Legislator Case Law & Legislation
1-21-5067/40 AI generated

1-21-5067/40 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-21-5067/40
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

R I I G I K O H U S

Legislator headnote

AI generated

1-21-5067/40 · Riigikohtu kriminaalkolleegium: R I I G I K O H U S

Keywords

AI generated
hardship clause insufficient hardship cure of procedural defects proper legal representation extraordinary legal remedies power of legal representation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 1-21-5067 Otsuse kuupäev 22. juuni 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Heili Sepp Kohtuasi Kriminaalasi Jaanus Klissi süüdistuses KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2022. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Jaanus Klissi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1. juuni 2022, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2022. a otsus osas, millega tühistati maakohtu otsus osaliselt, määratleti kuriteo kvalifikatsioon kehtiva seaduse järgi ja mõisteti uus karistus (kohtuotsuse resolutsiooni punktid 1–3). 2. Jõustada Tartu Maakohtu 30. novembri 2021. a otsus. 3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. 4. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus 1. Jaanus Kliss anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt pani ta 2015. a suvel enda elukohas käe 10-aastasele A-le pükstesse ja silitas tema tuharaid. Kannatanu ärkas selle tegevuse peale üles ega julgenud end liigutada. Samuti pani J. Kliss 2015. a jõulude ajal, mil B oli 9-aastane, ja korduvalt 2016. a kuni 2018. a suveni oma käe magavale B-le pükstesse, katsus tema suguelundeid, ühel korral sisestas sõrmed kannatanu tuppe ja lakkus keelega tema suguelundeid. Maakohtu otsus 2. Tartu Maakohtu 30. novembri 2021. a otsusega tunnistati J. Kliss süüdi KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi ning talle mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust.

1-21-5067

2(3) 3. Maakohus tuvastas, et J. Kliss pani toime laste seksuaalse väärkohtlemise süüdistuses kirjeldatud viisil. Tema tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi. Sõrmede sisestamine kannatanu tuppe on käsitatav suguühtena ja täidab jätkuvalt KarS § 141 (vägistamise) koosseisu. Alates 1. juulist 2019 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt on J. Klissi ülejäänud teod subsumeeritavad KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi tahtevastase sugulise iseloomuga teona. Tegevus oli kannatanutele traumeeriv: B hakkas end vigastama ja mõlemad lapsed vajavad psühholoogilist abi. Kuna J. Kliss pani valdavalt toime muu sugulise iseloomuga teod, on süü suurus KarS § 141 lg 2 järgi alla keskmise. Erandlikud asjaolud KarS § 61 lg 1 tähenduses puuduvad. Apellatsioon 4. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja. Ta palus J. Klissi õigeks mõista või alternatiivselt kergendada KarS § 61 lg 1 järgi tema karistust alla KarS § 141 lg 2 sanktsiooni alammäära ning vabastada ta vangistusest tingimisi KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel. Ringkonnakohtu otsus 5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 16. veebruari 2022. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles viidati, et käesoleval ajal on KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi kvalifitseeritavad vaid mõned J. Klissi teod, ja teda karistati 7 aasta pikkuse vangistusega. Ringkonnakohus selgitas, et praegusel ajal on KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi kvalifitseeritavad J. Klissi kõik teod, ning mõistis talle karistuseks 4 aasta pikkuse vangistuse. 6. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga selles, et J. Klissi sõrmede panemist kannatanu tuppe saab pidada suguühtesse astumiseks KarS § 141 mõttes, kuigi tõdes, et esimese astme kohtu seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga. Apellatsioonikohus põhjendas oma teistsugust arvamust mõttekäiguga, mille kohaselt ei olnud J. Klissi tegu piisavalt intensiivne, et seda võiks suguühtega samastada. Kuna ringkonnakohtu hinnangul olid kõik J. Klissi teod suguühtest erinevad sugulised teod ja subsumeeritavad praegu KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi, lähtus kohus karistuse mõistmisel selle koosseisu sanktsiooniraamist. 7. Ringkonnakohtu otsuse suhtes jäi eriarvamusele üks kohtunik, kes leidis, et maakohtu otsus oli seaduslik, põhjendatud ja kooskõlas valitseva kohtupraktikaga ning selle tühistamiseks ei olnud alust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 8. Prokuratuur taotleb kassatsioonis ringkonnakohtu otsuse tühistamist maakohtu otsuse muutmise osas ja esimese astme kohtu otsuse jõustamist. Ringkonnakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti ja hindas vääralt ümber senise kohtupraktika. Kehalise puutumatuse riive on piisavalt intensiivne juba seeläbi, et tungiti kannatanu kehaõõnsusesse. Konkreetse teo asjaolusid saab võtta aluseks süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel. 9. Kaitsja kassatsioonile ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Maaja ringkonnakohus tuvastasid jälgitavalt, et J. Klissi süü laste seksuaalses väärkohtlemises on tõendatud. Kaitsja kassatsiooni esitanud ei ole. Samuti mõistis esimese astme kohus J. Klissi õigesti süüdi kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi.

1-21-5067

3(3) Kassatsioonimenetluses on põhiküsimuseks, kas J. Klissile etteheidetav sõrmede sisestamine kannatanu tuppe on kehtiva seaduse kohaselt karistatav KarS § 141 (vägistamine) või § 1411 (tahtevastane sugulise iseloomuga tegu) järgi. 11. Alates 1. juulist 2019 lahutati vägistamine ja muu tahtevastane sugulise iseloomuga tegu, mis seni sisustasid alternatiivsetena KarS § 141 koosseisu, eraldi kuritegudeks. Kui puudub suguühe (KarS §-s 141 sätestatud vägistamise üks objektiivne tunnus), kohaldub teiste koosseisutunnuste olemasolul KarS § 1411. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt eristub suguühenduseks kvalifitseeruv seksuaalakt muust sugulisest teost selle poolest, et suguühte puhul tungitakse teise isiku kehaõõnsusse ja vähemalt ühelt poolt on tegevusse kaasatud suguorgan. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused: 25. jaanuari 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-95-04, p-d 12–13; 26. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-59-07, p 14; 9. novembri 2017. a otsus nr 1-16-5792/101, p 14.) 12. Maakohus on kohtupraktikaga kooskõlas olevalt käsitanud J. Klissi sõrmede sisestamist kannatanu tuppe suguühtesse astumisena. Ringkonnakohtu otsuse põhjendid ei too vaidlusaluses kriminaalasjas tuvastatud asjaoludel kaasa muudatust kohtupraktikas. Lapse kehaõõnsusesse tungimine on juba iseenesest intensiivne rünne, millega kahjustatakse raskelt lapse arengut, keha puutumatust ja seksuaalset vabadust. 13. Ringkonnakohus on seega kohaldanud valesti materiaalõigust ning leidnud vääralt, et kehtiva seaduse kohaselt on J. Klissi tegu kvalifitseeritav tervikuna KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi. Kolleegium nõustub maakohtu ja kassaatoriga, et J. Klissi käitumine on vaidlusaluses osas ka praegu subsumeeritav KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 alla. 14. Seega võttis apellatsioonikohus J. Klissile karistust mõistes põhjendamatult aluseks KarS § 1411 lg 2 sanktsiooniraami. Maakohus lähtus seevastu õigesti KarS § 141 lg 2 sanktsioonist. Kaitsja taotluse kohaselt vaagis maakohus võimalust mõista J. Klissile karistus alla seaduses sätestatud alammäära ja leidis põhjendatult, et puuduvad erandlikud asjaolud KarS § 61 lg 1 tähenduses. J. Kliss pani korduvalt toime väikeste laste seksuaalse väärkohtlemise, sh ühe kannatanu vägistamise. Tema tegude ja isikuga seonduv ei õigusta KarS § 61 lg 1 kohaldamist (vt erandlike asjaolude kohta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-75-16, p 5 ja 12. veebruari 2021. a otsus nr 1-20-1301/35, p 18). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud ka karistusmäära valikul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. a otsus nr 1-17-1629/44, p 26). Pidades J. Klissi karistust liialt raskeks, tugines kaitsja apellatsioonis peamiselt väitele, et lapsed soodustasid enda käitumisega süüdistatava tegusid, kuna nad ei karjunud appi, ei rabelenud ega otsinud kohe abi. Sellise kaitseargumendi põhjendamatus ja asjakohatus on ilmne. 15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 361 lg 1 p-st 5 ning § 362 p-st 1, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2022. a otsuse osas, milles sedastati, et kehtiva seaduse kohaselt on KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi kvalifitseeritavad kõik J. Klissile etteheidetavad teod, ning J. Klissile mõisteti karistus selle koosseisu sanktsiooniraami järgi. Tühistatud osas jõustab kolleegium Tartu Maakohtu 30. novembri 2021. a otsuse. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)