4-22-767/22 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-22-767

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2022. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-22-767 Kohtunik Istungisekretär Piia Jaaksoo Gerda Raidla Väärteoasi

N.I kaebus Keskkonnaameti 21.02.2022.a otsuse väärteoasja tühistamiseks s nr 940021001227 ja väärteomenetluse lõpetamiseks Menetlusosalised

Kaebuse esitaja , isikukood XXX, N.I elukoht , karistamata XXX

Kaitsja vandeadvokaat Peep Rajavere

, Läänemaa I

advokaadibüroo, asukoht Karja 20 Haapsalu, telefon 5283882, e-post: advokaat.rajavere@gmail.com Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet, asukoht Roheline

64 Pärnu linn Pärnu maakond, e-post: valve@kki.ee, esindaja Kristi Lehtorg RESOLUTSIOON

1. Jätta N.I

kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti 21.02.2022. a otsus väärteoasjas 940021001227 muutmata.

2. Väärteootsusega määratud . a väärteootsuses nr rahatrahv tuleb tasuda 21.02.2022 940021001227 . näidatud arvele, märkides nime ja väärteoasja numbri VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui N.I tasub rahatrahvi

kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Vastasel korral saadab vastavalt

VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile - lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, lisandub täituritasu.

3. Rahuldada taotlus valitud kaitsjale makstud tasu Eesti hüvitamiseks osaliselt,

Vabariigil

valitud kaitsjale makstud tasust 162 eurot /arve hüvitada N.I-le EE712200001105302275/.

4. Edastada kohtuotsus , kaitsjale ja Keskkonnaametile. N.I-le

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades Riigikohtule kirjalikult

4-22-767

kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.

KAEVATAV OTSUS.

Keskkonnaameti 21.02.2022 otsusega nr 940021001227 / väärteoasjas väärteotoimik, edaspidi VTT, tl 31-37/ karistati

te eest: N.I järgmise rikkumis

23.10.2021 kella 12.40 paiku kontrollisid Keskkonnaameti järelevalveosakonna inspektorid Läänemaal tee ääres jahipiirkonnas ühisjahti, mille jahijuhata xxx xxx ja oli N.I. Kontrollimisel tuvastati, et järelhaagisel reg.nr on kaks põdrakorjust. N.I XXX

, millistest ühelegi ei esitas inspektoritele suuruluki jahiload nr , YYY, XXX ZZZ olnud peale märgitud ulukite tabamis . Antud teoga eiras N.I jahise dus § 41 lõige 1 t a

punkti 2, mille kohaselt teeb uluki tabamisel asjaomase märke jahiloale jahijuhataja ühisjahil viivitamata pärast suuruluki haavamist või surmamist. Kahe põdra surmamisega ühisjahil, jahiseaduse nõude d rikkudes, tekitas ühisjahi juhataja N.I keskkonnale i kahju 1600 euro ulatuses. N.I on karistatud iseaduse § järgi rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 eurot. jah

KAEBUS. 07.03.2022 saa kaebus /kohtutoimik, edaspidi KT 2-5/ bus Pärnu Maakohtusse N.I tl ,

milles vaidlustatakse ja väärteootsus kogu mahus, palutakse väärteootsus tühistada lõpetada väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälises menetluses on jämedalt rikutud menetlusõigust ja kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust, need minetused on viinud väärteoasjas ebaseadusliku ja põhjendamatu otsuse tegemiseni. Samuti palutakse hüvitada N.I-le riigieelarve vahenditest tema kantud kaitsjatasu vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT. K esitas /KT 26- ohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku ja seisukoha kaebuse osas tl

menetleja leidis, et /. Kohtuväline N.I kaebus tuleb jätta rahuldamata,

Keskkonnaameti 21.02.2022 koostatud 1227 muutmata. otsus väärteoasjas nr 94002100 Jätta menetluskulud N.I kanda.

Kohtuistungil kaebuse esitaja Keskkonnaamet oma seisukohtade juurde. jäid ja

KOHTU SEISUKOHT. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Menetlusnormid.

N.I kaitsja leidis, et kohtuväline menetleja on rikkunud jämedalt

väärteomenetlusõigust ja sealhulgas kaitseõigust, kui ta jätkas haldusjärelevalvet ning tõendite kogumist haldusmenetluses, mitte väärteomenetluse norme järgides. Sellest hetkest kui kohtuväline menetleja tuvastas jahiloal looma surmamise märke puudumise, tulnuks edasi kõik toimingud vormistada VTMS sätestatud menetlustoimingu protokollidena. N.I-le tulnuks selgitada VTMS § 19 sätestatud õigusi ja kohustusi.

Tunnistaja S T /KT tl 38-39/ kirjeldas, et 23.10.2021 teostasid tavapärast jahi järelevalvekontrolli, kontrollisid kohapeal jahidokumente, muud asjad olid korras, v.a see, et viivitamata olid jahiload maha kandmata, millest rääkis ka N.I-le. Objekti kontrollimise protokollist nr 1109494 /VTT tl 3-9/ selgub, et Keskkonnaameti inspektorid teostasid 23.10.2 -

021 Lääne ja Hiiumaa jahindusalase järelevalve kontrollkava

4-22-767

raames plaanilist kontrolli Läänemaal, eesmärgiks on kontrollida jahiseadusest ja jahieeskirjast tulenevate nõuete täitmist.

Kohus tused annab. leiab, et Jahiseaduse § 47 Keskkonnaametile eelkirjeldatud voli

Jahiseaduse § 47 1 nimetab milliseid korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve -

meetmeid võib Keskkonnaamet kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks, m.h

Korrakitseseaduse §

– küsitlemine ja dokumentide nõudmi -s 30 nimetatud meedet ne. Protokolli kohaselt xxx jahipiirikonnas on kontrollitud dokumente (dokumendid ja olustik pildistatud), tuvastatud rikkumine, ei olnud järgitud Jahiseaduse § 41 lg 1 p 2 nõuet.

Protokollis xxx jahiseltsis alga on märgitud kontrolli tulemus – tati üks väärteomenetlus, jahijuhatajal N.I jäid jahilubadele tabamismärked märkimata kahele põdraloale.

Kohus leiab, et riikliku järelevalve meetme kohaldamine on protokollitud vastavalt Korrakaitseseaduse §-le 12 lg 1.

Tunnistaja S T selgitas, et kontrolli lõpuks sai aru, et toime on pandud väärtegu, selgitas seda ka N.I-le, andis talle kutse esmaspäevaks, et ta tuleks büroosse ütlusi andma. N.I-le sai kindlasti selgitatud menetlusaluse isiku õigusi kui ta tuli büroosse ütlusi andma.

Tunnistaja S K-P /KT tl 39-

39pöördel/ – viisid järelevalvetoimingud läbi, seejärel S T teatas, et on toimunud jahiseaduse § 41 lg 1 p 2 rikkumine, selgitas, et alustab väärteomenetluse. N.I kinnitas ja VTT tl 2

kutse näitab, et N.I-le edastati 23.10.2021 kutse, mille kohaselt N.I oli kohustatud ilmuma menetlusaluse isikuna 25.10.2021

Keskkonnaametisse, kutsel on kirjas, et kutse pöördel on menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. kohta. Kutsel on N.I allkiri kutse kättesaamise

VTT tl 10- , kus

12 on 25.10.2021 N.I menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokoll N.I on allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud ja on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohutustega vastavalt VTMS §-le 19.

Kohus leiab, et Keskkonnaamet ei ole rikkunud järelevalvet teostades ja väärteomenetlust läbi viies kehtestatud menetlusnorme. Kaitsja etteheide, et kui tuvastati märke puudumine jahiloal, oleks viivitamatult tulnud alustada väärteomenetlust ja jahiluba oleks tulnud vaadelda väärteomenetluse norme järgides, ei ole õigusaktidest ja kehtivast kohtupraktikast (nt Riigikohtu otsus 3-3-1-65-07) tulenev. Järelevalve käigus kontrolliti dokumente, s.h ka jahiluba ja see tuli protokollida vastavalt kehtestatud normidele, mida Keskkonnaamet ka tegi. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et järelevalvetegevuse käigus kogutud info on lubatavaks tõendiks väärteomenetluses. Kõige tavapärasem on see liiklusjärelevalves – kiiruse mõõtmine on järelevalvetoiming. Järelevalvetoimingut tehes tuvastatakse lubatud kiiruse ületamine, ilmnevad väärteotunnused. Kiiruse mõõtmine, mis oli järelevalvetoiming, protokollitakse olukorras, kus on ilmnenud väärteotunnused, vastavalt kehtestatud nõuetele ja see protokoll on kasutatav väärteomenetluses tõendina. Seega järelevalvemenetluse toimingutega kogub ametnik vajalikku teavet õiguserikkumise tunnuste kohta, mis on vajalik, et tuvastada väärtoemenetluse aluste esinemist ja otsustada väärteomenetluse alustamise üle.

Kuna järelevalvetoimingute käigus ilmnesid väärteotunnused, selgitati seda N.I-le ja kutse edastamisega N.I-le alustati väärteomenetlust. Kutsel on kirjas VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. N.I-le on neid õigusi ja kohustusi selgitatud kindlasti enne tema suhtes esimese menetlustoimingu, ülekuulamise rakendamist.

4-22-767

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on käesolevale väärteomenetlusele eelnenud järelevalve teostamisel ja käesoleva väärteoasja menetlemisel järginud kehtestatud menetlusnorme. Seega on objekti kontrollimise protokoll lubatav tõend.

Järgmisena kontrollib kohus, kas N.I on toime pannud te , mida talle süüks o arvatakse. Tunnistaja S T S K-P, P K - , M P /KT tl 41-41p te /KT tl 39 pöördel 40pöördel/ öördel/ ja menetlusaluse isiku - N.I /KT tl 41pöördel 43/ ütlustega kohtuistungil leidis üheselt kinnitust, et

23.10.2021 peeti xxx jahipiirkonnas xxx ühisjahti, jahijuhataja oli N.I .

Tunnistaja M P avaldas, et lasi sel jahil kaks põtra, loomade laskmise hetkel oli Ahto kohal, Ahto tegi halastuslasu, sest tal said padrunid otsa.

N.I kinnitas, et ühele loomale tegi tema halastuslasu.

Objekti kontrollimise protokolli kohaselt xxx ppenud, jahipiirkonnas jaht oli lõ jahijuhataja N.I. Kaks põdrakorjust oli tõstetud järelhaagisele reg.nr XXX (foto 3). Jahinimekirja kantud üks põdraluba ( ), jahi tulemus märkimata (fotod 4, 5). Kaasas XXX veel kaks põdraluba – YYYY, , mis samuti puuduva lasketulemusega. YYY

Tunnistaja S T, S K-P , objekti kontrollimise protokoll kinnitavad, et te ja N.I ütlused 23. xxx vallas xxx 10.2021 kui Keskkonnaameti järelevalveosakonna inspektorid saabusid külas teele ü xxx hisjahti kontrollima, . Jahijuhatajal olid kaks põdrakorjust järelhaagisel N.I jahiluba, millest ühelgi ei olnud märget suuruluki oli kaasas kolm suuruluki surmamise kohta.

Seetõttu heidetakse jahijuhatajale N.I-le ette – jahiseaduse § 41 lg 1 p 2 rikkumist

uluki tabamisel teeb asjaomase märke jahiloale jahijuhataja ühisjahil viivitamata pärast suuruluki haavamist või surmamist.

Tunnistaja kirjeldas, et

S T üks luba oli tema käes ja sealsamas N.I kirjutas kaks luba kinni. N.I seal samas KKA auto nina peal kirjutas load kinni, tema teadis, andis ütlusi, et et luba tuleb maha kanda (teha märge uluki tabamise kohta) enne kui ulu lt ära k kohapea

viiakse. pool tundi. No Vahe põtrade laskmisest kuni inspektorite saabumiseni võis olla viivitamata tähen ab otsekohe, aga jahijuhataja on kütiliinis ja paberid on autos, füüsiliselt d ei ole võimalik seda täita. Tunnistaja S K-P rääkis, et N.I selgitas talle kohapeal, et on nii aru saanud, et looma ei tohi ära viia piirkonnast, et haagisele võib panna, aga ära ei tohi viia ja enne peab märke loale tegema. KT tl 12 on loa alusel suuruluki jahiload ja XXX YYY, mõlemale on tehtud märked – lastud

põder, pull, 5.a, tabamise kuupäev 23.10.2021.

Käesolevas väärteoasjas käib vaidlus selle üle, kas ajal, mil inspektorid saabusid kohta, kus jahil tabatud põtrade korjused olid järelhaagises, veel võimalik jahijuhatajal täita oli jahiseaduse § 41 lg 1 p 2 nõue – pärast suuruluki surmamist te t

viivitamata ha asjaomane märge jahiloale või oli selle nõude täitmise aeg möödunud.

Kaitsja leidis, et jahiseaduse § 59, mis näeb ette vastutuse jahiloale märke õigeaegse tegemata jätmise eest, ei sätesta, millal on õige aeg märke tegemiseks. Jahiseaduse § 41 lg

1 p 2 nõue tähendab, et luba tuleb sulgeda siis kui on tehtud jahi tähenduses

4-22-767

ajakriitilisemad toimingud. Ja loomadel on kasvõi sisikond välja lastud, et jahisaadus ei rikneks. Või kas kütid on tervelt ja ohutult metsast välja jõudunud. Kaitsja leidis, et jahiseaduse § 41 lg 1 p 2 ja § 41 lg 5 koos tõlgendades ei ole loale õigeaegselt märget tehtud, kui loom viiakse tabamiskohast ära enne jahiloale asjakohase märke tegemist. N.I tegi jahiloal märked enne loomade küttimise kohast ära viimist. Samuti leidis kaitsja, et jahiseaduse § 41 lg 1 p 2 olev sõna viivitamata ei ole sama, mis viivitamatult.

Viivitamata tegutsemine tähendab tegutsemist liigse viivituseta. Enne märke tegemist tuleb kontrollida, kas loom on surnud, määrata hukatud looma sugu ja vanus, vaadata, kas kõik kütid on ohutult ja tervelt metsast välja jõudnud, samuti relv tühjaks laadida. Samuti võib ühisjahi puhul jahijuhataja olla ajus ega saagi loale märget teha enne välja jõudmist. Viivitamist võib õigustada ka looma kraavist välja vintsimine ja looma lahkamine: sisikonna ja vere väljalaskmine, et vältida liha riknemist.

Riigikohus viivitamata" on otsuses 3-1-1-37-14 punktis 17 selgitanud - Termin " on

kriminaalmenetluse seadustikus läbivalt kasutatav määratlemata õigusmõiste. Kui mingi toiming tuleb seaduse kohaselt teha viivitamata, tähendab see seda, et toiming tuleb teha võimalikult kiiresti ja kohustatud isik ei tohi toimingut edasi lükata kauem, kui see vastavalt asjaoludele põhjendatud on. Ei ole võimalik öelda, et sõna "viivitamata" viitab alati ühesuguse pikkusega ajavahemikule. Sõltuvalt asjasse puutuvast kohustusest ja konkreetsetest asjaoludest võib termin hõlmata eri pikkusega perioode.

Kohus leiab, et kaitsja poolt nimetatud toimingud veendumine, et loom on surnud, – looma vanuse ja soo määramine, ongi toimingud, mis tuleb enne loa täitmist teha. Kohtule pole esitatud tõendeid, et jahijuhatajal eelnimetatud toimingud pooleli olid kui inspektorid saabusid. se halastuslasu. Nii N.I oli loomade tabamiskohas, tehes ühele loomale i

N.I kui tunnistaja P ütluste kohaselt loomade tabamise ja inspektorite saabumise K

vahe oli 30-40 minutit, loomadega olid vajalikud toimingud tehtud, korjused olid juba järelkärusse tõstetud. Kadunud jahimees oli metsast väljas ja oli abiks vajalike toimingute tegemisel loomade juures. Seega inspektorite saabumisel ükski kaitsja poolt nimetatud toiming, mis kaitsja arvates oleks olnud põhjuseks, mis oleks lükanud aega, millal edasi veel jahiloal märke tegemine oleks olnud õigeaegne, ei olnud pooleli.

N.I

väitis, et ei saagi kohe looma juures lube täita, sest need on autos. Kohus märgib, et jahijuhatajal on kohustus viivitamata looma tabamisel loale märge teha. Jahiluba on formaadilt imalk kaasas kanda. Jahiloale seoses sedavõrd väike, et seda on võ

looma tabamisega kantavad andmed on sellise iseloomuga ja neid andmeid on niivõrd vähe, et neid on võimalik koheselt loale kanda looma tabamiskohas.

Kaitsja käsitleb ka jahiseaduse § 41 lg 4 olevat mõistet looma tabamiskoht, kuid kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et väärteootsuses ei arvata N.I-le süüks seda, et ta oleks põdrad enne jahiloale tabamismärke tegemist tabamiskohast ära viinud.

Kohus leiab, et kohtus uuritud

on toime tõenditega on tõendamist leidnud, et N.I pannud väärteootsuses kirjeldatud teo, olles ühisjahil jahijuhataja, ei teinud viivitamata pärast suuruluki surmamist asjaomast märget jahiloale S § , millega rikkus Jahi

41 lg 1 p 2.

N.I poolt toime pandud tegu täidab

Jahi testatud S § 5 sä väärteokoosseisu objektiivse külje.

Kohus leiab, et

N.I pani talle süüks arvatud väärteo toime N.I kaudse tahtlusega. avaldas, et on olnud kauaaegne jahimees, 26 aastat. Samuti ütles ta, et tal oli teadmine, et jahijuhataja peab loa kinni kirjutama enne looma äraviimist. Kohus juhib tähelepanu, et

4-22-767

jahijuhataja kohustused on sätestatud jahiseaduses. Jahiseaduse § 41 lg 1 p 2, mida N.I rikkus, on sellisel kujul kehtinud alates 01.06.2013, mil praegu kehtiv jahiseadus s. jõustu Kui N.I ei ole sedavõrd pika aja jooksul seaduse nõuetega tutvunud, vaid tegutseb oma teadmise järgi, näitab see, et ta pidas võimalikuks, et ei täida jahiseaduse nõudeid.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Kaitsja leidis, et esines teo õigusvastasust välistav asjaolu Üks jahimees ei , . hädaseisund

tulnud metsast välja peale jahi lõppu

. Oli akuutne oht, oluline, et hakata isikut otsima esimesel võimalusel. P oli nii jahil kui looduses vähekogenenud, jahipidamise koht ja K mets olid talle võõrad, ei suutnud metsast välja tulla. Tunnistaja P K selgitas, et tema osales ühisjahil ajajana ja kaldus plaanitud rajalt kõrvale. Kui kuulis laske, siis võttis suu a laskude suunas, kompass oli ka, määras suuna. Liikus n kuni jõudis metsas oleva kraavini, Salajõgi, mil e pidi ületama. Teisel pool jõge oli põld, l

peale põldu tee, kus nägi jahikaaslasi, läks mööda põllu äärt tee peale välja. Ise raadiosaatjaga kohe jahikaaslastega ühendust ei võtnud, sest siht oli selge, teadis, kuidas minna metsast välja. Kui oli selge, et raadiosidet ei ole, helistas jahikaaslasele K ’ M ile mobiiliga, kes tuli autoga tee äärde vastu. Ei olnud metsas külm.

Kohus K ras, on P K leiab, et kaitsja esitatud väited, et P oli vähekogenud, mets võõ

ütlustega ümber lükatud. P kinnitas, et ta teadis, kus on, tegutses plaanipäraselt. K Kui metsast tee peale

s, kutsus

välja jõudi jahikaaslase endale järgi.

Kaitsja leidis, et k i all, ei muuda see seda, uigi jahikaaslane ütles, et tal oli kõik kontroll mida mõtles abistaja (N.I) kui läks isikut otsima. See, et N.I ei leidnud jahikaaslast, ei välista tema käitumises hädaseisundit. Elu ja tervis on kaalukamad õigushüved kui loodushoiust tulenev nõue.

N.I

on kirjeldanud olukorda järgmiselt. Kui metsast välja tulid, keegi ütles, et P pole, et hääl läks K endale järgi ei kutsunud, kontakti ei olnud. Võttis poole. P jahijuhatajana vastutuse, et läheb vaatab, kuhu mees läheb. Sõitis ja kuskil maal sai aru, et nii xxx iga ei jõua, läks loomade hukkamiskohta tagasi. Enne seda proovis P’ raadiosaatjaga ühendust saada, mobiiliga ei proovinud. Tunnistaja M P . N.I

kirjeldas, et kui jaht lõppes, oli üks mees kadunud, P käis teda autoga otsimas. Kohus möönab, et olukorras, kus jahi lõppedes üks jahimeestest metsast välja ei tule, tuleb tegutseda ja ta metsast välja tuua/aidata. Kuigi N.I ütles, et tema jahijuha ajana võttis vastutuse ja läks meest otsima, siis N.I t valitud vahend P K metsast väljaaitamiseks/toomiseks ei olnud kindlasti sobiv. Olukorras, kus ta arvas, et jahikaaslane on metsa ära eksinud, läks autoga kusagile suunas sõitma ja poole sõitmise peal avastas, et ta ei jõuagi sinna, kuhu eeldatavalt jahikaaslane suundus.

Pööras otsa ringi ja läks loomade tabamiskohta tagasi ning hakkas koos teiste jahikaaslastega loomade juures toimetama. K iga Ei enne ega pärast otsimist ei võtnud P ’ mobiiltelefoniga ühendust.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ajal, mil N.I oli kohustatud jahijuhatajana täitma jahiluba, ei takistanud tal seda kohustust täitmast vahetu ohu kõrvaldamine P K tervisele. Kui ka N.I arvas, et see oht võis olla, siis sellest teadasaamiseks ja selle ohu olemasolul selle kõrvaldamise ’ ks oleks sobivaim vahend olnud P K ile helistamine, mitte sihitult autoga ringisõitmine.

Tunnistajad S T ja S K-P kirjeldasid, et kui kohale jõudsid, olid 2 põtra haagises, N.I oli teiste jahimeeste juures, askeldasid ümber haagise. Ka N.I rääkis, et tõstsid teist põtra haagisesse kui inspektorid tulid.

4-22-767

Eelnev näitab, et ka peale seda kui N.I tuli tagasi , ei asunud ta täitma P K otsingutelt

jahijuhataja seadusest tulenevat kohutust, täitma jahiluba, vaid läks põtrade pealepaneku juurde.

Eelkirjeldatu pinnalt tuvastas kohus, et ei esinenud tasust N.I teo õigusvas välistavat asjaolu, hädaseisundit.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et N.I on talle süüks arvatava vää , sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo rteo toimepanemises süüdi toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Väärt okirjelduses on märgitud, et kahe põdra surmamisega ühisjahil, jahiseaduse nõudeid e

rikkudes, tekitas ühisjahi juhataja N.I keskkonnale kahju 1600 euro ulatuses.

Keskkonnaamet on 26.10.2021 koostanud keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramise akti /VTT tl 23/, milles on selgitatud kahju tekkimise asjaolusid, kahju arvutamise aluseks olevaid norme ja ka

hju arvutamise käiku.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist kohtus leidnud, et poolt toime pandud tegu vastab Jahi N.I S § 5 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Menetlusnormid

Kaitsja on kaebuses nud, et kogu asjaajamine keskkonnaametnike poolt oli välja too

ebameeldiv

– põhjendamatult isikuid ähvardav, tänitav, kiuslik, menetlusalust isiku inimväärsust alandav. Kohtule esitatud. ei ole selliste asjaolude kohta tõendeid

Kaitsja avaldas, et menetleja on käitunud kiuslikult advokaadist kaitsja menetlusse astumise takistamisega.

Kohus kaitsja on ise avaldanud ((kaebuse p 4.2.1), et lise menetleja märgib, et kohtuvä

otsustus kaitsja menetlusse mitte lubamise kohta sai lahendatud kohtuvälise menetleja direktori poolt kui ta lahendas VTMS § 76 alusel esitatud kaebust kohtuvälise menetleja tegevuse peale.

Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja KARISTUSE MÕISTMINE poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. JahiS § 5 näeb ka

00 trahviü ristusena ette rahatrahvi kuni 1 hikut.

Kohtuväline menetleja on N.I trahviühikut s.o karistanud rahatrahviga 45

180 eurot.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et väärteoga keskkonnale tekitatud kahju suurendab süüd. Kahju tekitamine tagajärjena ei ole N.I-le süüks arvatava väärteo koosseisuline asjaolu ja seetõttu suurendab teosüüd.

4-22-767

Kohus nõustub kaitsjaga, et süüd ei suurenda asjaolu, et N.I ei ole tasunud vabatahtlikult keskkonnale tekitatud kahju. Tõepoolest on kahju vabatahtlik hüvitamine karistust kergendav asjaolu, ag

a kahju mittehüvitamine teosüüd ei suurenda. Kohus leiab, et süüd suurendab asjaolu, et täitmata oli kaks jahiluba.

Kohtuväline menetleja on leidnud, et karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus nõustub selle seisukohaga. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri ja üldpreventiivse eesmärgiga. -

Otsuses on kirjas, et N.I ei ole karistusi jahinõuete rikkumise eest. N.I ise kinnitas, et varsemalt karistatud ei ole. Kohus leiab, et jahipidamisnõ kogu ühiskonna huvides uded on kehtestatud , et tagada ulukite

ja seeläbi kogu looduskeskkonna kaitse.

Kokkuvõtvalt leiab k N.I-le mõistetud karistus vastab KarS § 56 lg 1 ohus leiab, et

sätestatud karistuse mõistmise alustele.

Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja juhindudes VTMS § 132 p 1 jätab kohus N.I kaebuse Keskkonnaamet 21.02.2022 940021001227 i . a otsusele väärteoasjas nr rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

MENETLUSKULU. Kohtule on esitatud

vitada tema kantud menetluskulud summas 864 taotlus hü N.I-le eurot ja kanda hüvitis tema pangaarvele. Vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale /tl 44-46/ oli poolt kantud N.I õigusabi kulu koos kä

8 tunni eest 720 eurot (90 eurot tund), ibemaksuga 864 eurot. Kohtueelses menetluses on õigusabi osutatud kokku 3 tundi 30 minutit ja kohtumenetluses

4 tundi 30 minutit, s.h istung 2 tundi (prognoosi alusel).

Kohtule on esitatud

48-49 OÜ Läänemaa I Advokaadibüroo arved N.I-le /tl / eelkirje

ldatud õigusteenuse osutamise eest, kokku summas 864 eurot.

VTMS § 38 lõike 1 järgi kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

Riigikohus

on otsuses nr 1-17-7461 leidnud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik. Olukorras, kus määruskaebus jääb rahuldamata, ei saa üldjuhul kõneleda kaebuse argumentide põhjendatusest. Seega on kohtul KrMS § 187 lg 2 teises lauses märgitud juhtumi korral võimalik hinnata eeskätt seda, kas õigusabi osutamisele kulunud aeg on vastavuses kriminaalasja mahukuse ja keerukusega ning kas kaebuse argumendid on õiguslikult asjasse puutuvad. Samuti peab andma hinnangu kaitsja ühe tööühiku hinna põhjendatusele.

Kohus jätab esitatud kaebuse, milles taotleti väärteootsuse tühistamist, rahuldamata.

Kohus ei leidnud, et ükski kaebuses esitatud argument, mille alusel taotleti otsuse tühistamist, oleks põhjendatud. Tegemist ei ole mahuka ega keerulise väärteoasjaga.

Kohus leiab, et kaebuse väited hädaseisundi esinemise kohta on ilmselgelt põhjendamatud, otsitud. Kohus märgib, et isikule on õigus antud kohtusse pöörduda ja vaidlustada talle kohtuvälise menetleja poolt tehtud väärteootsus. kohus jätab kaebuse rahuldamata, tuli selles Kuigi väärteoasjas selgeks vaielda, kuidas sisustada konkreetse, N.I-le ette heidetava teo puhul Jahiseaduse § 41 lg 1 p 2 olevat määratlemata õigusmõistet „viivitamata“. Selles osas on kaebus asjakohane. Kaitsja tööühiku hind on põhjendatud.

4-22-767

Lisaks on leidnud, et letavad Riigikohus otsuses 3-1-1-131-04 õigusabikulud, mis ü

oluliselt trahvisummat, ei saa väärteomenetluses, hoolimata väärteoasja keerukusest, lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada. Mõistlikuks saab lugeda tasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga (vt RKKKo-d nr 3-1-1-37-03 ja nr 3-1-1-98-03).

N.I § järgi, mille järgi maksimaalne trahvisumma on karistati Jahiseaduse trahviühikut, mis on 400 eurot.

Kohus leiab, et põhjendatud õigusabikulud käesolevas väärteomenetluses on 330 eurot, koos käibemaksuga 396 eurot. Olukorras, kus kohus kaebust ei rahulda, kinnitavad nii KrMS § 180 lõige 1 kui § 187 lg 2, et kaitsjatasu jääb selle isiku kanda, kelle huvides kaebus on esitatud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata taotluse välja mõista Eesti Vabariigilt N.I kasuks valitud kaitsjale makstud õigusabitasu.

Kohus kaitsjale makstud tasu, mis on seotud kaitsja mene sse mitte käsitleb eraldi tlu lubamise peale VTMS § 76 kohase kaebuse koostamisega, ajakulu 1 tund 30 minutit, s.o

135 eurot, koos käibemaksuga 162 eurot.

Kohus leiab, et see õigusabi osutamise eest kaitsjale makstud tasu tuleb riigil N.I-le hüvitada VTMS § 2, KrMS § 180 lg 1 , sest see kulu on tekkinud kohtuvälise

-1 alusel menetleja poolt väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Kokkuvõtvalt rahuldab kohus taotluse hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu, – osaliselt

hüvitada N.I-le riigieelarve vahenditest valitud kaistjale makstud tasu 135 eurot, koos käibemaksuga 162 eurot.

Otsuse tegemisel juhindub kohus

41 lg 1 p 2 lg 1, VTMS 38 lg JahiS § , § , KarS § 56 § 1, 132 p 1, , 1-1 . § § 133, KrMS § 180 lg 1 , § 187 lg 2

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik