, peaareeni A – sissepääsu,

garderoobi ala (letid nr. 1015, 1016, 1017, 1018) koos nagidega, üldkasutatavad alad peaareeni

fuajees Tallinna linna hagiavaldus 3 publikule, inva WC-d, inva kohad tribüünil ja väliparkla

läbiviimaks üritust „LORD OF THE DANCE“. Kostja I kohustus rendilepingu nr 4 alusel

tasuma kokku 8 880 eurot vastavalt rendilepingu nr 4 punktis 5.4 kokkulepitud tähtaegadeks.

Hageja (Tondiraba Spordikeskuse kaudu) ja kostja I sõlmisid 15.06.2017 Tondiraba

Spordikeskuse peaareeni rendilepingu nr. 14/17 (edaspidi ka rendileping nr 5) rendiperioodiga

alates 09.02.2018 kell 8.00 kuni 10.02.2018 kell 4.00, mille alusel Tondiraba Spordikeskus

(hallatav asutus) andis ja Tallinn Concert Club OÜ võttis kasutusse lepingu punktis 3 nimetatud

rendiobjekti (Tondiraba Spordikeskuse peaareeni sektorid A1-A4, D1-D4 (plaanil ala nr.0145),

peaareeni tribüünid 1. ja 2. korruse tasandil, parteris read 1-42, 3 abiruum 0-korrusel, peaareeni

A – sissepääsu, VIP nr 2 , garderoobi ala (letid nr. 1015, 1016, 1017, 1018) koos nagidega,

üldkasutatavad alad peaareeni fuajees publikule, inva WC-d, inva kohad tribüünil, väliparkla ja

suitsuala läbiviimaks üritust „Viktor Drobõš– juubelikontsert“. Kostja I kohustus rendilepingu nr

5 alusel tasuma kokku 7 440 eurot vastavalt rendilepingu nr 5 punktis 5.4 kokkulepitud

tähtaegadeks.

Hageja (Tondiraba Spordikeskuse kaudu) ja kostja I sõlmisid 12.05.2017 Tondiraba

Spordikeskuse peaareeni rendilepingu nr. 09/17 (edaspidi ka rendileping nr 6) rendiperioodiga

alates 30.09.2017 kell 8.00 kuni 01.10.2017 kell 4.00, mille alusel Tondiraba Spordikeskus

(hallatav asutus) andis ja Tallinn Concert Club OÜ võttis kasutusse lepingu punktis 3 nimetatud

rendiobjekti (Tondiraba Spordikeskuse peaareeni sektorid A1-A4, D1-D4 (plaanil ala nr.0145),

peaareeni tribüünid 1. ja 2. korruse tasandil, parteris read 1-20, 3 abiruum 0-korrusel, peaareeni

A – sissepääsu, VIP nr 2 , garderoobi ala (letid nr. 1015, 1016, 1017, 1018) koos nagidega,

üldkasutatavad alad peaareeni fuajees publikule, inva WC-d, inva kohad tribüünil, väliparkla ja

suitsuala läbiviimaks üritust „Polina Gagarina kontsert“. Kostja I kohustus rendilepingu nr 6

alusel tasuma kokku 7 056 eurot vastavalt rendilepingu nr 6 punktis 5.4 kokkulepitud

tähtaegadeks.

Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 12.04.2018 võla tasumise kokkuleppe, mille kohaselt

võlgnes kostja I Tondiraba jäähalli peaareeni kasutamise eest perioodil 30.09.2017 kuni

09.02.2018 Tondiraba Spordikeskusele (Tallinna linnale) kokku 39 388 eurot ja võlgnevuse

tasumiseks lepiti kokku maksegraafik. Hageja ja kostja I leppisid 07.09.2018 kokku 12.04.2018

võla tasumise kokkuleppe muutmises. Võla tasumise kokkuleppe muutmise kohta sõlmitud

kokkuleppe punkti 1 kohaselt muudeti 12.04.2018 võla tasumise kokkuleppe maksegraafikut

võttes arvesse, et hageja nõue kostja I vastu võla tasumise kokkuleppe muutmise kokkuleppe

sõlmimise hetkel oli 37 788 eurot. Kostja I pidi tasuma võla järgnevalt: 23.09.2018 summas

8 000 eurot, 23.10.2018 summas 10 000 eurot, 23.11.2018 summas 10 000 eurot ja 23.12.2018

summas 9 788 eurot.

