1-21-8355/174 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-21-8355

1 (77)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2022, Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-21-8355 (kohtueelses menetluses 21231701403)

Kohtukoosseis

Eesistuja kohtunik Kersti Heide ning rahvakohtunikud

Ardo Aari ja T. Raja

Kohtuistungi sekretär

Sirje Luga

Tõlk

Natalija Mehh

Kriminaalasi

Raul Johannes Jokiniemi süüdistuses KarS § 121 lg 2

p 3, § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 ning § 274 lg 2 p-de 3

ja 4 järgi üldmenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Natalia Miilvee

Süüdistatav

RAUL

JOHANNES

JOKINIEMI,

isikukood:

39812050812, XXX kodanik, emakeel: XXX keel, XXX,

XXX, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas aadressil

Linnaaru tee 5 Soodevahe küla Rae vald Harjumaa,

kehtivaid kriminaalkaristusi 3 ja väärteokaristusi 6,

kahtlustatavana kinni peetud 16.06.2021, vahistatud

Harju Maakohtu 17.06.2021. a määrusega asjas nr

1-21-4390 kaheks kuuks, mida pikendati Harju Maakohtu

12.08.2021. a määruse alusel kuni 16.10.2021 ning Harju

Maakohtu 12.10.2021. a määruse alusel kuni 16.12.2021,

tõkend vahistamine jäeti muutmata Harju Maakohtu

10.12.2021. a kohtu alla andmise, 14.01.2022. a ning

28.03.2022. a määrustega.

Kaitsja

vandeadvokaat Siim Mõistlik (määratud kaitsja)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1,

§-dest 311-313, § 180 lg-test 1 ja 3, § 175 lg 1 p-dest 2,

3, 4 ja 9, § 178 lg 1 p-st 1, § 179 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2,

1-21-8355

2 (77)

§ 126 lg 3 p-dest 2 ja 4 ning KarS § 83 lg-st 1

kohtukoosseis otsustas:

1. Tunnistada RAUL JOHANNES JOKINIEMI (isikukood 39812050812) KarS

§ 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle

karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

2. Tunnistada RAUL JOHANNES JOKINIEMI (isikukood 39812050812) KarS

§ 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning

mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

3. Tunnistada RAUL JOHANNES JOKINIEMI (isikukood 39812050812) KarS

§ 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning

mõista talle karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

4. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 274 lg 2 p-de 3

ja 4 ning KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise

eest Raul Johannes Jokiniemile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima

(s.o KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi mõistetud 7 aasta vangistuse) osalise

suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 7 (seitse) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

5. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 kohaselt mõista Raul Johannes Jokiniemile liitkaristus,

suurendades käesoleva kohtuotsuse punktis 4 mõistetud liitkaristust (s.o 7 aastat

6 kuud vangistust) Harju Maakohtu 10.06.2019. a otsusega nr 1-19-4371 mõistetud

ärakandmata karistuse (s.o 3 aasta 7 kuu vangistuse) võrra, mõistes lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 (üksteist) aastat 1 (üks) kuu

vangistust.

6. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Raul Johannes Jokiniemi karistusaja hulka tema

eelvangistuses viibimise aeg ning karistuse kandmise algust lugeda alates

16.06.2021, mil Raul Johannes Jokiniemi peeti kahtlustatavana kinni.

7. Raul Johannes Jokiniemi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

8. Rahuldada kannatanu AS-i X tsiviilhagi täielikult ja mõista Raul Johannes

Jokiniemilt AS-i X kasuks välja 95 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda AS-

i X arveldusarvele nr EEXXX Swedbank AS-is.

9. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4 ja 9, § 178 lg 1 p 1 ning § 179 lg 1 p 1 ja lg 2

alusel mõista Raul Johannes Jokiniemilt riigituludesse menetluskuludena välja:

• kannatanu I. R. saamata jäänud töötasust ½, s.o 35,61 eurot;

• DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0183) teostamise kulu osaliselt, s.o summas

285 eurot;

• DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0612) teostamise kulu osaliselt, s.o summas

826,50 eurot;

• DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0731) teostamise kulust ½, s.o 28,50 eurot;

• DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0620) teostamise kulu osaliselt, s.o summas

114 eurot;

• kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi (akt nr 7/19) kulu

summas 1267,80 eurot;

• määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 985,02 eurot ja

kohtumenetluses summas 3637,20 eurot ehk kokku 4622,22 eurot ning

• sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1635 eurot,

s.t kokku 8814,63 eurot.

1-21-8355

3 (77)

10. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Raul Johannes Jokiniemil tasuda

menetluskulud kokku summas 8814,63 eurot 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul

arvates kohtuotsuse jõustumisest.

11. Riigi kanda jätta:

• DNA ekspertiisi (akt nr 21E-GE0183) kulu osaliselt, s.o summas 285 eurot;

• DNA ekspertiisi (akt nr 21E-GE0612) kulu osaliselt, s.o summas 513 eurot ning

• DNA ekspertiisi (akt nr 21E-GE0620) kulu osaliselt, s.o summas 114 eurot,

s.t kokku 912 eurot.

12. Kulud, mille osas võetakse seisukoht käesolevast kriminaalasjast eraldatud K.

O.H. puudutavas kriminaalasjas:

• ½ kannatanu I. R. saamata jäänud töötasu summas 35,61 eurot;

• ½ DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0612) teostamise põhjendatud kulust, s.o

826,50 eurot;

• ½ DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0731) teostamise kulust, s.o 28,50 eurot ning

• ½ DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0620) teostamise põhjendatud kulust, s.o

114 eurot,

s.o kokku 1004,61 eurot.

13. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid:

• X tankla sündmuskoha vaatluse käigus võetud tallamustri tõmmised

želatiinkiledel (14 tk) ning erinevad proovid (16.06.2021. a asitõendite vaatluse

käigus Versace jopelt võetud 6 proovi ning selle taskust leitud kummikindalt

võetud 3 proovi ja korgilt võetud 1 proov; 19.06.2021. a asitõendi vaatluse

käigus katkistelt päikseprillidelt võetud 4 proovi; 16.06.2021 kannatanu I. R.

läbivaatusel võetud 5 proovi ning 22.06.2021. a asitõendi vaatluse käigus mütsilt

võetud 1 proov, triibuliselt jopelt võetud 5 proovi ja parukalt võetud 2 proovi),

mis kõik asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas (akt nr 21ATH11268) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast

kohtuotsuse jõustumist.

• Versace Jeans Couture kuldset tooni mustriga jope, valget värvi tuub Loreal

casting Creme Gloss, sinine müts, lilla triibuline jope, tume pintsak, valge

Sangari särk, riidest ninarätik, tumesinised viigipüksid, püksivöö, sinine

triiksärk, mustad kingad ning avatud sigaretipakk viie sigaretiga, mis kõik

asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aktid

nr 21ATH12091 ning 21ATH11268) – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Raul

Johannes

Jokiniemile

pärast

kohtuotsuse

jõustumist,

saates

need

kinnipidamisasutusse tema isiklike asjade juurde lisamiseks.

• Parukas ja kaks kummikinnast, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri asitõendite hoidlas (aktid nr 21ATH12091 ja 21ATH11268) – KarS

§ 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahenditena ning KrMS

§ 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

• Pudelikael, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas (akt nr 21ATH07040) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast

kohtuotsuse jõustumist.

• Kolm meditsiinilist näomaski, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri asitõendite hoidlas (akti nr 21ATH11268) – KrMS § 126 lg 3 p 4

alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

1-21-8355

4 (77)

• K. O.H. poolt menetlejale üle antud tumesinise raamiga tumedate klaasidega

päikeseprillid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas (akti nr 21ATH12091) – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada

Raul Johannes Jokiniemile pärast kohtuotsuse jõustumist, saates need

kinnipidamisasutusse tema isiklike asjade juurde lisamiseks.

Tulenevalt KrMS § 159 lg-st 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed

kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe

kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile

või kinnipidamisasutusse.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul

tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste

nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanutele ning prokurörile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates käesoleva otsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS

Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

Raul Johannes Jokiniemit süüdistatakse selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 23.05.2018. a

otsusega karistatud KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, samuti

isikuna, kes on karistatud Harju Maakohtu 10.06.2021. a otsusega füüsilise vägivallaga toime

pandud röövimise eest, 08.02.2021 kella 02.35 paiku Tallinnas xxx asuvas korteris lõi D. A.

mitu korda rusikatega, samuti tühja klaaspudeliga ja kui pudel läks katki, ka pudelikaela terava

otsaga näkku, pea, kaela ja parema peopesa piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustused, s.o marrastused näo paremale ja vasakule poolele, haava vasaku silma alla,

kriimustuse ninale, neli paralleelset kriimustust kaela vasakule poolele ning lahtised 1-3 cm

suurused lõike-rebimishaavad parema peopesa ja sõrmede piirkonnas.

Oma tahtliku tegevusega pani Raul Johannes Jokiniemi toime teise inimese tervise

kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime

pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistus KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi

Samuti tema, olles 10.06.2019. a Harju Maakohtu otsusega karistatud röövimise eest,

16.06.2021 kella 3 paiku, olles sularaha röövimise eesmärgil ühiselt K. O.H.ga valinud kuriteo

objekti, s.o Tammsaare tee ja Rahumäe tee ristmikul asuva X tankla (aadressil Tallinn xxx),

kooskõlastanud mõlema panused teo toimepanemisel, kooskõlas millega sõidutas K. O.H. enda

kasutuses oleva sõidukiga Volvo S60 registreerimismärgiga XXX Raul Johannes Jokiniemi

Rahumäe tee ja Tuisu tn ristmikule, s.o tankla lähedusse, kus Raul Johannes Jokiniemi

maskeeris ennast, pannes endale pähe heledate pikkade juustega paruka ja selle peale veel

mütsi, näo ette meditsiinilise maski ja päikeseprillid, kätte kilekindad, seljas olnud iseloomuliku

kuldse mustriga jope varjamiseks pani ta selle peale lillaka-pruuni värvi jope. Samuti võttis

Raul Johannes Jokiniemi kaasa tulirelva (püstoli) välimusega eseme. Maskeerituna suundus

Raul Johannes Jokiniemi AS-ile X kuuluvasse tanklasse. K. O.H. jäi aga samasse kohta teda

1-21-8355

5 (77)

sõiduautoga ootama, tagamaks Raul Johannes Jokiniemile vajadusel kiiret lahkumist tankla

piirkonnast. Samuti tagades, et kuriteo lõpuleviimisel saaks Raul Johannes Jokiniemi ennast ja

kuriteo toimepanemisel kasutatud vahendid tõhusalt peita kindlasse kohta (sõidukisse).

Sisenedes kell 03.13 tankla teenindussaali, nõudis Raul Johannes Jokiniemi klienditeenindajalt

I. R.lt raha, suunates tema poole relvataolist eset, lubades kannatanu tappa ja tõugates teda kassa

poole. Olles võtnud 210 eurot kassaraha, nõudis Raul Johannes Jokiniemi seifi avamist, haaras

I. R.t kaelast ja tõukas teda kontoriruumi, kuhu ei ole klientidele sissepääs lubatud ning kus ta

painutas kannatanu maha, surus kannatanu vasaku oimu vastu relvatoru ning ähvardades

tapmisega, uuesti nõudis seifi avamist, põhjustades kannatanule oma tegevusega füüsilist valu,

marrastuse vasaku oimu piirkonnas, naha pindmisi survekahjustusi kaela esi- ja külgpindadel,

samuti tõsiseltvõetavat hirmu oma elu ja tervise pärast. Kontoriruumis hakkas I. R. ründajale

füüsiliselt vastu ning Raul Johannes Jokiniemi lahkus tanklast, joostes mööda Rahumäe teed

teda Tuisu tänaval oodanud K. O.H. juhitud sõidukisse, millega nad sealt lahkusid, vältimaks

politseile vahelejäämist vahetult pärast kuriteo toimepanemist. Sõidukis võttis Raul Johannes

Jokiniemi peast ja seljast maskeerimisvahendid. Samuti edastas ta osa kuriteoga saadud rahast

K. O.H.le.

Oma tahtliku tegevusega pani Raul Johannes Jokiniemi toime võõra vallasasja

äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, isiku poolt, kes on

varem toime pannud röövimise, sissetungimisega, grupi poolt, relvana kasutatud

esemega, s.o KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistus KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi

Samuti tema 08.08.2021 kella 09.09 paiku, viibides vahistatuna Tartus aadressil Turu 56 asuva

Tartu Vangla kambris nr x, ründas füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil

ametikohustusi täitvat vanemvalvur S. S., hoides käes žiletitera ja tehes sellega kannatanu

suunas löögiliigutusi, kuid ei tabanud kannatanut, kuna S. S. võttis Raul Johannes Jokiniemi

käe kontrolli alla ja surus vastu põrandat. Raul Johannes Jokiniemi üritas siiski vabastada käsi

ja kannatanut žiletiga tabada, kuid S. S. koos teiste valvuritega suutis hoida Raul Johannes

Jokiniemit paigal, paigutada käerauad ja seejärel õnnestus Raul Johannes Jokiniemilt žiletitera

ära võtta.

Samuti tema 08.08.2021 kella 13.45 paiku, viibides vahistatuna Tartus aadressil Turu 56 asuva

Tartu Vangla kambris nr x, ründas füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil

ametikohustusi täitvaid vanemvalvureid S. S. ja K. K.. Raul Johannes Jokiniemi võttis kätega

kinni vahetrellidest ja hakkas jalgadega peksma vastu K. K. käes olnud kilpi. Löögi tagajärjel

sai K. K. kilbi äärega vastu paremat kulmu, mille tagajärjel tundis füüsilist valu ja sai

tervisekahjustusi: otsmikul keskel juuste piiril väike muhk ja marrastus. Pärast seda jooksis

Raul Johannes Jokiniemi S. S. suunas, otse tema peale. S. S. haaras taserist, kuid ei jõudnud

seda kasutada, sest Raul Johannes Jokiniemi jõudis temani ja paiskas ta selili maha. Kukkumise

tagajärjel tundis S. S. koheselt mõlemas küünarnukis tugevat valu ja ründe tagajärjel põhjustas

Raul Johannes Jokiniemi talle parema õla põrutuse ja tugeva kestva valu paremas õlas ning

mõlemal küünarnukil marrastused. Samal ajal kui S. S. üritas Raul Johannes Jokiniemit kinni

pidada, pigistas Raul Johannes Jokiniemi tahtlikult tema kaela.

Samuti tema 11.08.2021 kella 20.20 paiku, viibides vahistatuna Tartus aadressil Turu 56 asuva

Tartu Vangla kambris nr X, kasutas füüsilist vägivalda ametikohustusi täitva valvuri A.K.

suhtes. Raul Johannes Jokiniemi ei allunud võimuesindajate korraldustele, osutas õigusvastaselt

vastupanu, mille käigus põhjustas A.K.le vähemalt kaudse tahtlusega parema käe pöidla

vigastuse, s.o 1,5 cm pikkuse haava.

Samuti tema 11.08.2021 kella 22.04 paiku, viibides vahistatuna Tartus aadressil Turu 56 asuva

Tartu Vangla kambris nr x, kasutas Raul Johannes Jokiniemi tahtlikult füüsilist vägivalda

ametikohustusi täitva valvur A.-E. R. suhtes. Raul Johannes Jokiniemi ei allunud

1-21-8355

6 (77)

võimuesindajate õiguspärastele korraldustele ja osutas õigusvastaselt vastupanu ning selle

tulemusena pandi Raul Johannes Jokiniemi füüsilist jõudu kasutades põrandale pikali. Pikali

olles keeras Raul Johannes Jokiniemi ennast selja peale ning tõstis A.-E. R. nägu katva visiiri

üles ja torkas oma sõrmed kannatanule silma ja suuõõnde, millega põhjustas kannatanule

ettekavatsetult tugevat füüsilist valu. Raul Johannes Jokiniemi käed olid kaetud fekaalidega

ning seetõttu sattusid ka Raul Johannes Jokiniemi kätel olnud fekaalid kannatanu

limaskestadele. Seejärel otsustas kannatanu kasutada Raul Johannes Jokiniemi ohjeldamiseks

ja korrale kutsumiseks elektrišokirelva. Kasutades lähikontaktset šokki, suunates relva

kahtlustatava kõhupiirkonda ja sooritades lasu, misjärel Raul Johannes Jokiniemi haaras

koheselt elektrišokirelvast altpoolt kinni, surus seda endast eemale ja suunas selliselt lasu

kannatanu poole. Toimunud lask elektrišokirelvast tabas kannatanu vasaku reie sisekülge. Oma

tegevusega põhjustas Raul Johannes Jokiniemi A.-E. R.le füüsilist valu ja tervisekahjustusi, s.o

parema silma ülalaul hematoomi, vasakul otsmikul marrastuse, vasakul reiel kaks torkehaava.

Samuti tema 18.08.2021 kella 08.10 paiku, viibides vahistatuna Rae vallas Soodevahe külas

Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla V-hoone kambris nr X, ründas füüsilise valu ja

tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil ametikohustusi täitnud vanemvalvur M. L.t selliselt, et

üritas oma vasaku käe sõrmi M. L.le silma torgata, kuid M. L. suutis kiiresti reageerida ja tõukas

kilbiga Raul Johannes Jokiniemi endast eemale, mistõttu jäi viimase tegu tema tahtest

olenemata põhjustel lõpule viimata.

Oma tahtliku tegevusega pani Raul Johannes Jokiniemi toime vägivalla kasutamise

võimuesindajate vastu seoses viimaste poolt oma ametikohustuste täitmisega, mis on

toime pandud korduvalt, žiletitera relvana kasutamisega, s.o KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT

I Tõenditest üldiselt

1. Peale ühe kõik ülejäänud dokumentaalsed tõendid, mis kohtule esitati ja mille kohus vastu

võttis, luges kohus juba vastuvõtmise hetkel asjakohasteks ja lubatavateks. Sealjuures pole

kohtumenetluse pooled ning pole ka kohtul põhjust kahtluse alla seada kohtule esitatud

dokumentaalsete tõendite usaldusväärsust. Vaid süüdistusakti punkti 15.1 alapunktis 1

märgitud Häirekeskuse kõnesalvestiste asitõendi vaatlusprotokolli osas lubas kohus võtta

seisukoha tõendi lubatavuse osas alles kohtuotsuses (III kd tl 144-144 pöördel).

2. Kaitsja leidis (III kd tl 144-145 pöördel), et ühe kõnefaili osas ei vasta vaatlusprotokoll

(täpsemalt kohtueelse menetluse tl 5-6; I kd tl 103-104) nõuetele ning on seetõttu lubamatu.

Nimelt on selle kõnefaili pikkuseks 2 minutit 22 sekundit, kuid sellise pikkusega faili ei

nähtu vaatlusprotokollist. Vaatlusprotokollis on märgitud 2 minutit 32 sekundit. Ehk ei ole

teada, kust see fail on sinna vaatlusse tulnud. Vaatlusprotokoll ei ole uurimistoimingu

kirjelduste käigu osas ühemõtteline. Ühtlasi pole arusaadav, millise kõne stenogramm ja

selle tõlge on vaatlusprotokolli lisaks.

3. Prokurör selgitas (III kd tl 144-145), et automaatsüsteem salvestab serveris kõne pikkuse

sellest hetkest, mil toimus sisselülitamine kuni lõpuni, kuid reaalne kõne pikkus on lühem.

stenografeeritud on reaalne kõne ehk see, mil toimus rääkimine. Sellest ka erinevus kõne

kestuse märkimisel vaatlusprotokolli esimesel lehel võrrelduna protokolli lisaga.

Vaatlusprotokollis on selgelt märgitud, millise kõnefaili stenogramm ja selle tõlge on

protokolli lisaks.

4. Kohtu hinnangul on kaitsja etteheited vaatlusprotokollile otsitud ega anna põhjust lugeda

nimetatud vaatlusprotokolli (isegi mitte osaliselt) lubamatuks või ebausaldusväärseks

tõendiks.

1-21-8355

7 (77)

5. 03.03.2021. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud andmebaasist laetud kolme

telefonikõne Häirekeskusele, mis on tehtud 08.02.2021 kella 02.38-02.46 vahel

mobiiltelefonilt nr xxx (I kd tl 101). Telefonikõned on salvestatud DVD-plaadile (I kd tl

102, 107). Protokollist nähtuvalt on andmebaasis avanenud telefonikõnede id-d olnud xxx

(kestus 21 sekundit, alates kell 02.38.34), xxx (kestus 2 minutit 32 sekundit, alates kell

02.40.46) ning xxx (kestus 1 minut 59 sekundit, alates kell 02.46.41). Antud vaidluse

keskmeks oleva teise kõne osas on protokolli p-s 4.2 märgitud, et tegemist on faili id nr-ga

xxx ning failinimega 20210208_024046_0xxx.mp3, sellel on venekeelne vestlus

Häirekeskuse töötaja ning meesterahva vahel ning selle vestluse stenogramm koos tõlkega

on eraldi lehel (I kd tl 101). Protokolli lõpus on märgitud, et protokolli lisadeks on DVD-

plaat ning stenogramm ja tõlge (vt protokolli p 6 – I kd tl 102). Protokolli lisaks oleva

stenogrammi kohaselt on tegemist audiofailiga, mis pärineb 08.02.2021 kell 02.40.46

helistajalt nr xxx, faili pikkus 2 minutit 22 sekundit (I kd tl 103). Selle stenogrammi tõlke

juurde on märgitud faili nimi 20210208_024046_0xxx.mp3 (I kd tl 105). Protokolli lisaks

oleval DVD-plaadil (I kd tl 107) on kolm faili, milledest ühe nimetus on juba märgitud

20210208_024046_0xxx.mp3 ning selle kestus on 2 minutit 22 sekundit.

6. Seega on praegusel juhul jälgitav ning arusaadav, et vaatlusprotokolli lisaks olev

stenogramm ja selle tõlge käivad selle helifaili kohta, mida on kajastatud protokolli p-s 4.2

ehk mille id on xxx, milline kõne tehti 08.02.2021 kell 02.40 numbrilt xxx, kõnefaili

nimetus on 20210208_024046_0xxx.mp3 ja pikkus 2 minutit 22 sekundit ning mis asub

protokolli lisaks oleval DVD-plaadil. Sealjuures on loogiline prokuröri selgitus, mille

kohaselt on vaatlusprotokolli esimesel lehel kajastatud andmebaasis oleva kõne kogupikkus

(2 minutit 32 sekundit), kuid täpsemalt on vaadeldud (ning DVD-le salvestatud) antud kõne

siiski vaid selles osas (2 minutit 22 sekundit), millises toimus Häirekeskuse ning helistaja

vahel vestlus ehk selle olulises osas. Stenogrammist nähtuvalt on kõne sisu ära toodud selle

algusest lõpuni, mistõttu pole põhjust arvata, et mingi osa sellest kõnest oleks puudu.

7. Kohtus üle kuulatud tunnistajate T. N. (III kd tl 120-121), V. S. (III kd tl 121-122 pöördel),

E.-N. K. (III kd tl 122 pöördel-125), S. R. (III kd tl 125 pöördel-127 pöördel), S.-M. L.(III

kd tl 138-140 pöördel), L. J. (III kd tl 141-142), J.-E. L. (III kd tl 175-176 pöördel), G. E.

(III kd tl 176 pöördel-179 pöördel), K. K. (III kd tl 185 pöördel-186 pöördel), I. K. (III kd

tl 187-188), M. E. (IV kd tl 40 pöördel-45 pöördel), O. B. (IV kd tl 95-97), A. R. (IV kd tl

118 pöördel-120 pöördel), M. R. (IV kd tl 141-142) ja M. T. (V kd tl 91-93) ning

kannatanute S. S. (III kd tl 110 pöördel-113), K. K. (III kd tl 113 pöördel-114 pöördel),

A.K. (III kd tl 115-116), A.-E. R. (III kd tl 116 pöördel-119 pöördel), M. L. (III kd tl 142-

143 pöördel), D. A. (III kd tl 180-183 pöördel) ja I. R. (IV kd tl 115 pöördel-118) ütlused

loeb kohus samuti asjakohasteks ning lubatavateks.

8. Järgnevalt käsitleb kohus kannatanute S. S. ja D. A. ning tunnistajate G. E. ja M. E.

ülekuulamisel kohtumenetluse poolte poolt tõstatatud ütlustes esinevaid võimalikke

vastuolusid.

9. Kannatanu S. S. ülekuulamisel on kaitsja tõstatanud kaks võimalikku vastuolu kohtus ning

kohtueelses menetluses antud ütluste vahel. Esmalt tõi kaitsja esile, et kannatanu S. S. on

kohtueelses menetluses öelnud, et süüdistatava käsi oli kõverdatud ning ta üritas kannatanu

suunas löögiliigutusi teha, pärast seda võttis kannatanu süüdistatava käe kontrolli alla ja

surus vastu põrandat (III kd tl 112). Kohtus on kannatanu S. S. aga öelnud, et sel ajal, mil

kannatanu hoidis süüdistatava rannet kinni, üritas viimane kannatanut rünnata (III kd tl 112

pöördel). Kaitsja küsimusele, kuidas saab isik kätt kõverdada, kui tema randmest kinni

hoitakse, ei osanud kannatanu vastata. Kohus ei näe eeltoodud ütlustes vastuolusid. Nimelt

on kannatanu S. S. kohtueelses menetluses antud ütlustes, mis kohtus avaldati, kirjeldanud

seda, et süüdistatav tegi tema suunas kõverdatud käega löögiliigutusi enne käe kontrolli alla

saamist. Kannatanu kohtus antud ütluste kohaselt jätkas süüdistatav ka pärast kannatanu

1-21-8355

8 (77)

poolt käe kontrolli alla saamist ehk kinni hoidmist üritust sooritada kannatanu suunas

žiletiteraga löögiliigutusi. Osutas sealjuures jõulist vastupanu, tahtis kätt lahti saada ning

liigutas žiletiteraga kätt kannatanu suunas. Kuid kuna kannatanu hoidis süüdistatava

žiletiteraga käest kinni nii randmest kui ka küünarnuki lähedalt, siis seetõttu kannatanu

vigastamine süüdistataval ei õnnestunud. Seega kirjeldavad kannatanu kohtueelses

menetluses antud ütlused olukorda enne seda kui kannatanu sai süüdistatava käe enda

kontrolli alla ning kohtus antud ütlused seda, mil süüdistatava käsi oli juba kontrolli all.

Kuivõrd ütlused ei kirjelda sama ajahetke, ei saa nendes esineda ka vastuolu. Seda, et

süüdistatav üritas kannatanut rünnata juba enne käest kinni saamist, kinnitavad ka

kannatanu kohtus antud ütlused, mille kohaselt toimus enne süüdistatava käest kinni saamist

osapoolte vahel rüselus (III kd tl 112).

10. Teiseks tõi kaitsja esile, et kannatanu S. S. ütles kohtus, et ta pöördus erakorralise meditsiini

osakonda küünarnukkide valu tõttu, kuid kohtueelses menetluses on pöördumise põhjuseks

avaldanud hoopis õlavalu (III kd tl 112 pöördel). Selles osas kannatanu selgitas, et kohtus

ütlusi andes ei olnud tal esiti õlavalu meeles, kuid tal oli nii õlavalu kui ka küünarnukid

valutasid. Arvestades, et kohtus ütlusi andes kirjeldas kannatanu ka küünarnukkidel

esinenud vigastusi (III kd tl 111 pöördel-112), siis on mõistetav, miks ta erakorralise

meditsiini osakonda pöördumise põhjusena nimetas kohtus just küünarnukkide valuga

seonduva. Sealjuures on ka K. K. andnud ütlusi, mille kohaselt nägi ta, et S. S.

küünarnukkidel on marrastused ning S. S. oli talle öelnud, et tal küünarnukid ning ka üks

õlg valutavad (III kd tl 114). Ka tunnistaja E.-N. K. kinnitas, et nägi S. S. vigastatud

küünarnukke (III kd tl 123 pöördel, 125). Ühtlasi kinnitab haigusjuht nii küünarnukkide kui

ka õlaga seotud vaegusi (I kd tl 62-63). Eeltoodut arvestades ei näe kohus kannatanu ütlustes

esinevat vastuolu, mistõttu loeb tema ütlused usaldusväärseteks.

11. Kohtumenetluses avaldati kannatanu D. A. kohtueelses menetluses antud ütlustest lause,

mille kohaselt Johannes või keegi teine mitu korda lõi teda tühja pudeliga vastu pead (III kd

tl 183). Kohtus ütlusi andes rääkis kannatanu aga sellest, et vaid süüdistatav Raul Johannes

Jokiniemi lõi teda, teised lihtsalt vaatasid pealt (III kd tl 180 pöördel-181 pöördel, 182

pöördel-183). Selles osas selgitas kannatanu kohtus (III kd tl 183), et ta ei suuda meenutada

mitte kedagi teist, kes peale süüdistatava oleks teda rünnanud. Ta nägi vaid süüdistatavat

ennast ründamas, teisi isikuid ei näinud, et oleks teda rünnanud. Sealjuures mainis

kannatanu kohtus ütlusi andes, et ta ei tea, kas keegi teine pani süüdistatava jaoks pudeli

valmis, millega hiljem süüdistatav teda lõi, või see pudel oli juhuslikult süüdistatava

käeulatuses (III kd tl 181, 182 pöördel). Kohus ei näe, et kannatanu ütlustes esineks

vastuolu. Arvestades ka toimunud olukorda (selili maas olles, süüdistatav tema peal

aktiivselt ründamas) ning seda, et ka kannatanu oli alkoholi tarbinud, ei saa talle ette heita

seda, et ta esialgu arvas, et teda võis rünnata süüdistatavaga samal ajal veel ka keegi teine.

Samas kannatanu sõnul ta hilisemalt analüüsis olukorda, meenutas seda, mida ta ise oli

näinud ning arutas sündmust ka kohal viibinud tunnistajatega (III kd tl 183), millest kõigest

hiljem järeldas, et füüsiliselt teda keegi teine peale süüdistatava ei rünnanud. Samas esineb

kannatanul endiselt kahtlus, et sellel ründel võis keegi süüdistatavat aidata, asetades pudeli

sellisele kohale, et süüdistataval oleks seda mugav ründamise ajal haarata ning kasutada.

Eeltoodut arvestades loeb kohus kannatanu ütlused tervikuna usaldusväärseteks.

12. Tunnistaja G. E. osas avaldati kohtus, et ta on kohtueelses menetluses uurijale saadetud e-

kirjas öelnud, et teda sunniti tulirelva ära peitma ning peitis selle rõdule taarakotti (III kd

tl 179). Kohtus ütles tunnistaja aga, et üks vene naisterahvas peitis relva ära (III kd tl 178

pöördel-179). Tunnistaja selgitas nimetatu osas, et vene naisterahvas tahtis relva ära peita

ning tunnistaja allus sellele soovile/korraldusele ja peitis relva ära, sest ta ei teadnud, kas ta

elu on ohus või mitte. Nii kaitsja kui ka kohtu täpsustavatele küsimusele vastates selgitas

tunnistaja (III kd tl 179-179 pöördel) veel, et ta peitis relva koos selle naisterahvaga, aga

just viimane oli see, kes selle konkreetsesse peidupaika ära pani. Kuna füüsiliselt pani selle

1-21-8355

9 (77)

relva kuskile ära just naisterahvas, siis seetõttu tunnistaja ütleski, et naisterahvas peitis.

Sealjuures oli relv enne selle ärapeitmist olnud füüsiliselt just naisterahva käes. Eeltoodut

arvestades ei esine kohtu hinnangul tunnistaja ütlustes vastuolusid, mistõttu loeb kohus

tema ütlused tervikuna usaldusväärseteks.

13. Tunnistaja M. E. ülekuulamisel on prokurör ning kaitsja tõstatanud kokku neli võimalikku

vastuolu kohtus ning kohtueelses menetluses antud ütluste vahel. Esmalt avaldati prokuröri

taotlusel tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, milles tunnistaja oli öelnud, et

Raul lõi korduvalt D. rusikatega näkku (IV kd tl 42). Samas kohtus ütles tunnistaja, et tema

Rauli ja D. vahel lööke ei näinud, nägi seda, kuidas nad kättpidi kokku läksid (IV kd tl 42).

Tunnistaja selgitas veel (IV kd tl 42-42 pöördel), et ta ei mäleta, et ta kohtueelses menetluses

oleks midagi sellist öelnud, aga ta ei usu ja ei mäleta, et näolööke oli, sest muidu oleks seda

D. näost ka näha olnud, aga tunnistaja vigastusi ei täheldanud. Tema näolööke ei näinud.

Nägi, et Raul tegi kohe alguses käelöögi ning oletas, et see oli näkku, aga ei näinud, kuhu

see löök tabas. Tunnistaja suundus koheselt pärast seda kööki, kust ta nägi Rauli ja D., kes

olid pikali maas, vaid jalgade poolt. Kuigi kohtu hinnangul on tunnistaja kohtueelses

menetluses ning kohtus antud ütlused tõepoolest teineteisega vastuolus, kuivõrd

kohtueelses menetluses väitis tunnistaja, et süüdistatav lõi kannatanut D. A. korduvalt

rusikatega näkku, kuid kohtus avaldas tunnistaja, et näkku löömist tema ei näinud, on

tunnistaja ütlustes esinevat erinevust suutnud siiski selgitada. Nimelt avaldades, et ta nägi

käelööki, millest järeldas, et see oli mõeldud näkku löömiseks, kuid seda, kas see löök ka

tabas või kuhu täpselt tabas, seda tunnistaja tegelikkuses pealt ei näinud, sest suundus

koheselt pärast kakluse algust kööki, kus tema vaateväli toimunu osas oli piiratud. Seetõttu

on eluliselt usutav, et kohtueelses menetluses ütlusi andes rääkis tunnistaja juhtunust

selliselt nagu ta eeldas või järeldas ning nägi, mis oli toimunud, eristamata täpselt seda,

mida ta oletas ning mida ta tegelikkuses ka ise pealt nägi. Täiendavalt märgib kohus, et

arvestades tunnistaja kohtus antud ütlusi, mille kohaselt tunnistaja ei näinud süüdistatavat

kannatanut näkku löömas, ei kahjustata süüdistatava positsiooni, kuivõrd tunnistaja kohtus

antud ütlused ning selgitused ei kinnita seda, et süüdistatav oleks kannatanut rusikaga näkku

löönud.

14. Teiseks avaldati prokuröri taotlusel tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlustest, et E.

läks kaklejaid lahutama ning seejärel koos D.ga vannituppa (IV kd tl 43). Kohtus oli

tunnistaja aga enne nimetatud kohtueelse menetluse ütluste avaldamist väitnud, et vahetult

enne seda kui E. läks D.ga vannituppa, oli E. tunnistaja arvates paanikas, esikus ta E. ei

näinud, ilmselt oli E. siis elutoas (IV kd tl 43). Sealjuures tunnistaja ütluste kohaselt toimus

kaklus just esikus (IV kd tl 42 pöördel). Tunnistaja seda vastuolu selgitada ei osanud (IV

kd tl 43). Kohtule vastuseks ütles tunnistaja veelkord, et ta ei näinud ega tea, kas E. läks

kaklusele vahele, aga kui olukord hakkas läbi saama, siis E. läks koos D.ga vannituppa (IV

kd tl 45). Tunnistaja märkis ühtlasi, et ta võis kohtueelses menetluses ütlusi andes vahele

minemiseks pidadagi seda, et E. aitas kannatanut ning läks temaga koos vannituppa (IV kd

tl 45). Seega nähtub eeltoodust, et tunnistaja ütlused on järjepidevad selles osas, et E. läks

koos D. vannituppa. Kuid selles osas, mida E. vahetult enne seda tegi, on tunnistaja ütlused

vastuolulised ning kohtule vastates ütles tunnistaja, et ta tegelikult ei näinud, kas E. läks

kaklusele vahele või mitte, mistõttu jätab kohus tunnistaja M. E. ütlused osas, mida E. tegi

vahetult enne D.ga vannituppa minekut, tõendikogumist välja.

15. Kolmanda võimaliku vastuoluna avaldas prokurör, et tunnistaja on kohtueelses menetluses

öelnud, et mingit relva ta 08.02.2021 öösel xxx korteris ei näinud, järgmisel päeval käis

uuesti G. korteris ning nägi siis esikus olnud kummuti peal mängupüstolit (IV kd tl 44).

Kohtus ütlusi andes rääkis tunnistaja, et 08.02.2021 ta püstolit või püstolitaolist eset ei

näinud (IV kd tl 43 pöördel, 45). Tunnistaja selgitas kohtus veelkord, et relvataolist eset ta

sündmuse ajal ei näinud, aga järgmisel päeval korterisse minnes nägi ta elutoas teleka all

püstolitaolist eset, kuid ei tea, kelle oma see oli (IV kd tl 44, 44 pöördel). Oletas, et tegemist

1-21-8355

10 (77)

oli A. R.le kuuluva mängupüstoliga, mida ta on varem näinud (IV kd tl 44, 45-45 pöördel).

Kaitsja küsis tunnistajalt ka selle kohta, et miks ta kohtueelses menetluses ütles, et see

relvataoline ese oli esikus kummuti peal, aga nüüd kohtus väidab, et see oli elutoas teleka

all (IV kd tl 44 pöördel). Relvataolise eseme nägemise asukoha osas esinevat vastuolu

tunnistaja selgitada ei osanud, vaid jäi selle juurde, et ta nägi seda elutoas (IV kd

tl 44 pöördel). Eeltoodu osas leiab kohus, et tunnistaja ütlused on olnud järjepidevad selles,

et 08.02.2021 öösel toimunud kakluse ajal ta mingit relva või relvataolist eset ei näinud,

kuid järgmisel päeval korteris käies nägi relvataolist eset, mille puhul oletas, et tegemist on

A. R.le kuuluva mängupüstoliga. Seega selles osas vastuolu tunnistaja ütlustes ei esine. Küll

aga esineb vastuolu selles, kus tunnistaja järgmisel päeval nimetatud eset täpselt nägi, kas

esikus kummuti peal või elutoas teleka all. Kuna tunnistaja ei osanud selgitada seda

vastuolu, siis jätab kohus tema ütlused selles osas, kus järgmisel päeval võis relvataoline

ese asuda, tõendikogumist välja.

16. Kuigi kohus jättis tunnistaja M. E. ütlused eelkirjeldatud kahes aspektis tõendikogumist

välja, siis kohtu hinnangul on eelmärgitud kahe vastuolu esinemise puhul tegemist sedavõrd

vähetähtsate vastuoludega, mis kindlasti ei too kaasa tunnistaja ütluste lugemist tervikuna

ebausaldusväärseteks. See, mida tegi tunnistaja E. vahetult enne seda, kui ta läks koos

kannatanuga vannituppa, pole kohtu hinnangul tõendamiseseme asjaolusid arvestades

oluline ega määrava tähtsusega. Kuivõrd süüdistatavale ei heideta ette vägivallateo

toimepanemist relva kasutades ning tunnistaja M. E. arvates oli tegemist üldsegi kellegi

kolmanda isiku mängupüstoliga, mida ta nägi alles järgmisel päeval, kuid mitte

süüdistatavale etteheidetava sündmuse ajal, pole ka see asjaolu tõendamiseseme seisukohalt

oluline.

17. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et sarnaselt dokumentaalsetele tõenditele pole ka tunnistajate

ning kannatanute ütlusi põhjust pidada ebausaldusväärseteks. Dokumentaalsete ja isikuliste

tõendite tõendamisväärtusele annab kohus hinnangu aga kõiki tõendeid kogumis

analüüsides kohtuotsuse põhjendavas osas.

18. Täiendavalt märgib kohus siinkohal, et veel enne K.O.H. osas kriminaalasja eraldamist

keeldus K. O.H. süüdistatavana sõnaselgelt kohtus ütluste andmisest (V kd tl 88 pöördel),

mistõttu KrMS § 294 p 1 alusel avaldati prokuröri taotlusel tema kohtueelses menetluses

antud ütlused (V kd tl 51-59).

19. Raul Johannes Jokiniemi kaitsja taotles süüdistatava ülekuulamist (V kd tl 94), kuid kaitsja

küsimuste esitamisest hoolimata süüdistatav tegelikkuses keeldus ütluste andmisest (V kd

tl 94). Nimelt küsis kaitsja esimese küsimusena, kas süüdistatava hinnangul on temale

esitatud süüdistus mingis osas põhjendatud. Sellele vastas Raul Johannes Jokiniemi, et ta

tunnistab end kõiges süüdi ning rohkem ta ei ütle. Teiseks küsis kaitsja, kas süüdistatav

kahetseb tehtut, mille peale Raul Johannes Jokiniemi ütles, et ta ei tea. Kaitsja proovis sama

küsimust küsida veel teises sõnastuses, uurides, kas süüdistataval on kahju, et asjad

niimoodi juhtusid. Selle peale vastas Raul Johannes Jokiniemi, et ta tunnistab end kõiges

süüdi ning rohkem ei ütle. Kaitsja küsis seejärel veel kolm küsimust saamaks teada, mis

põhjusel süüdistatav psühhiaatrilist ekspertiisi soovib ehk mis teda vaevab, kuid süüdistatav

nendele küsimustele sisuliselt ei vastanud, öeldes vaid, et ta tahab ekspertiisi. Eelkirjeldatut

arvesse võttes nõustus kohus prokuröriga, et süüdistatav Raul Johannes Jokiniemi

tegelikkuses keeldus ütluste andmisest, mistõttu rahuldas kohus prokuröri taotluse

avaldamaks Raul Johannes Jokiniemi kohtueelses menetluses antud ütlused KarS § 121

järgi esitatud süüdistuse osas (V kd tl 80-81) KrMS § 294 p 1 alusel (V kd tl 94 pöördel).

20. Ühtlasi selgitab kohus veel, et KrMS § 76 lg 2 ning § 74 lg 4 kohaselt võib süüdistatav

ülekuulamisprotokolli ütlused kirjutada omakäeliselt. KrMS § 152 lg 5 näeb ette, et kui

menetlustoimingule allutatud isik keeldub protokollile alla kirjutamast, siis tehakse

protokollis keeldumise ja selle põhjuse kohta märge, mille kinnitab uurimisasutuse ametnik.

1-21-8355

11 (77)

Praegusel juhul nähtubki Raul Johannes Jokiniemi kahtlustatavana ülekuulamise

protokollist (V kd tl 81 pöördel), et ta on keeldunud allkirjastamast nii seda, et talle on

selgitatud õigusi ja kohustusi kui keeldunud ka kogu protokolli allkirjastamisest. Samas on

ta ütlusi soovinud anda omakäeliselt. Seetõttu ongi ülekuulamist läbi viinud ametnik teinud

ülekuulamise protokollile märkuse, millest nähtub, et Raul Johannes Jokiniemi keeldus

allkirju panemast ning kuivõrd ta keeldumise põhjust ülekuulajale ei avaldanud, siis ei saa

viimasele ka ette heita seda, et ülekuulamise protokollile pole märgitud, mis põhjusel Raul

Johannes Jokiniemi protokolli allkirjastamisest on keeldunud. Siinkohal peab kohus

märkima, et ka kohtumenetluses on Raul Johannes Jokiniemi valdavalt keeldunud erinevate

dokumentide kättesaamise kohta allkirja andmast (vt nt III kd tl 28, 78, 93; IV kd tl 132,

173, 178) või enda korda rikkuvat käitumist selgitamast (III kd tl 174 pöördel-175). Seega

kuna Raul Johannes Jokiniemi enda keeldumise põhjust ei avaldanud, siis ei olnud

menetlejal võimalik protokollile seda ka märkida. Nimetatu ei muuda aga kahtlustatavana

ülekuulamise protokolli nõuetele mittevastavaks. Veel vähem lubamatuks või

ebausaldusväärseks tõendiks.

21. K.O.H. ning Raul Johannes Jokiniemi ütluste usaldusväärsust ning nende tõendamisväärtust

hindab kohus kogumis teist tõenditega alljärgnevalt otsuse põhjendavas osas.

II KarS 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse koosseis

22. Raul Johannes Jokiniemit süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ehk teise inimese tervise kahjustamises, samuti valu tekitavas kehalises

väärkohtlemises, kui see on toime pandud korduvalt. Nimelt heidetakse talle kui varasemalt

vägivallakuritegude toimepanemise eest karistatud isikule ette D. A. löömisega viimasele

nii tervisekahjustuse kui ka valu põhjustamist. Kohtu hinnangul on Raul Johannes

Jokiniemile esitatud süüdistus alljärgnevate kannatanu ja tunnistajate ütluste ning (eelkõige

kannatanu terviseseisundit kajastavate) dokumentaalsete tõenditega tõendamist leidnud.

Sealjuures ei vaidlustanud teo tõendatust ega kvalifikatsiooni ka süüdistatava kaitsja (V kd

tl 140).

2.1. Objektiivne koosseis

23. Tunnistaja G. E. sõnul (III kd tl 176 pöördel-177) elas ta 07.02.2021 XXX aadressil koos

M. E.ga, kuid seal viibis/elas ajutiselt ka A. R.. Sinna korterisse oli tol õhtul kutsutud veel

D. (A.), (J.-)E. L. ja K. (K.). Rõdul suitsetades tekkis sõnaline konflikt D.i ja K. vahel. K.

tahtis minna ka füüsiliseks, aga tunnistaja ütles kõigile, et rahunegu maha. Seepärast läks

tunnistaja kella 22-23 paiku D. ja M.ga jalutama. Korterisse jäid K., A. R. ja E. (III kd tl

179 pöördel). Umbes südaöö paiku tulid nad tagasi.

24. Sarnaselt G. E.le on ka tunnistaja M. E. kinnitanud (IV kd tl 40 pöördel-41 pöördel, 44), et

ta elas 2021. aasta veebruari alguses xxx asuvas korteris, kus elas ka G. E.. Korteripeole oli

kutsutud tunnistaja ja A. R.. G.il oli eelnevalt külas ka sõbranna E.. Oli veel üks tüdruk.

Tuli ka G. väga hea sõber D.. Tarvitati alkoholi. Tunnistaja M. E. oli enda sõnul küll

alkoholi tarbinud, aga adekvaatne ja tundis end hästi. D. oli samuti täiesti mõistuse juures

ja selge ning mingeid lollusi ei teinud. Kaks tüdrukut olid teistest rohkem tarbinud ja enne

südaööd olid juba sellises keskmises joobes. G. oli samuti pigem keskmises joobes, aga

adekvaatne, rumalaid küsimusi ei esitanud, võis olla tüdrukutega võrreldes siiski rohkem

joobes. Tunnistaja ütluste kohaselt olid mingil hetkel rõdul üks tüdrukutest – K., G. ja D..

K. tuli rõdult nuttes ja paanikahoos välja ja ütles, et D. lõi teda, sest K. näitas D.ile keskmist

sõrme. Siis oli K. hüsteerias, helistas A. sõnul kellelegi, tunnistaja oletab, et Raulile. A.

ütles tunnistajale, et K. kutsus vist kellegi kohale. Seejärel läksid tunnistaja, G. ja D.

korterist välja alkoholipoodi energiajooki ostma. Kui nad tagasi tulid, olid Raul ja teised

(lihases K. H. ja üks pikk poiss) juba korteris kohal.

