2-21-120828/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.06.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-120828

Kohtuasi

Osaühingu DECK Engineering hagi Heavy Industry

Estonia OÜ vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.02.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu DECK Engineering apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing DECK Engineering (registrikood

12457495), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele

Viilup

Kostja

Heavy

Industry

Estonia

OÜ

(registrikood

12869341), lepinguline esindaja Kerli Leetsaar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18.02.2022 otsus osas, milles maakohus jaotas

menetluskulud ja mõistis Heavy Industry Estonia OÜ-lt Osaühingu DECK

Engineering kasuks menetluskuluna välja riigilõivu 250 eurot ja viivise. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud Heavy Industry Estonia

OÜ kanda. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Heavy Industry Estonia OÜ kanda.

4. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Välja mõista Heavy Industry Estonia OÜ-lt põhivõlg 46,03 eurot Osaühingu

DECK Engineering kasuks.

4.3. Välja mõista Heavy Industry Estonia OÜ-lt kuni 18.02.2022 sissenõutavaks

muutunud viivis 61,06 eurot Osaühingu DECK Engineering kasuks.

2-21-120828

4.4. Välja mõista Heavy Industry Estonia OÜ-lt alates 19.02.2022 viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlalt (46,03 eurot)

Osaühingu DECK Engineering kasuks kuni kohtuotsuse täitmiseni.

4.5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Heavy Industry Estonia OÜ

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Deck Engineering (hageja) esitas 09.07.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Heavy Industry Estonia OÜ-lt (kostja) 6066 euro saamiseks. Seoses

kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 25.08.2021 esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõla 2000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 44,71 eurot ning viivise alates

26.08.2021 kuni põhinõude 2000 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt

kostja vähendas maksekäsu saamise järgselt võlga, kuid hagi esitamise seisuga oli kostjal

tasumata võlg 2000 eurot, millele lisandub viivis.

3. Kostja väitis, et ta on hagiavalduses toodud nõude hageja ees täitnud 27.09.2021. Kostja

palus menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 alusel hageja

kanda, kuna kostja täitis hageja nõude.

4. Hageja selgitas, et hageja põhinõue oli 2000 eurot, millele lisandus hagi esitamise seisuga

viivis 44,71 eurot ja hagi esitamise hetkest sissenõutavaks muutunud viivis võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni

võlgnevuse tasumiseni. Hageja kinnitas, et kostja tasus hagiavalduses esitatud nõude katteks

2000 eurot 27.09.2021. VÕS § 88 lg 8 järgi tuleb arvestada 27.09.2021 seisuga viivisvõlgnevuse

suuruseks 46,03 eurot. Seega oli kostjal põhivõlgnevusest tasumata 46,03 eurot. Kostja viidatud

TsMS § 168 lg 6 ei ole kohaldatav, sest hageja esitas esmalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ja seejärel pöördus kohtusse. Kostja esitas pahatahtlikult maksekäsu menetluses vastuväited ja

kustutas võlgnevuse alles hagimenetluses.

5. Maakohus tegi pooltele kompromissettepaneku, mille järgi oleks kostja tasunud hagejale

kompromissina 215,74 eurot, sh põhinõue 46,03 eurot, viivis 44,71 eurot ja pool hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõivust 125 eurot.

2-21-120828

6. Hageja ei nõustunud kohtu kompromissi ettepanekuga menetluskulude jaotuse osas. Hageja

märkis, et on selles osas valmis läbirääkimisteks ja nõus osaliselt õigusabikulude hüvitamise

nõudest loobuma.

7. Kostja nõustus kohtu pakutud kompromissiga.

Maakohtu otsus

8. Maakohus rahuldas 18.02.2022 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

46,03 eurot ja kuni 18.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 61,06 eurot ning tuleviku

viivise. Menetluskuludest jättis maakohus riigilõivu 250 eurot kostja kanda ja muud kulud

poolte endi kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 250 eurot ja viivise.

9. Maakohtu hinnangul ei olnud pooltel hagis toodud asjaolude üle vaidlust. Kostja tunnistas

oma vastuses hageja nõuet ja selgitas, et on 27.09.2021 täitnud oma kohustuse 2000 euro

ulatuses. Maakohus tuvastas, et kostjal oli kohtuotsuse tegemise ajal täitmata põhikohustus

46,03 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (VÕS § 88 lg 8). Kohtuotsuse

tegemise seisuga oli viivis kokku 61,06 eurot.

10. Kohus märkis, et vaatamata sellele, et kostja on kohustuse täitnud, ei ole hageja hagist

osaliselt loobunud ega nõustunud ka kohtu pakutud kompromissiga. Kuna kohustus täideti

osaliselt, ei saanud maakohus hagi rahuldada täies ulatuses, vaid üksnes täitmata osas, sest

hageja õiguskaitse vajadus täidetud kohustuse osas on ära langenud.