Hageja (Tondiraba Spordikeskuse kaudu) ja kostja II sõlmisid 16.07.2018 käenduslepingu,

millega kostja II käendajana kohustus vastutama hageja ees kostja I kohustuste nõuetekohase

täitmise eest, mis tulenevad hageja ja kostja I vahel sõlmitud rendilepingust nr 1, 2, 3, 4, 5 ja 6.

Hagi kohaselt kostja I võla tasumise kokkuleppe muutmise kohta 07.09.2018 sõlmitud

kokkuleppes kokku lepitud tähtaega võlgnevuste tasumiseks kohaselt ei täitnud, tasudes

27.09.2018 summa 2 628 eurot, 03.10.2018 summa 1 800 eurot, 08.10.2018 summa 1 572 eurot,

15.10.2018 summa 2 000 eurot, 01.11.2018 summa 1 245 eurot, 07.11.2018 summa 1 300 eurot,

28.12.2018 summa 2 403 eurot, 02.01.2019 summa 1 840 eurot, 04.01.2019 summa 1 500 eurot

ja 08.01.2019 summa 1 500 eurot, kokku seega 17 788 eurot. Kostja I põhivõlgnevus hageja ees

on hagi esitamise päeva seisuga kokku seega 37 788 – 17 788 = 20 000 eurot, mille eest vastutab

käenduslepingu alusel kostja II solidaarselt kostjaga I.

Hageja palub hagi ja selle 04.10.2021 ja 30.05.2022 täpsustuse kohaselt kostjatelt solidaarselt

välja mõista põhinõude 20 000 eurot, viivised 7 232,85 eurot, viivised põhinõudelt 20 000 eurolt

0,05% tööpäevas alates 24.09.2021 kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja

edasiulatuvalt 0,05% tööpäevas kuni nõude kohase täitmiseni, menetluskulud ja viivise

menetluskuludelt.

Kostja I vastuväited

2. Kostja I tunnistab võlgnevust summas 20 000 eurot. Kostja I märgib, et ei suutnud 2019.

aasta negatiivsete finantsnäitajate tõttu võlga tasuda. Kostja I plaanis võlgnevuse tasuda 2020.

aastal, kuid algav pandeemia ja täielikult ära jäänud kontserttegevus ei võimaldanud võlga

tasuda. Selline olukord jätkus ka 2021. aastal. Kostja I eeldab, et alates 2022. aasta teisest

poolest on tal võimalik jätkata kontserttegevust ja hakata tasuma võlga osamaksetena. Kostja I

palub mitte määrata võla põhisummale intressi ja viivist.

Kostja II vastuväited

3. Kostja II ei ole nõus sellega, et ta on isiklikult käenduslepingu alusel võlgu. Kostja II

märgib, et lepingu sõlmimise hetkel ei olnud tal selle summa eest ei kohustuste vaba vara,

sissetulekuid ega ka isiklikke sääste. Kostja II nõustus allkirjastama isikliku garantii, kuna oli

surve all. Talle teatati, et kui ta alla ei kirjuta, siis kõik kontserdid, millega ta on seotud, jäävad