1-21-8355

12 (77)

25. Tunnistaja J.-E. L. (III kd tl 175-175 pöördel) avaldas kohtus, et läks kuskil eelmise aasta

kevadel 7. kuupäeval õhtusel ajal G. E. korterisse, mis asub Stroomi ranna lähedal. Kui ta

korterisse jõudis, oli seal ainult G.. Seejärel tulid sinna ka M. (E.) ja veel kaks tüdrukut,

kelle nimesid tunnistaja ei tea. Kannatanu jõudis korterisse veel hiljem. Seega enne

kannatanu saabumist oli korteris koos tunnistajaga kokku viis inimest. Tunnistaja rääkis, et

kui kannatanu oli juba korteris, siis ta ütles ühele neist tüdrukutest midagi ning see tüdruk

võttis seda nii hinge – solvus ja hakkas karjuma – et kutsus telefoni teel kohale oma sõbrad.

See tüdruk ütles kõigile kohalviibijatele, et kutsus sõbrad kohale. Kõik, kes olid korteris

enne kui selle tüdruku sõbrad kohale tulid, olid alkoholi tarvitanud (III kd tl 176). Need

sõbrad – kolm meest ja üks naine – tulid mitu tundi hiljem kohale ja ootasid, sest M., G. ja

kannatanu olid jalutama läinud. Kui kannatanu, M. ja G. tagasi jõudsid, siis kuigi tunnistaja

oli rõdul, kuulis ta esmalt sõnelust ja seejärel kaklust (kannatanu lükati vastu seina ja

põrandat), mille peale läks esikusse, kus see kõik toimus, vaatama.

26. Kannatanu D. A. ütluste (III kd tl 180-183 pöördel) kohaselt läks ta G. E. juurde xxx

aadressile, kus pidi toimuma pidu. Kohale jõudis kella 22-23 vahel kui pidu juba käis.

Korteris olid juba K.-nimeline neiu, E.-nimeline neiu, M. E., A. R. ja G. E.. Kõik, kaasa

arvatud kannatanu ise, tarvitasid korteris alkoholi. Kannatanu oli enda sõnul enne korterisse

jõudmist joonud ära 0,25 liitrit kanget alkoholi ning õhtu jooksul tarvitas korteris veel sama

palju lisaks ehk kokku umbes 0,5 liitrit kanget alkoholi. K. oli agressiivselt-passiivselt

sätitud. Ta ei läinud kohe kallale, vaid oli torkav, pistev, tegi kurje nägusid, ropendas,

sõimas. Kui kannatanu koos K.ga hiljem rõdule läks, siis küsis K. käest, miks ta näitas

kannatanule keskmist näppu. Selle peale tuli K. kannatanule kallale – lõi käelabaga vastu

nägu. Siis tiriti K. kannatanust eemale, mistõttu K. oli hüsteerias, hakkas nutma, karjus,

kuna tal takistati kannatanu ründamist. Kannatanule tundus, et K. oli alkoholi tõttu temast

endast vähem adekvaatne. Enne kui kannatanu läks koos M. E. ja G. E.ga jalutama, selleks

et nii kannatanu kui ka K. saaksid maha rahuneda, üritas K. kannatanut veel mitu korda

rünnata, läheneda, aga ebaõnnestunult. (III kd tl 180-180 pöördel.)

27. Tunnistaja A. R. ütluste (IV kd tl 119-120) kohaselt kutsus ta sõbranna K. tunnistaja juures

2021. aasta veebruaris xxx aadressil toimunud korteripeole Raul Johannes Jokiniemi, keda

tunnistaja oli varem esimest korda näinud sõbranna K. juures. Tunnistaja sõnul helistas K.

Raulile ning valetas talle, et D. olevat K.le halba/haiget teinud vms ja Raul siis n-ö tuli teda

päästma. Tunnistaja mäletab, et enne kõne üritas ta K.t lohutada, sest viimane nuttis. D.

näitas K.le pöidla kõrval olevat sõrme, aga K. arvas, et näidati keskmist sõrme. Selle peale

K. väga solvus ja nutma hakkaski. Siis läks tunnistaja teise tuppa, mistõttu ta K. kõne

Raulile pealt ei kuulnud, aga K. küsis temalt, et kas ta võib enda sõbra ka kutsuda ning

tunnistaja lubas. K. läks Raulile liftiga alla vastu, korterisse tuli kuskil kolm meesterahvast

juurde (Raul, K. ja keegi veel). Seda, et K. olevat need isikud korterisse lasknud, kinnitas

A. R. G. E. sõnul hiljem ka viimasele (III kd tl 179 pöördel). Ilma kõiki osapooli üle

kuulamata läksid poisid (need kolm, kes korterisse tulid, sh Raul) D.le kallale. Ühel hetkel

kuulis koridorist mingit rüselust ning kolakat. Ise rüselust pealt ei näinud, kuna oli siis juba

rõdul, kus politsei tulles magas. Hiljem nägi korteris kilde ja verd. Nägi ka, kuidas

kiirabitöötajad viisid D. ära. Hiljem kuulis, et D.l õmmeldi midagi. EMO kaardi kohaselt

vajas kannatanu tõepoolest õmblusi (I kd tl 138 pöördel).

28. Täiendavalt märgib kohus, et kuigi tunnistaja I. K. ütluste kohaselt oli korteris viibinud

isikutest kõige enam segaduses ning tõenäoliselt lisaks alkoholijoobele ka narkojoobes

rõdult leitud A. R. (III kd tl 187 pöördel), siis pole kohtul põhjust kahelda tunnistaja kohtus

antud ütlustes, kuivõrd tunnistaja rääkis vaid seda, mida ta mäletas ning juhul, kui ta midagi

ei mäletanud (eelkõige joobe, kuid ka möödunud aja tõttu), siis tunnistaja seda ka väljendas.

29. Kuigi tunnistaja A. R. kohtus ütlusi andes Raul Johannes Jokiniemit nägupidi enam ära ei

tundnud, siis esitas prokurör talle ülekuulamise ajal kohtueelses menetluses tunnistaja

1-21-8355

13 (77)

osalusel läbi viidud äratundmiseks esitamisest fototabeli (IV kd tl 120 pöördel). Tunnistaja

kinnitas kohtus, et fotol nr 2 on pilt Raulist. 18.09.2021. a äratundmiseks esitamise

protokolli lisaks oleva fototabeli (II kd tl 30-31) kohaselt on fotol nr 2 kujutatud Raul

Johannes Jokiniemit. Seega hoolimata sündmuse ajal esinenud joobest, sündmusest

möödunud ajast ning sellest, et tunnistaja oli vaid kaks korda elus Raul Johannes Jokiniemit

näinud, tundis ta endiselt korterisse K. poolt kutsutud ning tulnud Raulina ära Raul Johannes

Jokiniemi.

30. Tunnistaja K. K. ütluste (III kd tl 185 pöördel-186 pöördel) kohaselt on nad süüdistatava

Raul Johannes Jokiniemiga olnud sõbralikes suhetes. 07.02.2021 kutsus A. (R.) teda enda

ja G. (E.) korterisse külla. Tunnistaja jõudis sinna 22-23 paiku. Kohal olid siis juba M. E.,

A., E. ja G.. Enne korterisse minekut oli tarvitanud alkoholi, oli joobes, aga teadlik, mis

ümberringi toimub. Kannatanu tuli korterisse umbes tund-kaks pärast seda, kui tunnistaja

ise sinna jõudis. Korteris tarvitas tunnistaja koos A.ga alkoholi – viina ja rummi. Tunnistaja

jõi mõlemast liitrisest pudelist ise ära pool liitrit ehk kokku liitri kanget alkoholi. Ülejäänud

poole jõi ära A.. Sellest jäi tunnistaja üsna purjakile, mistõttu ta toimunust väga midagi ei

mäleta. Ka teised korteris olijad tarvitasid alkoholi, aga oluliselt vähem kui nemad A.ga,

neil olid omad joogid. Tunnistaja mäletab, et läks kannatanuga sõnelusse või n-ö tülli. Ei

mäleta, mida kannatanu talle üles, aga ilmselt midagi, mis teda endast välja ajas, sest ta

hakkas nutma ja läks paanikasse. Tunnistaja mäletab sellist enda seisundit umbes 10 minuti

jagu, kuid A. ütles talle hiljem, et ta oli tegelikult umbes tund aega nutnud ja karjunud.

Tunnistaja mäletab, et helistas Raulile (millest rääkisid, ei mäleta), kes mõne aja pärast tuli

sinna korterisse koos tunnistaja jaoks võõraste inimestega, s.o üle kahe võõra oli tal kaasas

– mehed ja üks neiu. Sellest õhtust mäletab üksikuid hetki, sest oli väga joobes. Kui Raul

korterisse tuli, siis ei mäleta, et kannatanu oleks olnud nende silmapiiril. Mäletab, et istus

Rauliga köögis, jõi vett ja et politsei lõhkus mingi hetk ukse maha ning seejärel suunati neid

rõdule.

31. Raul Johannes Jokiniemi ütlustest (V kd tl 80 pöördel) nähtuvalt läks ta koos ihukaitsjatest

sõpradega xxx korterisse, sest sõbranna helistas talle ja nuttes ütles, et teda ei lasta korterist

välja ning keegi lõi teda.

32. Kannatanu sõnul jalutasid nad M. ja G.ga kuskil tund aega ning jõudsid korterisse tagasi

kesköö ja kella 1 vahel. Kas M. või G. tegi tagasi jõudes ukse lahti. Kannatanu astus

korterisse, nägi enda jaoks võõraid inimesi – kolme meest ja üht vene keelt kõnelevat

naisterahvast, ütles kõigile tere. Hiljem sai uurija käest teada, et meeste nimed olid Raul

Johannes, K. O. ja O.. Seega korterisse astudes kannatanu nende nimesid ei teadnud, sest

nägi neid esimest korda. Kannatanu oli kindel, et üks nendest võõrastest meestest oli kohtus

viibiv süüdistatav, s.t Raul Johannes Jokiniemi. (III kd tl 180 pöördel.)

33. Tunnistaja G. E. ütluste kohaselt (III kd tl 177) kui nad tulid M. ja D.ga jalutamast tagasi,

siis avas tema korteri ukse. Tal ei olnud sel hetkel mingit teadmist, et vahepeal on keegi

veel korterisse tulnud (III kd tl 179 pöördel). Kui nad olid kõik korterisse sisenenud, siis

esikus ründas süüdistatav esimese hooga ning läks täie jõuga D.le kallale. Kõigepealt

jooksis peale, siis surus pikali ja seejärel hakkas rusikatega vehklema ning süüdistatav ja D.

hakkasid omavahel rüselema, füüsiliselt kaklema. Tunnistaja nägi, et süüdistatav surus

kannatanut vastu kaela, peksis rusikatega nägu – näiteks virutas silma alla. Rohkem

tunnistaja ei näinud, sest ta läks kööki ning seal süüdistatava kaaslased ehk kutsumata

külalised takistasid tunnistajal kaklusele vahele minemast. Tunnistaja sõnul (III kd tl 177

pöördel-178) olid lisandunud inimesed korteris selle umbes tunni aja jooksul, mil ta koos

M. ja D.ga jalutamas ära olid, ka alkoholi joonud. Nimelt oli vahepeal lisandunud elutoa

lauale palju uusi tühje või pooltühje pudeleid ning kõik need isikud tuikusid kõndides.

34. Tunnistaja M. E. ütlused (IV kd tl 41 pöördel-42 pöördel, 44 pöördel-45) kinnitavad, et

tagasi tulles avas ukse G. E.. Nad astusid kolmekesi korterisse, nägid võõraid inimesi. Kuna

1-21-8355

14 (77)

eelnevalt oli A. öelnud, et K. vist kutsus enda kaitseks mingi seltskonna kohale, siis

tunnistaja ei tahtnud selle olukorraga tegemist teha ning soovis eemale hoida, mistõttu liikus

kohe otsejoones kööki, kus oli kogu ülejäänud sündmuse. Sinna tuli hetke pärast ka G. järgi.

Korterisse sisenemisel nägi aga tunnistaja Rauli elutoast püsti tõusmas ja ka K. O.H.

liikumas. Raul olevat veel küsinud, et kes see neist nüüd on ja siis läkski lahti. Sel hetkel

liikus tunnistaja köögi poole. Kui tunnistaja hakkas kööki jõudma, siis nägi veel, et Raul ja

D. olid juba esikus kättpidi koos, maadlesid. K. O.H. oli ka seal esikus. Tunnistaja sõnul oli

välisuksest vaja teha sisuliselt kaks sammu paremale ja kolm sammu edasi kööki. Siinkohal

märgib kohus, et sündmuskoha vaatlusprotokolli (I kd tl 110-119) kohaselt oli välisuksest

paremale umbes 3,5 meetrit eemal vannitoa uks. Fotolt nr 2 nähtub, et lahtisest

vannitoauksest vasakule on hinnanguliselt mõne sammu kaugusel köök (I kd tl 112).

Elutuba asus välisuksest vasakul umbes 3,5 meetri kaugusel ning magamistuba välisuksest

otse umbes 2 meetri kaugusel (I kd tl 110). Seega asus köök elutoast (kus Raul oli istunud

ja nüüd nende saabumisel püsti tõusis) vastassuunas ehk võimalikult kaugel korteri teises

otsas, mis kinnitab ka seda, miks tunnistaja suundus just mõne sammu kaugusel asuvasse

kööki, et võimalikust konfliktist võimalikult kaugel olla. Lööke tunnistaja ei näinud, sest

oli sel ajal juba köögis. Kuid enne kööki jõudmist nägi veel, et Rauli poolt D. suunas

käelöök tuli, mistõttu eeldas, et see oli mõeldud näkku, kuid seda, kas see ka tabas või mitte,

tunnistaja enam ei näinud, sest tema vaateväljas olid vaid Rauli ja D. jalad.

35. Tunnistaja O. B. sõnul (IV kd tl 95-97) sai ta ühel õhtul kella 21 paiku talvisel ajal Laagris

asuvad korteris Raul Johannes Jokiniemiga kokku. Seal oli juba K. O.H. ka ning mõned

tüdrukud. Kõik tarvitasid seal alkoholi. Olid seal 2-3 tundi. Siis kutsuti neid külla teise

korterisse xxx, võis olla xxx tänaval, kuhu läksidki Rauli ja K.i ning K.. Raul kutsus kaasa,

et tema sõbranna olevat talle helistanud ja kutsunud. Naisterahvas lasi neid korterisse sisse.

Kuigi tunnistaja avaldas kohtus, et korteris olid nende saabumise ajaks juba 6-7 inimest,

pooled umbes naised ja pooled mehed, siis selles osas on tunnistaja ütlused vastuolus

kõikide teiste tunnistajate ja kannatanu ütlustega (kelle sõnul oli Rauli seltskonna saabumise

ajal korteris vaid kolm naisterahvast – A., K., E.), mistõttu ei pea kohus tunnistaja ütlusi

selles osas usaldusväärseteks. Tarvitasid ka seal korteris alkoholi. Tunnistaja oli enda sõnul

õhtu jooksul kokku ära joonud liitri kanget alkoholi. Mingi hetk tekkis kellelgi koridoris

konflikt. Seal olid ka Raul ja K.. Tunnistaja oli enda sõnul elutoas ja midagi alguses pealt

ei näinud. Kuulis vahepeal vaid sahkerdamise ning seejärel mingit killu häält, hiljem nägi

ka kilde. Selle peale läks ise ka vaatama ja nägi rüselust, aga kellegi löömist mitte – maas

olid Raul ja võõra isik, K. hoidis Rauli eemale ning ka tunnistaja läks enda sõnul rahvast,

eelkõige Rauli eemale tõmbama. Tunnistaja sõnul olukord rahunes ning noormees, kellega

Raul rüselenud oli, läks vannituppa ja pani ukse lukku. Kohus loeb ka selles osas tunnistaja

ütlused ebausaldusväärseks nagu oleks K.O.H. või tunnistaja või keegi kolmas püüdnud

kaklusele vahele minna ning olukord oleks seetõttu rahunenud, sest mitte ükski teine kohal

viibinud isik ei ole enda ütlustes maininud, et ta oleks saanud kaklusele vahele minna või

oleks seda keegi teinud.

36. Kohe pärast tere ütlemist alustas süüdistatav kannatanu sõnul tema löömist. Siinkohal

märgib kohus, et ka Raul Johannes Jokiniemi ütlustest tulenevalt ründas ta kannatanut kohe

kui viimane korterisse sisenes (V kd tl 81). Raul lihtsalt astus kannatanu ette ja hakkas teda

lööma nii käte kui rusikatega. Kannatanu arvas sel hetkel, et teda rünnatakse, sest K.-

nimeline neiu rääkis süüdistatavale, et kannatanu on K. vastu kas füüsilist või

psühholoogilist vägivalda kasutanud (III kd tl 183). Kannatanu tundis, et ei ole kakluseks

heas seisundis, ei tahtnud kakelda ning ei saa Rauli takistamisega hakkama. Seetõttu tõmbas

süüdistatavat enda poole, kukkus löökide tõttu ning tiris süüdistatava endaga kaasa. Kui nad

olid pikali, siis alguses lõi Raul teda kätega. Sel ajal üritas kannatanu Rauli enda kehale

(nagu maadluses) lähemale tõmmata, et tal ei oleks võimalik lüüa. Seejärel hakkas Raul

kannatanu silmi valutundeni vajutama/suruma. Täpsemalt surus/vajutas süüdistatav

1-21-8355

15 (77)

mõlema käe suurte näppudega kannatanu mõlema silma silmalaugudele, silmamunadele.

See oli piisavalt tugev, et oleks valus, aga mitte nii tugev, et peaks sellepärast hiljem kiirabi

poole pöörduma. Seega tervisekahjustust sellest ei tekitatud. Silmade vajutamise

lõpetamiseks lükkas kannatanu Rauli enda keha pealt eemale ning Raul jätkas tema kätega

löömist. Löögid tabasid pead, näo ja lauba piirkonda. Siis võttis Raul kannatanul peast kinni

ja lõi seda vaheldumisi vastu põrandat ja seina. Sel ajal oli kannatanu pikali selili maas ning

tema pea taga oli sein. Raul oli kannatanu peal istuli. Seda, et kannatanu oli pikali maas ja

üks lööja tema peal, kinnitasid ka tunnistajad J.-E. L. (III kd tl 175 pöördel) ja G. E. (III kd

tl 177). Süüdistatav lõi kannatanu sõnul teda rusikatega kindlasti üle 10 korra. Tundis sellest

samuti valu. (III kd tl 180 pöördel-181.)

37. Tunnistaja J.-E. L. ütluste kohaselt nägi ta, et keegi võttis klaasist pudeli, kuid kas seda tegi

see, kes oli kannatanu peal või keegi teine, ta ei mäleta. Selle pudeliga löödi kannatanule

vastu pead. (III kd tl 175 pöördel.) G. E. sõnul kuulis ta klaaspudeli löömise häält ning

hiljem nägi ka maas klaaspudeli kilde (III kd tl 177 pöördel). Sel hetkel oli ta köögis koos

süüdistatava kahe sõbraga (üks neist oli O. või O. -nimeline – III kd tl 178 pöördel) ning

üks süüdistatava sõber oli koos süüdistatavaga esikus. Tunnistaja M. E., kes oli samuti

köögis, kirjeldas, et ta kuulis mingi hetk klaasi või pudeli purunemise häält ning hiljem nägi

ka kilde (IV kd tl 41 pöördel, 42 pöördel).

38. Kannatanu sõnul võttis Raul esikus nende kõrval oleva kummuti-laadse eseme pealt tühja

alkoholipudeli ning lõi koheselt kannatanut ka sellega vastu pead laubast umbes 5-6 cm

kõrgemale mitu korda, kuid kokku vähem kui 10 korda. Kannatanu arvab, ilmselt purunes

pudel umbes minuti jooksul pärast pea vastu löömist lõpuks katki hoopis vastu seina, kuna

nad olid seinale nii lähedal, sest kui pudel oleks vastu kannatanu pead katki läinud, oleks

kannatanu teadvuse kaotanud. (III kd tl 181.) Pudeliga löömise tõttu sai pähe mitu muhku

ja punetused (III kd tl 182). Tundis löömisest ka valu (III kd tl 183 pöördel).

39. Kannatanu sai aru, et pudel on katki hetkel, mil nägi Rauli käes „pudeliroosi“. Raul istus

sel ajal endiselt tema peal ja kannatanu oli selili pikali maas. Kuna kannatanu arvas, et nüüd

tahab Raul teda ka selle katkise pudeliga lüüa, siis võttis kannatanu selle Rauli käest ära.

Nimelt haaras kannatanu enda parema käelabaga katkisest pudelist ning tiris/tõmbas selle

ära enne, kui Raul jõudis teda sellega lööma hakata. Selle käigus sai kätte lõikehaava,

millest tuli verd, ning kannatanu sõnul oli tal pärast raske veel paari kuu jooksul mitmeid

sõrmi liigutada. Tunnistaja J.-E. L. ütlused kinnitavad, et kannatanu võttis klaasist pudeli

mingi hetk ründajalt ära ja lõikas endale sellega kogemata kätte (III kd tl 175 pöördel).

Seejärel kannatanu täpselt ei mäleta enam kuidas (kas Raul tõusis ise püsti või lükkas

kannatanu ta eemale), kuid kannatanu tõusis püsti ja jooksis koos sellesama äravõetud

pudelikaelaga WC-sse, mille ukse pani seestpoolt lukku. Alguses läks WC-sse üksinda,

hiljem liitus ka E., kes oli väga sõbralik ning aitas teda. Pudelikaela viskas kannatanu enda

sõnul vanni. (III kd tl 181-182.)

40. Tunnistaja J.-E. L. selgitas (III kd tl 175 pöördel-176 pöördel), et kannatanu sai rüseluse

käigus kuidagi ründaja jalgade alt välja, võttis selle katkise pudeli lööjalt ära ning nad koos

M.ga juhatasid kannatanu vannituppa peitu. Tunnistaja nägi, et kannatanul oli peopesa

juurest verine. Tunnistaja andis kannatanule salvrätikuid, et verd peatada, aga see väga ei

õnnestunud. Tunnistaja G. E. nägi samuti, kuidas D. WC-sse koos E.ga jooksis ja ukse

lukustas (III kd tl 177-177 pöördel, 178 pöördel). Kuigi G. E. kannatanul vigastusi ei

näinud, sest ta nägi kannatanut ainult paari sekundi vältel, mil ta vannituppa jooksis, ja

seejärel alles järgmisel päeval, siis nägi ta korteris klaasikilde koristades põrandal verd (III

kd tl 178 pöördel-179). Ka M. E. ei näinud kannatanul esialgu vigastusi, kuid samas nägi ta

kannatanut vaid hetkeks, s.o ajal, mil viimane jooksis koos G. sõbranna E.ga vannituppa

peitud (IV kd tl 42, 43, 45). M. E. nägi D.il verd alles siis kui vannitoa uks hiljem lahti tehti

(IV kd tl 43). Kui kannatanu oli E.iga vannituppa läinud, siis tunnistaja M. E. sõnul läks

1-21-8355

16 (77)

Raul elutuppa tagasi ja seejärel tuli kööki (IV kd tl 43-43 pöördel).

41. Seda, et Raul Johannes Jokiniemi ründas kannatanut mh pudeliga, mis ründe käigus

purunes, mille kannatanu Raulilt ära võttis ning millega kannatanu seejärel vannituppa

jooksis, kus teda aitas E., kinnitavad ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, asitõendi

vaatlusprotokoll ja DNA-ekspertiisi akt.

42. Nimelt nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 110-118), et vaatlust teostati

aadressil xxx asuvas korteris. Korteri välisuksest paremal umbes 3,5 meetrit eemal on

vannitoauks, mis on avatud. Vannitoas vannis oli klaaspudeli murdunud osa, mis oli kaetud

veretaolise vedelikuga. See klaaspudeli osa pakendati ning võeti kaasa (pakend nr 1).

Arvestades, et klaaspudeli osa leiti vannist, siis kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll

kannatanu ütlusi, mille kohaselt viskas ta pärast vannituppa jooksmist seal olles selle vanni.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub veel, et vannitoa põrandal on salvrätikute tükid (vt

foto nr 4 – I kd tl 114) ning vannis on koos pudelikaelaga veel kolm salvrätikut, mis on

kaetud veretaolise vedelikuga (foto nr 5 – I kd tl 115). Ka tunnistaja I. K. ütlused kinnitavad,

et sündmuskohalt võeti kaasa üks katkilöödud pudel, millel olid verejäljed peal, sest võis

oletada, et sellega oli kuritegu toime pandud (III kd tl 187 pöördel).

43. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 120-125) kohaselt vaadeldi sündmuskohalt leitud ja

kaasa võetud korgita klaasist murdumistunnustega servadega 10 cm pikkust pudelikaela

(pakend nr 1). Vaatluse käigus võeti DNA-proov pudelisuu siseküljelt (pakend nr 1.1).

Pudelikaelal oli näha verekahtlase määrdumise jälgi, mida testiti Tetra-Base lahusega, mis

andis verele iseloomuliku reaktsiooni. Sellest verekahtlasest määrdumisest võeti samuti

DNA-proov (pakend 1.2). DNA-proovid võeti vaatluse käigus ka pudelikaela ümber oleva

„manseti“ mõlkidest (pakend 1.3) ning määrdumisjäljelt pudelikaela klaasi välispinnalt

(pakend 1.4).

44. 15.03.2021. a DNA-ekspertiisiaktist nr 21E-GE0183 (I kd tl 126-129) nähtuvalt saadeti

ekspertiisi xxx Tallinn asuva korteri vannitoa vannist leitud pudelikaela vaatluse käigus

võetud kõik neli DNA-proovi (pakendid 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.4). Lisaks olid eksperdi käsutuses

ka kannatanu D. A. DNA-proov ning riiklikust DNA-registrist saadud Raul Johannes

Jokiniemi DNA-profiil (I kd tl 126-126 pöördel).

45. Ekspertiisiakti kohaselt saadi pudelikaelal olevast inimvere määrdumise proovist (pakend

1.2, proov B210069) ja proovist pudelikaela ümber olevast „manseti“ mõlkidest (pakend

1.3, proov A210725) DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad D. A. DNA-

profiiliga, kuid mitte Raul Johannes Jokiniemi DNA-profiiliga. Tõepärasuhe 1022.

Määrdumisjäljelt pudeliklaasi välispinnalt võetud proovist (pakend 1.4, proov A210726)

saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on

eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev D. A. DNA-profiiliga. Tõepärasuhe

1022. Raul Johannes Jokiniemi DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-

segaprofiiliga. Pudelisuu siseküljelt võetud proovist (pakend 1.1, proov A210724) saadi

DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei

saa kindlalt välistada D. A.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.

Raul Johannes Jokiniemi DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-

segaprofiiliga.

46. Arvestades eeltoodud tõepärasuhteid ja ekspertiisi tulemusi, leiab kohus, et läbiviidud

DNA-ekspertiis kinnitab esmalt seda, et pudelikaelal oli kannatanu D. A. veri. Ehk tegemist

oli justnimelt selle pudeliga, millega kannatanut rünnati. Kuna pudelikaelalt leiti kannatanu

bioloogilist materjali, siis kinnitab see ühtlasi kannatanu ütlusi selle kohta, et tema selle

pudeli ründajalt käest ka ära võttis.

47. WC-s olles helistas kannatanu oma isale, aga kuna ta ei vastanud, siis kohe järgnevalt

Häirekeskusesse (III kd tl 181 pöördel). Tunnistaja J.-E. L. sõnul (III kd tl 176) oli ta koos

1-21-8355

17 (77)

kannatanuga vannitoas ning kuulis, kui ta helistas oma emale ja seejärel politseisse. Kõnede

sisu ta ei tea, sest need olid vene keeles, mida tunnistaja ei oska. Nimetatud asjaolu

arvestades ei näe kohus siinkohal olulist vastuolu selles, et tunnistaja sõnul helistas

kannatanu esmalt emale, kuid kannatanu sõnul helistas ta hoopis isale. Oluline on see, et

esimene kõne oli vanemale ning alles seejärel Häirekeskusesse. Kannatanu sõnul (III kd tl

182) jõudis politsei 1-2 minuti jooksul maja alla (seda ütles Häirekeskuse operaator

kannatanule kõne ajal) ning 3 minuti jooksul olid nad juba üleval. Asitõendi

vaatlusprotokolli (I kd tl 101, 105-105 pöördel) kohaselt tehti 08.02.2021 kella 02.40 ajal

kõne Häirekeskusesse, kus isik palus politseid xxx Tallinn asuvasse korterisse, sest talle

tuldi noaga kallale ja tal on käe peal haav. Kell 02.46 tehtud kõnes uurib samalt numbrilt

helistaja, kas politseipatrull on juba kohal ning palub korterisse sisse murda (I kd tl 101-

102). Sellelt numbrilt esimene kõne Häirekeskusele tehti aga kell 02.38 (I kd tl 101). Seega

asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et kannatanu Häirekeskusesse tõepoolest helistas. Kell

02.40 tehtud kõnele (kestusega ca 2,5 minutit), milles kannatanu palus politsei saata,

järgnes kõne kell 02.46, milles Häirekeskusest juba kinnitati helistajale, et politsei on kohal.

Seega saabus politsei sündmuskohale tõepoolest mõne minuti jooksul.

48. Tunnistaja J.-E. L. (III kd tl 176) käis vahepeal vannitoast väljas, kuid kannatanu mitte.

Kannatanu keeras ukse uuesti lukku, kui tunnistaja vannitoast väljus. Kui tunnistaja tagasi

vannituppa hakkas minema, siis koputas politsei juba uksele.

49. Tunnistaja G. E. sõnul üritas süüdistatav ka vannituppa sisse saada, kuid politsei jõudis

kiiresti maja juurde (rõdu alla), otsiti korterivõtit, aga tunnistaja seda ei leidnud (III kd tl

177 pöördel-178). Veidi hiljem oli politsei juba korteris ja hakkas inimesi ükshaaval välja

viima (III kd tl 178 pöördel). Ka tunnistaja M. E. ütlused kinnitavad, et kuna korterivõtmeid

ei leitud üles, siis umbes 10-15 minuti jooksul pärast sisse nõudma laskmist lõi politsei ukse

maha ning pidas kõik korteris olnud isikud kinni (IV kd tl 43 pöördel). Tunnistaja O. B.

sõnul tuli mingi hetk politsei, kes ei saanud korterisse, sest uks oli lukus, võtit ei leitud ja

politsei lõi ukse lahti.(IV kd tl 97).

50. Kannatanu väljus enda sõnul (III kd tl 182) vannitoast, kui kuulis lööke vastu korteri välisust

ja kõne „Eesti politsei“. Kannatanu tundis jätkuvalt ohtu, mistõttu otsustas ta, et peab

vannitoast välja minema ning politseile vastu koputama ja hüüdma selleks, et nad igal juhul

korterisse tuleksid, kasvõi ukse maha lööksid, sest võtit kannatanu ukse lähedal ei näinud.

Selleks, et politsei kindlasti siseneks, valetas kannatanu, et ta jookseb verest tühjaks, kuigi

tegelikult verejooks käest ei olnud nii tugev. Kõik teised korteris viibijad liikusid korteri

välisuksest eemale, tubadesse ja rõdule. Ka sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud

lahtine vannitoauks ning asjaolu, et vaatluse teostamise ajal oli vannis endiselt nii

pudelikael kui ka verised salvrätikud, kinnitab, et kannatanu väljus politsei saabumise ajaks

vannitoast ning keegi teine sinna enam ei läinud, nt koristama või mõnel teisel põhjusel.

51. Umbes 10 minutit pärast uksele koputamist sai politsei kannatanu sõnul korterisse (III kd

tl 182). Tunnistaja J.-E. L. kinnitas, et kuna võtmeid ei leitud, siis ei saanud politseid sisse

lasta ning nad murdsid lõpuks sisse (III kd tl 176). Valdusesse sisenemise protokollist (I kd

tl 108-109) nähtuvalt siseneti 08.02.2021 kell 03.01 xxx Tallinn asuvasse eluruumi

korrakaitseseaduse § 50 lg 1 p 1 alusel Päästeameti abiga ukse ja ukseluku lõhkumise teel

kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks valdaja või õigustatud isiku

juuresolekuta, kuivõrd oli alust arvata, et korteris viibiva isiku elu ja tervis on ohus, et teda

on pekstud. Nimetatud protokoll kinnitab seega, et politsei pidigi xxx korterisse jõuga sisse

tungima, sest ust vabatahtlikult ei avatud ning kannatanu elu ja tervis võisid olla ohus.

Ühtlasi selgub antud protokollist, et politsei saabumisest kuni korterisse sisse saamiseni

kulus 15 minutit, mis samuti kinnitab kannatanu hinnangut ning ütlusi, et uksele

koputamisest kulus umbes 10 minutit korterisse sisse saamiseks. Siinkohal märgib kohus,

et teatav ajaline erinevus kannatanu ütlustes võrrelduna objektiivsete andmetega on

1-21-8355

18 (77)

selgitatav sellega, et kannatanu oli sündmuse ajal tarvitanud alkoholi, sündmusest oli

möödunud enam kui aasta, kui ta kohtus selle kohta ütlusi andis, ning ka Häirekeskusele

tehtud kõned (I kd tl 102, 105-105 pöördel) näitavad, et kannatanu oli kõnede tegemise ajal

endast väljas ning tugevas stressis ega pööranud pisiasjadele tähelepanu, vaid tema

eesmärgiks oli, et politsei tuleks sündmuskohale võimalikult kiiresti (I kd tl 182).

52. Tunnistaja I. K. ütluste (III kd tl 187) kohaselt oli ta 08.02.2021 öösel tööl

patrullpolitseinikuna, kui kella poole kolme paiku öösel tuli C. kutse, s.t et kellegi elu on

otseselt ohus ja tuleb reageerida võimalikult kiiresti, et sündmuskohale jõuda. Väljakutse

oli aadressile xxx Tallinn. Kohale jõudes karjus meeshääl korterist eesti keeles, et tema elu

on ohus. Ust politseile keegi ei avanud. Seest öeldi, et võtmed on kadunud. Kuna oli oht

isiku elule, otsustati uks sundavada. Kutsuti Päästeamet ja uks võeti jõuga lahti. Korteri

esikus oli meesterahvas (D. A.), kes osutus hiljem kannatanuks. Tema oli ka helistanud.

53. Selle aja jooksul, mil politsei oli ukse taga, aga polnud veel korterisse pääsenud, nägi

kannatanu Rauli rõdult tuppa tulemas ning kannatanu püüdis Raulile rääkida, et ta pole

tegelikult süüdi, s.t pole K.-nimelist neiut rünnanud, talle liiga teinud. Raul ütles aga, et ta

vait jääks või ta viskab kannatanu rõdult alla ning Raul palus, et kannatanu politseile midagi

ei ütleks, sest sel juhul Raul tapab ta ära, ta leitakse üles. Raul ütles, et ta ei tohi vangi

minna. Kui hakkas Rauliga rääkima, siis kartis teda küll, aga vähem, sest politsei oli juba

ukse taga ning Raul oli siis vaid sõnaliselt agressiivne. Kannatanu vastas Raulile, et ta tahab

sealt korterist lihtsalt ära ning ei ütle politseile midagi. Kuna kannatanu võttis Rauli

sõnaliselt väljendatud lubadusi/ähvardusi tõsiselt, siis ta korterisse sisenenud politseinikele

ei öelnud, kes teda täpselt ründas. Ründaja isiku avaldas politseile esimest korda alles

hommikul toimunud ülekuulamisel. (III kd tl 182-182 pöördel.) Ka tunnistaja I. K. (III kd

tl 187-187 pöördel) kinnitas, et kannatanu ei tahtnud kohapeal koostööd teha, oli hirmunud

ning ei osutanud kellelegi, kes talle käevigastuse tekitanud oleks. Ka kiirabiautos

kannatanuga suheldes oli kannatanu tunnistaja sõnul veel väga hirmunud ning juhtunust

šokis. Tunnistaja sai aru, et kannatanu ei tahtnud korteris olles midagi rääkida, sest kartis

neid inimesi, kes seal lähedal olid. Kuid kiirabiautos andis kannatanu vähemasti

meesterahva kirjelduse, kes oli teda rünnanud – keskmist kasvu, heleda peaga, kõhnema

kehaehitusega, eesti keelt rääkiv. Siinkohal märgib kohus, et kuigi tunnistaja sõnul oli

kannatanu hirmul ning keskmises joobes, oli tema jutt üsna selge (III kd tl 187 pöördel).

54. Kannatanu lisas (III kd tl 181 pöördel, 182 pöördel-183), et peksmist nägid ka teised korteris

viibinud isikud pealt, aga keegi ei teinud mitte midagi, vaatasid pealt ning vahele ei

sekkunud. Peksmise ajal, mis kestis umbes 5-10 minutit, ei öelnud Raul talle midagi ega

vastupidi. Seda, et süüdistatav ründas kannatanut sõnagi lausumata, kinnitas ka tunnistaja

G. E. (III kd tl 177, 179). Kui kannatanu oli juba vannitoas, siis kuulis ta, et keegi takistas

kas süüdistatava või teise kahe noormehe, s.o K. O. või O.i, sisenemist vannituppa.

Tunnistaja J.-E. L. sõnul (III kd tl 176), kui kannatanu oli juba vannituppa läinud, siis taheti

sinna minna (see mees, kelle käes oli varem pudel olnud – III kd tl 176 pöördel), aga

tunnistaja ei lubanud. G. E. sõnul püüdis just süüdistatav Raul Johannes Jokiniemi

kannatanule ka vannituppa järgi minna (seal oli ka E.) ja sinna sisse saada – nii füüsilise

jõuga kui ka noaga püüdis muukida ust (III kd tl 177 pöördel). Nimetatud isikute ütlused

kinnitavad veelkord tunnistaja O. B. ütluste ebausaldusväärsust selles osas, et Raulile ja

kannatanule mindi vahele ning olukord rahunes maha. Ühtlasi nähtub nendest ütlustest, et

just Raul Johannes Jokiniemi oli see, kes püüdis vannituppa sisse pääseda ajal, mil

kannatanu seal peidus oli.

55. Tunnistaja I. K. sõnul (III kd tl 187 pöördel-188) oli xxx korteris politsei saabumise ajal

kokku 9 inimest – elutoas G. E., K. Z. ja O. B., rõdul A. R., kannatanu D. A. oli esikus ning

korteris olid veel Raul Johannes Jokiniemi, K. O.H., J.-E. L. ja M. E.. Kõik nad olid

alkoholijoobes ning A. R. ilmselt ka narkojoobes. Siinkohal märgib kohus, et antud

1-21-8355

19 (77)

politseiametnikust tunnistaja ütlused lükkavad ümber O. B. ütlused nagu korteris oleks

olnud lõpuks umbes 15 isikut (IV kd tl 97).

56. Võttes kokku eelkõige eelnevalt esiletoodud kannatanu ja tunnistajate ütlused (selles osas,

milles kohus luges need usaldusväärseteks), siis nähtub neist, et 07.02.2021 õhtul kuskil

kella 22 ajal toimus xxx Tallinnas asuvas korteris pidu, kus viibisid esmalt G. E., M. E., A.

R., J.-E. L. ja K. K.. Mõne aja pärast liitus nendega ka D. A.. Kõik tarvitasid alkoholi. Kõige

enam aga A. R. ja K. K.. Mingil hetkel toimus kannatanu D. A. ja tunnistaja K. K. vahel

sõnaline konflikt, mille peale K. K. solvus, läks endast välja ja hakkas nutma. K. K. oli

püüdnud ka D. A. füüsiliselt rünnata, kuid teda takistati. D. A. K. K.t ei löönud. Selleks, et

kõik maha rahuneksid, läksid meesterahvad, s.o D. A., M. E. ja G. E. korterist mõneks ajaks

ära. Selle aja jooksul kutsus endast väljas K. K. kohale enda sõbra Raul Johannes Jokiniemi,

kes tuli koos K. O.H., O. B. ja viimase sõbranna K.ga sinna korterisse. Tarvitati alkoholi.

Seejärel jõudsid pärast südaööd (arvestades, et kaklus ei kestnud väga pikalt ning

Häirekeskusele tehti kõne kella 02.30 ajal öösel, siis umbes kella 2 paiku öösel) tagasi G.

E., M. E. ja D. A.. Kohe kui D. A. oli korterisse sisse astunud, ründas teda Raul Johannes

Jokiniemi.

57. Raul Johannes Jokiniemi ütlustest (V kd tl 81) nähtuvalt peksis ta kannatanut käte ja

pudeliga näkku ja pähe. Kui pudel läks katki, siis üritas selle pudeliroosiga kannatanu kaela

pekstes unearterit vigastada.

58. Eelnevalt esiletoodud kannatanu ütluste kohaselt lõi Raul Johannes Jokiniemi teda

rusikatega üle 10 korra pähe, näkku, lauba piirkonda, võttis kannatanu peast kinni ja lõi

seda vaheldumisi ka vastu põrandat ja seina. Vahepeal surus ka sõrmed tugevalt kannatanu

silmadesse. Kõigest sellest tundis kannatanu valu. Tühja ning veel terve alkoholipudeliga

lõi süüdistatav kannatanut vähem kui 10 korda vastu pead laubast umbes 5-6 cm kõrgemale.

Sellest sai kannatanu enda sõnul pähe mitu muhku ja punetused. Ühtlasi tundis pudeliga

löömisest valu. Kui pudel oli vastu seina katki läinud, siis tõmbas kannatanu selle

süüdistatava käest ära selleks, et süüdistatav ei saaks teda ka selle terava ja katkise pudeliga

lüüa. Selle tõttu sai kannatanu paremasse kätte lõikehaava, millest tuli verd, ning kannatanu

sõnul oli tal pärast raske veel paari kuu jooksul mitmeid sõrmi liigutada. Seega kannatanu

sõnul põhjustas Raul Johannes Jokiniemi talle erinevatel viisidel ründe käigus nii valu kui

ka tervisekahjustusi.

59. Kannatanule põhjustatud vigastused on kinnitamist leidnud ning fikseeritud ka objektiivsete

tõenditega. Esmalt on 08.02.2021 kell 03.15 alustatud kannatanu läbivaatusega (I kd tl 130-

136). Seega toimus kannatanu läbivaatus 15 minuti jooksul pärast seda, kui politsei oli

korterisse sunnitud jõuga sisse tungima ning olukorra enda kontrolli alla võtma. Kannatanu

läbivaatuse protokollist nähtuvalt tuvastati D. A. näo paremal ja vasakul pool marrastused,

vasaku silma all väike haav, ninal kriimustus, kaelal vasakul pool neli paralleelset

kriimustust. Protokolli lisaks olevatelt fotodelt on arusaadav, et need on tehtud kannatanust

ajal, mil ta viibis kiirabiautos. Selleks hetkeks oli ta parema käe laba juba sidemes, mis

osutab sellele, et kiirabi oli talle vajalikku abi käehaava osas juba osutanud. Lisaks nähtub

isiku läbivaatuse protokollist, et ka kannatanu teksapükstel oli paremal jalal ning mõningal

määral ka vasakul jalal veremäärdumisi (vt foto nr 6 – I kd tl 136), mis kinnitab veelgi seda,

et parema käe labast oli varem aktiivselt verd jooksnud.

60. Tunnistaja I. K. nägi kannatanu käel marrastust või haava. Kui tunnistaja kannatanut hiljem

kiirabiautos nägi, siis oli see juba kinni seotud (III kd tl 187).

61. Õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumise teatise

(I kd tl 137) kohaselt toodi D. A. kiirabiga xxx aadressilt Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse,

kus tal tuvastati ⁓ 3 cm, ⁓ 2 cm ja ⁓ 1 cm pikkused lahtised lõike-rebimishaavad parema

peopesa ja sõrmede juures. Samuti marrastused ja pindmised hematoomid näo vasakul pool.

1-21-8355

20 (77)

62. Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendi EMO kaardi (I kd

tl 138) kohaselt tuvastati D. A.l põhihaigusena randme ja käe muude osade lahtised haavad.

Haiguse anamneesist nähtuvalt oli D. A.l peas, vasaku silma all marrastushaav, hematoom,

vasakul oimu piirkonnas marrastus, peas vasakul oimu piirkonnas hematoom, paremal

otsmikul marrastushaavad, kaela piirkonnas vasakul sisepinnal neli kriimustushaava,

parema labakäe nimetissõrmel lahtine umbes 1-2 cm pikkune lahtine haav, suure ja

nimetissõrme vahel 0,5 cm pikkune lahtine haav, labakäe keskel 1-2 cm pikkune lahtine

haav. Sealjuures kaebas kannatanu ka selle üle, et tal on peas muhk ning ühtlasi peavalu.

Valuskaalaks on kaardil märgitud neli ehk ka veel haiglasse jõudmise ajal tundis kannatanu

jätkuvalt valu.

63. Kirjeldatud kannatanu näovigastused on sellised, mis on iseloomulikud tekkima olukorras,

kus isikut on korduvalt näkku/pähe rusikate ning kõva esemega (pudeliga) löödud. Ka

kannatanul tuvastatud parema labakäe vigastus, täpsemalt seal olnud lahtised haavad, on

selgitatavad sellega, et kannatanu haaras süüdistatava käest katkilöödud pudeli selleks, et

vältida katkise „pudeliroosiga“ talle edasiste vigastuste tekitamist süüdistatava poolt.

Kuivõrd pudelikael oli terav ning kannatanu pidi selle süüdistatavalt ära tõmbama parema

käega just katkise osa poole pealt (sest süüdistatava käes oli pudeli kaela/suudme osa), siis

on eluliselt usutav, et sellise tegevuse käigus sai kannatanu lahtised haavad enda paremale

labakäele. Kuigi süüdistatav ei jõudnud katkise pudeliga kannatanut otseselt veel lüüa, siis

nii süüdistatava kui ka kannatanu ütlustest selgub, et süüdistataval selline eesmärk oli.

Seega kuigi süüdistatav ise neid käehaavu kannatanule ei tekitanud, siis oli ta kannatanu

pannud sellisesse olukorda, kus viimane veel tõsisemate vigastuse vältimise hirmus vigastas

end katkise pudeli äravõtmise käigus. Sel põhjusel on ka kannatanule tekitatud käelaba

vigastused omistatavad ehk etteheidetavad süüdistatavale. Samas märgib kohus, et võttes

arvesse kannatanu kaelal tuvastatud nelja paralleelse kriimustushaava esinemist (vt ka I kd

tl 135 asuvat fotot) ning Raul Johannes Jokiniemi ütlusi, mille kohaselt üritas ta

pudeliroosiga kannatanu kaela pekstes unearterit vigastada, siis õnnestus süüdistataval

kannatanut katkise pudeliga enne selle äravõtmist siiski kaelast riivata. Arvestades, et kohe

pärast peksmist ning vahetult pärast pudelikaela enda kätte haaramist jooksis kannatanu

vannituppa ning väljus sealt alles siis, kui politsei saabus ukse taha ning seni kuni politsei

korterisse sisse tungis, kannatanu suhtes enam vägivalda ei kasutatud, on kõikide

kannatanul tuvastatud vigastuste ning tekitatud valu põhjuseks olnud Raul Johannes

Jokiniemi rünne kannatanu vastu. Tunnistajate ja kannatanu ütlustest nähtuvalt ei esine

ühtki muud objektiivset põhjust, miks kannatanul tuvastati eelpool kirjeldatud vigastused.

64. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et Raul Johannes Jokiniemi,

viibides 08.02.2021 öösel xxx Tallinn asuvas korteris, lõi korduvalt D. A. (nii rusikate kui

terve pudeliga ning ka kriimustas katkise pudeliga), millise tegevusega põhjustas

kannatanule nii valu kui ka tervisekahjustused KarS § 121 lg 1 mõttes.

65. Kuigi kannatanu sõnul oli tal pärast raske veel paari kuu jooksul mitmeid sõrmi liigutada,

siis pole nimetatud asjaolu objektiivselt tõendamist leidnud. EMO kaardi kohaselt hõlmasid

ravisoovitused kõige enam 2-3 nädalat (I kd tl 138 pöördel). Vajadusel tuli küsida perearstilt

töövõimetuslehte. Ühtegi muud tõendit peale kannatanu ütluste selle kohta, et vigastustest

paranemine oleks kestnud üle 4 nädala (KarS § 121 lg 2 p 1), kohtule esitatud ei ole.

Sealjuures ei heideta sellist faktilist asjaolu (vähemalt 4 nädalat kestnud tervisekahjustuse

tekitamist) süüdistuse kohaselt Raul Johannes Jokiniemile ka ette. Kohtulik arutamine

toimub süüdistatava suhtes aga vaid süüdistusakti järgi ning kohus ei või isikut süüdi

tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud

tõendamiseseme asjaoludest (KrMS § 268 lg-d 1 ja 5).

66. Samas süüdistatakse Raul Johannes Jokiniemit korduvas kehalises väärkohtlemises KarS

§ 121 lg 2 p 3 mõttes, milline kvalifitseeriv tunnus on kohtu hinnangul käesoleval juhul

1-21-8355

21 (77)

täidetud. Nimelt on Raul Johannes Jokiniemit karistatud Tartu Maakohtu 23.05.2018. a

otsusega mh KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (vt

karistusregistrit; tegu 12.08.2017 – I kd tl 144-145), mistõttu on 08.02.2021 toimepandud

kehalise väärkohtlemise puhul tegemist korduvusega KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes. Sealjuures

kinnitab nimetatud kvalifikatsiooni ka asjaolu, et Raul Johannes Jokiniemit on karistatud

enne 08.02.2021 sündmust Harju Maakohtu 10.06.2019. a otsusega KarS § 200 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo ehk röövimise toimepanemise eest (tegu 07.06.2018 – I kd tl 139-

142; II kd tl 178-181). Röövimine sisaldab samuti vägivalla kasutamise komponenti.

Viimati nimetatud kohtuotsusest nähtuvalt seisnes Raul Johannes Jokiniemi poolt

toimepandud röövis kasutatud vägivald teise isiku rusikatega näkku ja seejärel jalgadega

pähe ja selga löömises, põhjustades kannatanule sellise tegevusega valu ja

tervisekahjustuS.a ninaverejooksu ning huule vigastuse (vt I kd tl 140; II kd tl 179).

67. Seega eelnevat kokku võttes on Raul Johannes Jokiniemi poolt 08.02.2021 toimepandu

täitnud KarS § 121 lg 2 p 3 objektiivse koosseisu.

2.2. Subjektiivne koosseis

68. Kohus leiab, et Raul Johannes Jokiniemi pani talle etteheidetava ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 järgi paneb isik teo toime

kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et

see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis,

kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise

hädavajalik tingimus.

69. Raul Johannes Jokiniemi ütlustest (V kd tl 80 pöördel-81) nähtuvalt läks ta xxx korterisse,

sest sõbranna helistas nuttes talle, kuna teda ei lastud korterist välja ja keegi lõi teda.

Süüdistatava sõnul läks ta korterisse eesmärgiga naiste ahistaja ära tappa. Enda sõnul ründas

Raul Johannes Jokiniemi kohe D., kui viimane korterisse sisenes. Peksis teda käte ja

pudeliga näkku ja pähe ning kui pudel läks katki, siis üritas „pudeliroosiga“ kaela pekstes

vigastada unearterit.

70. Seega nähtub süüdistatava ütlustest, et ta läkski xxx korterisse eesmärgiga väidetavalt tema

sõbrannale liiga teinud isikule tekitada tervisekahjustusi ning seejuures ka valu. Sealjuures

ei soovinudki Raul Johannes Jokiniemi selgitada välja, kas talle sõbranna poolt räägitu oli

tõene või mitte, sest ta ründas kannatanut sõnaga lausumata kohe, kui viimane korterisse

sisse astus. Samas oli ta eelnevalt mõnda aega korteris juba viibinud sh isikutega, kes olid

algselt olnud K. ja D. vahelise konflikti juures ehk tal oli võimalus juhtunu kohta uurida.

Ühtlasi, lüües kedagi rusikatega üle 10 korra ning seejärel mitmeid kordi ka tühja pudeliga

näkku ja pähe, saab sellise tegevuse eesmärgiks olla vaid teisele isikule mitte ainult valu,

vaid ka tervisekahjustuste tekitamine. Ehk sellist kavatsust kinnitavad nii ründe

intensiivsus, kasutatud vahend kui ka kannatanul tuvastatud vigastused. Täiendavalt

kinnitavad nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlused, et ka katkise klaaspudeliga soovis

süüdistatav kannatanut rünnata. Seda tõendavad ka kriimustused kannatanu kaelal. Õnneks

suutis kannatanu klaaspudeli enda käelaba vigastamise hinnaga ära võtta ning vannituppa

pageda, mis hoidis ära ründe eskaleerumise ning raskemad/tõsisemad tagajärjed kannatanu

tervisele. Raul Johannes Jokiniemil ei olnud mitte ainult soov kannatanut rünnata, vaid ta

viis selle ka ellu, tegutsedes seega eesmärgipäraselt ja teadlikult.

71. Samuti oli Raul Johannes Jokiniemi 08.02.2021 teadlik enda varasematest karistustest ehk

sellest, et teda on 2018. aastal karistatud 12.08.2017 toimepandud teise isiku vastu vägivalla

kasutamise eest ning 2019. aastal röövimise toimepanemise eest, mille käigus kasutas ta

samuti füüsilist vägivalda ning põhjustas teisele isikule tervisekahjustused.

72. Seega eelnevat kokku võttes on Raul Johannes Jokiniemi poolt 08.02.2021 toimepandu

täitnud ka KarS § 121 lg 2 p 3 subjektiivse koosseisu.

1-21-8355

22 (77)

III KarS 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi esitatud süüdistuse koosseis

73. Sissejuhatavalt märgib kohus, et Raul Johannes Jokiniemile heidetakse KarS § 274 lg 2

p-de 3 ja 4 järgi esitatud süüdistuse kohaselt ette 2021. aasta augustis kokku viiel korral

vanglaametnike kui võimuesindajate vastu vägivalla kasutamist või selle katset seoses

valvurite ametikohustuste täitmisega. Sealjuures ühel juhul kasutades relvana žiletitera.

Kuriteo tõendatust ega kvalifikatsiooni süüdistatava kaitsja ei vaidlustanud (V kd tl 140).

Järgnevalt analüüsibki kohus kõiki etteheiteid ühekaupa lähemalt.

3.1. Tartu Vangla, 08.08.2021 hommik kella 9 paiku

74. Esmalt heidetakse Raul Johannes Jokiniemile ette 08.08.2021 kella 09.09 paiku Tartu

vangla vanemvalvur S. S. ründamist füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise

eesmärgil, hoides käes žiletitera ja tehes sellega kannatanu S. S. suunas löögiliigutusi, mis

aga ei tabanud kannatanut, sest S. S. võttis Raul Johannes Jokiniemi käe kontrolli alla ja

surus vastu põrandat. Kuigi Raul Johannes Jokiniemi üritas käsi vabastada ja kannatanut

žiletiga tabada, suutis S. S. koos teiste valvuritega hoida Raul Johannes Jokiniemit paigal,

paigutada talle käerauad ning žiletitera talt ära võtta.

75. Tunnistaja V. S. ütluste (III kd tl 121-122 pöördel) kohaselt töötas ta 08.08.2021 Tartu

vangla psühhiaatriaosakonnas meditsiinitöötajana. Ta märkas kaamerast jälgides, et Raul

Johannes Jokiniemi hakkas WC-s tegema lõikeliigutusi. Tunnistaja selgitas, et kaamerast

näeb otsepilti. Kui nägi verd, siis reageeris ning kiirustas psühhiaatriaosakonna valvuri E.-

N. K. juurde ning teavitas teda kambris toimuvast lõikumisest. E.-N. K. teavitas sellest S.

S.. Kui kaks valvurit oli koos, said nad kambrisse minna. Valvurid läksid kambrisse, et

panna käerauad, et neid vigastusi vaadata. Alguses sisenesid valvurid ja seejärel sisenes

tunnistaja. Kambris nägi tunnistaja, et Raul Johannes Jokiniemil on vaid väiksed

kriimustused, ei olnud sügavad haavad, mistõttu palus tal endaga koos WC-sse minna ja

käed veega puhastada. Kuulis kambri WC-s olles, kuidas valvurid omavahel rääkisid, et

kinnipeetava üle tuleb kiiresti kontroll saada, sest tal on suus vist žiletitera. Tunnistaja

žiletitera ei näinud ega ka seda, kuidas see välja ilmus, sest kui tunnistaja lõpetas haavade

puhastamise ja sidumise (kambris) ja läks kambrist välja, siis alles hakkas rüselus, kähmlus

kahe valvuri ja Raul Johannes Jokiniemi vahel, sest valvurid püüdsid kinnipeetavat kontrolli

alla saada. Tunnistaja oli sel hetkel koridoris kambriuksest umbes kahe meetri kaugusel

ning vaatas avatud uksest kambrisse. Nägi, et kinnipeetav ja valvurid olid juba põrandal.

Raul Johannes Jokiniemi osutas aga vastupanu, proovis lahti saada, et ei oleks võimalik teda

käeraudadega fikseerida. Kui valvurid said kinnipeetava kontrolli alla, siis anti žiletitera,

võimalik, et koridoris, üle tunnistajale, kes viskas selle oma kabinetis olevasse ohtlike

jäätmete konteinerisse.

76. Tunnistaja E.-N. K. ütluste (III kd tl 122 pöördel-123 pöördel, 124 pöördel-125) kohaselt

töötas ta 08.08.2021 Tartu vangla psühhiaatriaosakonnas valvurina. Hommikul pärast

loendust helistas tunnistajale psühhiaatriosakonna valvemeedik ning ütles, et kinnipeetav

Raul Johannes Jokiniemi on oma kätt vigastanud. Tunnistaja andis info edasi üksuse

vastutavale vanemvalvur S. S.le, kes tuli ka psühhiaatriaosakonda. Läksid meediku

kabinetti ja vaatasid kaameratest, kus kinnipeetav asub ja millised on tema vigastused. Oli

näha, et kinnipeetav on end lõiganud. Liikusid kambri juurde, läksid kambrisse, meedik

vaatas kinnipeetava käe üle ja lasi kinnipeetaval oma käe ära pesta, sest käsi oli verine.

Pärast pesemist sidus meedik käe kinni ning lahkus kambrist. Seejärel võttis kinnipeetav

suust žiletitera ja hakkas oma kaela kraapima ja vigastama. Sai teada, et kinnipeetaval on

žiletitera alles siis, kui kinnipeetav selle juba suust välja võttis. Haavad mis kaelale tekkisid

ei olnud lõikehaavad, vaid pigem pindmised, kraabitud. Kui kinnipeetav hakkas žiletiga

kraapima, siis vanemvalvur S. S. haaras kinnipeetava ühest käest ja viis isiku pikali maha.

Seejärel võttis E.-N. K. ise kinni kinnipeetava sellest käest, kus ei olnud žiletitera, ning viis

selle käe kinnipeetava seljale. Selle rüseluse käigus nägi, et vanemvalvur S. S. hoidis kinni

1-21-8355

23 (77)

selle käe, kus oli žiletitera, randme piirkonnast. Kinnipeetav hoidis žiletitera käes ning tegi

selliseid liigutusi nagu üritaks žiletiteraga valvurit tõmmata. S. S. hoidis randmest altpoolt

kinni, mistõttu sai Raul Johannes Jokiniemi rannet mingil määral ikkagi liigutada ning

liigutaski žiletitera käes hoides enda kätt S. S. käe suunas. Tunnistaja hinnangul oli see

suund, s.t liigutamine just S. S. käe suunas, kinnipeetava poolt valitud. Kinnipeetaval ei

õnnestunud S. S. aga tabada, sest viimane oli tugevam ja suutis seda kätt piisavalt kinni

hoida. Hiljem rääkis ka S. S. ise tunnistajale, et kui ta läks kinnipeetavat kontrolli alla

võtma, siis kinnipeetav tegi tema suunas selle žiletiteraga randmega liigutuse, aga see ei

tabanud teda, kuna ta suutis selle blokeerida ja seega ära hoida. Samal ajal hoidis tunnistaja

kinnipeetu teist kätt, mistõttu oli kinnipeetaval piisavalt valus, et ta andis alla ja lasi

žiletitera käest lahti. Tegemist oli vangla poolt väljastatud raseerijast pärineva žiletiteraga.

Pärast sündmust viidi kinnipeetav rahustuskambrisse.

77. Kannatanu S. S. ütluste (III kd tl 110 pöördel) kohaselt töötas ta 08.08.2021 Tartu vanglas

vanemvalvurina ning tema põhiülesandeks oli kinnipeetavate üle järelevalve tagamine.

Tartu vangla 27.07.2018. a käskkiri (I kd tl 1-2) kinnitab, et S. S. töötas alates 01.08.2018

Tartu vangla kolmandas üksuses vanemvalvuri ametikohal. Enne seda samas üksuses

lihtsalt valvuri ametikohal. Ühtlasi teostatakse vanemvalvuri ametikohal käskkirjast

nähtuvalt avaliku teenistuse seaduse kohaselt avalikku võimu riikliku järelevalve

läbiviimise kaudu.

78. Kannatanu selgitas (III kd tl 110 pöördel), et 08.08.2021 viibis Raul Johannes Jokiniemi

Tartu vangla psühhiaatriaosakonnas. Hommikuse loenduse ajal kella 8 paiku

kinnipeetavaga probleeme ei olnud, kuid need tekkisid umbes paar tundi hiljem.

Psühhiaatriaosakonna valvur (s.o tunnistaja E.-N. K.) helistas kannatanule ning kutsus teda

osakonda appi, sest Raul Johannes Jokiniemi oli enda kätt vigastanud. Kannatanu läks

osakonda appi, et kinnipeetavale esmaabi anda. Kannatanu selgitas, et kui tekib kahtlus, et

kinnipeetav end vigastab, siis ei siseneta kunagi kambrisse üksinda, seal peab olema

vähemalt kaks valvurit ning kuna tema oli sellel päeval vastutav, siis kutsuti ta appi.

Siinkohal märgib kohus, et S. S. ametijuhendis märgitud teenistusülesannete (p 5) kohaselt

tagab kolmanda üksuse vanemvalvur süstemaatiliselt mh kinnipeetavate ja vahistatute

visuaalse ja elektroonilise järelevalve eluosakondades, pöörates tähelepanu järelevalve

toimingutele, kinnipeetavate käitumisele ja kohalolekule (I kd tl 3). Samuti on

vanemvalvuri kohustusteks (p-d 4 ja 5) kanda koheselt peavalvekeskusesse ette ja

informeerida meditsiinitöötajaid kinnipeetava isiku haigestumisest, juhul, kui on vajadus

viivitamatu meditsiinilise abi järele ning reageerida viivitamatult vangla julgeolekut

ohustavatele olukordadele (I kd tl 4).

79. Kambrisse sisenedes nägi kannatanu, et Raul Johannes Jokiniemi on enda kätt vigastanud

ning tema käsi jookseb verd. Kuna kinnipeetu käel olid lõikehaavad, said aru, et ilmselt on

ta ennast vigastanud žiletiteraga. Kohale tuli ka valvemeedik (s.o tunnistaja V. S.), kes andis

kinnipeetule abi. Alguses, s.t kambrisse sisenedes, ei leitud žiletitera veel üles. See leiti, kui

Raul Johannes Jokiniemi läks WC-sse oma kätt verest puhkaks pesema ning siis ühel hetkel

võttis ta žiletitera ülaosa ja hakkas sellega enda kaela vigastama. Kannatanu sõnul on tal

valvurina kohustus takistada kinnipeetul enda vigastamist. Kuivõrd kannatanu oli sellel

hetkel Raul Johannes Jokiniemi kõrval ja nägi seda, siis võttis ta kinnipeetu käest kinni ning

ei lasknud Raul Johannes Jokiniemil end vigastada. Seejärel pani kannatanu Raul Johannes

Jokiniemi kõhuli, sai tema üle kontrolli. Enne süüdistatava käest kinni saamist toimus

osapoolte vahel rüselus (III kd tl 112). Kannatanu selgitas, et kui nad olid Raul Johannes

Jokiniemi kõhuli põrandale pannud, siis kannatanu takistas kinnipeetut sellega, et hoidis

tema seda kätt, milles oli žiletitera, kinni. Nimelt ühe käega Raul Johannes Jokiniemi

randmest ja teisega küünarnuki lähedalt ning surus kinnipeetu kätt vastu põrandat (III kd tl

112-112 pöördel). Sel hetkel nägi kannatanu, et Raul Johannes Jokiniemi tahab ka teda selle

žiletiteraga vigastada. Kannatanu järeldas sellist kinnipeetu tahtmist sellest, et kui

1-21-8355

24 (77)

kannatanu juba Raul Johannes Jokiniemi kätt kinni hoidis, siis kannatanu tundis sel hetkel,

et kinnipeetu osutas jõulist vastupanu, tahtis oma kätt lahti saada ja liigutas seda kätt ja

selles olevat žiletitera kannatanu suunas. Kannatanu tabamist takistaski vaid see, et

kannatanu hoidis Raul Johannes Jokiniemi käest kinni ega lasknud seda lahti. Lõpuks lasi

Raul Johannes Jokiniemi sellest žiletiterast ise lahti. Seejärel panid kinnipeetul selle käe,

kus žiletitera oli, raudu. Kui žiletitera oli käes ja käed raudu pandud, siis rahunes Raul

Johannes Jokiniemi maha. Pärast käeraudade panemist viidi Raul Johannes Jokiniemi

vastuvõtu osakonda, kus teostati täiendav läbiotsimine, et teha kindlaks ega ta pole rohkem

žiletiterasid ära peitnud. (III kd tl 110 pöördel-111.)

80. 07.09.2021. a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 52-60; lisaks olev videosalvestus

DVD-plaadil asub I kd tl 61) nähtuvalt vaadeldi 08.08.2021 Tartu vangla

videovalvesüsteemi

psühhiaatriaosakonna

valvekaamera

nr

x

Psühh

koridor

videosalvestust. Protokolli kohaselt nähtub salvestisest, et valvur E.-N. K. liigub kell 09.08

kambri nr 1239 juurde ning vaatab kambriukse vaateavast sisse. Kambris paikneb protokolli

kohaselt Raul Johannes Jokiniemi. E.-N. K. avab kell 09.09 kambriukse ning samal ajal

liiguvad kambri juurde ka vanemvalvur S. S. ja meditsiiniosakonna õde V. S.. Seejärel

sisenevad valvurid ja meditsiiniõde kambrisse. Kell 09.12.30 väljub V. S. hetkeks kambrist.

Näha on, et tal on käes puhastusvahend ning kandik, millel on kerge veremäärdumisega

esemed. Mõni sekund hiljem liigub meditsiiniõde tagasi kambri juurde (esemeid käes ei

ole), astudes korraks ka kambrisse veel sisse, kuid tulles kohe välja ja jäädes ukseläve juurde

koridori. Mõningad sekundid hiljem (09.12.55) teeb V. S. kiire sammu tagasi koridori

poole. Protokolli kohaselt on sel hetkel kambri ukseavast näha valvur E.-N. K.t ning

põrandal pikali Raul Johannes Jokiniemit. Nähtav on, et valvurid üritavad kinnipeetava üle

kontrolli saada. V. S. võtab kell 09.13 maast raadiosaatja ning liigub sellega mõned sammud

eemale koridori keskele helistama. Salvestuselt on aru saada, et toimub rüselus, kuivõrd

Raul Johannes Jokiniemi muudab põrandal olles kehaasendit. Kella 09.14-ks tundub

olukord olevat kontrolli alla saadud, kuivõrd meditsiiniõde annab raadiosaatja kambris

olevale valvurile tagasi ning enam pole näha Raul Johannes Jokiniemit maas rabelemas.

Kell 09.14.37 väljub protokolli kohaselt kambrist S. S.. On näha, et ta hingeldab, mis viitab

samuti sellele, et kinnipeetavaga oli toimunud rüselus. Seejärel jõuavad kambri juurde

umbes minuti jooksul ükshaaval ka kaks täiendavat valvurit. Raul Johannes Jokiniemi on

jätkuvalt kambri põrandal pikali. Kell 09.16 siseneb meditsiiniõde korraks kambrisse.

Kambris on sel hetkel vaid valvur E.-N. K. ning kinnipeetav. Kui meditsiiniõde kambrist

uuesti väljub, siis on aru saada, et tal on midagi väikest paremas käes. Kohtu hinnangul võib

tegemist olla tunnistajate ja kannatanu mainitud žiletiteraga. Kell 09.19.40 tuleb S. S. uuesti

kambriukse juurde ning kell 09.20 toovad nad E.-N. K.ga kahevahel Raul Johannes

Jokiniemi kambrist välja. Raul Johannes Jokiniemi parem põse- ja kaelapiirkond punetavad

ning põsel ja kaelal on näha verekahtlane määrdumine. On näha, et Raul Johannes

Jokiniemile on paigaldatud käerauad ning tema parem käsivars on osaliselt sidemes.

Valvurid viivad kinnipeetava osakonnast ära.

81. Kokkuvõtlikult nähtub eelkirjeldatud tõenditest, et 08.08.2021 kella 9 paiku hommikul nägi

Tartu vangla psühhiaatriaosakonnas meditsiinitöötaja V. S. kaamerast jälgides, et Raul

Johannes Jokiniemi hakkas kambri WC-s tegema lõikeliigutusi oma käele ning tuli ka verd.

Seejärel andis V. S. sellest teada valvur E.-N. K.le, kes kutsus omakorda S. S., et ühiselt

minna kambrisse kinnipeetavat vaatama ja abi osutama. Kambris selgus, et Raul Johannes

Jokiniemil on vaid väiksed kriimustused, ei olnud sügavad haavad, mistõttu palus

meditsiiniõde kinnipeetaval endaga koos WC-sse minna ja käed veega puhastada. Pärast

seda sidus V. S. kinnipeetul käel oleva haava kinni. Enne kambrist väljumist kuulis V. S.

valvureid omavahel rääkimas, et Raul Johannes Jokiniemil on tõenäoliselt žiletitera suus

ning ta tuleb kiiresti kontrolli alla saada. Kui ta oli kambrist väljunud, siis hakkas valvurite

ja Raul Johannes Jokiniemi vahel rüselus, sest kinnipeetu võttis suust žiletitera ja hakkas

1-21-8355

25 (77)

oma kaela kraapima ja vigastama. Valvurid püüdsid teda aga takistada. Valvur S. S. haaras

kinnipeetava ühest käest ja viis ta pikali maha. S. S. hoidis kinnipeetava kätt, milles oli

žiletitera, kinni nii randme piirkonnast kui küünarnuki lähedalt ning surus kinnipeetu kätt

vastu põrandat. E.-N. K. võttis kinni kinnipeetava sellest käest, kus ei olnud žiletitera, ning

viis selle käe kinnipeetava seljale. Raul Johannes Jokiniemi osutas jõulist vastupanu,

proovis (sh oma kätt) lahti saada, et ei oleks võimalik teda käeraudadega fikseerida. Samuti

üritas ta isegi S. S. poolt käe kinnihoidmise ajal selle käe rannet, milles oli žiletitera, S. S.

käe suunas liigutada, et seda tabada. Raul Johannes Jokiniemil ei õnnestunud S. S. aga

tabada, sest viimane oli tugevam ja suutis kinnipeetu kätt piisavalt kinni hoida. Samuti

hoidis E.-N. K. samal ajal kinni Raul Johannes Jokiniemi teist kätt. Seetõttu oli Raul

Johannes Jokiniemil piisavalt valus, et ta andis alla ja lasi žiletitera käest lahti. Kui olukord

saadi kella 09.14 ajal kontrolli alla (s.t Raul Johannes Jokiniemile käerauad peale ja

žiletitera tema käest ära), siis andis tõenäoliselt valvur E.-N. K. kell 09.16

meditsiinitöötajale üle žiletitera, et viimane selle hiljem ohtlike jäätmete konteinerisse

viskaks. Raul Johannes Jokiniemi viidi aga valvurite poolt kambrist minema.

82. KarS § 274 lg 1 kohaselt on karistatav vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu seoses

tema ametikohustuste täitmisega. Vägivald võib seisneda nii ähvardamises KarS § 120

mõttes kui ka valu tekitavas kehalises väärkohtlemises või tervisekahjustuse tekitamises

KarS § 121 mõttes.

83. Kohtuvaidlustes oli prokurör seisukohal (V kd tl 136 pöördel), et kuigi süüdistataval ei

õnnestunud valvurile tervisekahjustusi tekitada, milline eesmärk tal kindlasti oli, ning selles

osas jäi tegu katse staadiumi, siis on antud episoodis tegu lõpule viidud ähvardamisega.

Nimelt sama tegevusega kui süüdistatav üritas valvurit vigastada, ähvardas ta selle

žiletiteraga ka valvurit tervisekahjustuste tekitamisega. Sellises olukorras tunneb inimene

ettevaatust ja hirmu, kaitseb oma tervist ja annab endale aru, et juhul, kui ta ei saa kinnipeetu

käest seda žiletitera kätte, siis sellega võidakse teda vigastada.

84. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga. Esmalt nähtub tõepoolest ülaltoodust tõenditest, et

Raul Johannes Jokiniemil ei õnnestunud S. S. žiletiteraga vigastada, kuigi ta isegi

kinnihoitud randmega tegi kannatanu suunas selliseid liigutusi, mis juures viibinud S. S.le

ja E.-N. K.le jätsid kahtlusteta just sellise mulje, et kinnipeetav soovib valvur S. S.le

vigastusi tekitada. Samuti ei maininud S. S. enda ütlustes, et talle oleks mingil viisil

kinnipeetava poolt valu tekitatud. Seega KarS § 121 mõttes jäi vägivalla kasutamine Raul

Johannes Jokiniemi poolt katse staadiumi tema tahtest sõltumata põhjustel, sest valvurid

rakendasid kahekesi sedavõrd suurt jõudu tema mahasurumiseks, et süüdistataval ei

õnnestunud S. S. žiletiteraga vigastada. Seetõttu pole põhjust rääkida antud juhul ka

kuriteokatsest loobumisest, kuivõrd Raul Johannes Jokiniemi tegi kõik endast oleneva

(hakkas jõuliselt vastu, liigutas ka kinnihoitud kätt), et valvurit vigastada, kuid tema

vastupanu lihtsalt suruti lõpuks valvurite poolt maha.

85. Teisalt, kuigi Raul Johannes Jokiniemi tahtest sõltumatult ei õnnestunud tal S. S. vigastada,

siis samal ajal tehes siiski sellise eesmärgiga žiletitera käes hoidva randmega liigutusi, mis

oli üheselt suunatud sellele, et S. S. võimalusel vigastada, sisuliselt süüdistatav

konkludentselt ehk oma tegevuse kaudu ähvardas S. S. kehavigastuste tekitamisega. Raul

Johannes Jokiniemi andis enda käitumisega selgelt mõista, et juhul, kui teda kahe valvuri

poolt jõuliselt kinni ei hoitaks, siis on ta valmis ka S. S. žiletiteraga vigastama. Siinkohal

nõustub kohus prokuröriga ka selles, et S. S.l oli (ning igal mõistlikul keskmisel inimesel

sellises olukorras oleks olnud) põhjust karta tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise

elluviimist, sest nii tema kui E.-N. K. nägid, et Raul Johannes Jokiniemi püüdis isegi

kinnihoidmise ajal žiletiteraga kätt S. S. käe suunas liigutada, et teda tabada. Seega sai S.

S. aru, et süüdistatav soovib teda vigastada. See oli ka üks põhjustest, miks S. S. koos teise

valvuriga püüdsid kontrolli kinnipeetava üle saada ning talle käerauad peale panna. Ühtlasi

1-21-8355

26 (77)

pidas Raul Johannes Jokiniemi võimalikuks, et selliselt käitudes võib valvur tema tegevuse

tõttu tunda ohtu enda tervisele. Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise viis Raul

Johannes Jokiniemi lõpule hetkel, mil S. S. sai aru, et süüdistatava käeliigutused olid

mõeldud selleks, et võimalusel teda vigastada.

86. Raul Johannes Jokiniemi poolt toimepandud ähvardus, mis sisuliselt oli katse staadiumisse

jäänud tervisekahjustuse tekitamine, oli seotud S. S. kui vangivalvuri ametikohustuste

täitmisega. Eelnevalt on kohus juba esile toonud, et S. S.l oli kohustus takistada Raul

Johannes Jokiniemil end vigastamast. Just seetõttu, et esmalt vigastas Raul Johannes

Jokiniemi enda kätt, teda kambrisse vaatama ja abi andma mindigi. Seejärel kui süüdistatav

soovis vigastada ka enda kaela, sekkusid valvurid kohe aktiivselt, püüdes Raul Johannes

Jokiniemit kontrolli alla käeraudade peale panemise abil saada. Sealjuures on

kohtupraktikas väljendatud, et vanglaametnikud on võimuesindajateks (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 06.02.2020. a otsus nr 1-19-1849/43, p 22).

87. Žiletitera on käsitatav relvana kasutatava esemena, sest tegemist on terava objektiga,

millega on võimalik väga kergesti tekitada kehavigastusi. Seda kinnitab ka asjaolu, et

vahetult enne S. S. ründamist oli Raul Johannes Jokiniemi sellesama žiletiteraga endale

tekitanud selliseid vigastusi, mis vajasid meditsiinilist abi ja sidumist. Üldteadaolevalt on

žiletiteraga võimalik tekitada isegi eluohtlikke vigastusi. Olenevalt selles, millist kehaosa

ning kui tugevalt vigastada.

88. Seega seadis Raul Johannes Jokiniemi eesmärgiks S. S. vigastamise žiletiteraga ehk ta pani

teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Kuid kui see temast mitte olenevatel põhjustel

ei õnnestunud, tahtis ta vähemasti näidata enda meelsust, s.t valmisolekut valvurile selliste

vigastuste tekitamiseks ehk pani kavatsetult toime relvana kasutatava esemega (s.o

žiletiteraga) ähvardamise KarS § 274 lg 2 p 4 mõttes.

3.2. Tartu Vangla, 08.08.2021 lõuna kella 13 paiku

89. Teiseks heidetakse süüdistuse kohaselt Raul Johannes Jokiniemile ette 08.08.2021 kella

13.45 paiku Tartu vangla vanemvalvurite S. S. ja K. K. ründamist füüsilise valu ja

tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil. Nimelt selles, et Raul Johannes Jokiniemi võttis

kätega kinni vahetrellidest ja peksis jalgadega vastu K. K. käes olnud kilpi, mille tagajärjel

sai K. K. kilbi äärega vastu paremat kulmu. K. K. tundis sellest valu ja sai

tervisekahjustusena otsmikule muhu ja marrastuse. Pärast seda jooksis Raul Johannes

Jokiniemi S. S. suunas, tema peale ning paiskas ta selili maha. Samuti pigistas kannatanu

kaela. S. S. tundis kukkumise ja ründe tagajärjel mõlemas küünarnukis ja paremas õlas valu.

Tervisekahjustusena sai kannatanu parema õla põrutuse ja küünarnukkidele marrastused.

90. Kannatanu K. K. ütluste (III kd tl 113 pöördel) kohaselt töötas ta 08.08.2021 Tartu vanglas

vanemvalvurina ning tema põhiülesandeks oli kinnipeetavate üle järelevalve teostamine.

Tartu vangla 20.11.2018. a käskkiri (I kd tl 6-7) kinnitab, et K. K. töötas alates 21.11.2018

Tartu vangla esimeses üksuses vanemvalvurina. Enne seda aga vangla teises üksuses.

91. K. K. selgitas ütlusi andes (III kd tl 113 pöördel), et ta sai teistelt valvuritelt teada, et Raul

Johannes Jokiniemi oli hommikuse intsidendi tõttu (vt käesoleva otsuse alapeatükki 3.1)

viidud teise kambrisse ning nüüd lõuna paiku oli vaja ta tagasi enda algsesse kambrisse viia.

Läks koos S. S. ja E.-N. K.ga kambri juurde, kaasas oli ka meditsiinitöötaja L. J. . S. S.

ütluste (III kd tl 111) kohaselt puutus ta 08.08.2021 pärast hommikust intsidenti järgmine

kord Raul Johannes Jokiniemiga kokku pärast lõunat umbes kella 1 paiku, kui mindi

teostama tema üleviimist teise kambrisse. S. S. kinnitas, et üleviimise juures olid K. K. ja

E.-N. K. ning ka valvemeedik L. J.. Ka tunnistaja E.-N. K. ütlused (III kd tl 123 pöördel)

on teistega kokkulangevad. Nimelt läks tunnistaja pärast lõunat koos vanemvalvurite S. S.

ja K. K.ga Raul Johannes Jokiniemit rahustuskambrist tagasi psühhiaatriaosakonna

kambrisse viima. Tunnistaja L. J. ütluste (III kd tl 141) kohaselt töötas ta 08.08.2021 Tartu

1-21-8355

27 (77)

vangla meditsiiniosakonnas valvemeedikuna ning ta oli olukorra juures, kus valvurid

proovisid Raul Johannes Jokiniemit viia teise kohta.

92. Siinkohal märgib kohus, et nii K. K. kui ka S. S. ametijuhendist nähtuvalt on neil

vanemvalvuritena üheks teenistusülesandeks teostada kinnipeetavate vanglasiseseid

saatmisi vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja juhenditele (vt teenistusülesannete p 4 – I kd

tl 3, 8).

93. K. K. kirjeldas (III kd tl 113 pöördel-114 pöördel), et neil oli kolme peale kaasas üks

läbipaistev plastikust kilp, mida tema hoidis enda ees. Kilp ulatub peast reiteni ning õlast-

õlani. Kilpi oli vaja, sest kinnipeetav oli eelnevalt osutanud valvuritele vastupanu,

korraldusi mitte täitnud. Lisaks oli kinnipeetav kambris end verega määrinud ja esines oht,

et ta võib valvurite suunas sülitada või ka neid verega määrida. Seda, et Raul Johannes

Jokiniemi oli verega end määrinud, kinnitab ka 13.08.2021. a asitõendi vaatlusprotokoll (vt

videosalvestise väljavõtteid nr 5.1, 5.8-5.13 – I kd tl 28, 32-34). Seega oli kilp mõeldud

valvurite ohutuse jaoks. Kambri juures andsid Raul Johannes Jokiniemile kõigepealt

korralduse tulla käeraudade paigaldamiseks vahetrellide juurde. Seda ta ei täitnud, vaid läks

kambri tagumisse serva ehk trellustest võimalikult kaugele. Ka videosalvestise ja

vaatlusprotokoll kinnitavad, et kui kell 13.44 liikus Raul Johannes Jokiniemi kambris ringi,

siis pärast seda kui kell 13.44.27 oli S. S. avanud kambri ukse, oli ta liikunud juba kambri

tagumisse nurka, seina vastu, kuhu jäi seni, kuni trelluks avati (vt I kd tl 28-31). K. K. oli

kilbiga ees kaitseks, kattes kambri uksevahe, tema selja taga vasakul E.-N. K. ning paremal

S. S., kes avas kambri vahetrelli lukustuse (vt ka I kd tl 30-31). K. K. aitas kaasa, et trelluks

avada ning seejärel avasid trellukse. Said kambriukse lävelt edasi, kuid trellukse lävelt edasi

ei jõudnud, sest niipea kui trelluks avanes, jooksis Raul Johannes Jokiniemi nende suunas,

astus metallvoodile, hüppas sealt kätega rippuma trellukse külge ning lõi umbes 5-6 korda

kiirelt ja tugevalt jalgadega kilbi suunas ning ka vastu kilpi. Seda, kuidas kell 13.45.11

kambri taga nurgast hooga startiv Raul Johannes Jokiniemi hüppas esmalt voodile ja

seejärel kätega trellukse külge rippu, lüües samal ajal jõuliselt ja korduvalt mõlema jalaga

vastu kilpi, kinnitab ka vangla videosalvestis (kuni kell 13.45.14) ning selle osas koostatud

vaatlusprotokoll (vt I kd tl 31-34; videosalvestis DVD-plaadil – I kd tl 49). Kuna Raul

Johannes Jokiniemi tabas kilbi ülemist nurka enda keharaskusega, siis K. K. ei suutnud seda

kilpi hoida ja kilp tabas teda mitu korda paremale kulmu piirkonda.

94. S. S. ütlused kinnitavad K. K. ütlusi, mis omakorda riimusid videosalvestiselt nähtuvaga.

Nimelt S. S. sõnul (III kd tl 111-111 pöördel, 112 pöördel) andsid nad kambri juures Raul

Johannes Jokiniemile korralduse tulla käeraudade paigaldamiseks vahetrellide juurde.

Käeraudade paigaldamine oli vajalik valvurite ohutuse tagamiseks, sest eelnevalt samal

päeval oli Raul Johannes Jokiniemi üritanud teda (s.o S. S.) žiletiteraga vigastada. Ühtlasi

oli neil enesekaitseks kaasas kilp, mida hoidis K. K.. S. S. ja E.-N. K. seisid K. K. selja taga.

Kinnipeetav korraldusele ei allunud ja vahetrellide juurde ei tulnud. Seetõttu otsustati

kambrisse siseneda kilbi varjus, et talle käeraud paigaldada. Avasid vahetrellide ukse ning

kohe kui vahetrellide uks oli avatud ja lahti tehtud, jooksis Raul Johannes Jokiniemi nende

suunas, hüppas vahetrellide ülemise ääre külge, hoidis sealt kätega kinni ja samal ajal lõi

jalgadega korduvalt vastu kilpi.

95. Ka E.-N. K. kirjeldus toimunust (III kd tl 123 pöördel) langeb kokku K. K. ja S. S. ütlustega.

Nimelt oli K. K. kilbiga. Kinnipeetavale anti korraldus tulla käeraudade paigaldamiseks

vahetrellide juurde, kuid kuna ta korraldusele ei allunud, siis otsustasid kambrisse minna,

et käerauad paigaldada. Tunnistaja täpselt ei mäleta, kas tema või S. S. tegi vahetrellide

luku lahti. Videosalvestise vaatlusprotokoll ning K. K. ütlused kinnitavad, et vahetrellide

luku avas S. S. (I kd tl 31). Vahetrellide lahti tegemisel jooksis kinnipeetav üle voodi

kambriukse suunas, hüppas kätega vahetrellide külge ja tegi järjest korduvaid lööke kilbi

vastu, mida hoidis K. K.. Kuigi K. K. hiljem (kui kinnipeetav oli tagasi kambrisse pandud)

1-21-8355

28 (77)

ütles, et ta sai kilbiga vastu pead, täpsemalt vastu kulmu ja see valutab, siis sündmuse ajal

tunnistaja seda ise pealt ei näinud, sest sellel ajal võttis ta teenistusrelva gaasi vöölt ja lasi

kinnipeetava näo piirkonda. Videosalvestis ja selle vaatlusprotokoll kinnitavad, et E.-N. K.

gaasi tõepoolest kasutas (I kd tl 35 – kuigi hoidis seda video kohaselt paremas käes, mitte

vasakus, nagu märgitud protokollis). Gaas ei mõjunud kinnipeetavale, kuna kinnipeetav tegi

lööke edasi. K. K. sõnul kasutas antud sündmuse ajal E.-N. K. kinnipeetava peal gaasi, aga

see teda ei tabanud ehk see ei mõjunud (III kd tl 114 pöördel). Arvestades, et Tartu Ülikooli

Kliinikumis toimunud läbivaatusel tuvastati K. K.l pipragaasi tõttu silmist pisaravool (I kd

tl 50), siis on põhjust arvata, et see gaas tabas kinnipeetava asemel hoopis teda.

96. Tunnistaja L. J., kes viibis sündmustest umbes 3-4 meetri kaugusel, kinnitas enda ütlustes

(III kd tl 141 pöördel) samuti, et ta nägi, kuidas Raul Johannes Jokiniemi haaras kätega

ülevalt trellidest ning pärast uste avamist hüppas ta jalad ees valvuritele otsa. Täpsemalt

jalgadega jõuliselt vastu valvuri kilpi. Videosalvestise vaatlusprotokolli kohaselt oli

tunnistaja kogu aja koridoris ning peamiselt seisis läheduses, kui valvurid üritasid

kinnipeetavat kontrolli alla saada (I kd tl 29, 35-45). Pärast sündmust kui tunnistaja

valvureid üle vaatas, siis nägi, et jalgadega kilbi löömise tõttu sai kilpi hoidnud valvur

kilbiga vastu pead, täpsemalt vastu otsmikku ning sellest tekkis pindmine vigastus.

97. Raul Johannes Jokiniemi poolt jalgadega kilbi tabamise tagajärjel tundis K. K. enda sõnul

(III kd tl 114) valu paremas kulmus ja otsmiku piirkonnas. Löök oli nii tugev, et kulmu

juurde tekkis kõva tükk ning sinikas. Peavalu oli tunda ka järgmise päeva hommikul. Tartu

Ülikooli Kliinikumi haigusjuhust (I kd tl 50) nähtuvalt pöördus K. K. 08.08.2021 pärast

kella 22 Tartu Ülikooli Kliinikumi, sest Tartu vanglas tööl olles ründas teda kinnipeetav,

hüpates jalgadega vastu kilpi, mis vigastas nägu – peas marrastus ning paremal kulmul

hematoom ehk sinikas. K. K.l tuvastati pea pindmised hulgivigastused, marrastus ja muhk

otsimiku keskel juuksepiiril ning pipragaasi tõttu silmist pisaravool. Lisaks oli K. K.l

parema kulmu piirkonnas valus. Haigusjuhule lisatud foto kinnitab samuti, et K. K.l oli

otsmikul juuksepiiri juures muhk ja marrastused (I kd tl 51). Seega on tuvastatud, et K. K.

tundis Raul Johannes Jokiniemi ründe tõttu valu paremas kulmus ja otsmiku piirkonnas.

Lisaks põhjustas kinnipeetav K. K.le ka tervisekahjustustena parema kulmu juurde sinika,

otsmikule juuksepiiri juurde marrastuse ning muhu.

98. Kuigi S. S. sõnul sai K. K. jalalöökide tagajärjel kilbi äärega ka vastu kätt (III kd tl 111

pöördel), siis nimetatud asjaolu pole maininud ei K. K. ega tunnistaja E.-N. K. ning sellist

vigastust pole fikseeritud ka meditsiinitöötajate poolt. Isegi kui kilbi äär tabas kannatanu K.

K. kätt, siis tuvastatu kohaselt valu või tervisekahjustust sellest talle ei tekkinud.

99. K. K. ütluste kohaselt (III kd tl 114-114 pöördel) tõmbas Raul Johannes Jokiniemi pärast

kilbi löömist ennast trellukse küljest kokku, kükitas põrandale ja pääses seetõttu kilbi

altservast mööda. Siinkohal märgib kohus, et videosalvestisest ja selle vaatlusprotokollist

nähtub, et jalalöökidega kilbile õnnestus Raul Johannes Jokiniemil valvureid trellustest

piisavalt kaugele tõrjuda, et tal oli võimalik vabalt end rippest lahti lasta ja maanduda

väljaspool trelluksi (vt I kd tl 34-35). K. K. väljus seepeale kambrist ja nägi, et Raul

Johannes Jokiniemi ja valvuri S. S. vahel on seina ääres rüselus. Mõlemad olid kummargil

ning Raul Johannes Jokiniemi üritas oma kätt ümber S. S. kaela panna. K. K. vabanes kilbist

ja koos E.-N. K.ga saadi kinnipeetav põrandale kinni.

100.

S. S. kirjeldab pärast kilbi löömist olukorda sarnaselt (III kd tl 111 pöördel-112). Nimelt

lasi Raul Johannes Jokiniemi end seejärel vahetrellide ülemise ääre küljest rippest lahti,

hüppas alla ning jooksis kilbi vahelt läbi S. S. suunas talle peale ja haaras S. S.st kinni,

mistõttu kukkusid nad selili pikali maha. Tema oli all ja Raul Johannes Jokiniemi tema peal.

Sellel hetkel tundis S. S. enda sõnul valu mõlemas küünarnukis. Küünarnukid olid ka

natukene katki ning tuli ka natukene verd. Kui Raul Johannes Jokiniemi oli tema peale

kukkunud, tekkis neil rüselus, mille käigus S. S. tundis, kuidas Raul Johannes Jokiniemi

1-21-8355

29 (77)

hoiab enda kätt tema pea ümber. Seda, et Raul Johannes Jokiniemi hoidis rüseluse käigus

kinni valvur S. S. peast, täpsemalt kaela- ja kõri piirkonnast, kinnitab ka videosalvestis ja

selle vaatlusprotokoll (I kd tl 37). Seejärel sai S. S. selle kinnipeetava käe kätte ning

paigaldas käerauad. Vabatahtlikult kinnipeetav käeraudasid paigaldada ei lasknud, vaid

osutas vastupanu, hoidis ka käsi kõhu all (vt ka videosalvestiselt kell 13.46.12-13.46.24).

101.

E.-N. K. selgitused selles osas, mis toimus pärast Raul Johannes Jokiniemi poolt vastu

K. K. hoitud kilbi löömist, ühtivad samuti eelkirjeldatuga. Nimelt selgitas E.-N. K. (III kd

tl 123 pöördel-124), et seejärel lasi kinnipeetav rippumisest lahti, komistas ja pressis end

kuidagi ametnike, kilbi ja vahetrellide vahelt välja koridori, kus puutus joostes esimesena

kokku S. S.ga ning siis tekkis neil rüselus. Tundus, et Raul Johannes Jokiniemi tahtis

maadeldes võtta kinni S. S. kaelast. Järgnevalt olid nad juba pikali maas. Lõpuks asetasid

kinnipeetava ühiselt pikali maha. K. K. hoidis kinnipeetava jalgu kinni (vt ka I kd tl 39, 44),

tunnistaja üht kätt (vt ka I kd tl 40) ja kohale oli jõudnud ka vanemvalvur Eero Eessaar.

102.

Tunnistaja L. J. ütluste kohaselt (III kd tl 141 pöördel) järgnes kilbi löömisele rüselus

koridoris. Raul Johannes Jokiniemit üritati valvurite poolt kinni hoida, aga ta hakkas käte-

jalgadega vastu, üritades haardest vabaneda. Lööke ta siiski teha ei saanud, sest oli valvurite

poolt pandud kõhuli asendisse. Koridoris toimunud rüselust ning kinnipeetava kontrolli alla

saamist ja viimase vastupanu sellele kinnitab ka videosalvestis ning selle vaatlusprotokoll

(I kd tl 35-41).

103.

Pärast tööpäeva käis S. S. enda sõnul (III kd tl 112-112 pöördel) EMO-s vigastusi

fikseerimas, kuna tal valutasid küünarnukid ja õlg. Sel põhjusel väljastati talle ka

töövõimetusleht. Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhust (I kd tl 62) nähtuvalt pöördus S.

S. 08.08.2021 pärast kella 22 Tartu Ülikooli Kliinikumi, sest Tartu vanglas tööl olles jooksis

kinnipeetav talle selga ja kukkudes vigastas ta mõlemat küünarliigest ja paremat õlga. S. S.l

tuvastati küünarvarre pindmised hulgivigastused, küünarnukkide mõlemapoolsed

marrastused ja parema õla põrutus. Haigusjuhule lisatud foto vigastustest kinnitab samuti,

et S. S. küünarnukid olid punetavad ning marraskil (I kd tl 63). K. K. nägi vahetult pärast

sündmust kambri juurest minema liikudes S. S. küünarnukkidel nahamarrastusi ning S. S.

ütles talle, et tal mõlemad küünarnukid ja ka üks õlg valutavad (III kd tl 114). Kuidas täpselt

küünarnukkidele marrastused tekkisid, seda K. K. pealt ei näinud, aga eeldab, et ikkagi

rüseluse käigus kinnipeetavaga. E.-N. K. nägi samuti S. S. küünarnukkidel marrastusi (I kd

tl 123 pöördel, 125). Sealjuures nähtub ka videosalvestise vaatlusprotokollist (foto nr 5.28

– I kd tl 42; videol kell 13.46.55), et S. S. parema käe küünarnuki piirkond on punetav ja

kergete vigastustega.

104.

Seega on tuvastatud, et Raul Johannes Jokiniemi ründe tõttu tundis S. S. valu nii

küünarnukkides kui ka paremas õlas. Sealjuures küünarnukkides tundis ta valu kohe kui

nad rüseluse käigus pikali kukkusid. Õlg valutas S. S.l juba vahetult pärast sündmust. Lisaks

põhjustas kinnipeetav S. S.le ka tervisekahjustuS.a küünarvarre pindmised hulgivigastused

ja küünarnukkide marrastused ning parema õla põrutuse.

105.

Kokkuvõtlikult kinnitab eeltoodu, et Raul Johannes Jokiniemi põhjustas enda valvureid

ründava käitumise ning tegevusega K. K.le ja S. S.le nii valu kui ka tervisekahjustusi ehk

ta kasutas vangla valvurite vastu, kes täitsid võimuesindajatena vaid oma ametiülesandeid

(läksid paigutama Raul Johannes Jokiniemit rahustuskambrist tagasi esialgsesse kambrisse)

füüsilist vägivalda.

106.

Kuivõrd kohtu tuvastatu kohaselt pani Raul Johannes Jokiniemi sama päeva (s.o

08.08.2021) hommikul toime KarS § 274 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, siis tuleb

tema lõunane tegevus kvalifitseerida KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ehk korduva vägivalla

kasutamisena võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega.

107.

Subjektiivsest küljest tegutses Raul Johannes Jokiniemi kavatsetult KarS § 16 lg 2

1-21-8355

30 (77)

mõttes. Juba see asjaolu, et vahetult enne kambriukse avamist kõndis ta kambris ringi, aga

nii kui kambriuks avanes, jäi kambri kõige tagumisse nurka, keeldudes tulemast vahetrellide

juurde, näitab, et ta oli valvurite tulekuks valmis – tal oli plaan. Ühtlasi kinnitab toimunu,

et kambri kõige kaugemasse ossa jäämine oli vajalik selleks, et piisavalt hoogu võtta

hüppamaks vahetrellide ukse peale kätega rippesse ning loomaks võimaluse lüüa valvureid

jalgadega, millised löögid on ilmselgelt tugevamad kui rusikalöögid oleksid olnud. Eriti

veel kilbi vastu. Videosalvestis ilmestab kõige paremini seda, kuidas süüdistataval oli

kindel eesmärk valvureid vigastada, sest jalgadega lõi ta valvurite kilpi korduvalt ning väga

jõuliselt. Siinkohal nõustub kohus prokuröriga (V kd tl 137) selles, et vahetrellidele hüppas

süüdistatav teadlikult alles siis, kui vahetrellide uks oli juba lahti, mitte enne, mis kinnitab,

et ta soovis valvureid rünnata, mitte pelgalt hirmutada. Selliselt käitudes pidas Raul

Johannes Jokiniemi võimalikuks, et ta põhjustab valvuritele mitte ainult valu, vaid seetõttu

võivad nad ka viga saada. Sealjuures oli tal ükskõik, kes valvuritest võib viga saada, sest

tema rünnaku objektiks olid kõik, kes talle tee peale ette jäid. Toimunust nähtub, et Raul

Johannes Jokiniemi eesmärgiks oli iga hinna eest kambrist välja saada ning koridori liikuda

ning selle saavutamiseks ei hoolinud ta sellest, kas või kuidas valvurid võivad viga saada.

Sealjuures on ka näiteks K. K. öelnud, et Raul Johannes Jokiniemi oli valvurite suhtes

agressiivselt meelestatud ega täitnud talle antud korraldusi (III kd tl 114 pöördel). Ka

edasiselt koridoris toimunud rüselus, milles süüdistatav mh võttis S. S. pea enda haardesse,

kinnitab, et süüdistatav soovis valvuritele valu ja tervisekahjustusi tekitada. Valvurite

ütlused kinnitavad, et pärast vahetrellide juurest välja pääsemist ründas süüdistatav joostes

ehk hoo pealt S. S., mille tõttu nad kukkusid põrandale selili maha. Jällegi, Raul Johannes

Jokiniemi pidas vähemasti võimalikuks, et sellise jõulise käitumise tagajärjeks ei pruugi

mitte olla lihtsalt valu, vaid ka tervisekahjustus. Sellest süüdistatav aga ei hoolinud, vaid

jätkas rüselust ja vastupanu osutamist. Sealjuures osutas Raul Johannes Jokiniemi väga

tugevat vastupanu, mille mahasurumiseks oli vaja kolme valvuri jõulist tegevust. Prooviti

kasutada ka pipragaasi. Kokkuvõttes oli Raul Johannes Jokiniemi jaoks kambrist välja ning

seejärel koridori saamiseks hädavajalik nõrgestada füüsiliselt ehk põhjustada valu ja

vigastada teda ümber paigutama tulnud valvureid.

3.3. Tartu Vangla, 11.08.2021 õhtu kella 20 paiku

108.

Kolmandaks süüdistatakse Raul Johannes Jokiniemit selles, et ta 11.08.2021 kella 20.20

paiku ei allunud võimuesindajate korraldustele, osutas õigusvastaselt vastupanu ning

kasutas Tartu vangla valvuri A.K. suhtes füüsilist vägivalda, mistõttu vähemalt kaudse

tahtlusega põhjustas A.K.le parema käe pöidla vigastuse, s.o 1,5 cm pikkuse haava.

109.

Kannatanu A.K. ütluste (III kd tl 115) kohaselt töötas ta 11.08.2021 Tartu vanglas

kolmanda üksuse valvurina. Tartu Vangla 14.09.2015. a käskkiri (I kd tl 18) kinnitab, et

A.K. töötas alates 15.09.2015 Tartu vanglas (täpsemalt kolmandas üksuses) valvuri

ametikohal. Ühtlasi teostatakse antud käskkirjast nähtuvalt avaliku teenistuse seaduse

kohaselt valvuri ametikohal avalikku võimu riikliku järelevalve läbiviimise kaudu.

110.

A.K. ütlustest (III kd tl 115-116) nähtuvalt puutus ta 11.08.2021 Raul Johannes

Jokiniemiga kokku nii hommikuse kui ka õhtuse loenduse ajal. Õhtune loendus algab kell

20 ja seda viisid läbi kannatanu, A.-E. R. ning T. T., võimalik, et oli ka S. P.. Siinkohal

märgib kohus, et A.K. ametijuhendi kohaselt on tema teenistusülesandeks mh ka

kinnipeetavate ja vahistatute loenduse korrektne teostamine ja nõuetekohane läbiviimine

(vt p 7 – I kd tl 19 pöördel). Raul Johannes Jokiniemi puhul nägi loendus välja sellisena, et

kõigepealt anti kinnipeetavale korduvalt korraldus tulla ukse vahetrellide juurde käeraudade

paigaldamiseks, sest talle olid käskkirjaga käerauad ette nähtud. Kinnipeetav oli ennast

kambris voodi alla ära peitnud ja korduvatele korraldustele sealt välja tulla ei allunud. Kuna

kinnipeetava tegevust voodi all ei olnud näha, sest voodi peale oli pandud tekk, võeti igaks

juhuks võimalike rünnete eest kaitseks kilp ning kilbi varjus siseneti kambrisse. T. T. oli

1-21-8355

31 (77)

kilbiga ees, tema taga liikusid A.-E. R. ja kannatanu. Sisenesid kambrisse voodi juurde. Kui

kannatanu hakkas voodil olevat tekki eemaldama, et vaadata, mida kinnipeetav seal teeb,

siis üritas kinnipeetav voodi alt rapsides kiiresti välja tulla. Ta karjus ning oli fekaalidega

üleni määritud. Kannatanu A.K. oli läinud ühele poole voodi äärt, A.-E. R. teisele poole.

Kuna Raul Johannes Jokiniemi hakkas kannatanu juurest voodi alt välja tulema, siis haaras

kannatanu temast kinni ja surus voodi juurde, et talle oleks võimalik käerauad peale panna.

Kinnipeetav osutas aktiivset vastupanu – ei andnud käsi kätte. Kuna kinnipeetav oli

fekaalidega üleni kaetud, oli talle käeraudade peale panemine keeruline, kuid ta saadi

kontrolli alla, käerauad pandi peale ning loendus tehti ära. Raul Johannes Jokiniemi sellest

aga maha ei rahunenud, vaid osutas endiselt vastupanu. Kui loendus oli ära tehtud, hakati

kambrist väljuma ning kinnipeetav võeti vahetrellideni kaasa, et seal temalt käerauad

ohutult eemaldada. Kannatanu selgitas, et käerauad paigaldatakse ainult vajalikeks

toiminguteks ning kui toiming on läbi, siis on valvuritel kohustus need ära võtta. Ka

vahetrellide juures osutas kinnipeetav vastupanu – ei lasknud käeraudu eemaldada. Nimelt

lükkas ta end vahetrellidest jalgadega eemale, üritas käsi ära tõmmata. Kui valvurid

hakkasid ühte kätt lahti tegema, siis kuna see oli fekaalide tõttu libe, õnnestus Raul Johannes

Jokiniemil see vaba käsi kambrisse sisse tõmmata ja ennast ümber pöörata. Sel ajal surus ta

jalgadega ka vastu vahetrelle ehk üritas kogu aeg käsi koos käeraudadega sisse tõmmata.

Samuti püüdis ta teist käerauda lahti võtta. Kuidagi tal õnnetuski enda käsi läbi käeraudade

tõmmata, mistõttu kukkus ta seejärel kambri põrandale. Samal ajal tõmbas Raul Johannes

Jokiniemi kuidagi kannatanu sõnul ta käe katki. Tol hetkel kannatanu füüsilist valu ei

tundnud. Käeraudu eemaldama hakates olid kinnas ja käsi kannatanul veel terved olnud,

aga pärast käeraudade eemaldamist oli kummikinnas täiesti katki ja käele, täpsemalt parema

käe pöidla kohale oli tekkinud umbes 1,5 cm haav/kriimustus, mis immitses/jooksis verd.

Kannatanu käis kohe pärast seda juhtumit meditsiiniosakonnas, aga siis seal ei olnud

kedagi, kuid hiljem, aga mitte samal päeval, vigastus meditsiiniosakonna poolt siiski

fikseeriti. Vigastus paranes täielikult umbes paari nädalaga. Pärast vigastuse avastamist

näitas enda kätt ka A.-E. R.le.

111.

Kannatanule tekitatud vigastusega seonduvalt kinnitavad tema ütlusi Tartu Vangla

meditsiiniosakonna õe L. M. poolt koostatud õiend koos fotodega (I kd tl 65-69). Õiendi

kohaselt tuli 19.08.2021 kell 08.48 meditsiiniosakonda A.K. oma vigastusi fikseerima.

Tuvastati, et A.K.l esineb parema käe I sõrme II piirkonnas ca 1 cm pikkune kuiva

koorikuga kaetud haav ning sama sõrme küünevallil paranenud marrastus (vt fotod I kd tl

68-69). Haav ja marrastus on ca nädala vanused.

112.

A.-E. R. ütlustest (III kd tl 116 pöördel-117 pöördel, 119 pöördel) nähtuvalt töötas ta

samuti 11.08.2021 Tartu vangla kolmandas üksuses valvurina. Õhtune loendus toimus

psühhiaatriaosakonnas kella 20.20 paiku. Loenduse mõte on kontrollida nii kambri kui

kinnipeetava olekut, et kõik oleks korras. Töökohustustest tulenevalt peavad valvurid läbi

viima hommikust ja õhtust loendust. Tol õhtul teostas loendust koos A.K. ja veel 1-2

valvuriga. Raul Johannes Jokiniemi oli varjunud enda voodi alla ning teda ei olnud näha.

Sisenesid kambrisse kilbi varjus. Kinnipeetav ägestus, üritas kiiresti voodi alt välja tulla,

lüüa. Said olukorra füüsilise jõuga kontrolli alla ning panid Raul Johannes Jokiniemile

käerauad peale. Sealjuures olid kinnipeetavale varasema käitumise tõttu käskkirjaga

käeraud määratud. Raul Johannes Jokiniemi ja tema kamber oli kaetud fekaalidega. Kui

loendus oli tehtud, siis liikusid koos kinnipeetavaga vahetrellide juurde selleks, et läbi

vahetrellide talt käerauad ära võtta. Sellega tegelesid tema ja A.K.. Kui olid ühe käe

vabastanud, siis keeras Raul Johannes Jokiniemi end ümber ja hakkas jõuliselt end trellide

juurest ära tõmbama. Jalgadega rõhus trellidele ja keharaskusega tõmbas end tahapoole.

Kuna ta osutas järsku väga tugevat vastupanu, siis õnnestus tal oma veel rauastatud käsi

raudadest välja tõmmata ning ta kukkus sinna samasse põrandale. A.-E. R. kinnitas ütlustes,

et ta ise nägi vahetult pärast käeraudade eemaldamist, et A.K. sai selle sündmuse tõttu

1-21-8355

32 (77)

parema käe pöidla ja nimetissõrme juurde kriimustuse, mis veritses. A.-E. R. oli kindel, et

enne Raul Johannes Jokiniemi loendust ja viimase aktiivset vastupanu A.K.l käel

tervisekahjustust ei olnud.

113.

Tunnistaja S. R. ütluste (III kd tl 125 pöördel-126) kohaselt töötas ta 11.08.2021 samuti

Tartu vangla kolmandas üksuses valvurina. Õhtune loendus psühhiaatriaosakonnas toimus

natukene pärast 20. Loendust viisid koos tunnistajaga läbi valvurid A.K., A.-E. R., S. M. L.

ja T. T.. Loendus on vajalik, et kontrollida kambri tehnilist seisukorda ja kinnipeetava

tervislikku seisundit. Käeraudu kasutatakse loenduse ajal siis, kui kinnipeetav on eelnevalt

toime pannud ametnikele ohtlikke tegevusi, on ametnikku varem rünnanud, siis on

käskkirjaga määratud ehk ette nähtud käerauad, mis tuleb alati kambrisse sisenemisel

paigaldada. Raul Johannes Jokiniemi kambriust lahti tehes nägid, et ta on voodi all. Talle

anti korraldus tulla vahetrellide juurde, et paigaldada käerauad, et saaks õhtust loendust läbi

viia. Raul Johannes Jokiniemi sellele ei reageerinud, vaid tegi voodi all liigutusi (siputas

jalaga) ja karjus. Kambrisse siseneti kaitseks kilbiga. A.K. ja A.-E. R. läksid voodi juurde.

Tunnistaja oli veidi eemal kilbi taga. A.K. ja A.-E. R. said kinnipeetava käed kontrolli alla,

s.t viisid käed selja peale ja fikseerisid ning tunnistaja S. P. pani talle käerauad peale. Kuna

kinnipeetav oli ennast määrinud fekaalide ja uriiniga, mistõttu oli ta väga libe, ning ta

hakkas ka vastu, siis oli tema kontrolli alla saamine raske. Kui loendus oli läbi viidud, siis

viidi kinnipeetu valvurite ohutuse tagamiseks käeraudade eemaldamiseks vahetrellide

juurde, sest käeraudu ei saa talle peale jätta. Käeraudade eemaldamiseks Raul Johannes

Jokiniemi koostööd ei teinud. Käeraudade eemaldamisega tegelesid A.K. ja A.-E. R..

Käeraudade eemaldamiseks hoitakse mõlemat kätt kontrolli all, üks käsi tehakse raudadest

lahti ning seda hoitakse kinni kuni teiselt käelt ka rauad eemaldatakse. Raul Johannes

Jokiniemi sai aga ühelt käelt raua eemaldamisel selle käe enda kätte, pööras end kohe

teistpidi ja hakkas teist kätt koos käeraudadega kambrisse sisse tõmbama. Lõpuks said ka

teise raua lahti ja liiguti kambrist välja. Kohe pärast kambriukse sulgemist näitas A.K., et

tema käel pöidla ja nimetissõrme vahel oli 1,5-2 cm pikkune haav, mis oli värske ja punetas,

kuid verd sel hetkel ei tulnud.

114.

Tunnistaja S.-M. L. ütluste (III kd tl 138-139) kohaselt töötas ta 11.08.2021 Tartu

vanglas valvurina, kus tema ülesandeks oli teostada järelevalvet psühhiaatriaosakonnas

olevate kinnipeetavate, sh tol päeval Raul Johannes Jokiniemi, üle. Sarnaselt eelnevalt

kirjeldatud kannatanu A.K. ning tunnistajate A.-E. R. ning S. R. ütlustele avaldas ka S.-M.

L., et õhtuse loenduse ajal ei täitnud Raul Johannes Jokiniemi korraldust tulla käeraudade

paigaldamiseks trelluste juurde. Talle oli kohaldatud täiendava julgeolekuabinõuna

käeraudade paigaldamise kohustus. Seetõttu liikusid nad kilbi varjus kambrisse.

Kinnipeetav oli sel ajal voodi all peidus, kuid hakkas sealt välja tulema nende poole. S. P.

ja A.K. said füüsilist jõudu kasutades kinnipeetava kontrolli alla, surusid ta põrandale maha

ja seal paigaldati talle käerauad. Pärast loendust liiguti koos kinnipeetavaga vahetrellide

juurde, kus valvurid A.K. ja A.-E. R. hakkasid tal käeraudu eemaldama. Kui üks käsi

raudadest eemaldati, siis A.-E. R. hoidis Raul Johannes Jokiniemi käest kinni, kuid kuna ta

oli uriini ja väljaheidete tõttu libe, siis sai ta selle käe vabaks ning hakkas end koos

käeraudadega kambri poole tõmbama, osutas vastupanu. Kuigi teine käeraud oli veel peal.

A.K. hoidis veel raudadest kinni ning üritas ka teist käerauda eemaldada. A.-E. R. seisis

seal kõrval. Kui teine raud kinnipeetava käest lahti tuli, siis kukkus ta kambrisse põrandale

maha. Tunnistaja ei näinud, et A.K. oleks viga saanud, aga A.K. mainis seda kohe pärast

loengust talle, et ta sai selle sündmuse tulemusel käe piirkonda mingi kriimustuse.

115.

Seega kinnitavad ülaltoodud tõendid, et 11.08.2021 kella 20 paiku viidi Tartu vangla

psühhiaatriosakonnas läbi õhtust loengust. Sellega tegelesid valvurid S.-M. L., A.K., A.-E.

R., S.P. ja T.T. . Kuna Raul Johannes Jokiniemile olid määratud käerauad, siis tuli talle enne

loendust (selleks oli vaja kambrisse siseneda) paigaldada vahetrellide juures käerauad.

Kinnipeetav vahetrellide juurde aga ei tulnud, vaid oli varjunud voodi alla. Seetõttu siseneti

1-21-8355

33 (77)

kambrisse kilbi varjus. Kui valvurid olid voodi juures, siis agressiivselt meelestatud Raul

Johannes Jokiniemi püüdis voodi alt välja tulla ning valvurid võtsid ta kontrolli alla ning

paigaldasid talle käerauad. Kui loendus oli läbi viidud ehk kontrollitud nii kambri kui

kinnipeetava seisundit, siis liikusid valvurid kambrist välja. Raul Johannes Jokiniemi

talutati käerauastatult vahetrellide juurde (valvurid kambrist väljas teisel pool vahetrelle ja

kinnipeetav kambris sees), et seal temalt need eemaldada. Selle käigus osutas süüdistatav

aga vastupanu. Nimelt pärast ühe käe vabastamist käeraudadest, tõmbas ta selle käe A.-E.

R. käest ära, keeras end järsku ümber ja hakkas ka teist veel käeraudades olevat kätt koos

käeraudadega kambri sisse tõmbama. Ise sealjuures tugevalt vastupanu osutades, jalgadega

vastu vahetrelle surudes ja keharaskusega end tahapoole tõmmates. A.K. hoidis kogu selle

vastupanu ajal käeraudadest kinni. Käeraudade eemaldamisega tegelenud A.-E. R. ja A.K.

sõnul õnnestus süüdistataval selliselt teine käsi ise käeraudadest lahti saada. Aitas kaasa ka

see, et ta oli fekaalide ja uriiniga määrdunud ning seetõttu libe. Selle käeraudade

eemaldamise ajal toimunud rüseluse käigu sai A.K. aga käele pöidla ja nimetissõrme vahele

umbes cm pikkuse tugevama kriimu/haava. Nii A.K. kui A.-E. R.ja S. P. kinnitavad, et enne

loendust oli A.K. käsi terve ning see vigastus oli värske. Seega põhjustas Raul Johannes

Jokiniemi enda vastupanuga A.K.le tervisekahjustuse. Sealjuures tekitas süüdistatav

kannatanu A.K.le antud vigastuse seoses tema vangivalvurina töökohustuste täitmisega,

täpsemalt õhtuse loenduse läbiviimise ajal ja tõttu.

116.

Kuna kohtu tuvastatu kohaselt ei olnud see Raul Johannes Jokiniemile esimene kord

vangivalvurite vastu vägivalda kasutada, siis tuleb tema eelkirjeldatud A.K. vigastamine

kvalifitseerida KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ehk korduva vägivalla kasutamisena võimuesindaja

vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega.

117.

Prokuröriga nõustudes (V kd tl 137-137 pöördel) leiab kohus, et sel korral tegutses Raul

Johannes Jokiniemi kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes ehk pidas võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. A.K. ütlustest nähtuvalt

purunes käeraudade eemaldamise protseduuril osutatud vastupanu tõttu kummikinnas ning

tekkis sügavam kriim, mis teatud määral ka veritses. Seega pidi Raul Johannes Jokiniemi

osutatud vastupanu olema väga jõuline, et A.K. samal ajal metallist vahetrellide juures

käeraudu hoides sellise vigastuse sai. Kohtu hinnangul pidas süüdistatav võimalikuks, et

kui ta sedavõrd jõuliselt ja äkiliselt vastupanu osutab olukorras, kus lähedas kontaktis on

vahetrellid, valvuri käsi ning käerauad, võib valvur viga saada. Sellest hoolimata ei

lõpetanud süüdistatav vastupanu osutamist enne kui ta sai ka enda teise käe käeraudadest

vabaks ning kukkus kambri põrandale maha.

3.4. Tartu Vangla, 11.08.2021 õhtu kella 22 paiku

118.

Raul Johannes Jokiniemile heidetakse 11.08.2021 kella 22 paiku toimepandu osas

kokkuvõtlikult ette Tartu vangla valvur A.-E. R. suhtes füüsilise vägivalla kasutamist.

Nimelt fekaalidega kaetud sõrmede torkamist valvurile silma ja suuõõnde ning

elektrišokirelva lasu suunamist kannatanu poole. Põhjustades selliselt kannatanule füüsilist

valu ja tervisekahjustustena parema silma ülalaul hematoomi, vasakul otsmikul marrastuse

ning vasakul reiel kaks torkehaava.

119.

Kannatanu A.-E. R. ütlustest (III kd tl 116 pöördel) nähtuvalt töötas ta 11.08.2021 Tartu

vangla kolmandas üksuses valvurina. Sealjuures kuulub kolmanda üksuse alla ka

psühhiaatriosakond, kus viibis tol ajal ka Raul Johannes Jokiniemi. Tartu Vangla

02.09.2020. a käskkiri (I kd tl 11) kinnitab, et A.-E. R. töötas alates 01.09.2020 Tartu vangla

kolmanda üksuse valvuri ametikohal. Enne seda töötas ta teises üksuses valvuri ametikohal.

Ühtlasi teostatakse käskkirjast nähtuvalt valvuri ametikohal avaliku teenistuse seaduse

kohaselt avalikku võimu riikliku järelevalve läbiviimise kaudu.

120.

Kannatanu sõnul (III kd tl 117 pöördel) oli tal 11.08.2021 pärast õhtust loendust (vt

1-21-8355

34 (77)

käesoleva otsuse alapeatükki 3.3) Raul Johannes Jokiniemiga järgmine kokkupuude kas

kella 21.30 või 21.45 ajal. Nimelt oli Raul Johannes Jokiniemi millegagi oma kambris

olevad kaamerad kinni katnud ning teda ei olnud näha. Psühhiaatriosakonnas kaameratest

näeb otsepilti, kuid seda ei salvestata. Kannatanu pöördus peavalvesse ja küsis, kas nad

(kannatanu, S.-M. L., S. P.) võivad kambrisse siseneda ja vaadata, mis olukord seal on, et

äkki saab kaamerapildi puhtaks teha ning tagada, et kinnipeetava suhtes oleks järelevalve

ka kaameraga kogu aeg tagatud. Luba saadi, mindi kambri juurde. 07.09.2021. a asitõendi

vaatlusprotokollist (I kd tl 70-78) nähtuvalt vaadeldi 11.08.2021 Tartu vangla

videovalvesüsteemi

psühhiaatriaosakonna

valvekaamera

nr

x

Psühh

koridor

videosalvestist. Protokoll (I kd tl 70-71) ning selle lisaks olev videosalvestis (DVD-plaadil

– I kd tl 79) kinnitavad, et valvurid läksid kambri juurde kella 22.04 ajal.

121.

Siinkohal märgib kohus, et Tartu Vangla kolmanda üksuse valvuri ametijuhendi

kohaselt (I kd tl 15) on valvuri üheks teenistusülesandeks (p 4) teostada kinnipeetavate ja

vahistatute üle nii visuaalset kui ka elektroonilist valvet, pöörates tähelepanu järelevalve

toimingutele, kinnipeetavate käitumisele ja kohalolekule. Rikkumise avastamisel peab

valvur tagama, et võetakse meetmed rikkumise lõpetamiseks ning edaspidiseks

ärahoidmiseks. Ühtlasi peab valvur täitma muid vanemvalvuri, toimkonnajuhi ja üksuse

juhi poolt antud ühekordseid ülesandeid (teenistusülesande p 23 – I kd tl 16).

122.

Kannatanu selgituste (III kd tl 117 pöördel-118 pöördel, 119 pöördel) kohaselt kambri

juurde jõudes Raul Johannes Jokiniemi ühelegi korraldusele ei vastanud, valvuritega ei

suhelnud ning teda näha ei olnud. Seetõttu olid nad sunnitud kambrisse sisenema, et

kontrollida, mis seal toimub. Kuna oli teada, et kinnipeetav võib muutuda agressiivseks, siis

kasutati enda kaitseks kilpi ja kiivreid. Seda kinnitab ka videosalvestis ning selle

vaatlusprotokoll (I kd tl 71). S.-M. L. oli kilbiga ning kannatanu tema selja taga (vt ka I kd

tl 71). Kui nad kambrisse sisenesid, siis tuli kinnipeetav järsku kambri WC-st välja. Tal oli

käes pikk käterätik, mis oli märjaks tehtud ja millega ta proovis valvuritele pihta saada ehk

ründas. Rätikulöögid tabasid kilpi ja vahetrelle korduvalt. Kuna rünnak oli jätkuv, siis

kasutati rünnaku lõpetamiseks algul gaasipihustit. Kannatanu suunas selle kinnipeetu poole

ja kasutas, kuid see ei mõjunud kohe ning rünnak jätkus. Seetõttu üritati teda järgmiseks

kilbiga nurka suruda, et tema üle kontroll saada. Sellele hakkas kinnipeetav veel rohkem

vastu, pekstes rusikatega vastu kilpi. Eelnevast keegi viga ei saanud. Kinnipeetava üle oli

väga raske kontrolli saada, sest ta oli kambri põranda veega libedaks ja märjaks teinud. Seda

kinnitab ka videosalvestis, millest on näha, et sündmuse tagajärjel toovad ametnikud

jalanõudega vedelikku ning märgi esemeid kambrist välja. Juba minut pärast kambriukse

avamist on koridoris näha jalatsijälgedega vedelikujälgi (vt kell 22.05.18 – I kd tl 79).

Samuti oli kinnipeetav kannatanu sõnul ka ise kaetud fekaalidega, mistõttu oli ta libe ja

jõukasutus tema peal raskendatud. Ka tunnistaja T. N. (vangla valvemeedik, kes kutsuti

kohale, sest valvur oli viga saanud) sõnul nägi ta sündmuskohale jõudes, et kambri põrand

oli vett täis, selles ujusid mingid pruunid tükid, hiljem selgus, et need olid fekaalid, ning

see haises fekaalide järgi (III kd tl 120-120 pöördel). Pärast sündmust, kui A.-E. R.kambrist

väljus, siis oli ta täiesti läbimärg, juuksed tilkusid ning riided haisesid (III kd tl 121).

Kannatanu ütluste kohaselt tekkis tugev rüselus ning neil oli raske Raul Johannes Jokiniemit

kontrolli alla saada. Ta osutas ka väga tugevat vastupanu, oli agressiivne ning korraldustele

ei allunud. Üritas pidevalt valvuritest kinni haarata. Selle rüseluse käigus haaras valvuritel

riietest ning tegi näiteks kannatanu kaitseülikonna (kõik valvuri kandsid seda kambrisse

sisenedes – vt I kd tl 71) täiesti katki, ribadeks. Kinnipeetav haaras mingil hetkel kannatanu

vöölt ära ka raadiojaama. Lõpuks saadi kinnipeetav täiesti põrandale. Kannatanu oli tema

peal, S.-M. L. üritas kinnipeetava jalgu kinni hoida ning S. P. proovis käsi kontrolli alla

saada, aga see oli väga raske, sest ta oli libe ja osutas kogu aeg füüsiliselt vastupanu.

123.

Kannatanu eeltoodud ütlusi kinnitavad ka tunnistaja S. R. ning S.-M. L. alljärgnevad

ütlused.

1-21-8355

35 (77)

124.

Tunnistaja S. R. ütluste (III kd tl 126-127) kohaselt puutus ta 11.08.2021 uuesti Raul

Johannes Jokiniemiga kokku, sest kinnipeetav oli oma kambris kõik kaamerad ära varjanud

ja järelevalvet ei olnud võimalik teostada. Esmalt andis psühhiaatriaosakonna meedik S.-

M. L.le teada, et kaamerad on kaetud. Seejärel andis S.-M. L. info edasi A.-E. R.le ja

tunnistajale. Nemad kolmekesi hakkasid kuskil pärast 22 selle probleemiga tegelema. Nad

kasutasid enda kaitseks igaüks visiiridega kiivrit ja n-ö covid-ülikondasid ning kolme peale

üht kilpi, mida hoidis S.-M. L., sest kinnipeetav oli ennast määrinud uriiniga. Tegid kambri

ukse lahti, kinnipeetavat näha ei olnud ning andsid korralduse tulla vahetrellide juurde

käeraudade paigaldamiseks. Raul Johannes Jokiniemi korraldusele ei allunud, mistõttu teda

hoiatati võimaliku füüsilise jõu ja erivahendite kasutamise eest. Kambrisse sisenedes

hakkas kinnipeetav mingisuguse märja kaltsuga kilpi ründama, seda peksma. Tunnistaja ja

A.-E. R. olid S.-M. L.taga sel hetkel. Seejärel peksis kilpi juba enda kehaosaga, kuid

tunnistaja ei mäleta, millega täpselt. Selle peale lasi A.-E. R. talle näo piirkonda gaasi. Kuid

sel hetkel see ei mõjunud, vaid alles sündmuse lõpuks, kui kinnipeetavale olid käerauad

peale saadud, siis hakkas mõjuma, sest Raul Johannes Jokiniemi palus siis vett. Tunnistaja

on veendunud, et gaasi laskmise hetkel polnud sellel kinnipeetavale mingit mõju, sest ta ei

hakanud silmi puudutama, vaid jätkas ründega. Seejärel suruti kinnipeetav valvurite poolt

kilbiga kambri taha nurka, kus õnnestus ta pikali saada. Kannatanu läks kinnipeetava peale,

S.-M. L. hoidis jalgu ja tunnistaja püüdis käsi kontrolli alla saada. Kuna kinnipeetav oli

ennast uriini ja fekaalidega kokku määrinud, siis oli ta väga libe ja teda oli väga raske isegi

kolmel valvuril kontrolli alla saada. Kinnipeetav üritas oma käsi lahti saada ja ametnikelt

erivahendeid napsata.

125.

Tunnistaja S.-M. L. sõnul (III kd tl 139-139 pöördel) puutus ta 11.08.2021 pärast

loendust mõni aeg hiljem Raul Johannes Jokiniemiga uuesti kokku. Seekord seepärast, et

kinnipeetav oli kambri kaamera kinni katnud. Tunnistaja sõnul peab ta valvurina veenduma,

et kinnipeetavaga oleks kõik korras. Kui teda kaamera teel kambris näha ei ole, siis pole

seda võimalik teha. Seepärast teavitas tunnistaja kolmanda üksuse vastutavat valvurit A.-E.

R.. Küsisid peavalvelt, kas nad võivad kambrisse siseneda ning said loa. Panid visiiridega

kiivrid pähe, põlled, kummikindad ja respiraatorid ette ning üks kilp võeti ka kaasa, mida

kandis tunnistaja. Tunnistaja läks kambri juurde koos A.-E. R. ja S. R.ga. Esimese asjana

tehti lahti enne vahetrelle olev uks. Sel ajal hoidis tunnistaja kilpi ees ning A.-E. R. ja S. P.

olid tema taga. Kinnipeetavale anti korraldus tulla trellukse juurde käeraudade

paigaldamiseks, kuid kinnipeetav sellele ei allunud, vaid peksis märja käerätikuga nende

suunas. Tabas kilpi, aga valvureid mitte. Kuna kinnipeetav ei allunud korraldusele tulla

käeraudade paigaldamiseks trellukse juurde, siis tuli neil kambrisse minna ning jõudu

kasutada, millest kinnipeetavat eelnevalt ka hoiatati. Kambri trelluks avati, tunnistaja läks

kilbiga ees eesmärgiga kinnipeetav kambri nurka suruda, et samal ajal saaksid A.-E. R. ja

S. P. kinnipeetava kätest haarata. Kui tunnistaja nägi, et teised said kinnipeetava kätest

kinni, siis pani kilbi käest ning otsis ka võimalust kinnipeetavat kontrollida. Siis tekkis

rüselus, kuid valvuritel õnnestu kinnipeetav maha pikali saada. A.-E. R. oli kinnipeetava

peal, tunnistaja tema jalgade juures ja S. P. ühel pool hoidis kätt.

126.

Kuigi kannatanu kandis kaitsevarustusena ka visiiriga kiivrit, siis mingil hetkel selle

tugeva vastupanu osutamise ajal, mil kinnipeetav üritas valvureid segada, käis visiir üles.

Kannatanu sõnul (III kd tl 118 pöördel, 119 pöördel) üritas Raul Johannes Jokiniemi kiivrit

talt agressiivselt peast ära tõmmata. Mingi hetk sai lõua all oleva kiivripaela haardesse ja

rebis väga tugevalt. Sülitas kannatanule näo piirkonda ning toppis fekaalidega koos olevaid

sõrmi igale poole – ka suhu ja paremasse silma. Silma torkamisest oli kannatanul väga valus

ning mõneks minutiks kaotas seetõttu ka nägemise. Pärast sündmust meditsiiniosakonda

minnes oli nägemine veel küll udune, aga põhimõtteliselt taastunud, kuid silm oli jätkuvalt

väga valus. Silmast leiti ka võõrkehi. Sõrmedega ründamisest olid näol lauba peal ka

marrastused. Tunnistaja S. R. sõnul nägi ta, kui kinnipeetav pikali maas oli ja neil rüselus

1-21-8355

36 (77)

toimus, et Raul Johannes Jokiniemi sai A.-E. R. kiivri visiiri üles lükatud ja torkas oma

näppe talle nii silma (kindlasti vähemalt ühte silma) kui suhu (III kd tl 127). Tunnistaja S.-

M. L. aga kinnitas (III kd tl 139 pöördel, 140 pöördel), et A.-E. R. ütles talle hiljem, kui

olukord oli juba kontrolli all, et kinnipeetav lükkas rüseluse ajal ta kiivri visiiri üles ning ta

sai kinnipeetava sõrmega suhu ja silma. Tunnistaja nägi, et kannatanu silm oli punane.

127.

Kannatanu selgitas (III kd tl 118 pöördel), et kui ta nägi, et kinnipeetavast ei saada

kiiresti jagu, siis otsustas ta kasutada elektrišokirelva. Võttis selle vutlarist välja ning suunas

kinnipeetava kõhu poole, küljele. Mõte oli selles, et kinnipeetav end ümber keeraks ja laseks

käed raudu panna. Kannatanu proovis anda selleks kontaktlaengut, mis võib-olla lühikest

aega ka laengut andis, aga siis haaras Raul Johannes Jokiniemi kõvasti elektrišokirelvast

kinni ja suunas seda tugevalt endast eemale, tekkis rüselus. Seejärel tuli relvast kaks laengut,

millest üks läks kannatanule reide ja ta sai ise viis sekundit elektrišokki, teine laeng läks

põrandasse. Kuna rüselus oli sel hetkel päris tugev, ei oska kannatanu öelda, kas tema või

kinnipeetu oli see, kes lõpuks laengunupule vajutas.

128.

Tunnistaja S. P. kinnitas (III kd tl 127), et olukord muutus juba nii kriitiliseks, et A.-E.

R. otsustas eelnevalt hoiatades lõpuks kasutada kontaktirežiimil elektrišokirelva, kuid ei

saanud lähikontakti režiimil kinnipeetavale pihta. Kuna sel ajal kinnipeetav pidevalt üritas

oma käsi lahti saada ja vahepeal ka sai, siis haaras ta kuidagi sellest elektrišokirelvast kinni

ning ilmselt vajutas laengut, mis lendas A.-E. R. reie pihta. Tunnistaja nägi, et kinnipeetava

käsi oli elektrišokirelva päästiku piirkonnas, kuid päästiku vajutamise hetke ta ei näinud.

Laengu saanud A.-E. R. karjatas selle peale tugevalt ning tema näost oli näha, et tal on

valud, kannatab, sest nägu oli higine, silmad punased.

129.

Ka tunnistaja S.-M. L. sõnul (III kd tl 139 pöördel-140 pöördel) osutas Raul Johannes

Jokiniemi pikali maas olles neile kolmele aktiivset vastupanu, vehkides jalgadega, mistõttu

võttis A.-E. R. elektrišokirelva välja ja suunas selle kinnipeetava kõhu piirkonda. Kuid enne

kui A.-E. R. sai päästikule vajutada, haaras kinnipeetav elektrišokirelvast ja käis lask. Oli

kuulda klõpsu, särinat ja A.-E. R. karjatas, mistõttu sai aru, et A.-E. R. sai elektrišokirelva

laenguga pihta. Kinnipeetav laenguga pihta ei saanud, sest tema poolt mingit reageeringut

ei järgnenud.

130.

Seega tunnistajate ütlused kinnitavad, et kuigi kannatanu proovis anda kinnipeetavale

kontaktlaengut, siis see ei õnnestunud ning rüseluse käigus toimus elektrišokirelvast hoopis

kahe laenguga lask, millest üks tabas kannatanut ning teine põrandat. Sealjuures käis see

lask just sel hetkel, kui kinnipeetav oli samuti elektrišokirelvast haaranud ning tema käsi oli

relva päästiku piirkonnas, mistõttu on põhjust arvata, et rüseluse käigus just tema tegevuse

tõttu toimus lask ja kannatanu sai elektrišokirelva laenguga pihta.

131.

Ka pärast seda kui kannatanu oli saanud elektrišokirelvast laengu, jätkas kinnipeetav

kannatanu sõnul (III kd tl 119) tugeva vastupanu osutamist. Mingil hetkel said siiski

kontrolli Raul Johannes Jokiniemi üle ning panid tal käed raudu. Siis rahunes Raul Johannes

Jokiniemi maha (allus korraldustele, vastupanu ei osutanud), palus luba WC-sse minna, et

silmi pesta, kuna olid saanud pipragaasi. Silmanägemine oli kinnipeetaval sel hetkel alles.

Millegipärast see algselt lastud gaas mõjus alles hiljem. Kamber tehti korda, ohtlikud asjad

koristati ära (et ei saaks kaamerat enam kinni katta või ennast vigastada), tõsteti kinnipeetav

püsti ning viidi vahetrellide juurde, kus talt eemaldati käerauad. Seejärel läks kinnipeetav

WC-sse oma nägu pesema.

132.

Tunnistaja S. R. sõnul (III kd tl 127) vajutasid nad vahetult pärast seda kui A.-E. R. oli

saanud elektrišokirelva laengu jaama abi kutsumise nuppu, kuid lõpuks said kinnipeetavaga

siiski ise kolmekesi hakkama. Panid ta kõhuli, esmalt said vasaku käe kontrolli alla ja raudu

ning seejärel ka teise käe. Siis jäid abi ootama, et saaksid kaamerad kambris korda teha.

133.

Tunnistaja S.-M. L. sõnul (III kd tl 140) saadi pärast lasku kinnipeetav kõhuli pööratud

1-21-8355

37 (77)

ja käeraud peale pandud, sest tema vastupanu ei olnud enam sedavõrd suur kui alguses. S.

P. oli vahepeal jõudnud vajutada raadiojaama peal olevat häirenuppu ning umbes viie

minutiga olid kohal kaks valvurit ja meedikud. Videosalvestuse ning selle protokolli

kohaselt saabusid teised valvurid kambri juurde kiirustades alates kella 22.12-st (I kd tl 73-

75). Kui kinnipeetaval olid käerauad juba peal, siis vastupanu ta enam ei osutanud, vaid

küsis juua.

134.

Pärast intsidenti läks kannatanu enda ütluste kohaselt (III kd tl 119) meditsiiniosakonda,

kus T. N. eemaldas jalast ühe laengu nõela, mis oli jalga kinni jäänud, ning tegeles tema

vigastustega. Seejärel viidi kannatanu kiirabiga erakorralise meditsiini osakonda Tartu

haiglasse. Selle sündmuse tõttu võttis kannatanu haiguslehe.

135.

Tunnistaja T. N. ütluste (III kd tl 120-121) kohaselt töötas ta 11.08.2021

valvemeedikuna Tartu vanglas. Teda kutsuti, sest valvur olevat viga saanud. Kohale jõudes

(vt ka I kd tl 76) nägi, et kolm valvurit tegelesid kinnipeetavaga, kes oli põrandal pikali.

Valvuritel oli kaitsevarustus seljas ning nad kissitasid silmasid, silmad olid punased. Siis

tuli info, et elektrišokirelvaga on jalga saadud. Sai aru, et A.-E. R.l kipitasid silmad kõige

rohkem, kuna ta kissitas neid palju, silmad jooksid vett. Tunnistaja T. N. nägi

sündmuskohale jõudes, et kuigi kiiver oli A.-E. R.l peas, siis visiir oli tal vaid pooleldi ees

(III kd tl 120 pöördel). Tunnistaja sõnul katab visiir muidu kogu näo, aga altpoolt saab

sellele ligi. Seega kaudselt kinnitavad ka tunnistaja T. N. ütlused, et tema sündmuskohale

jõudmise ajaks oli kinnipeetav sõrmedega valvur A.-E. R. juba rünnanud ja vigastanud ning

toimunud oli ka laeng elektrišokirelvast. Ka videosalvestiselt ning selle protokollist nähtub,

et T. N. saabub kambri juurde kell 22.22 kui täiendavad valvurid olid juba sündmuskohal

ning alustatud oli kambri korrastamisega (I kd tl 76, 79). Kuna Raul Johannes Jokiniemi

osutas veel füüsiliselt vastupanu – peksis käte ja jalgadega, väänles, siis ei saanud tunnistaja

sõnul valvur A.-E. R. kohe ära tulla ja tunnistaja talle abi osutada. Tunnistaja kambrisse ei

sisenenud, vaid ootas koridoris ja sai A.-E. R.ga tegelema hakata alles siis, kui viimane

kambrist väljus. Siinkohal märgib kohus, et kuigi videosalvestiselt ning selle protokollilt

nähtub, et T. N. astus vahepeal ka kambriuksest minutiks sisse (kell 22.22.40-22.23.33 – I

kd tl 76, 79), siis see, kas ta sisenes ka vahetrellidest täielikult kambrisse, pole videolt

nähtav. Samas selle aja jooksul abi ta A.-E. R.le osutada poleks jõudnud. Valdava osa ajast

oli tunnistaja aga koridoris. Seega tunnistaja ütlustes ei esine sedavõrd suurt ebakõla, et neid

ebausaldusväärseks pidada. Tunnistaja sõnul kui A.-E. R. lõpuks kambrist välja tuli (video

kohaselt pärast kella 22.29 – I kd tl 77, 79), siis nägi, et ta on läbimärg, tema riided haisesid,

juuksed tilkusid, kissitas kinniseid silmi ning ta hoidis jalgu teineteisest eemal (vt ka I kd tl

77-78). Videosalvestiselt on näha ka kannatanu lonkamist (I kd tl 77-79). Kannatanu ütles

tunnistajale, et tal on väga halb olla ja valus. Kuna elektrišokirelva nõel oli kannatanul jalas,

siis palus tal tulla meditsiiniosakonda, kuhu kannatanu kõndis küll iseseisvalt, aga hoidis

jalgu teineteisest eemal. A.-E. R. ütles talle, et kinnipeetav sai talle ka sõrmega silma.

Tunnistaja sõnul olid kannatanu skleerad väga punetavad, silmad jooksid vett ning oli aru

saada, et tõepoolest on miski silma häirinud ja silm on viga saanud.

136.

Tartu Vangla meditsiiniosakonna õe T. N. 11.08.2021 koostatud õiendi (I kd tl 94-95)

kohaselt oli A.-E. R. vasaku reie siseosas näha elektrišokirelva nõela, mille meedik

eemaldas, sest see oli lihases kinni. Reiel oli kaks lähestikku asetsevat elektrišokirelva

sisenemise teed. Samuti punetas valvuril nägu ja skleerad, parem silm ärritunud rohkem,

vasaku silma sisenurgas võõrkeha. Patsient vaevatud olekus, jalas tugev valu, liikuvus

piiratud, osutatud esmaabi, saadetud kiirabiga EMO-sse. Antud sündmusega seoses on

kannatanust tehtud ka fotod (I kd tl 97-100), mis kinnitavad, et kannatanul oli nägu punane

ning silmad vesised ning ärritunud. Samuti on näha elektrišokirelva nõela jalas ning pärast

selle eemaldamist reiel kahte punast täppi.

137.

Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhust (I kd tl 81) nähtuvalt pöördus A.-E.

1-21-8355

38 (77)

R.11.08.2021 veidi enne südaööd Tartu Ülikooli Kliinikumi, sest sai vangi ohjeldamisel

psühhiaatriosakonnas kähmluse käigus lasu vasakusse reide ning uriini ja roojaste

sõrmedega paremasse silma. Kannatanul tuvastati parema silma ülalaul sinikas, vasakul

otsmikul marrastus ning vasakul reiel kaks torkehaava. Haigusjuhu kohaselt olid skleerad

tavalist värvi ning silmas võõrkehasid ei olnud, mis kinnitab, et enne haiglasse pöördumist

andis vangla meditsiinitöötaja kannatanule vajalikku esmaabi. Haigusjuhule lisatud fotod

kinnitavad vasakul otsmikul marrastuse, parema silma ülalaul sinika ning reiel

torkehaavade olemasolu (I kd tl 82-83).

138.

Kokkuvõtlikult nähtub ülaltoodud tõenditest, et 11.08.2022 kella 22 paiku avastati, et

Raul Johannes Jokiniemi on enda kambris kaamerad kinni katnud, mistõttu ei olnud

võimalik teostada tema üle järelevalvet, mis on aga valvurite üheks teenistusülesandeks.

Samuti peavad valvurid korrarikkumisele reageerima ning selle lõpetama. Kinnipeetava

kambri juurde läksid A.-E. R., S. P. ja S.-M. L., et rikkumine kõrvaldada. Raul Johannes

Jokiniemi korraldusele tulla vahetrellide juurde käeraudade paigaldamiseks (mis olid talle

varasemalt täiendava julgeolekuabinõuna määratud – vt käesoleva otsuse p 114) ei allunud,

mistõttu hakkasid valvurid kambrisse sisenema. Sel hetkel tuli süüdistatav kambri WC-st

välja ning hakkas märjaks tehtud riideesemega S.-M. L. käes olevat kilpi ning vahetrelle

peksma. Seejärel peksis kilpi ka kätega. Teda püüti kontrolli alla saada gaasi näkku lastes,

aga millegipärast see tol hetkel ei mõjunud, vaid avaldas mõju alles hiljem. Seejärel suruti

Raul Johannes Jokiniemi valvurite poolt kambri nurka ja põrandale maha. Kõike seda saatis

kinnipeetava tugev füüsiline vastupanu. Sealjuures haaras ta nii valvurite riietest kui püüdis

võtta ära erivahendeid. Kuna kamber ja tema ise olid märjad, määrdunud ning libedad, siis

oli valvuritel raskusi tema kontrolli alla saamisega. Rüseluse ajal lükkas Raul Johannes

Jokiniemi kannatanu kiivril visiiri üles ning torkas fekaalidega koos olevad sõrmed

kannatanule paremasse silma ja suhu. Seejärel pidas kannatanu A.-E. R. vajalikuks

kinnipeetava kontrolli alla saamiseks kasutada elektrišokirelva. Kohus märgib, et selle

kasutamine antud olukorras oli igati õigustatud, kuivõrd ei leebem vahend, s.t pipragaas ega

ka kolme valvuri füüsiline jõud ei olnud piisavad, et kohe ja efektiivselt kinnipeetav

kontrolli alla saada. Kannatanu tahtis anda kinnipeetavale kontaktlaengu, aga ei saanud

pihta. Rüseluse käigus aga haaras Raul Johannes Jokiniemi ka sellest elektrišokirelvast ning

kuna tema käsi oli seejärel toimunud lasule vahetult eelnevalt olnud päästiku piirkonnas,

siis on alust arvata, et just tema tegevuse tõttu toimus lask, millest üks laeng tabas kannatanu

reit ja teine põrandat. Kuigi lasu järgselt osutas Raul Johannes Jokiniemi endiselt vastupanu,

siis õnnestus kolmel valvuril ta lõpuks siiski kontrolli alla saada ja käerauastada.

139.

Seega põhjustas Raul Johannes Jokiniemi enda tegevusega A.-E. R.le nii valu kui ka

tervisekahjustused. Sealjuures tekitas süüdistatav kannatanule valu ja tervisekahjustused

seoses tema vangivalvurina töökohustuste täitmisega – tagada kinnipeetavate üle

elektrooniline valve ning lõpetada rikkumine (kaamerate kinni katmine).

140.

Kuna kohtu tuvastatu kohaselt ei olnud see Raul Johannes Jokiniemile esimene kord

vangivalvurite vastu vägivalda kasutada, siis tuleb tema eelkirjeldatud A.-E. R. vigastamine

ja talle valu tekitamine kvalifitseerida KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ehk korduva vägivalla

kasutamisena võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega.

141.

Subjektiivse külje hindamisel nõustub kohus prokuröriga (V kd tl 137 pöördel), et

eelkirjeldatud juhtumi võib tinglikult jaotada kaheks, kuigi tegemist ei ole siiski mitte eraldi

kuriteoepisoodidega, vaid ühe jätkuva teoga. Esmalt sõrmedega silma ning ssuhu torkamine

oli kohtu hinnangul toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Nimelt selleks, et

valvurile sõrmi suhu ja silma torgata, oli Raul Johannes Jokiniemil vaja esmalt lükata

kannatanu kiivri visiir eemale. Kannatanu on enda ütlustes kirjeldanud, et juba enne visiiri

eemale lükkamist üritas Raul Johannes Jokiniemi talt kiivrit agressiivselt peast ära tõmmata.

Mingi hetk sai lõua all oleva kiivripaela haardesse ja rebis väga tugevalt. Seega ei saanud

1-21-8355

39 (77)

süüdistatava käsi ja sõrmed mitte kuidagi juhuslikult rüseluse käigus kannatanu kiivri visiiri

alla sattuda. Kannatanu ütlustest nähtuvalt tegutses süüdistatav eesmärgiga kiiver

kannatanu peast ära saada. Kui see tervikuna ei õnnestunud, siis lükkas süüdistatav visiiri

piisavalt üles, et saaks kannatanu näole lähemale ning teadlikult tahtis oma fekaalidega

määritud sõrmedega kannatanule kahju teha. Sealjuures on üldteada, et silmad on väga

tundlikud ning sõrmega silma torkamine tekitab valuaistingu. Siinkohas tuletab kohus

meelde, et sõrmedega kellegi silmadele surumine valutundeni on võte, mida süüdistatav

kasutas juba enne vahi alla võtmist (vt käesoleva otsuse 2. peatükki). Olukorras, kus sõrmed

on aga kaetud fekaalidega, mis ilmselgelt ärritavad silma limaskesta ning võivad põhjustada

ka põletiku, oli süüdistatava eesmärgiks seega mitte ainult valu ja ebamugavustunde

tekitamine (ja alandamine), vaid ühtlasi valvurile kehavigastuste põhjustamine.

142.

Elektrišokirelvast lastud laenguga kannatanule põhjustatud valu ning tervisekahjustus

on kohtu hinnangul toime pandud aga kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Ülaltoodust

nähtub, et toimus rüselus, mille käigus püüdis kannatanu anda elektrišokirelvast

süüdistatavale kontaktrežiimis laengu, kuid enne seda haaras süüdistatav samuti

elektrišokirelvast kinni ning hakkas seda endast eemale suunama, takistades selliselt

valvurit talle laengut andmast. Sealjuures nähtub nii kannatanu kui ka tunnistajate ütlustest,

et rüseluse käigus olid kinnipeetavaga lähestikku kõik kolm valvurit, kuivõrd nad püüdsid

teda jõuga kontrolli alla saada. Samal ajal osutas Raul Johannes Jokiniemi aga väga tugevat

vastupanu. Arvestades ka tunnistaja ütlusi, kes nägi, kuidas vahetult enne kannatanut

kahjustanud laengu väljapaiskamist oli süüdistatava käsi ka päästiku piirkonnas, siis pidas

Raul Johannes Jokiniemi vähemasti võimalikuks, et ta võib elektrišokirelva haarates, selle

päästiku piirkonnas toimetades ja seda endast eemale suunates rüseluse käigus ka vajutada

päästikule ning sellest tulenevalt kuna ta suunas relva endast eemale, võib see tabada just

vangivalvureid. Juhul, kui süüdistatav oleks tahtnud ära hoida seda, et elektrišokirelva

kasutatakse, siis oleks tal tulnud hiljemalt pärast A.-E. R. poolt selle vöölt võtmist anda alla

ning lõpetada vastupanu. Kuivõrd süüdistatav sai aru, et tema peal soovitakse kasutada

elektrišokirelva, sest muidu ta poleks seda endast eemale suunanud ega enda haardesse

tahtnud võtta, ning ta alla andmise asemel hoopis jätkas vastupanu, haarates sealjuures

samuti relvast kinni, siis ta mitte ainult ei pidanud võimalikuks, et laeng võib lahti minna ja

valvur pihta saada, vaid ta oli ka sisimas aktsepteerinud sellist võimalikku tagajärge ehk

möönis seda.

3.5. Tallinna Vangla, 18.08.2021

143.

Raul Johannes Jokiniemile heidetakse 18.08.2021 osas kokkuvõtlikult ette Tallinna

Vangla valvur M. L. ründamist füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil,

milline tegu jäi aga süüdistuse kohaselt katse staadiumi, sest kannatanu tõrjus ründe.

144.

Kannatanu M. L. ütluste (III kd tl 142) kohaselt töötas ta 18.08.2021 Tallinna vanglas

vanemvalvur-saatjana kartsas. Tallinna Vangla 21.12.2020. a käskkiri (I kd tl 22-27)

kinnitab, et M. L. töötas alates 01.01.2021 Tallinna vanglas järelevalveosakonna

vanemvalvuri ametikohal. Enne seda lihtsalt valvuri ametikohal. Ühtlasi teostatakse

vanemvalvuri ametikohal käskkirjast nähtuvalt avaliku teenistuse seaduse kohaselt avalikku

võimu riikliku järelevalve läbiviimise kaudu.

145.

Kannatanu selgitas (III kd tl 142), et hommikul kella 8 paiku viis kannatanu Tallinna

vangla psühhiaatriaosakonnas läbi loendust. Sealjuures on kinnipeetavate loenduse

läbiviimine üks järelevalveosakonna vanemvalvuri ametijuhendi kohastest ülesannetest (vt

teenistusülesannete p 2 – I kd tl 23). Enne loendust nägid kaamerast, et kinnipeetav Raul

Johannes Jokiniemi on valmistanud madratsist barrikaadi, mis oli pandud põiki ukse poole

ning mille taga kinnipeetav oli, ja ootas valvureid. Kannatanu sõnul oli kinnipeetav kambris

ette valmistanud 2 või 3 ühekordset toidutopsi, milles oli tundmatu vedelik. Need olid

vahistatu juures madratsi ääres. Hiljem lõhna järgi oli kannatanu hinnangul tegemist

1-21-8355

40 (77)

uriiniga. Said aru, et võib tekkida probleem.

146.

Siinkohal märgib kohus, et M. L. ametijuhendis märgitud teenistusülesannete (p 6)

kohaselt teostab ta süstemaatiliselt kinnipeetavate vahetut visuaalset järelevalvet, pöörates

erilist tähelepanu kinnipeetavate käitumisele ning järgides kambriukse avamisel

julgeolekunõuete täitmist (I kd tl 24). Valvuri ametijuhendi kohaselt võib valvur

kinnipeetuga suhelda vaid teenistusülesannete täitmiseks ettenähtud korras ja viisil (vt

vastutuse p 7 – I kd tl 26).

147.

Kannatanu sõnul (III kd tl 142-142 pöördel) oli üksuse juhi poolt määratud, et vahistatu

Raul Johannes Jokiniemiga tuleb tegeleda märulivarustuses ja kilbiga ning talle oli

määratud ka käerauad. Seejärel läks kannatanu M. L. koos valvur N., A. K. ja K. O. kambri

juurde, olles tervenisti märulivarustuses (v.a K. O.). Märulivarustus on viskeobjektide

kaitseks ning koosneb kereturvisest, käte turvisest, jalgade turvisest, reite turvisest, kilbist

(üks kõigi peale, mida kandis kannatanu) ning kiivrist koos visiiriga. Visiir on kiivri osa,

liikuv ning katab ära terve näo ja suu, s.t visiir ulatub lõuani.

148.

Kambri juurde jõudes kuulsid röökimist, ebamäärast saksakeelset juttu. Kambri

uksesilmast vaadates nägid, et kinnipeetav oli varjunud madratsi taha ning hoidis käes topsi.

Seejärel avasid ettevaatlikult kambriukse, sest oodata oli viset. Kohe pärast ukse kerget

avamist toimuski esimene vise koos tundmatu vedelikuga vastu trellust. Uks suleti rohkem,

et sellega pihta ei saaks. Selline asi, s.t ukse avamine kerge jonksuga ning seejärel vahitatu

poolt vise, kordus veel kaks korda. Visked tabasid trellust, kuid mitte valvureid. (III kd

tl 142 pöördel.)

149.

Pärast seda avati kambriuks, anti vahistatule korraldus tulla trellukse juurde käeraudade

paigaldamiseks, mida ta ei täitnud. Hoiatasid jõu kasutuse eest, kui vahistatu ei täida

korraldusi ning hakati avama trellust. Kinnipeetav muutus pärast jõukasutamise hoiatust

agressiivsemaks ja häälekamaks ning ta liikus trellukse juurde madratsikattega, mis oli läbi

immutatud tundmatu vedelikuga, arvatavasti uriiniga. Kannatanu suunas seejärel kilbi

trellukse vastu ning kui ta hakkas seda avama, siis peksis vahistatu madratsikattega vastu

trellust ning pritsmed tulid terve koridori peale. Sel hetkel oli tunda ka väljaheidete lõhna.

Siis hakkas kannatanu vaikselt avama trellust, vahistatu surus trellukse vastu, hoides ühes

käes madratsit, millega kattis trellust. Edasiselt hakkas kannatanu trellust lahti suruma.

Trelluks avaneb paremale poole kambri sisse. Vahistatu üritas aga selle trellukse taha

varjuda. Kannatanu lükkas kilbiga vastu trellust, vahistatu sai ühe käe kilbiäärest (paremalt

nurgast) üle ja suunas selle väljasirutatult, sõrmed väljas, üle kilbi ääre ja kannatanule visiiri

alt sisse. Väljasirutatud sõrmed tabasid samaaegselt kannatanu paremat ülemist huult,

paremat ninasõõret ja paremat silma. Valu otseselt ei tundnud, pigem ärritust, mis kestis

järgmise päevani. Sel hetkel ei pannud seda tähele, aga hiljem käeraudu paigaldades nägi,

et vahistatu sõrmed olid koos väljaheidetega. Tegelikult mitte ainult sõrmed, vaid ka terve

keha ja kõrvatagused olid kõik väljaheidetega koos. Kannatanu sai koheselt pärast sündmust

meedikult silmaloputusvedelikku, mis hoidis ära põletiku tekke. Vigastust ei olnud. Kuna

kannatanu oli teadlik vahistatu eelnevast käitumisest Tartu vanglas, siis oli ta valmis, et

võidakse rünnata silmi ning tõrjus ründe, suunates kilbi ülemist paremat nurka ja tõugates

vahistatu kambri trellukse juurest vasakule kambri teise nurka ning ühtlasi sellega ka endast

eemale. Kuigi vahistatu osutas vastupanu, suutsid nad valvuritega talle lõpuks käerauad

peale panna. Pärast seda rahunes vahistatu maha ning talle tehti ka sundpesu. (III kd

tl 142 pöördel-143)

150.

16.09.2021. a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 85-93) nähtuvalt vaadeldi 18.08.2021

Tallinna Vangla V-hoone teise korruse kambri nr x turvakaamera videosalvestist, mis algab

kella 07.33-st. Videosalvestiselt avaneb vaade Tallinna vangla V-hoone teise korruse

kambrile nr x.

1-21-8355

41 (77)

151.

Vaatlusprotokollis kirjeldatud turvakaamera salvestiselt nähtuv kinnitab kannatanu

ütlusi tervikuna. Esmalt selle kohta, et kaamerast oli enne kella 8 loenduse algust näha, et

Raul Johannes Jokiniemi valmistas madratsist barrikaadi ning ootas valvureid. Ühtlasi

kinnitab alljärgnevalt kirjeldatud videosalvestuse vaatlusprotokoll seda, et Raul Johannes

Jokiniemi ise ning ka tema madrats ja selle kate olid määrdunud ning immutatud

väljaheidete ning uriiniga, mida sisaldasid ka kambris olnud topsikud. Uriini ja väljaheidet

oli Raul Johannes Jokiniemi aga pikemat aega enne loenduse algust n-ö kogunud ja

kasutanud.

152.

Nimelt väljus kell 07:33:03 kambri tualettruumist kambri ülejäänud ossa üleni paljas

vahistatu Raul Johannes Jokiniemi, kellel on käes valget värvi tops kollakat värvi

vedelikuga. Tualettruumi põrandal on madratsi poroloonist osa, mille ümbris/kate on

kambri keskel põrandal (foto nr 1 – I kd tl 88). Vahistatu kallab enda käes olevast valgest

topsikust kambri põrandal olevasse topsikusse, milles juba on kollakat värvi vedelik,

vedelikku juurde. Kell 07:33:25 võtab ta tualettruumist madratsi poroloonist osa ja asetab

selle risti ja külili tualettruumi ukse ja kaamera poolse seina vahele (foto nr 2 – I kd tl 88).

Porolooni taha jäävad kaks kollaka värvi vedelikuga täis topsi. Kell 07:33:52 liigub ta

kaamera suhtes vasakule kambri ukse juurde, hoiab suguelundit vasakus käes ning teeb

urineerimise liigutust. Pärast seda hõõrub jalgu mööda põrandat ja mööda mõlemat ukse

kõrval asuvat seina. Seejärel liigub kambri keskele ning kortsutab kokku kambri laual

olevad märjad paberid. Kell 07:35:04 kükitab kambri laua ja külili oleva madratsi juures

ning asetab kordamööda mõlemad topsikud enda suguelundi juurde. Seejärel liigutab ühe

topsiku enda päraku juurde ning paneb sinna ka enda vasaku käe. Pärast käe äravõtmist

topib ta selle käe nimetissõrme endale suhu ja kõrvadesse. Kell 07:36:15 asetab ta teise

valget värvi topsiku enda päraku juurde. Kell 07:40:23 tõuseb laua juurest püsti, asetab

kambri põrandal oleva madratsikatte kambris külili oleva madratsi peale ning istub seejärel

kambri lavatsile. Kell 07:41:07 teeb liigutuse nagu jooks ühest valget värvi topsist. Pärast

seda asetab topsi enda suguelundi juurde. Kell 07:50:50 hoiab üht valget topsikut enda

suguelundi piirkonnas ning seejärel paneb korduvalt enda vasakut kätt vahelduvalt päraku

piirkonda ja topsis oleva vedeliku sisse. Kell 07:52:13 tõuseb lavatsi ette püsti, jäädes

kambri ukse poolt vaadatuna tualettruumi seina varju. Ajavahemikul 07:52:15-08:06:30

seisab tualettruumi ukse varjus ning teeb korduvalt topsidesse urineerimise liigutusi. Kell

08:08:17 kükitab ta porolooni varju.

153.

Videosalvestuse vaatlusprotokoll kinnitab ka kannatanu ütlustes kirjeldatud sündmusi

alates sellest, kui valvuri läksid Raul Johannes Jokiniemi kambri juurde loendust teostama.

Seega alates katsetest ust avada kuni Raul Johannes Jokiniemi poolt valvur M. L.le käe

visiiri alla panemise ning tema suhtes jõu rakendamise tulemusena ta kambri nurka

surumise ning käeraustamiseni.

154.

Vaatlusprotokolli kohaselt viskas Raul Johannes Jokiniemi kell 08:09:24 vasakus käes

oleva topsi koos vedelikuga kambri ukse suunas (foto nr 3 – I kd tl 89). Pärast seda vahistatu

hingeldab, kuid jätkab kükitamist ning võtab teise topsi samuti vasakusse kätte. Kell

08:09:55 viskab kambri põrandal olnud padja ukse ette põrandale. Kell 08:10:23 võtab

paremasse kätte tumedat värvi riidekaltsu, mille viskab kell 08:11:16 vastu kambri trellust.

Kell 08:11:21 tõuseb püsti, samal ajal avatakse välisuks praokile ning koheselt viskab Raul

Johannes Jokiniemi teises topsis olnud vedeliku kambriukse suunas. Kell 08:11:25 avatakse

kambri välisuks ning trellukse taha liigub märulivarustuses ja kilpi kandev ametnik. Kell

08:11:37 viskab vahistatu vasaku käega tumedat värvi teki kambri trellukse suunas (foto

nr 4 – I kd tl 89). Viskamise hetkel paiskub teki küljest vedeliku piisku. Kell 08:11:42

hakatakse kambri trellust avama, kuid samaaegselt liigub Raul Johannes Jokiniemi madratsi

varjus trellukse juurde ning surub madratsiga trellukse tagasi kinni. Kell 08:11:48 hakkab

vahistatu vasakus käes olevat madratsikatet vastu kambri trellust lööma (foto nr 5 – I kd

tl 90). Kambriukse taga seisva ametniku taha liigub ka teine märulivarustust kandev

1-21-8355

42 (77)

ametnik. Kell 08:11:56 surutakse kambri trelluks lahti ning ametnikud sisenevad kilbi

varjus kambrisse. Raul Johannes Jokiniemi lükatakse vastu kambri kaamerapoolset seina

(näha on, et sinnapoole on avatud ka trelluks) ning ta haarab kinni tema ees olevast kilbist

(foto nr 6 - I kd tl 90). Kell 08:11:59 asetab Raul Johannes Jokiniemi kaamerapoolse seina

ja kilbi vahelt välja enda vasaku käe ning surub selle tema ees seisva ametniku kiivri visiiri

alla. Ta hoiab kahte sõrme V-asendis ning paneb need ametniku silmade piirkonda (foto

nr 7 – I kd tl 91). Kohe pärast seda lükkab ametnik Raul Johannes Jokiniemi kilbiga endast

eemale, mistõttu vahistatu libastub (foto nr 8 – I kd tl 91) ja kukub. Pärast kukkumist püüab

Raul Johannes Jokiniemi püsti tõusta, kuid ametnikud liiguvad tema poole ning suruvad ta

kaamera suhtes parempoolse seina ja vastasseina nurka lavatsi otsa põrandale (foto nr 9 –

I kd tl 92). Kambrisse siseneb ka kolmas märulivarustust kandev ametnik ning kaks valget

kaitsekostüümi kandvat ametnikku. Kell 08:12:20 tõmmatakse Raul Johannes Jokiniemi

kambri lavatsile külili, siis põrandale kõhuli. Üks ametnik kükitab vahistatu pea piirkonnas,

teine selja piirkonnas ning kolmas hoiab tema jalgu kinni. Vahistatule paigaldatakse

käerauad ja kell 08:16:57 asetatakse tema suu ja nina ette mask. Kell 08:19:01 tuuakse

kambrisse voodilina. Kell 08:19:33 tõstetakse Raul Johannes Jokiniemi püsti ning tema

alakeha ümber seotakse voodilina. Kell 08:19:59 kõnnib vahistatu omal jalal kambri ukse

suunas ning kõik väljuvad kambrist.

155.

Eeltoodust nähtub, et kuigi Raul Johannes Jokiniemi sai ühe käe üle M. L. kilbi ääre ja

seejärel surus väljasirutatud sõrmed kannatanu kiivri visiiri alla, õnnestus tal väljasirutatud

sõrmedega samaaegselt vaid tabada kannatanu paremat ülemist huult, paremat ninasõõret

ja paremat silma, kuid sellega ta M. L.le valu ega tervisekahjustusi ei põhjustanud. Seega

vägivalda ta võimuesindaja vastu kasutada ei saanud. Seda peamiselt seetõttu, et kannatanu

sõnul oli ta teadlik Raul Johannes Jokiniemi varasematest rünnetest Tartu vangla valvurite

vastu ning kannatanu oskas oodata rünnet tema silmade suunas (sarnaselt oli süüdistatav

rünnanud valvurit ka 11.08.2021 Tartu vanglas), mistõttu reageeris kannatanu kohe ning

efektiivselt, tõrjudes süüdistatava tagasi. Ühtlasi olid kõik kambrisse sisenenud valvurid

kannatanu sõnul märulivarustuses, mis samuti kaitses neid rünnete eest.

156.

Kohus on seisukohal, et Raul Johannes Jokiniemil oli eesmärgiks valvureid rünnata ning

neile valu ja tervisekahjustusi põhjustada ehk ta tegutses kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.

Videosalvestiselt nähtuv (uriini ja fekaalide kogumine, barrikaadi valmis seadmine jms)

kinnitab, et süüdistatav valmistus rünnakuks pikalt ette. Tal oli see läbi mõeldud. Rünnak

pidi toimuma mitmes jaos – esmalt eemalt uriini täis topsidega valvurite viskamine, seejärel

märja madratsikattega rünnak ning siis lähikontaktis rünne. Sealjuures oli tal ükskõik,

milline valvur tema ründe objektiks langeb. Tema plaan oli kahjustada ükskõik keda, kes

tema kambrisse siseneb. Samal ajal oli ta teadlik, et kella 8 paiku toimub hommikune

loendus, mil valvurid kindlasti tema kambri juurde ja ka kambrisse sisenevad.

Ettevalmistusi oli ta alustanud juba enne loenduse algust. Seega oli ründeplaan seotud

otseselt valvurite ametikohustuste täitmisega. Ühtlasi oli Raul Johannes Jokiniemil nädal

varem Tartu vanglas olles õnnestunud enda väljaheidetega koos olevate sõrmedega ühele

valvurile valu ja tervisekahjustusi tekitada (vt käesoleva otsuse alapeatükki 3.4), mistõttu

18.08.2021 Tallinna vanglas toimunud kinnitab, et ta soovis varasemat sellist edukat

rünnakut korrata ka Tallinna vanglas olles.

157.

Raul Johannes Jokiniemi viis ellu kõik oma plaani osad. Isegi lähikontakti rünnakuni ta

jõudis, sest ta puutus sõrmedega valvuri visiiri all olnud nägu. Seega tegi süüdistatav kõik

endast oleneva ja enda ettekujutuse järgi, et valvurile (M. L.) valu ja tervisekahjustusi

põhjustada, kuid temast mitteolenevatel põhjustel jäi soovitud tagajärg saavutamata. Nagu

öeldud, siis oli M. L. ründeks valmis ning tõrjus selle vahetult (võib öelda, et murdosa

sekundid) enne seda kui talle jõuti viga teha. Sellises olukorras pole mingit põhjust rääkida

ka süüteokatsest loobumisest. Eriti veel kui arvestada, et Raul Johannes Jokiniemi jätkas ka

pärast M. L. poolt tema eemale tõrjumist vastupanu, mis suudeti mitme valvuri jõuga siiski

1-21-8355

43 (77)

lõpuks maha suruda, pannes süüdistatavale käerauad peale.

158.

Seega arvestades, et Raul Johannes Jokiniemi oli enne 18.08.2021 mitmel korral Tartu

vangla valvurite vastu seoses nende ametikohustuste täitmisega vägivalda kasutanud ning

antud juhtumil jäi tema tahtest olenemata tagajärg ehk valu või tervisekahjustus M. L.le

saabumata, tuleb Raul Johannes Jokiniemi tegevus antud päeval, s.o 18.08.2021

kvalifitseerida kuriteokatsena KarS § 274 lg 2 p 3 - § 25 lg 2 järgi.

3.6. Kokkuvõtteks

159.

Eelnevalt on kohus tuvastanud, et Raul Johannes Jokiniemi on kokku neljal korral kas

ähvardanud

tervisekahjustuse

tekitamisega

või

valdavalt

koguni

põhjustanud

vangivalvuritele valu ja tervisekahjustusi seoses nende ametikohustuste täitmisega.

Kasutades ühel korral ka relvana kasutatavat eset – žiletitera. Viiendal korral jäi tema selline

tegu aga katse staadiumi. Kuna kuriteokatse neeldub lõpuleviidud tegude kvalifikatsioonis,

siis kokkuvõtlikult tuleb tema käesolevas peatükis analüüsitud tegevus kvalifitseerida KarS

§ 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi ehk korduvalt ning relvana kasutatava esemega vägivalla

kasutamisena võimuesindajate vastu seoses nende ametikohustuste täitmisega.

IV KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi esitatud süüdistuse koosseis

160.

Raul Johannes Jokiniemit süüdistatakse KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi

kvalifitseeritava kuriteo ehk röövimise toimepanemises grupis (p 7), relvana kasutatava

esemega (p 8), sissetungimisega (p 9) ning isikuna, kes on varem, s.o Harju Maakohtu

10.06.2019. a otsusega, karistatud röövimise toimepanemise eest (p 4). Nimelt heidetakse

Raul Johannes Jokiniemile kokkuvõtlikult ette koos K. O.H.ga 16.06.2021 kella 3 paiku

öösel Tallinnas xxx asuva X tankla röövimist, ähvardades relvana kasutatava esemega

tanklatöötajat tapmisega ning võttes ära kokku 210 eurot kassaraha. Sealjuures tungis Raul

Johannes Jokiniemi süüdistuse kohaselt ka tankla kontoriruumi, kuhu klientidele ei olnud

sissepääs lubatud, nõudes ka seal relvana kasutatava esemega tapmisega ähvardades ning

kasutades tanklatöötaja peal füüsilist vägivalda seifi avamist, kuid kuna kannatanu hakkas

talle vastu, siis lahkus Raul Johannes Jokiniemi tanklast vaid kassast saadud rahaga. K. O.H.

teopanus seisnes süüdistuse kohaselt peamiselt Raul Johannes Jokiniemi sõidutamises

väljavalitud tankla lähedusse, tema seal ootamises ning tankla piirkonnast sõidukiga kiire

lahkumise tagamises, samuti kuriteo toimepanemise vahendite sõidukisse peitmise

võimaldamises.

161.

Kaitsja leidis (V kd tl 139-140), et ei ole tõendatud, et süüdistatav pani röövimise toime

kaastäideviimise vormis koos K.O.H.ga ning sissetungimisega. Kuigi on tõendatud

röövimise toimepanemine tulirelvataolise esemega, siis see, kas tegemist oli ka reaalselt

relvana kasutatava esemega, tõendamist leidnud ei ole. Seetõttu tuleks Raul Johannes

Jokiniemi tegu kvalifitseerida üksnes KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ehk korduvalt toimepandud

röövina.

4.1. Objektiivne koosseis

162.

Kannatanu I. R. ütluste (IV kd tl 115 pöördel-116) kohaselt töötas ta ööl vastu

16.06.2021 Tammsaare X aadressil xxx klienditeenindajana, oli tööl üksinda. Öösel, kui

ollakse tööl üksinda, on neil tankla uksed turvakaalutlustel kinni, s.t lukus (vt ka IV kd tl

118). Kui keegi helistab uksekella, siis vaadatakse, kes on ja avatakse uks. 16.06.2021 oli

kannatanu parajasti tagaruumi koristamas. Nägi tagaruumis olevast kaamerapildist, et ukse

kõrvale tuli mingi noormees, kes kas helistas kella või koputas uksele. Kannatanu tuli

tagaruumist välja ning nägi, et noormees on üksik, noor ja imelik.

163.

23.06.2021. a asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 150-162; lisaks olevad

videosalvestused DVD-plaadil asuvad I kd tl 163) kohaselt vaadeldi 16.06.2021 xxx Tallinn

asuva AS-i X tankla videosalvestisi ajavahemiku kell 03:04:59 kuni 03:19:05 kohta. Antud

1-21-8355

44 (77)

vaatlusprotokollist (I kd tl 151-152) ning kahelt videosalvestiselt (failid lõpuga 14812 ja

38200) nähtub, et kell 03:13:29 ilmub tankla ette kaamera vaatevälja isik, kellel oma peas

sinist värvi müts, mille alt paistavad välja lahtised heledat värvi pikemad juuksed, ees on

musta värvi päikeseprillid, nina ja suud katab meditsiiniline mask, seljas on lillakat värvi

jope, mille alumisel osal ja mõlema käise alumisel osal (randme juures) on valget värvi

triibud ning vasakul rinna kohal valget värvi kirje/ikoon, jalas on musta värvi püksid ja

musta värvi jalanõud. Lillakat tooni jope lukk on natukene ülevalt lahti ja seal on näha, et

jope all on kollast/kuldset värvi riideese. Isik liigub X tankla suunas, kohendab kätega

juukseid ja päikeseprille, ka maski. Kell 03:13:42 ilmub kirjeldatud isik kaamera vaatevälja

ning liigub X tankla sissepääsu suunas. Kell 03:13:50 lahkub hetkeks kaamera vaateväljast,

tuleb tagasi kaamera vaatevälja, liigub mööda tankla ees maas olevatest rohelist värvi

kanistritest ja lahkub uuesti kaamera vaateväljast kell 03:14:02 tanklasse sisse.

Videosalvestis lõpuga 42885 (vt ka I kd tl 158) selgitab, et kui kell 03:13:50 kadus isik

korraks tankla väliskaamera vaateväljast, siis tol hetkel püüdis ta tankla teenindussaali

siseneda, kuid ei saanud, sest uksed ei avanenud ja isik liikus eemale ehk uuesti

väliskaamera vaatevälja. Kell 03:14:03 saab ta aga tanklasse siseneda (I kd tl 158).

164.

Kannatanu selgitas (IV kd tl 116-116 pöördel), et kui see noormees tuli tanklasse sisse,

siis ta tellis pelmeene ning küsis kaua nendega läheb. Kannatanu vastas, et 4-5 minutit.

Seejärel noormees ei tahtnud enam pelmeene. Pärast sai kannatanu aru, et noormees tahtis

teda leti tagant välja kutsuda, hakkas õlle kohta küsimusi esitama. Siinkohal märgib kohus,

et kuivõrd videofailist lõpuga 42885 nähtuvalt seisis noormees õlide riiuli juures, kus nad

teenindajaga vestlesid, siis tõenäoliselt ajas tunnistaja ütlusi andes segamini sõnad õlu ja õli

(I kd tl 159-160, 163). Nimelt on kannatanu emakeeleks vene keel, kuid ütlusi andis ta

kohtus vaheldumisi eesti ja vene keeles. Kannatanule tundus imelik, et alguses noormees

tahtis pelmeene tellida ja siis pärast esitas selliseid küsimusi. Samas polnud tal aimugi, et

midagi sellist võib juhtuda, mis mõne hetke pärast toimuma hakkas. Kannatanu läks siiski

noormehe juurde – selleks, et ta minema saata. Kannatanu selgitas, et noormees tundus talle

imelik ka seetõttu, et kui ta lähemale astus, siis oli näha ja aru saada, et tal on parukas ja

naljakas müts oli ka peas. Mask oli ka ees, aga seda kandsid kõik. Kuigi noormehel olid

peas parukas, prillid ja ees mask, sai kannatanu aru, et tegemist on noore mehega, sest tal

oli noor hääl. Samuti oli ta kõhnake ja kandis selliseid naljakaid riideid, mida täiskasvanud

inimene lihtsalt poleks selga pannud. Kokkuvõttes oli kuidagi kohe aru saada, et tegemist

on noore inimesega.

165.

Kannatanu kirjeldas (IV kd tl 116-117 pöördel), et kui ta oli noormehe juurde jõudnud

selleks, et ta minema saata, siis haaras see noormees paremalt poolt jope alt vöö/rihma

vahelt püstoli ja hakkas karjuma, et kannatanu peab seifi avama, kõik raha andma.

Noormees võttis kannatanul kõrist kinni ja hakkas teda külge tõukama. Relva

väljavõtmisest ja kannatanust haaramisest läksid kannatanul enda sõnul jalad nõrgaks, tal

oli seetõttu suur šokk. Püstol oli musta värvi, noormehe labakäest suurem ning tollel hetkel

ei tekkinud kannatanul kahtlust püstoli ehtsuses, sest see nägi välja nagu tavaline püstol.

Alguses ei saanud kannatanu kohe aru, mis materjalist see püstol oli. Alles siis, kui

noormees selle talle vastu pead pani, siis tundis, et see on raske ja metallist. Kui noormees

oli püstoli välja võtnud, siis haaras ta kannatanult selja tagant kaelast kinni, pani püstoli

kannatanu selja taha abaluude vahele ning hakkas kannatanut kassade poole tõukama. Sel

hetkel tundis kannatanu paanilist hirmu, et temaga võib midagi juhtuda, kartis oma elu

pärast, sai aru, et tõepoolest tuldi röövima. Kannatanu teadis, et kassas on vähe raha, sest ta

oli eelnevalt raha ära pannud, kuna nad ei hoia kassas suuri summasid, ning kui inimene

läheb juba relvastatud röövile ning tuli eesmärgiga raha võtta, siis pole teada, mida ta teha

võib. Kannatanu selgitas, et ta ei saanud sel hetkel abi kutsuda, sest noormees kohe alguses

hakkas (eesti keeles) karjuma, et kannatanu hoiaks käed enda ees, mistõttu ei tekkinud

kannatanul sel ajal ka mõtet nupule vajutada või kedagi appi kutsuda. Noormees karjus, et

1-21-8355

45 (77)

kannatanu teeks kassa lahti, ei puutuks midagi ja et ta näeks kannatanu käsi. Kannatanu

võttis kassast raha välja ja ladus letile. Sellel ajal, kui kannatanu kassas raha välja võttis, oli

püstolit meenutav ese surutud vastu tema selga, noormees seisis tema selja taga. Täpset

summat, mis kassas sel hetkel oli, kannatanu ei teadnud, kuid 16.06.2021. a AS-i X

Tammsaare tankla kassa sularaha inventuuri akti (II kd tl 16) kohaselt on hiljem tuvastatud

kassa puudujääk 210 euro suuruses summas. Kannatanu sõnul teadis ta, et kassas on

kindlasti kaks 20-eurost ning teadmata arv kümneseid ning viieseid.

166.

Kui raha oli kassast välja võetud, siis algas kannatanu ütluste (IV kd tl 117-117 pöördel)

kohaselt kõige hirmsam. Noormees haaras tal kaelast ja hakkas teda tõukama naaberruumi.

Noormees juhtis kannatanut kindlalt, nagu teades kus asub, otse suure seifi juurde, samal

ajal karjudes. Siis surus ta kannatanu kõvasti kaelast kinni hoides põlvili seifi ette, pani

püstoli vastu oimu ja karjus, et kannatanu avaks seifi. Kui seda ei tee, siis tapab ära.

Kannatanu uskus seda (IV kd tl 118). Kannatanu sõnul pannakse sinna seifi raha vahetuse

eest. Kannatanu oli põlvili maas ja selgitas noormehele, et tal ei ole võtit, et seifi avada.

Seal ja tol hetkel, kui noormees surus püstolit vastu tema oimu, saigi kannatanu aru, et see

on metallist ja raske. Sellest surumisest tegi noormees püstoliga kannatanu oimu vasakult

poolt katki ning väga valus oli. Kannatanu tundis sel hetkel paanilist hirmu, kogu elu jooksis

silme eest läbi. Suurest stressist või šokist ning hirmust ja tahtest elada hüppas kannatanu

mingi hetk jõuga püsti ning lõi noormeest kaks korda käega. Selle peale keelas noormees

kannatanul väljuda ning jooksis ise minema. Seejärel kutsus kannatanu politsei ja helistas

nende turvale.

167.

Eelnevalt esile toodud kannatanu ütlusi kinnitavad ka videofailid lõpuga 48960 ja 42885

ning nende kohta koostatud vaatlusprotokoll (I kd tl 153-161, 163). Sealjuures nähtub

video- ja helifailist lõpuga 48960 noormehe tanklasse sisenemine, kannatanu ning

noormehe omavaheline vestlus esmalt pelmeenidega seoses ning seejärel õlide riiuli juures

vestlus (noormees tahab, et kanntanu näitaks talle midagi) ning näha on ka seda, kuidas

noormees võtab kell 03:15:26 paremalt poolt pükste värvli vahelt jope alt musta värvi

eseme. Seejärel haarab noormees kannatanul kaela ümbert, suunab ta kassade taha ning

nõuab kogu raha andmist, seifi juurde minemist ja raha andmist. Kassaleti taga olles avab

kannatanu kassa, võtab sealt raha välja ja laob letile, mille noormees kokku korjab.

Sealjuures selgitab kannatanu juba kassaleti taga, et seifi võti on juhataja käes. Noormees

nõuab kogu raha väljavõtmist kassast, ka viiekümneseid, kuid kannatanu seletab, et

viiekümneseid ei ole, sest öösel nad ei hoia raha. Videofail kinnitab ka, et noormees keelas

mitu korda midagi puutuda ehk ilmselgelt pidas silmas, et kannatanu ei või paanikanuppu

vajutada. Kui noormees on kassaraha enda kätte võtnud, siis ütleb ta kannatanule, et

kannatanu tuleb nüüd temaga kaasa, paneb käe ümber kannatanu kaela ning ütleb, et nüüd

lähevad seifi juurde ja teevad seifi lahti, suunates samal ajal kannatanut kaamerast paremale

ehk kannatanu ütluste kohaselt ametiruumidesse. Seda, et nimetatud suunas asusid

ametiruumid, kinnitab ka 16.06.2021. a Tammsaare tee tankla osas koostatud sündmuskoha

vaatlusprotokoll (vt I kd tl 171, 173-176). Korduvalt on kuulda noormehe nõuet seif avada.

Samal ajal endiselt kannatanu seletab, et ei saa, ainult juhataja käes on [võti]. Videofailist

lõpuga 30677 ja selle vaatlusest nähtub, kuidas kell 03:16:11 on laokaamera vaateväljas

korraks noormees, kes hoiab parema käega kannatanu kaelast kinni, kannatanu on

kummargil asendis (vt I kd tl 161, 163). Videosalvestiselt on aru saada, et noormees ja

kannatanu asuvad nüüd mitte teenindussaalis kassaleti taga, vaid ametiruumides.

Videofailidelt lõpuga 48960 ja 42885 nähtub, et noormees lahkub teenindussaalist kell

03:16:30 (I kd tl 158, 160-161) ning seejärel videofailidelt lõpuga 14812 ja 38200 on näha,

et ta jookseb tanklast eemale paremat kätt üle sõidutee bussipeatuse ja ristmiku suunas (I kd

tl 152-153, 163) ehk samas suunas, kust ta oli varem tanklasse ka tulnud.

168.

Kannatanu märkis kohtus (IV kd tl 117), et tunneb silmade järgi, mis ei lähe tal kunagi

meelest, noormehena, kes 16.06.2021 tanklas käis, ära selle kohtus viibiva noormehe, kelle

1-21-8355

46 (77)

pea oli kannatanu ütluste andmise ajal allapoole suunatud ja kes oli politseiniku kõrval.

Kohus märgib siinkohal, et kannatanu viitas just süüdistatavale Raul Johannes Jokiniemile

(vt ka IV kd tl 118), kes kannatanu ülekuulamise ajal soovis korduvalt endale kiirabi

kutsumist, kuigi varem kohus juba katkestas kannatanu ülekuulamise, et kiirabi saaks

süüdistatava terviselikku seisundit hinnata (vt IV kd tl 116-116 pöördel, 117 pöördel).

Kiirabi leidis, et süüdistatavaga on kõik korras (IV kd tl 111).

169.

Täiendavalt kinnitavad ka alljärgnevad tõendid, et noormees, kelle tegevust tanklas on

eelnevalt kirjeldatud, oli Raul Johannes Jokiniemi.

170.

Eelkirjeldatud kannatanu ütluste ning tankla videosalvestistelt nähtuva kohaselt oli

tanklas käinud noormehel peas sinine kootud müts, ees mustad/tumedad päikseprillid ja

meditsiiniline näomask, seljas pruunikas-lillakas jope, millel olid nii jope alumine äär kui

ka varrukate otsad valged tumedamate triipudega, jalas tumedad/mustad püksid ja mustad

kingad. Samuti olid noormehel pikad lahtised heledad juuksed. Kotti isikul kaasas ei olnud.

171.

Tunnistaja M. T. on kohtus antud ütlustes (V kd tl 91-92) kirjeldanud, et ta asus

16.06.2021 öösel umbes kella poole nelja paiku Tuisu tänaval, vahetult enne Rahumäe tee

ristmikku, sõitis K-Rauta poolt Rahumäe tänava poole. Ülekuulamise ajal kinnitas

tunnistaja ütluste olustikuga seostamisel koostatud skeemi osas, et punktis A oli tema

sõiduk (vt V kd tl 67, 92 pöördel-93; vt ka videosalvestust ütluste seostamisest – V kd tl 75).

Oli oma sõiduauto peatanud mõneks minutiks Tuisu tänavale paremale poole suunaga

Rahumäe tee poole enne Rahumäe teed võrkaia lähedale, et teha suitsu. Vaid suitsu

tegemise ajaks ta Tuisu tänaval peatuski. Siinkohal märgib kohus, et videofailist lõpuga

14812 on vahetult pärast seda, kui Raul Johannes Jokiniemi läks kaamera vaateväljast välja,

olles suundunud tankla poole, näha, et Tuisu tänaval pärast K-Rauta sildiga maja oleva

võrkaia taga liigub auto (kell 03:13:54), aga see ristmikuni ei tule (vt I kd tl 163). Kell

03:16:49 on tanklast välja jooksnud isik tankla suunast jõudnud juba Tuisu ja Rahumäe

ristmiku poole ning on sellele väga lähedal. On põhjust arvata, et videol kell 03.13 nähtud

sõiduki puhul oli tegemist just tunnistaja M. T. sõidukiga, kes peatus suitsu tegemiseks

vahetult enne Rahumäe tee ristmikku. Pärast suitsu tegemist jätkas tunnistaja enda sõnul (V

kd tl 92) sõitu, kuid niipea, kui ta jõudis Rahumäe tee ristmikule, jooksis talle vastu

meesterahvas. See mees tuli nii ootamatult, et hea, et ta tunnistaja autokapotile ei jooksnud.

Tunnistaja vaates tuli see mees paremalt ehk kui vaadata sündmuskoha vaatlusprotokollile

lisatud skeemi (I kd tl 191), siis just Tammsaare tee X tankla poolt. Sellel mehel oli

meditsiiniline mask ees ning tal olid umbes õlgadeni heledamad juuksed, mis tundus olevat

hoopis parukas (V kd tl 92). Mees jooksis tunnistaja sõitmisele vastassuunas, s.t tunnistajale

selja taha Tuisu tänavale. Sealjuures K. O.H. sõnul ootas ta 16.06.2021 öösel Raul Johannes

Jokiniemi naasmist X tanklast just Tuisu tänaval, väga lähedal Rahumäe teele. (vt V kd tl

52, 54).

172.

16.06.2021. a Elektri x territooriumil toimunud sündmuskoha vaatluse käigus (I kd

tl 193-194 ning protokolli lisaks olev fototabel CD-plaadil asub I kd tl 197) leiti seal oleva

garaažihoone keskmise garaažiboksi eest maapinnalt valget värvi tuub kirjaga Loreal

casting Creme Gloss värvitoide (vt fototabelist fotod nr 6-8, 15-16) ning vasaku ja parema

jalatsi süvendijäljed kannaosaga hoone poole ja suunaga hoonest eemale (vt fotod nr 6, 8,

17-23). Lisaks leiti garaažihoone parempoolse nurga juurest põõsa alt maapinnalt musta

värvi kuldset tooni mustriga jope Versace Jeans Couture (vt fotod nr 5-14), millel olid

nähtavad ulatuslikud veresarnase aine määrdumised ning kahjustused (vt fotod nr 9, 11-14).

Hiljem antud jope vaatlusel tuvastati, et see on tõepoolest määrdunud verega (II kd tl 97-98,

102-107, 108). Lisaks leiti selle ühest taskust ka kummikinnas, millel oli samuti verd (II kd

tl 98, 108-110).

173.

Kui võrrelda tankla turvakaamera salvestistelt nähtuvat isikut (vt nt I kd tl 159-160) ja

tema riietust ning Elektri x leitud jopet, saab öelda, et tanklas lillaka-pruunika jope alt

1-21-8355

47 (77)

paistnud kuldse ja musta tooniga riideese sarnaneb väga sellele, mis leiti Elektri x

territooriumilt ja mis oli veremäärdumistega.

174.

K. O.H. peeti kahtlustatavana kinni 16.06.2021 kell 03.46 Tallinnas xxx maja juures (II

kd tl 91 pöördel). Pärast K. O.H. kinnipidamist tema juhitud sõiduk, mis asus xxx hoone

juures (mis asub omakorda xxx maja vastas – vt I kd tl 191), Volvo reg. nr-ga XXX pitseeriti

(vt II kd tl 17-20) ning teisaldati seejärel Politsei- ja Piirivalveametisse (II kd tl 21). Veel

samal päeval, s.o 16.06.2021, teostati sõidukis läbiotsimine (II kd tl 26-29). Selle käigus

leiti muuhulgas sõiduki tagaistme ees olevalt põrandalt sinist värvi kootud müts (vt ka

fototabelis fotod nr 15-17 – II kd tl 29) ja Loreali värvikarp (vt foto nr 15), sõidukis olnud

K. O.H. sõnul Raul Johannes Jokiniemile kuuluvast kotist (II kd tl 26) leiti lillat tooni

triibuline jope (vt fotod nr 18, 21), valge särk verekahtlase määrdumisega (fotod nr 25-26),

heledat tooni parukas (fotod nr 29-32). Sõiduki tagaistmelt leiti ka kolm meditsiinilist

kasutamistunnustega näomaski (fotod nr 13, 14, 36, 37, 40) ja kummikinnas (foto nr 41).

175.

K. O.H. 18.06.2021. a ülekuulamise protokollist (V kd tl 55-56) ning sama päeva

üleandmise-vastuvõtmise akti (II kd tl 63) kohaselt andis K. O.H. nimetatud päeval

politseile üle tumesiniste raamidega päikseprillid, mis tema sõnul kuuluvad Raul Johannes

Jokiniemile. Neid prille vaadeldi 14.07.2021 (vt asitõendi vaatlusprotokolli – II kd tl 64-

65). Sealjuures nähtub tunnistaja M. R. ütlustest (IV kd tl 141-142), et päikseprille K. O.H.

sõiduki läbiotsimisel ei leitud, kuigi läbiotsimine oli väga põhjalik.

176.

K. O.H. 16.06.2021 kahtlustatavana antud ütlustest (V kd tl 51-53) nähtuvalt sõitsid nad

pärast seda, kui Raul Johannes Jokiniemi tuli Xi tanklast tagasi, mööda Alajaama tänavat,

kuni nad politsei poolt kinni peeti selliselt, et politseibuss sõitis nende sõidukile ette. Siis

pani Raul Johannes Jokiniemi sõidukist jooksu. Seda kinnitab ka asjaolu, et K. O.H. peeti

kahtlustatavana kinni Tuisu x maja juures kell 03.46 (V kd tl 91 pöördel), kuid Raul

Johannes Jokiniemi alles kell 03.58 Alajaama 1 juures (V kd tl 89). Siinkohal märgib

kohus, et K. O.H. kinnipidamise koht (xxx juures) ning tema kasutuses olnud sõiduki

vaatluse koht (Järve x) on tegelikkuses lähestikku, kui vaadata kriminaalasja materjalidele

lisatud skeemi (I kd tl 191). Tegemist on teineteise vastas asuvate hoonetega, mistõttu on

eluliselt usutav, et K. O.H. peeti sisuliselt kinni sõiduki juhtimiselt, kuid tema kinnipidamise

protokolli ja sõiduki läbivaatuse protokolli vormistajad on lähtunud täpse koha

määratlemisel natukene erinevatest objektidest.

177.

Sealjuures nähtub 13.07.2021. a asitõendi vaatlusprotokollist, et Alajaama x aadressil

asuva maja (asus võrreldes K. O.H. kinnipidamise kohaga märgatavalt eemal ning vahetult

pärast Elektri x territooriumi, kust leiti kuldset ja musta värvi kirju jope ning värvituub ja

sügavad jalatsijäljed – vt I kd tl 191) väliskaamera videosalvestise (fail lõpuga 40000)

kohaselt jooksis kell 03:57:59 tumedat värvi pikkade pükste, tumedat värvi jalanõude,

tumedat värvi lühikeste käistega pluusis ning heledate lühikeste juustega meesterahvas

majast mööda üle sõidutee raudtee suunas (II kd tl 39-41; video DVD-plaadil II kd tl 38).

Kell 03:58:04 ilmub kaamera vaatevälja tumedat värvi riietuses meesterahvas (võrreldes

algse mehega tuleb maja teiselt küljelt), kes jookseb samuti raudtee suunas esimesele

mehele järgi. Seejärel kell 03:58:14 jookseb kaamera vaatevälja kolmas meesterahvas ning

tema järel ka neljas, kes jooksevad eelneva kahega samas suunas (tulles esimesega samalt

poolt maja). Kolmandal ja neljandal mehel on mõlemal tumedate riiete peal kollast värvi

helkurvest. Kell 03:58:28 on raudtee juures näha politsei värvides sõidukit ning seda, et

kaks helkurvestides isikut hüppavad raudtee. Kell 03:58:35 ilmuvad kaamera vaatevälja

veel kaks helkurvestides isikut, kes samuti liiguvad raudtee suunas. Videosalvestustelt on

arusaadav, et kõik meesterahvad peale esimese, kes raudtee poole liikusid, olid

politseiametnikud, keda lisandus veelgi.

178.

Raul Johannes Jokiniemi peeti kinni 16.06.2021 kell 03.58 Alajaama x aadressil (II kd

tl 89). Seega vahetult pärast eelkirjeldatud Alajaama x videosalvestiselt nähtuvat raudtee

1-21-8355

48 (77)

poole jooksmist, mistõttu on põhjust arvata, et just tema oli eelnevas vaatlusprotokollis

kajastatud esimeseks meesterahvaks. Kinnipidamisel olid tal seljas tumesinised viigipüksid,

sinine triiksärk ja mustad jalanõud (neid esemeid vaadeldi eraldiseisvalt 08.07.2021;

sealjuures leiti pükstelt ja pluusilt verd – II kd tl 93-96). Milline riietus samuti kinnitab, et

tema oli eelkirjeldatud videosalvestisel. Kinnipidamise hetkel leiti tema juurest sularahana

5-euroseid 19 tk ja kaks 10-eurost ehk kokku 115 eurot, mis süüdistusakti kohaselt on

AS-ile X kohtueelses menetluses juba tagastatud (vt süüdistusakti p 6, lk 6). Ka kahelt

rahatähel avastati verd (II kd tl 94). Samuti on tema kahtlustatavana kinnipidamise

protokollis fikseeritud, et ta oli kinnipidamise hetkel vigastatud. Nimelt olid tal lõua all

õmblused, peopesadel, sõrmedel, küünarnukkidel, ninal, otsaesisel ja põlvedel marrastused.

Antud vigastused selgitavad ka seda, miks vähemasti Xis kantud ja Elektri x territooriumilt

leitud Versace kuldse ja musta värvi mustriga jope ja selles taskus olnud kummikinnas olid

veremäärdumistega ning jope lisaks ka kahjustatud.

179.

29.07.2021. a asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 122-126; fototabel CD-plaadil II kd

tl 127) nähtuvalt on vaadeldud esmalt eraldiseisvalt ning seejärel mannekeenile asetatuna

Elektri x aadressilt leitud Versace kirjut jopet, K. O.H. sõiduki läbiotsimise leitud sinist

värvi mütsi, lillat triibulist jopet ja heledat parukat ning Raul Johannes Jokiniemi

kinnipidamisel temal seljas olnud tumesiniseid viigipükse (koos vööga; pükstelt leiti ka

veremäärdumisi ning kahjustusi – vt ka II kd tl 93-94) ja musti jalanõusid, samuti K. O.H.

poolt politseile kaks päeva hiljem üle antud päikseprille. Fototabelis kajastatud

visualiseering (vt fotod nr 100-107 – II kd tl 127), kuidas mannekeen kõiki eelnimetatud

esemeid kannab (mis on seostatavad Raul Johannes Jokiniemiga), ei jäta kohtule kahtlust,

et tegemist on samade esemetega, mida kandis isik, kes käis kella 03.14-03.16 vahel

Tammsaare tee X. Kõike eeltoodut kogumist arvestades leiab kohus, et just Raul Johannes

Jokiniemi oli see, kes käis umbes kolmveerand tundi enne tema kahtlustatavana

kinnipidamist X tanklas.

180.

Seega nähtub eeltoodust, et pärast X tanklas käimist jooksis Raul Johannes Jokiniemi

esmalt mööda Rahumäe teed kuni Tuisu tänava ristmikuni, kus teda nägi tunnistaja M. T.

(kes oli just pärast suitsu tegemist uuesti sõitmist alustanud) veel parukat ja meditsiinilist

maski kandmas. Edasi jooksis Raul Johannes Jokiniemi Tuisu tänaval ootava K. O.H. ja

viimase sõiduki juurde. Arvestades, et sõidukist leiti sinine müts, lilla jope ning parukas,

siis võttis Raul Johannes Jokiniemi kas vahetult enne sõidukisse jõudmist/istumist või alles

sõidukis olles nimetatud esemed ära ning jättis need sõidukisse laiali. Järgnevalt sõitsid K.

O.H. ning Raul Johannes Jokiniemi mööda Tuisu tänavat X-st ja Rahumäe teest

vastassuunas kaugemale, kuni nende sõiduk peatati politsei poolt. Seejärel põgenes Raul

Johannes Jokiniemi xxx hoone lähedal pärast sõiduki kinnipidamist jala politsei eest Xi

tanklast veelgi kaugemale – Alajaama tänava ja raudtee poole. Põgenemise ajal sisenes ta

Elektri x territooriumile, kuhu jättis maha verise jope, mida oli kandnud Xi tanklas lillaka-

triibulise jope all kella 03.14-03.16 ajal. Enne seda aga hüppas Elektri x garaažide eest

leitud jalatsijälgede sügavust ning verega määritud jope leidmist arvestades tõenäoliselt

politsei eest põgenedes mh garaaži katuselt alla, vigastades selliselt end ning jättes seejärel

verise jope sinna põõsa alla maha. Arvatavalt kukkus hüppe pealt jope taskust välja ka

juuksevärvi tuub (mille pakend oli samuti K. O.H. sõidukis põrandal sinise mütsi juures).

181.

Täiendavalt märgib kohus, et K. O.H. rahakotist leitud sularahalt (vt II kd tl 27, fotod nr

49-52 – II kd tl 29) võeti puuteproovid (vt 20.06.2021. a asitõendi vaatlusprotokolli – II kd

tl 42-62), mille osas viidi läbi DNA-ekspertiis. Ekspertiisiakti nr 21E-GE0612 (II kd tl 72-

81) kohaselt saadi ekspertiisiks esitatud puuteproovidest ühe puhul (10-euroselt rahatähelt)

DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid saadud tulemuste alusel

ei saanud välistada Raul Johannes Jokiniemilt pärineva bioloogilise materjali ehk DNA

leidumist selles proovis (II kd tl 75). 27.08.2021. a ekspertiisiakti nr 21E-GE0731 kohaselt

leiti, et 1020 korda on tõenäolisem, et selles proovis on Raul Johannes Jokiniemi ja kolme

1-21-8355

49 (77)

tundmatu isiku DNA-d kui see, et selles on vaid nelja tundmatu isiku DNA (II kd tl 82).

Seetõttu on põhjust arvata, et K. O.H. õlakotis olnud rahakotist leitud vähemasti ühel 10-

eurosel oli Raul Johannes Jokiniemi DNA-d. Arvestades, et K. O.H. sõnul (V kd tl 52, 58)

ei olnud 15.06.2021 õhtul Raul Johannes Jokiniemil tema juurde jõudes isegi 10 eurot, et

enda taksoarvet maksta ning seda pidi tegema K. O.H., siis eelnevalt analüüsitud muid

tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohal, et nimetatud rahatäht oli Raul Johannes

Jokiniemi poolt ära võetud Xi tanklast umbes pool tundi enne K. O.H. ja tema sõiduki

kinnipidamist politsei poolt ning selles ajavahemikus oli Raul Johannes Jokiniemi jõudnud

osa tanklast võetud rahast anda juba K. O.H.le.

182.

Kannatanu selgitas (IV kd tl 117 pöördel), et pärast seda sündmust oli ta kuu aega

haiguslehel, poolteist kuud ei saanud öösiti magada, tekkisid ka paanikahood, vererõhk on

ka väga kõrge olnud, mistõttu võtab praegugi kogu aeg ravimeid. Sellised asjaolud

kinnitavad, et kannatanule mõjus antud sündmus väga traumeerivalt.

183.

Lisaks sellele, et kannatanu ütluste kohaselt tundis ta ähvardamise tõttu surmahirmu,

põhjustati talle tanklasse tulnud Raul Johannes Jokiniemi poolt ka tervisekahjustused.

Nimelt nähtub 16.06.2021. a isiku läbivaatluse protokollist (II kd tl 1-12), et kella 03.55-

05.03 vahel tuvastati tal vasakul oimu piirkonnas horisontaalne 28mm pikk kriimustus (vt

ka fotod nr 9-11 – II kd tl 8-9) ning kaela esi- ning paremal ja vasakul küljel punetavad

laigud (vt ka fotod nr 6-8, 13-15 – II kd tl 6-7, 10-11). Arvestades kannatanu ütlusi toimunu

osas, sai kriimustus tekkida relvataolise esemega vastu kannatanu oimu surudes ajal, mil

nad olid ametiruumides (kontoriruumis) ja süüdistatav nõudis kannatanult seifi avamist.

Kaelal olevad punetused on aga ilmselgelt põhjustatud sellest, et süüdistatav hoidis

kannatanult ümber kaela kinni ning samal ajal suunas esmalt kassade juurde ning seejärel

ametiruumidesse. Sealjuures seifi juures surus süüdistatav kannatanu sõnul ta just kaelale

survet avaldades põlvili. Kuna surve oli nii tugev, et kannatanul ei jäänud tema sõnul muud

üle kui põlvitada, siis kinnitab ka see, et süüdistatav kasutas sellist jõudu, millest võisid

kannatanu kaelale punetused tekkida ning ka vahetult pärast sündmust endiselt nähtavad

olla.

184.

Tallinna Kiirabi kiirabikaardi (II kd tl 14) kohaselt oli kiirabi kohal kell 03.56. I. R. valu

ei kurtnud, kuid oli ärevuses, nuttis ning tal tuvastati kiirabi poolt vasaku oimu piirkonnas

umbes 4cm pikkune pindmine kriimustus. Kannatanu väljendas kiirabile, et kriimustus on

seal, kuhu ründaja pani talle püstoli.

185.

Sealjuures kui võrrelda kannatanu I. R. välimust isiku läbivaatusel (II kd tl 4-8) ja tankla

videosalvestistelt nähtuvaga (vt nt I kd tl 155-157, 159), on kahtlusteta tuvastatud, et just I.

R. oli 16.06.2021 öösel Tammsaare tee X tanklas teenindajaks, keda rünnati.

186.

Kuivõrd tankla videosalvestise kohaselt lahkus Raul Johannes Jokiniemi tanklast kell

03.16 (vt I kd tl 152) ning pole mingit põhjust arvata, et kannatanu oleks eelkirjeldatud

vigastused saanud mingil muul põhjusel kui Raul Johannes Jokiniemi poolt tema vastu

kasutatud vägivalla tõttu, on nende põhjustamine omistatav süüdistatavale.

Röövimise põhikoosseis (KarS § 200 lg 1 mõttes)

187.

KarS § 200 lg 1 kohaselt on röövimine võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Seega selleks, et tuvastada, et

toime on pandud röövimine, peab olema vägivalda kasutades võetud ära võõras vallasasi.

Vägivald võib seisneda nii ähvardamises KarS § 120 mõttes, kehalises väärkohtlemises

KarS § 121 mõttes või raske tervisekahjustuse tekitamises KarS § 118 mõttes (viimasel

juhul esineb juba röövimise kvalifikatsioon KarS § 200 lg 2 p 5 järgi). Ehk vägivald peab

olema asja äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, mitte

aga teistele eesmärkidele, nt soovile takistada kannatanul pärast süüteo toimepanemist

sellest teatada vms ning vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Ajaline

1-21-8355

50 (77)

seotus tähendab, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal või vahetult enne või pärast

selle üleminekut süüdlase valdusse.

188.

Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et praegusel juhul on tõendamist leidnud, et Raul

Johannes Jokiniemi käis 16.06.2021 kella 03.14-03.16 vahel Tammsaare tee X tanklas. Seal

olles ähvardas ta (vähemasti tulirelvataolise esemega) kannatanut tapmisega. Samuti

põhjustas ta kannatanu I. R.le tervisekahjustuse (kriimu oimul) ning valu. Ehk Raul

Johannes Jokiniemi kasutas vägivalda nii KarS § 120 kui ka § 121 mõttes. Sealjuures oli

kasutatud vägivald otseselt suunatud sellele, et allutada kannatanu enda tahtele, mille tõttu

annaks kannatanu talle esmalt kassas oleva sularaha ning seejärel ka seifis oleva raha.

Viimast osa plaanist ei õnnestunud Raul Johannes Jokiniemil aga ellu viia, sest kannatanul

ei olnud seifi avamiseks vajalikku võtit. Koosmõjus sellega, et ka Raul Johannes Jokiniemi

mõistis, et kannatanu seda seifi talle avada ei saa ning ühtlasi lõi kannatanu enda sõnul

süüdistatavat, põgenes Raul Johannes Jokiniemi kiiresti tanklast koos kassast kaasa võetud

ning AS-ile X kuuluva sularahaga, s.o 210 euroga. Ühtlasi oli kasutatud vägivald, s.t nii

tapmisega ähvardamine kui ka tervisekahjustuse tekitamine, ajaliselt väga tihedalt seotud

kassa sularaha äravõtmise ning seifist raha nõudmisega. Nendel põhjustel leiab kohus, et

Raul Johannes Jokiniemi on täitnud KarS § 200 lg 1 mõttes röövimise objektiivse koosseisu.

Korduvus (KarS § 200 lg 2 p 4)

189.

KarS § 200 lg 2 p 4 järgi on röövi kvalifitseerivaks tunnuseks toimepanemine isiku

poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul

omakasu motiivil või väljapressimise.

190.

Raul Johannes Jokiniemi karistusregistri väljavõttest 16.06.2021 seisuga (I kd tl 143)

nähtub, et teda on Harju Maakohtu 10.06.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4371

karistatud KarS § 200 lg 1 järgi ehk röövimise toimepanemise eest. Nimetatud kohtuotsuse

kohaselt tungis Raul Johannes Jokiniemi 07.06.2018 kallale teisele isikule, lõi teda

rusikatega näkku, seejärel jalgadega pähe ja selga, põhjustades kannatanule sellise

tegevusega valu ja tervisekahjustuS.a ninaverejooksu ning huule vigastuse, misjärel võttis

kannatanult ära 150 euro väärtusega käekella (I kd tl 140; II kd tl 179). Selle kohtuotsusega

mõistetud karistus ei olnud Raul Johannes Jokiniemil 16.06.2021 toime pandud röövi ajaks

isegi mitte kantud. Nii 16.06.2021 röövi toimepanemise ajal oli kui ühtlasi endiselt on

tegemist kehtiva kriminaalkaristusega. Seetõttu on Raul Johannes Jokiniemi 16.06.2021

röövi toime pannud isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, täites sellega KarS

§ 200 lg 2 p-s 4 sätetatud röövimise kvalifikatsiooni objektiivse koosseisu.

Relv või või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades (KarS § 200 lg 2 p 8)

191.

KarS § 200 lg 2 p 8 järgi on röövi kvalifitseerivaks tunnuseks selle toimepanemine relva

või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades.

192.

Kannatanu ütluste kohaselt surus Raul Johannes Jokiniemi tema oimu koha vastu musta

värvi, raske ja metallist püstoli ning tollel hetkel ei tekkinud kannatanul kahtlust, et püstol

on ehtne, kuna see nägi välja nagu püstol. Püstolit oimu vastu surudes tegi noormees

kannatanu vasakpoolse oimu katki. Antud asjaolu kinnitab esmalt 16.06.2021. a isiku

läbivaatluse protokoll (II kd tl 1, 8-9), millest nähtuvalt tuvastati kannatanul mh

vasakpoolse oimu piirkonnas horisontaalne 28mm pikk kriimustus. Fotodelt on näha, et

kriimustus on kulmu juurest kuni juuksepiirini. Ka Tallinna Kiirabi kiirabikaardi (II kd

tl 14) kohaselt tuvastati kannatanu oimupiirkonnas vasakul pool, kuhu püstol pandi,

pindmine 4-5 cm pikkune kriimustus. Seega on leidnud tõendamist, et kannatanu oimule

tekitati Raul Johannes Jokiniemi poolt vähemasti relvataolise esemega küllaltki pikk

kriimustus.

193.

Käesolevas kriminaalasjas ei suudetud seda kannatanu ründamisel kasutatud vähemasti

1-21-8355

51 (77)

relvataolist eset pärast sündmust leida. Kuigi K. O.H. sõidukist (pagasiruumis pakiruumi

katte alt varurehvi seest) leiti üks relvataoline ese (II kd tl 27), siis arvestades juba selle

leiukohta ning seda, et muud röövi toimepanemisel kasutatud esemed leiti sõiduki seest

laiali (või Raul Johannes Jokiniemi põgenemise käigus mujalt), pole eluliselt usutav, et

röövi toimepanemisel kasutati seda eset. Seda, et Raul Johannes Jokiniemi seda eset ei

kasutanud, kinnitas ka K. O.H. (V kd tl 53). Ühtlasi ei olnud sellel K. O.H. sõidukist leitud

relvataolisel esemel neid omadusi, mida kirjeldas kannatanu. Nimelt nähtub 22.06.2021. a

asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 68-69), et see relvataoline ese oli küll musta värvi, aga

plastiku sarnasest materjalist. Kuid kannatanu on kinnitanud, et tema ründamisel kasutati

rasket metallist musta värvi eset. Samuti nähtub protokollist, et visuaalsel vaatlusel

relvataolisel esemel verekahtlaseid määrdumisi ei tuvastatud (II kd tl 69). Ühtlasi võeti

sellelt K. O.H. sõidukist leitud relvataoliselt esemelt puuteproovid (II kd tl 69), mis saadeti

DNA-ekspertiisi, tuvastamaks, kas nendel proovidel võib olla K. O.H., Raul Johannes

Jokiniemi või kannatanu I. R. bioloogilist materjali. Arvestades, et kannatanut oli

relvataolise esemega kriimustatud, siis võib eeldada, et esemel, mida tema suhtes kasutati,

leidub ka tema DNA-d. 09.07.2021. a ekspertiisiaktist nr 21E-GE0620 nähtub aga, et K.

O.H. sõidukist leitud relvataoliselt esemelt leiti vaid K. O.H. DNA-d, kuid mitte

süüdistatava või kannatanu oma (vt II kd tl 182-184).

194.

Kuigi kannatanu rünnakul kasutatud eset ei ole kriminaalmenetluses suudetud leida, ei

tähenda see kohtu hinnangul praegusel juhul aga seda, et süüdistatava tegevuses puuduks

KarS § 200 lg 2 p-s 8 sätestatud kvalifitseeriv tunnus. Nagu ülal esile toodud, siis sisaldab

antud kvalifitseeriv tunnus kaht alternatiivi – relv või relvana kasutatav ese. Kuna röövi

toimepanemisel kasutatud eset ei leitud, siis tähendab see vaid seda, et pole võimalik

hinnata, kas tegemist oli relvaga relvaseaduse mõttes. Kuna kannatanu ütluste kohaselt nägi

see välja nagu päris relv, siis selleks, et tuvastada, kas tegemist on relvaga relvaseaduse

mõttes (nt tulirelva, pneumorelva, gaasirelva, hoiatus- või signaalrelvaga) oleks olnud

vajalik antud eseme osas viia läbi ekspertiis või küsida asjatundja arvamust. Nimetatu

võimatus ei tähenda aga seda, et kannatanu vastu kasutatud ese ei oleks hinnatav muu

relvana kasutatava esemena KarS § 200 lg 2 p 8 teise alternatiivi mõttes.

195.

Kannatanu ütlusi ja talle sellega tekitatud vigastusi silmas pidades pole kohtu hinnangul

põhjust arvata, et Raul Johannes Jokiniemi poolt kasutatud eseme puhul oleks tegemist

olnud näiteks mängupüstoli või relvamaketi vms-ga. Kannatanu sõnul oli see raske ja

metallist ning nägi välja nagu tavaline püstol – tema jaoks tundus see päris tulirelv.

Kannatanu tundis hirmu oma elu pärast ning ta tajus, et oht tema elule või tervisele on

reaalne. Samuti pole põhjust arvata, et selle esemega poleks olnud võimalik kannatanule

reaalseid tervisekahjustusi tekitada. Esiteks praegusel juhul kannatanule selle esemega

tervisekahjustus – pikk kriimustus – tekitati. Teiseks, kui ainuüksi selle hoidmisest vastu

oimu tekib mitme cm pikkune kriim, siis arvestades, et tegemist oli raske ja metallist

esemega, on võimalik sellega teisele isikule kasvõi korduva pähe löömisega väga tõsiseid

tervisekahjustusi tekitada, soovi korral ka surmata. Seega hoolimata sellest, et kohtule ei

ole teada antud relvataolise eseme objektiivne laskevõime, siis kannatanu ütlusi ning talle

põhjustatud vigastust arvestades oli kohtu hinnangul võimalik seda tahtmise korral kasutada

muul viisil kui sellest tulistades ka tapmisähvarduse elluviimiseks. Seetõttu ei saa

käesoleval juhul öelda, et Raul Johannes Jokiniemi poolt relvataolise esemega ähvarduse

reaalseks sisuks ei olnud oht kannatanu elule või tervisele ning süüdistatav oleks ähvardust

tehes kasutanud kõlbmatut vahendit. Sel põhjusel pole praegusel juhul ka tähtsust asjaolul,

et väliselt jättis Raul Johannes Jokiniemi sellise mulje, mida tajus ka kannatanu, et tapmise

ähvardus võidakse ellu viia just tulistamise, mitte selle esemega löömise näol. Ehk veelkord,

nagu juba väljendatud, siis kuigi seda eset pole leitud ning selle laskevõimet kindlaks

tehtud, siis kannatanu ütlustest nähtuvalt olid sellel sellised omadused, mis võimaldasid

vähemasti muul viisil (s.t mitte tulistades) vajadusel tapmise ähvardus ellu viia. Seega oli

1-21-8355

52 (77)

tegemist esemega, millega oli võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada, mida

sealjuures süüdistatav vähesel määra ka tegi, kui põhjustas pelgalt otsmikul hoidmisega

kannatanule pika kriimustuse. Ühtlasi kasutas süüdistatav seda relvana kasutatavat eset

kannatanu ähvardamisel. Kõiki neid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et antud

juhul oli toimepandud röövi/ründe ohtlikkus suurem võrreldes sellega kui antud eset poleks

röövimisel üldse kasutatudki ega süüdistatava valduses olnud. Seetõttu on kohtu hinnangul

põhjendatud ka etteheide KarS § 200 lg 2 p 8 järgi.

Sissetungimine (KarS § 200 lg 2 p 9)

196.

KarS § 200 lg 2 p 9 näeb röövi kvalifitseeriva tunnusena ette röövi toimepanemise

sissetungimisega. KarS § 266 lg 1 avab sissetungimise mõiste, määratledes, et tegemist on

olukorraga, kus valdaja tahte vastaselt tungitakse ebaseaduslikult hoonesse, ruumi,

sõidukisse või piirdega alale või jäetakse täitmata valdaja poolt esitatud lahkumise nõue.

197.

Kannatanu I. R. selgitas (IV kd tl 117, 118), et naaberruumis, kuhu pärast kassadest raha

võtmist noormees kannatanu suunas, istub tavaliselt vahetuse vanem. Seal on ka töötajate

riietusruum. Sinna kõrvalruumi sisenemine klientidele ei ole lubatud. See asub eraldi ning

üldiselt on ka sinna viiv uks lukus. Päeval on uks alati lukus. Kui koristatakse seda ruumi

või sealt on midagi vaja (nt laost kaupa), siis on uks lahti. Sündmuse toimumise ajal oli see

uks lahti, sest kannatanu oli just seal koristanud. Kannatanu kirjeldas, et uksest vasakul pool

on riietusruum ja paremal pool pisike juhataja ruum, kus on laud, kapp, tool ja seif. Kui

sinna ruumi uksest sisse astuda, siis seifi ei näe (seda kinnitavad ka sündmuskoha vaatluse

fotod nr 6, 12, 14, 27, 28 – I kd tl 171, 174, 175, 182). Selleks peab uksest kaks sammu

ruumi edasi astuma ning spetsiaalselt vaatama. Niisama seifi näha ei ole. Ühtlasi selgitas

kannatanu (IV kd tl 117 pöördel-118), et kliendid pole nendesse ametiruumidesse ära

eksinud, kuigi on ette tulnud, et sinna viivat ust on aetud segamini WC uksega. Samas ajal,

mil noormees kannatut sinna ruumidesse tõukas, nõudis ta seifist raha, mitte näiteks tualeti

kasutamise võimaldamist. Ühtlasi kirjeldas kannatanu kohtule (IV kd tl 118) täpsemalt, et

esmalt läheb teenindussaalist must uks, mis viib nendesse ametiruumidesse. Siis on kohe

selline ruum, kus vasakul pool on riidekapid ja töötajad riideid vahetavad ning paremal on

laud, kus istub juhataja ning otse eraldi valge vaheukse taga asub ladu.

198.

16.06.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatu kohaselt (I kd tl 165) on tankla

välisukse

juurest

vaadates

vasakpoolses

seinas

pärast

mootorõlide,

määrete,

puhastusvahendite jms riiulit kontorise (tagumistesse ruumidesse) viiv musta värvi uks (vt

fotod 5-6, 9, 27 – I kd tl 171, 173, 182). Kontori uks on avatud asendis (vt fotod 6, 9 ja 27

– I kd tl 171, 173, 182). Müügisaalist kontorisse liikudes jääb vasakule poole puhkeruum,

otse ette ladu ja paremale kontor (vt fotod 12-16 – I kd tl 174-176). Vaadates otse kontori

suunas, on kontoris vasakut kätt seina ääres kapp, seejärel riiulkapp, mille ees põrandal on

üksteise peal kaks pappkarpi ja riiulkapist edasi nurgas on põrandal seif (vt fotod 14-15 –

I kd tl 175-176). Vastasseinas on aken, selle ees tool ning parema seina ääres on

kirjutuslaud, millel erinevad kontoritarbed, arvuti ja monitor, millel on 16 valvekaamera

reaalajas pilti (vt foto 16 – I kd tl 176).

199.

Seega nii kannatanu ütlused kui sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitavad, et isegi kui

teenindussaalist ametiruumidesse viiv must uks on lahti (avanedes sissepoole), siis pole

isegi mitte ukselävelt seifi näha. Samas kui astuda paar sammu ukselävelt edasi, on aru

saada, et tegemist on ametiruumidega, kuivõrd paremal on näha kontori osa (tool, laud,

arvuti monitor kaamerasalvestistega reaalajas). Arvestades ka, et seif asub aknaseina vastas,

uksest kõige kaugemas osas põrandal maas ning enne seda on riiulkapp, mis on seifist

kõrgem, siis kinnitab sündmuskoha vaatlus kannatanu ütlusi ka selles osas, et isegi kui

mustast uksest sisse astuda, peab seifi nägemiseks spetsiaalselt vaatama n-ö õiges suunas.

Seif ei ole kohe märgatav. Seega kindlasti pole seifi näha teenindussaalist isegi kui must

uks on avatud asendis. Ühtlasi, isegi kui teenindussaali ja ametiruume eraldav must uks oli

1-21-8355

53 (77)

röövi toimepanemise ajal avatud asendis, oli juba ukselävelt aru saada, et tegemist on

ruumidega, kuhu klientidel pole õigust siseneda. Sealjuures on üldteada, et seif asub

ametiruumides, mitte klientidele kasutamiseks mõeldud avalikul alal.

200.

Eeltoodu tõttu pole kohtu hinnangul oluline, et teenindussaalist ametiruumidesse

suunduva musta ukse peal pole vastavat silti kas sisenemiskeelu või selle kohta, et tegemist

on personali ruumidega (IV kd tl 117 pöördel). Ühtlasi ei väära sissetungimise fakti see, et

kannatanu hetkel, mil Raul Johannes Jokiniemi teda kaelast kinni hoidis ja relvaga

ametiruumidesse suunas, ei avaldanud süüdistatavale, et klientidele pole sinna lubatud

siseneda (IV kd tl 117 pöördel). Sellises olukorras ei olnud kannatanul võimalik keelduda

süüdistatavat sisetsooni laskmast või teda selles takistada. Nimetatud süüdistatava

käitumine ei anna aga talle õigustust tankla ametiruumidesse siseneda. Tuleb siiski lähtuda

põhimõttest, et kui on äratuntav, et tegemist on alaga, mis pole mõeldud avalikuks

kasutamiseks ning igaühele sisenemiseks, siis on sisenemine lubatud vaid valdaja

nõusolekul ning sisenemiseks ei anna õigustust see, kui valdaja sõnaselgelt sisenemist ei

keela. Sealjuures on põhjendamatu nõuda valdajalt sõnaselget ja suulist sisenemise keelu

väljendamist olukorras, kus teda ähvardatakse samaaegselt relvataolise esemega (mida

valdaja peab päris tulirelvaks) ning juba suunatakse jõuga tarides vastavate ruumide poole

ning ka nendesse sisse.

201.

Kuna rööv on lõpule viidud hetkest, mil isikul on võimalik vabalt äravõetud sularaha

vallata ning käsutada, siis kõik sellele eelnev iseloomustab seda, kuidas rööv oli toime

pandud. Antud juhul sai Raul Johannes Jokiniemi äravõetud sularaha vabalt vallata

vähemalt alates sellest hetkest, mil ta jõudis teda ootava K. O.H. ning viimase sõiduki

juurde, sest vahetult keegi teda ei jälitanud. Ühtlasi kinnitab hiljem K. O.H. õlakotis olnud

rahakotist Raul Johannes Jokiniemi DNA-ga sularaha leidmine, et enne nende

kahtlustatavatena kinnipidamist oli Raul Johannes Jokiniemi jõudnud juba röövitud

sularahaga enda äranägemise järgi talitada, s.t osa sellest K. O.H.le anda. Seega kuigi tankla

ametiruumidesse sissetungimise eesmärgiks oli saada lisaks kassas olnud rahale ka seifis

olev raha, mida võtme puudumise ning kannatanu vastupanu osutamise tõttu polnud

võimalik aga saada, pole Raul Johannes Jokiniemi pannud toime mitte sissetungimisega

röövimise katset, vaid viinud sissetungimisega toimepandud röövi ka lõpule.

202.

Eeltoodu tõttu leiab kohus, et Raul Johannes Jokiniemi tegevus vastab ka KarS § 200

lg 2 p-s 9 sätestatud röövimise kvalifitseeriva tunnuse objektiivsele koosseisule ehk

röövimine pandi toime sissetungimisega.

Grupp (KarS § 200 lg 2 p 7)

203.

Süüdistuse kohaselt heidetakse Raul Johannes Jokiniemile ette röövi toimepanemist

ühiselt koos K.O.H.ga ehk grupi poolt KarS § 200 lg 2 p 7 mõttes. Täpsemalt seisnes

süüdistuse kohaselt grupis teo toimepanemine selles, et K. O.H. valis koos Raul Johannes

Jokiniemiga ühiselt välja kuriteo objektiks oleva X tankla ning kooskõlastasid mõlema

teopanused, mille kohaselt K.O.H. sõidutas Raul Johannes Jokiniemi tankla lähedusse (kus

Raul Johannes Jokiniemi maskeeris end), jäi teda sinna ootama ning pidi hiljem tagama

enda sõidukiga kiire lahkumise tankla piirkonnast ja kuriteo toimepanemisel kasutatud

vahendite peitmise enda sõidukisse. Ühtlasi on süüdistuses märgitud, et pärast röövi

toimepanemist andis Raul Johannes Jokiniemi osa kuriteoga saadud rahast K.O.H.le.

204.

KarS § 21 lg 2 näeb ette, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja

kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (s.t tegemist on kaastäideviijatega).

Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab

süüteokoosseisu tunnustele. Ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise

kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. Objektiivses mõttes panevad isikud

süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus

1-21-8355

54 (77)

koostoimes. See tähendab, et igaüks (kaas)täideviijatest peab lisama tagajärje saabumisse

teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi

saavutamine. Tegemist peab olema kõigist täideviijatest sõltuva ühtse teovalitsemisega, kus

kõik isikud tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Süüteo realiseerimise

suhtes peab olema tegemist just olulise teopanusega, s.t ei piisa ainult toetavatest, teo

täideviimise seisukohalt teisejärgulistest tegevustest. Ilma teovalitsemiseta toimepanijad ei

ole käsitatavad mitte kaastäideviijatena, vaid osavõtjana, s.t kas kihutajana või

kaasaaitajana. Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana

käsitatav isik paneks toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest

tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda

kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise

teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja, nt valvab, et keegi süüteo

toimepanemisele vahele ei tuleks, juhib tähelepanu kõrvale jne. Subjektiivses mõttes eeldab

kaastäideviimine ühist teootsust. Tunnistamaks isiku süüdi kaastäideviijana, peab kohus

sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mille tõttu saab väita,

et isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse.

(Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.01.2005. a otsus nr 3-1-1-97-04, p-d 21.1 ja 21.5

ning 28.01.2008. a otsus nr 3-1-1-60-07, p-d 24 ja 25.)

205.

Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes on märgitud (2021. aasta trükk, § 200,

komm. 10.2, lk 656-657), et gruppi kuuluvate isikute tegevus tuleb omistada tervikuna

kõigile grupi liikmetele. Isik, kes võtab vägivalda kasutades ära raha, on täideviija, tema

sündmuskohale sõidutanud autojuht, kes ruumi ei sisene, võib teopanuse olulisusest ja

sündmuse asjaoludest olenevalt olla kas kaastäideviija või kaasaaitaja. Viimase kasuks võib

rääkida nt röövi plaan, mis ei rajanenud vajadusele kiiresti põgeneda. Asjaolu, et ilma

sündmuskohale sõitmata ei ole rööv võimalik, võib olla piisav kaasaaitamiseks vajaliku

põhjuslikkuse jaoks ega pea tingimata tähendama kaastäideviimist (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 19.12.2019. a otsus nr 1-19-2385/85, p 15).

206.

Kuigi teoplaani väljatöötajat võib pidada kaastäideviijaks, siis praeguses kriminaalasjas

peab nii prokurör (vt V kd tl 136) kui nähtub ka kogutud tõenditest, et teoplaani töötas välja

Raul Johannes Jokiniemi. Siinkohal märgib kohus, et K. O.H. andis läbiotsimisprotokolli

kohaselt sõiduki tagaistmelt välja koti, mis oli Raul Johannes Jokiniemil kaasas, kui nad

said 15.06.2021 hilisõhtul K.O.H. elukoha juures asunud sõiduki juures kokku ning millest

leiti hiljem mh röövi toimepanemisel kasutatud parukas ning lilla jope (II kd tl 26-27).

207.

Süüdistuses märgitud etteheide, et K.O.H. valis koos Raul Johannes Jokiniemiga välja

kuriteo objektiks oleva tankla, ei ole esiteks piisav, et pidada K.O.H. plaani väljatöötajaks

ning seetõttu kaastäideviijaks. Teiseks on nimetatud asjaolu ka tõendamata. See, et neid

nähti natukene rohkem kui pool tundi enne xxx X Raul Johannes Jokiniemi poolt

toimepandud röövimist 16.06.2021 kella 02.37-02.39 vahel Paldiski mnt x asuva Circle K

tankla territooriumil (vt 15.07.2021. a asitõendi vaatlusprotokolli ja selle aluseks olevaid

videosalvestisi – II kd tl 33-37), ei tõenda, et xxx Xi tankla oli nende poolt ühiselt valitud

sihtmärk või et kogu plaani oleks välja töötanud K.O.H. (kas siis koos Raul Johannes

Jokiniemiga või üksinda, saates Raul Johannes Jokiniemi seda ellu viima). Siinkohal juhib

kohus tähelepanu ka sellele, et Paldiski mnt tankla videosalvestistelt nähtuva kohaselt ei

olnud Raul Johannes Jokiniemil (ega K.O.H.l) kasutusel ühtegi maskeeringut ning täiesti

avalikult ja varjamatult sõideti autoga ning liiguti ringi ka jala videokaamerate

vaatlusulatuses. Seetõttu nõustub kohus siinkohal kaitsja seisukohaga (V kd tl 139-

139 pöördel), et kuriteoobjekti sellisel avalikul viisil valimine ei ole eluliselt usutav ning

sellist sarnast käitumist ei ole sedastatud ka kuriteopaigaks osutunud tankla puhul ehk need

käitumisviisid on erinevad. Ka K.O.H. ütlustest ei nähtu, et nad oleksid röövimist koos Raul

Johannes Jokiniemiga planeerinud (V kd tl 52-53, 58). Raul Johannes Jokiniemi versiooni

röövi osas kohus ei tea, kuivõrd ta keeldus kohtus ütluste andmisest.

1-21-8355

55 (77)

208.

Samas seda, et K.O.H. sõnul polnud ta üldse teadlikki Raul Johannes Jokiniemi poolt

röövi toimepanemisest ja tema sellisest plaanist (ning seda kuni nende sõiduki peatamiseni

politsei poolt), peab kohus ennastõigustavaks ning teiste tõenditega kogumis arvestades

eluliselt mitteusutavaks, mistõttu jätab kohus selles osas K.O.H. ütlused tõendikogumist

välja. Kordamata juba ülal analüüsitud tõenditest nähtuvat, märgib kohus selles osas

kokkuvõtlikult, et kuna K.O.H. sõidukist leiti Raul Johannes Jokiniemi poolt röövimisel

kasutatud maskeeringu elemente, viimane tuli vahetult tanklast kiiresti joostes auto poole,

vahetas kas sõiduki läheduses või sõidukis nii enne kui pärast röövi toimepanemist riideid,

andis ka osa rahast pärast K.O.H.le, kuigi vaid mõned tunnid varem polnud tal isegi 10

eurot, ei ole kohtul kahtlust selles, et K. O.H. oli teadlik, et Raul Johannes Jokiniemi läheb

toime panema tanklaröövi. Sealjuures ei saa suvisel ajal keset ööd pidada kuidagi

mõistuspäraseks, normaalseks või tarvilikuks kanda parukat, päikseprille, kaht jopet

teineteise peal ning kootud mütsi, mis väljanägemiselt sobiks pigem sügis-talviseks

perioodiks. Arvestades, kuhu tunnistaja M. T. sõnul oli pargitud K.O.H. auto (Rahumäe tee

ristmikust mitte kaugel Tuisu tänaval) ning kus tunnistaja paruka ja meditsiinilise maskiga

Raul Johannes Jokiniemit nägi (Rahumäe tee ja Tuisu tn ristmikul), siis ei ole eluliselt

usutav, et röövimise just toime pannud Raul Johannes Jokiniemi oleks pärast ristmikku selle

lühikese vahemaa jooksul eemaldanud endalt maskeeringu ja siis neid asju kaotamata K.

O.H. sõidukini jõudnud, kust need hiljem läbiotsimisel ka leiti. Arvestades veel, et K. O.H.

sõiduk oli pargitud tanklast mitte väga kaugele ning enda sõnul väljus K. O.H. sõidukist, et

suitsu teha, ei saanud talle jääda märkamatuks Raul Johannes Jokiniemi poolt enda

maskeerimine enne röövimist. Nimelt kotti (millest hiljem leiti röövimise toimepanemisel

kasutatud parukas ja lilla jope) Raul Johannes Jokiniemi enne Xi minemist kaasa ei võtnud.

Seda kinnitavad ka Xi videosalvestised.

209.

Seda, et K.O.H. teadis Raul Johannes Jokiniemi poolt toimepandavast röövist ning ootas

teda Tuisu tänaval selleks, et sündmuskohalt sõidukiga koos lahkuda, kinnitavad täiendavalt

ka tunnistaja M. T. ütlused, kuid teatud ulatuses ka K.O.H. enda ütlused. Tunnistaja

ütlustega (V kd tl 91-93, 67) on tõendatud, et K.O.H. sõiduk oli pargitud Tuisu tänavale

suunaga Rahumäe tee poole vaadates vasakul pool tee ääres, kuid selliselt, et pagasnik oli

suunaga Rahumäe tee poole ning väga lähedal järgneva pargitud rekaga (mis jäi veelgi

rohkem Rahumäe tee ristmiku poole). Ka K. O.H. ütlused parkimisest Tuisu tänaval reka

juures ühtivad üldjoontes tunnistaja omadega (V kd tl 53, 54, 58). Vaid sõiduki paiknemise

suuna, reka läheduse ja tema enda sõidukist asumise kauguse osas peab kohus K. O.H. ütlusi

ebausaldusväärseteks. Esmalt põhjusel, et need lähevad vastuollu tunnistaja ütlustega.

Samas tunnistaja ütlustes vastuolusid ei esine, kuid K. O.H. ütlused on kohus osaliselt juba

ennastõigustavaks ning ebausaldusväärseteks lugenud. Ühtlasi peatati K. O.H. juhitud

sõiduk hiljem Järve x juures, mis on Tuisu tänavat mööda otse sõites just selles suunas, kus

kirjeldas tunnistaja, et sõiduauto nina parkimise ajal oli. K. O.H. on kaardil märkinud koha,

kus ta urineerimas ja suitsu tegemas käis (vt V kd tl 54) Tuisu tänavast märgatavalt eemale

metsatuka sisse. Samas tunnistaja sõnul nägi ta enne Tuisu tänaval peatumist vasakul reka

lähistel (mis oli pargitud kohe sõidutee ääres) tumedasse riietatud inimest liikumas (V kd tl

91 pöördel). K. O.H.l oli umbes pool tundi hiljem kinnipidamisel jalas mustad dressipüksid

ja mustad spordijalanõud ning seljas hall T-särk (II kd tl 92). Seega on põhjust arvata, et

tunnistaja nägi just K. O.H. reka lähistel liikumas.

210.

Kohus loeb K. O.H. ütlused ebausaldusväärseks ka osas, et nad peatusid Tuisu tänaval

vaid selleks, et ta saaks minna metsa urineerima ning suitsu teha (V kd tl 52). K. O.H.

ütlused ei ole selles osas eluliselt usutavad. Ühtlasi on tema enda ütlused selles osas

vasturääkivad. Nimelt väidab K. O.H., et kui ta suundus sõiduki juurest metsatukka, siis

Raul Johannes Jokiniemi pani ka suitsu põlema ja ütles talle, et käib X ära. Sellisel juhul

oleks olnud loogiline, et mõlemad sõidavad autoga lähedalasuvasse X ning käivad koos seal

või kõnnivad suitsu tehes X, kus siis K. O.H. saab tualetti kasutada ning Raul Johannes

1-21-8355

56 (77)

Jokiniemi teha seda, mis tal mõttes oli (kui see poleks olnud rööv).

211.

Hoolimata sellest, et K. O.H. oli kohtu tuvastatu kohaselt Raul Johannes Jokiniemi

ebaseaduslikust plaanist ning ka tegevusest ehk plaani elluviimisest teadlik, ei ole ka see

asjaolu kohtupraktika kohaselt piisav pidamaks teda kaastäideviijaks. Nimelt on Riigikohtu

kriminaalkolleegium mitmel korral väljendanud, et pelgalt teise isiku ebaseaduslikust

tegevusest teadlik olemine ei muuda teda ennast kaastäideviijaks ehk ebaseaduslikust

tegevusest teadlik olemine ei moodusta sellist olulist teopanust, mis annaks alust pidada

isikut kaastäideviijaks (vt 28.01.2008. a otsus nr 3-1-1-60-07, p 26 ning 24.04.2009. a otsus

nr 3-1-1-10-09, p 34).

212.

Praegusel juhul ei saa ka seda, et K.O.H. sõidutas Raul Johannes Jokiniemi tankla

lähedusse (kus Raul Johannes Jokiniemi maskeeris end), jäi teda sinna ootama ning pidi

hiljem tagama enda sõidukiga kiire lahkumise tankla piirkonnast ja võimaldas kuriteo

toimepanemisel kasutatud vahendite peitmise enda sõidukisse, pidada oluliseks

teopanuseks, mis õigustaks K.O.H. pidamist just kaastäideviijaks, mitte näiteks teost

osavõtjaks kaasaaitaja näol.

213.

Sõiduki kasutamise võimaldamine riiete vahetuseks ning kuriteo toimepanemise

vahendite peitmiseks on sellise kvaliteediga teod, mis ei ületa kaasaaitajale omast teopanust.

Seetõttu pole praegu määravat tähendust ka asjaolul, et röövimise toimepanemisel Raul

Johannes Jokiniemi poolt kasutatud päikseprille K. O.H. sõiduki läbiotsimisel ei leitud, vaid

viimane tõi need ise kaks päeva hiljem menetlejale. Siiski märgib kohus siinkohal, et K.

O.H. ütlused, et ta leidis need prillid hiljem, s.t pärast seda kui sõiduautos oli toimunud

põhjalik läbiotsimine, mida kirjeldas kohtus tunnistaja M. R., juhi istme taga olevalt jalgade

kohalt, on ebausaldusväärsed ning vastuolus teiste kogutud tõenditega – eelkõige mainitud

tunnistaja ütluste ning läbiotsimisprotokolliga.

214.

Kuriteopaiga lähedusse sõidutamine, sinna ootama jäämine ning sõidukiga kuriteopaiga

lähedusest ärasõitmine reeglina samuti sellist olulist teopanust ei sisalda, mis oleks

kaastäideviimiseks vajaliku kvaliteediga. Antud juhul tuuakse süüdistuses küll esile, et

vajalik oli tagada just kiire põgenemine sündmuskohalt, kuid kohtule esitatud kriminaalasja

materjalid seda versiooni ja süüdistuses tehtud etteheidet ei toeta.

215.

Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et Raul Johannes Jokiniemi lahkus tanklast

kell 03.16. K. O.H. peeti täpselt pool tundi hiljem ehk kell 03.46 kahtlustatavana kinni Tuisu

18 maja juures sõiduki roolist, kuivõrd nende teekonna oli peatanud neile ette sõitnud

politseiauto. Seejärel põgenes Raul Johannes Jokiniemi sõidukist jooksujalul. Google

Mapsi kohaselt on Tuisu tn x ja Tammsaare teel asuva Xi vahemaa sõidukiga mööda

Rahumäe teed ja Tuisu tänavat sõites 600 meetrit. Arvestades, et K. O.H. sõiduk oli pargitud

Tuisu tänaval, siis vahemaa sõiduki parkimiskohast kuni nende sõiduki kinnipidamise

kohani oli veelgi väiksem. Selle vahemaa läbimiseks kulus neil aga 30 minutit, mis

ilmselgelt ei viita sellele, et röövi plaani osaks oli kiire põgenemise vajaduse tagamine. Isegi

kõndides, rääkimata jooksmisest, oleks saanud selle vahemaa läbida kordades kiiremini.

Seetõttu on põhjust arvata, et pigem vahetas Raul Johannes Jokiniemi sõidukis või selle

läheduses riideid ja siis mingi hetk hakati alles autoga liikuma tanklast eemale. Kuid nagu

juba eespool öeldud, siis sõiduki kasutamise võimaldamine riiete vahetuseks ei täida aga

(kaas-)täideviija teopanuse kvaliteeti.

216.

Ühtlasi pole praegusel juhul näiteks tuvastatud, et K.O.H. oleks Raul Johannes

Jokiniemit oodanud töötava mootoriga sõidukiga, et kohe kiirelt sündmuskohalt lahkuda.

Tunnistaja M. T. ütluste kohaselt oli tume sõiduauto rekale lähedale pargitud (V kd tl 91

pöördel), mitte töötava mootoriga seisma jäetud.

217.

Seega eelnimetatud asjaolusid arvestades ei ole süüdistuses etteheidetud tankla

piirkonnast kiire lahkumise tagamine tõendamist leidnud.

1-21-8355

57 (77)

218.

Siinkohal märgib kohus võrdluseks, et kohtupraktikas ei ole kaastäideviimiseks peetud

isegi mitte olukorda, kus ilma sõidukita ei oleks röövimise toimepanemise kohta röövimise

toimepanijad ilmselt üldse minna saanudki (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2019. a

otsus nr 1-19-2385/85, p 15).

219.

Riigikohtu praktika ei välista kaastäideviijana käsitleda isikut, kes läks tanklaröövi

puhul kontrollima ega bensiinijaamas pole kõrvalisi isikuid. Ühtlasi pole Riigikohus

välistanud autojuhi pidamist piisava teopanusega kaastäideviijaks näiteks olukorras, kus

tanklaröövi puhul oli sõidukijuhi ülesandeks tankida väike kogus kütust ning siis

tankimispüstolit bensiinipaagist välja võtmata autoga minema sõitis selleks, et selle

tegevuse ja müraga meelitada tanklahoonest välja teenindaja, kelle vastupanuvõime saaksid

teised grupiliikmed vägivallaga murda, mis võimaldaks omakorda tanklast kassaraha

äravõtmist. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.11.1998. a otsus nr 3-1-1-116-98.)

220.

Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.09.1997. a otsus nr 3-1-1-92-97 käsitleb

tanklaröövi ning kaastäideviimist. Nimelt leiti selles, et isikut on põhjendatult peetud

tanklaröövi puhul kaastäideviijaks olukorras, kus ta sõidutas kõik enda autoga

sündmuskohale. Seejärel jäi sõidukisse ootama märguannet selle kohta, et teised on

vägivallaga kõrvaldanud valvuri vastupanu. Pärast valvuri kõrvaldamist tuli autot juhtinud

isik vastava märguande peale ka ise tanklakauplusse, kus ta koos teistega hõivas võõrast

vara. Seega viidatud lahendis kuigi autojuht valvuri peal vägivalda ei kasutanud, siis liitus

ta hiljem teistega asjade hõivamiseks ehk täitis ise osaliselt röövimise objektiivse

teokoosseisu.

221.

Praegusel juhul ei saa K. O.H. tegevust aga pidada võrreldavaks eeltoodud

kohtupraktika näidetega kaastäideviija kvaliteediga teopanuse osutamise osas.

222.

Kohus on seisukohal, et isegi mitte rööviga saadud raha (vähemasti ühe 10-eurose)

leidmine K.O.H. õlakotis olnud rahakotist ei kinnita, et tal oli selline teopanus, mis

võimaldaks teda pidada X tanklaröövis kaastäideviijaks. Ka kaasaaitamise korral on

eluliselt usutav, et sellise abi osutamise eest võidakse toimepanija poolt kaasaaitajale

tasuda. Siinkohal märgib kohus, et K.O.H. ütlused on ebausaldusväärsed teiste tõenditega

vastuolude tõttu ka osas, milles ta väidab, et pole Raul Johannes Jokiniemilt mingit raha

saanud (V kd tl 58).

223.

Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et K. O.H. teopanus ei olnud sellise

kvaliteediga, et teda saaks pidada röövimise kaastäideviijaks koos Raul Johannes

Jokiniemiga. Kuivõrd kriminaalasi K. O.H. osas on käesolevast kriminaalasjast eraldatud,

siis ei pea ega võigi kohus edasiselt täpsemalt analüüsida, kas K. O.H. tegevus võib vastata

hoopis osavõtja (antud juhul pigem kaasaaitaja) kvaliteedile. Sealjuures olukorras, kus

kohus on leidnud, et K. O.H. ja Raul Johannes Jokiniemi ei pannud röövimist toime grupis,

pole Raul Johannes Jokiniemi tegevuse õiguslikul kvalifitseerimisel K. O.H. tegevusele

täpsema õigusliku hinnangu andmine ka vajalik.

4.2. Subjektiivne koosseis

224.

Kohus leiab, et Raul Johannes Jokiniemi pani KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi

kvalifitseeritava kuriteo ehk röövimise, mis on toime pandud korduvalt, relvana kasutatava

esemega (sh ähvardades) ning sissetungimisega toime kavatsetult.

225.

Eelpool analüüsitud kriminaalasja materjalidest nähtub, et Raul Johannes Jokiniemi läks

X tanklasse 16.06.2021 vaid ühel eesmärgil – panna toime röövimine. Selleks oli ta ette

valmistunud. Nimelt oli tal juba 15.06.2021 hilisõhtul K.O.H. kokku saades kott, milles olid

kõik maskeerimisvahendid, mida ta röövimise toimepanemisel kasutas. Kõikide nende

esemete eesmärgiks oli see, et vähendada tõenäosust, et teda hiljem suudetakse teo

toimepanijana tuvastada. Kannatanu ütlusi ja sündmuskoha vaatlust arvestades on põhjust

1-21-8355

58 (77)

arvata, et Raul Johannes Jokiniemi kas teadis täpselt, kus antud tanklas seif asub või oli ta

veendunud, et see asub just ametiruumides. Selleks, et saaks kannatanuga piisava läheduse,

et tema suhtes vägivalda kasutada, meelitas ta tanklateenindaja endale lähemale ning

sealjuures ka kassaleti tagant välja, kus üldteadaolevalt asuvad ka abi (turvateenistuse)

kutsumiseks vajalikud nn paanikanupud. Arvestades, et Raul Johannes Jokiniemil oli juba

tanklasse sisenedes jope alla vöö vahele peidetud relvataoline ese, millega ta ähvardas ning

millega ta põhjustas kannatanule ka tervisekahjustuse, viitab ka eelnevalt selle relvataolise

eseme kaasa võtmine ja peitmine riiete alla (et kannatanu seda kohe ei märkaks ja abi ei

kutsuks) teo toimepanemisele kavatsetult. Seega polnud tegemist lihtsalt kavatsetult

toimepandud teoga, vaid ilmselgelt läbimõeldud ja etteplaneeritud teoga.

226.

Relvataolise eseme kaasa võtmine ning selle kasutamine nii ähvardamisel kui ka

tervisekahjustuse tekitamiseks, samal ajal nõudes kassast ning seifist kogu sularaha temale

andmist, kinnitavad, et Raul Johannes Jokiniemi soovis tanklast raha saada just

tanklatöötaja vastu vägivalda kasutades. Käega füüsilise jõuga kannatanu põlvili surumine

kinnitab samuti vägivalla kasutamise soovi.

227.

Ühtlasi oli Raul Johannes Jokiniemil eesmärgiks saadud võõras vallasasi ehk AS-ile X

kuuluv raha ebaseaduslikult omastada ehk enda kasuks pöörata. Nimelt põgenes ta tanklast

koos rahaga kiiresti ära joostes, keelates vahetult enne lahkumist tanklatöötajal tanklast

väljuda. Umbes kolmveerand tundi hiljem, olles eelnevalt põgenenud ka politsei eest, leiti

osa röövitud sularahast tema kahtlustatavana kinnipidamisel tema juurest. Põgenemine

näitab selgelt, et ta soovis raha endale jätta, tehes selleks enda poolt kõikvõimaliku.

Röövitud sularaha leiti ka K. O.H. käest, mis kinnitab, et Raul Johannes Jokiniemi oli talle

selle raha vahetult pärast röövi toimepanemist edasi andnud ehk käsutanud osa sellest juba

nagu endale kuuluvat vara.

228.

Arvestades, et tapmisega ähvardamise ajal kasutas (surus selja vastu abaluude vahele ja

otsmikule) ja näitas Raul Johannes Jokiniemi kannatanule relvataolist eset, siis seadis ta

eesmärgiks ähvarduse võimendamise just relvataolise eseme abil. Ta tegutses arvestusega,

et kannatanu peab oma elu ja tervist ähvardavat ohtu reaalseks, mistõttu on valmis

loovutama kassas ja seifis oleva AS-ile X kuuluva ja tema valduses oleva sularaha.

Ähvarduse tõsiseltvõetavuse suurendamiseks surus ta relva kannatanu oimukoha vastu

sedavõrd tugevalt, et tekitas sellega lisaks valule ka tervisekahjustuse.

229.

Raul Johannes Jokiniemi poolt kannatanu kaela ümber kinni haaramine ning tema jõuga

relvataolise esemega ähvardades kassade juurest ametiruumidesse seifi juurde talutamine

(väljendades seifi juurde minemist ka suuliselt – I kd tl 157) ei jäta kahtlust, et süüdistatav

seadis eesmärgiks klientidele mittemõeldud ruumidesse sisenemise selleks, et toime panna

röövimine ka seifist. Sealjuures on kohus juba sissetungimise kvalifikatsiooni juures esile

toonud asjaolud, millest tulenevalt ei saanud Raul Johannes Jokiniemil tekkida arvamust, et

tegemist võiks olla ruumidega, kus võivad viibida ka kliendid (nt seifi polnud näha

teenindussaalist isegi kui must uks on avatud asendis; on üldteada, et seif asub

ametiruumides, mitte klientidele kasutamiseks mõeldud avalikul alal; ruumis oli

kontorilaud arvutiga, mis näitas kõikide tankla videokaamerate pilti reaalajas). Süüdistatav

aga sellest ei hoolinud, et ta sisenes vaid personalile mõeldud alale, sest tema eesmärgiks

oli saada kannatanu abiga raha ka seifist.

230.

Samuti oli 16.06.2021 röövi toime pannes Raul Johannes Jokiniemi ilmselgelt teadlik

enda varasemast röövi eest Harju Maakohtu 10.06.2019. a otsusega mõistetud karistusest.

4.3. Kokkuvõtteks

231.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Raul Johannes Jokiniemi on pannud toime KarS

§ 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-21-8355

59 (77)

V Õigusvastasus ja süü

232.

Raul Johannes Jokiniemi tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

233.

Raul Johannes Jokiniemi oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane,

sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning Raul

Johannes Jokiniemi on sündinud 1998. aastal (V kd tl 84).

234.

Nimelt on 08.09.2021. a kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti

nr 7/19 (II kd tl 150-173) koostanud eksperdid leidnud, et Raul Johannes Jokiniemil ei esine

käesoleval ajal ning ei esinenud ka senise elu jooksul psüühikahäireid ega kognitiivsete

funktsioonide defitsiite, mis takistaksid tal ümbrusest arusaamist, sihipärast arutlemist ja

käitumist (II kd tl 172). Temal kogu elu jooksul valikuliselt avaldunud manipuleeriv ja

enesekeskne käitumislaad jääb isiksusejoonte normaalse varieeruvuse piiridesse (II kd

tl 172). Temale süüksarvatava teo toimepanemise ajal 16.06.2021 oli Raul Johannes

Jokiniemi igakülgselt õigesti orienteeritud, ta kujundas oma käitumise kooskõlas reaalsete

välimiste stiimulitega, liigutus-, liikumis- ega tasakaaluhäired või kõnehäireid ei esinenud

(II kd tl 172). Kogu vahi all viibimise perioodi jooksul ei ole Raul Johannes Jokiniemi

käitumises esinenud psühhootilistele häiretele (luulumõtted, meelepetted) iseloomulikku

käitumist ega ka sellise käitumise matkimist (II kd tl 172). Agressiivne ning hügieenitavasid

eirav käitumine (enesevigastamine, valvurite ründamine, kambri ja enese määrimine

roojaga ja esemete lõhkumine kambris) ajavahemikul 8.-12.08.2021 ja kontakti vältiv

käitumine ning oma väljaheidete käitlemine, sh söömine Tallinna vanglas 15.-18.08.2021,

ei ole iseloomulik psühhootilisele seisundile ega raskele kognitiivsele defitsiidile (II kd

tl 172). Tegemist oli sihipärase manipuleeriva käitumisega, mis ei ole hinnatav

psüühikahäire simulatsioonina (II kd tl 172).

235.

Kokkuvõtlikult olid eksperdid seisukohal (vt II kd tl 172-172 pöördel), et Raul Johannes

Jokiniemil ei esine käesoleval ajal ning ei ole esinenud ka varasema elu jooksul selliseid

psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatud määratlusega

„vaimuhaigus“, „nõrgamõistlikkus“, „nõdrameelsus“, „ajutine raske psüühikahäire“ või

„muu raske psüühikahäire“. Temale süüksarvatava teo toimepanemise ajal ööl vastu

16.06.2021 ei esinenud Raul Johannes Jokiniemil oma psüühilise seisundi ja kognitiivsete

funktsioonide poolt takistusi ega piiranguid ümbrusest ning oma käitumise iseloomust ja

sotsiaalsest tähendusest (sh keelatusest) arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja

käitumiseks. Tal ei esine selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis

põhjustaksid temal tahtest olenematut, teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist. Raul

Johannes Jokiniemil puudub meditsiiniline näidustus psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks

mistahes vormis. Tal ei ole käesoleval ajal oma psüühilise seisundi ja kognitiivsete

funktsioonide poolt takistusi ega piiranguid ümbrusest, oma tegude iseloomust ja

tähendusest

arusaamiseks

ning

sihipäraseks

arutlemiseks

ja

käitumiseks,

sh

menetlustoimingutel osalemiseks ning nende toimingute tähenduse mõistmiseks. Samuti

viibimiseks tugevalt kontrollitud keskkonnas või temale kohaldatavate käitumisnõuete

järgimiseks kaudse kontrolli tingimustes.

236.

Ühtlasi on kohus 19.05.2022. a täiendava ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata

jätmise määruses (vt V kd tl 103-107) põhjalikult selgitanud, miks pole ka pärast

eelmärgitud ekspertiisi teostamist tekkinud kohtul kohtumenetluses kahtlust selles, et Raul

Johannes Jokiniemi psüühiline terviseseisund võiks olla halvenenud/muutunud ning vajaks

kontrollimist. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks nende põhjenduste taasesitamist.

237.

Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et pole mingit alust kahelda 08.09.2021. a

kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis toodud järeldustes selle kohta, et

süüdistatav oli nii kuritegude toimepanemise ajal kui on endiselt süüdiv. Ka

kohtumenetluses toimunu ei tekitanud kohtule kahtlust isiku süüdivuses, vaid kinnitas

1-21-8355

60 (77)

veelgi enam ekspertide järeldusi selle kohta, et Raul Johannes Jokiniemi on vaimselt terve,

kuid tema puhul on tegemist isikuga, kes on manipuleeriv ning enesekeskne. Seetõttu pole

praegu mingit põhjust rakendada ka kaitsja taotletud KarS § 79 lg-t 2.

238.

Raul Johannes Jokiniemi puhul puuduvad ka süüd välistavad asjaolud.

239.

Seega on Raul Johannes Jokiniemi poolt toimepandud kuriteod koosseisupärased,

õigusvastased ning süülised. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Raul Johannes

Jokiniemi on pannud toime KarS § 121 lg 2 p 3, § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 ning § 200 lg 2

p-de 4, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, mille eest tuleb talle ka karistus mõista.

VI Karistus ja tõkend

240.

KarS § 56 lg 1 näeb ette, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2

kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

kergema karistusega. Kui KarS-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka

muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

241.

KarS § 63 lg 2 sätestab, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri

kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistetakse eraldi

karistus iga teo eest ning liitkaristus KarS § 64 järgi. Seega esmalt mõistabki kohus

alljärgnevalt Raul Johannes Jokiniemile iga kuriteo toimepanemise eest üksikkaristuse ning

seejärel liitkaristuse.

6.1. KarS § 121 lg 2 p 3

242.

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut

karistada kas rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistusega.

243.

Kohus leiab, et Raul Johannes Jokiniemi puhul on rahalise karistuse kui leebema

karistusliigi kohaldamine välistatud. Esmalt tulenevalt tema süü suurusest D. A. vastu

toimepandud teo puhul (vt selle kohta alljärgnevalt), kuid arvestades ka eripreventsiooni

ning karistuse eesmärke. Nimelt nähtub karistusregistrist, et Raul Johannes Jokiniemit on

Tartu Maakohtu 23.05.2018. a otsusega karistatud mh KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo ehk teise inimese kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest (tegu 12.08.2017)

6 kuu pikkuse vangistusega (mis jäeti küll tingimisi täitmisele pööramata KarS § 74 alusel

– I kd tl 144-145). Olukorras, kus isikut on samalaadse teo toimepanemise eest varem

karistatud juba raskemaliigilise karistusega, ei ole põhjendatud talle selliste kuritegude

jätkuva toimepanemise korral kergemaliigilise karistuse kohaldamine ehk tema leebem

kohtlemine. Ühtlasi peab karistus isikule olema mõjus, mis eeldab, et isik seda koheselt

täidaks. Kuivõrd Raul Johannes Jokiniemil ei ole töökohta ning ta ka ei mäleta, millal ta

viimati üldse töötas (vt IV kd tl 39), siis isegi kui tema süü suurus ja eripreventiivsed

aspektid kõrvale jätta, poleks ka karistuse eesmärkidega kooskõlas talle käesoleval juhul

rahalise karistuse mõistmine. Nendel põhjustel leiab kohus, et Raul Johannes Jokiniemi

puhul on karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust, mille keskmine karistuse määr

antud kuriteo toimepanemise puhul on 2 aastat 6 kuud vangistust.

244.

Raul Johannes Jokiniemi süü suurust mõjutab esmalt kasutatud vägivalla iseloom ja

intensiivsus. Kohus tuvastas kannatanu ütlustele tuginedes, et süüdistatav lõi

kätega/rusikatega kannatanut näkku üle 10 korra. Samuti lõi kannatanu pead vaheldumisi

vastu põrandat ja seina. Seejärel lõi mitmel korral kannatanule ka pudeliga pähe. Vahepeal

pigistas valutundeni kannatanu silmi. Kõikide nende tegevuste tõttu tundis kannatanu valu.

Sealjuures oleks kriminaalkorras karistatav ainuüksi valu tekitav väärkohtlemine ehk

silmade pigistamine või kasvõi üks käe- või rusikalöök pähe/näkku. Seega oli rünne küllalt

1-21-8355

61 (77)

intensiivne. Raul Johannes Jokiniemi süüd suurendab asjaolu, et ta kasutas kannatanu

peksmisel lisaks rusikatele ka pudelit, millega on võimalik tekitada rohkem valu ning

ulatuslikumad tervisekahjustused kui lihtsalt käte või rusikatega lüües. Samuti arvestab

kohus isiku süü suuruse hindamisel sellega, et kui pudel purunes, siis kavatses süüdistatav

sellega kannatanu ründamist jätkata. Tõsisemad tagajärjed kannatanule hoidis ära vaid

kannatanu enda sekkumine, s.t vastupanu osutamine ning vannituppa põgenemine. Kuigi

ka sinna püüdis süüdistatav kannatanule järgneda. Seega lõppes rünne mitte süüdistatava

tahtest tulenevalt, vaid kannatanu vastupanu osutamise tõttu. Süüdistatav soovis aga

tekitada kannatanule tõsisemaid vigastusi kui need, mis kannatanul pärast rünnet on

praegusel juhul tuvastatud – näol marrastused, kriimustused, haav ja hematoomid,

kriimustused kaelal ning katkise pudeli äravõtmisest tekkinud lahtised veritsevad haavad

käelabal.

245.

Ühtlase suurendab Raul Johannes Jokiniemi süüd ka asjaolu, et tal oli juba xxx

korterisse minnes plaan kannatanu suhtes vägivalda kasutada. Tõenditest nähtuvalt ründas

ta kannatanut kohe pärast seda, kui viimane oli korterisse sisenenud, küsimata või uurimata

sealjuures kannatanu selgitusi vms varem tema ja K. K. vahel toimunu kohta. Samas nähtub

tõenditest, et süüdistatav viibis korteris juba mõnda aega enne seda kui sinna tuli tagasi

kannatanu. Seega oli tal võimalik K. ja kannatanu vahel toimunu osas selgust saada nii K.

kui ka teiste tol hetkel korteris viibinud isikute käest. Tunnistajate ütlustest ei nähtu aga, et

ta oleks üldse püüdnud välja selgitada, mis kannatanu ja K. vahel tegelikult juhtus. Kuigi

kaitsja märkis kohtuvaidlustes, et süüd vähendavana tuleks arvestada, et Raul Johannes

Jokiniemi astus n-ö tütarlapse kaitseks välja (V kd tl 140), siis kulgenud sündmusi silmas

pidades oli kohtu hinnangul tegemist pigem ettekäändega teise isiku peal vägivalda

kasutada kui tõsikindla ja ülla sooviga tütarlast kaitsta. Sealjuures ajal, mil süüdistatav

korterisse saabus, ei olnud kannatanu enam seal ning ka K. K. oli maha rahunenud.

Kusjuures K. oli just see, kes süüdistatava korterisse lasi, mis juba näitas, et teda ei hoita

seal korteris tahte vastaselt kinni. Seega mingit aktiivset rünnet ei toimunud ning ka

eelnevalt konflikti juures olnud isikud sekkusid konflikti eskaleerumisse. Neid asjaolusid

silmas pidades oli Raul Johannes Jokiniemi poolt kannatanu ründamine pigem kättemaks

kui naisterahva kaitseks välja astumine.

246.

Mitte ühtegi karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 mõttes Raul Johannes Jokiniemi

poolt toimepandu puhul ei esine. Isegi mitte kõige tüüpilisemat karistust kergendavat

asjaolu, s.o puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2). Tema ütlustest nähtub vaid

kahetsus selles osas, et ta ei saanud kannatanule tõsisemaid vigastusi tekitada (V kd

tl 80 pöördel-81). Tema suhtumist kõikidesse toimepandud tegudesse iseloomustab

kõnekalt see, kui kaitsja püüdis temalt kohtumenetluses küsida, kas ta toimepandud tegusid

lisaks nende tunnistamisele ka kahetseb, siis vastas Raul Johannes Jokiniemi, et ta ei tea

(V kd tl 94).

247.

Karistust raskendavaid asjaolusid Raul Johannes Jokiniemi teos KarS § 58 mõttes

samuti ei esine. Siinkohal märgib kohus, et kuigi prokurör leidis, et karistust raskendava

asjaoluna esineb tõsisemate tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil relvana kasutatud

eseme (pudeli) kasutuselevõtt (V kd tl 133), siis on kohus seda asjaolu arvestanud muude

süü suurust mõjutavate asjaolude juures. Seda ei saa pidada aga karistust raskendavaks

asjaoluks KarS § 58 p 8 mõttes ehk raske tagajärje põhjustamiseks, sest praegu rasket

tagajärgi ei põhjustatud ning juhul, kui raske tagajärg oleks siiski saabunud, oleks

süüdistatava tegu tulnud kvalifitseerida mitte enam § 121, vaid § 118 järgi. Tõenäoliselt

pidas prokurör tegelikkuses silmas, et antud asjaolu suurendab süüdistatava süüd, mitte et

tegemist oleks karistust raskendava asjaoluga KarS § 58 mõttes.

248.

Arvestades eeltoodud süü suurust mõjutavaid asjaolusid ning karistust kergendavate ja

raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et Raul Johannes Jokiniemi süü on

1-21-8355

62 (77)

keskmisest mõnevõrra väiksem, mistõttu võiks temale mõistetav karistus jääda sanktsiooni

keskmisest määrast (2 aastat 6 kuud vangistust) mõnevõrra allapoole.

249.

Pidades

silmas võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ehk eripreventiivseid eesmärke, märgib kohus, et Raul Johannes Jokiniemi

on isikuks, keda on tema noorusest hoolimata varasemalt kriminaalkorras korduvalt

karistatud – tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust (I kd tl 143-145). Sealjuures on teda

karistatud ka vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest (sh KarS § 200 lg 1),

milledest ühel juhul oli tegemist süüdimõistmisega KarS § 121 lg 1 järgi (I kd tl 144-145)

ehk praegusega samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Selle teo eest karistati teda toona

6 kuu pikkuse (tingimisi täitmisele pööramata jäetud) vangistusega. Neid asjaolusid

arvestades on tegemist isikuga, kelle eripreventiivne mõjutamine asumaks seaduskuulekale

T. on keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata või kes pole varem

sarnaseid kuritegusid toime pannud. Sellest hoolimata ei pea kohus praegusel juhul

eripreventiivseid aspekte arvestades vajalikuks mõista talle karistust sanktsiooni keskmises

või seda ületavas määras. Prokuröri viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

17.06.2013. a otsuses nr 3-1-1-58-13 (p 8) leiti küll, et korduvate samalaadsete kuritegude

toimepanemine võib õigustada isikule tema süü suurusest suurema karistuse mõistmise,

kuid peab märkima, et antud lahendis oli tegemist olukorraga, kus isik pani samalaadse teo

toime juba viiendat korda. Ühtlasi oli selles lahendis tegemist kuriteokoosseisuga, kus

karistust raskendavate asjaolude esinemine KarS § 58 mõttes on sisuliselt võimatu.

Praegusel juhul on teo korduv toimepanemine aga hõlmatud juba isikule etteheidetava

kuriteo kvalifikatsioonist, mille tõttu on karistuse maksimaalne määr 5 aastat vangistust

võrreldes esmakordsel toimepanemisel kohalduva kuni ühe aasta pikkuse võimaliku

vangistusega.

250.

Siinkohal märgib kohus, et sanktsiooni maksimaalne määr on kohane üldjuhul

olukorras, kus isikut on varem samalaadsete tegude eest karistatud, ta täidab mitu või kõik

kvalifitseerivad tunnused (Raul Johannes Jokiniemi tegu vastab praegu ühele

kvalifitseerivale tunnusele kolmest) ning esinevad mitmed karistust raskendavad asjaolud,

kuid puuduvad karistust kergendavad asjaolud ehk kui isiku süü on väga suur.

251.

Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus

seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust Raul Johannes Jokiniemit karistada suuremas

määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär

võiks avaldada talle piisavat eripreventiivset mõju.

252.

Võttes arvesse eeltoodud Raul Johannes Jokiniemi süü suurust mõjutavaid asjaolusid,

karistust

kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist,

samuti

üld-

ja

eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus Raul Johannes Jokiniemile KarS § 121 lg 2 p 3

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

6.2. KarS § 274 lg 2 p-d 3 ja 4

253.

KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on

võimalik isikut karistada 1-5 aasta pikkuse vangistusega ehk sanktsiooni keskmine karistus

oleks 3 aastat vangistust.

254.

Antud kuriteo eest karistust mõistes mõjutab Raul Johannes Jokiniemi süü suurust väga

olulisel määral asjaolu, et ta pani toime kokku viis eraldiseisvat vägivallaepisoodi (üks neist

jäi tema tahtest olenemata põhjustel katse staadiumi), millest igaühe puhul on eraldivõetuna

tegemist kuriteoga. Kõik need teod olid toime pandud ühe kuu jooksul. Kui täpsem olla,

siis vähem kui kahe nädala sees kolmel eri päeval ehk kahel päeval ründas ta ametnikke

kahel korral. Kuigi KarS § 274 lg 2 p 3 kvalifikatsiooniks oleks piisanud vaid kahest

eraldiseisvast ründest, siis Raul Johannes Jokiniemi pani samalaadse kuriteo toime oluliselt

enamal arvul kordi, mistõttu tuleb pidada tema süüd ka keskmisest oluliselt suuremaks.

1-21-8355

63 (77)

255.

Tema süüd suurendab ka see, et tema tegevus vastab koguni kahele kvalifitseerivale

tunnusele (KarS § 274 lg 2 p-d 3 ja 4), kuigi nendest vaid ühe esinemise korral võiks talle

mõista 1-5 aasta pikkuse vangistuse. Sealjuures on ka Riigikohus leidnud, et juhul, kui isik

on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat

kvalifitseerivat tunnust, tuleb tema süüd hinnata reeglina suureks (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 17.06.2013. a otsus nr 3-1-1-58-13, p 7).

256.

Ühtlasi suurendab Raul Johannes Jokiniemi süüd asjaolu, et valdavalt pani ta antud teod

toime kavatsetult, mis on tahtluse liikidest raskeim vorm. Vaid ühel juhul tegutses ta kaudse

tahtlusega (vt käesoleva otsuse alapeatükki 3.3). Samas olukordades, kus ta tegutses

kavatsetult, oli tegemist tegelikkuses koguni etteplaneeritusega.

257.

Samuti ei piirdunud süüdistatav ainult valu tekitamisega, vaid ta seadis eesmärgiks ning

põhjustaski vanglaametnikele ka tervisekahjustusi. Sealjuures kõige leebem vägivalla

kasutamise vorm antud kuriteokoosseisu puhul oleks olnud ähvardamine, kuid kõigil viiel

korral Raul Johannes Jokiniemi kas põhjustas või tahtis põhjustada ka tervisekahjustusi.

Ühel juhul, kui tal ei õnnestunud valvuri vastupanu tõttu talle žiletiteraga vigastusi tekitada,

pani ta toime sellega ähvardamise. Nimetatu kinnitab veelgi, et tema süüd ei saa pidada

keskmisest väiksemaks.

258.

Kuigi vanglaametnike vigastused ei olnud väga tõsised, vaid pigem väiksed (nt õla

põrutus, küünarnukkide vigastused ja marrastused, 1,5 cm pikk haav käel, sinikad, muhud

jms), mis viitab väiksele süüle, siis selle põhjuseks polnud mitte see, et süüdistatav poleks

soovinud suuremaid vigastusi tekitada, vaid vanglaametnikud kasutasid enda ohutuse

tagamiseks erinevaid kaitsevahendeid, mis tõsisemad tagajärjed ära hoidis. Samuti tegeles

süüdistatavaga alati korraga mitu vanglaametnikku. Süüdistatava poolt vanglaametnike

vastu suunatud jõu intensiivsust iseloomustab enim 08.08.2021 lõunal toimunud ründe

videosalvestis ning selle vaatlusprotokoll (vt nt I kd tl 32-34).

259.

Siinkohal märgib kohus, et kaitsja palve arvestada, et süüdistatava käitumine

võimuesindaja vastu suunatud vägivalla toimepanemisel võis olla vähemalt osaliselt

ajendatud süüdistatava soovist säästa end valvurite poolt rakendatava füüsilise jõu ja

erivahendite kasutamise eest (V kd tl 140-140 pöördel), on põhjendamatu. Kohus märgib

veelkord, et valdavalt oli süüdistatava poolt vanglaametnike ründamine ette planeeritud.

Olukorras, kus kinnipeetav ründab vanglaametnikke, ei saa eeldada, et viimased tema peal

jõumeetmeid või muid ohjeldusvahendeid ei kasutaks. Ühtlasi on kohus juba vastava teo

analüüsi juures selgitanud, et kui süüdistatav oleks tahtnud vältida elektrišokirelva

kasutamist, oleks tulnud tal alla anda, mitte jätkata valvuritele vastupanu osutamist ning ka

võitlust selle relva pärast.

260.

Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes käesoleva

kuriteo puhul ei esine.

261.

Kuigi varem pole Raul Johannes Jokiniemit KarS § 274 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest karistatud, siis nagu eelnevas alapeatükis 6.1 märgitud, on tegemist

isikuga, keda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Sealjuures erinevate vägivallaga

seotud kuritegude (KarS § 121 ja § 200) eest. Samas kahtlustatakse teda praegu 2022. aasta

maikuus veel kahel korral vanglaametnike suhtes vägivalla kasutamise katsete

toimepanemises (V kd tl 85). Seetõttu on tema eripreventiivne mõjutamine asumaks

seaduskuulekale T. keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata ja/või kellel

puuduks vägivallategudega seotud taust. Nimetatud asjaolusid silmas pidades ei ole

käesoleval juhul määrava tähendusega ka asjaolu, et süüdistatava puhul on tegemist noore

inimesega, mida kaitsja palus arvestada talle mõistetaval karistusel eelkõige sellest

aspektist, et karistus oleks võimalikult leebe (V kd tl 140 pöördel). Kohtu hinnangul näitab

Raul Johannes Jokiniemi varasem korduv kriminaalkorras karistamine, asjaolu, et ta

1-21-8355

64 (77)

mõistetakse käesoleva otsusega süüdi veel kolme kuriteo toimepanemises kuuekuulise

perioodi jooksul, sh juba vahi all viibides kuriteo toimepanemise eest, ning tema senine

käitumine vanglas (arvestades nii eelmise aasta lõpuga kehtivat 14 distsiplinaarkaristust kui

ka uusi esitatud kahtlustusi – III kd tl 53), et tegemist on väljakujunenud vägivaldse

käitumisega isikuga, kes pole isegi aastase vahi all viibimise järel teinud muutusi

seaduskuulekuse poole, vaid kelle käitumine tundub hoopis vastupidiselt olevat

pidurdamatu ka kontrollitud keskkonnas. Ka ühiskonna turvalisust silmas pidades ei saa

kohus pidada sellises olukorras põhjendatuks isiku mingil viisil leebemat kohtlemist vaid

seetõttu, et ta on noor (23-aastane).

262.

Võttes arvesse eeltoodud Raul Johannes Jokiniemi süü suurust mõjutavaid asjaolusid,

karistust

kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist,

samuti

üld-

ja

eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus Raul Johannes Jokiniemile KarS § 274 lg 2

p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuse natukene üle

sanktsiooni keskmist määra, s.o 3 aastat 6 kuud vangistust.

6.3. KarS § 200 lg 2 p-d 4, 8 ja 9

263.

KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on

seadus karistusena ette näinud 3-15 aasta pikkuse vangistuse ehk keskmine karistus oleks

9 aastat vangistust.

264.

Hinnates süüdistatava süü suurust röövimise toimepanemisel, tuleb vaadelda nii

kasutatud vägivalla olemust kui ka äravõetud vara väärtust.

265.

Arvestades, et teo kvalifitseerimiseks röövimisena on minimaalselt vajalik vähemalt

ähvardamise kasutamine ning ilma, et lisanduks täiendav kvalifitseeriv tunnus (KarS § 200

lg 2 p 5 järgi), võib vägivald olla selline, mis veel ei põhjusta kannatanule rasket

tervisekahjustust. Sealjuures ka ähvardamise puhul on skaala alumises otsas ehk kõige

väiksemale süü suurusele viitav see, kui ähvardatakse vara rikkumisega. Mõnevõrra raskem

on ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega ning kõige raskem ähvarduse

toimepanemise vorm on ähvardamine tapmisega. Praegusel juhul ähvardas Raul Johannes

Jokiniemi kannatanut tapmisega. Lisaks ähvardamisele kasutas ta aga ka füüsilist vägivalda,

mille tõttu tekkisid kannatanu kaelale punetused ning oimu kohale pikk kriimustus. Seega

kasutatud vägivalla olemust hinnates leiab kohus, et kuigi see viitab keskmisest väiksemale

süüle, siis polnud tegemist siiski minimaalsele süüle viitava vägivalla kasutamisega.

266.

Ilma, et lisanduks täiendav kvalifitseeriv tunnus KarS § 200 lg 2 p 6 mõttes ehk röövi

toimepanemine suures ulatuses, tuleb Raul Johannes Jokiniemi süü suurust praeguse

kvalifikatsiooni puhul äravõetud vara osas hinnata kuni 40 000 euro vahemikus (vt KarS

§ 121 p 2). Arvestades, et röövimise tulemusena võttis süüdistatav ära võõrast vara 210 euro

väärtuses, siis äravõetud vara osas tuleks tema süüd pidada pigem minimaalseks. Samas ei

saa siinkohal jätta kohus arvestamata, et tegemist oli vaid kassast saadud rahaga, kuid

süüdistatav soovis ning läks tanklasse plaaniga saada ka seifis olev raha. Seega oli tema

tegevus suunatud oluliselt suurema summa saamisele. Suurem kahju jäi aga tekitamata

(tema tahtest mittesõltuvalt), sest kannatanul ei olnud võtit, millega seifi avada, mistõttu ei

olnud süüdistataval võimalik oma algset plaani täielikult ellu viia.

267.

Siinkohal märgib kohus, et kaitsja seisukoht nagu tuleks süü suuruse juures vara väärtust

silmas pidades arvestada seda, et äravõetud 210 eurost 115 eurot on tsiviilhagi esitajale

antud üle süüdistatavalt ära võetud raha näol (V kd tl 140), on kohatu. Röövimise kuriteo

analüüsi juures nähtub selgelt, et süüdistatav tegi endast kõik oleneva, et tema poolt

röövitud ning kaasas olnud sularahaga põgeneda, sh politsei eest. Ta ei andnud seda

vabatahtlikult kannatanule tagasi, vaid see võeti temalt kahtlustatavana kinnipidamisel

politsei poolt ära ning seetõttu sai kannatanu selles osas äravõetud sularaha tagasi.

1-21-8355

65 (77)

268.

Kuigi kasutatud vägivald ning äravõetud vara väärtus viitavad süüdistatava süü

suurusele, mis peaks jääma pigem minimaalse kui sanktsiooni keskmise lähedale, on

praegusel juhul isiku lõpliku süü suuruse määratlemisel väga olulise tähendusega asjaolu,

et ta täitis koguni kolm röövi kvalifitseerivat tunnust. Samas kui nendest vaid ühe esinemise

korral võiks talle mõista juba 3-15 aasta vahele jääva vangistusliku karistuse. Nimelt pani

Raul Johannes Jokiniemi antud röövi toime korduvalt, sissetungimisega ning relvana

kasutatava esemega (sh ähvardades). Nagu eelnevas alapeatükis märgitud, siis Riigikohtu

seisukoha kohaselt tuleb mitme erineva kvalifitseeriva tunnuse täitmisel pidada isiku süüd

suureks.

269.

Raul Johannes Jokiniemi süüd mõnevõrra suurendavana arvestab kohus ka sellega, et

rööv ei pandud toime mitte lihtsalt kavatsetult (mis on raskeim tahtluse vorm), vaid koguni

etteplaneeritult (kasutas maskeeringut, võttis kaasa relvataolise eseme, lasi K.O.H. end

läheduses oodata ja kasutas tema sõidukit oma asjade hoiustamiseks ja ka sündmuskohale

saamiseks).

270.

Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes käesoleva

kuriteo puhul ei esine. Nimelt sisaldab röövimise kuriteokoosseis endas olemuslikult juba

omakasu motiivi, mistõttu KarS § 59 kohaselt ei või seda täiendavalt karistust raskendava

asjaoluna KarS § 58 p 1 alt 1 alusel enam arvesse võtta.

271.

Eeltoodule lisaks arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi

ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevalt

on kohus juba märkinud, et Raul Johannes Jokiniemil on praegu kolm kehtivat

kriminaalkaristust, sh kaks vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest (I kd

tl 143-145). Nimelt mõisteti Raul Johannes Jokiniemi viimati Harju Maakohtu

10.06.2019. a otsusega nr 1-19-4371 (I kd tl 139-142 ja II kd tl 178-181) süüdi KarS § 200

lg 1 järgi röövimises. Sellest kohtuotsusest nähtuvalt (vt I kd tl 140; II kd tl 179) tungis Raul

Johannes Jokiniemi kallale teisele isikule, lüües teda rusikatega näkku ja seejärel jalgadega

pähe ja selga, põhjustades kannatanule sellise tegevusega valu ja tervisekahjustuS.a

ninaverejooksu ning huule vigastuse. Seejärel võttis Raul Johannes Jokiniemi kannatanult

ära 150 euro väärtusega käekella. Selle teo eest karistati teda 2 aasta 2 kuu pikkuse

vangistusega. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu

08.01.2019. a otsusega nr 1-18-9997 mõistetud karistusega (4 aastat 2 kuud vangistust)

karistuste kaetuks lugemise teel ning liitkaristusest arvati maha eelmise kohtuotsusega

ärakantud 7 kuu pikkune vangistus. KarS § 65 lg 3 alusel jäeti ärakandmata 3 aasta 7 kuu

pikkune vangistus täitmisele pööramata KarS §-de 74 ja 75 alusel ehk kohaldades

süüdistatava suhtes 5 aasta pikkust käitumiskontrolliga katseaega, millest 10 kuuks oli Raul

Johannes Jokiniemi allutatud ka elektroonilisele valvele. Seega pani Raul Johannes

Jokiniemi uue röövi toime temale eelmise kohtuotsusega samalaadse kuriteo

toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmise ajal, täpsemalt katseajal. Katseajal uue

kuriteo toimepanemine on sealjuures kõige raskem tingimisi täitmisele pööramata jäetud

karistust eirav käitumine. Nimetatu näitab, et teda ei suutnud isegi 3 aasta 7 kuu pikkuse

vangistuse reaalse ärakandmise oht ega kriminaalhooldusele allutamine panna hoiduma uue

samalaadse kuriteo toimepanemisest. Veelgi enam, sel korral kasutas Raul Johannes

Jokiniemi röövi toimepanemisel täiendavalt relvataolist eset ning pani sealjuures toime ka

sissetungimise. Ka röövi eesmärgiks oli sel korral võrreldes varasemaga suuremas vääruses

vara hõivamine. Seega on tema käitumine ajas muutunud ohtlikumaks ning mingeid

järeldusi ta temale mõistetud varasematest karistustest teinud ei ole.

272.

Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus

seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust Raul Johannes Jokiniemit karistada suuremas

määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär

võiks avaldada talle piisavat eripreventiivset mõju.

1-21-8355

66 (77)

273.

Võttes arvesse eeltoodud Raul Johannes Jokiniemi süü suurust mõjutavaid asjaolusid,

karistust

kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist,

samuti

üld-

ja

eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus Raul Johannes Jokiniemile KarS § 200 lg 2

p-de 4, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuse, mis jääb

sanktsiooni keskmise ja minimaalse määra vahele, olles mõnevõrra lähemal keskmisele

määrale, karistades teda 7 aasta pikkuse vangistusega.

6.4. Liitkaristus

274.

Kuivõrd Raul Johannes Jokiniemi pani toime mitu tegu, mis vastavad kolmele erinevale

kuriteokoosseisule, siis KarS § 63 lg 2 kohaselt tuleb pärast iga teo eest mõistetavat

üksikkaristust mõista talle nende tegude eest KarS § 64 alusel ka liitkaristus.

275.

KarS § 64 lg-st 1 tulenevalt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus

mõistetud üksikkaristustest raskeima (kas osalise või täieliku) suurendamise teel või

loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Sealjuures ei tohi liitkaristus ületada

mõistetud üksikkaristuste summat ega KarS-i eriosa vastavas paragrahvis sätestatud

raskeima karistuse ülemmäära (KarS § 64 lg 3). Arvestades, et KarS § 121 lg 2 p 3 eest

mõistis kohus Raul Johannes Jokiniemile karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, KarS § 274

lg 2 p-de 3 ja 4 eest 3 aastat 6 kuud vangistust ning KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 eest

7 aastat vangistust, ei või praegusel juhul KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg-te 1 ja 3 kohaselt temale

mõistetav liitkaristus ületada 12 aastat vangistust (ehk üksikkaristuste summat).

276.

Praegusel juhul ei pea kohus karistuste kaetuks lugemist põhjendatuks, vaid leiab, et

raskeimat üksikkaristust tuleb (osaliselt) suurendada. Raskeim mõistetud üksikkaristustest

on röövi eest mõistetud 7 aastat vangistust. Kuigi kõik Raul Johannes Jokiniemi poolt

toimepandud kuriteod sisaldavad endas vägivalla kasutamist, pole tegemist puhtalt vaid

vägivallakuritegudega, vaid rünnatud on ka teisi õigushüvesid. Kohtu hinnangul on Raul

Johannes Jokiniemi poolt toimepandud kuritegude eest mõistetud üksikkaristuste puhul

põhjendatud suurendada raskeimat ehk röövimise eest mõistetud 7-aastast vangistust

osaliselt. Seda eelkõige põhjusel, et lisaks röövimisele on ta toime pannud ka korduva

vägivalla kasutamise (sh relvana kasutatava esemega) võimuesindajate vastu ehk KarS

§ 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, milline norm kaitseb teise isiku tervise

kaitsmise kõrval õigushüvena primaarselt hoopis avaliku võimu teostamist. Seega pole

võimuesindaja ründamise korral tegemist pelgalt teise isiku tervise kahjustamisega, vaid ka

rünnakuga avaliku võimu ja korra vastu. Arvestades nende rünnakute korduvust ning

täiendavalt ka asjaolu, et Raul Johannes Jokiniemi pani toime ka kolmanda vägivallakuriteo

(KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes), ei ole põhjendatud temale mõistetud kergemate üksikkaristuste

kaetuks lugemine röövimise eest mõistetud karistusega, vaid raskeimat karistust tuleb

osaliselt suurendada. Vastasel korral ei hõlmaks süüdistatavale mõistetav liitkaristus kogu

tema teoebaõigust ehk pelgalt röövimise eest üksikkaristuseks mõistetud 7 aasta pikkune

vangistus ei vasta kohtu hinnangul kõiki kuritegusid kogumis arvestades süüdistatava süü

suurusele ega eripreventiivsetele vajadustele.

277.

Sealjuures on ka Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et karistuste kaetuks lugemist

tuleks vältida olukorras, kus liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei

vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 10.03.2016. a otsus nr 3-1-1-20-16, p 16). Antud juhul mõistis kohus

Raul Johannes Jokiniemile röövi toimepanemise eest karistuse (7 aastat vangistust), mis

jääb alla vastava sanktsiooni keskmist (s.o 9 aastat vangistust). Ühtlasi on Riigikohus

väljendanud, et raskeima üksikkaristuse (täielikku) suurendamist õigustab toimepandud

kuritegude arv (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.03.2011. a otsus nr 3-1-1-16-11,

p 6.2).

278.

Nendel põhjustel mõistab kohus Raul Johannes Jokiniemile KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1

1-21-8355

67 (77)

alusel KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 ning KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9

järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest mõistetud üksikkaristustest raskeima (s.o

KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi mõistetud 7 aasta vangistuse) osalise suurendamise teel

liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud vangistust.

279.

Harju Maakohtu 10.06.2019. a otsusest nr 1-19-4371 nähtuvalt karistati Raul Johannes

Jokiniemit 4 aasta 2 kuu pikkuse liitkaristusega, millest arvati maha ärakantud 7 kuud

vangistust ning ülejäänud 3 aastat 7 kuud vangistust jäeti KarS § 74 alusel tema suhtes

tingimisi täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul

toime uut kuritegu ning täidab kontrollnõudeid ja -kohustusi (I kd tl 139-139 pöördel).

Katsaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev ehk 10.06.2019 (I kd tl 139 pöördel).

Seega kõik käesoleva kohtuotsusega tuvastatud kuriteod on Raul Johannes Jokiniemi

pannud toime temale määratud katseajal ehk ajal, mil ta polnud eelmise kohtuotsusega

mõistetud karistus veel kantud.

280.

KarS § 74 lg 5 näeb ette, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest

teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-s 2

sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada

liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus

uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades

süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p-s 9 või 10 sätestatud korras. Vangistuse

täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69

sätestatud korras.

281.

KarS § 65 lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne

karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud

karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi

ülemmäära, milleks praegusel juhul on tähtajaline vangistus 20 aastat (KarS § 45 lg 1).

282.

Eeltoodule tuginedes mõistab kohus KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel Raul Johannes

Jokiniemile liitkaristuse, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud 7 aasta 6 kuu

pikkust liitkaristust temale Harju Maakohtu 10.06.2019. a otsusega nr 1-19-4371 mõistetud

ja osaliselt ärakandmata karistuse (s.o 3 aasta 7 kuu vangistuse) võrra, mõistes lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 aastat 1 kuu vangistust.

283.

Arvestades Raul Johannes Jokiniemile mõistetud lõpliku liitkaristuse pikkust, on tema

puhul ainuüksi seetõttu välistatud vangistuse asendamine ning vangistusest tingimisi

vabastamine, mistõttu mõistetud 11 aastat 1 kuu vangistust tuleb tal ära kanda reaalse

vangistusena (vt KarS § 69 lg 1 ja § 691 lg 1 ning nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

12.02.2021. a otsus nr 1-20-1301/35, p 17).

6.5. Karistuse kandmise algus ning tõkend

284.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg.

Riigikohus on seoses nimetatud sättega selgitanud, et eelvangistuses viibitud aja karistusaja

hulka arvamine võib kohtuotsuses väljenduda kahel viisil. Juhul, kui isikult on

kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda

vangistusest ei vabastata, tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda isiku vahistamise või

kahtlustatavana kinnipidamise päev. Juhul, kui isik on viibinud vaheldumisi eelvangistuses

ja vabaduses, tuleb eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt

ärakantavat vangistust vähendada. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.05.2017. a

otsus nr 3-1-1-29-17, p 14.)

285.

Kohtueelses menetluses on Raul Johannes Jokiniemi kahtlustatavana kinni peetud

16.06.2021 (II kd tl 89). Seejärel on ta süüdistusaktist nähtuvalt (p 14) Harju Maakohtu

1-21-8355

68 (77)

17.06.2021. a määruse nr 1-21-4390 alusel kaheks kuuks vahistatud, mida pikendati Harju

Maakohtu 12.08.2021. a ja 12.10.2021. a määrustega kuni 16.12.2021. Kriminaalasja arutav

kohus jättis Raul Johannes Jokiniemi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata

Harju Maakohtu 10.12.2021. a kohtu alla andmise (III kd tl 10-12) ning 14.01.2022. a

määrustega (III kd tl 65-69). Ühtlasi leidis kohus 28.03.2022. a määruses, et endiselt on

põhjendatud Raul Johannes Jokiniemi suhtes vahistamise kohaldamine (jättes sealjuures

taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega rahuldamata – IV kd tl 86-91).

Seega on käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse tegemise ajani Raul Johannes Jokiniemi

eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 16.06.2021.

286.

Arvestades, et Raul Johannes Jokiniemile mõistis kohus pikaaegse reaalse vangistuse

ning tema käitumine pole ka vahi all viibides paranenud või muutunud (vt lisaks

kohtumenetluses tõkendiga seotud määrustele ka V kd tl 82-87), leiab kohus, et tema suhtes

tuleb tõkendina kohaldada vahistamist kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni, millest

alates viibiks ta edasiselt vangistuses juba süüdimõistva kohtuotsuse alusel karistust

kandmas.

287.

Sealjuures näeb KrMS § 316 ette, et vahistatud süüdistatav vabastatakse istungisaalis

viivitamata, kui ta mõistetakse õigeks, vabastatakse karistusest või teda ei ole karistatud

vangistusega. Ühegi sellise olukorraga praegu tegemist ei ole.

288.

Eeltoodu tõttu tuleb Raul Johannes Jokiniemile mõistetud 11 aasta 1 kuu pikkuse

vangistusliku liitkaristuse alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o

16.06.2021.

VII Tsiviilhagi

289.

KrMS § 306 lg 1 p 11 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama mh

küsimuse sellest, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik

nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. KrMS § 310 lg 1 näeb ette, et kui

kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku

nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

290.

Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu AS X esitanud 01.12.2021 võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tsiviilhagi Raul Johannes Jokiniemi ning K.O.H.

vastu summas 95 eurot. Tsiviilhagi on esitatud seoses 16.06.2021 toimunud Tammsaare Xi

tankla röövimisega, milles esitati süüdistus Raul Johannes Jokiniemile ja K.O.H.le. Kuivõrd

K. O.H. osas on kriminaalasi eraldatud eraldi menetlusse, siis käesolevaga ei saa ega võigi

kohus võtta seisukohta, kas esitatud tsiviilhagi on tema osas põhjendatud. Seega hindab

kohus alljärgnevalt tsiviilhagi põhjendatust ainult Raul Johannes Jokiniemi osas.

291.

Kohtumenetluses jäi AS X esitatud tsiviilhagi juurde ning palus see rahuldada (V kd tl

90, 125). Kaitsja tsiviilhagile vastu ei vaielnud (V kd tl 140 pöördel).

292.

Süüdistatava Raul Johannes Jokiniemi ja kannatanu AS-i X vahel ei ole lepingulisi

suhteid, mistõttu on tegemist lepinguvälise kahjunõude ehk deliktilise kahju hüvitamise

nõude olukorraga.

293.

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele.

294.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.04.2011. a otsuse nr 3-2-1-19-11 p-s 12 selgitanud,

et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks

teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti

üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kahju

õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja

1-21-8355

69 (77)

seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse

teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase

põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust

välistava asjaolu esinemise või süü puudumise.

295.

Selle, et süüdistatav pani toime temale etteheidetava röövimise X tanklas, on kohus

tuvastanud käesolevas otsuses kuriteokoosseisu tuvastamisel (vt käesoleva otsuse

4. peatükki). Isiku süüditunnistamisel KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi on süüdi

tunnistamise üheks eelduseks võõra vallasasja äravõtmine.

296.

VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine eelduslikult õigusvastane, kui see

tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesolevas

kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kannatanule AS-ile X tekitati Raul Johannes

Jokiniemi poolt otsest varalist kahju (VÕS § 128 lg 3 mõttes) seeläbi, et süüdistatav võttis

vägivalda kasutades ära AS-ile X kuuluva sularaha summas 210 eurot. Seega rikuti

kannatanu omandi(õigus)t. Kuna antud juhul ei esine mitte ühtegi VÕS § 1045 lg-s 2

nimetatud kahju tekitamise õigusvastasust välistavat asjaolu, siis on Raul Johannes

Jokiniemi tekitanud kannatanule AS-ile X kahju õigusvastaselt.

297.

VÕS § 1050 lg 1 näeb ette, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta

tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

298.

VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel

tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

299.

Kannatanu AS-i X nõue tugineb samadele asjaoludel (toimepandud tanklarööv), millega

sisustati süüdistatavale Raul Johannes Jokiniemile etteheidetavat kuriteokoosseisu KarS §

200 lg 2 järgi. Kohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses, et süüdistatav pani toime KarS §

200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 koosseisule vastava õigusvastase ja süülise kuriteo, mille tagajärjel

võttis süüdistatav tahtlikult ära kannatanu varana 210 eurot sularaha. Kuivõrd Raul

Johannes Jokiniemi kahtlustatavana kinnipidamisel leiti tema juurest 115 eurot, mis

kohtueelses menetluses tagastati kannatanule, siis sel põhjusel esitas AS X tsiviilhagi

süüdistatava vastu vaid 95 euro suuruses summas, sest nimetatud summas on talle reaalselt

lõppkokkuvõttes kahju tekkinud. Seega ilmselgelt on Raul Johannes Jokiniemi tekitanud

AS-ile X kahju, tema tegevus oli õigusvastane ning süüline. Samuti esineb kannatanul

tekkinud kahju ning süüdistatava tegevuse vahel põhjuslik seoses. Seetõttu peab Raul

Johannes Jokiniemi AS-ile X tekitatud 95 euro suuruse kahju põhjustamise eest ka

vastutama.

300.

VÕS § 127 lg-s 1 märgitud põhimõtte kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud

isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Juhul, kui Raul

Johannes Jokiniemi ei oleks AS-ile X kuuluvat tanklat röövinud ning sealt 210 eurot

kassaraha kaasa võtnud, ei oleks kannatanule lõppkokkuvõttes 95 euro suurust kahju

tekkinud. Selleks, et taastada esialgne olukord, peab Raul Johannes Jokiniemi hüvitama

kannatanule AS-ile X 95 eurot.

301.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ning § 1050 lg 1 alusel

tuleb kannatanu AS-i X tsiviilhagi täielikult rahuldada ja mõista Raul Johannes Jokiniemilt

AS-i X kasuks välja 95 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda AS-i X tsiviilhagis

märgitud arveldusarvele nr EEXXX Swedbank AS-is.

VIII Menetluskulud

302.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

1-21-8355

70 (77)

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 2 näeb ette, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi

mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse

ulatust ja varalist seisundit. Kuigi antud kriminaalasjas mõistab kohus süüdi vaid Raul

Johannes Jokiniemi ning kohtu tuvastatu kohaselt ei pannud ta röövi toime koos K. O.H.ga,

vaid üksi, peab kohus antud juhul siiski arvestama, et K. O.H. osas on kriminaalasja

materjalid eraldatud eraldi menetlusse (nr 1-22-3053). Sealjuures kokkuleppemenetluse

kohaldamise eesmärgil. Sellel põhjusel kriminaalasja eraldamise taotluse põhistamiseks

esitati kohtule ka K.O.H. osas prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel sõlmitud

kokkulepe (vt V kd tl 46-49), millest nähtub muuhulgas röövimisega seotud

menetluskuludest poole K. O.H. kanda jätmine. Pidades silmas ka asjaolu, et Raul Johannes

Jokiniemile ja K.O.H.le esitati süüdistus röövimise ühises toimepanemises, siis on

loogiline, et pärast kriminaalasjade eraldamist selle kuriteoga seotud pooled põhjendatud

menetluskulud otsustatakse käesolevas kriminaalasjas ning teine pool K.O.H.

kriminaalasjas. Seega poole röövimisega seotud põhjendatud menetluskuludest mõistab

kohus käesoleva otsusega välja süüdistatavalt Raul Johannes Jokiniemilt, kuid teise poole

osas ei saa käesolev kohtukoosseis K.O.H. osas seisukohta võtta, vaid seda teeb

kohtukoosseis, kes arutab K. O.H. kriminaalasja, mis on käesolevast kriminaalasjast eraldi

menetluseks eraldatud.

303.

KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Kulud,

mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud KrMS §-s 175.

8.1. Kannatanu saamata jäänud töötasu

304.

KrMS § 175 lg 1 p 2 näeb ette, et menetluskuluks on mh kannatanule KrMS § 178

kohaselt makstavad summad. Praeguses kriminaalasjas on Harju Maakohtu 03.05.2022. a

määrusega (IV kd tl 179-181) hüvitatud riigi poolt kannatanule I. R.le KrMS § 178 lg 1 p 1

mõttes saamata jäänud sissetulek seoses 18.04.2022 toimunud kohtuistungil osalemisega

summas 71,22 eurot, millise summa arvas kohus KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel menetluskulude

hulka. I. R. on kannatanuks toimepandud röövis. KrMS § 180 lg 1 ning § 175 lg 1 p 2 alusel

tuleb Raul Johannes Jokiniemil nimetatud kulust riigituludesse tasuda pool ehk 35,61 eurot.

Ülejäänud 35,61 euro osas võetakse seisukoht teise kohtukoosseisu poolt K. O.H. eraldatud

kriminaalasjas.

8.2. Ekspertiisikulud

305.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul

riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega

tekkinud kulud.

306.

Käesolevas kriminaalasjas on läbi viidud kokku viis ekspertiisi.

307.

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teoga seoses on 15.03.2021 koostatud

DNA-ekspertiisi akt nr 21E-GE0183, analüüsimaks, kas xxx korterist leitud pudelikaelalt

võetud proovides on tuvastatav kannatanu või Raul Johannes Jokiniemi või kellegi teise

riiklikusse DNA-registrisse kantud isiku DNA-d (I kd tl 126-129). Kohtu hinnangul oli

nimetatud ekspertiisi läbiviimine vajalik selleks, et tuvastada, kas kannatanut oli selle

pudeliga löödud ning kes oli seda teinud. Siinkohal märgib kohus, et nimetatud ekspertiis

oli määratud 12.02.2021 (I kd tl 126) ehk vaid neli päeva pärast kannatanu ründe toimumist.

Sealjuures kinnitavad tunnistaja I. K., kes oli sündmuskohal käinud üks politseiametnikest,

ütlused, et kohapeal ei osutanud mitte keegi sealviibinutest isikule, kes oli kannatanut

rünnanud ning asjaolud olid ebaselged (III kd tl 187-187 pöördel). Tunnistaja sõnul võeti

sündmuskohalt kaasa üks verejälgedega katkilöödud pudel, mille puhul võis oletada, et

sellega pandi kuritegu toime (III kd tl 187 pöördel). Kohtule esitatud Raul Johannes

Jokiniemi kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt kuulati ta nimetatud teo osas

kahtlustatavana üle alles 15.09.2021 ehk enam kui pool aastat pärast sündmuse toimumist.

1-21-8355

71 (77)

308.

Antud ekspertiisiakti lisaks oleva õiendi kohaselt on ekspertiisi maksumuseks

10 analüüsiobjekti tõttu kujunenud 570 eurot (I kd tl 129 pöördel). Sealjuures on

ekspertiisiakti kohaselt käsitletud analüüsiobjektidena läbiviidud 10 reaktsiooni (I kd

tl 127). Samas nähtub ekspertiisiaktist, et ekspertiisiks on kasutatud sündmuskohalt võetud

4 proovi, ekspertiisiks esitatud kannatanu võrdlusproovi ning riiklikust DNA-registrist

saadud süüdistatava DNA-profiili (I kd tl 126 pöördel) ehk kokku on analüüsitud

tegelikkuses 5 proovi.

309.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 07.12.2012. a määruse nr 3-1-1-120-12 p-s 6.2

väljendanud järgmist seisukohta: Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega

analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et

mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle

antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove

analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult

kulutatakse. Seega on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgesõnaliselt öelnud, et ekspertiisi

maksumus kujuneb eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud objekti arvu, mitte muude

asjaolude, nt läbiviidud reaktsioonide arvu, alusel.

310.

Eelnevast Riigikohtu lahendist nähtuvalt tuleb ekspertiisiakti nr 21E-GE0183 puhul

lugeda selle maksumuseks 5 analüüsiobjekti tõttu 5 x 57 eurot = 285 eurot, mitte õiendis

märgitud 570 eurot (I kd tl 129 pöördel). Seega tuleb antud ekspertiisi puhul mõista

285 eurot välja Raul Johannes Jokiniemilt (kuivõrd ekspertiis oli vajalik seoses vaid teda

puudutava süüdistusega) ning seda ületav summa ehk 285 eurot tuleb jätta riigi kanda.

311.

Tanklarööviga seoses on 09.07.2021 koostatud DNA-ekspertiisi akt nr 21E-GE0612

(II kd tl 72-81). Sellest nähtuvalt on DNA-ekspertiis läbi viidud rahatähtedelt võetud

puuteproovide osas ning soovitud on teada saada, kas mõnelt proovilt leitav DNA-profiil

on kokkulangev mõne riiklikus DNA-registris oleva DNA-profiiliga või Raul Johannes

Jokiniemi, K.O.H. või kannatanu I. R. DNA-profiiliga (II kd tl 73). Kohtu hinnangul oli

nimetatud ekspertiis vajalik tõendamaks seda, kes võis olla toime pannud röövi, mistõttu

oli ekspertiisi läbiviimine põhjendatud. Eeltoodud Riigikohtu määrusele asjas nr 3-1-1-120-

12 tuginedes ei saa aga põhjendatuks pidada ekspertiisi maksumust summas 2166 eurot (II

kd tl 80). Nimelt on maksumuse kujunemisel arvestatud 38 analüüsiobjekti hinnaga (II kd

tl 80), kuigi ekspertiisiaktist nähtuvalt kasutati rahatähtedelt võetud 28 proovi ning I. R.

võrdlusproovi (lisaks juba riiklikust DNA-registrist saadud Raul Johannes Jokiniemi ja K.

O.H. DNA-profiilidele – II kd tl 74-75). Seega tuleks ekspertiisiakt nr 21E-GE0612 puhul

lugeda selle maksumuseks kokku 29 analüüsiobjekti tõttu 29 x 57 = 1653 eurot, mitte

õiendis märgitud 2166 eurot (II kd tl 80). See tähendab, et 1653 eurot ületavas ehk 513 euro

osas tuleb nimetatud ekspertiisi kulu jätta riigi kanda. Põhjendatud ekspertiisitasust summas

1653 eurot kuulub ½ ehk 826,50 eurot väljamõistmisele Raul Johannes Jokiniemilt ning

teine sama suur osa jääb otsustamiseks K. O.H. osas eraldatud kriminaalasjas.

312.

27.08.2021. a DNA-ekspertiisi akti nr 21E-GE0731 (II kd tl 82-87) kohaselt on hinnatud

tõepärasuhet eelnevas ekspertiisis analüüsitud ühelt rahatähelt võetud proovist saadud

DNA-profiili osas, mille puhul ei saanud välistada Raul Johannes Jokiniemilt pärineva

bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kohus leiab, et ka selle ekspertiisi

läbiviimine oli põhjendatud, kuivõrd oli vajalik kindlaks teha, kui tõenäoline on, et selles

proovis, konkreetselt rahatähelt, leiti Raul Johannes Jokiniemi DNA-d. Seega oli antud

ekspertiis vajalik tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks. Kuivõrd analüüsiti

tõepärasuhet vaid ühe proovitulemuse osas ning ka ekspertiisi maksumuse osas on võetud

aluseks ühe analüüsiobjekti maksumus, peab kohus põhjendatuks kogu antud ekspertiisi

maksumust summas 57 eurot (II kd tl 86). Sellest ½ ehk 28,50 eurot kuulub

väljamõistmisele Raul Johannes Jokiniemilt ning teine sama suur osa jääb otsustamiseks K.

O.H. osas eraldatud kriminaalasjas.

1-21-8355

72 (77)

313.

Tanklarööviga seoses viidi kohtueelses menetluses läbi veel üks DNA-ekspertiis.

Nimelt nähtub 09.07.2021. a DNA-ekspertiisi aktist nr 21E-GE0620 (II kd tl 182-189), et

eksperdile esitati analüüsimiseks K. O.H. sõidukist leitud relvataoliselt esemelt võetud

proovid ning sooviti teada, kas need on kokkulangevad mõne juba riiklikkuse

DNA-registrisse kantud isiku, K.O.H., Raul Johannes Jokiniemi või kannatanu DNA-

profiiliga (II kd tl 182). Kohtu hinnangul oli nimetatud ekspertiisi teostamine vajalik, sest

tuli tuvastada, kas seda relvataolist eset kasutati tanklaröövi toimepanemisel ning kui jah,

siis kes seda täpselt on kasutanud. Kuid taaskord ei saa kohus põhjendatuks pidada

nimetatud ekspertiisi maksumust summas 342 eurot (II kd tl 188), sest ekspertiisiks anti

menetleja poolt üle 4 relvataoliselt esemelt võetud proovi (kannatanu ning kahtlustatavate

DNA-profiilid olid eksperdil juba varasemast olemas – II kd tl 183), mistõttu oli

analüüsiobjekte kokku 4, mitte 6 (nagu märgitud õiendis ekspertiisi maksumuse kohta – II

kd tl 188). Seega tuleks ekspertiisiakti nr 21E-GE0620 puhul lugeda selle maksumuseks 4

x 57 = 228 eurot, mitte õiendis märgitud 342 eurot (II kd tl 80). See tähendab, et 228 eurot

ületavas ehk 114 euro osas tuleb antud ekspertiisi kulu jätta riigi kanda. Põhjendatud

ekspertiisitasust summas 228 eurot kuulub ½ ehk 114 eurot väljamõistmisele Raul Johannes

Jokiniemilt ning teine sama suur osa jääb otsustamiseks K.O.H. osas eraldatud

kriminaalasjas.

314.

Käesolevas kriminaalasjas on Raul Johannes Jokiniemi osas läbi viidud ka

kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis (akt nr 7/19 – II kd tl 150-177).

Nimetatud ekspertiisi teostamine oli vajalik selleks, et hinnata, kas Raul Johannes Jokiniemi

on süüvõimeline, täpsemalt süüdiv KarS § 34 mõttes. Ekspertiisi maksumuseks on kahe

eksperdi töö tõttu kujunenud 1267,80 eurot (II kd tl 174-177), mis kuulub täielikult

väljamõistmisele Raul Johannes Jokiniemilt.

315.

Seega kokku on praeguses kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega seotud kulud, mis ei

jää riigi kanda ning kuuluvad KrMS § 180 lg 1 ning § 175 lg 1 p 3 alusel väljamõistmisele

just Raul Johannes Jokiniemilt, olnud 285+826,50+28,50+114+1267,80=2521,80 eurot.

316.

Ülejäänud ekspertiisikulude puhul kokku summas 826,50+28,50+114=969 eurot

võetakse seisukoht teise kohtukoosseisu poolt K. O.H. eraldatud kriminaalasjas.

317.

Riigi kanda jääb aga DNA-ekspertiiside teostamise põhjendamatu maksumus, s.t kokku

285+513+114=912 eurot.

8.3. Määratud kaitsja tasu

318.

Ühtlasi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks ka KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes

määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Raul Johannes Jokiniemile on riigi õigusabi korras osutatud määratud kaitsjana õigusabi

kohtueelses menetluses esialgu vandeadvokaadi Jugans Grossmanni ning seejärel juba Siim

Mõistliku poolt, sh kohtumenetluses. Kohtueelses menetluses on määratud kaitsjate kulud

õigusabi

osutamise

eest

olnud

kokku

985,02

eurot

(71,82+86,40+54+64,80+64,80+140,40+64,80+438

eurot

–

II

kd

tl

190-213).

Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu kokku olnud 3637,20 eurot (3210+427,20 eurot

– V kd tl 115-117, 130-131). Seega kokku tuleb Raul Johannes Jokiniemil määratud kaitsja

tasu ja kuludena KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel tasuda menetluskuluna

riigituludesse 4622,22 eurot.

8.4. Sundraha

319.

Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes samuti süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 näeb ette, et kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev

kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab

raskeima kuriteo astmele. Käesoleval juhul teeb kohus Raul Johannes Jokiniemi suhtes

1-21-8355

73 (77)

süüdimõistva otsuse kolme erineva karistusseadustiku paragrahvi järgi. KarS § 4 lg-d 2 ja 3

arvestades on nendest raskeim süüdimõistmine röövimises KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9

järgi, mille puhul on tegemist esimese astme kuriteoga. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on

süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos

süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal ehk 21.06.2022

kehtib Vabariigi Valitsuse 09.12.2021. a määrus nr 116 „Töötasu alammäära

kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestati alates 01.01.2022 kuutasu alammääraks

täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Seega tuleb Raul Johannes Jokiniemil KrMS § 180

lg 1, § 179 lg 1 p 1 ja lg 2 ning § 175 lg 1 p 9 alusel tasuda riigituludesse menetluskuluna

sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1635 eurot.

8.5. Kokkuvõte

320.

Eeltoodu kokkuvõtteks mõistab kohus KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4 ja 9,

§ 178 lg 1 p 1 ning § 179 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel Raul Johannes Jokiniemilt riigi kasuks

menetluskuludena

välja

kannatanu

saamata

jäänud

töötasuna

35,61

eurot,

ekspertiisikuludena 2521,80 eurot, määratud kaitsja tasuna 4622,22 eurot ning sundrahana

1635 eurot ehk kokku 8814,63 eurot.

321.

Sealjuures ei pea kohus põhjendatuks Raul Johannes Jokiniemi kaitsja taotlust KrMS

§ 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda (vt V kd tl 140 pöördel). KrMS

§ 180 lg 3 esimese ja teise lause kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kohus võib jätta osa

menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu.

Kaitsja hinnangul tuleks osa kuludest jätta riigi kanda, sest Raul Johannes Jokiniemil pole

vara ega tööd ning ta peab tõenäoliselt kandma pikaaegset vanglakaristust. Esmalt märgib

kohus, et kohtule pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kaitsja väidet selle kohta, et Raul

Johannes Jokiniemil puudub vara. Kuigi süüdistataval puudub töökoht, ta on praeguseks

vahi all viibinud umbes aasta ning kohus mõistis talle lõplikuks liitkaristuseks 11 aasta

1 kuu pikkuse vangistuse (millest käesolevaks on ära kandmata ca 10 aastat), ei ole

nimetatud asjaoludel põhjust jätta menetluskulusid riigi kanda. Vastasel korral peaks kohus

alati isikut pikaaegse reaalse vangistusega karistades jätma menetluskulud mingis osas riigi

kanda. Kohus seda põhjendatuks aga ei pea. Süüdistatav on noor, ülalpeetavaid tal ei ole.

Tal ei ole kohtule teadaolevalt ühtegi takistust töötamaks juba vangistuse ajal. Rääkimata

sissetuleku teenimisest pärast karistuse ärakandmist. Sealjuures pole välistatud, et kuigi tal

hetkel sissetulek puudub, siis on tal muud vara, mille arvelt menetluskulusid tasuda. Ühtlasi

võivad tema noorust silmas pidades aidata teda kohustuste täitmisel ka tema vanemad või

teised lähedased selleks, et vabanedes ei oleks tal riigi ees kohustusi või oleksid need

võimalikud väiksed. Kuid nagu märgitud, siis pelgalt asjaolu, et isik peab kandma

pikaaegset vangistust, ei saa pidada piisavalt mõjuvaks põhjuseks, miks peaks jätma osa

menetluskuludest riigi kanda. Arvestades eelnevalt ka eelkõige karistuse juures esiletoodud

asjaolusid süüdistatava varasema käitumise (karistatuse) ning ka tema võimaliku

eripreventiivse mõjutamise osas, ei näe kohus, et praegu menetluskuludest osa riigi kanda

jätmine omaks sedavõrd kaalukat positiivset mõju isiku resotsialiseerumisväljavaadetele, et

menetluskulude vähendamine oleks antud juhul põhjendatud. Ühtlasi märgib kohus, et

süüdistataval on keskharidus. Seega arvestades tema vanust ja haridustaset, on kohtu

hinnangul isegi pärast vanglast vabanemist nii töötahte kui ka kohustuste täitmise tahte

olemasolu korral võimalik süüdistataval mõistliku aja jooksul kõik riigile tekitatud

menetluskulud tasuda.

322.

Kannatanu saamata jäänud töötasust 35,61 euro ning ekspertiisikuludest 969 euro ehk

kokku 1004,61 euro osas võetakse seisukoht aga teise kohtukoosseisu poolt K.O.H.

eraldatud kriminaalasjas.

323.

Riigi kanda jääb põhjendamatute ekspertiisikuludena kokku 912 eurot.

1-21-8355

74 (77)

8.6. Menetluskulude hüvitamise tähtaeg

324.

KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 417 lg 2 näeb ette, et kui

süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud

kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks

ettenähtud kontole või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ning rahalise

karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS-is sätestatud korras pikendatud ega ajatatud,

saadetakse kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

Seega tuleneb eelmärgitud sätetest, et üldreeglina tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

325.

Kuigi ei süüdistatav ega tema kaitsja ei taotlenud kohtult, et süüdimõistva kohtuotsuse

korral võimaldaks kohus süüdistataval menetluskulusid tasuda pikema aja kui ühe kuu

jooksul (V kd tl 140 pöördel-141), leiab kohus, et praegusel juhul on põhjendatud anda

süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud pikema perioodi jooksul. Siinkohal märgib

kohus lisaks, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel korral väljendanud seisukohta,

mille kohaselt KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada

maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2016. a

määrus nr 3-1-1-47-16, p 7 ja 07.12.2012. a määruse nr 3-1-1-120-12, p 7). Arvestades

praegusel juhul Raul Johannes Jokiniemilt riigi kasuks väljamõistetavate menetluskulude

suurust – 8814,63 eurot, ning asjaolu, et võrdlusena oli Eesti keskmine brutokuupalk

Statistikaameti andmetel 2022. a I kvartalis 1593 eurot, oleks eelnimetatud menetluskulude

summa tasumine ka töötavale ja Eesti keskmist palka teenivale isikule ühe kuu jooksul

üldjuhul raskendatud (s.o sääste või muud vara kasutamata) või koguni mõeldamatu. Neid

asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et kuigi menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmine

pole kaitsja esitatud argumentidel põhjendatud, siis KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab

kohus Raul Johannes Jokiniemil tasuda menetluskulud maksimaalse võimaliku perioodi ehk

ühe aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

IX Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid

326.

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsust tehes lahendama küsimuse ka

sellest, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või

konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

327.

Süüdistusakti punktis 6 on prokurör märkinud eraldi alapealkirjade all objektid ning

proovid, mille suhtes tuleb võetavad meetmed otsustada. Kohtuvaidlustes täpsustas

prokurör, et K.O.H. eraldatud kriminaalasjas nr 1-22-3053 lahendatakse ühise röövimise

süüdistusega seonduvalt vaid K. O.H. rahakotist leitud ja äravõetud 100 euro edasine saatus

(V kd tl 138-138 pöördel), mistõttu muus osas tuleb seisukoht võtta käesoleval

kohtukoosseisul.

328.

Kohus nõustub prokuröri ja kaitsjaga (V kd tl 138 pöördel, 141) selles, et kõik Xi tankla

sündmuskoha vaatluse käigus võetud tallamustri tõmmised želatiinkiledel (14 tk – vt I kd tl

166 ning II kd tl 112-121) ning erinevad proovid (16.06.2021. a asitõendite vaatluse käigus

Versace jopelt võetud 6 proovi ning selle taskust leitud kummikindalt võetud 3 proovi ja

korgilt võetud 1 proov (II kd tl 97-99); 19.06.2021. a asitõendi vaatluse käigus katkistelt

päikseprillidelt võetud 4 proovi; 16.06.2021 kannatanu I. R. läbivaatusel võetud 5 proovi

(II kd tl 2) ning 22.06.2021. a asitõendi vaatluse käigus mütsilt võetud 1 proov, triibuliselt

jopelt võetud 5 proovi ja parukalt võetud 2 proovi), mis kõik asuvad Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (vt akt nr 21ATH11268 – V kd tl 78-

79), tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada. Tegemist on

kuriteojäljest valmistatud jäljendite või tõmmistega, mis on saadud menetlustoimingute

käigus ning nendel puudub pärast kohtuotsuse jõustumist nii menetluslik kui ka majanduslik

1-21-8355

75 (77)

väärtus.

329.

Ühtlasi täpsustab kohus siinkohal, et kuigi süüdistusaktis on märgitud, et vajalik on

võtta seisukoht mh 22.06.2021 asitõendi vaatluse käigus relvataoliselt esemelt võetud

proovide osas, mis on saadetud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlasse, siis kohtule prokuröri poolt üle antud asitõendite üleandmise-vastuvõtmise

aktidest ei nähtu, et nimetatud proovid asuksid praegu asitõendite hoidlas (V kd tl 76-79).

Arvestades, et 09.07.2021. a ekspertiisiakti nr 21E-GE0620 kohaselt esitati ekspertiisiks

neli relvataoliselt esemelt võetud puuteproovi ning akti kohaselt kasutati need ekspertiisi

käigus ära (II kd tl 182, 184), siis pole ka võimalik, et need asitõendite hoidlas asuksid.

Ühtlasi puudub seetõttu kohtul praeguseks vajadus võtta nendega toimimise osas seisukoht.

330.

Versace Jeans Couture kuldset tooni mustriga jope, valget värvi tuub Loreal casting

Creme Gloss, sinine müts, lilla triibuline jope, tume pintsak, valge Sangari särk, riidest

ninarätik, tumesinised viigipüksid, püksivöö, sinine triiksärk, mustad kingad ning avatud

sigaretipakk viie sigaretiga, mis kõik asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas (vt asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH12091 ning

nr 21ATH11268 – V kd tl 77 ja 78), tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse

jõustumist tagastada Raul Johannes Jokiniemile, saates need kinnipidamisasutusse tema

isiklike asjade juurde lisamiseks. Selliselt äravõetud esemetega toimimist taotlesid

sealjuures nii prokurör kui ka süüdistatava kaitsja (V kd tl 138 pöördel, 141).

331.

Kuivõrd Raul Johannes Jokiniemil olid 16.06.2021 kell 03.58 kahtlustatavana

kinnipidamisel seljas tumesinised viigipüksid, püksivöö, sinine triiksärk ja jalas mustad

jalanõud ning kaasas veel ka lahtine sigaretipakk (vt II kd tl 89, 93-96), siis saab eeldada,

et ta on nende esemete omanik, kuid vähemasti seaduslik valdaja.

332.

K. O.H. kasutuses olnud sõiduki läbiotsimise alguses avaldas K. O.H., et ta soovib välja

anda Raul Johannes Jokiniemi poolt autosse jäetud koti (II kd tl 26). Läbiotsimisprotokolli

kohaselt leiti sellest kotist lilla triibuline jope, tume pintsak, valge Sangari särk ning riidest

ninarätik (II kd tl 26-27). Seega saab ka nimetatud esemete osas eeldada, et nende omanik

või vähemasti seaduslik valdaja on Raul Johannes Jokiniemi.

333.

Võttes arvesse, et röövi kuriteokoosseisu analüüsi juures leidis kohus, et Raul Johannes

Jokiniemi kandis seda toime pannes peas sinist mütsi, mis leiti sealjuures samuti K. O.H.

sõidukist (II kd tl 26), saab ka antud mütsi puhul eeldada, et see kuulub Raul Johannes

Jokiniemile. Ühtlasi tuvastas kohus eelnevalt, et röövi toimepanemise ajal kandis Raul

Johannes Jokiniemi lilla jope all omakorda Versace Jeans Couture kuldset tooni mustriga

jopet, mis leiti Elektri 1a territooriumilt garaažihoone juurest, kuhu süüdistatav oli selle

politsei eest põgenedes maha jätnud (I kd tl 193-194, fotod nr 6-14 CD-plaadil, mis asub I

kd tl 197). Jopega samast kohast leiti ka valget värvi tuub kirjaga Loreal casting Creme

Gloss (vt lisaks fotod nr 15 ja 16). Sealjuures äratuntavalt Loreali kirjaga juuksevärvi

paberpakend leiti K. O.H. kasutuses olnud sõiduki läbiotsimisel sõiduki tagumise istme ees

olevalt põrandamatilt, kust leiti mh ka eelmainitud sinine müts (vt läbiotsimisprotokolli

fototabelilt fotod nr 14 ja 15– II kd tl 29 asuval CD-plaadil). Seetõttu saab ka nii Versace

Jeans Couture kuldset tooni mustriga jope kui ka valget värvi Loreal casting Creme Gloss

kirjaga tuubi puhul eeldada, et need kuuluvad Raul Johannes Jokiniemile.

334.

Röövi toimepanemisel kasutatud paruka ning kummikinnaste (2 tk) osas taotles

prokurör nende konfiskeerimist KarS § 83 lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahenditena

ning seejärel nende hävitamist, sest tegemist on väärtusetute esemetega (V kd

tl 138 pöördel). KarS § 83 lg 1 näeb ette, et kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati

või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse tegemise ajal

toimepanijale. Kõik need esemed asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas (parukas akti nr 21ATH12091 alusel – V kd tl 77 ning kummikindad

1-21-8355

76 (77)

akti nr 21ATH11268 – V kd tl 79). Siinkohal märgib kohus, et üks kummikinnastest leiti

K. O.H. sõiduki läbiotsimise koos teiste röövi toimepanemisel kasutatud esemetega (nt

mütsi ja parukaga – vt II kd tl 26-28; fototabeli fotod nr 13, 14 ja 41 – II kd tl 29 CD-plaadil)

ning teine Versace jope, mida Raul Johannes Jokiniemi kandis röövimise toimepanemisel,

taskust (vt II kd tl 98, 109-110). Kohus leiab, et kõik nimetatud esemed tuleb KarS § 83 lg

1 alusel konfiskeerida, sest neid kasutati Raul Johannes Jokiniemi poolt tanklaröövi

toimepanemisel. Saab eeldada, et need kuuluvad just Raul Johannes Jokiniemile. Kuivõrd

tegemist on esemetega, mille eesmärgiks oli enda isiku varjamine ning neid esemeid ei vaja

isik igapäevaelus, ei pea kohus põhjendatuks nende tagastamist süüdistatavale, vaid leiab,

et need tuleb konfiskeerida. Samuti nõustub kohus prokuröriga selles, et need esemed (sh

parukas riigi jaoks) on majandusliku väärtuseta, mistõttu tuleb need pärast kohtuotsuse

jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

335.

D. A. vastu kuriteo toimepanemisel kasutatud pudelikaela puhul taotles prokurör selle

hävitamist (V kd tl 138 pöördel). Antud pudelikael asub asitõendi üleandmise-vastuvõtmise

akti nr 21ATH07040 kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas (V kd tl 76). Kuigi ka pudelikaela kasutas Raul Johannes Jokiniemi kuriteo (D. A.

kehalise väärkohtlemise) toimepanemisel, siis nähtub kohtule esitatud tõenditest, et

nimetatud pudel oli sündmuskohal, millisel aadressil Raul Johannes Jokiniemi ei elanud,

vaid viibis seal vaid ühe tunnistaja kutsel. Arvestades, et tegemist on katkise pudeli osaga,

mistõttu on see väärtusetu asi ning selle omaniku või seadusliku valdaja kindlakstegemine

pole mõistlik, kuid eelduslikult polnud tegemist pudeliga, mille sündmuskohale oleks kaasa

võtnud Raul Johannes Jokiniemi, ei saa kohus seda KarS § 83 lg 1 alusel küll konfiskeerida,

kuid määrab, et see tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist siiski

väärtusetu esemena hävitada, sest kohtule teadaolevalt pole ka keegi teine (eelkõige korteris

elanud või tol hetkel viibinud isik) taotlenud selle tagastamist.

336.

K. O.H. kasutuses olnud sõiduki läbiotsimisel 16.06.2021 leiti sõiduki vasakpoolselt

tagumiselt istmelt ka 3 meditsiinilist näomaski (II kd tl 27-28), mis käesoleval ajal asuvad

asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH11268 kohaselt Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (V kd tl 78-79). Protokolli lisaks oleva

fototabeli (eraldi CD-plaadil – II kd tl 29) fotodelt nr 13 ja 14 nähtub, et need maskid olid

sõiduki istmel laiali. Maskidest tehtud eraldiseisvatelt fotodelt nr 36, 37 ja 40 nähtub, et

need on osaliselt määrdunud ja/või kortsus ega näe välja kasutuskõlblike ehk uhiuutena.

Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist väärtusetute esemetega, sisuliselt prügiga. Kuivõrd

need maskid leiti K. O.H. kasutuses olnud sõidukist, võivad need kuuluda temale. Samas

arvestades, et sellest sõidukist leiti ka Raul Johannes Jokiniemile kuuluvaid esemeid ning

ka röövimise toimepanemise ajal kandis Raul Johannes Jokiniemi sarnast maski, ei ole

välistatud, et viimane on nende omanikuks. Hoolimata asjaolust, et need maskid võisid

kuuluda kas K.O.H.le või Raul Johannes Jokiniemile, pole kohtu hinnangul antud juhul

mõistlik selgitada välja kasutute maskide omanikku või seaduslikku valdajat ning neid siis

õigustatud isikule tagastada. Seda just põhjusel, et neid maske ei saa ega tohikski enam

kasutuskõlbmatuks

muutumise

tõttu

kasutada.

Seega

kuivõrd

tegemist

on

kasutuskõlbmatute ja seetõttu väärtusetute esemetega, määrab kohus, et need tuleb KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. See tähendab, et kaitsja taotlus

maskide tagastamiseks süüdistatavale jääb rahuldamata.

337.

18.06.2021 ehk kaks päeva pärast röövi toimumist ning K.O.H. sõidukis toimunud

läbiotsimise teostamist andis K. O.H. menetlejale üle tumesinise raamiga tumedate

klaasidega päikeseprillid (II kd tl 63). Neid vaadeldi 14.07.2021. a vaatlusprotokollis (II kd

tl 64-65). Tegemist on täiesti tervete päikseprillidega, mille osas protokollis on märgitud, et

raamid on musta värvi plastikust (II kd tl 64). Neid samu päikseprille on kajastatud ka

29.07.2021. a asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 122, 124-125; vt ka fototabeli fotod nr

58-65, 92-94, 98, 100-102 ja 105-107 CD-plaadil II kd tl 127). Praegu asuvad need

1-21-8355

77 (77)

päikseprillid (koos muude riietusesemetega, millega pandi toime röövimine) asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH12091 kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri asitõendite hoidlas (V kd tl 77). Arvestades, et K.O.H. sõnul kuuluvad need

päikseprillid Raul Johannes Jokiniemile (V kd tl 56) ning neid kasutati viimase poolt ka

röövi toimepanemisel, võib eeldada, et nende omanikuks on Raul Johannes Jokiniemi,

mistõttu kohus määrab, et need päikseprillid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel pärast

kohtuotsuse

jõustumist

tagastada

Raul

Johannes

Jokiniemile,

saates

need

kinnipidamisasutusse tema isiklike asjade juurde lisamiseks.

338.

Lõpetuseks selgitab kohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021. a otsuse

nr 1-18-5732/226 p-s 125 märgitule tuginedes, et kõikide DVD- või CD-plaatidel kohtule

esitatud salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1

nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või

tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud

objektiga. KrMS § 1601 lg 2 alusel on nimetatud materjalid kohtutoimiku osa ja nende

kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi sellekohast otsustust.

Kersti Heide

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Ardo Aari

Rahvakohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

T. Raja

Rahvakohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Muudetud RKK 18.10.22 ja RK 06.04.23 otsustega