2-21-1615/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 22.06.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-1615

Kohtuasi

Nauvitsman

OÜ

kaebus

Tallinna

kohtutäitur

Kaire Põltsi

26.01.2021

otsustele

täiteasjades

nr 025/2020/4304, 025/2017/3810 ja 025/2019/4181

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.12.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Nauvitsman OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Nauvitsman OÜ (registrikood 11107899),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

Puudutatud isik II (sissenõudja täiteasjas 025/2017/3810)

X

(isikukood

XXXXXXXX), lepinguline

esindaja

Ave-Pirjo Paluvere

Puudutatud isik III (sissenõudja täiteasjas 025/2020/4304)

PAHANDUSMINISTEERIUM

KAKS

OÜ

(likvideerimisel, registrikood 14436741) (endine ärinimi

PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ), lepinguline esindaja

Ave-Pirjo Paluvere

Puudutatud isik IV (sissenõudja täiteasjas 025/2019/4181)

ASHTANGA

KUNDALINI

OÜ

(likvideerimisel,

registrikood

12934966),

lepinguline

esindaja

Ave-Pirjo Paluvere

Puudutatud isik V (võlgnik) T.K.Kattoasennus OÜ

(registrikood 12680589), seaduslik esindaja Y

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 15.12.2021 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

2-21-1615

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Nauvitsman OÜ kanda.

4. Välja mõista Nauvitsman OÜ-lt solidaarselt X, PAHANDUSMINISTEERIUM

KAKS OÜ (likvideerimisel) ja ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel)

kasuks menetluskulud 390 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

Nauvitsman OÜ-l tasuda käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Menetluskulude puudumise tõttu jätta Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi ja

T.K.Kattoasennus OÜ menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Nauvitsman OÜ (avaldaja) esitas 1.02.2021 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur

Kaire Põltsi (puudutatud isik I, kohtutäitur) 26.01.2021 otsusele täiteasjades nr 025/2020/4304,

025/2017/3810 ja 025/2019/4181 (edaspidi ühiselt täiteasjad).

1.1. Kaebuse kohaselt jättis kohtutäitur 14.12.2020 otsusega rahuldamata avaldaja 1.12.2020

taotluse täiteasjades vallasvara arestist vabastamiseks. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri

otsusele ja taotluse täitemenetluse lõpetamiseks, sest võlgnik OÜ Lõuna Farm (registrikood

12511444) on äriregistrist 22.12.2020 seisuga kustutatud ilma õigusjärgluseta. Kohtutäitur

jättis 26.01.2021 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri

26.01.2021 otsus ja teha lahend, millega avaldaja 28.12.2020 kaebus rahuldada, kohustada

kohtutäiturit lõpetama täitemenetluse täiteasjades, kohustada kohtutäiturit vabastama avaldaja

vara aresti alt ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

1.2. Avaldaja leiab, et kuna võlgnik OÜ Lõuna Farm on registrist kustutatud ilma

õigusjärglaseta, on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 6 alusel

vaidlusalused täitemenetlused lõpetama ning TMS § 49 lg 1 kohaselt arestitud vara vabastama.

Alternatiivselt leiab avaldaja, et isegi täitemenetluse jätkudes kuulub avaldaja vara arestist

vabastamisele TMS § 77 lg 2 alusel, sest kohtutäitur on arestinud kolmandale isikule

(avaldajale) kuuluvad asjad. Avaldaja on esitanud kohtutäiturile vallasvara omandamise

tehingudokumendid ja kohtumääruse, millega võlgnik OÜ Lõuna Farm on tunnustanud

avaldaja omandiõigust vallasvarale.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu, leides, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata. Kohtutäitur on jätnud õiguspäraselt avaldaja poolt taotletava vara arestist

vabastamata ning selgitanud kaebaja õigust esitada kohtule hagi (TMS § 222 ja § 77 lg 3).

2-21-1615

Sissenõudja ei ole andnud nõusolekut vara arestist vabastamiseks. Kohtutäitur ei saa anda

õiguslikke hinnanguid omandiõiguse kuuluvuse üle – see väljub kohtutäituri ametialasest

pädevusest. Avaldaja esitatud Pärnu Maakohtu 26.11.2020 määrus tsiviilasjas 2-19-17382 ei

taga kohtutäiturile vara osas TMS § 77 lg 2 sätestatud ilmsust vara kuuluvuse kohta avaldajale.