ära. Kostja II märgib, et kui ta poleks sellele lepingule alla kirjutanud, oleks mitu ettevõtet

kandnud tohutut kahju, kuna teda ähvardas praeguste lepingute lõpetamine teiste kostjaga II

isiklikult seotud juriidiliste isikute kontsertide puhul, kus arveid maksti regulaarselt.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, hinnanud

kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti

6. Kohus on tuvastanud ja pooled ei vaidle, et hageja ja kostja I sõlmisid ajavahemikul

13.12.2016-15.06.2017 kokku kuus rendilepingut, so 13.12.2016 rendilepingu nr 38/16,

28.03.2017 rendilepingu nr 00/16, 26.04.2017 rendilepingu nr 07/17, 12.05.2017 rendilepingu nr

09/17, 27.05.2017 rendilepingu nr 11/17 ja 15.06.2017 rendilepingu nr 14/17 Tondiraba

Spordikeskuse peaareeni rentimiseks erinevate ürituste läbiviimiseks (tl 5-28). Samuti puudub

vaidlus, et kostja I oma rendilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud,

mistõttu sõlmisid hageja ja kostja I 12.04.2018 võla tasumise kokkuleppe (tl 31-32), mille

kohaselt võlgnes kostja I hagejale Tondiraba jäähalli peaareeni kasutamise eest perioodil

30.09.2017-09.02.2018 kokku 39 388 eurot (põhivõlg) ning kohustus selle tasuma

maksegraafiku alusel (tl 31-32). Puudub vaidlus, et hageja ja kostja I muutsid 07.09.2018

allkirjastatud võla tasumise kokkuleppe muutmise dokumendiga (tl 33-34) varasemat võla

tasumise kokkulepet ning selle järgi pidi kostja I tasuma hagejale 37 788 eurot järgmise

maksegraafiku alusel:

• 23.09.2018 summas 8 000 eurot;

• 23.10.2018 summas 10 000 eurot;

• 23.11.2018 summas 10 000 eurot;

• 23.12.2018 summas 9 788 eurot.

Kostja I on tunnistanud põhinõuet, kuid vastu vaielnud viiviste nõudele.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et

lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on

võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule

nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 339 lg 1 kohaselt

rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks

rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise

reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).

8. Hageja ja kostja I vahel on VÕS § 339 lg-st 1 tulenev lepinguline suhe, mille alusel

kohustus hageja andma kostja I kasutusse rendilepingu eseme ja kostja I kohustus tasuma selle

eest tasu (renti). Lisaks on hageja ja kostja sõlminud VÕS § 30 lg 1 kohase võlatunnistuse.

Kohus märgib, et kohtupraktikas on eristatud deklaratiivset ja konstitutiivset võlatunnistust.

Riigikohus on 02.05.2018 otsuse 2-13-34922 punktides 12.1-12. selgitanud, et võlatunnistus on

deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest

loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistuse andmise võimalus

sisaldub esmajoones VÕS § 396 lg-s 2 sätestatud võlgnevuse tunnustamises. Kohus leiab, et

hageja ja kostja I sõlmisid 12.04.2018 deklaratiivse võlatunnistuse (mida nad muutsid

07.09.2018 kokkuleppega), kuivõrd pooled soovisid 12.04.2018 ja 07.09.2018 kokkuleppega

kinnitada olemasolevat võlga ja määrata kindlaks tasumiseks maksegraafik. Riigikohus on

03.06.2021 otsuse punktis 16.4 selgitanud, et deklaratiivse võlatunnistuse puhul võib võlgnik

kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset

võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega

loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta

suudaks vastupidist tõendada.

9. Vastavalt 12.04.2018 võlatunnistusele (tl 31-32) ja selle 07.09.2018 muudatusele (tl 33-

34) kohustus kostja I tasuma hagejale 37 788 eurot maksegraafiku alusel hiljemalt 23.12.2018.

Puudub vaidlus, et kostja I nõuetekohaselt maksegraafikut ei täitnud, tasudes kokku 17 788

eurot, mistõttu jäi tasumata 20 000 eurot. Kostja I on vastuses põhinõuet 20 000 eurot

tunnistanud. Kohus leiab, et hagi kuulub põhinõude osas rahuldamisele ning kostjalt I tuleb

hageja kasuks välja mõista põhinõue 20 000 eurot.