11. Maakohus selgitas, et TsMS § 163 lg 2 järgi võib kohus jätta menetluskulud poole kanda, kui

hagi rahuldati osaliselt kohtu pakutud kompromissi ulatuses. Kohus leidis, et kostjalt tuleb välja

mõista hageja kasuks hageja tasutud riigilõiv 250 eurot ja viivis sellelt TsMS § 367 alusel, kuna

kohtumenetlus oli hagejale edukas. Muus osas jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda,

sest hageja ei nõustunud kohtu pakutud kompromissiga. Menetluskulude põhjendatuse analüüs

ei olnud kohtu hinnangul menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt vajalik.

Apellatsioonkaebus

12. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude

jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda.

13. Maakohus jättis välja selgitamata hageja nõude suuruse. Hageja esitas 22.10.2021

seisukoha, milles avaldas selgelt, et kuna kostja on pärast hagi esitamist tasunud hagejale 2000

eurot, on hageja põhinõude suuruseks 46,03 eurot, ja esitas asjakohase arvutuskäigu.

Mõistlikult ei saanud kohtule jääda ebaselgeks, et hageja vähendas põhinõuet, sõltumata sellest,

et hageja ei esitanud taotlust osaliseks loobumiseks hagist. Maakohus oli hiljemalt 16.11.2021

pooltele kirja saates teadlik, et hageja põhinõude suuruseks on 46,03 eurot, mitte hagiavalduses

avaldatud 2000 eurot, kuid jättis sellele adekvaatselt reageerimata ning mistahes seisukohta

kohus antud küsimuses enne otsuse tegemist ei võtnud.

14. Otsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga, milles on rõhutatud, et kohus peab enne otsuse

tegemist selgitama välja poolte nõuded ning kohtuotsus ei tohi olla üllatuslik ega vastuoluline.

Maakohus jättis 16.11.2021 kirjas mulje, et kohus menetleb hageja põhinõudena hageja

22.10.2021 seisukohas avaldatud nõuet, kuid sellest hoolimata tuleneb otsusest üllatuslikult, et

kohus menetles jätkuvalt hagiavalduses esitatud põhinõuet tervikuna põhjusel, et hageja ei

loobunud hagist osaliselt ega nõustunud ka kohtu pakutud kompromissiga.

2-21-120828

15. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 163 lg-t 2, mille kohaldamise eelduseks on poole

poolt kompromissettepaneku tegemine. Kostja ei teinud hagejale kompromissettepanekut,

ettepaneku kompromissi sõlmimiseks tegi kohus. Sealjuures vastas hageja kohtu ettepanekule,

et on nõus sõlmima kohtu pakutud kompromissi juhul, kui kostja nõustub osaliselt hüvitama

hagejale ka advokaadikulud.

16. Kohtu kompromissettepanek on hageja hinnangul ka sisuliselt arusaamatu. Kohus tegi

pooltele ettepaneku, millega kaasneks küll hageja nõude rahuldamine, kuid mistahes

põhjendusteta oleks hageja pidanud loobuma advokaadikulude hüvitamise nõudest olukorras,

kus kohtumenetluse tingis kostja pahatahtlik käitumine maksekäsu kiirmenetluse avaldusele

sisutu vastuväite esitamisel. Kohus ei ole hageja väiteid hinnanud. Sealjuures tuleneb TsMS §

168 lg-test 4–6 põhimõte, et isegi, kui hageja oleks hagist juba maakohtu menetluses osaliselt

loobunud, oleks kohus pidanud mõistma kostjalt välja hageja advokaadikulud, kuna kostja tasus

osaliselt põhinõude alles pärast seda, kui hageja oli esitanud nii maksekäsu kiirmenetluse

avalduse kui ka hagiavalduse.

17. Vaidlustatud kohtuotsus on menetluskulude jaotuse osas muu hulgas äärmiselt ebaõiglane

ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus ei ole mistahes viisil põhjendanud, et selline kulude

jaotus on antud asjaolusid arvestades õiglane.

Vastustaja seisukoht

18. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada

osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, riigilõivu kostja kanda ning

mõistis riigilõiv 250 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue otsuse, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus kuulub

rahuldamisele. Ringkonnakohus esitab käesolevas otsuses TsMS § 654 lg-st 22 juhindudes

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

20. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsust ei ole kumbki pool vaidlustanud osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas.

Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. Hageja

vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte kanda. Seega

kontrollib ringkonnakohus, kas maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus on seaduslik

ja põhjendatud. TsMS § 456 lg 4 kolmas lause sätestab, et kui kohtuotsus vaidlustatakse muus

osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Kuna hageja on vaidlustanud

maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas, siis maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks

riigilõivu kui menetluskulu väljamõistmise osas kohtuotsus ei ole jõustunud vaatamata sellele,

et hageja maakohtu otsust selles osas selgesõnaliselt vaidlustanud ei ole. Kuna ringkonnakohus

muudab menetluskulude jaotust, peab maakohus pärast otsuse jõustumist uuesti menetluskulud

kindlaks määrama ja välja mõistma.

2-21-120828

21. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsustus. Madalama astme

kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme

kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud

kaalumata või tegi seda ebapiisavalt.

22. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses menetluskulude jaotuse, leides, et maakohus jaotas

menetluskulud ebaõigesti TsMS § 163 lg 2 järgi. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et asja

eripära arvestades ei olnud praeguses asjas õige jagada poolte menetluskulusid TsMS § 163

lg 2 alusel. Maakohus jättis menetluskulud, v.a riigilõivu, poolte endi kanda, põhjendades sellist

jaotust asjaoluga, et hageja ei nõustunud kohtu esitatud kompromissettepanekuga ega loobunud

ka osaliselt nõudest, kuigi kostja oli hageja nõude osaliselt täitnud. Ringkonnakohus leiab, et

maakohus kohaldas TsMS § 163 lg-t 2 ebaõigesti ja selliselt põhjendades ei jõudnud maakohus

kaalutlusotsustuse tegemisel õiglasele lahendusele.

23. Hagimenetluse kulud kannab TsMS § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja

sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib

kohus erinevalt eelmärgitust jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 2 järgi tervikuna või suuremas

osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

24. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude jaotuse otsustuse tegemisel peab kohus

kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust ka põhjendama ning TsMS § 163 lg-te 1 ja 2

kohaldamisel tuleb kohtul lõppastmes tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane

(Riigikohtu 23.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 15; 27.03.2017 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-18-17, p 17).

25. Kohus võib TsMS § 163 lg 2 järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral TsMS § 163 lg-

s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust üksnes juhul, kui viimati nimetatud sätte järgi ei

oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane,

arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult

menetlust.

26. Praegusel juhul on asjaolud menetluskulude jaotuse otsustamisel erandlikud selle poolest,

et kuigi maakohus rahuldas õigesti hagi osaliselt, saavutas hageja kohtus oma eesmärgi

täielikult. Kostja tasus kohtumenetluse ajal pärast hagiavalduse kättesaamist enamuse võlast ja

kohus rahuldas hagi marginaalses osas. See tähendab, et kostjat saab lugeda kohtuvaidluse

kaotanud pooleks. Ringkonnakohus möönab, et menetluslikult oleks olnud korrektne, kui

hageja oleks pärast kostja poolt võla osalist tasumist esitanud selles osas hagist loobumise

taotluse või hagi osaliselt tagasi võtnud. Samas on hageja 22.10.2021 seisukohas selgelt välja

toonud, millises ulatuses on võlg endiselt tasumata ja millise summa väljamõistmist kohtult

palutakse. Seega on hageja sisuliselt esitanud kohtule tahteavalduse nõude vähendamiseks 2000

euro võrra.

27. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja tasus menetluse ajal enamuse nõudest ja kompromissi

ettepanek ei sisaldanud hageja õigusabikulude hüvitamist, keeldus hageja põhjendatult kohtu

pakutud kompromissist ega venitanud sellega pahatahtlikult menetlust, mis andnuks aluse

kaaluda menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Seejuures ei välistanud hageja kompromissi

sõlmimist täielikult, vaid märkis vastuses kohtule, et ettepanek on ebaõiglane üksnes

menetluskulude jaotuse osas.

2-21-120828

28. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et nõude vähendamise kohta peab kohus menetluses

võtma selge seisukoha, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele

nõudele ta vajadusel vastu vaidleb (Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13,

p 15). Ringkonnakohtu hinnangul oleks maakohus pidanud hagejale menetluslikku olukorda

selgitama ja paluma täpsustada, kas sellises olukorras hageja soovib hagist osaliselt loobuda

(TsMS § 429 mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtta (TsMS § 424 mõttes) ja vastavalt ka tegema

määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (Riigikohtu

23.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19). Kohtul oleks tulnud võtta selge seisukoht

enne lõpplahendi tegemist. Maakohus seda ei teinud.

29. Vaatamata sellele, et hageja ei esitanud kohtule selget taotlust, on asjaolude pinnalt selge,

et sisuliselt oli tegemist hagist osalise loobumise või tagasivõtmise olukorraga. Sõnaselge

taotlus hagist osaliseks loobumiseks või hagi osaliselt tagasi võtmiseks võis jääda esitamata

kohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu. TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab hageja menetluskulud kostja. Nimetatud sätete kohaldamisel on

kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse

tulemusena hagiga oma eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5

mõttes hageja nõude rahuldanud (Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p

13).

30. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kokkuvõttes sai hageja nõue rahuldatud 100%, on

ringkonnakohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud analoogia korras kohaldada TsMS § 168 lg-

d 4 ja 5 ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

31. Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi

apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seotud kulud jätta kostja kanda.

32. Arvestades, et maakohus ei määranud asjas kindlaks menetluskulusid, ei määra neid

kindlaks ka ringkonnakohus. TsMS § 177 lg-st 2 tulenevalt määrab menetluskulud kindlaks

tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava

määruse jõustumisest.

33. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)