Avaldaja ja OÜ Lõuna Farm kompromiss ei mõjuta sissenõudja õigusi. Kuna sissenõudja

vaidleb vara arestist vabastamisele vastu, ei saa osundatud kompromiss olla aluseks vara arestist

vabastamiseks. Kohane õiguskaitsevahend on TMS § 222 järgse hagi esitamine.

2.1. Täitemenetluse lõpetamise nõude esitamine kohtutäiturile on alusetu. Avaldaja ei ole

õigustatud esitama täitemenetluse lõpetamise nõuet, kuna avaldaja ei ole nendes täiteasjades

sissenõudja ega võlgnik. Kolmanda isiku poolt täitemenetluse lõpetamise nõude esitamine on

vastuolus täitemenetluse seadustikus sätestatuga, sest see riivab ebaproportsionaalselt

sissenõudja õigusi, kellel on täitedokument võlgniku vara arvel sundtäitmise korraldamiseks.

Lisaks ei lõpe arestimisega tekkinud arestipandiõigus võlgniku registrist kustutamisega.

2.2. Puudutatud isikud II, III ja IV palusid sissenõudjatena jätta avaldaja kaebus rahuldamata.

OÜ Lõuna Farm ja T.K.Kattoasennus OÜ on sõlminud ühinemislepingu ja võtnud vastu

ühinemisotsuse. T.K.Kattoasennus OÜ ja OÜ Lõuna Farm ühinemisotsust ei ole vaidlustatud

ning ühinemislepingust tekkisid õigused ja kohustused on OÜ-lt Lõuna Farm läinud üle

T.K.Kattoasennus OÜ-le, kes on seega täiteasjades võlgnikuks. Kohtutäitur ei ole arestinud

kolmandale isikule kuuluvat asja, sest avaldaja ei ole sissenõudjate arvamuse ja Tartu Maakohtu

7.01.2019 otsuse kohaselt arestitud seadmete omanik. Lisaks puudub avaldajal täitemenetluses

menetlusvälise isikuna õiguslik alus esitada kohtutäiturile taotlusi täitemenetluse lõpetamiseks.

Puudutatud isikute arvamuse kohaselt on kompromissimäärus tsiviilasjas 2-19-17382 tühine ja

vastuolus hea usu põhimõttega.

2.3. Puudutatud isik V (võlgnik) vaidles kaebusele ja kaebuses esitatud väidetele vastu.

Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille kohaselt oleks ilmne, et täituri poolt arestitud

vallasjad kuuluksid avaldajale või et avaldajal oleks mistahes puutumus vallasasjadega.

On tuvastatud, et avaldajal puudub omand arestitud seadmetele ning avaldaja poolt arestitud

vara omandiõigust tõendavad dokumendid on võltsitud. OÜ Lõuna Farm ja T.K.Kattoasennus

OÜ on sõlminud ühinemislepingu ja vastu võtnud ühinemisotsuse. Lisaks ei saa menetlusväline

isik esitada kohtutäiturile taotlusi täitemenetluse lõpetamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 15.12.2021 määrusega kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt solidaarselt puudutatud isikute II, III ja IV

kasuks välja menetluskulud 650 eurot ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates.

3.1. Avaldaja kaebuse eesmärgiks on tuvastada, et kohtutäituri poolt arestitud võlgniku vara ei

kuulu võlgnikule, vaid vara tegelikuks omanikuks on kaebaja. Kohus nõustus kohtutäituriga, et

kaebaja eesmärgi saavutamine eeldab materiaalõigusliku vaidluse lahendamist vara kuuluvuse

üle, mida täitur ei ole pädev tegema. Kohtutäitur on õigesti selgitanud, et kaebus kohtutäituri

tegevusele ei ole kohane õiguskaitsevahend olukorras, kus avaldaja leiab, et kohtutäituri poolt

kolmandale isikule kuuluv vara tuleb aresti alt vabastada. Kohtu hinnangul ei saa kohtutäitur

asuda lahendama poolte vahelist materiaalõiguslikku vaidlust kohtutäituri arestitud vara

omandiõiguse kuuluvuse üle. Olukorras, kus pooled vaidlevad arestitud vara omandiõiguse üle,

on võimalik esitada hagi aresti alt vabastamiseks või algatada sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise menetlus ja seda ei saa lahendada kaebusega kohtutäituri tegevusele. Kohtutäitur

2-21-1615

viib täitemenetlust läbi, kuid kohtutäituri pädevuses ei ole lahendada pooltevahelisi vaidlusi

täiteasjades arestitud vara omandiõiguse üle. Kohtutäitur on selgitanud avaldajale, et tal on

õigus esitada TMS § 222 lg 1 järgne hagi.