10. Hageja on lisaks palunud välja mõista viivise 7 232,85 eurot ja edasi viivise põhinõudelt

20 000 eurolt 0,05% tööpäevas alates 24.09.2021 kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni

ja edasiulatuvalt 0,05% tööpäevas kuni nõude kohase täitmiseni (tl 44, tl 90-91). Kostja I on

palunud mitte viiviseid määrata. Kostja I on märkinud, et ei suutnud 2019. aasta negatiivsete

finantsnäitajate tõttu võlga tasuda, plaanis võla tasuda 2020.aastal, kuid algav pandeemia ja

täielikult ära jäänud kontserttegevus ei võimaldanud võlga tasuda. Selline olukord jätkus ka

2021.

11. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama §-i lg 1 kolmas

lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja ja kostja I võlasuhte aluseks olevates rendilepingute punktides 5.3.4 d) on pooled kokku

leppinud viivisemääras 0,05% tööpäevas (tl 6, 10, 14, 18, 22 ja 26). Hageja on perioodil

24.09.2018-23.09.2021 arvestanud viiviseid summas 7 232,85 eurot vastavalt lepingus kokku

lepitud viivisemäärale ning kostja I tasumistele (tl 48-48pöördel). Vastavalt 07.09.2018

kokkuleppele pidi kostja I tasuma võla 37 788 eurot järgmiselt:

• 23.09.2018 summas 8000 eurot;

• 23.10.2018 summas 10 000 eurot;

• 23.11.2018 summas 10 000 eurot;

• 23.12.2018 summas 9 788 eurot.

Hagi kohaselt tasus kostja I võlgnevust järgmiselt: 27.09.2018 summas 2 628 eurot, 03.10.2018

summas 1 800 eurot, 08.10.2018 summas 1 572 eurot, 15.10.2018 summas 2 000 eurot,

01.11.2018 summas 1 245 eurot, 07.11.2018 summas 1 300 eurot, 28.12.2018 summas 2 403

eurot, 02.01.2019 summas 1 840 eurot, 04.01.2019 summas 1 500 eurot ja 08.01.2019 summas

1 500 eurot, kokku seega 17 788 eurot. Kostja I ei ole väitnud ega tõendanud vastupidist. Samuti

ei ole kostja I esitanud vastuväiteid hageja viivise arvestuskäigule. Kohus leiab, et hageja oli

õigustatud arvestama viivist vastavalt rendilepingus kokkulepitud viivisemäärale, kuna kostja I

oli kohustuste tasumisega viivituses ning pidi viivise tasumise kohustusega arvestama. Kostja I

vastuväited seoses 2019.a negatiivsete finantsnäitajate ja hilisema pandeemiaga, ei ole

asjakohased. Kohustused tekkisid kostjal I juba 2018.aastal ja varem. Eeltoodust tulenevalt on

kohtu hinnangul hageja viivisenõue kostja I vastu summas 7 232,85 eurot põhjendatud ja kuulub

kostjalt I väljamõistmisele.

12. Hageja on lisaks palunud välja mõista viivis põhinõudelt 20 000 eurolt 0,05% tööpäevas

alates 24.09.2021 kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasiulatuvalt 0,05%

tööpäevas kuni nõude kohase täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt lisandub kohtuotsuse tegemise

päeva seisuga viivis 190 tööpäeva eest perioodil 24.09.2021-22.06.2022 (v.a) summas 1 900

eurot, so 0,05/100x20000x190. Seega kuulub kostjalt I kohtuotsuse tegemise päeva seisuga

väljamõistmisele kokku viivis 9 132,85 eurot, so 7232,85+1900 ning edasi viivis põhinõudelt (20

000 eurolt) 0,05% tööpäevas alates 22.06.2022 kuni põhinõude tasumiseni.

13. VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega

võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui

kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti

võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral

vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole

ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu

rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse

rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju

hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab

käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid

vältida.

14. Puudub vaidlus ning kohus on tuvastanud, et 16.07.2018 sõlmisid hageja ja kostja II

käenduslepingu, millega kostja II kohustus käendama hageja ees kostja I kohustuste

nõuetekohase täitmise, mis tulenesid hageja ja kostja I vahel perioodil 13.12.2016-15.06.2017

sõlmitud rendilepingutest ning kostja I poolt võlgnetav summa oli 37 788 eurot. Käenduslepingu

punkti 3.8 kohaselt käendaja vastutuse maksimumsumma oli 45 000 eurot (tl 29-30). Kostja II

märkis vastuses, et ta ei nõustu et on isikliku käenduslepingu alusel võlgu, kuna lepingu

sõlmimisel ei olnud tal sellist vara ega sissetulekuid ning ta allkirjastas käenduslepingu surve all

olemise tõttu. Kui kostja II poleks käenduslepingut allkirjastanud, oleks mitu ettevõtet kandnud

kahju.

15. Kohus selgitas kostjale II 21.04.2022 kirjas (tl 82), et juhul kui kostja II tugineb sellele, et

käendusleping sõlmiti olulise ähvarduse mõjul, tuleb kostjal II neid asjaolusid tõendada ning

tõendada, et ta on seaduses sätestatud tähtaja jooksul (TsÜS § 99) esitanud hagejale

käenduslepingu tühistamise avalduse. Kostja II ei ole oma väiteid ka peale kohtu kirja saamist

tõendanud. Hageja on väitnud, et kostja II väited ei vasta tõele, vaid kostja II andis käenduse

hagejale vabatahtlikult, lähtudes oma majanduslikest huvidest seoses kostjaga I, kelle omanik ja

juhatuse liige ta on. Puudub vaidlus, et kostja II oli lepingute sõlmimisel kostja I omanik ja

juhatuse liige. Kohus leiab, et kostja II vastuväited on paljasõnalised ja 16.07.2018 sõlmitud

käendusleping on kehtiv. Lepingu kehtivuse osas ei oma tähtsust kostja II väited tema

majandusliku seisundi kohta käenduslepingu sõlmimise ajal. Kostja II ei ole tõendanud või

väitnud, et kostja I kohustused hageja ees oleksid täidetud suuremas mahus kui hageja poolt

hagis välja toodud ning kohus eelnevalt tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja II

16.07.2018 käenduslepingu ja VÕS § 142 lg-te 1-2 alusel vaidlusalustest rendilepingutest (tl 5-

28) tulenevate kohustuste ees kostjaga I solidaarselt ning seda nii põhinõude kui viiviste osas.

Seega kuulub hagi rahuldamisele ka kostja II osas samas ulatuses mis kostja I osas.

16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab solidaarselt kostjalt I ja kostjalt II

hageja kasuks välja põhinõude 20 000 eurot, viivise 9 132,85 eurot ning edasi viivise

põhinõudelt (20 000 eurolt) 0,05% tööpäevas alates 22.06.2022 kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

17. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud solidaarselt kostja I ja kostja II kanda.

18. Hageja 30.05.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud

tasutud riigilõivust 1 000 eurot.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt

riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1 ja 2 oli käesoleva asja

hind 30 882,85 eurot, so 20 000 + 7 232,85 + (0,05/100 x 20 000 x 365). Hagihinnalt 30 882,85

eurot tuli kuni 31.12.2021 kehtinud RLS Lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 1 000 eurot. Riigilõivu

tasumine nähtub kohtute infosüsteemist. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS §

139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 1 000

eurot. Kohus mõistab selle solidaarselt kostjatelt I ja II välja.

19. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja taotlusel mõistab kohus kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik