3-22-531/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-531

Haldusasi

X kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

04.02.2022 otsuse nr 9-6/290-1 tühistamiseks ja Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja 12.09.2021

avaldus uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja — X

Vastustaja — Tallinn linn, esindaja Liisi Raamets-Tunali

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tühistada Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 04.02.2022 otsus nr

96/290 – 1 ja kohustada Lasnamäe Linnaosa Valitsusust rahuldama kaebaja

12.09.2021 taotlus toimetulekutoetuse saamiseks.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.07.2022. Vastuseks menetlusosalise

poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 21.09.2021 otsusega nr

96/1576-1 jäeti X (kaebaja) 2021 septembri kuu eest määramata toimetulekutoetus, kuna

kaebaja pere kasutuses olevad rahalised vahendid olid piisavad, et tagada pere iseseisev

toimetulek.

2. Kaebaja nimetatud otsusega ei nõustunud ning pöördus kaebusega Tallinna

Halduskohtu poole.

3. Tallinna Halduskohtu 05.01.2022 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-21-2359 rahuldati

kaebaja poolt esitatud kaebus ja tühistati Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 21.09.2021 otsus nr 9-

6/15761 ja kohustati Lasnamäe Linnaosa Valitsust vaatama kaebaja 12.09.2021 avaldus uuesti

läbi. Otsuse põhjenduste kohaselt ei peaks isiku poolt toetustest säästetut ilma asjaolusid

kaalumata lihtsalt pangaarvel oleva summa suuruse alusel arvestama sellise varana, mille arvelt

peaks tasuma jooksvaid kulusid ja mis põhjendaks toimetulekutoetuse määramata jätmist,

kuivõrd sellisel juhul ei ole toimetulekuraskustesse sattunud inimestel üldse mingit

motivatsiooni asuda oma olukorda parandama, sh säästa.

4. Vastustaja vaatas kaebaja 12.09.2021 toimetulekutaotluse uuesti läbi. Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse 04.02.2022 otsusega nr 9-6/290-1 jäeti kaebajale määramata

toimetulekutoetus, kuna tema pere kasutuses olevad rahalised vahendid olid piisavad, et tagada

pere iseseisev toimetulek.

5. Kaebaja esitas 02.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis

10.03.2022 määrusega menetlusse nõudes tühistada Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 04.02.2022

otsus 9-6/290-1 ja kohustada Lasnamäe Linnaosa Valitsust vaatama uuesti läbi kaebaja

12.09.2021 taotlus.

POOLTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

6. Kaebaja palub kaebus rahuldada kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel.

6.1

Kaebaja saatis 12.09.2021 vastustajale avalduse (kaebuse lisa 2) koos vajalike

dokumentidega (kaebuse lisad 3-7) 2021. aasta augusti toimetulekutoetuse saamiseks, kuna 4

inimese sissetulek oli sel kuul 838,84 eurot ning üüri- ja kommunaalmaksed 622,61 eurot.

Seega on jäänud pärast nende mahaarvamist kaebajale ja ta perele elamiseks 216,23 eurot, mis

on palju vähem, kui 4 inimese toimetulekupiir, mis kaebaja pere jaoks on 630 eurot.

6.2

Pere sissetulek koosneb töövõimetuspensionidest ja muudest hüvitistest, st muid

sissetulekuid ei ole võimalik saada. Seetõttu ei ole kaebaja perekonna olukorras kohaldatavad

vastustaja mallifraasid (nagu ka asjas 3-21-1700, 30.08.2021-st nr. 1-9/221, punkt 32), et

inimene ise vastutab oma elu eest.

6.3

Kaebaja möönab, et ta kontol olid väikesed säästud, mis koguti ainult saadud hüvitistest,

mitte kõrvaltuludest. Sellise väikese sissetulekuga raviks vahendite kogumiseks pidi kaebaja

pere endale palju keelama. Kusagil pole öeldud, et väikese raha säästmine on keelatud.

6.4

Kaebaja märgib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse ühe (eelmise) kuu

sissetulekut, mitte eelmiste kuude tulu ja konto jääki. Kontol olemasolevad rahalised vahendid

tuli välja võtta kartuses, et järgmisel kuul hüvitist ka ei saada. Raha kulutati toidukaupadele,

hammaste ravimiseks ja muudele igakuistele vajadustele ning septembri ja oktoobri kulude

katmiseks, kuna suurim osa pensionidest läks üürile ja kommunaalmaksetele.

6.5

Kaebaja on arvamusel, et vaidlustatud otsust mõjutas pikaajaline eelarvamus ja konflikt

vastustajaga ning asjaolu, et kaebaja on esitanud vastustaja vastu kaebuse seoses

munitsipaalkorteri andmata jätmisega. Sellele viitab keeldumise sõnastus ja kaebuse esitamise

ajavahemik (enne kohtuprotsessi ei pidanud nad vajalikuks seda märkida).

6.6

Aastatel 2017-2019 sai kaebaja perekond toimetulekutoetust ja mõnikord õnnestus

kaebaja perekonnal kontole raha koguda (pitsitades ennast jällegi nii, et tekkis mingi

"turvapadi"), kuid toimetulekutoetusest ei keeldutud. Samuti teab kaebaja, et nende tuttavad

saavad toimetulekutoetust, hoolimata veelgi suurematest säästudest. See tähendab, et see pole

kunagi olnud takistuseks.

6.7

Kaebaja esitas 3.10.2021 vastustajale nõude haldusasjas nr 3-21-2359. Kohus tühistas

05.01.2022 otsuse ja kohustas vastustajat taotlust uuesti läbi vaatama. Vastustaja on 4.02.2022

aga uuesti keeldunud. Kaebaja selgitab, et säästude kogumisega kaasnes kaebaja vajaduste

riivamine, et omada edaspidigi „turvapatja“. Kaebaja koos perega üürib eluaset ning kui nad

peavad üürileandja soovil eluruumi vabastama, ei ole neil piisavalt raha uue eluaseme

üürimiseks. Kaebaja peres on haigus, mille ravi, uuringud ja taastusravi nõuavad raha. Kõik

see tähendab, et kui kaebaja pere üritab kuidagi „mustadeks päevadeks“ raha säästa, siis see

päev tuleb tänu vastustaja tegevusele palju kiiremini. Seevastu kui kulutada raha näiteks

alkoholile vms-le, siis on sel isikul õigus hüvitisele. Toiduabi antakse samuti kõigile vaestele,

mitte valikuliselt.

Vastustaja seisukoht

7. Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning põhjendab seda alljärgnevalt.

7.1

12.09.2021 esitas kaebaja toimetulekutoetuse taotluse, millele lisas eluasemekulusid

tõendavad dokumendid ning tema peres olemasolevate Swedbank AS-i pangakontode

väljavõtted.

7.2

Vastustaja viitab sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 1, § 134 lg 4 p 7 ja

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 1 ja märgib, et esmane vastutus inimväärse

äraelamise kindlustamise ees lasub isikul endal. Avalik võim toetab inimest, kui ta inimväärse

elu kindlustamisega toime ei tule. Isikul ei peaks olema õigust sotsiaalabile, kui ta suudab end

aidata oma tööpanuse, sissetulekute või varaga või kui tal on võimalik saada toetust perekonnalt

või tuttavatelt.

7.3

2021 augustikuus olid kaebaja pere sissetulekud kokku 838,84 eurot: X

Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud pension 451,49 eurot ning Y Sotsiaalkindlustusameti

poolt makstud peretoetus 120 eurot ja Eesti Töötukassa poolt makstud töövõimetoetus 267,35

eurot. SHS § 133 lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt ei arvatud kaebaja pere sissetulekute hulka tema

perele Tallinna Linnavolikogu 29.11.2012 määruse nr 27 „Sotsiaaltoetuste maksmise

tingimused ja kord“ alusel väljamakstud perekonna sissetulekust sõltuvaid toetusi kogusummas

97 eurot ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud sotsiaaltoetust summas 53,44 eurot.

7.4

Septembrikuus kuulusid kaebaja perel tasumisele eluasemekulud summas 622,61 eurot,

mille moodustas üüritasu summas 500 eurot ja korteriarve, sh elektrikulu, summas 122,61

eurot. Vastavalt SHS § 133 lg-le 5 saab toimetulekutoetuse arvestamisel eluasemekulusid

arvesse võtta 469,49 eurot. Tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 28.05.2015 määruse nr 9

„Toimetulekutoetuse määramiseks eluruumi alaliste kulude piirmäärad“ § 1 p-st 1 võetakse

Tallinna linna haldusterritooriumil toimetulekutoetuse määramisel üle 33 m2 üldpinnaga

eluruumi korral üüri arvesse kuni 6,40 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus. Kaebaja eluruumi

üldpind on 54,2 m2 ja seega saab toimetulekutoetuse arvestamisel üüri arvesse võtta 346,88

eurot. Kui kaebaja pere augustikuu sissetulekust 838,84 eurot arvestada maha kehtestatud

piirmääradele vastavad eluasemekulud 469,49 eurot ning kahe lapsega neljaliikmelise pere

toimetulekupiir 630 eurot, siis oleks võimaliku määratava toimetulekutoetuse summa 260,65

eurot. Samas nähtus kaebaja esitatud pangakontode väljavõtetest, et seisuga 31.08.2021 oli

tema pere kontode lõppsaldo kokku 1649,30 eurot. Pärast eluasemekulude tasumist jäi kaebaja

perele esmavajaduste rahuldamiseks veel 1027,09 eurot, mis ületab kahe alaealise lapsega

neljaliikmelise pere toimetuleku piiri 397,09 euroga.

7.5

Lisaks toimetulekutoetusele taotles kaebaja pere 2021 septembrikuus ja Tallinna linna

eelarvest makstavaid sissetulekust sõltuvaid toetusi, mille eesmärk on linnaelanike

toimetulekuraskuste leevendamine. Tulenevalt kaebaja taotlusest ja kuludokumentidest

määrati kaebaja perele sissetulekust sõltuvat toetust: X 10 eurot, Y 10 eurot; Z 25 eurot ja Q

26 eurot, st kogusummas 71 eurot. See on samuti rahaline abi, mida sai kasutada pere

ülalpidamiseks ja esmavajaduste rahuldamiseks. Septembris eraldati kaebaja perele ka Euroopa

Liidu toiduabi. Saadud abi vähendas sellel kuul kaebaja pere kulutusi toidule ning võimaldas

kasutada rahalisi vahendeid muudeks vajadusteks.

7.6 Kaebaja väide, mille kohaselt pärinesid säästud üksnes hüvitistest, mitte muudest

kõrvaltuludest kinnitab, et kui perel on võimalik raha kogumiseks kõrvale panna, siis ei ole

tegemist sellise abivajadusega, mis nõuaks avaliku võimu toetust toimetulekutoetuse näol ning

näitab, et pere suudab hakkama saada. Ka säästusid saab ja peab pere esmavajaduste katmiseks

kasutama. Toimetulekutoetus on viimane abimeede. Ettenägematuteks olukordadeks on ette

nähtud kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad ühekordsed toetused. Seda võimalust on

kaebaja pere ka regulaarselt kasutanud.

7.7 Võttes arvesse kaebaja pere pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid kogusummas

1649,30 eurot ja Tallinna eelarvest eraldatud sissetulekust sõltuvaid toetusi, Euroopa Liidu

toiduabi, kaebaja pere oskust oma sissetulekutest raha koguda, iseseisvat majandamise oskust

ning teadlikkust kohaliku omavalitsuse poolsetest sotsiaalabi võimalustest, mida pere

regulaarselt ka kasutanud on, ei ole 2021 septembri kuu eest kaebaja perele toimetulekutoetuse

määramine põhjendatud ning kaebaja taotlus otsustati jätta rahuldamata.

7.8 Toimetulekutoetuse näol on tegemist abimeetmega, mille eesmärk on tagada isikule või

perekonnale minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks olukorras, kus neil endal

vastavad vahendid puuduvad. 2021 septembrikuus kaebaja pere kasutuses olnud rahalised

vahendid olid piisavad, et maksta jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning

katta minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele

ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Tulenevalt eeltoodust on vastustaja

seisukohal, et 04.02.2022 toimetulekutoetuse mittemääramise otsus on õiguspärane ja

põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme,

poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende

vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada ning vaidlustatud otsus tuleb

tühistada. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.

9. SÜS § 5 lg 1 sätestab, et isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega

toimetulekul. SHS § 131 lg 1-5 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärk isikute iseseisvat

toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja

perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste

rahuldamiseks.

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek

pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude

mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või

perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele

ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus

toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist. Perekonna teise ja iga järgmise

täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.

Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme

toimetulekupiirist.

10. Pooled ei vaidle selle üle, et 2021 aastal on ühe inimese toimetuleku piir 150 eurot.

Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 120 eurot ja iga lapse

toimetulekupiir on 180 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et 12.09.2021 esitas kaebaja

vastustajale toimetulekutoetuse taotluse koos eluasemekulusid tõendava dokumendi ja

pangakontode väljavõttega. Asjas on tõendamist leidnud, et kaebaja pere sissetulekud olid

kokku 2021 augustis 838,84 eurot. Kaebaja peres on kaks täiskasvanut (koos kaebajaga) ja

kaks last. SHS § 133 lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt ei arvatud kaebaja pere sissetulekute hulka

tema perele Tallinna Linnavolikogu 29.11.2012 määruse nr 27 „Sotsiaaltoetuste maksmise

tingimused ja kord“ alusel väljamakstud perekonna sissetulekust sõltuvaid toetusi

kogusummas 97 eurot ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud sotsiaaltoetust summas

53,44 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et septembrikuus 2021 kuulusid kaebaja perel

tasumisele eluasemekulud summas 622,61 eurot, mille moodustas üüritasu summas 500

eurot ja korteriarve, sh elektrikulu, summas 122,61 eurot. Vastavalt SHS § 133 lg-le 5 saab

toimetulekutoetuse arvestamisel eluasemekulusid arvesse võtta 469,49 eurot. Kaebaja ei

ole sellele vastu vaielnud.

11. Kui kaebaja pere augustikuu sissetulekust 838,84 eurot arvestada maha kehtestatud

piirmääradele vastavad eluasemekulud 469,49 eurot ning kahe lapsega neljaliikmelise pere

toimetulekupiir 630 eurot, siis on vastustaja oma vastuses kohtule kinnitanud, oleks

võimaliku määratava toimetulekutoetuse summa 260,65 eurot.

12. Pooled vaidlevadki selle üle, kas vastustajal on põhjendatult keeldunud toimetulekutoetuse

määramisest SHS § 134 lg 4 p 7 alusel, mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib

jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse

summat, kui kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema

perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab

temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.

13. SHS § 134 lg 4 p-d 7 saab kohaldada kaalutulusõiguse alusel. Haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Vaidlustatud otsuse kohaselt on vastustaja võtnud kaalutluse

sisustamisel lisaks kaebaja augustikuu sissetulekutele arvesse kaebaja perele Tallinna linna

eelarvest eraldatud sissetulekust sõltuvaid toetusi, kaebaja pangakontol olnud rahalisi

vahendeid kogusummas 1649,30 eurot, Euroopa Liidu toiduabi, kaebaja ja tema pere

oskust ja võimekust oma sissetulekutest raha koguda, iseseisvat majandamise oskust ning

teadlikkust kohaliku omavalitsuse poolsetest sotsiaalabi võimalustest, mida kaebaja on

regulaarselt ka kasutanud.

14. Kohus leiab, et vastustaja on kaalutlusõigust ebaõigesti kohaldanud. Kohus märgib esmalt,

et SHS § 134 lg 4 sätestab kaalutlusõiguse piirid, milliste asjaolude esinemisel võib

vastustaja jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat hüvitist.

Nimetatud loetelust tulenevalt ei saanud vastustaja kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel

tugineda kaalutlusele, et kaebaja perele on Tallinna linna eelarvelistest vahenditest

eraldatud sissetulekust sõltuvaid toetusi ja antud Euroopa Liidu toiduabi ning et kaebaja ja

tema pere on suutelised iseseisvalt raha koguma, nad on teadlikud kohaliku omavalitsuse

poolsetest sotsiaalabi võimalustest ning on seda kasutanud. Tallinna linna eelarvest

eraldatud toetuste ja Euroopa Liidu toiduabi puhul ei ole ka tegemist rahaga, mida kaebaja

või tema pere oleks saanud toetuse taotlemisele eelnenud kuul (SHS § 133 lg 1). Lisaks

eeltoodule ei võeta SHS § 133 lg 2 p 2 järgi Tallinna linna eelarvelistest vahendistest

eraldatud sissetulekust sõltuvaid toetusi toetuse aluseks oleva sissetuleku arvestamisel

üleüldse arvesse. Keeld võtta toetusi sissetulekuna arvesse tähendab kohtu hinnangul SHS

§ 134 lg 2 tähenduses ühtlasi seda, et sellise toetuse saamine ei saa olla toimetulekutoetuse

andmisest keeldumise põhjuseks. Seega on vastustaja ebaõigesti tuginenud keeldumise

alustena asjaoludele, mida ei saanud normi sisustamisel arvesse võtta. Vastustaja on

lähtunud ebaõigetest kaalutlustest.

15. Puudub vaidlus, et seisuga 31.08.2021 oli kaebaja pere pangakonto lõppsaldo kokku

1649,30 eurot. Vastustaja ei ole lükanud siinkohal ümber kaebaja väidet, et tegemist on

pikemaajalise kogumise tulemusel saadud summaga, mitte aga kaebaja või tema

perekonnaliikmete netosissetulekuga ühes kuus. Samuti ei ole vastustaja väitnud, et raha oleks

saadud allikatest, mida kaebaja on soovinud vastutaja eest varjata. Vastavad asjaolud nähtuvad

ka kaebaja poolt esitatud pangakontode väljavõttelt.

16. Kohus jagab halduskohtu seisukohta asjas nr 3-21-2359, mille kohaselt on igati

tunnustamist vääriv, et kaebaja ja tema pere on suutnud koguda sääste perekonnale

väikestest sissetulekutest (toetustest). Kohus leiab, et kaebaja huvi ja oskus säästa ei ole

asjaoluks, mida tuleks negatiivse faktina arvestada toimetulekutoetuse määramisel. On

usutav, et kaebaja ja tema pere sissetulekut arvestades on nad säästude kogumiseks pidanud

paljust loobuma. Samuti on igati mõistetav soov säästa ettenägematuteks tervisega seotud

kulutuste katmiseks või uue eluruumi üürimisega seonduvate lisaväljaminekute tarbeks.

Vastustajal oleks ebamõistlik eeldada, et kaebaja ja tema perekond kulutavad kõik pika aja

jooksul sihtotstarbeliselt kulutud säästud lihtsalt selleks, et neil tekiks õigus saada

toimetulekutoetust. Pangaarvele säästudena kulunud raha varana arvesse võtmine

toimetulekutoetuse määramisel oleks kaebaja ja tema pere suhtes äärmiselt ebaõige ka

kaebaja enda poolt esile toodud näite puhul: kui isik kulutab ära kogu saadud sissetuleku

näiteks alkoholile, siis ta saab toimetulekutoetust, kuid kui isik säästab, siis ta jälle

toimetulekutoetust ei saa. Kohtu hinnangul saaks toimetulekutoetuse määramisest

keeldumise aluseks olla pangaarvele säästudena kulunud raha vaid olukorras, kus ei ole

tuvastatav raha päritolu. Praegusel juhul see nii aga ei ole. Kaebaja ja tema pere on säästnud

saadud toetustest, püüdes säästa raha ettenägematute kulutuste tarbeks. Kohus selgitas juba

oma otsuses haldusasjas nr 3-21-2359, et juhul, kui asjaolusid kaalutlemata hakata arvesse

võtma ainult pangaarvel asuvat summat, mis ületab ühekuise võimaliku määratava toetuse

summa, siis sunnitakse sellega toetust taotlevaid isikuid sisuliselt oma pangaarveid kas

varjama või minema üle sularahakäibele, mis kaheldamatult ei ole pikemas perspektiivis

mõistlik lahendus ja kahjustab tegelikult toetusi vajavate isikute ja ka toetuste selge ja

ökonoomse haldamisega seotud vastustaja huve.

17. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 04.02.2022 otsuse.

18. Kuivõrd kohus tühistas 04.02.2022 otsuse, siis tuleb vastustajal kaebaja taotlus uuesti läbi

vaadata ja teha uus otsus. Seega tuleb rahuldada ka kohustamiskaebus.

19. Kaebaja taotles, et kohus kohustaks vastustajat vaatama kaebaja 12.09.2021 avaldus uuesti

läbi. Kohtul on kohustamiskaebust rahuldades võimalik sõltuvalt õiguslikust raamistikust

ja tuvastatud asjaoludest, kuid sõltumata kaebaja poolt väljendatud soovist ise valida, kas

teha konkreetne ettekirjutus või kohustada haldusorganit haldusakti andmist (toimingu

tegemist) uuesti kaaluma (Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne lk

172). Halduskohus on juba oma 5.01.2022 otsusega haldusasjas nr 3-21-2359 tühistanud

kaebaja avalduse asjas 21.09.2021 tehtud otsuse. Kohus heitis vastustajale ette otsuses

kaalutluste puudumist. Tulenevalt nimetatud kohtulahendist on vastustaja võtnud

04.02.2022 vastu sama sisuga otsuse. Vastustaja kaalutlused nähtuvad vaidlusalusest

otsusest. Faktilised asjaolud ei ole varasemaga võrreldes muutunud ning nimetatud

asjaolude üle puudub poolte vahel ka vaidlus. Arvestades, et vastustaja põhjendused

nähtuvad praegusel juhul 04.02.2022 otsusest, kohus on neile hinnangu andnud, siis peab

kohus võimalikuks teha vastustajale definitiivse ettekirjutuse ning kohustada vastustajat

rahuldama kaebaja 12.09.2021 taotlus toimetulekutoetuse saamiseks.

20. Eelpooltoodud põhistustel rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse 04.02.2022 otsuse nr 9-6/290 – 1. Samuti kohustab kohus vastustajat

rahuldamata kaebaja 12.09.2021 taotlus toimetulekutoetuse saamiseks.

MENETLUSKULUD

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiia Nurm

Kohtunik