3.2. Avaldaja kaebuse rahuldamata jätmine oli põhjendatud. Kohtutäituril puudus alus avaldaja

kaebuse rahuldamiseks ning avaldajale sobilikuks õiguskaitsevahendiks on TMS § 221 lg 1

kohaselt kohtule vara arestist vabastamise või sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamine.

3.3. Avaldaja esitas 28.12.2020 kaebuse kohtutäituri otsusele ja taotluse täiteasjades

täitemenetluse lõpetamiseks. Täitemenetluse lõpetamise alused sätestab TMS § 48 lg 1.

Kohtutäitur on asunud õigesti seisukohale, et avaldajal puudub õigus taotleda täitemenetluse

lõpetamist täiteasjades, kus ta ei ole sissenõudjaks ega võlgnikuks. Kolmanda isiku poolt

täitemenetluse lõpetamise nõude esitamine on vastuolus täitemenetluse seadustikus sätestatuga,

sest see riivaks ebaproportsionaalselt sissenõudja õigusi, kellel on täitedokument võlgniku vara

arvel sundtäitmise läbiviimiseks. Avaldaja ei ole täiteasjades täitemenetluse osaliseks.

Kohtutäituri viide TMS § 65 lg-le 1 on samuti põhjendatud – arestimisega tekkinud

arestipandiõigus ei lõpe ka võlgniku registrist kustutamisega. Praegusel juhul ei esine

asjaolusid, mis tingiksid täitemenetluse lõpetamise avaldaja taotluse ja TMS § 48 lg 6 alusel.

Seega on kohtutäitur põhjendatult jätnud kaebuse rahuldamata nõudes lõpetada täitemenetlus

täiteasjades.

3.4. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jättis kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda. Arvestades siinse vaidluse sisu,

mahtu ja keerukust, on lepingulise esindaja tunnitasumäär 100 eurot (käibemaksuga) mõistlik

ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulude

nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja tehtud toiminguid ja nendega seoses kantud

kulusid summas 650 eurot (= 6,5 × 100). Menetluskulud tuleb hüvitada koos käibemaksuga,

sest puudutatud isikud II, III ja IV ei ole käibemaksukohustuslased (TsMS § 174 lg 10).

Puudutatud isikute taotlusel mõistis kohus avaldajalt välja ka viivise menetluskuludelt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni.

3.5. Puudutatud isik I ja V ei esitanud menetluskulude nimekirju.

Määruskaebus

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus,

millega avaldaja kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

4.1. Kaebuse kohaselt on võlgnik OÜ Lõuna Farm äriregistrist 22.12.2020 seisuga kustutatud

ilma õigusjärgluseta. Kohtutäitur peab TMS § 48 lg 1 p 6 aluse esinemisel ise viivitamatult

täitemenetluse lõpetama, mitte ootama selleks kellegi taotlust.

4.2. Avaldaja on täitemenetluse osaline, sest kohtutäitur pöörab sissenõuet avaldaja varale.

Isegi kui kohus asub seisukohale, et täitemenetlused saavad jätkuda, kuulub vara TMS § 77 lg 2

alusel arestist vabastamisele, sest on ilmne, et kohtutäitur on arestinud avaldajale kuuluvad

asjad. Kohtutäiturile edastatud vallasvara omandamise tehingudokumentidega ja kompromissi

kinnitava määrusega on võlgnik tunnustanud avaldaja omandiõigust vallasvarale. Kohtutäitur

ei ole analüüsinud avaldaja korduvalt edastatud vallasvara omandamise tehingudokumente.

Maakohus on jätnud hindamata, kas kohaldada saab TMS § 77 lg-t 2. Samuti ei ole kohus

hinnanud, kas on ilmne, et kohtutäitur on arestinud avaldajale kuuluvad asjad.

2-21-1615

Puudutatud isikute seisukohad

5. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

6. Puudutatud isikud II, III ja IV paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata, menetluskulud

avaldaja kanda ja määrata kindlaks puudutatud isikute menetluskulud.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta

muutmata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust

määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruse

põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata.

9. Esmalt annab kolleegium hinnangu määruskaebuse väidetele, mille kohaselt on võlgnik

OÜ Lõuna Farm äriregistrist 22.12.2020 seisuga kustutatud ilma õigusjärgluseta. Ühinemise

õiguslik toime saabub, kui äriregistrisse tehakse ühinemiskanne ühendava ühingu (praegusel

juhul T.K.Kattoasennus OÜ) registrikaardile. Selle konstitutiivse kandega on seotud ühinemise

õiguslikud tagajärjed, millest olulisemaks on kogu ühendatava ühingu vara üleminek

ühendavale ühingule (vt K. Saare, U. Volens, A. Vutt, M. Vutt, Ühinguõigus I, lk 454). Kuivõrd

äriregistri väljavõttest ei nähtu, et T.K.Kattoasennus OÜ registrikaardile oleks tehtud

konstitutiivne ühinemiskanne, ei saa asuda seisukohale, et ühinemise õiguslikud tagajärjed,

kaasa arvatud vara üleminek ühendavale ühingule, oleksid saabunud. Öeldu ei võimalda aga

sellegipoolest asuda seisukohale, et kohtutäitur pidanuks TMS § 48 lg 1 p 6 alusel

täitemenetluse täiteasjades lõpetama ning arestitud vara vabastama. Ringkonnakohus

põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei kaasne juriidilisest isikust võlgniku äriregistrist

kustutamisega kohtutäiturile TMS § 48 lg 1 p 6 alusel automaatselt kohustust täitemenetlus

lõpetada. Juriidilisest isikust võlgniku kustutamine ei tähenda tingimata võlgnikul vara

puudumist. Tõlgendusele, mille kohaselt ei lasu kohtutäituril juriidilise isiku äriregistrist

kustutamisel automaatselt kohustust täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 6 alusel lõpetada ja vara

arestist vabastada, on osundanud ka Riigikohus, leides, et kohustuse lõppemine üksnes isiku

registrist kustutamisega võiks anda võimaluse kohustuste täitmisest kõrvale hoida äriühingu

registrist kustutamisega ja hilisema taastamisega (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-

10, p 11). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et 19.11.2020 Tallinna notar Tea Türnpuu juures

sõlmitud ühinemislepingu (tl 68–71) alusel on võlgniku OÜ Lõuna Farm õigusjärgluse

taastamiseks

läbi

võlgniku

ühendamise

T.K.Kattoasennus

OÜ-ga

asutud

tegema

menetlustoimingud,

on

kohtutäitur

ringkonnakohtu

hinnangul

põhjendatult

jätnud

täitemenetluse vaidlusalustes täiteasjades lõpetamata. Ringkonnakohtul ei ole võimalik siinses

asjas esitatu pinnalt hinnata, kas ja mil moel OÜ Lõuna Farm võidakse „taastada“.

11. Samuti on kohtutäitur õigesti leidnud ja maakohus põhjendatult nõustunud sellega, et

avaldaja kui täitemenetluses menetlusvälise isiku poolt täitemenetluse lõpetamise taotluse

esitamine on vastuolus täitemenetluse seadustikus sätestatuga – see riivab ebaproportsionaalselt

sissenõudja õigusi, kellel on täitedokument võlgniku vara arvel sundtäitmise korraldamiseks.

2-21-1615

Ka Riigikohus on leidnud, et täitemenetluse seadustik ei võimalda sissenõudjal esitada taotlust

sellise täitemenetluse lõpetamiseks, milles ta ise sissenõudja ei ole (vt Riigikohtu määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-66-17, p 13.2). Samuti on kohtutäitur ja maakohus põhjendatult TMS § 65

lg-le 1 viidates leidnud, et arestimisega tekkinud arestipandiõigus ei lõpe võlgniku registrist

kustutamisega.

12. Ülal märgitud põhjendustel nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et kohtutäitur on

põhjendatult jätnud rahuldamata avaldaja kaebuse nõudes lõpetada täitemenetlus täiteasjades.

13. Nõustuda ei saa ka määruskaebuse väitega, mille kohaselt tuleb vara TMS § 77 lg 2 alusel

arestist vabastada seetõttu, et on ilmne, et kohtutäitur on arestinud avaldajale kuuluvad asjad.

