2-20-10764/92 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

21. juuni 2022, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-10764

Tsiviilasi

Versal

Kinnisvara

OÜ

hagi

OSAÜHINGU

NORDKAPITAL vastu võlgnevuse saamiseks ja kahju

hüvitamiseks

Hagihind

40 249,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Versal Kinnisvara OÜ (registrikood: 12851660;

Asukoht: Väike-Paala tn 2, Tallinn, 11414),

Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kukk (e-

post: urmas.kukk@kpmglaw.ee),

Kostja:

OSAÜHING

NORDKAPITAL

(registrikood:

10819149; asukoht: Harju maakond, Tallinn, Kassi tn 8, 12618),

Kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Aava (e-

post: menetlus@abpp.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Versal Kinnisvara OÜ nõue tuvastada, et OSAÜHINGU

NORDKAPITAL

13.08.2020

taganemisavaldus,

millega

OSAÜHINGU

NORDKAPITAL taganes 26.06.2019 sõlmitud lepingust nr 1696 on tühine.

2. Jätta Versal Kinnisvara OÜ hagi OSAÜHINGU NORDKAPITAL vastu võlgnevuse

saamiseks ja kahju hüvitamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta poolte menetluskulud Versal Kinnisvara OÜ kanda.

2. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Versal Kinnisvara OÜ esitas 24.07.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse OSAÜHING

NORDKAPITAL vastu 32 622,06 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled

26.06.2019 „Lepingu, mille alusel müüja kohustub jagama kinnistu kaheks (2) kinnistuks ning

püstitama kinnistu jagamisel tekkivale kinnistule, mille koosseisus on maaüksus asukohaga

Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Paepargi tn 50 hooned ja jagama kinnistu

korteriomanditeks, kinnistu jagamisel tekkivate korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu“,

milline on tõestatud Tallinna notari Erki Põdra poolt ja mis on kantud notari ametitegevuse

raamatu reg nr 1696 all. Lepingus leppisid hageja ja kostja Paepargi tn 50, Tallinn, asuva

kinnistu korteriomanditeks jagamisel tekkivad järgmiste korteriomandite võlaõiguslikus

müügis ja omandi üleandmises:

• Vastavalt lepingu punktidele 1.9, 1.10, 1.11., 3.1 Paepargi tn x, Tallinn, korterelamu

kolmandal (3.) korrusel paiknev eluruum (korter) nr x, üldpinnaga 58,90 m2 ja vastavalt

sõlmitava erikasutusõiguse andmise kokkuleppele ainuõigusega kasutada tasuta ja

tähtajatult mitteeluruumi (panipaik) nr 6, üldpinnaga ligilähedaselt 2,50 m2 ja 1

parkimiskoht, üldpinnaga mitte vähem kui 12,5 m2 ja lepingu eseme 1 eriomandi

esemega ühendatud lodža pinnaga mitte vähem kui 4,70 m2, kokku hinnaga 142 500

eurot, mis sisaldab käibemaksu,

• Vastavalt lepingu punktidele 1.12, 1.13, 1.13., 4.2 Paepargi tn x, Tallinn, korterelamu

neljandal (4.) korrusel paiknev eluruum (korter) nr x, üldpinnaga 58,9 m2 ja vastavalt

sõlmitava erikasutusõiguse andmise kokkuleppele ainuõigusega kasutada tasuta ja

tähtajatult mitteeluruumi (panipaik) nr 11, üldpinnaga ligilähedaselt 2,50 m2 ja 1

parkimiskoht, üldpinnaga mitte vähem kui 12,50 m2 ja lepingu eseme 2 eriomandi

esemega ühendatud lodža pinnaga mitte vähem kui 4,70 m2, kokku hinnaga 144 500

eurot, mis sisaldab käibemaksu.

2. Lepingu sõlmimise etapil ostja ja müüja saavutasid kokkuleppe, et müüja teeb korteriomandite

tehnosüsteemide ja eluruumide plaanilahenduse ning korteriomandite siseviimistluse vastavalt

ostja esitatud disainprojektile. Lepingu kohaselt pidi kostja teostama ehitustöid teatud viisil,

arvestades tehnosüsteemide ja eluruumide plaanilahendusi ostja poolt pakutud variantides.

Ostjal oli õigus esitada vastavaid lahendusi kuni 31.10.2019, mida ostja on omakorda teinud

ning müüja pidi nendega arvestama.

3. Müüja keeldus tehnosüsteemide ja eluruumide plaanilahendust ning korteriomandite

siseviimistlust teostamast vastavalt ostja esitatud disainprojektile ja teatas ostjale sellest e-posti

teel 05.09.2020, rikkudes sellega poolte vahel saavutatud kokkuleppeid ning lepingu p-i 2.4.

4. Korteris sisetööde teostamine disainprojekti alusel oli üheks põhiliseks tingimuseks ostja jaoks.

Hageja leiab, et tingimus oli kooskõlastatud müüjaga ja selle täitmise oli müüja lubanud. Ostja

jaoks oli äärmiselt oluline, et kokkuleppe sisetööde suhtes oleks täidetud müüja poolt. Seega,

ostja on arvamusel, et müüja on lepingut oluliselt rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli

lepingust tulenevalt ostja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu.

5. Ühtlasi rikkus müüja oma kohustusi ja head tava selliselt, et eksitas ostjat korteriomandite

ülevaatamise ja asjaõiguslepingute sõlmimise kuupäevade osas, edastades ostjale tähitud kirju,

mida ostja ei ole kätte saanud või mida ostjal ei olnud võimalus kätte saada mõistliku aja jooksul

enne müüja pakutud lepinguobjektide ülevaatamise aega. Samuti eksitas müüja ostjat sellega,

et e-kirjades ja tähitud kirjades oli erinev informatsioon nimetatud aegade kohta. Muuhulgas ei

ilmunud müüja esindaja tema enda poolt pakutud ajal 05.06.2020 kell 10:00 ehitusplatsile

näitama ostjale lepingu objekte, mis on ostja jaoks täiesti arusaamatu. Sellega rikkus müüja

seadusest tuleneva kohustust heauskselt käituda teise lepingupoole vastu.

6. Müüja eksitas ostjat ka sellega, et algselt kuvati müüja veebisaidil maja perimeetri ümber aiaga

maja 3D-visuaali, samuti tehingu sõlmimisel suuliselt, lubati aeda. Kuid ehituse käigus ostja

sai teada, et piirdeaeda ei tule. Ostja on seisukohal, et aia olemasolu maja ümber mõjutab

territooriumi privaatsuse ja turvalisuse tunnet ning selle puudumist peetakse lepingu

rikkumiseks ja ostja eksitamiseks. Nimetatud asjaolude tõttu kadus ostjal mistahes usaldus

müüja vastu ning huvi lepinguobjektide suhtes. Samuti andsid nimetatud asjaolud ostjale

põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi.

7. Hageja taganes 15.06.2020 avaldusega lepingust. 15.06.2020.a. on notar Liia Aigro koostanud

ja tõestanud lepingust taganemise avalduse. Vastavalt lepingust taganemise avaldusele on

hageja

palunud

notaril

notariaalakti

kinnitatud

ärakirja

edastada

OSAÜHING

NORDKAPITAL, registrikood 10819149, aadressile Kassi tn 8, 12618 Tallinn ja ka e-postile

remet@remet.ee. Lepingust taganemise avalduse kohaselt ja vastavalt lepingu punktile 7.5

kohustub müüja hiljemalt viieteistkümne (15) päeva jooksul arvates taganemise jõustumisest

ostjale tagastama ostja poolt müüjale tasutud ostuhinna osa s.o. 14 250,00 eurot lepingu eseme

1 eest ja 14 450,00 eurot lepingu eseme 2 eest, kokku 28 700,00 eurot. Hageja viitas, et

eelnimetatud summa kuulub tagastamisele Lepingu punkti 7.5 alusel hagejale arveldusarvele nr

EExxx Luminor Bank AS viieteistkümne (15) päeva jooksul arvatest Lepingust taganemisest.

Kostja ei ole eelnimetatud summat hagejale tagastanud. Kostja ei reageerinud kuidagi hageja

nõudmistele. Sellest tulenevalt hageja nõuab võla tasumist summas 28 700 eurot.

8. Täiendavalt nõuab hageja kostjalt hüvitada talle 26.06.2019 sõlmitud notariaalse lepinguga

seotud kulud notari teenustele summas 1 072,06 eurot, ülesütlemisavalduse tõestamisega

seotud kulusid notari teenustele summas 550 eurot ja disainprojekti tellimisega seotud kulu

summas 2 300 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

9. 04.11.2021 menetlusdokumendis esitas hageja nõude täienduse ja alternatiivse nõude: mõista

kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt intress tagastatavalt summalt VÕS § 189 lg 1 alusel

kuni hagi esitamiseni summas 5 321,68 eurot ja pärast hagi esitamist seadusjärgses määras kuni

põhinõude täieliku rahuldamiseni; ning juhul, kui kohus leiab, et hageja taganemisavaldus on

tühine, siis palub hageja rahuldada alternatiivse nõude: millega hageja palub kohtul tuvastada,

et kostja 13.08.2020 taganemisavaldus, millega kostja taganes 26.06.2019 sõlmitud lepingust

nr 1696 on tühine; kohustada kostjat täitma 26.06.2019 sõlmitud lepingut nr 1696; tuvastada,

et kostja ei saa lepingu p 3.1 täita ning rahuldada hageja saamatajäänud tulu nõue summas

56 500 eurot ja tasaarvestada see summa kattuvas ulatuses korteri aadressil Paepargi tn 50/1

korter nr 11 müügihinnaga või alternatiivselt rahuldada hageja saamatajäänud tulu nõue

(üüritulu) summas 20 740 eurot ja tasaarvestada see summa kattuvas ulatuses korteri Paepargi

tn 50/1 korter nr 1 müügihinnaga.

10. Hageja palub kohtul tuvastada, et kostja 13.08.2020 edastatud taganemisavaldus, millega kostja

taganes 26.06.2019.a sõlmitud lepingust nr 1696, on tühine. Kostja on 01.09.2020 vastuse

punktis 2.4 kinnitanud, et on 13.08.2020 taganemisavaldusega taganenud 26.06.2019.a

sõlmitud lepingust nr 1696. Hageja kinnitab, et kostja 13.08.2020.a taganemisavaldus on

tühine. Lepingu p 9.1 sätestab, et lepingu muutmine ja täiendamine toimub lepinguosaliste

notariaalselt tõestatud kokkuleppega. Kostja esitas hagejale aga lihtkirjaliku teate, et taganeb

lepingust nr 1696. Seetõttu on kostja taganemine tühine. Lisaks eelnevale ei olnud hageja

lepingut rikkunud, mis andnuks kostjale õiguse taganemisavalduse esitamiseks.

11. Kostja on vaielnud vastu hageja 16.12.2020.a esitatud menetlusdokumendi lisale 1

(Ehituskonsult Grupp kinnitus) ja leidnud, et sellest tõendist ei nähtu, et kostja oleks hageja ja

kostja vahelist lepingut rikkunud ulatuses, mis annaks hagejale õiguse lepingust taganeda.

Hageja esitas 16.12.2020.a menetlusdokumendi lisas 1 Ehituskonsult Grupp töötaja A.S.

kirjalikud ütlused, millega tunnistaja andis selgitusi selle kohta, et tema ja hageja esindajad tulid

kokkulepitud ajal (05.06.2020 kell 10.00) korteriomandite ülevaatamisele, kuid kostja esindajat

sinna ei ilmunud. Seega on hageja esitanud tõendi, mis kinnitab, et kostja väljatoodud

kuupäeval ei ilmunud korterite ülevaatamisele, mistõttu on tema ülesütlemise avaldus tühine

(kortereid pole pakutud ülevaatamiseks ning hageja pole lepingut rikkunud). Antud asjaolu on

oluline hageja alternatiivse nõude rahuldamiseks (lepingu täitmise nõue).

12. Hageja selgitab, et lepingu p. 2.11 sätestab, et enne lepingu eseme otsese valduse ostjale

üleandmist teostatakse lepingu eseme ülevaatus. Seega, kui kostja ei ilmu lepingu eseme

ülevaatusele, siis ei saa hageja ka asjaõiguslepingu sõlmimisele tulla, kuna lepingu eset ei ole

temale ülevaatamiseks võimaldatud. Hageja ei pidanudki ilmuma notarisse kostja soovitud ajal,

sest kuna leping on sõlmitud hageja majandustegevuse raames, siis puudub hagejal hoolsa

ettevõtjana õigus müügilepingut sõlmida ilma objekti üle vaatamata.

13. Korterite ülevaatamine on hagejale oluline, sest ülevaatamise akti märgitakse ammendava

loeteluna kõik kõrvaldamist vajavad võimalikud puudused ja märgitakse kuupäevaliselt ära

parandamistööde teostamiseks etteantud tähtaeg. Seega ei ole võimalik peale asjaõiguslepingu

sõlmimist kortereid üle vaadata. Vastavalt lepingu p-le 2.11, peab korterid üle vaatama enne

asjaõiguslepingu sõlmimist. Sellist võimalust kostja hagejale ei andnud, mistõttu puudus tal

õigus nõuda hagejalt, et viimane ilmuks asjaõiguslepingu sõlmimisele.

14. See, et kostja on saatnud hagejale suvalised kuupäevad, millal notarisse asjaõiguslepingut

sõlmima minna, jättes samas korterite ülevaatamisele ilmumata, on pahatahtlik. Ilma korterite

ülevaatamiseta ei ole võimalik asjaõiguslepingut sõlmida. Järelikult ei ole kostja kehtivalt

lepingut üles öelnud, mistõttu puudub temal õigus korteriomandite sissemakstud 10% endale

jätmiseks ja see tuleb hagejale tagastada.

15. Hageja toonitab taas, et kuna hageja on kehtivalt lepingust taganenud 15.06.2020, siis kostja

järgnevad pakkumised korterite ülevaatamiseks 08.07.2020.a kuni 10.07.2020 on asjakohatud.

Järelikult ei olnud ka kostja hilisem lepingust taganemine enam võimalik.

16. Hageja palub kohtult, et kohus kohustaks kostjat täitma 26.06.2019 sõlmitud lepingut nr 1696.

Käesoleval juhul on hageja enda poolse kohustuse täitnud ja tasunud ettemaksu summas 28 700

eurot (14 250 lepingu p 3.2 alusel ja 14 450 eurot lepingu p 4.2). Lepinguga leppisid hageja ja

kostja Paepargi tn 50, Tallinn, asuva kinnistu korteriomanditeks jagamisel tekkivate

korteriomandite võlaõiguslikus müügis ja omandi üleandmises.

17. Eelnevat arvesse võttes esitab hageja lepingu täitmise nõude ja palub kohtul tuvastada, et kostjal

on kohustus täita lepingu p 4.1, millega kostja kohustub korteriomandi Paepargi tn x korter x

müüma hagejale summas 115 800 (144 500 -28 700 eurot ettemaks, vastavalt lepingu p 3.2, 4.1

ja 4.2).

18. Hagejale teadaolevalt on kostja korteri aadressil Paepargi x nr x müünud hinnaga 199 000 eurot,

mistõttu ei saa kostja lepingu p 3.1 täita. Seetõttu tuleb kostjal hüvitada hagejale tekitatud kahju,

saamatajäänud tulu näol. Hageja tegeleb enda kinnisvara müügi ja rendiga. Kui hageja oleks

korteriomandi aadressil Paepargi x korter x ostnud lepingu p 3 kokkulepitud hinnaga (142 500

eurot) ja müünud selle täna hinnaga 199 000 eurot (kostja veebilehe väljatrükk, lisa 4), oleks

hageja teeninud kasumit 56 500 eurot. Järelikult korteri hinnatõusuga oleks hageja korteri nr x

müügi eest saanud kasumit 56 500 eurot. Hageja palub kohtult, nõuda kostjalt hageja kasuks

välja kahju, korteri aadressil Paepargi x korterx müügi eest saamatajäänud tulu summas 56 500

eurot. Juhul, kui kohus leiab, et saamatajäänud tulu nõue korteri müügi osas jääb rahuldamata,

siis palub hageja rahuldada alternatiivselt saamatajäänud tulu nõue korterite üüritulu osas. Seda

põhjusel, et kui pooled oleksid lähtunud kostja 01.09.2020.a esitatud seisukohast, et korterid

oleksid üle antud 12.06.2020.a, siis on hageja jäänud ilma korterite üüritulust, mis käesolevaks

hetkeks on 20 740 eurot (610x2=1220 eurot kuus ja 17 kuud kokku). Järelikult oleks hageja

saanud üüritulu korterite väljaüürimise näol. Ehk teisisõnu on hagejal saamatajäänud tulu nõue

üürimaksete näol summas 20 740 eurot, mida hageja palub kohtul välja nõuda kostjalt.

19. Paepargi tn x korter nr x olid pooled kokku leppinud müügihinnas 144 500 eurot. Hageja tasus

kostjale korterite nr x ja x eest ettemaksu summas 28 700 eurot, seetõttu tuleb hagejal tasuda

korteri nr x müügihind summas 115 800 eurot. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut

(tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu

samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda

tema kohustuse täitmist.

20. Kuna hagejal on saamata jäänud tulu näol kostja vastu nõue summas 56 500 eurot, tasaarvestab

hageja antud nõude korteri aadressil Paepargi tn x korter nr x müügihinnaga. Eelnevat kokku

võttes tuleb hagejal tasuda täiendavalt korteri aadressil Paepargi tn x korter nr x müügihind

summas 59 300 eurot ja kostja on kohustatud antud korteriomandi üle andma hagejale.

Kostja vastuväited ja põhjendused

21. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et on omapoolsed 26.06.2019

lepingust tulenevad kohustused täitnud. Kinnistul Paepargi tn 50 on elamu valminud ning kostja

on saatnud hagejale teate korteriomandite ülevaatamiseks ning asjaõiguslepingute sõlmimiseks

enne hagiavalduse esitamist kolmel korral, vastavalt 01.06.2020, 12.06.2020 ja 29.06.2020.

Kostja korteriomandeid üle vaatama ei ole tulnud ning asjaõigusleping omandite üleandmiseks

on sõlmimata kostjast tingitud asjaoludel.

22. 15.06.2020 on hageja teinud Tallinna notari Liia Aigro büroos avalduse poolte vahel sõlmitud

lepingust 1696 taganemiseks, millele kostja on vastanud 29.06.2020. Kostja hinnangul

hagejapoolne lepingust taganemine ei kehti. 13.08.2020. a on kostja Tallinna notari Erki Põdra

büroos teinud ning hagejale edastanud taganemisavalduse, millega hageja taganes poolte vahel

26.06.2019 sõlmitud lepingust 1696. Kostja selgitab, et poolte vahel ei olnud mistahes

kokkulepet disainprojekti järgi ehitamiseks. Samuti ei ole võlaõigusliku müügilepingu

sõlmimisel andnud kostja kinnitusi piirdeaia rajamise osas ning selliseid kokkuleppeid mistahes

kujul ei ole lisatud ka hagiavaldusele.

23. Kostja selgitab, et eeskätt ehitatakse korterite reaalosad välja ehitusloa aluseks oleva projekti

järgi, puhuks kui see on võimalik, siis saab siseviimistluse osas tehnilisi lahendusi vähesel

määral muuta. Seejuures on oluline, et muudatustööde kokkuleppe eelduseks on paigaldus- ja

teostusjooniste kirjalik üleandmise akt ja lepinguosaliste poolt allkirjastatud lihtkirjalik

muudatustööde kalkulatsioon nagu see on kokku lepitud võlaõigusliku müügilepingu 1696 p-

des 2.4 ja 2.5. Kostja selgitab, et lepingu p 2.4 annab ostjale (käesoleval juhul hageja) võimaluse

küll taotleda lepingu eseme eriomandi koosseisu kuuluva eluruumi tehnosüsteemide ja

plaanilahenduste osas muudatusi, kuid muudatustööde kokkulepe on sõlmitud peale seda, kui

ostja on andnud müüjale üle paigaldusjoonised ning pooled on allkirjastanud jooniste

üleandmise ning muudatustööde maksumuse osas lisakokkulepped nagu see on sätestatud

pooltevahelise lepingu p-s 2.5.

24. Tulenevalt eeltoodust on ilmne, et muudatustööde tegemise osas saab ostja esitada lepingu

täitmise nõude peale seda, kui muudatustöödes on kokkulepitud, ning selline kokkulepe on

kirjalikult vormistatud nii, et oleks selge muudatustööde maht ja maksumus. Käesoleval juhul

muudatustööde kokkulepe puudus, seetõttu ei saanud hageja ka muudatustööde tegemist

kostjalt nõuda.

25. Kostja hinnangul ei saa käesoleval juhul pooltevahelises õigussuhtes kostjapoolsest

lepingurikkumisest üldse rääkida, veel vähem olulisest lepingurikkumisest, mis on lepingust

taganemise eelduseks, sest etteheidetavate lepingurikkumiste osas puudus poolte vahel

kokkulepe, see tähendab, et hageja ja kostja ei ole kokku leppinud, et kostja teeb Paepargi tn

50/1-11 ja 50/1-6 korterite juures mistahes muudatustöid või rajab piirdeaia.

26. Käesoleval juhul on kostja hagejale juba 05.09.2019. a e-kirja teel teatanud, et ei ole nõus hageja

poolt korterite ehitustööde juures taotletavate muudatustöödega, seejuures on hageja lepingust

taganenud alles 9 kuud peale väidetavast rikkumisest teada saamist, mis kostja hinnangul on

selgelt peale mõistliku aja möödumist. Tulenevalt eeltoodust leiab kostja, et hageja lepingust

taganemine ei kehti, sest puudub oluline kostjapoolne lepingurikkumine ja taganemisavaldus

on tehtud peale mõistliku tähtaja möödumist.

27. Hagi aluseks oleva lepingu p-de 3.2. ning 4.2. alusel on hageja kostjale tasunud 28 700 eurot,

s.o 10% lepingu eseme 1 ja lepingu eseme 2 ostuhinnast. Pooltevahelise lepingu p 7.1.2.

sätestab, et müüjal on õigus pooltevahelisest lepingust taganeda juhul kui ostja ei ilmu vähemalt

kahel korral müüja poolt kirjalikult teatatud ajal ja kohas asjaõiguslepingu sõlmimisele ja

asjaõigusleping jääb seetõttu sõlmimata. Pooltevahelise lepingu p 7.4. sätestab, et juhul kui

müüja taganeb lepingust p. 71.2. alusel, jääb 10% ostuhinnast müüjale. Kostja selgitab, et

tegemist on sisuliselt leppetrahvi kokkuleppega VÕS § 158 lg 1 mõistes, mille kohaselt on

leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

28. Kostja on pooltevahelisest lepingust taganenud lepingu p-i 7.1.2. alusel, seoses asjaoluga, et

hageja ei ole kahel korral ilmunud asjaõiguslepingu sõlmimisele ning asjaõigusleping on jäänud

sõlmimata. Seejuures viimane kord on kostja teinud hagejale ettepaneku korteriomandite

ülevaatamiseks ning asjaõiguslepingu sõlmimiseks 12.06.2020.

29. Lisaks võlaõigusliku müügilepingu alusel tasutud ettemaksude tagastamisele, nõuab hageja

kostjalt kahju hüvitamist summas 3 922,06 eurot. Kostja hinnangul on hageja kahju hüvitamise

nõue alusetu. Käesoleval juhul ei ole kostja pooltevahelist lepingut rikkunud, mistahes

kokkulepet etteheidetavate ehitustööde (muudatustööde) osas poolte vahel ei ole ning seetõttu

ei saa kostja kohustuse rikkumisele tuginedes hageja vastu kahju hüvitamise nõuet esitada, sest

puudub nii rikkumine kui ka põhjuslik seos. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata

ning menetluskulud hageja kanda.

30. Vastuses hagi täiendusele ja hageja alternatiivsele nõudele on kostja seisukohal, et 13.08.2021

taganemisavaldus ei ole vorminõude rikkumise tõttu tühine. Kooskõlas lepingu p-ga 7.6. on

kostja edastanud hagejale lepingust taganemise avalduse tähitult väljastusteatega, hageja

aadressile Peterburi tee 47, mille kohta on kostja esitanud tõendi koos vastusega hagiavaldusele.

Kostja 13.08.2020 taganemisavaldus ei ole vorminõude rikkumise tõttu tühine, sest pooled on

lepingu p-s 7.6. leppinud kokku taganemisavalduse täpse edastamise korra, mis erineb lepingu

notariaalsest muutmise korrast. Lisaks eeltoodule leiab kostja, et isegi juhul kui

taganemisavaldus ei ole kooskõlas TsÜS §-s 82 sätestatud vorminõudega, ei too vorminõude

rikkumine kaasa vältimatult 13.08.2020. a tahteavalduse tühisust vaid kohus peab hindama kas

kostja võis hageja käitumisest aru saada, et hageja on aktsepteerinud muus kui notariaalses

vormis taganemisavaldust või mitte.

31. Kostja avaldab, et juhul kui kohtu hinnangul kostja 13.08.2020 taganemisavaldus lepingu p-i

7.1.2. alusel (s.o taganemine seoses kahel korral asjaõiguslepingu sõlmimisele mitte ilmumise

tõttu) ei kehti, taganeb kostja poolte vahel 26.06.2019 sõlmitud võlaõiguslikust müügilepingust

alternatiivselt lepingu p-i 7.1.4. alusel, mille kohaselt võib müüja lepingust taganeda, kui ostjast

tingitud põhjustel ei ole asjaõiguslepingut sõlmitud hiljemalt 30.09.2020. Puudub vaidlus, et

asjaõiguslepingut 30.09.2020 seisuga sõlmitud ei ole. Kostja lisab käesolevale vastusele

koopiad ettevalmistatud korteriomandi üleandmise-vastuvõtmise aktidest, millest nähtub, et

08.07.2020 on kostja esindajad A. B., M. L., R.A. ning A. Š. viibinud Paepargi x korterite x ja

x juures eesmärgiga teha korterite ülevaatus enne asjaõiguslepingute sõlmimist, kuid hageja

esindajaid kohale ei ilmunud.

32. Kostja on seisukohal, et olukorras, kus kostja on hagejale lepingu täitmist korduvalt, sealhulgas

pakkunud välja aega asjaõiguslepingute sõlmimiseks ning korterite üle vaatamiseks, tuleb

jaatada, et leping on jäänud sõlmimata justnimelt hagejast tingitud põhjustel, mistõttu on kostjal

õigus pooltevahelisest lepingust taganeda lepingu p-i 7.1.4. alusel.

33. Kostjale arusaadavalt saab kehtivalt lepingu täitmise nõude esitada kehtiva lepingu osas, mis

käesoleval juhul kõne alla tulla ei saa, sest mõlemad pooled on kujundanud tahteavaldused

lepingust taganemiseks. Hageja on edastanud kostjale lepingust taganemise tahteavalduse koos

lepingust tulenevate kohustuste (s.o ettemaksu) tagastamise nõudega ning kostja on vastanud

omakorda lepingust taganemise avaldusega, koos vastuväitega võlaõigusliku müügilepingu

alusel tasutud ettemaksude tagastamise osas lepingu p-i 7.4. alusel, mille kohaselt ei pea müüja

ostjale ettemaksu tagastama kui müüja on lepingust taganenud seetõttu, et kostja ei ole tasunud

kokkulepitud ostusummat, kui ostja ei ole kahel korral tulnud asjaõiguslepingut sõlmima või

muul ostjast tingitud põhjusel on jäänud asjaõigusleping hiljemalt 30.09.2020 sõlmimata.

34. Kostja hinnangul on tahteavaldus selle tegijale siduv. Kostja seisukohta kinnitab TsÜS § 72,

mille kohaselt tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab

tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Tulenevalt eeltoodust leiab

kostja, et pooltevaheline leping on lõppenud taganemisega.

35. Sisuliselt, kui kohus rahuldab hageja esialgse nõude, tuleb kostjal hagejale tagastada lepingu

sõlmimisel tasutud ettemaks summas 28 700,00 eurot ning juhul kui kohus hageja esialgset

lepingust taganemise nõuet ei rahulda, on hageja lepingust taganemine kehtetu ning olukorras,

kus taganemisalus puudub ja pooled ei ole asjaõiguslepinguid 30.09.2020 tähtajaks sõlminud,

on kehtiv kostjapoolne lepingust taganemine. Tulenevalt eeltoodust leiab kostja, et hageja

alternatiivset lepingu täitmise nõuet ei saa maksma panne seetõttu, et 26.09.2019 võlaõiguslik

müügileping on lõppenud igal juhul taganemisega, vaidlusküsimus on ainult selles, kas leping

on lõppenud kostja või hageja avaldusega lepingust taganemiseks.

36. Kostja hinnangul on hageja intressiarvestus vale. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et

võlaõigusseadus eristab võlasuhtes viivismäära (VÕS § 113) intressist (VÕS § 94), mistõttu on

ebaõige arvutada täiendavat intressi viivismäära järgi alates võlaõigusliku müügilepingu

sõlmimisest. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool

nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu

väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad

lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut.

Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Viidatud sätte osas selgitatakse

õiguskirjanduses , et muude kokkulepete puudumisel on intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 järgne

intressimäär kuni tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumiseni. VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

intressimäär on alates 01.01.2019 0,00%. Tulenevalt eeltoodust leiab kostja, et hageja

intressinõue, mis on arvestatud viivismäära alusel on ebaõige, kujundatud vale õigusnormi

alusel, mistõttu tuleks jätta rahuldamata. Lisaks eeltoodule kordab kostja, et intressinõue tuleks

kostja hinnangul rahuldamata jätta ka seetõttu, et hageja lepingust taganemine ei kehti, mis

tähendab seda, et poolte vahel ei ole tagasitäitmise võlasuhet VÕS § 189 mõistes.

Kohtu põhjendused

37. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega.

38. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 26.06.2019 notariaalse dokumendi nr 1696 - lepingu,

mille alusel müüja kohustub jagama kinnistu kaheks (2) kinnistuks ning püstitama kinnistu

jagamisel tekkivale kinnistule, mille koosseisus on maaüksus asukohaga Harju maakond,

Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Paepargi tn 50 hooned ja jagama kinnistu korteriomanditeks ning

kinnistu jagamisel tekkivate korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu (I kd tl 6-13).

Viidatud lepinguga ostis hageja kostjalt Paepargi tn x, Tallinn, korterelamu kolmandal korrusel

paikneva eluruumi (korteri) nr x, üldpinnaga 58,90 m2 ja vastavalt sõlmitava erikasutusõiguse

andmise kokkuleppele ainuõigusega kasutada tasuta ja tähtajatult mitteeluruumi (panipaik) nr

6, üldpinnaga ligilähedaselt 2,50 m2 ja 1 parkimiskoha, üldpinnaga mitte vähem kui 12,5 m2 ja

lepingu eseme 1 eriomandi esemega ühendatud lodža pinnaga mitte vähem kui 4,70 m2, kokku

hinnaga 142 500 eurot, mis sisaldab käibemaksu ja Paepargi tn x, Tallinn, korterelamu neljandal

korrusel paiknev eluruumi (korter) nr x, üldpinnaga 58,9 m2 ja vastavalt sõlmitava

erikasutusõiguse andmise kokkuleppele ainuõigusega kasutada tasuta ja tähtajatult

mitteeluruumi (panipaik) nr x, üldpinnaga ligilähedaselt 2,50 m2 ja 1 parkimiskoht, üldpinnaga

mitte vähem kui 12,50 m2 ja lepingu eseme 2 eriomandi esemega ühendatud lodža pinnaga

mitte vähem kui 4,70 m2, kokku hinnaga 144 500 eurot, mis sisaldab käibemaksu.

39. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja taganes 15.06.2020 lepingust nr 1696 notariaalse

taganemisavaldusega põhjusel, et kostja on lepingut rikkunud ja on käitunud pahatahtlikult

lepinguliste kohustuste täitmisel (I kd tl 14-16) ja 13.08.2020 avaldusega taganes kostja

26.06.2019 korterite Paepargi x ja Paepargi x, Tallinnas notariaalsest võlaõiguslikust

müügilepingust (notariaalsest lepingust nr 1696), põhjusel, et hageja ei ilmunud

korteriomandite

üleandmis-vastuvõtu

protseduurile

08.07.2020

kell

10.00

ning

asjaõiguslepingute sõlmimisele 13.07.2020 kell 10:00 ja 13.08.2020 kell 10:00 (I kd tl 66).

Vaidlust ei ole ka selles, et vaidlusaluseid kortereid ostjale üle antud ei ole. Kohus loeb need

asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

40. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 2 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas

ja võtma asja vastu. Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud

valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise

osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Eeltoodust tulenevalt sõlmisid pooled

korteriomandite müügilepingu.

41. Poolte vahel on vaidlus eelkõige selles, kumb lepingupool on müügilepingut rikkunud ja

kumma poole taganemisavaldus on kehtiv. Hageja leiab 15.06.2020 taganemisavalduses, et

kostja on müügilepingut rikkunud sellega, et ei ole täitnud kokkulepet hageja disainprojekti

alusel siseviimistluse teostamise kohta, kostja on hagejat eksitanud sellega, et algselt kuvati

müüja veebisaidil maja 3D visuaalil maja perimeetri ümber aeda, samuti lubati aeda tehingu

sõlmimisel suuliselt, kuid ehituse käigus sai ostja teada, et piirdeaeda ei tule. Samuti on kostja

käitunud hageja hinnangul vastuoluliselt eksitades hagejat korterite ülevaatamise ajaga. Kostja

leiab, et kostja ei ole lepingut rikkunud, korteriomandite siseviimistluse kohta erikokkulepet

sõlmitud ei ole, lisaks on hageja mööda lasknud mõistliku aja rikkumisest teavitamisest.

42. VÕS § 116 lg 1 järgi võib pool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat

kohustust oluliselt rikkunud. Sama paragrahvi lõike 2 p 1-3 kohaselt on olulise

lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud

lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul,

kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane

mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust,

mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks

lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

43. Kohus selgitab, et igasuguse lepingust taganemise õigust teostatakse ühe poole

tahteavaldusega, st tegemist on lepingulist suhet lõpetava kujundusõigusega, seega piisab

lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest. Lepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks

vastaspoole poolt kättesaamisega. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja avalduse kätte

saanud ja sellele vastanud 29.06.2020 (I kd tl 63-65). Kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid

hageja taganemisavalduse p 8 toodud kirjeldusele poolte omavahelisest suhtlusest, seega saab

kohus teha järelduse, et viidatud faktoloogia vastab tegelikkusele ja kohus lähtub taganemise

aluste kontrollimisel sellest.

44. Järgnevalt kohus kontrollib, kas hagejal oli alust lepingust taganeda. Selleks, et kontrollida kas

kostja on lepingut oluliselt rikkunud, tuleb kõigepealt tuvastada, milles pooled lepingus kokku

leppisid. Hageja hinnangul leppisid pooled kokku selles, et müüja teostab korteriomandite

tehnosüsteemide ja eluruumide plaanilahenduse ja korteriomandite siseviimistluse vastavalt

ostja esitatud disainprojektile. Kostja hinnangul ei olnud poolte vahel mistahes kokkulepet

disainprojekti järgi ehitamiseks.

45. Pooled on müügilepingu 2.4 - 2.6 kokku leppinud, et juhul, kui ostja soovib lepingu eseme

eriomandi koosseisu kuuluva eluruumi tehnosüsteemide ja eluruumi plaanilahenduste osas

muudatusi, kohustub ostja hiljemalt 31.10.2019 müüjale esitama muudatuste olemasolul

kirjalikud ettepanekud ning teatama käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 4 oleva

siseviimistlustabeli alusel müüja poolt koostatavate ja ostjale esitatavate variantide seast valitud

lepingu eseme reaalosa koosseisu kuuluva eluruumi värvitavate seinte värvitoonide variandid

ja müüja valikust paigaldatavate keraamiliste plaatide variandid. Lepinguosalised on kokku

leppinud, et juhul, kui ostja tarnib erandkorras enda hangitud materjale, on tal õigus ja kohustus

need vastava paigaldusjoonisega müüjale üle anda hiljemalt 31.10.2019 või müüja poolt ostjale

täiendavalt teatatud tähtajaks, milliste üleandmisel allkirjastavad lepinguosalised lihtkirjaliku

üleandmisevastuvõtmise akti. Vastavalt ostja teate alusel müüja poolt koostatavale ja

lepinguosaliste poolt allkirjastatavale lihtkirjalikule kalkulatsioonile muutub lepingu eseme

ostuhind, mis vormistatakse enne asjaõiguslepingu sõlmimist vastava käesoleva lepingu

muutmise kokkuleppega. Lepingu punktides 2.4. ja 2.5. kokkulepitud, valitud variantidest

teatamise ja/või materjalide üleandmise tähtajast ostja poolt mittekinnipidamisel läheb vastava

valiku teostamise õigus üle müüjale ning sellisel juhul lepingu eseme ostuhind ei muutu (I kd

tl 8 ja pöördel).

46. Kostja selgitas, et eeskätt ehitatakse korterite reaalosad välja ehitusloa aluseks oleva projekti

järgi, puhuks kui see on võimalik, siis saab siseviimistluse osas tehnilisi lahendusi vähesel

määral muuta. Seejuures on muudatustööde kokkuleppe eelduseks paigaldus- ja teostusjooniste

kirjalik üleandmise akt ja lepinguosaliste poolt allkirjastatud lihtkirjalik muudatustööde

kalkulatsioon. Kostja hinnangul annab lepingu p 2.4 annab ostjale võimaluse küll taotleda

lepingu eseme eriomandi koosseisu kuuluva eluruumi tehnosüsteemide ja plaanilahenduste osas

muudatusi, kuid muudatustööde kokkulepe on sõlmitud peale seda, kui ostja on andnud müüjale

üle paigaldusjoonised ning pooled on allkirjastanud jooniste üleandmise ning muudatustööde

maksumuse osas lisakokkulepped. Muudatustööde tegemise osas saab ostja esitada lepingu

täitmise nõude pärast seda, kui muudatustöödes on kokkulepitud, ning selline kokkulepe on

kirjalikult vormistatud nii, et oleks selge muudatustööde maht ja maksumus. Kuivõrd

muudatustööde kokkulepe käesoleval juhul puudus, ei saanud hageja ka muudatustööde

tegemist kostjalt nõuda. Hageja leiab, et tuleneb lepingust üheselt, et hagejal oli õigus

kokkulepitud hinna raames muuta tehnosüsteemide ja plaanilahendust, kui ta esitab kostjale

oma soovid hiljemalt 31.10.2019 so (s.o enne seda, kui kostja ehitab korterid valmis

olemasoleva projekti järgi).

47. Kohus nõustub kostjaga selles, et käesoleval juhul ei ole poolte vahel saavutatud kokkulepet

korteri ehitamiseks just hageja disainprojekti järgi. Lepingust ei selgu, et kostja pidi teostama

ehitustöid arvestades tehnosüsteemide ja eluruumide plaanilahendusi ostja poolt pakutud

variantides. Lepingu p 11.10 järgi käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme

ehitamise ja müügiga seotud kokkulepped. Kokkulepet, et korteriomandid hageja tarbeks

ehitatakse välja just hageja disainprojekti kohaselt lepingust ei nähtu. Lepingu p 6.1.1 kohaselt

sõlmitakse asjaõiguslepingud lepingu eseme 1 ja lepingu eseme 2 omandi üleandmiseks

notariaalselt tõestatud vormis võimalikult lühikese tähtaja jooksul arvates päevast, kui lepingu

esemeks olevale korteriomandile on avatud iseseisev korteriomandi kinnistusregistri registriosa

või vastav avaldus korteriomandite kinnistusraamatusse kandmiseks on kinnistusraamatu

pidajale esitatud, müüja on saavutanud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 4 olevas

siseviimistlustabelis toodud lepingu eseme valmidustaseme (v.a. välitööd ja haljastustööd,

millised teostatakse sobivate ilmastikutingimuste saabudes) ja lepingu ese võimaldab selle

sihipärast kasutamist. Lepingu p 2.4. järgi võis hageja esitada oma kirjalikud ettepanekuid kuni

31.10.2020 eluruumi tehnosüsteemide ja eluruumi plaanilahenduste osas juhul kui ta soovib

korterites teha muudatusi. Seega on pooled kokku leppinud selles, et korteriomandid peavad

üleandmisel vastama lepingu lisaks oleva siseviimistlustabelis toodud lepingueseme

valmidustasemele ja võis esitada muudatusi. Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid juba lepingu

sõlmimisel kokku leppinud, et kostja kaldub kõrvale ehitusloa aluseks olevast projektist ja

lähtub hageja disainprojektist. Lepingust ei nähtu ka, et hageja oleks avaldanud, et ta sõlmib

lepingu vaid tingimusel, et korterid ehitatakse tema eriprojekti järgi.

48. Vaidlust ei ole iseenesest selles, et poolte vahel käisid läbirääkimised kokkuleppe

saavutamiseks

korterite

viimistlemiseks

disainprojekti

järgi,

kuid

esitatud

poolte

kirjavahetusest selgub üheselt, et kokkulepet selles ei saavutatud. Kohus nõustub, et lepingu p

2.4 annab võimaluse teha ostja soovi korral muudatusi tehnosüsteemides ja plaanilahendustes,

kuid see võimalus ei tähenda, et kokkulepe muudatustööde tegemiseks on selle võimaluse

kokkuleppimisega saavutatud ning lepingu sõlmimise ajal teadmata muudatustöid tuleb teha

kokkulepitud ostuhinna piires ja müüja kulul. Enne müügilepingu sõlmimist sai ostja korterite

plaani ja disainlahendustega tutvuda. Seega lähtus hageja lepingu sõlmimisel korterite senisest

projektist ja plaanilahendustest, samuti sõltus korterite müügihind korterite senisest projektist,

korterite suurusest ja korterites kasutavate viimistlusmaterjalide hinnaklassist. Kui hageja

soovis nende plaanilahenduste juures midagi muuta, tuli tal kostjaga tehtavates töödes

täiendavalt kokku leppida. Asja materjalidest nähtub aga, et disainprojekt valmis alles pärast

müügilepingu sõlmimist. Seega ei olnud ka hagejal endal müügilepingu sõlmimise ajal veel

teada, milliseid töid on disainprojekti teostamiseks korterite juures vaja teha.

49. Kohtu hinnangul võib plaanilahenduse muutmine so näiteks täiendavate seinte ehitus või

projektis oleva seina eemaldamine, torustiku või elektripaigaldiste asukoha muutmine ning

täiendavate elektrijuhtmete paigaldamine olla lisatöö ja seda kulu ei pea alati kandma müüja.

On igati põhjendatud, kui täiendavate eritellimusel tehtavate plaanilahenduse või

tehnosüsteemide asukoha muutmise ja ehitustööde kulu kannab ostja, selleks ongi vaja poolte

kokkulepet, et fikseerida erinevus projektijärgsetest töödest. Kuigi hageja seaduslik esindaja

avaldas 14.02.2022 istungil, et seinte asukohta muuta ei olnud vaja, vaid pistikupesade ja lülitite

asukohti ja midagi valgustite juures, on kohtu hinnangul siiski korterites tehtavate täpsete

muudatuste ja nende mahtude kokkuleppimine poolte vahel hädavajalik. Käesoleval juhul

sellist konkreetset kokkulepet sõlmitud ei ole. Seega ei saa kohus kuidagi nõustuda hageja

seisukohaga, et pooled sõlmisid kokkuleppe korterite ehitamine ja viimistlemiseks

disainprojekti kohaselt.

50. Iseenesest on hagejal õigus selles, et lepingu p 2.4 kohaselt oli tal õigus esitada korterite

tehnosüsteemide

ja

plaanilahenduste

osas

kirjalikke

ettepanekuid

ning

teatada

siseviimistlustabeli alusel müüja pakutavate variantide seast valitud eluruumi värvitavate seinte

värvitoonide variandid ja paigaldatavate keraamiliste plaatide variandid kuni 31.10.2019, kuid

see ei tähendanud, et tehtavad muudatused tuleb teostada ka müüja kulul. Hageja

taganemisavalduses toodud faktoloogiast selgub, et 03.09.2019 müüja andis ostjale teada, et

elektriprojekti järgi tööde teostamiseks tuleb maksta iga lepingu esemeks oleva korteri puhul

täiendavalt 4245 eurot, millele lisandub käibemaks. 05.09.2019 müüja esitas kalkulatsiooni,

millest selgus, et müüja keeldus elektrilahenduse tegemast lepingu p-i 2.4 kohaselt omal kulul.

müüja asus seisukohale, et elektritööd juba olid teostatud ja ta ei kavatse neid korduvalt teha

ostja poolt pakutud lahenduste alusel (I kd tl 15, p 8.9-8.10). Hageja ei ole esile toonud, et ta

oleks nõustunud kostjale tasu maksma või oleks asunud kostjaga läbirääkimistesse. Seega saab

hageja kostjale rikkumisena ette heita vaid seda, et kostja keeldus teiste muudatuskokkulepete

sõlmimisest enne 31.10.2019. Samas ei saa seda rikkumist käsitleda niivõrd olulisena, et annaks

hagejale alust lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda.

51. Hageja leiab, et teda on eksitatud ka sellega, et müüja veebisaidil kuvati maja perimeetri ümber

aeda. Kohus märgib, et hageja sellekohane väide ei ole tõendatud. Riigikohus on muuhulgas

selgitanud, et ka müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme

kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes (RKTKo nr 3-2-1-46-17, p 19). Kuid

kohtutoimikusse ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja lubas kostjale hoone ümber aeda

ning nimetatud piirdeaed oleks saanud müügilepingu osaks. Kohtule arusaadavalt ei ole

piirdeaeda märgitud ka pooltevahelisele lepingule lisatud joonistele. Kohus märgib ka, et

arvestades hoone asukohta (Lasnamäe elurajoon), kus kõrgete kortermajade ümber ei ole

üldjuhul piirdeaedu, ei ole eluliselt usutav, et 14kordse korrusmaja ümber oleks

detailplaneeringuga lubatav ja ka projekteeritud piirdeaed. Seega ei ole hageja väited selles osas

tõendatud ja põhjendatud ning kohtu hinnangul puudus hagejal õigus sellel alusel lepingust

taganeda.

52. Kohus möönab, et kostja on hagejat eksitanud ega ole järginud lepingus kokkulepitud tähtaega

korteriomandite ülevaatamisest teatamise kuupäeva osas. Tõepoolest on kostja eksinud, kui

postitas 01.06.2020 tähitud kirja, milles avaldas korteriomandite ülevaatamise kuupäeva

05.06.2020 kell 10:00 ega ole sealjuures arvestanud lepingu p 10.1 kokkulepitud tähtaega.

Hageja on tõendanud, et tema oli määratud ajal korterite ülevaatuseks kohal, kuid puudus müüja

(I kd tl 124). Kostja seda faktiväidet ümber lükanud ei ole. Pelgalt ühekordne mitteilmumine

korteriomandite vastuvõtmisele, ei ole niivõrd oluline lepingurikkumine, et saaks lepingust

täiendavat tähtaega andmata taganeda. Kohtu hinnangul ei ole ka need asjaolud selliseks

oluliseks rikkumiseks, mida ei oleks kostjale täiendava tähtaja andmisega kõrvaldada. Kohhus

märgib ka seda, et 12.06.2020 vastuses 08.06.2020 pretensioonile, s.o enne hageja poolt

lepingust taganemist, on kostja pakkunud hagejale lepingut täitmiseks ning teinud ettepaneku

tulla korteritega tutvuma. Seega on kostja asunud rikkumist heastama, kuid hageja on vaatamata

sellele lepingust taganenud.

53. Kostja on küll esile toonud, et hageja on 08.06.2020 edastanud e-posti teel pretensiooni, milles

heidab müüjale ette seda, et müüja pole võimaldanud lepingu esemeks olevaid korteriomandeid

üle vaadata, lisaks leiab ostja, et müüja on pooltevahelist lepingut oluliselt rikkunud. Samas ei

ole esile toodud, et hageja oleks määranud 08.06.2020 e-kirjas kostjale täiendavaid tähtaegu.

Ka hageja ise ei väida, et ta oleks andnud kostjale täiendavaid tähtaegu väidetavate rikkumiste

kõrvaldamiseks.

54. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja toonud esile ühtegi sellist asjaolu, millest kohus

saaks teha järelduse, et kostja on lepingut nii oluliselt rikkunud, et andis hagejale põhjust ilma

täiendavat tähtaega taganeda. Lepingust taganemine ei ole õigustatud, kuivõrd müügilepingu

eesmärk ei oleks jäänud antud juhul saavutamata. Kohus selgitab, et VÕS § 116 lg 2 p 1 on

kohaldatav lepingust taganemise alusena juhul, kui lepingu eesmärgi saavutamine on rikkumise

tõttu sisuliselt nurjunud, st selle eesmärk on jäänud suures osas saavutamata ega ole eeldatavalt

enam saavutatav ja selle tagajärjel teise poole huvi kaotus lepingu vastu pidi olema lepingut

rikkunud poolele objektiivselt ettenähtav. Viidatud sättes on silmas on peetud selliste lepingust

tulenevate põhikohustuste rikkumist, mis mõjutavad oluliselt kogu lepingulist suhet.

Käesoleval juhul on selliseks põhikohutuseks korteriomandite valmisehitamine ja ostjale

üleandmine. Nagu kohus eelpool tuvastas, ei sõlmitud müügilepingut tingimusel, et

müügilepingu esemeks olnud korterite siseviimistlus tehakse üksnes disainprojekti alusel.

Kohus ei saa kuidagi järeldada, et kostjale pidi objektiivselt olema ettenähtav, et juhul, kui ta

hagejaga korterite disainprojektide osas kokkuleppele ei jõua, puudub hagejal edasine huvi

lepingu täitmise vastu. Korterite eesmärgipärast kasutamist disainprojekti mitte arvestamine ei

takista. Hageja ei ole väitnud, et vajas kortereid mingil kindlal eesmärgil, milleks oli

hädavajalik just disainprojektis tulenev siseviimistluslahendus. Kui lepingupool taganeb

VÕS § 116 alusel lepingust seetõttu, et asi on puudustega, on kõrvaldatavate puuduste korral

lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele poolele

täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib

kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda üksnes erandjuhul (RKTKo tsiviilasjas nr 3-

2-1-80-10, p 12). Kohus käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei tuvastanud.

55. Lisaks kohus märgib ka seda, et 14.02.2022 istungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et ilmus

05.06.2020 kell 10:00 korterite ülevaatusele, kuid kostja esindajat kohale ei ilmunud. Hageja

esindaja selgitas, et tekkis hirm, et midagi toimub väga valesti ja kostja toimingud ei vasta heale

äritavale ja hagejat eksitatakse kuupäevadega, ja otsustas ise esimesena lepingust taganeda.

Seega saab hageja selgitatust teha järelduse, et tegelikkuses ei häirinud hagejat disainprojekti

mitteteostamine vaid vilets kommunikatsioon poolte vahel.

56. Kohus leiab ka, et isegi kui asuda seisukohale, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud ja seega

hagejal oli alus lepingust taganemiseks, kuivõrd keeldus hageja tellimusel disainprojektist

tulenevaid muudatusi teostamast, on hageja minetanud disainprojektist tulenevate tööde

mittetegemise tõttu lepingust taganemise õiguse, kuivõrd ei ole sellel põhjusel lepingust

taganenud mõistliku aja jooksul. VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi kaotab taganemiseks õigustatud

lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul

pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Vaidlust

ei ole selles, et kostja keeldus 05.09.2019 kirjaga mistahes sisetööde tegemisest ja

siseviimistluse muutmise tööde teostamisest. Seega sai hageja siis teada, et kostja tema

disainprojekti korteri lõppviimistlusel aluseks ei võta. Hageja taganes lepingust 15.06.2020 so

ca 9 kuud pärast kostja keeldumisest teadasaamist (I kd tl 14-16). Kohtu hinnangul on mõistlik

tähtaeg ületatud. Kuigi hageja on avaldanud, et ta kuni lepingust taganemiseni ikkagi lootis, et

kostja võtab siseviimistlusel aluseks tema projekti, ei ole see vastuväide põhjendatud. Hageja

ei ole esile toonud, et pärast 05.09.2019, keeldumist oleks poolte vahel toimunud viimistluse

teemal mistahes suhtlus. Kohtu hinnangul oleks mõistlik aeg lepingust taganemiseks olnud kaks

kuud. Kahe kuu jooksul oleks hagejal olnud piisavalt aega oma edasise tegevusplaani ja

võimaluste kaalumiseks ja hindamiseks. Ka Riigikohtu praktikas on asja lepingutingimustele

mittevastavusest teatamise mõistlikuks tähtajaks loetud aega kuni kaks kuud. Käesoleval juhul

on hageja taganenud lepingust vahetult enne korteriomandite üleandmise vormistamist jättes

kostjale veendumise, et hageja on aktsepteerinud korterite siseviimistlust ning plaanilahendust

kostja projekti alusel.

57. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista korteriomandite eest müügilepingu sõlmimisel tasutud

28 700 eurot. Lepingu punktis 7.5 on pooled kokku leppinud selles, et juhul kui ostja

käesolevast lepingust taganeb lepingu p 7.2. nimetatud alusel või muu müüjapoolse olulise

käesoleva lepingu rikkumise tõttu, on müüja hiljemalt 15 päeva jooksul arvates taganemise

jõustumisest kohustatud ostjale tagastama ostja poolt müüjale tasutud ostuhinna osa. Kohus on

eelpool tuvastanud, et kostja ei rikkunud oluliselt müügilepingut ega andnud hagejale põhjust

müügilepingust taganemiseks. Hageja taganemisavaldus on tühine. Seetõttu puudub kostjal

kohustus tagastada hagejale korteriomandite müügilepingu sõlmimisel tasutud ettemaks 28 700

eurot. Samuti puudub hagejal õigus intressile viidatud summalt.

58. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue hüvitada talle 26.06.2019 sõlmitud notariaalse

lepinguga seotud kulud notari teenustele summas 1 072,06 eurot, ülesütlemisavalduse

tõestamisega seotud kulusid notari teenustele summas 550 eurot ja disainprojekti tellimisega

seotud kulu summas 2 300 eurot. Kuivõrd asjas ei ole leidnud kinnitust kahju hüvitamise nõude

esimene eeldus – kostjapoolne lepingu rikkumine, ei anna kohus hinnangut teistele kahju

hüvitamise nõude eeldustele. Hagi põhinõude osas tuleb jätta rahuldamata.

59. 04.11.2021 menetlusdokumendis esitas hageja alternatiivse nõude juhul, kui kohus leiab, et

hageja taganemisavaldus on tühine. Hageja palub alternatiivse nõudena tuvastada, et kostja

13.08.2020 taganemisavaldus, millega kostja taganes 26.06.2019 sõlmitud lepingust nr 1696 on

tühine; kohustada kostjat täitma 26.06.2019 sõlmitud lepingut nr 1696; tuvastada, et kostja ei

saa lepingu p 3.1 täita ning rahuldada hageja saamatajäänud tulu nõue summas 56 500 eurot ja

tasaarvestada see summa kattuvas ulatuses korteri aadressil Paepargi tn x korter nr x

müügihinnaga või alternatiivselt rahuldada hageja saamatajäänud tulu nõue (üüritulu) summas

20 740 eurot ja tasaarvestada see summa kattuvas ulatuses korteri Paepargi tn x korter nr x

müügihinnaga.

60. Hageja palub kohtul esmase alternatiivse nõudena tuvastada, et kostja 13.08.2020 edastatud

taganemisavaldus, millega kostja taganes 26.06.2019.a sõlmitud lepingust nr 1696, on tühine.

Kohus leiab, et viidatud nõue ei ole iseseisev nõue, vaid lepingu täitmise nõude lahendamise

aluseks olev asjaolu. Kohus jätab nõude läbi vaatamata.

61. Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude. Selleks tuleb kontrollida, kas notariaalne

müügileping nr 1696 on jätkuvalt kehtiv. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja 15.06.2020

taganemisavaldus on tühine ega ole toonud kaasa lepingu lõppemist.

62. Kostja on taganenud 13.08.2020 taganemisavaldusega pooltevahelisest lepingust seetõttu, et

asjaõigusleping korterite üleandmiseks on jäänud sõlmimata põhjusel, et hageja ei ole ilmunud

kohale ei korterite üleandmise vastuvõtmise protseduurile ega notarisse asjaõiguslepingu

sõlmimisele. Kostja märgib avalduses, et kutsus hagejat 01.06.2020 tähitud kirjaga aadressile

Paepargi x Tallinn korterite Paepargi x ja Paepargi x üleandmise vastuvõtu protseduurile

05.06.2020 kell 10:00 ja notarisse asjaõiguslepingu sõlmimisele 15.06.2020 kell 12:00 ja

16.07.2020 kell 12:00. Kuivõrd hageja ei ilmunud märgitud ajal üleandmise vastuvõtu

protseduurile, saatis kostja hagejale 12.06.2020 kirja, milles kutsus hagejat üleandmise

vastuvõtu protseduurile 08.07.-10.07.2020 kell 10:00 ja notarisse asjaõiguslepingu sõlmimisele

13.07.2020 kell 10:00 ja 13.08.2020 kell 10:00. Kostja saatis 29.06.2020 korduva kirja

12.06.2020 saadetud kirjas väljatoodud üleandmise vastuvõtu protseduuri ja notariaegadega.

Kostja saatis hagejale 02.07.2020 tähitud kirja, milles kutsus hagejat aadressile Paepargi x

Tallinn korterite Paepargi x ja Paepargi x üleandmise vastuvõtu protseduurile 08.07.2020 kell

10:00 ja notarisse asjaõiguslepingu sõlmimisele 13.07.2020 kell 10:00 ja 13.08.2020 kell 10:00

(I kd tl 66).

63. Hageja leiab, et 13.08.2020 taganemisavaldus on tühine, kuivõrd kostja ei ole järginud lepingust

taganemisel vorminõudeid. Kostja taganes lepingust lihtkirjaliku avaldusega samas kui

notariaalsest lepingust tulnuks taganeda nii lepingu kui seaduse kohaselt notariaalses vormis.

Samuti on hageja seisukohal, et kostjal puudus lepingust taganemiseks, kuivõrd hageja ei olnud

lepingut rikkunud.

64. Lepingu p 7.6 järgi taganemisavalduse edastamine lepinguosaliste vahel toimub tähitud kirjaga

väljastusteatega käesolevas lepingus toodud lepinguosaliste aadressile. Lepingu p 9.1 järgi

toimub lepingu muutmine ja täiendamine lepinguosaliste notariaalselt tõestatud kokkuleppega.

TsÜS § 77 lg 3 kohaselt seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas

vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte kokkuleppega

ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles

kokku leppinud. Vastavalt TsÜS §-le 83 lg 1 tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata

jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

65. Kohus leiab, et kostja taganemisavaldus ei ole vorminõuete rikkumise tõttu tühine.

Taganemisavaldusele ei ole VÕS § 188 järgi ette nähtud kindalt vorminõuet. Pooled ei ole

lepingus kokku leppinud, et taganeda saab lepingust üksnes notariaalse avaldusega. Riigikohus

on asunud seisukohale, et ei taganemis- ega ka ülesütlemisavaldus ei pea olema lepinguga

samas vormis (RKTKo 3-2-1-29-06, 3-2-1-50-06). Kohus märgib, et vastasel korral ei oleks

näiteks võimalik lepinguid üles öelda või neist taganeda kohtumenetluses so kas hagiavalduses

või muus menetlusdokumendis. Kostja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-171-11, p 12 ei ole

asjakohane, kuivõrd viidatud lahendis olid pooled kokku leppinud notariaalses taganemises.

Käesoleval juhul sellist kokkulepet lepingust ei nähtu. Kostja on 13.08.2020 avalduse

edastanud hagejale tähtkirjaga (I kd tl 67). Hageja ei ole esile toonud, et ta ei oleks viidatud

avaldust kätte saanud. Seega on täidetud kostja lepingust taganemise formaalne eeldus.

66. Järgmiseks kohus kontrollib, kas hageja on lepingut oluliselt rikkunud ja andnud sellega

kostjale alust lepingust taganemiseks. Lepingu p 7.1.2 järgi on müüjal on kuni asjaõiguslepingu

sõlmimiseni õigus käesolevast lepingust ühepoolse avalduse alusel taganeda andes ostjale

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks, kui ostja ei ilmu vähemalt kahel

müüja poolt kirjalikult (tähtkirjaga ja/või allkirja vastu) teatatud ajal ja kohas asjaõiguslepingu

sõlmimisele ja asjaõigusleping jääb seetõttu sõlmimata.

67. Kostja on esitanud asja materjalide juurde tõendid, millest nähtub, et hageja ei ilmunud kahel

korral so 13.07.2020 ja 13.08.2020 asjaõiguslepingu sõlmimisele (II kd 47 ja pöördel). Kostja

on 12.06.2020 ja 29.06.2020 kirjades teinud hagejale ettepaneku tulla korteriomanditega

tutvuma perioodil 08.07.2020 kuni 10.07.2020. Täpse aja palus kostja eelnevalt kooskõlastada,

ja võtta ühendust müüja esindaja hr A.B. telefonil xxx. Viidatud dokumentides tegi kostja

ettepaneku asjaõiguslepingute sõlmimiseks vastavalt 13.07.2020. a kell 10:00 ning 13.08.2020

kell 10:00, Tallinna notari Erki Põdra büroos (I kd tl 63 ja 68). vaidlust ei ole selles, et hageja

on mõlemad ettepanekud kätte saanud, kuid ei ilmunud korteriomandeid üle vaatama ega vastu

võtma. Hageja ei ole ka esile toonud, et nimetatud teadete kättetoimetamine ei ole toimunud

kooskõlas kokkulepituga. Kostja on selle kohta esitanud ettevalmistatud korteriomandite aktid,

millele on märgitud, et hageja ei ilmunud korteriomandeid vastu võtma 08.07.2020. Hageja ei

ole ka esile toonud, et ta tegelikkuses viibis x objektil ning tal ei võimaldatud korteriomandeid

üle vaadata. Vastupidi, hageja on seisukohal, et tal puudus alus korteriomandite ülevaatamiseks,

kuivõrd ta oli lepingust taganenud 15.06.2020. Eelnevalt on kohus aga tuvastanud, et hageja

taganemisavaldus oli tühine ega toonud kaasa õiguslikke tagajärgi, leping kehtis ning hagejal

oli kohustus ilmuda korteriomandeid vastu võtma ja asjaõiguslepingut sõlmima. Hageja seda ei

teinud ning seega on ta müügilepingut rikkunud viisil, mis andis kostjale õiguse lepingust

taganeda. Kostja taganemisavaldus kehtib ja pooltevaheline müügileping on lõppenud kostja

13.08.2020 taganemisavaldusega.

68. Kuivõrd leping on lõppenud, puudub kohtul alus kohustada kostjat lepingut täitma ja seega

tuleb ka hageja alternatiivsed nõuded lepingu täitmiseks kohustamiseks ja selle võimatuse

korral saamata jäänud tulu väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

69. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb tervikuna jätta rahuldamata.

70. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

71. TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt

TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 40 249,44 eurot.

Menetluskulude jaotamine

72. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu

hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on

tehtud hageja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

73. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS §

174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

74. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui

otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Kohtul on alust

eeldada, et käesolev vaidlus jätkub apellatsioonimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus,

et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik

alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson, kohtunik