Avaldaja kohtutäiturile edastatud vallasvara omandamise tehingudokumendid ja kompromissi

kinnitav määrus ei kinnita vara avaldajale kuulumise ilmsust. Kuigi Pärnu Maakohtu

26.11.2020 kohtumääruse tsiviilasjas 2-19-17382 kohaselt on kohus kinnitanud nimetatud

tsiviilasjas avaldaja ja OÜ Lõuna Farm vahel 14.01.2020 sõlmitud kompromissi, mille kohaselt

tunnistas võlgnik OÜ Lõuna Farm avaldaja omandiõigust vallasvarale, on viidatud

kompromissi näol oma olemuselt tegemist avaldaja ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel)

kompromissilepinguga VÕS § 578 mõttes. Kolleegium jagab selles osas kohtutäituri

seisukohta, mille kohaselt ei mõjuta see kompromiss vaieldavast õigussuhtest tulenevaid

sissenõudja õigusi, sest sissenõudja(d) ei ole kompromissi pooleks. Lisaks on nii kohtutäitur

kui ka vaidlustatud määruses maakohus põhjendatult osundanud sellele, et kohtutäituril puudub

pädevus lahendada materiaalõiguslikku vaidlust vara omandiõiguse üle.

14. Avaldaja on vaidlusaluse vallasvara omandamise dokumentidena edastanud kohtutäiturile

4.07.2013 pandilepingu 04072013 ja Lisa 1 pandilepingule 07072013 (18.03.2021

menetlusdokumendi lisa 5). 16.04.2018 teostas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut avaldaja poolt

esitatud pandilepingu Lisa 1 pandilepingule 07072013 dokumendi osas dokumendiekspertiisi

ja tuvastas, et eelviidatud dokument on võltsitud ja tegelikkuses koostatud 2017. aastal

(vt 18.03.2021 menetlusdokumendi lisana 6 esitatud 2-17-3556_EKSPERTIISIAKT nr 1

8E-DM0034). Samuti on oluline märkida, et avaldaja on 7.03.2017 esitanud eelviidatud

seadmete aresti alt vabastamisele suunatud hagiavalduse tsiviilasjas 2-17-3556, mis on jäetud

Tartu Maakohtu 7.01.2019 otsusega rahuldamata, sest avaldaja ei ole osundatud seadmete

omanik ega õigustatud isikuks seadmete aresti alt vabastamise taotlemisel (vt 18.03.2021

menetlusdokumendi lisa 7).

15. Eeltoodut arvestades ei ole täidetud TMS § 77 lg 2 kohaldamise eeldus, s.t ei ole ilmne, et

kohtutäitur on arestinud kolmandale isikule kuuluvad asjad.

16. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

16.1. Puudutatud isikud II, III ja IV esitasid 20.01.2022 menetlusdokumendis ühise

menetluskulude

nimekirja.

Menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

nende

ühiseks

menetluskuluks

lepingulise

esindaja

kulu

eurot.

Lepinguline

esindaja

on

määruskaebemenetluses teinud järgmised toimingud: 30.12.2021 tutvumine maakohtu

15.12.2021 määrusega – 0,5 h; 20.01.2022 tutvumine 29.12.2021 määruskaebusega, 4.01.2022

kohtunõudega, kohtunõudele vastuse koostamine ja kohtule esitamine – 2,5 h. Lepinguline

esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksu ei lisandu). Puudutatud

isikud kinnitasid, et nad ei ole käibemaksukohustuslased.

2-21-1615

16.2. Ringkonnakohtu hinnangul on lepingulise esindaja tehtud toimingud ja toimingutele

kulunud aeg olnud põhjendatud, arvestades vaidluse sisu ja menetluskulude nimekirjas

kajastatud toimingute sisu. Seega tuleb avaldajalt mõista solidaarselt puudutatud isikute II, III

ja IV kasuks välja menetluskulud 390 eurot.

16.3. Menetluskuludelt palusid puudutatud isikud välja mõista ka viivised VÕS § 113 lg 1 teises

lauses toodud määras kuni nõude täitmiseni. Vastavalt puudutatud isikute II, III ja IV taotlusele

tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda puudutatud isikute II, III ja IV hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni solidaarselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

16.4. Puudutatud isik I ja V ei esitanud menetluskulude nimekirjasid ja asja materjalidest ei

nähtu, et neil oleksid määruskaebemenetluses menetluskulud tekkinud. Seetõttu jäävad

puudutatud isikute I ja V menetluskulud kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing